dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kolmanda isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotlus

Rahandusministeerium · 30. märts 2025
Seotud ettevõtted
aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG (adressaat)
Viit
12.2-10/25-64/79-8
Registreeritud
30. märts 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-64
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Täiendav seisukoht (RH 288167, 30.03.2025).asice135 KB

Sisu (failidest)

30.03.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Kolmanda isiku AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper TÄIENDAV SEISUKOHT vaidlustuses hankes viitenr 288167 Tutvunud Vaidlustaja1 26.03.2025. a täiendava seisukoha ja selle lisadega peab Kolmas isik, kooskõlas VAKO 17.03.2025. a kirjaga nr 12.2-10/64 määratud tähtajaga, märkida täiendavalt järgmist. 1. Vaidlustusest kumab soov vaielda kehtiva RHADi tingimuste üle, mis pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist on aga välistatud. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja sai soovi korral veel 10.01.2025. a RHADi kohta antud vastuse esitamise järel RHADi vaidlustada, aga samuti esitada täiendavaid küsimusi kuni 13.01.2025. a, kuid Vaidlustaja kumbagi võimalust ei kasutanud. • Riigikohtu 13.06.2013. a lahendist nr 3-3-1-24-13 ei tulene, et pakkujal puuduks pakkumuse esitamisel hoolsuskohustus või, et pakkuja selgituste alusel tuleks võtta pakkumuse vastavuse hindamisel alusel ka sellised selgitused, mille näol ei ole tegemist pakkumuses juba esitatud andmete „suurendamisega“. Eeltoodu tuleneb mh sõnaselgelt Vaidlustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi järgsest kohtupraktikast, nt TlnHK otsusest asjas nr 3-14-50312, p-d 14 ja 15, milles kohus käsitles just eelnimetatud lahendit ning rõhutas, et sellest ei tulene võimalust kõrvaldada sisulist puudust. Olulisena on TlnHK asunud ka järgmistele seisukohtadele: „Pakkuja hoolsuskohustus hõlmab enda hanke alusdokumentidega kurssi viimist ning nende järgimist /…/ Kuivõrd pakkumuse vastavust kontrollitakse kumulatiivselt (st pakkumine peab vastama kõikidele vastavustingimustele), ei mängi sisulise puuduse tuvastamisel määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab (M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, § 114 lg 2 kommentaar nr 25 ja seal viidatud VAKO praktika, lk 730)“ (TlnHK otsus asjas nr 3-22-1297, p-d 12 ja 13). • Käesoleva vaidlusega sarnase lahendas TlnHK hiljutises, 21.02.2024. a lahendiga asjas nr 3-24-147. Kohus rõhutas: „Kokkuvõttes peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused. Pakkumuse 1 siin ja edaspidi lühendid vastavalt 20.03.2025. a vastusele OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-is kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega kui hankija nõudis pakkumuse koosseisus lisa 11, milles on toodud esitatud pakkumuse põhisisu, st iga pakutava mööblieseme kohta mõõdud, kirjeldus, viimistlus, tootja ja pilt, esitamist, on ta vastavat tingimusega ka ise rangelt seotud“ (p 10). Kohus nõustus, et “kui faili ei saa avada, siis on see samaväärne selle esitamata jätmisega ning vigase faili asendamine oleks käsitatav pakkumuse muutmisena“ (p 12). • Vaidlustaja ei esitanud Vormi 3 real koodiga 54 mistahes numbrilist maksumust (sh nulli) vaid lisas tabelisse „X“-i ning seega puuduvad pakkumuses andmed vastava tööliigi maksumuse kohta (milliseid andmeid soovib Vaidlustada „lisada“ enda poolt antavate selgitustega). • Vaidlustaja väidab, et Vormi 3 igal üksikul real pole tähtsust, kuivõrd pakkuja peab kogumaksumuse eest tegema ära kõik tööd. Väitega nõustumine tähendaks nõustumist sellega, et maksumus oleks võinud olla esitamata mistahes arvul ridadel. Kolmas isik on seisukohal, et olukorras, kus RHADi nõuete järgi pidi olema täidetud iga rida, pole „kõrvalekaldumisel“ olemuslikult mingit vahet, kas maksumus on esitamata 1-l või 10-l real. Kehtiva RHADi eiramine ning Vormi 3 marginaliseerimine ei ole põhjendatud. 2. Vaidlust ei ole ka selles, et Vaidlustaja osutatud, Hankes osalenud pakkujad Bauest OÜ ja Montreco OÜ esitasid real koodiga 54 numbrilise maksumuse. Seega said ka viidatud isikud RHADist aru selliselt, et esitada tuleb numbriline maksumus. Käesolevas menetluses lahendatava vaidlustuse raamest väljub küsimus sellest, milliste tööde, materjalide jne kuludega Bauest OÜ ja/või Montreco OÜ oma pakkumuses vastaval real arvestasid (millist asjaolu ka antud pakkujate pakkumustest „ei nähtu“ ega saa seega „sisustada“ mingite selgitustega). Pakkumuse RHADile vormiliselt ja sisuliselt vastavuse küsimuse seisukohast on määrav, et konkreetselt nõutud tööliigi osas on maksumus esitatud ning vaidlus puudub, et Hankija on kõnealuste pakkujate pakkumused vastavaks tunnistanud. 3. Täiesti meelevaldsed ja seosetud on ka Vaidlustaja väited seoses standardiga EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine“. • TK-s, sh Vaidlustaja poolt viidatud osades (ehk lehekülgedel 6 ja 14, milles on tehtud viide kõnealusele standardile), on esitatud nõuded Hanke tulemusena sõlmitava lepingu alusel töö tegemisele, mitte sellele, milliseid nõudeid järgides tuleb esitada Hankes pakkumus. • Standardis endas on selgitatud: „Iga organisatsiooni (tellija-organisatsioon; projektbüroo; ehitusettevõte) siseselt võib liigiti toodud määranguid täpsustada ja põhjendatult ümber kujundada“ (standardit sisaldava faili lk 5). Tegemist on ka igati õigustatud märkusega, sest iga Hankija vajadused ning ka tellitavad objektid võivad väga oluliselt erineda. Kui teatud tüüpi ehitiste korral on teatud tüüpilised kulud, siis on veidi erilisemaid objekte, mille hulka võib kahtlemata lugeda kavandatud Meriküla trepi (vt Kolmanda isiku 20.3.2025. a vastuse lk 5). 2 Kui pakkuja soovib teha pakkumust enda jaoks erilise objekti projekteerimiseks ja ehitamiseks, siis ei suurenda see mitte Hankija kohustusi vaid pakkuja enda hoolsuskohustust. Hankija on oma nõuded kehtestanud ning peab neid rakendama kõigi pakkujate suhtes (vt käesoleva seisukoha p 1). • Vormi 3 ja standardi võrdlusest on ilmne, et Hankija ei ole lähtunud standardist. Kui vaadata standardi lk nr 7, siis nt projekteerimine („03 Ehitusprojekteerimine“) peaks kuuluma üleüldse tellija (hankija) kulude hulka („0 TELLIJA KULUD), kuid käesoleval juhul on projekteerimistööd Hanke objektiks, mille kohta tuli esitada maksumus Vormi 3 real koodiga 11 „Lammutusprojekt“, koodiga 12 „Põhiprojekt“ ja koodiga 13 „Tööprojekt“. Teisisõnu – standard ei määra ega saagi määrata seda, milliseid töid Hankija tellib või kuidas Hankija küsib tööde tegemiseks hinnapakkumust. 4. Kolmas isik täiendab käesolevaga ka menetluskulude nimekirja kuluga (km-ta) 660 eurot, mis on seisnenud õigusabikulus mahus 3 tundi, tunnihinnaga (km-ta) 220 eurot – tutvumine Vaidlustaja täiendavate seisukohtade ja selle lisadega (standardiga valikuliselt), infovahetus kliendiga ning käesoleva menetlusdokumendi koostamine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel