Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tallinn 21.03.2025 Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] Allkirjastatud digitaalselt www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur ESITATUD E-POSTI TEEL Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik [email protected] Mari Past Kristiina Koll Indrek Niklus Liis Kikas Sten Tikerpe Madis Abel Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS Riigihange: „Iluaianduslikud tööd Pärnu linnas ja Paikuse osavallas 2025 ja 2026 aastal“ (viitenr 289814) Vaidlustaja: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ Registrikood 16314158 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaat Klen Teder Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Pärnu Linnavalitsus Registrikood 75000064 e-post [email protected] Kolmas isik I: Tallinna Kommunaalteenused OÜ Registrikood 14371473 [email protected] Kolmas isik II: OÜ Oore Aiand (Ühispakkuja) Registrikood 12856769 [email protected] Kolmas isik III: Tori Lilleaed OÜ (Ühispakkuja) Registrikood 11939944 [email protected]  NOVE - 2/8 - TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse riigihankes „Iluaianduslikud tööd Pärnu linnas ja Paikuse osavallas 2025 ja 2026 aastal“ (viitenumber 289814) 10.03.2025 korraldusega nr 161 vastu võetud järgmised otsused: (i) jätta hanke osades nr 1 ja 2 kvalifitseerimata Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (korralduse p 3.2); (ii) tunnistada edukaks järgmised pakkumused: a. hanke osas nr 1 – Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumus (korralduse p 5.1); b. hanke osas nr 2 – ühispakkujate OÜ Oore Aiand ja Tori Lilleaed OÜ pakkumus (korralduse p 5.2). 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. Pärnu Linnavalitsus („Hankija“) kuulutas 30.01.2025 välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Iluaianduslikud tööd Pärnu linnas ja Paikuse osavallas 2025 ja 2026 aastal“ (viitenumber 289814, „Hange“). Hange on jaotatud kaheks osaks: (i) osa nr 1 – IIuaianduslikud tööd Pärnu kesklinna piirkonna parkides ja haljasaladel; (ii) osa nr 2 – Iluaianduslikud tööd Pärnu linna ja Paikuse osavalla parkides ja haljasaladel. 2. Mõlemas hankeosas on Hankija seadnud ainsaks hindamiskriteeriumiks maksumuse tingimusega, et väikseim on parim. 3. Tähtajaks (18.02.2025) esitasid pakkumuse viis pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi), nende seas Kavepro Kinnisvarateenused OÜ („Vaidlustaja“), Tallinna Kommunaalteenused OÜ („Kolmas isik I“) ning ühispakkujad OÜ Oore Aiand („Kolmas isik II“) ja Tori Lilleaed OÜ („Kolmas isik III“). Vaidlustaja esitas pakkumuse Hanke mõlemas osas. Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli mõlemas hankeosas väikseim. 4. Hankija saatis 11.03.2025 Vaidlustajale oma 10.03.2025. a korralduse nr 161 („Korraldus“), milles Hankija tegi muu hulgas järgmised otsused: (i) kvalifitseerida Hanke osades 1 ja 2 pakkujad OÜ Rohenurk, Kolmas isik I, Kolmas isik II ja Kolmas isik III (Korralduse p 2.1 ja p 2.2); (ii) jätta Vaidlustaja mõlemas Hanke osas kvalifitseerimata (Korralduse p 3.2); (iii) tunnistada kvalifitseerunud pakkujate pakkumused Hanke osades 1 ja 2 vastavaks (Korralduse p 4.1.–4.3) ning (iv) tunnistada Hanke osas 1 edukaks Kolmanda isiku I pakkumus (Korralduse p 5.1) ning Hanke osas 2 edukaks Kolmanda isiku II ja Kolmanda isiku III pakkumus (Korralduse p 5.2). 5. Korraldusest nähtuvalt jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata, kuna Hankija hinnangul Vaidlustaja ei täida Hankes seatud referentslepingu nõuet, mis sätestab järgmist: „Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud pakkumuse esitamisel hanke osadele 1 ja/või 2 vähemalt 1 (ühe) haljastuse rajamise või hooldustööde teostamiseks sõlmitud lepingu.“  NOVE - 3/8 - 6. Hankija põhjendas Korralduses oma hinnangut järgmiselt: „Kavepro Kinnisvarateenused OÜ esitas pakkumuse, mille hankepassis oli märgitud kahe lepingu andmed: 1) Viimsi valla lillede ja puude kastmis- ja väetamisteenus 2024. Viitenumber: 274071. Tellija Viimsi Vallavalitsus, periood alates 01.05.2024 kuni 30.09.2024. 2) Parkmike hooldusteenus. Viitenumber 275762. Tellija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, periood alates 01.05.2024 kuni 24.04.2027. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel küsis hankija Viimsi Vallavalitsuselt ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt kinnitusi, kas Kavepro Kinnisvarateenused OÜ on täitnud lepingud nõuetekohaselt. Viimsi Vallavalitsus kinnitas, et Kavepro Kinnisvarateenused OÜ ei täitnud kõiki lepingu ja hanke dokumentides välja toodud tingimusi korrektselt ning selle tagajärjel hukkusid mõned suuremad puittaimed, mis on ka mahaarvamisena kajastatud üleandmis-vastuvõtu aktis. Samuti ei kastetud suvelilli piisava hoolsusega ja lilled ning amplid ei näinud välja liigipärased. Kuna hanketingimused ei sätestanud selles lepingus visuaalselt poolnärbunud lilli, vaid oli kirjas, et vaid taimede hukkumisel saab teha ettekirjutuse, siis juriidiliselt taimed ei olnud hukkunud, aga oli näha, et nad olid alakastetud ning -väetatud. Riigihangete registrist on näha, et hanke „Viimsi valla lillede ja puude kastmis- ja väetamisteenus 2024.“ (viitenumber 274071) tulemusena Kavepro Kinnisvarateenused OÜ-ga sõlmitud lepingu lõpetamise andmetes on maksumuse summast tehtud mahaarvamisi. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ja Kavepro Kinnisvarateenused OÜ-ga parkmike hooldusteenuse tellimiseks sõlmitud hankeleping ei ole lõppenud. Hankeleping on kehtivusega kuni 36 kuud alates 25.04.2024. Kuna lepingu täitmise tähtaeg ei ole saabunud, ei saa Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet registrile esitada andmeid lepingu nõuetekohast täitmise kohta.“ 7. Ilma, et see otseselt puudutaks käesolevat vaidlust, olgu veel märgitud, et Korralduse p-ga 6 andis Hankija linnamajanduse osakonna juhatajale käsundi sõlmida Hanke mõlemas osas pärast ooteaja möödumist hankelepingud edukate pakkujatega. See on selge indikatsioon, et Hankija arvates on ta Hankes vastu võtnud kõik hankelepingute sõlmimiseks vajalikud otsused. Hankija eksib selles ning otse Korralduse alusel ja järel hankelepinguid sõlmides Hankija rikuks RHS-i. Tegu oleks RHS § 120 lg 4 alusel tühiste lepingutega. Nimelt, RHS § 104 lg 8 kohustab hankijat kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid. Sätte teine lause näeb ette, et pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist. Seega, hankija võib eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli alustada, st teha esimesed sellekohased kontrollitoimingud (alles) pärast seda, kui ta on asjaomase pakkuja pakkumuse ametlikult edukaks tunnistanud. Seda on kinnitanud VAKO1 ja seda on selgitatud ka RHS-i muutmise eelnõu seletuskirjas.2 Sätte mõtte võtab hästi kokku VAKO selgitus, et „[e]duka pakkuja kontrolli ei [saa] loogiliselt läbi viia enne kui teatav pakkumus on edukaks tunnistatud“.3 Järelikult, isegi kui Hankija on RHS § 104 lg 7 alusel vabatahtlikult kontrollinud pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid juba hankemenetluse varasemas faasis – nagu see on praegu –, ei saa ta lg 8 kohast eduka pakkuja kontrolli tegemata jätta. VAKO praktikast tuleneb, et kui ajas muutumatute asjaolude puhul võib mööndustega aktsepteerida kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste varasemale kontrollile tagasi viitamist, siis ajas muutuvate asjaolude ja näitajate puhul mitte. Nii nt ei saa pidada õiguspäraseks „eduka pakkuja“ maksuvõla või teatavate süütegude eest karistatuse kontrolli, mis on tehtud veel enne kui asjaomane pakkuja, täpsemini tema pakkumus, edukaks 1 Nt VAKOo 38-19/203234, p 4; 66-23/261388, p 8. 2 Vt väljavõtet eelnõu seletuskirjast VAKOo 8-23/255129, p 11.4. 3 VAKOo 57-19/204557, p 17.  NOVE - 4/8 - tunnistati.4 Käesoleval juhul puudub Hankija ajalises mõõtmes asjakohane hinnang edukate pakkujate ajas muutuvate andmete suhtes. 8. Vaidlustaja ei nõustu tema kvalifitseerimata jätmisega ning esitab käesolevaga asjaomase otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“). Ühtlasi, tulenevalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest, vaidlustab Vaidlustaja Kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise Hanke osas nr 1 ning Kolmanda isiku II ja Kolmanda isiku III ühispakkumuse edukaks tunnistamise Hanke osas nr 2. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED A. Hankija otsus jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata on õigusvastane 9. Nagu ülal välja toodud, tõi Vaidlustaja hankepassis välja kaks referentslepingut, olgugi et asjasse puutuv kvalifitseerimise tingimus nõuab vaid ühte. Hankija leidis, et kumbki Vaidlustaja nimetatud leping ei täida kvalifitseerimise tingimust. Seega piisab Hankija otsuse õigusvastasuse jaatamiseks sellest, et tuvastada Hankija eksimus vaid ühe lepingu osas. Nimelt, isegi kui üks kahest lepingust ongi nõuetele mittevastav, on ühe nõuetekohase lepingu olemasolu ikkagi piisav. Olles öelnud eelnevat, on Vaidlustaja veendumus, et Hankija tegi väära järelduse mõlema Vaidlustaja referentsi osas – mõlemad lepingud täidavad Hankija seatud tingimuse. 10. Selgitame Hankija eksimusi allpool täpsemalt, vaadeldes esmalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning seejärel Viimsi Vallavalitsuse lepingut. – Tallinna leping: Hankija on tõlgendanud RHS § 101 lg 1 p-i 2 vääralt, nõudes, et referentsleping peab olema tingimata lõppenud 11. Hankija seatud referentslepingu tingimus (vt ülal p 5) rajaneb RHS § 101 lg 1 p-l 2, mille kohaselt võib hankija pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda vastavalt hankelepingu alusel tellitavate teenuste olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. 12. Vaidlustaja nimetas hankepassis kaks referentslepingut, millest üks on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga riigihanke „Parkmike hooldusteenuse tellimine“ (viitenumber 275762) tulemusena sõlmitud leping perioodiks 01.05.2024–24.04.2027. 13. Hankija jättis viidatud lepingu üldse arvesse võtmata, asudes seisukohale, et kuna leping ei ole veel lõppenud, ei saa seda käsitada lepinguna, mis on „täidetud“ RHS § 101 lg 1 p-i 2 tähenduses. Niisugune tõlgendus on väär, kõnealust lepingut tulnuks kindlasti arvesse võtta. 14. RHS § 101 lg 1 p-i 2 ei saa mõista viisil, et „täidetud“ saab olla ainult leping, mille kehtivus on lõppenud. RHS § 101 lg 1 p 2 ei anna hankijale õigust nõuda pakkujalt täidetud lepingute lõppemise aja ära märkimist, vaid märgitud peab olema üksnes lepingu sõlmimise kuupäev. Kui seadusandja oleks lepingu täitmise seisukohalt pidanud oluliseks seda, kas leping on formaalselt lõppenud või mitte, siis oleks ta RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastuses seda nii ka väljendanud. Kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest ilmneb mõistlikule isikule üheselt mõistetavalt, et esitada tuleb andmed lepingute kohta, mis on viidatud kolmel aastal täidetud ning pole oluline, kas need lepingud on lõppenud või veel kehtivad. Kvalifitseerimise tingimuse täidab seega ka leping, mida on täidetud alates 01.05.2024 ja mis ei ole lõppenud. 15. Eelmises punktis esitatud seisukohta kinnitab VAKO praktika, milles on leitud, et RHS-st ei tulene, et kvalifitseerumiseks esitatav referentsleping peab igal juhul olema lõppenud. Mõistele „täidetud leping“ ei saa anda niisugust tähendust. Piisab kui referentsleping on nõutud ajal nõutud mahus täidetud.5 RHS § 101 lg 1 p 2 alusel seatava referentslepingu nõude eesmärk on veenduda 4 VAKOo 22-19/202472, p 10.3; 38-19/203234, p 6; 57-19/204557, p 17; 92-20/215323, p 44 ja 45. 5 VAKOo 159-21/238292, p 11.  NOVE - 5/8 - pakkuja ajakohases suutlikkuses (piisava kogemuse olemasolu viimasel ajal), aga mitte seada hankele kvalifitseerumist sõltuvusse pelgalt sellistest puhtformaalsetest asjaoludest nagu kui pika lepingu on pakkuja sõlminud või kui pika või lühikese ajaperioodi kestel on pakkuja suutnud nõutava kogemuse omandada. Tõlgendus, mille järgi peab RHS mõttes „täidetud leping“ olema tingimata lõppenud, tooks kaasa konkurentsimoonutusi ja seaduse kuritarvituse ohu. Nimelt esiteks karistaks selline lähenemine põhjendamatult ettevõtjaid, kel on õnnestunud sõlmida pikaaegne leping. Teiseks võiks tekkida absurdne olukord, kus mõni pakkuja sõlmib „kavalalt“ nt ainult ühe päeva kestva lepingu, mis vastab hankija esitatud nõuetele ning võimaldab pakkujal sellele lepingule hankele kvalifitseerumiseks tugineda, kuna leping on juba lõppenud, samas kui teine pakkuja, kel on samaväärse sisuga leping nt kümneks aastaks ja leping alles kestab, hankele ei kvalifitseeru, sest leping ei ole veel lõppenud.6 16. Viidatud VAKO seisukohta on omakorda kinnitatud ka kohtupraktikas. Tallinna Halduskohus on öelnud sõnaselgelt, et täidetud leping ei tähenda, et see leping peab tingimata olema lõppenud.7 Samuti on seda tõlgendust kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus8 ning seda toetab ka õigusalane kirjandus.9 17. Seega tuleb kvalifitseerimise tingimusele vastavaks lugeda ka pakkuja, kes suudab tõendada referentsperioodi jooksul lepingute täitmist nõutavas mahus, isegi kui nende täitmine algas enne või lõppes pärast referentsperioodi. Hankija ei ole praegusel juhul näinud referentslepingu täitmise mahule ette täiendavaid nõudeid (nt kui pikalt peab lepingut olema hanke väljakuulutamise ajaks täidetud). Seetõttu piisanuks pakkuja kvalifitseerimiseks nt ka lepingust, mis oli sõlmitud vahetult enne hanke väljakuulutamist. Samuti oleks piisanud lepingust, mis oli hanke väljakuulutamise ajaks lõppenud, kuid mille kestus oli lühike (nt vaid mõni kuu). 18. KOKKUVÕTE: Hankija tegi olulise vea, kui jättis Vaidlustaja nimetatud Tallinna lepingu eos kõrvale, seda sisuliselt uurimata. Ainuüksi see on iseseisvalt alus Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kui Hankija võtnuks Tallinna lepingut sisuliselt vaadelda, saanuks ta hõlpsasti veenduda, et tegu on kvalifitseerimise tingimusele vastava lepinguga. – Viimsi leping: Hankija järeldus, et Vaidlustaja ei ole referentslepingut täitnud nõuetekohaselt, on väär 19. Teiseks nimetas Vaidlustaja enda hankepassis Viimsi Vallavalitsusega riigihanke „Viimsi valla lillede ja puude kastmis- ja väetamisteenus 2024“ (viitenumber 274071) tulemusena sõlmitud hankelepingut. Hankija tugines Korralduses Viimsi Vallavalitsuse selgitusele, et Vaidlustaja ei ole nimetatud lepingut nõuetekohaselt täitnud. Selline väide on alusetu ja isegi pahatahtlik ning Hankija oleks pidanud kõnealuse lepingu täitmisega seotud asjaolude kohta küsima selgitusi ka Vaidlustajalt, mida ta aga kahetsusväärselt ei teinud. Enamgi veel, isegi Vaidlustajalt selgitusi küsimata pidanuks Hankija aru saama, et Viimsi Vallavalitsuse selgitused ja lõppjäreldus ei ole omavahel kooskõlas ning neist ei saa juhinduda. 20. Enne täpsemate selgituste jagamist tuleb taustaks välja tuua, et mitte ainult Vaidlustajal, aga ka teistel Vaidlustaja ainuosanikuga seotud ühingutel on Viimsi Vallavalitsusega olnud mitmeid ebameeldivaid vaidlusi, kus vald on meelevaldselt ja ilma õigusliku aluseta püüdnud enda raskeid RHS-i rikkumisi (ebaseaduslikud otselepingud, hankelepingute lubamatu muutmine jne) looritada etteheidete ja sanktsioonidega (sh mitmed leppetrahvid) ettevõtjale. Kuna Vaidlustaja ja teised seotud ühingud ei ole vallavalitsuse diktaadile allunud, vaid on enda õigusi kaitsnud, kasutades selleks ka advokaadi abi, siis ilmselt kasutas Viimsi Vallavalitsus Hankijaga suheldes lihtsalt väiklasel moel võimalust Vaidlustaja kohta tagaselja midagi negatiivset öelda, et talle kahju tekitada. 6 VAKOo 159-21/238292, p 13. 7 TlnHKo 3-11-1547, lk 8. 8 TlnRKo 3-21-1930. 9 V. Vaske. RHS § 101 kommentaar, komm 17–18 ja 23 – M.A. Simovart, M. Parind (koost.) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 652 ja 654.  NOVE - 6/8 - 21. Vaidlustaja ei ole Viimsi Vallavalitsusega sõlmitud hankelepingut rikkunud. Lepingu „nõuetekohane“ täitmine, millest räägib asjasse puutuv kvalifitseerimise tingimus, tähendab, et puudub lepingu rikkumine. Vaidlustaja täitis Viimsi lepingu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja täies mahus. Viimsi Vallavalitsus ei ole Vaidlustaja suhtes rakendanud õiguskaitsevahendeid ning riigihangete registris puudub rikkumiskanne. 22. Vastavalt kohtupraktikas10 ja õigusalases kirjanduses11 kinnitatud seisukohale on riigihanke tulemusel sõlmitav leping võlaõiguslik leping. VÕS § 76 lg 4 loob lepingulise kohustuse nõuetekohase täitmise eelduse, s.o kui pole tõendatud vastupidist, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane. Täpsemalt on viidatud sättes öeldud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Praegusel juhul on Viimsi Vallavalitsus võtnud kõnealusest lepingust tulenenud kohustuse täitmise vastu ja sellega kinnitanud, et leping on nõuetekohaselt täidetud. 23. VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud eelduse kummutamiseks peab lepingu mittenõuetekohasele täitmisele tuginev isik esitama kaalukad tõendid, mis näitavad lepingu rikkumist.12 Viimsi Vallavalitsus ei ole kõnealuse hankelepingu väidetava mittenõuetekohase täitmise kohta esitanud mingeid tõendeid, rääkimata kaalukatest tõenditest (vastupidiselt sellele, mida nõuab kohtupraktika). Viimsi Vallavalitsus viitab esiteks pelgalt asjaolule, et Vaidlustaja tegevuse tagajärjel hukkusid mõned suuremad puittaimed. Vaidlustaja kinnitab, et see väide ei vasta tõele. Nimelt nähtub tegelikkuses asjaomaste puude hukkumise põhjuste väljaselgitamiseks Viimsi Vallavalitsuse enda tellitud eksperthinnangust, mille andis arborist Harry Truu (vt lisa 1), ei olnud puud istutatud nõuetekohaselt, vaid nende juurekaelad olid jäetud ca 10 cm ulatuses mulla alla, kuigi need oleksid pidanud olema mullapinnaga tasa. Puude istutamise eest ei vastutanud Vaidlustaja, vaid Nurga Puukoolid OÜ, kelle ülesanne oli teha ka esmane kastmine ja paigaldada kastmiskotid, mida aga ei tehtud. Seega oli mittenõuetekohaselt istutatud puude hukk varem või hiljem vältimatu. Igal juhul ei tinginud puude hukku Vaidlustaja tegevus(etus) hankelepingu täitmisel. Mis puudutab asjaolu, et lepingu tasust tehti hiljem teatud osas mahaarvamine, siis tegu oli pooltevahelise kompromissiga heade suhete hoidmise nimel ja kindlasti ei saa seda käsitada Vaidlustajapoolse lepingurikkumise omaksvõtmisena. Kompromissis põhimõtteliselt ei väljendu lepingurikkumise möönmine ühelt poolt või etteheide teiselt poolt (VÕS § 578 lg 1). 24. Teiseks väidab Viimsi Vallavalitsus oma väidet ühegi tõendiga kinnitamata, et Vaidlustaja ei täitnud kohustust kasta suvelilli piisava hoolsusega, mistõttu lilled ja amplid ei näinud välja liigipärased. Selline väide põhineb subjektiivsel hinnangul, millel puudub õiguslik alus. Seda kinnitab ka Viimsi Vallavalitsuse enda järgnev tõdemus, et kuna hanke alusdokumentides esitatud tingimused ja nõuded ei kehtestanud mingeid kohustusi seoses taimede visuaalse väljanägemise, vaid üksnes nende hukkumise ärahoidmisega, siis ei olnud tegemist ka lepingurikkumisega. Vastupidiste tõendite puudumisel oleks Hankija pidanud Viimsi Vallavalitsuse niisuguse väite, mis tugineb puhtalt subjektiivsel hinnangul, tähelepanuta jätma. Sisuliselt on tegu olukorraga, kus Hankija on saanud teise hankija kirjast lugeda, et lepingut ei rikutud, aga teine hankija leiab sellest hoolimata põhjust nuriseda. Hankija (s.o Pärnu Linnavalitsus) ei saa niisuguses olukorras võtta pimesi ja ilma mistahes kriitikameeleta üle seda ilmselgelt vastuolulist selgitust Viimsi Vallavalitsuselt. 25. Nagu eespool punktis 19 märgitud, pidanuks Hankija enne Viimsi Vallavalitsuse väidetele tuginemist tingimata küsima nende kohta ka Vaidlustaja seisukohta. Selleks kohustab teda uurimispõhimõte, millest tulenevalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et otsuse tegemisel tähtsust omava tsiviilõigusliku asjaolu (antud juhul referentslepingu väidetava rikkumise) väljaselgitamine 10 TlnRKo 3-17-2590. 11 V. Vaske. RHS § 101 kommentaar, komm 20 – M.A. Simovart, M. Parind (koost.) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 653. 12 TlnRKo 3-17-2590, p 16.  NOVE - 7/8 - võimaldab hankijal teha informeeritud kaalutlusotsuse ja vältida seega pakkuja suhtes meelevaldse ning negatiivsete tagajärgedega otsuse tegemist.13 Praegusel juhul ei ole Hankija Vaidlustajalt seisukohta küsinud ja on piirdunud vaid teise hankija väidete pimesi uskumisega. Teise hankija hinnang lepingurikkumise asjaolude kohta ei vabasta aga hankijat hankemenetluses pakkuja suhtes otsuse tegemisel nende asjaolude hindamise ja kaalutlusotsuse põhjendamise kohustusest.14 Niisugune seisukoht leiab toetust ka VAKO praktikast, – mis küll konkreetsel juhul käsitles RHRi tehtud rikkumiskande tõelevastavust, kuid mis on analoogia korras ülekantav ka praegusesse vaidlusesse –, mille kohaselt ei saa pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid.15 Jällegi, Hankija sellist võimalust Vaidlustajale ei andnud. 26. KOKKUVÕTE: Hankija tegi ka Viimsi lepingu puhul olulise vea, kui tugines kõnealuse lepingu mittenõuetekohase täitmise osas järelduse tegemisel ainult teise hankija subjektiivsetele väidetele, rikkudes uurimispõhimõtet ja andmata Vaidlustajale võimalust esitada endapoolseid seiskohti ja tõendeid. Nii ei saanud Hankija teha Vaidlustaja kvalifitseerimise kohta piisavalt informeeritud kaalutlusotsust ja veel vähem seda õiguslikult piisavalt põhjendada. Kõik see viis lõppastmes sisult ebaõige otsuse tegemiseni. B. Kolmanda isiku I ning Kolmanda isiku II ja Kolmanda isiku III pakkumuste edukaks tunnistamine on õigusvastane. 27. Nagu eespool selgitatud, on Vaidlustaja jäetud kvalifitseerimata õigusvastaselt. Hankija oleks pidanud kontrollima ka Vaidlustaja pakkumuse vastavust ja tema pakkumust hindama. Arvestades, et Vaidlustaja pakkumus oli Hanke mõlemas osas kõige odavam, oleks Hankija pidanud vastavalt hindamiskriteeriumile tunnistama edukaks hoopis Vaidlustaja pakkumuse. 28. Niisiis, kuna parima pakkumuse teinud pakkuja on kvalifikatsiooni kontrollimise etapis ebaõigesti kõrvale jäetud, on automaatselt õigusvastased ka Kolmanda isiku I ning Kolmanda isiku II ja Kolmanda isiku III pakkumuste edukaks tunnistamise otsused.16 III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 29. Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija teavitas Vaidlustajat Korraldusest 11.03.2025 ning Vaidlustaja sai Korralduse kätte 12.03.2025. Seega on viimane päev Vaidlusaluses korralduses tehtud otsuste vaidlustamiseks 24.03.2025 ning käesolev vaidlustus on tähtaegne. 30. Riigilõiv. Riigihangete registri andmeil jääb Hanke eeldatav maksumus alla rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot (vt lisa 2). 31. Esindusõigus. Allakirjutanud kinnitavad, et neil on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada. 32. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 33. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 34. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindajate e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). 13 TlnRKo 11.06.2020, 3-20-80, p 27. 14 TlnRKo 30.06.2022, 3-22-803, p 22. 15 VAKOo 14.02.2023, 11-23/256589, p 8.2.2. 16 VAKOo 18.03.2021, 46-21/232833, p 19.  NOVE - 8/8 - Lugupidamisega Mart Parind Klen Teder Vandeadvokaat Advokaat Lisad: lisa 1 – Arborist Harry Truu eksperthinnang; lisa 2 – riigilõivu maksekorraldus.            !"# $%&' (  )*   +    ,- ./01. .23453 6 .7789 :;<=9;>?@A< 6 54BCC5DE0 3.C.           # %&'())*  # +,- ./0  # &12%3 4)*   !" # $ 5675859: );2) ;% <=> ? @ABB2  C DEF <=>   GF  44)B;2 )- <=> ;* 4B%%;43 865H5HIIHIJ8II9II9 " ..1. .23453 6 .7789 :F;GH<=9;I 6 525JBKB.DLE0 3.C.           K#" L !"L );2) ;% <=>  C DEF <=>  44)B;2 )- <=> :J5H5HIIHH78MJ6H55 ? N;& =O ; ? *%11  =O P . Q/RE F   /   0+D  =;S4%3T1 U;( =O ; ;* **%11 "KIV  =  !LW I !XX 59H5H  ! L(1 1B <;BU%2 ? 1Y;*&> ? @ABB2  ZR Q F[ <\ +   Q+/QD]G>   GF  )B;2 )S N3;2 <; ;BU%1 ;* ^)%*1> ;* 4B%%;43 68H-HH <(BB11* ;A(_;* -HH> " A&2B1  `/ D  #2A1 )S N3;2 @N%) ;;1@%2;B1* $ @*AB12B1 %&a;(1 ;% I:J:58 2;BU%  / + DDb.  S%;4 )- IJHHH:I5I6 !;B121B  ` F  /PDR[   O)11); S !;B121B();2) ? @ABB2  ZEF 0 Q Fb  /PDR[    GF  H-HH O)11); S 44)B;2 ;* 4B%%;43 ).2M. /B22BCN0 6 FO=P9QRO97@9 S<7A< 6 .2/E0 KT2JBD4.CBT2 W%(A;* ;2%;2N;(=B1;11 ;2%;2 U;( 7:966MII86 IH-H7-IHI9 I7cH7c7I  = ;( !)%;d I 59H5H !AA;; 12 %&'())* 5HHH8I9I I5I 797 Viimsi terviseraja leppade hinnang 12.09.2024 Istutusaeg: mai 2024. Asukoht: Puud asuvad valdavalt järsakul, mullastik niiske varjuline või poolvarjuline. Osa taimedest olid kasvanud kõrgesse võssa ning rohtu. Sellises mõõtmetes taimede korralik juurdumine võib võtta 2 aastat. Seni on juurdekasv kas väga väike või ka olematu. Samuti võib olla lehe suurus väiksem tavapärasest. Juurekaela lahtikaevamisel selgus, et konkreetne puu on istutatud liiga sügavale. 10+ cm normaalsest kõrgusest allapoole. Välimuse põhjal võib eeldada, et sama on ka teiste taimedega. Liiga sügav istutus takistab lisaks vee ligipääsule ka hapniku ligipääsu juurtele. Kui kaevata välja lka mõni puu siis on täpsemalt näha, kas on veel istutusvigasid – milline on juurepallil juurestik. Kas seda on lahti harutatud enne istutust või mitte. Keerdjuurte olemasolu. Kas kangas on lahti sõmitud juurekaela juures või mitte. Niiskes pinnases kõduneb kangas kiiresti. Peamine puude halb seisukord minu hinnangul on ebakorrekte istutamine. Harry Truu Arborist, kutsetunnistus 104535