30.03.2025
Riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post
[email protected]
Kolmanda isiku AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG
esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
TÄIENDAV SEISUKOHT
vaidlustuses hankes viitenr 288167
Tutvunud Vaidlustaja1 26.03.2025. a täiendava seisukoha ja selle lisadega peab Kolmas
isik, kooskõlas VAKO 17.03.2025. a kirjaga nr 12.2-10/64 määratud tähtajaga, märkida
täiendavalt järgmist.
1. Vaidlustusest kumab soov vaielda kehtiva RHADi tingimuste üle, mis pärast
pakkumuste esitamise tähtaja saabumist on aga välistatud. Puudub vaidlus, et
Vaidlustaja sai soovi korral veel 10.01.2025. a RHADi kohta antud vastuse
esitamise järel RHADi vaidlustada, aga samuti esitada täiendavaid küsimusi kuni
13.01.2025. a, kuid Vaidlustaja kumbagi võimalust ei kasutanud.
• Riigikohtu 13.06.2013. a lahendist nr 3-3-1-24-13 ei tulene, et pakkujal puuduks
pakkumuse esitamisel hoolsuskohustus või, et pakkuja selgituste alusel tuleks
võtta pakkumuse vastavuse hindamisel alusel ka sellised selgitused, mille näol
ei ole tegemist pakkumuses juba esitatud andmete „suurendamisega“. Eeltoodu
tuleneb mh sõnaselgelt Vaidlustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi järgsest
kohtupraktikast, nt TlnHK otsusest asjas nr 3-14-50312, p-d 14 ja 15, milles
kohus käsitles just eelnimetatud lahendit ning rõhutas, et sellest ei tulene
võimalust kõrvaldada sisulist puudust. Olulisena on TlnHK asunud ka
järgmistele seisukohtadele: „Pakkuja hoolsuskohustus hõlmab enda hanke
alusdokumentidega kurssi viimist ning nende järgimist /…/ Kuivõrd pakkumuse
vastavust kontrollitakse kumulatiivselt (st pakkumine peab vastama kõikidele
vastavustingimustele), ei mängi sisulise puuduse tuvastamisel määravat
rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus
mõjutab (M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn, 2019, § 114 lg 2 kommentaar nr 25 ja seal viidatud VAKO
praktika, lk 730)“ (TlnHK otsus asjas nr 3-22-1297, p-d 12 ja 13).
• Käesoleva vaidlusega sarnase lahendas TlnHK hiljutises, 21.02.2024. a
lahendiga asjas nr 3-24-147. Kohus rõhutas: „Kokkuvõttes peavad kõigi
pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused. Pakkumuse
1 siin ja edaspidi lühendid vastavalt 20.03.2025. a vastusele
OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550
[email protected]
Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1
vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-is kehtestatuga ning nendele
tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse
kohtlemise põhimõtet. Seega kui hankija nõudis pakkumuse koosseisus lisa 11,
milles on toodud esitatud pakkumuse põhisisu, st iga pakutava mööblieseme
kohta mõõdud, kirjeldus, viimistlus, tootja ja pilt, esitamist, on ta vastavat
tingimusega ka ise rangelt seotud“ (p 10). Kohus nõustus, et
“kui faili ei saa avada, siis on see samaväärne selle esitamata jätmisega
ning vigase faili asendamine oleks käsitatav pakkumuse muutmisena“ (p 12).
• Vaidlustaja ei esitanud Vormi 3 real koodiga 54 mistahes numbrilist maksumust
(sh nulli) vaid lisas tabelisse „X“-i ning seega puuduvad pakkumuses andmed
vastava tööliigi maksumuse kohta (milliseid andmeid soovib Vaidlustada
„lisada“ enda poolt antavate selgitustega).
• Vaidlustaja väidab, et Vormi 3 igal üksikul real pole tähtsust, kuivõrd pakkuja
peab kogumaksumuse eest tegema ära kõik tööd. Väitega nõustumine
tähendaks nõustumist sellega, et maksumus oleks võinud olla esitamata
mistahes arvul ridadel. Kolmas isik on seisukohal, et olukorras, kus RHADi
nõuete järgi pidi olema täidetud iga rida, pole „kõrvalekaldumisel“ olemuslikult
mingit vahet, kas maksumus on esitamata 1-l või 10-l real. Kehtiva RHADi
eiramine ning Vormi 3 marginaliseerimine ei ole põhjendatud.
2. Vaidlust ei ole ka selles, et Vaidlustaja osutatud, Hankes osalenud pakkujad
Bauest OÜ ja Montreco OÜ esitasid real koodiga 54 numbrilise maksumuse. Seega
said ka viidatud isikud RHADist aru selliselt, et esitada tuleb numbriline maksumus.
Käesolevas menetluses lahendatava vaidlustuse raamest väljub küsimus sellest,
milliste tööde, materjalide jne kuludega Bauest OÜ ja/või Montreco OÜ oma
pakkumuses vastaval real arvestasid (millist asjaolu ka antud pakkujate
pakkumustest „ei nähtu“ ega saa seega „sisustada“ mingite selgitustega).
Pakkumuse RHADile vormiliselt ja sisuliselt vastavuse küsimuse seisukohast on
määrav, et konkreetselt nõutud tööliigi osas on maksumus esitatud ning vaidlus
puudub, et Hankija on kõnealuste pakkujate pakkumused vastavaks tunnistanud.
3. Täiesti meelevaldsed ja seosetud on ka Vaidlustaja väited seoses standardiga EVS
885:2005 „Ehituskulude liigitamine“.
• TK-s, sh Vaidlustaja poolt viidatud osades (ehk lehekülgedel 6 ja 14, milles on
tehtud viide kõnealusele standardile), on esitatud nõuded Hanke tulemusena
sõlmitava lepingu alusel töö tegemisele, mitte sellele, milliseid nõudeid järgides
tuleb esitada Hankes pakkumus.
• Standardis endas on selgitatud: „Iga organisatsiooni (tellija-organisatsioon;
projektbüroo; ehitusettevõte) siseselt võib liigiti toodud määranguid täpsustada
ja põhjendatult ümber kujundada“ (standardit sisaldava faili lk 5). Tegemist on
ka igati õigustatud märkusega, sest iga Hankija vajadused ning ka tellitavad
objektid võivad väga oluliselt erineda. Kui teatud tüüpi ehitiste korral on teatud
tüüpilised kulud, siis on veidi erilisemaid objekte, mille hulka võib kahtlemata
lugeda kavandatud Meriküla trepi (vt Kolmanda isiku 20.3.2025. a vastuse lk 5).
2
Kui pakkuja soovib teha pakkumust enda jaoks erilise objekti projekteerimiseks
ja ehitamiseks, siis ei suurenda see mitte Hankija kohustusi vaid pakkuja enda
hoolsuskohustust. Hankija on oma nõuded kehtestanud ning peab neid
rakendama kõigi pakkujate suhtes (vt käesoleva seisukoha p 1).
• Vormi 3 ja standardi võrdlusest on ilmne, et Hankija ei ole lähtunud standardist.
Kui vaadata standardi lk nr 7, siis nt projekteerimine („03 Ehitusprojekteerimine“)
peaks kuuluma üleüldse tellija (hankija) kulude hulka („0 TELLIJA KULUD), kuid
käesoleval juhul on projekteerimistööd Hanke objektiks, mille kohta tuli esitada
maksumus Vormi 3 real koodiga 11 „Lammutusprojekt“, koodiga 12
„Põhiprojekt“ ja koodiga 13 „Tööprojekt“. Teisisõnu – standard ei määra ega
saagi määrata seda, milliseid töid Hankija tellib või kuidas Hankija küsib tööde
tegemiseks hinnapakkumust.
4. Kolmas isik täiendab käesolevaga ka menetluskulude nimekirja kuluga (km-ta) 660
eurot, mis on seisnenud õigusabikulus mahus 3 tundi, tunnihinnaga (km-ta) 220
eurot – tutvumine Vaidlustaja täiendavate seisukohtade ja selle lisadega
(standardiga valikuliselt), infovahetus kliendiga ning käesoleva menetlusdokumendi
koostamine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristina Uuetoa-Tepper
Vandeadvokaat
3