Liisa-Ly Pakosta Teie 17.01.2025 nr
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 21.01.2025 nr 18-2/230780/2500464
Arvamus konkurentsiseaduse muutmise eelnõu muudatustele
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan Teid, et andsite võimaluse osaleda 20. jaanuaril konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) muudatusettepanekute
tutvustamisel.
Eelnõus tehtud muudatused võimaldavad ECN+ direktiivi Eesti konkurentsiõigusesse üle võttes
paremini arvestada Eesti õigusruumi ja -põhimõtetega.
Põhiõiguste tagamise seisukohalt on oluline, et enese mittesüüstamise privileegiga seonduv oleks
võimalikult üheselt mõistetavalt kirjas.
Eelnõu § 7817 lõike 7 punkt 4 näeb ette, et järelevalvealune isik võib
konkurentsijärelevalvemenetluses keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnistaks
keelatud teo või süüteo toimepanemist. Sellest võiks järeldada, et isikul on õigus keelduda
vastamast ka neile küsimustele, mis otseselt enda süü tunnistamist ei puuduta.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et teabenõudele vastamise kohustus on enese mittesüüstamise
privileegiga vastuolus vaid siis, kui ettevõtjalt nõutakse süü tunnistamist. Seejuures on viidatud
Euroopa Kohtu lahenditele Qualcomm vs. Komisjon ja Orkem vs. Komisjon (seletuskiri, lk 62).
Seletuskirjas on jõutud järeldusele, et „konkurentsijärelevalvemenetluses on küll jätkuvalt
keelatud nõuda juriidiliselt isikult keelatud teo (st konkurentsirikkumise) või süüteo (mistahes muu
kui konkurentsialase kuriteo või väärteo) toimepaneku tunnistamist, kuid järelevalvealune
juriidiline isik ei saa keelduda konkurentsirikkumise uurimisel vajaliku teabe esitamisest
Konkurentsiametile põhjendusega, et see võiks olla vastuolus juriidilise isiku huvidega edaspidises
väärteomenetluses“ (seletuskiri, lk 63).
Euroopa Kohtu praktika tõlgendamisel ei tohiks minna kaugemale, kui sellekohane praktika
nõuab. Kohtupraktika põhjal on Euroopa konkurentsiõiguses välja kujunenud põhimõte, et isik ei
pea küsimusele vastama, kui sellele vastamine oleks samaväärne süüteo ülestunnistusega.
Kohtupraktikas tehakse vahet puhtalt faktiküsimustel ja neil küsimustel, mis viivad sisuliselt süü
omaksvõtuni. Neile viimastele küsimustele vastamisest on lubatud keelduda.1 Palun kaaluge
seletuskirjas selle vahetegemise selgitamist.
1
Vt näiteks EKo C238/99 P, C244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 P,
Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. Komisjon, p-d 273, 292; EKo C-204/00 P, C-205/00 P, C-211/00 P, C-213/00
2
Juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegi kitsas käsitlus ei pruugi olla põhiseaduspärane.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ivika Nõukas 693 8419
[email protected]
P, C-217/00 P ja C-219/00 P, Aalborg Portland jt vs. Komisjon, p-d 61 ja 65; EKo C-466/19 P Qualcomm ja
Qualcomm Europe vs. Komisjon, p 143.