Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 1 7 .0 3 .202 5 nr 12.2-10/53 Meie: 25 .03.2025 nr JV-HAN-1/1185- 6 Riigihan g e te nimetus ed ja viitenumbr id : „ Liinikoridoride hooldustööde teostamine Lääne-Virumaal, Valgamaal ja Lääne-Võrumaal “ , 2866 77 „ Liinikoridoride hooldustööde teostamine Läänemaal, Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal“ , 286610 Vaidlustaja: EK KV SPV3 OÜ Registrikood: 14376453 Asukoht: Pärnu mnt 82-19 , 10131 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo Rask e-post:
[email protected] Hankija: E lektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti tn 2, 10138 Tallinn e-post:
[email protected] Esindaja: jurist Heili Raudkivi e -post:
[email protected] Vastus vaidlust aja täiendavale seisukohale Lugupeetud Ulvi Reimets Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte EK KV SPV3 OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihan g e te viitenumbri te ga 2866 77 ja 286610 vaidlustusmenetluses esitatud täiendava seisukoha 20 .03 .202 5 . Käesolev vastus seisukohale on esitatud vaidlustuskomisjoni määra tud täht päeva ks 25 .03 .202 5 . Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus on põhjendamatu ja palub vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. 1. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukoha punktis 2.1 esitatud väitega, mille kohaselt on hankija seisukohad vastuolulised. Hankija on selgitanud, et tema sooviks olnuks hankemenetlus ka teistes hankeosades kehtetuks tunnistada ja korraldada uu ed, suuremate mahtudega menetlused, kuid see ei olnud enam võimalik, sest riigihan get e 2866 77 ja 286610 teistes hankeosa de s olid raamlepingud selleks ajaks sõlmitud , kui hankija jaoks ilmnes , et tegelikkuses on tegemist vajavate liinikoridoride hooldus tööde maht suurem. Siin ei ole küsimus sugugi selles, et hankijale sobib variant, kus ta peab korralda ma lisanduva mahu osas eraldi hankemenetluse , ka ei ole lisakulude võimalik tekkimine teistes hankeosades hankijale aktseptitav, nagu vaidlustaja eksitavalt väidab . Hankija on teiste hankeosade puhul lihtsalt sundseisus – lepingud on sõlmitud ja hankemenetluse hankeosas kehtetuks tunnistamise võimalust seetõttu enam ei eksisteeri. Selles kontekstis jäävad arusaamatuks vaidlustaja väited, mille kohaselt on hankija käitumine „äärmiselt vastuoluline“ . Siinkohal hankija rõhutab, et ta ei ole ka väitnud, et kavatseb teistes hankeosades lisamahu tõttu tingimata uue hankemenetluse korraldada. Hankija alles kaalub oma võimalus i olukorra lahendamiseks riigihangete seadusega lubatud piirides ning teeb seejärel vajalikud ja võimalikud otsused, mis ei puu d u ta aga käesoleva t vaidlustus t . 1.1. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele vaidlustaja väide, mille kohaselt tegutseb hankija vaidlustajat diskrimineerivalt. Han kija tegutseb vaidlustatud hankeosades erinevalt üksnes seetõttu, et mõlema riigihanke hankeosas 2 esinevad asjaolud on olulisel määral erinevad teistes hankeosades esinevatest asjaoludest. Võrdne käsitlemine saab aset leida siiski võrdsetel asjaoludel, mida käesoleval juhul ei esine. On ilmne , et kui hankemenetlus on lepingu sõlmimisega lõppenud, ei saa menetlust enam kehtetuks tunnistada. 1.2. Hankija siiski täpsustab, et riigihankes viitenumbriga 2866 77 on hankeosas 3 leping sõlmimata, kuna nimetatud hankeosas esitatud eraldiseisv a vaidlustus e menetlus on jõudnud halduskohtusse . Kuna hankeosas 3 on leping sõlmimata, tähendab see , et ka nimetatud hankeosas on hankijal võimalik hankemenetlus kehtetuks tunnistada . 2. Asjaolu, et erinevates hankeosades toimu b otsuste tegemine erineva tempoga on hankija praktikas pigem tavapärane. See sõltub muu hulgas sellest, kas pakkujatelt on vaja küsida täiendavat teavet ning kui kiiresti selline teave esitatakse. Seda, et ka teistes hankeosades ei toimunud otsuste tegemine ja lepingute sõlmimine samaaegselt – mida vaidlustaja hankijale arusaamatult ette heidab – näitab muu hulgas asjaolu, et mõni leping on sõlmitud 06.02.2025, mõni 12.02.2025. Juhtumisi jäi vaidlustatud hankeosades otsuste tegemine hankijal nendes hangetes ajaliselt viimaseks , mis ei saa siiski kuidagi etteheidetav olla. 3. Asjaolu, et hankija ei ole teinud vaidlustatud hankeosades pakkuja vastavaks tunnistamise otsust, nagu vaidlustaja hankijale ette heidab, on seotud üksnes sellega, et hankija kasutab hankemenetlustes reeglina pöördmenetlust, mis tähendab, et kõik otsused tehakse ühekorraga . Vastavaks tunnistamise otsust hankija eraldi, enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ei tee. 4. Väi de , mille kohaselt on hankija eesmärk takistada uutel tulijatel riigihangetel turuosa saada ja jätkata endale meelepäraste ettevõtjatega , ei vasta vähimalgi määral tõele. Kui näiteks elektritööde valdkonnas osalevad hankija korraldatavatel riigi hangetel sageli ühed ja samad pakkujad, siis l iinikoridoride hooldustööde valdkonnas tegutseb rohkem pakkujaid kui üheski teises hankija tegevusvaldkonnas . S eda kinnitab muu hulgas asjaolu, et riigihankes viitenumbriga 286610 esitas vaidlustatud hankeosas pakkumuse 16 pakkujat ja riigihanke s viitenumbriga 2866 77 esitas vaidlustatud hankeosas pakkumuse 13 pakkujat . Hankija jaoks on pakkujate paljusus ainult tervitatav, kuna see aitab saada hangetel paremaid hindasid , ka sõlmib h ankija liinihooldus tööde tegemiseks pidevalt lepinguid uute pakkujatega, kellega tal varasemast mistahes lepingulised suhted puuduvad . Vaidlustaja väited ühe või teise pakkuja soosimise kohta on selgelt pahausksed ja hankijat ebamõistlikult kahjustavad. Seejuures toob vaidlustaja ise oma seisukoha punktis 2.18 välja asjaolu, et hankija on sõlminud 2024. aastal liini koridoride hoolduses lepinguid lausa 13 erineva ettevõtjaga, mis näitab selgelt hoopis seda, et lisaks pakkujate paljususele hangetel on tagatud ka lepingupartnerite paljusus . Seejuures on vaidlustaja viidatud 13 lepingupartneri hulgas mitu hankija jaoks varasemast täiesti tundmatut partnerit. 5. Vaidlustaja viited sellele, et hanke mahtu puudutavad detailsed andmed on hankijal igal juhul olemas , on asja tundma tud. Hankija käitab üle Eesti ca 6 3 000 km elektriliine, mis tähendab, et hankija hooldada on ka ca 6 3 000 km liinikoridore . On inimlikult mõistetav, et vaidlustajal kui kõrvaltvaatajal võib tekkida arusaam, et hankijal on vajalik info tööde mahtude kohta olemas ühe nupuvajutuse või droonilennutusega , kuid praktikas asjad siiski nii lihtsad ei ole . Nagu hankija ka varasemas vastuses märkis, on liinihoolduse valdkond muutunud ilmastikuolude tõttu alarahastatud , tegemist vajavaid töid on alati palju rohkem kui nendeks vajalikke rahalisi vahendeid, sealhulgas vaidlustaja viidatud liinikoridoride seisukorra kaardistamiseks. See, et aeg-ajalt ilmneb uut infot, mis varasemalt teada ei olnud, on praktikas täiesti tavapärane , arvestades seejuures hankija tegevusvaldkonna ulatust ja keerukust , samuti organisatsiooni suurust. 6. Asjaolu, et hankija esitab edukale pakkujale lepingu täitmisel aastakava iga aasta 1. detsembriks , nagu vaidlustaja seisukoha punktis 2.8 märgib, ei oma mistahes seost täiendav ate tööde mahtude hankija jaoks teatava k s saamise ga veebruarikuus . Kuna aastakava kuulub täitmisele kalendriaasta lõpuks ning praktikas võib tööde üleandmisel esineda ka hilinemisi ja lepingute täitmist puudutavaid vaidlusi poolte vahel , on mõistetav, et lõplikud andmed selguvadki alles hiljem, uue aasta esimese paari kuu jooksul . Sisendit selle kohta, et kuskil piirkonnas on vaja teha töid, mida hankija ei ole ette näinud , saab hankija ka oma olemasolevatelt liinikoridoride hoolduse koostööpartneritelt. 7. Ka oma seisukoha punktis 2.11 näitab vaidlustaja, et ei mõista olukorda puudutavaid asjaolusid õigesti ja/või ei ole objektiivselt võimeline kõrvalseisjana seda tegema . Asjaolu, et hankija l on hetkeseisuga olemas andmed selle kohta, milline on täiendavate tööde maht erinevates liinikoridori de s kilomeetrites, ei tähenda seda, et uues hankemenetluses korrigeeritud , lisa töid hõlmav maht samuti kilomeetrites antakse. Vaidlustaja teeb asjakohatuid järeldusi. 8. Seisukoha punktis 2.12 käsitleb vaidlustaja lepingu mahu muutmist vaatamata asjaolule, et tegemist on raamlepinguga, mille maksimaalset mahtu ei ole lubatud muuta. Eelnimetatut on hankija pikemalt selgitanud oma 12.03.2025 vastuses ega hakka selgitusi siinkohal kordama. 9. Vaidlustaja leiab, et hankijal on õigus juba sõlmitud lepingud üles öelda või nendest taganeda, tuginedes RHS § 124 lg 1 punktile 1. See ei vasta tõele. Kõnealune säte võimaldab hankijal leping u üles öelda või sellest taganeda üksnes juhul, kui hankelepingus on juba tehtud muudatusi , mis ei ole § 123 kohaselt lubatavad . Hankija selliseid muudatusi lepingutes teinud ei ole ega kavatse ka teha, kuna see eeldaks teadlikult vääralt käitumist. Hankija jaoks on üllatav, et vaidlustaja peab üldse võimalikuks vaidlustusmenetluses sellise seisukohta esitamist. 10. Kokkuvõtvalt nähtub vaidlustaja seisukohast, et tal on hulk lihtsustatud kujul oletu si selle osas, kuidas hankija oma igapäevast majandustegevust korraldab, kuid tegelikud faktilised asjaolud on vaidlustaja kui kõrvalseisja jaoks teadmata. 11. Lõpetuseks selgitab hankija veelkord , et viis hankemenetluse d läbi teadmisega, et tööde eeldatav ma ht on selline, nagu hanke alusdokumentides märgitud . Kui hankemenetluse ajal ilmnes, et tegelik maht on suurem, langetas hankija otsuse mitte sõlmida lepingut nendes hankeosades, kus see oli suurenenud mahu hankijale teatavaks saamise ajal sõlmimata ning korraldada vastavates hankeosades uus, suurema mahuga hange . Hankija eesmärgiks on vältida igal võimalusel olukorda, kus samas piirkonnas tegutseb samaaegselt mitu erinevat töövõtjat, kuna sellega kaasnevad erinevad riskid, sealhulgas risk soovimatute kulutuste tekkeks , mida hankija oma 12.03.2025 vastuses on kirjeldanud. Vaidlustaja ei saa nõuda temaga lepingu sõlmimist olukorras, kus hankija hinnangul kaasnevad temale seeläbi riskid ning hankija l jääb seeläbi hankega eeldatav eesmärk saavutamata . 12. Vaidlustaja õigusabi kulud on hankija hinnangul ülepaisutatud ega ole se llises mahus põhjendatud ja vajaliku d. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Raudkivi J urist , Elektrilevi OÜ volitatud esindaja