Riigihangete vaidlustuskomisjon
Endla 13, 10122 Tallinn
[email protected]
20.03.2025
VAIDLUSTAJA SEISUKOHT
Hankija: EK KV SPV3 OÜ
Registrikood: 14376453
Pärnu mnt 82-19, 10131 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv
Advokaadibüroo RASK
Rotermanni 8, 10111 Tallinn
tel: 618 0820, faks: 618 0821
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: Elektrilevi OÜ
Registrikood: 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
1. SENINE MENETLUSE KÄIK
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on EK KV SPV3 OÜ vaidlustus Elektrilevi OÜ riigihankes
„Liinikoridoride hooldustööde teostamine Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal“ (viitenumbriga
286610) ja „Liinikoridoride hooldustööde teostamine Lääne-Virumaal, Valgamaal ja Lääne-Võrumaal“
(viitenumber 286677)
1.2. 14.03.2025 esitas hankija seisukoha vaidlustusele.
1.3. 17.03.2025 teatisega teavitas vaidlustuskomisjon vaidlustuste liitmisest ja kirjalikus menetluses
jätkamisest, määrates menetlusosalistele tähtaja kuni 20.03.2025 täiendavate selgituste ja dokumentide
ning menetluskulude taotluste esitamiseks ning sellistele esitatud dokumentidele vastamiseks kuni
25.03.2025.
1.4. Käesolevaga esitab vaidlustaja omapoolsed seisukohad hankija seisukohtadele.
2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD
2.1. Vaidlustaja tutvunud hankija seisukohtadega nendega ei nõustu ning leiab, et hankija seisukohad on
põhjendamatud ning äärmiselt vastuolulised. Nimelt on hankija kokkuvõtvalt väitnud järgmist:
(i) veebruari keskel sai talle teatavaks asjaolu, mida hankija hanke ettevalmistamise ajal ei teadnud
ning mille ilmnemise tõttu sai hankijale selgeks, et hanke eeldatava maksumuse määramise
aluseks olnud tööde mahud on ebapiisavad – nimelt on töid vaja teha märkimisväärselt
1/6
suuremas mahus, kui hankeosas märgitud. Selline muutunud mahtude osa ei puuduta üksnes
vaidlustatud hankeosa, vaid kõiki hankes olevaid piirkondi ühtmoodi, mõnda vähem, mõnda
rohkem.1
(ii) Hankija kaalus otsuse tegemise eel pikema aja jooksul majasiseselt võimalust
hankemenetlusega jätkata, mistõttu on hankeprotsess ka viibinud.2
(iii) Hankija ei telli lisandunud töid eraldi riigihankega, sest hankija eesmärgiks on see, et vastavas
piirkonnas teostab kõik vastava hankeosa tööd üks töövõtja ning hankija kogemuse kohaselt
tekivad probleemid kahju tekitaja tuvastamisega ning see võib põhjustada ka töövõtjate vahel
lahkhelisid tööde jaotamise osas.
(iv) Samas eelnevale ristivastupidiselt viitab hankija järgmistes lõikudes hoopis, et põhjus, mille
kohaselt on nelja hankeosaga riigihankes menetlus kehtetuks tunnistatud vaid ühes hankeosas,
on samuti lihtne ja mõistetav põhjendus. Ajal, mil hankija jaoks ilmnes hanke mahus arvesse
võtmata lisamaht, olid raamlepingud teistes hankeosades edukaks tunnistatud pakkujatega
juba sõlmitud ning hankemenetlus selle tulemusena lõppenud. Juhul kui lepingud olnuks
sõlmimata ka ülejäänud kolmes hankeosas, oleks hankija ka seal hankemenetluse kehtetuks
tunnistanud, kuna ka nimetatud piirkondades on hankeosade maht tegelikkuses vajalikke
mahtusid arvestades ebapiisav.3 Nimetatuga kinnitab hankija justkui ise, et selliselt siiski lisatöid
juurde tellitakse uute hangetega, mis devalideerib aga hankija varasema selgitused sellest, et
kõik piirkonna tööd peab teostama üks ettevõtja probleemide vältimiseks.
(v) Hankija ei saa raamlepingu mahtu suurendada, sest kui hankija ühel aastal mahtu kooskõlas
raamlepinguga suurendab, on ta sunnitud mõnel teisel aastal sellevõrra väiksemas mahus töid
tellima ning tekib vajadus täiendavate tööde järele.4
(vi) Hankija möönab, et mõistis juba hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel, et
otsus ei pruugi olla vaidlustajale meeltmööda. Samas ei pea hankija põhjendatuks lähtuda üksnes
sellest, mis on pakkuja jaoks sobiv kui sama lahendus on hankijale sisuliselt sobimatu ja tekitab
enam kui tõenäoliselt lisakulusid. Seetõttu on hankija jaoks eriti oluline teha kõik temast
mõistlikult olenev, vältimaks kõnealuses valdkonnas võimalike lisakulude tekkimist. Ometi
sellised lisakulud on aga aktseptivad hanke kõigis muudes osades.5
2.2. Eeltoodust nähtuvalt tegutseb hankija erinevate osade osas erinevalt ning vaidlustajat ilmselgelt
diskrimineerivalt.
2.3. Esiteks, kui vaadelda sündmuste järgnevust, ei ole eluliselt usutav hankija poolt väidetud asjaolud. Nimelt
on hankija teinud riigihankes järgmised otsused:
Riigihange 286610
Osa 1 Osa 2 Osa 3 Osa 4
Vastavusotsus koostatud ja Tegevused tervikus koostatud ja koostatud ja
allkirjastamist teostamata allkirjastamist allkirjastamist
alustatud alustatud alustatud
10.01.2025 10.01.2025 10.01.2025
Lepingu sõlmimine 06.02.2025 Tegevused tervikus 06.02.2025 11.02.2025
teostamata
Kehtetuks
tunnistamise
otsuse
allkirjastamist
1
Hankija seisukohtade p 10
2
Hankija seisukohtade p 17
3
Hankija seisukohtade p 15
4
Hankija seisukohtade p 14
5
Hankija seisukohtade p 19
2/6
alustatud
17.02.2025
Riigihange 286677
Osa 1 Osa 2 Osa 3 Osa 4
Vastavusotsus koostatud ja Tegevused tervikus koostatud ja koostatud ja
allkirjastamist teostamata allkirjastamist allkirjastamist
alustatud alustatud alustatud
15.01.2025 15.01.2025 15.01.2025
Lepingu sõlmimine 06.02.2025 Tegevused tervikus 12.02.2025
teostamata
Kehtetuks
tunnistamise
otsuse
allkirjastamist
alustatud
17.02.2025
2.4. Eelnevast nähtub, et kui jaanuaris tehti mõlemas riigihankes vastavusotsuseid, siis ei ole selliseid tegevusi
teostatud üldse osade nr 2 suhtes, millises esitas parima pakkumuse vaidlustaja. Sellist otsust ei olnud
veel tehtud osa 2 suhtes kummaski riigihankes ka lepingute sõlmimise hetkeks. Kusjuures sõlmiti osades
4 lepingud veel kuupäevadel 11.02.2025 ja 12.02.2025, ehk vaid 2 tööpäeva enne seda, kui hankija alustas
mõlemas riigihankes üllatuslikult otsuste allkirjastamiseks osade 2 kehtetuks tunnistamisel. Ja seda
hankija sõnutsi veel enne „pikemaajalist kaalumist menetluse jätkamiseks“.
2.5. Ei ole eluliselt usutav, et just selle 2 tööpäeva jooksul sai hankijale ühtäkki teatavaks selline asjaolu, mida
hankija hanke ettevalmistamisel ei teadnud ja mis muutis üksnes riigihangete osade 2 osas, millistes
üllatuslikult ei olnud veel üldse vastavusotsustki antud, mahte sedavõrd, et see pidi tooma kaasa hanke
kehtetuks tunnistamise. Iga mõistlik isik saab aru, et selline asjaolu ei vasta tegelikkusele, on selgesti
otsitud ning hankija eesmärk on lihtsalt takistada uutel tulijatel riigihangetel turuosa saada, et jätkata
lihtsalt endale meelepäraste ja juba turvaliseks saanud ettevõtjatega. Seda kinnitab hankija ka enda
vastuses viidates, et uues hankemenetluses on ootuslik, et „edukaks osutub mõni teine pakkuja, mitte
vaidlustaja“.6
2.6. Selline hankija tegevus on kogumis diskrimineeriv ja rangelt lubamatu, sest ka KarS § 300 sätte sisu
selgitab, et eelise andmine osalejatele on sisuliselt vaadeldav hankemenetluse läbipaistvuse ja pakkujate
võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisena, kujutades endast diskrimineerimiskeelu eiramist
(Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne, § 300). Seega esitab hankija ka otseseid
valeväiteid osas, mille kohaselt kaaluti hankija poolt otsust pikema aja jooksul majasiseselt. Kuupäevade
12.02.2025-17.02.2025 vahel on 2 tööpäeva ning nädalavahetus. Millisel hetkel toimus see väidetav „pikk
kaalumine hankemenetluse jätkamiseks“ on selgusetu, eriti arvestades ka fakti, et hankija poolt
vaidlustuskomisjonile esitatud lisa kuupäevaks on 25.02.2025, mis on hilisem, kui päev, millal esimene isik
allkirjastas kehtetuks tunnistamise otsuse (17.02.2025).
2.7. Teiseks, ei pea vaidlustaja põhjendatuks hankija väiteid ka elulistest faktidest lähtuvalt. Nimelt on
Elektrilevi tellinud väga pikaajaliselt vaidlusalust teenust. Sellele lisaks tellib Elektrilevi iga aastaselt suures
mahus ka lidariga elektriliinide jälgimise ja kaardistamise teenust, milline vaidlustaja hinnangul annab
Elektrilevile hea ülevaate tegelikest mahtudest. Näiteks telliti „õhuliinide vaatluslennud ja
kõrgülevaatusega puuduste tuvastamine“ teenust viimati riigihankes nr 282465 abil 2 aastaks. Vastavat
andmestikku kasutatakse ka kaardirakenduses: https://elektrilevi.ee/et/liitumised/vabad-voimsused.
2.8. Sealjuures ei ole vaidlustaja hinnangul usutav see, et alles veebruaris oleks Elektrilevile teatavaks saanud
mistahes väidetav mahu muutus, sest Elektrilevi OÜ töödokumendi „Liinikoridoride hooldustööde
teostamine ja üleandmine“ (ka RHAD Lisa 2), punkti 4.1 kohaselt esitab Tellija töövõtjale plaanilised
6
Hankija seisukohtade p 12
3/6
liinikoridoride hooldustööde tegevused ehk korrashoiutööde aastakava (üldjuhul kuni kahes osas).
Aastakava väljastatakse enne uue kalendriaasta algust e-kirja teel 1. detsembriks ning UTG-s hiljemalt 31.
detsembriks. Nimetatu on üle kantud ka leping tingimustes punkti 5.1, kusjuures toimub iga aastaste
tööde vastuvõtmine lepingu puntki 5.3 kohaselt hiljemalt 20. detsember. Seega ei saanud hankijale
kuidagi saada väidetavad mahu suurenemised kõikidel aladel selgeks veebruari keskel.
2.9. Nimetatut, et mistahes mahud oleksid tegelikult suurenenud, ei kinnita ka hankija poolt esitatud Lisa,
milliselt nähtub väidetav keskpinge hoolduse võlg Läänemaal 15 km ning Lääne-Virumaal 98 km,
madalpinge hoolduse võlg Läänemaal 7 km ning Lääne-Virumaal 371 km, millise trassihoolduste võla
suuruseks on väidetavalt kokku Läänemaal 22 km ning Lääne-Virumaal 469 km.
2.10. Esmalt märgib vaidlustaja siinkohal, et hankija üritab vaidlustuskomisjoni eksitada viidetega keskpinge ja
madalpinge liinidele. Mõlemad riigihankes on osa 2 esemeks keskpinge ja kõrgepinge liinid.
Madalpingeliinid on sätestatud osas 1, seega puudub nimetatud numbritel käesoleva riigihankega
mistahes seos. Nimetatu nähtub ehedalt pakkumuse maksumuse tabeli ühikurea selgitustest.
2.11. Teisalt ei näita nimetatud numbrid aga ka mistahes mahu muutuseid. Nimelt ei ole riigihankemenetlustes
küsitud pakkumust meetritele, vaid mastide vahelisele visang’ite arvule, milline nähtub samuti
pakkumuse maksumuse tabeli vormilt. Kuivõrd mastide vahelise pikkuse vahe aga varieerub
kespingeliinidel 50 ja 100 meetri vahel ning kõrgepingeliinidel 50 ja 200 meetri vahel sõltuvalt erinevatest
asjaoludest, ei ole riigihankes mistahes andmeid km kohta. Seega ei ole hankija poolt esitatud Lisa ka
kuidagi seostatav käesoleva vaidluse asjaoludega ega seetõttu usutav.
2.12. Küll aga on aga selge, et kui Läänemaa keskpinge liinihoolduse lisavajadus on üksnes 15 km, kuid visangute
maht on 7091, siis on liinide pikkuseks km mõttes minimaalselt 354,55 km ning maksimaalselt 709,1 km.
Nimetatud arvulises mahus on seega 15 km lisamaht selgesti miski, mida on võimalik tellida ka lepingu
mahu muutumisega. Sama põhimõte kehtib vaidlustaja hinnangul ka Lääne-Virumaal, milles arvestades
indikatiivsed tööde mahtu 8859 visang’i, siis on ka 98 km keskpinge trassihooldust on väike number, mille
on võimalik teha lepingu mahu muutmisega.
2.13. Kolmandaks varjutab hankija seisukohtade usaldusväärsust ka fakt, et need on lisatööde tellimise
võimalikkuse osas vastuolulised.
2.14. Nimelt on hankija enda vastuses väitnud nii seda, et hankeosade maht on ebapiisav kõigis hanke osades,
mistõttu vajavad kõik osad lisatööde tellimist, kuid samal ajal ka seda, et üksnes osa 2 osas ei ole võimalik
lisatöid eraldi hankemenetlusega sõlmida, sest see toob kaasa vastuolu hankija eesmärgiga (kõik vastava
hankeosa tööd peab tegema üks töövõtja) ning võib põhjustada töövõtjate vahel lahkhelisid ning ka üldist
vastutuse tuvastamise probleemi.
2.15. Ka viidatust saab iga mõistlik isik aru, et tegemist on taaskord otsitud põhjusega vaidlustaja
diskrimineerimiseks ja ebavõrdseks kohtlemiseks. Seda eriti olukorras, kui hankija peab enda sõnutsi nii
ehk naa 6 sõlmitud lepingu puhul tellima lisatöid uue hankemenetluse kaudu ning tekitama sellega
ebamugavust ning väidetavaid lisakulusid. Seega ei takistaks see sama võimalust rakendada ka hanke
osade nr 2 suhtes. Kusjuures on Elektrilevi poolt lisatööde tellimine pigem tavaline praktika, millele
viitavad ka hanketingimused, millised võimaldavad ka aastaplaani mahtude muutmist. Nii on ka 2024
aastal Elektrilevi sõlminud mitmeid lisatööde lepinguid, näiteks riigihanked nr 274389, 274391, 272846
jne.
2.16. Alternatiivselt on hankijal võimalik ka RHS § 124 lg 1 p 1 kohaselt hankelepingud üles öelda või
hankelepingutest taganeda, kui hankelepingus on vajalik teha muudatusi, mis ei ole RHS § 123 alusel
lubatavad nagu on hankija ise läbivalt enda seisukohas viidanud.
4/6
2.17. Lisaks ei pea vaidlustaja lõpuni usutavaks ka selliste märkimisväärsete vigade esinemist mahtude
määramisel. Nimelt on hankija korraldanud kokku liinikoridoride hooldustööde läbiviimiseks kogu Eesti
ulatuses 8 hankemenetlust, millised hankemenetlused kõik kokku hõlmasid 27 erinevat osa. Ei ole usutav,
et hankija jaoks jäi nõnda suures ulatuses elektriliine arvestamata hanke ettevalmistamisel.
2.18. Lisaks, kui vaadelda 2024 läbi viidud hankemenetluste tulemeid, siis on lepingud sõlmitud läbivalt
järgmiste isikutega (Lisa 1):
(i) 3 lepingut - Tarjo Invest OÜ, Estwood OÜ, OÜ Eskolar, OÜ Castwood
(ii) 2 lepingut – Kahromaa OÜ, Silva Service OÜ, Titol For Est OÜ, Segasment OÜ
(iii) 1 leping - Sorex Invest OÜ, Pärnaoks OÜ, Vaholder OÜ, Fin-Est House, RPE Liikluskorraldus OÜ
2.19. Muud ettevõtjad on hankest aga kõrvale jäetud.
2.20. Kuidas kõik eelkirjeldatud hankija otsustused ja käitumine on kooskõlas riigihankeõiguse ja direktiivi
üldpõhimõtetega jääb vaidlustajale selgusetuks ning selliste käitumist ei õigusta ka hüpoteetilise kahju
tekkimine või mõni muu ebamugavus hankijale. Ülaltoodud selgitustest nähtuvalt, sellist väidetavat kahju
tegelikkuses ei esine. Nimelt nagu hankija ise viitab, siis on liinkoridorid jagatud pakkujatele piirkonniti
kogu Eesti ulatuses. Seega pole vaidlusaluse hanke raames isegi tehniliselt võimalik, et mõni ettevõtja
teise ettevõtja piirkonnas saaks tegutseda. Sellist arusaama ei kinnita ka hankija viidatud lahend, milline
vaidlus oli tekkinud olukorras, kus varasemad hanked hõlmasid erinevate ettevõtjate raames sama
piirkonna alasid. Nimetatut aga jagatud piirkondadega hanked ei puuduta, seega ei ole vaidlustaja viide
selgesti kohane.
2.21. Eeltoodust johtuvalt jääb vaidlustaja seisukoha juurde, et hankijal ei esine õiguslikku alust osade 2
kehtetuks tunnistamiseks. Hankija otsused ja põhjendused ei lähe kokku tegelikkusega ning hankijal ei
esine realistlikke põhjendusi hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.
3. TAOTLUS MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS
3.1. RHS § 199 lg 1 kohaselt lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks tuleb vaidlustuskomisjonile kirjalikus
menetluses hiljemalt RHS 196 lg 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise
tähtpäevaks esitada taotlus koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
3.2. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuskomisjonile menetluskulude nimekirja, paludes
vaidlustuskomisjonil RHS §-des 198 ja 199 alusel välja mõista riigihanke nr 286610 ja 286677
vaidlustamisel tekkinud menetluskulud.
3.3. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid järgnevalt:
1) riigilõiv 2x 1280 eurot = 2560 eurot (vt vaidlustuse lisad);
2) lepingulise esindaja kulud summas 2138 eurot (ilma käibemaksuta).
Kuupäev Töötaja Kommentaarid Hind Kestvus Summa
04.03.2025 Keidi Kõiv hankija otsustega tutvumine, infovahetus sh telco 200,00 4,00 800,00
kliendiga, vaidlustuste koostamine riigihangetest
nr 286610 ja 286677
05.03.2025 Keidi Kõiv Vaidlustuse koostamine, lisade komplekteerimine, 200,00 2,00 400,00
vakole esitamine
19.03.2025 Keidi Kõiv hankija vastustega tutvumine, taotluse 200,00 4,69 938,00
koostamine, vastuse koostamine hankija
seisukohtadele
10,69 2138,00
Koos KM- 2608,36
ga
3.4. Seega on vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud kokku eurot, mille palub vaidlustaja välja mõista hankijalt.
Kõik kulutused on olnud põhjendatud ja mõistlikud. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik
lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega.
5/6
3.5. Lähtudes eeltoodust palub vaidlustaja mõista Elektrilevi OÜ-lt EK KV SPV3 OÜ kasuks välja
vaidlustusmenetluse kulud kokku summas 5168,36 eurot.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Keidi Kõiv
Vandeadvokaat
EK KV SPV3 OÜ lepinguline esindaja
Lisad:
1) Elektrilevi OÜ hangete kokkuvõte
6/6
Päevi
Hanke Pakkumise Otsuse Lepingu
Hanke nr otuse ja Võitja
kuupäev esitamine kuupäev kuupäev
lepingu
Harjumaa 282246 16.08.2024 02.10.2024
Osa 1 24.10.2024 13.11.2024 Kahromaa OÜ
Osa 2 24.10.2024 12.11.2024 Silva Service OÜ
Saartel ja Viljandimaal 286063 06.11.2024 06.12.2024
Osa 1 03.01.2025 31.01.2025 28 TarJo Invest OÜ
Osa 2 13.01.2025 05.02.2025 23 Vaholder OÜ
Osa 3 13.01.2025 05.02.2025 23 OÜ Fin-Est House
Osa 4 13.01.2025 07.02.2025 25 OÜ ESKOLAR
Viljandimaa
Järvamaal, Põlvamaal ja Ida-Võrumaal 286042 06.11.2024 11.12.2024
Osa 1 06.01.2025 04.02.2025 29 OÜ Castorwood
Osa 2 06.01.2025 31.01.2025 25 Segesment OÜ
Osa 3 06.01.2025 05.02.2025 30 Kahromaa OÜ
Osa 4 06.01.2025 05.02.2025 30 OÜ ESKOLAR
Pärnumaal ja Ida-Virumaal 286734 12.11.2024 13.12.2024
Osa 1 13.01.2025 12.02.2025 30 TarJo Invest OÜ
Osa 2 17.01.2025 06.02.2025 20 TarJo Invest OÜ
Osa 3 13.01.2025 07.02.2025 25 Titol ForEst OÜ
Osa 4 17.01.2025 07.02.2025 21 Titol ForEst OÜ
Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal 286610 11.11.2024 17.12.2024
Osa 1 13.01.2025 06.02.2025 24 OÜ Castorwood
Osa 2 25.02.2025 Vaidlustatud
Osa 3 13.01.2025 06.02.2025 24 Estwood OÜ
Osa 4 22.01.2025 11.02.2025 20 RPE Liikluskorraldus OÜ
Raplamaal ja Lõuna-Tartumaal 286736 12.11.2024 19.12.2024
Osa 1 13.01.2025 07.02.2025 25 OÜ Castorwood
Osa 2 13.01.2025 07.02.2025 25 Segesment OÜ
Osa 3 13.01.2025 11.02.2025 29 Estwood OÜ
Osa 4 22.01.2025 06.02.2025 15 pärnaoks OÜ
Tartu linn 25.11.2024 19.12.2024 09.01.2025 30.01.2025 21 Estwood OÜ
Lääne-Virumaal, Valgamaal ja Lääne-Võrumaal 286677 11.11.2024 23.12.2024
Osa 1 17.01.2025 06.02.2025 20 SOREX Invest OÜ
Osa 2 17.01.2025 Vaidlustatud
Osa 3 25.02.2025 Vaidlustatud
Osa 4 17.01.2025 12.02.2025 26 OÜ ESKOLAR
Tallinnas, Maardus ja Viimsi 287278 25.11.2024 30.12.2024 13.01.2025 29.01.2025 16