Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 3 1 . 03 .202 5 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 288735 Hankija: AS Tallinn Airport GH Registrikood 11206785 e-post: [email protected] Vaidlustaja : Krausberg Eesti OÜ Registrikood 11279028 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] V AIDLUSTUS Riigihankes nr 288735 21.03.2025 hankija otsusele tunnistada riigihange kehtetuks I Asjaolud AS Tallinn Airport GH ( edaspidi H ankija ) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihan get nr 288735 „Õhusõidukite koristamine (kordushange)“ ( edaspidi R iigihange ) . Riigihankes esi tas mh pakkumuse ka Vaidlustaja ning Hankija tunnistas 6.03.2025 otsustega Vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeris Vaidlustaja ja jättis Vaidlustaja kõrvaldamata. Hankija 6.03.2025 otsustele esitas 17.03.2025 vaidlustuse hindamistulemustelt teisele kohale jäänud pakkuja Puhastusproff OÜ. Vaidlustaja esitas vastuse OÜ Puhastusproff vaidlustusele 20.03.2025. 21.03.2025 on Hankija teinud otsuse Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks (lisa 1). Tulenevalt Hankija 21.03.2025 otsusest tunnistada Riigihange kehtetuks, jättis VAKO Puhastusproff OÜ vaidlustuse läbivaatamata 21.03.2025 otsusega. Käesolev vaidlustus on esitatud Hankija 21.03.2025 otsusele Riigihanke kehtetuks tunnistada järgmistel põhjustel. II Õiguslikud põhjendused Hankija on põhjendanud oma otsust Riigihange kehtetuks tunnistada järgmiselt: „ Hankija avastas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, et riigihanke alusdokumentidest (edaspidi alusdokumendid) on välja jäänud nõuded, mis tulenevad lennundusseadusest ning käsitlevad maapealse teenindaja temaatikat. Nimelt on direktiivi 96/67/EÜ lisas sätestatud maapealse teeninduse teenused ning üheks teenuseks on muuhulgas ka õhusõiduki puhastamine väljast ja seest. Tulenevalt eeltoodust peab kõnealuses hankes osalev pakkuja (sh ka edukas pakkuja) vastama lennundusseadusest tulenevatele nõuetele. Lisaks on teenuse osutamise eelduseks AS-iga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu sõlmimine maapealsete teenuste osutamiseks. Viidatud leping AS-iga Tallinna Lennujaam sõlmitakse pärast riigihanke lõppemist ehk pärast raamlepingu sõlmimist. Kahjuks on inimliku eksimuse tõttu alusdokumentide koosseisust välja jäänud nii lennundusseadusest tulenevad nõuded kui ka AS-iga Tallinna Lennujaam sõlmitav leping, mistõttu ei saanud pakkujad enne pakkumuse esitamist tutvuda kõikide asjaoludega, mis tulenevad lennundusseadusest ja eespool viidatud lepingust.” Hankija põhjendused Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on otsitud ja üldsõnalised ega täida RHS § 73 lg 3 p 6 sätestatud eeldust „põhjendatud vajaduse“ kohta. Jääb arusaamatuks, mis on need maapealse teenindamise temaatikat kajastavad lennundusseaduse nõuded, millele Hankija viitab ja kuidas need Riigihanke käiku mõjutavad. Kui tegemist on õigusaktidest tulenevate kohustuslike nõuetega, mis rakenduvad ka Riigihankes sõlmitava lepingu täitmisel koristusteenuse osutamisel, siis kohalduvad sellised õigusaktide nõuded teenusepakkuja suhtes sõltumata sellest, kas neile on RHAD-s viidatud või mitte. Õigusaktide kohustuslikke nõudeid ei pea RHAD-s dubleerima, mistõttu ei saa tegemist olla Hankija eksimusega või veaga RHAD-s, mis saaks mistahes moel mõjutada Riigihanke läbiviimist ja tulemusi. Teine põhjendus Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on samavõrd asjakohatu ja otsitud. Milliseid koostöökokkuleppeid on teenuse osutajal vajalik sõlmida kolmandate isikute, s.t muude isikutega kui Hankija, on iga pakkuja enda otsustada ja läbi rääkida. Seetõttu ei peagi olema RHAD koosseisus avaldatud Tallinna Lennujaama ehk Hankijaks mitte oleva kolmanda isiku taristu kasutamise lepingutingimused, sest sellised lepingutingimused ei sõltu Hankijast, vaid konkreetse pakkuja ja Tallinna Lennujaama vahel peetud läbirääkimistest ja kokkulepetest taristu kasutamise kohta. Vastupidi, tehnilise kirjelduse punktides 1.9 ja 1.10 on viidatud Tallinna Lennujaama kontaktisikutele, kellega pakkujatel tuleb saavutada kokkulepped Tallinna Lennujaama taristu kasutamises ja arvestada vastavad hinnad pakkumuse maksumuse hulka. Seega on Hankija teadlikult kujundanud hanketingimused nii, et iga pakkuja peab ise saavutama kokkulepped kolmandate isikutega taristu kasutamiseks. See ongi riigihangetes tavapärane, et hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped koostööpartneritega saavutab iga pakkuja ise endale sobivatel tingimustel, mitte ei dikteeri selliste kolmandate isikutega sõlmitavate lepingute sisu ja tingimusi hankija hanketingimustes. Eelnevat arvestades ei esine RHAD-s eksimusi ega vastuolusid õigusaktide nõuetega, mis saaksid mõjutada Riigihanke õiguspärast läbiviimist. Vaidlustuskomisjon on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et hankija põhjendused riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ei saa olla suvalised, otsitud ja kontrollimatud (vt nt VAKO lahendid 131 – 19/206327 p 8.1, 177 -20/217858 p 11, 28-18/191319 ja 101-20/218734 p 12-14). Ka on VAKO seletanud, et isegi kui RHAD-s esineb viga (mida käesoleval juhul ei esine), siis ei saa mitte mistahes eksimus RHAD-s õigustada riigihanke kehtetuks tunnistamist, vaid eksimusest tingitud negatiivne tagajärg hanke läbiviimisel peab üles kaaluma riigihanke kehtetuks tunnistamisest tuleneva negatiivse tagajärje edukale pakkujale (VAKO 75-20/220922). Käesoleval juhul ei esine RHAD-s mitte ühtegi viga ega vastuolu õigusaktidega, mistõttu Riigihanke kehtetuks tunnistamine on põhjendamatu. Hankija 20.03.2025 otsuses viidatud kohtupraktika hanke kehtetuks tunnistamise kohta on asjassepuutumatu ja illustreerib Hankija kaalutluste otsitust. Nimelt kohtuasjas 3-18-452 oli hanke kehtetuks tunnistamise põhjuseks vajadus konkurentsi paremini ära kasutada olukorras, pakkumuse esitas üksainus pakkuja. Käesoleval juhul on Riigihankes mitu pakkujat ja Hankija ei ole oma otsuse põhjendustes tuginenud väitele, et pakkujate ring oli konkurentsi ärakasutamiseks liiga kitsas. Samavõrd asjakohatu on ka Hankija otsuses viidatud teine kohtulahend 3-13-1510, milles hanke kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et hankija polnud soetatava mööbli tehnilises kirjelduses sätestanud konkreetseid tehnilisi nõudeid mööblile. Käesoleval juhul on aga Hankija viidanud, et RHAD-s puudub sõnaselge viide õigusaktile ehk lennundusseadusele – seadusest tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud sõltumata sellest, kas nendele on RHAD-s viidatud või mitte. Seega ei ole ka lahend 3-13-1510 asjakohane. Vaidlustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et Riigihange on kordushange – nimelt on Hankija eelneva riigihanke 286804 juba kehtetuks tunnistanud põhjusel, et Hankija arvates tuli riigihanke nr 286804 hanketingimusi täiendada. Vaidlustaja arvates on riigihangete korduv kehtetuks tunnistamine otsitud põhjustel pigem märk sellest, et Hankija üritab leida viise, kuidas jätkata koostööd praeguse lepingupartneriga OÜ-ga Puhastusproff, ehkki viimasega riigihanges nr 244765 sõlmitud raamlepingu pikendamiseks puudub õiguspärane alus . Vaidlustaja on sellele asjaolule juhtinud Hankija tähelepanu mh 20.03.2025 teabenõudes, milles palus Hankijal avaldada andmed riigihankes nr 244765 sõlmitud raamlepingu alusel tehtud maksete summa kohta ja selle kohta, kas Hankija on riigihankes nr 244765 sõlmitud lepingut pikendanud. Hankija keeldus teabenõude alusel andmete avaldamisest . III Menetluslikud küsimused Esindusõigus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil [email protected] . Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Vaidlustaja esindaja leiab, et vaidlustuse lahendamine on võimalik istungit pidamata kirjalikus menetluses, kuivõrd asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on võimalik tuvastada istungit korraldamata (RHS § 196 lg 1). Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 2). Juhindudes eeltoodust palun: Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Hankija 21.03.2025 otsus riigihanke nr 288735 kehtetuks tunnistamiseks ; mõista vaidlustusmenetlusega seotud Vaidlustaja menetluskulud välja Hankijalt vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale , Hankija menetluskulud jätta Hankija kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Krausberg Eesti OÜ volitatud esindaja Maksekorraldus NR 1528 Maksja NIMI Krausberg Eesti OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 11279028 KONTONUMBER EE307700771007992521 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 25.03.2025 SUMMA 1 280.00 EUR SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Vaidlustus 21.03.2025 tehtud hankija otsusele tunnistada riigihange nr 288735 kehtetuks / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2025032503437977 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE  HANKE „ ÕHUSÕIDUKITE KORISTAMINE (KORDUSHANGE) “ HANKEMENETLUSE KEHTETUKS TUNNISTAMISE PROTOKOLL AS Tallinn Airport GH hange „ Õhusõidukite koristamine (kordu s h a nge) “ ( viitenumber 288735 ) Hankija korraldas riigihanke „ Õhusõidukite koristamine (kordushange)“, mille eesmärgiks on tellida õhusõidukite koristamise teenust . Hankija avastas pärast pakkumuste esitami se tähtpäeva , et riigi hanke alusdokumentide st (edaspidi alusdokumendid) on välja jäänud nõuded, mis tulenevad lennundusseadusest ning käsitlevad maapealse teenindaja temaatikat. Nimelt on d irektiivi 96/67/EÜ lisas sätestatud maapealse teeninduse teenused ning üheks teenuseks on muuhulgas ka õhusõiduki puhastamine väljast ja seest. Tulenevalt eeltoodu st peab kõnealuses hankes osalev pakkuja (sh ka edukas pakkuja) vastama lennundusseadusest tulenevatele nõuetele. Lisaks on teenuse osutamise eelduseks AS-iga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu sõlmimine maapealsete teenuste osutamiseks. Viidatud leping AS-iga Tallinna Lennujaam sõlmitakse pärast riigihanke lõppemist ehk pärast raamlepingu sõlmimist. Kahjuks on inimliku eksimuse tõttu alusdokumentide koosseisus t välja jäänud nii lennundusseadusest tulenevad nõuded kui ka AS-iga Tallinna Lennujaam sõlmitav leping, mistõttu ei saanud pakkujad enne pakkumuse esitamist tutvuda kõikide asjaoludega, mis tulenevad lennundusseadusest ja eespool viidatud lepingust. Sellest tulenevalt ei ole tagatud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § -s 3 toodud üldpõhimõtete täitmine , eelkõige pakkujate võrdse kohtlemise näol , kuna juba teenust osutav pakkuja on viidatud asjaoludega kursis aga teised võimalikud hankest huvitatud pakkujad viidatud teadmist ei oma . RHS § 81 lg 1 ls 1 kohaselt on avatud hankemenetluses riigihanke alusdokumentide muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist keelatud. Kuna praeguses hankemenetluse etapis ei ole võimalik enam alusdokumente muuta, siis ei ole hankijal võimalik hanke menetlusega edasi minna , kuna teenuse osutamisega seotud olulised nõuded ja dokumendid on alusdokumentidest välja jäänud . Arvestades asjaolu, et alusdokumente ei ole käesolevas menetluse etapis võimalik muuta leidis hankekomisjon, et hankemenetlus tuleb tunnistada kehtetuks, eespool viidatud asjaoludest tulenevalt ning korraldada uus muudetud tingimustega riigihange , et oleks muuhulgas tagatud pakkujate võrdne kohtlemine . Kokkuvõtvalt on Eesti kohtud olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tuleneda hankija enda eksimusest (vt haldusasi nr 3-13-1510 ; 25.05.2018 TlnRingKo 3-18-452 ). Otsus: Tunnistada hankemenetlus „ Õhusõidukite koristamine (kordushange) “ (viitenumber 2 88735 ) kehtetuks (riigihangete seaduse § 73 lg 3 p 6). Komisjoni esimees : Kairit Taniel-Markov, Teenuste haldur Komisjoni liikmed: Harry Liipa, Ärijuhtimise osakonna juht Kertu Lipand, Hankeosakonna juht