Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp. Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] Riigihange: Nr 286909 “Sisekoristusteenuse tellimise raamhange“ Hankija: Tallinna Linnavaraamet [email protected] [email protected] [email protected] Vaidlustaja: OÜ Kinnisvarateenindus Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piia Raide [email protected] Kolmas isik I: Krausberg Eesti OÜ Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg [email protected] Kolmas isik II: SPS Grupp OÜ [email protected] Kolmas isik III: P. DUSSMANN EESTI OÜ [email protected] [email protected] Kolmas isik IV: Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus [email protected] OÜ KINNISVARATEENINDUS SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 27. märtsil 2025 I ASJAOLUD 1. Vaidlustuskomisjon edastas 24.03.2025 käesoleva vaidlustusmenetluse osalistele kirjaliku menetluse teate nr 12.2-10/67 ning hankija ja kolmandate isikute Krausberg Eesti OÜ, SPS Grupp OÜ ja Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ vastused (vaidlustajale ja kolmandatele isikutele edastati SPS Grupp OÜ ärisaladuseta vastus). Hankija ja vaidlustusele vastanud kolmandad isikud taotlesid vaidlustuse rahuldamata jätmist. 2. Vaidlustuskomisjon määras täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtajaks 27.03.2025. 1 II VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD VASTUSTELE Hankija vastuse p 2.2 3. Hankija vastuses esitatud selgitused on vastuolulised. Hankija väidab, et näidisobjekti tehnilises kirjelduses oli esitatud üksikasjalik ja detailne ülevaade näidisobjekti alusel tellitavatest koristustöödest ja antud kogu vajalik teave, mis võimaldab pakkujal kujundada pakkumuse maksumust. Samas on hankija möönnud, et tehniline kirjeldus ei sisaldanud päevase puhastusteenindaja tööaega ega sagedust ning et selle pidanuks välja arvutama pakkuja lähtuvalt enda subjektiivsest kogemusest ning et „mahu määramine oli seega pakkuja, mitte hankija ülesanne“. Hankija möönab ka, et koristaja töö hind ei sõltu mitte niivõrd kulumaterjalidest, vaid just töö efektiivsusest, ehk töö tegemise ajast sõltuvast koristaja palgast. 4. Hankija arusaam, et pakkumuse maksumust olulisel määral mõjutava päevakoristaja tööaja mahu määramise võis jätta iga pakkuja enda ülesandeks, on ebaõige. Vastavalt RHS § 77 lg 4 p-le 1 on hankija kohustatud esitama riigihanke alusdokumentides vastavalt RHS §-des 87-89 sätestatule koostatud hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse. RHS § 87 lg 1 kohaselt on tehniline kirjeldus hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades kehtestatud teenuste omaduste ja neile esitatud nõuete loetelu. Vaidlustuskomisjon on varasemalt asunud seisukohale, et teenuse omaduseks on muuhulgas ka tellitava teenuse maht. Hankelepingu alusel osutatava teenuse mahu teadmine on ettevõtjale (pakkujale) hädavajalik nii teenuse osutamise planeerimiseks (sh selleks vajalike vahendite soetamiseks ning tööjõu palkamiseks), kui ka pakkumuse maksumuse arvestamiseks - on ilmne, et töö maksumus sõltub muuhulgas ka sellest, millises koguses vastavat tööd tellitakse.1 5. Kuna näidisobjektiks oleval pinnal osutatakse koristusteenust ka praegu, peab hankijal olema piisavalt täpne ülevaade vajalikust koristaja teenuse mahust, et seda üheselt ka tehnilises kirjelduses sätestada. Asjakohatu on hankija väide, et üks professionaalne koristaja suudab teha tunniga ära töö, milleks teisel kulub kümme tundi ja see oleks üheks hinnavahe tekkimise põhjuseks. Eelduslikult kasutavad kõik pakkujad professionaalset tööjõudu. Näidisobjekti tehnilise kirjelduse p 10.8 kohaselt peab Töövõtja päevastel puhastusteenindajatel olema kehtiv kvalifikatsioon puhastusteenindaja tase 3 või samaväärne Euroopa Liidu EQF kutseraamistikule põhinev kutsetunnistus koos kutsetunnistuse väljaandja asukohamaa kutsekirjeldusega. 6. Kui hankija ei oska sätestada täpset koristaja töötundude arvu, on tal võimalik anda ligilähedane maht või tundide vahemik, millega pakkujad saaksid üheselt arvestada. Seda aga hankija ei teinud. Suurim probleem näidisobjekti tehnilises kirjelduses oli päevakoristusteenuse mahu absoluutne määratlematus. Tehnilises kirjelduse punktis 3.5.1 ja 3.5.2 sisalduvad nõuded, mille kohaselt peab päevakoristaja operatiivselt täitma tellija poolsed koristussoovid; koristama põrandad vastavalt vajadusele jne. Pakkujatele jäi arusaamatuks, millise ajavahemiku jooksul peab kõrvaldama tellija operatiivseid koristussoove ning millise päevase perioodi jooksul peab tegema vajaduspõhist põrandate puhastust. Põrand võib määrduda erinevatel aegadel päevas, sõltuvalt hoonet külastavate isikute hulgast, aastaajast ja ilmastikutingimustest. Hankija väide, et ta kõrvaldas pakkujate küsimustele vastates võimalikud eriarusaamad, ei ole õige. Sama küsimust päevakoristaja päevase töötundide arvu täpsustamise kohta küsiti hankijalt viiel korral (küsimuste ID-d 929069, 927779, 927556, 923416, 922644). Hankija vastus oli sisuliselt iga kord sama: „Päevase puhastusteenindaja tööaeg ja sagedus peab olema välja arvestatud pakkujal, et oleks tagatud nõutud kvaliteediprofiil ning tehnilises kirjelduses toodud ülesanded“. See ei andnud pakkujatele mingit määratlust päevakoristaja eeldatava tööaja osas. Kui hankija oleks andnud pakkujatele ammendava vastuse, ei oleks viis korda sama küsimust küsitud. 7. Seega ei vasta tõele hankija väide, et tellitava töö tehniline kirjeldus oli detailne ja hankija selgitused mahtude kohta ühtlustasid pakkujate arusaama, kõrvaldamaks võimalikud erinevad tõlgendused hanke tingimuste osas. Hankija ei ole millegagi selgitanud, millest siis võis tuleneda pakkumuste vahel esinenud suured hindade erinevused, kui kõik pakkujad olid lähtunud väidetavalt samadest mahtudest? Väheusutav, et erinevus madalaima pakkumuse 7125 EUR ja kõrgeima pakkumuse 25 794 EUR vahel seisnes vaid erinevas kasumimarginaalis. Ilmselgelt olid pakkujad saanud tööde mahust erinevalt aru ja esitatud pakkumused ei ole seetõttu võrreldavad. 1 VAKO 21.05.2018 otsus 66-18/195684 p 6.2. 2 8. Vaidlustaja ei vaidlusta praegusel juhul hanke alusdokumente, vaid osundab, et pakkumustest nähtuvalt ei ole pakkujad hanke mahtudest ühtmoodi ega isegi sarnaselt aru saanud, mistõttu ei ole pakkumused omavahel võrreldavad. See, et pakkujad on lähtunud erinevatest mahtudest, on ilmnenud alles pärast pakkumuste esitamist. Võrrelda saab üksnes pakkumusi, mille koostamisel on lähtutud samadest mahtudest, sh päevakoristaja tööajast. Näiteks võttes arvesse päevakoristajale miinimum bruto töötasu 5.31 eur/h, siis on 4h päevas ja 5 päeva nädalas objektil oleva päevakoristaja brutotasu aastas 5097,6 eurot, samas kui 8h päevas ja 5 päeva nädalas objektil viibiva päevakoristaja aastane brutopalk oleks 10 195,2 eurot. Siinjuures ei ole arvestatud makse jm palgakulu tööandja jaoks. Kui üks pakkuja on arvestanud päevakoristaja tööajaks 4h ja teine 8h päevas, ongi aasta maksumuse vahe juba märkimisväärne ja pakkumused ei ole võrreldavad. 9. Lisaks osundati küsimuse ID 927556 hankija tähelepanu sellele, et „Tehnilises kirjelduses on nõutud ühekordsed tööd, nagu ehitus- ja remondijärgne koristus, kolimiseelne või -järgne suurpuhastus ning põrandate süvapesu. Üldlevinud praktikas tellitakse süvapesu ja kaitsetöötlust siiski ruutmeetrihinna (m²/€) alusel, kuna eri tüüpi pinnakatetel on erinevad hinnad. Süvapesu maksumuse hindamine tunni alusel on ebatäpne. Seetõttu palume teha hankedokumentides vastavad muudatused ning küsida süvapesu hinda m²/€ alusel. See tagaks selgema ja õiglasema hinnastamise kõikide pakkujate jaoks.“ Hankija vastas järgmist: „Tellija ei näe vajadust muuta alusdokumente näidisobjekti tehnilist kirjeldust ja näidisobjekti maksumuse esildist. Tellija võib täpsustada teenuste tellimise mahtusid ja ühikuid igakordselt minikonkursi dokumendis. Juhime tähelepanu, et näidisobjektile esitatud pakkumuse alusel töid ei tellita.“ Oma vastusega keeldus hankija tehnilist kirjeldust täpsustamast ja andis pakkujatele mõista, et näidisobjektile pakutud hind ei oma tegelikkuses tähtsust, kuna näidisobjekti alusel töid ei tellita ja täpsemad reaalsed mahud antakse minikonkursil. Seega on tõenäoline, et mitmed odavama hinna pakkujad ei arvestanud pakkumuses kas teadlikult või mahu kalkuleerimiseks alusandmete puudumise tõttu näidisobjekti reaalse tööde mahuga, mis muudab pakkumused omavahel võrreldamatuteks. 10. Eelnevast nähtuvalt ei ole pakkumused omavahel võrreldavad, mistõttu ei ole võimalik hankega jätkata ning põhjendatud on VAKO poolt järelevalvemenetluse algatamise taotluse esitamine Rahandusministeeriumile, kui hankija omal algatusel hankemenetlust kehtetuks ei tunnista. Hankija on rikkunud RHS § 3 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, kuna ei ole tegutsenud läbipaistvalt ega kohelnud pakkujaid võrdselt. Hankija on lasknud pakkujatel lähtuda pakkumustes ilmselgelt väga erinevatest töömahtudest ja eelistatud on pakkujaid, kes ei ole teadlikult või oskamatusest pakkumuse mahu kalkuleerimisel arvestanud adekvaatsel määral teostatavate tööde mahuga. Need pakkujad on saanud ka ebaausa konkurentsieelise teiste ees, kes arvestasid teostavate tööde mahtudega. 11. Juhul, kui hankemenetlust siiski kehtetuks ei tunnistata, taotleb vaidlustaja vaidlustatud hankija otsuste kehtetuks tunnistamist allpool toodud põhjustel. Hankija vastuse p 2.3 12. Vaidlustajale ei olnud vaidlustuse esitamisel teada, kas hankija on küsinud kolmandatelt isikutelt RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi nende pakkumuste maksumuste kohta. Hankija selgitas vastuses, et tal tekkis kahtlus nende pakkumuste maksumuste põhjendatuse osas, mis olid kõigi pakkumuste maksumuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 20% väiksemad (sh kolmandate isikute pakkumused) ning ta küsis neilt pakkujatelt selgitusi. Küsitud selgitused ja neile antud vastused ei ole vaidlustajale riigihangete registrist nähtavad, küll aga saab neid kontrollida vaidlustuskomisjon. Vaidlustaja saab lähtuda hankija ja kolmandate isikute vastustest mahus, milles need on VAKO poolt vaidlustajale edastatud. 13. Eelnevast tulenevalt muudab vaidlustaja hankija otsuste kehtetuks tunnistamise taotluse õiguslikku alust RHS § 115 lg 1 asemel RHS § 115 lg-tele 8 ja 9. Vastab tõele, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine on hankija kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud, kuid hankija otsus tuleb kehtetuks tunnistada juhul, kui hankija ei ole teostanud kaalutlusõigust kohaselt (sisuliselt) või on jõudnud ebaõigete järeldusteni. RHS § 115 lg 1 ja 8 alusel teostatav kontroll ei tohi olla üksnes formaalne, vaid hankija peab selgituste alusel sisuliselt veenduma, et pakutava hinnaga oleks võimalik näidisobjektil nõuetekohaseid teenuseid osutada. Kui 3  hankelepingu täitmiseks on vaja rakendada teatud ulatuses tööjõudu, kuid hankijal tekib pakkumuse madalast maksumusest johtuvalt kahtlus, kas see katab kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulud palkadeks, maksudeks ja sotsiaalkindlustusmakseteks, siis peab pakkuja olema suuteline nende kohustuste täitmist adekvaatselt põhjendama, vastasel juhul on hankijal kohustus selline pakkumus tagasi lükata.2 Antud juhul esineb kolmandate isikute pakkumuste puhul kahtlus, kas minimaalsed nõuded tööjõu palgakuludele on täidetud ning vaidlustaja hinnangul ei ole kolmandad isikud neid kahtlusi ümber lükanud. Seega pidi hankija kolmandate isikute pakkumused tagasi lükkama. 14. Arvestades, et praegusel juhul on tegu ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avatud hanke üle, ei tohi VAKO kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga, vaid hinnata tuleb hankija otsuste ratsionaalsust.3 Krausberg Eesti OÜ pakkumus 15. Odavaima pakkumuse esitas Krausberg Eesti OÜ (edaspidi: Krasuberg) hinnaga 7125 eurot. Hankija ega Krausbergi vastusest ei ilmne, kas Krausberg Eesti OÜ esitas ka konkreetse hinnapakkumise aluseks olnud kalkulatsiooni või üksnes hankija vastuse punkti 2.4.2 esimese lõigus toodud üldsõnalise selgituse, et on „raamlepingu“ mahtusid arvesse võtnud. Arvesse tuli aga võtta näidisobjekti mahtusid. 16. Hankija jaoks on ilmselgelt olnud kaalukeeleks asjaolu, et Krausberg osutab Vabaduse väljak 10 hoones ka hetkel sisekoristusteenust, mistõttu teab ta väidetavalt täpsemalt teenuse maksumust ning kehtiva lepingu maksumus peegeldab tegelikku turuhinda. Vaidlustaja osundab, et teiste hankelepingute põhjal kalkuleeritud teenuse osutamise ruutmeetri hinda ei saa automaatselt pidada käesolevas hankes näidisobjektil teenuse osutamise adekvaatseks turuhinnaks. Hankija vastusest nähtuvalt on Krausbergiga sõlmitud sisekoristuse teenuse lepingud nii kogu Vabaduse väljak 10 hoonele kui ka Harju 13 hoonele. Päevakoristuse teenusel olid Vabaduse väljak 10 ja Harju 13 objektid kokku liidetud, Krausbergil summaga 1940 eurot 5154 m 2 peale, mis tegi päevakoristaja teenuse hinnaks 0,38 eurot/m2. Vaidlustaja osundab, et Krausbergil on võimalik neil objektidel jagada päevakoristaja tegevus kahe terve hoone vahel, mis teebki ühe ruutmeetri hinna madalaks. Praegusel juhul aga oli näidisobjektiks ainult Vabaduse väljak 10 3. korrus kogupindalaga 537,8 m2 ja pakkujad pidid arvestama, et päevakoristaja kogukulu jääb üksnes selle ühe korruse pindala peale, mis teeb adekvaatse ruutmeetri hinna tegelikkuses oluliselt suuremaks. Seega on hankija alusetult võtnud võrdlusaluseks Krausbergi poolt teise hanke lepingute hinna, kuna lepingute mahud ja teenuse hinda mõjutavad asjaolud on erinevad. 17. Hankija osundab, et Krausberg oli arvestanud praeguses hankes päevakoristaja teenuse hinnaks 200 eurot kuus. Arvestades, et kuus on keskmiselt 21 tööpäeva, teeb see päevakoristaja teenuse hinnaks 200/21=9,5 eurot päevas. See 9,5 eurot päevas peaks ära katma koristaja brutopalga ja palgakulu tööandja jaoks (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse). Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 6 keelab maksta töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024. a määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi kehtestatakse alates 01.01.2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot. Vastavalt TLS § 20 lg-le 5 on tegemist kindlale ajaühikule vastava töötasu alammääraga, millele vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punktile 1 ja § 7 lg-le 1 lisandub 33% sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 1 p 1, § 41 lg-te 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 19.09.2024. a määruse nr 59 „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2025–2028“ § 1 lg 2 kohaselt 0,8% tööandja töötuskindlustusmakset. Minimaalset bruto tunnitasu ja tööjõukulusid arvestades on arusaamatu, kuidas saab Krausbergi pakutava hinnaga osutada igapäevast päevakoristaja teenust hanke tehnilises kirjelduse punktis 3.5 nõutud mahus, mille kohaselt peab päevakoristaja olema eelduslikult objektil siiski mitmeid tunde, teostades operatiivset koristust koridorides, WC-des jne ning reageerides tekkivale koristusvajadusele. Eelnevast nähtub ilmselgelt, et hankija ei ole sisuliselt kontrollinud pakkumuse maksumuse kujunemise aluseks olevaid kalkulatsioone ega veendunud Krausbergi pakkumuse põhjendatuses lähtuvalt käesoleva hanke näidisobjektist ja on alusetult aktsepteerinud Krausbergi pakkumust, mille alusel ei oleks 2 RHS § 115 seletuskiri. 3 RkHko 7.06.2021 otsus 3-20-2362 p 25.2. 4  reaalselt võimalik üksnes näidisobjekti nõuetekohaselt teenindada ilma töö- ja sotsiaalõiguse alaseid nõudeid rikkumata. SPS Grupp OÜ pakkumus 18. SPS Grupp OÜ esitas paremusjärjestuses 2. kohal oleva pakkumuse maksumusega 10 956 eurot. SPS Grupp OÜ esitas hankijale väidetavalt detailsed kalkulatsioonid pakkumuse maksumuse kujunemise kohta, mida hankija luges põhjendatuks. Kuna vaidlustajal neid kalkulatsioone ei ole, ei saa ta nende osas seisukohta võtta. Küll aga on vaidlustaja koostanud näidiskalkulatsiooni minimaalsest võimalikust pakkumusest, mis ei sisalda pakkuja kasumit ega ettevõtte üldkulu (Lisa 1). Näidiskalkulatsiooni alusel on minimaalne adekvaatne pakkumuse maksumus 21 503 eurot, ja seegi ei sisalda kasumit ega üldkulusid. Kalulatsioonis on arvestatud päevakoristaja kohalolekuga 8h tööpäevadel, sest vaid nii on võimalik täita tehnilise kirjelduse punktis 3.5 sätestatud päevakoristaja ülesanded: 3.5.1. tellija poolsete koristussoovide operatiivne täitmine; 3.5.2. wc-des, köögi ja puhkeruumides hügieenitarvikute üle vaatamine ja lisamine igal hommikul enne tööpäeva ja lõunaajal kordus üle vaatamine; 3.5.3. põrandate koristamine vastavalt vajadusele; 3.5.4. porivaipade, porimattide ja porimatti aluste koristamine; 3.5.5. koosolekuruumide ja muude teenindusega seotud ruumide koristamine vastavalt vajadusele; 3.5.6. peeglite koristamine vastavalt vajadusele; 3.5.7. wc-de koristamine vastavalt vajadustele. 19. Isegi juhul, kui muuta näidiskalkulatsioonis päevakoristaja töömahtu poole vähemaks, ehk 4h päevas, oleks minimaalne pakkumuse maksumus 13 744 eurot aastas, mis on suurem kui paremusjärjestuses esimese kolme pakkumuse maksumused. 20. Vaidlustuskomisjonil on võimalik võrrelda SPS Grupp OÜ poolt esitatud kalkulatsiooni vaidlustaja esitatud näidiskalkulatsiooniga, et hinnata, kas SPS Grupp OÜ pakkumuses on minimaalsete nõuetega arvestatud. 21. SPS Grupp OÜ on vaidlustusele esitatud vastuses osundanud, et kuna päevakoristaja minimaalset tööaega ei ole määratud, siis kujundasid nad lähenemise, kus eelistasid kasutada autobrigaadi. Vaidlustaja hinnangul ei ole autobrigaadi puhul kontrollitav, kui palju tunde päevas brigaad objektil viibib ega saa usaldusväärselt kontrollida päevakoristaja teenuse maksumust. Lisaks, kui brigaadi enamuse päevast objektil ei ole, ei ole võimalik täita ka tehnilise kirjelduse punktides 3.5.1 sätestatud tellija poolsete koristussoovide operatiivse täitmise nõuet ega muude ruumide koristamist vastavalt vajadusele. Koristaja ei saa olla jooksvast olukorrast ja vajadustest teadlik, kui nad objektil ei viibi. 22. Hankija on leidnud, et kuna SPS Grupp OÜ pakkumus oli ca 4000 euro võrra kallim Krausberg Eesti OÜ pakkumusest, mida hankija pidas turuhinnaks, siis on järelikult tegu realistliku pakkumusega. Vaidlustaja on eespool selgitanud, et Krausbergi pakkumus ei saa olla realistlik turuhind näidisobjektil tehnilises kirjelduses sätestatud teenuste nõuetekohaseks osutamiseks, kuna teiste, terveid hooneid hõlmavate hankelepingute alusel kalkuleeritud ruutmeetri teenuse maksumust ei saa automaatselt üle kanda käesolevale, kordades väiksemale näidisobjektile, mille puhul ei saa nt päevakoristajat jagada eri korruste ja hoonete vahel. Seega on ebaõige võtta Krausbergi ilmselget alapakkumust turuhinnana eeskujuks kõigi teiste pakkumuste maksumuste põhjendatuse hindamisel. See, et Krausbergi pakkumus ei ole ilmselgelt adekvaatne turuhind, näitab ka asjaolu, et see oli 67,5% võrra odavam kõigi pakkumuste aritmeetilisest keskmisest. P. DUSSMANN EESTI OÜ pakkumus 23. P. DUSSMANN EESTI OÜ (edaspidi: DUSSMANN) esitas paremusjärjestuselt 3. kohal oleva pakkumuse maksumusega 10 956 eurot. Hankija vastusest ilmneb, et DUSSMANN ei esitanud pakkumuse maksumuse kujunemise kohta konkreetset kalkulatsiooni, mille alusel saaks 5  kontrollida, milliste näitajate alusel pakkumus on koostatud ega näidanud koristamisele kuluvat aega ega päevakoristaja tööaega. Seega ei saanud hankija veenduda, et DUSSMANNI pakkumuses on arvestatud kõigi teenuse osutamise kuludega ja adekvaatsete koristusaegadega. 24. Pakkuja üldsõnaline kinnitus, et ta on kõigi tingimustega arvestanud, töötajaid koolitanud tulemuspõhiste puhastusteenuste osutamiseks, ei anna hankijal mingit sisulist veendumust ega arusaama, millest lähtuvalt on konkreetne pakkumus koostatud ja milliste kuludega arvestatud. DUSSMANN ei esitanud ka vastust vaidlustusele ega põhjendanud oma pakkumuse maksumuse adekvaatsust. Jällegi on alusetu hankija väide, et kuna DUSMMANNI pakkumuse maksumuse ruutmeetri hind oli soodsam kui praegu Vabaduse väljak 10 objekti teenindava Krausberg Eesti OÜ lepingu hind, siis on DUSSMANNI hind põhjendatud. Hankija peab pakkujatelt selgitusi küsides lähtuma pakkujate antud vastusest, mitte tuletama pakkumuse maksumuse põhjendatust teiste hankelepingute objektide alusel, mis ei ole antud hankes asjakohased. 25. Hankija on osundanud, et P. DUSSMANN EESTI OÜ pakkumuses on arvestatud päevakoristaja teenuse maksumusega 215 eurot kuus, s.o 215/21=10,2 eurot päevas. See ei ole palju rohkem kui Krausberg Eesti OÜ pakkumuses. Vaidlustaja poolt käesoleva vastuse punktis 17 toodud kalkulatsiooni ja Lisas 1 esitatud näidiskalkulatsiooni kohaselt ei saa niivõrd väike päevakoristusteenuse maht tagada näidisobjekti nõuetekohase teenindamise ja päevakoristaja ülesannete täitmist ega tööjõukulude nõuetekohast tasumist. Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ pakkumus 26. Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ (edaspidi IHL) esitas pakkumuse maksumusega 14 730 eurot, mis asus paremusjärjestuses 3. kohal. Hankija vastusest ei selgu, et IHL oleks hankijale esitanud reaalseid kalkulatsioone, mille alusel saaks kontrollida pakkumuse maksumuse kujunemist ja seda, et pakkuja on arvestanud pakkumuses kõigi tehnilise kirjelduse nõuetega. Üksnes pakkuja üldsõnalisele kinnitusele tuginedes ei ole hankijal võimalik pakkumuse sisu adekvaatsuses veenduda. Jällegi on hankija põhjendanud pakkumuse põhjendatuks lugemist ka asjaoluga, et see on kallim kui hetkel Krausbergi poolt teenindatav Vabaduse väljak 10 hoone ja Harju tn 13 hoone ruutmeetri hind. Nagu vaidlustaja on eespool selgitanud, ei ole see adekvaatne põhjendus. III KOKKUVÕTE 27. Eelneva kokkuvõttes jääb vaidlustaja vaidlustuse juurde ning taotleb hankija otsuste kehtetuks tunnistamist vaidlustatud osas põhjusel, et hankija ei ole teostanud sisulist kontrolli kolmandate isikute pakkumuste maksumuste põhjendatuse osas. TlnRK on selgitanud: ”Piisavaks ei saa pidada pakkuja üldsõnalist kinnitust, et esitatud pakkumuse maksumus lähtub pakkuja laiaulatuslikust kogemusest ja reaalsetest kuludest ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut nõuetekohaselt täita.”4 Hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatuses sisuliselt veenduma, hinnates pakkumuse kujunemise aluseks olnud kalkulatsioone. Hankija on antud juhul aktsepteerinud pakkujate formaalseid vastuseid, milles ei sisaldu detailseid kalkulatsioone pakkumuste maksumuste kujunemise kohta. RHS § 115 lg 7 loetleb asjaolud, millest lähtuvalt võiks pakkumuse madal maksumus põhjendatud olla. Antud juhul ei ole ühegi kolmanda isiku pakkumuse puhul tõendatud ühegi nende asjaolude esinemine. Hankija ei ole täitnud pakkumuste maksumuse põhjendatuse sisulise kontrolli kohustust, mistõttu ei ole kolmandate isikute pakkumuste maksumuste põhjendatuks lugemine kooskõlas RHS § 115 lg- tega 8 ja 9. RHS § 115 lg 9 paneb hankijale kohustuse lükata tagasi pakkumus, kui ta tuvastab, et pakkumuse maksumus ei võimalda täita keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse sätetest tulenevaid kohustusi. Antud juhul ei ole hankija põhjendanud, kuidas ta on tuvastanud nimetatud normide järgimise kolmandate isikute pakkumuste maksumuste või selgituste alusel. 4 TlnRKo 3-14-51616 p 17. 6 28. RHS § 115 lg 9 ei sisalda hankija kaalutlusõigust, vaid kohustust keeluga vastuolus olev pakkumus tagasi lükata. Tegemist ei ole dispositiivse normiga. Riigikohtu praktikas on osundatud, et juhul, kui hankija leiab, et pakkumus on põhjendamatult madal, puudub võimalus kaalumiseks, kas see edukaks tunnistada või mitte. Sel juhul on hankija kohustatud pakkumuse tagasi lükkama. Pakkumuse põhjendamatult madal maksumus tähendab sisuliselt ebaõiglaselt madala hinna pakkumist, mis moonutaks konkurentsi ettevõtjate vahel ja oleks sellest tulenevalt vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega.5 Seega on hankija rikkunud kolmandate isikute pakkumuste maksumusi põhjendatuks lugedes RHS § 3 p-s 3 sätestatud õiglase konkurentsi efektiivse ärakasutamise kohustust, RHS § 115 lg-t 8 mitte viies läbi sisulist pakkumuste kontrollimenetlust ja aktsepteerides kolmandate isikute formaalseid kinnitusi, jättes tuvastamata sisulised kalkulatsioonid, millest nähtuks näidisobjekti kõigi kuludega ja tööjõu kasutamisega seotud õigusaktide järgimise. Lisaks on hankija rikkunud RHS § 115 lg-t 9, mis kohustab hankijat põhjendamatult madala maksumusega pakkumust tagasi lükkama. Vaidlustaja taotleb eeltoodud põhjustel hankija 06.03.2025 otsuste nr 1.-9/25 ja 1.-9/26 kehtetuks tunnistamist vaidlustatud mahus. IV MENETLUSKULUD 29. Vaidlustaja taotleb vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist hankijalt. vaidlustajale osutatakse õigusabi hinnaga 200 eur/h, millele lisandub käibemaks. Vaidlustaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. 30. Vaidlustaja menetluskulud on järgmised: - vaidlustuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot; - vaidlustuse koostamise õigusabikulu, sh hanke materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga – 5,5h, s.o 1100 eurot; - hankija ja kolmandate isikute vastuste, neis viidatud andmete analüüs – 1,5h, s.o 300 eurot; - õiguspraktika analüüs, suhtlus kliendiga, vaidlustaja seisukohtade koostamine – 8h, s.o 1600 eurot. Kokku on vaidlustaja õigusabikulu suuruseks 3000 eurot ja riigilõivu kulu 1280 eurot, palume seega hankijalt välja mõista 4280 eurot. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Raide vandeadvokaat Lisa 1: Näidiskalkulatsioon pakkumuse maksumuse kohta 5 TlnRKo 3-15-127 p 26 7