Anneli Aab Teie 05.12.2024 nr
Steven-Hristo Evestus
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Meie 20.01.2025 nr 6-3/242043/2500414
[email protected]
Määruse vastavus põhiseadusele
Austatud Anneli Aab ja Steven-Hristo Evestus
Palusite kontrollida, kas majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute
energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi: määrus) § 8 lõike 2 punkt 1 ja lõige 5 on kooskõlas
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 29 ja 31. Leiate, et vaidlustatud normide 27.09.2024
jõustunud muudatused piiravad ülemäära Teie klientide tegevusala valikut ja ettevõtlusvabadust.
Vaidlustatud norme ei ole põhjust pidada põhiseadusvastasteks. Määruse § 8 lõike 2 punkt 1 piirab
küll inimese võimalusi tegutseda tehnilise konsultandina, kuid leian, et see piirang on
proportsionaalne.
Määruse § 8 lõike 5 olete vaidlustanud selle tõttu, et menetluse käigus avaldas ametnik arvamust,
millest järeldub, et muudatus võib piirata Teie kliendi majandustegevust. Möönate ka ise, et normi
sõnastusest pole põhjust järeldada põhiseadusvastasust, kuid probleeme võib põhjustada normi
rakendamine. Õiguskantsler hindab normi põhiseaduspärasust üldiselt. Kui normi saab rakendada
põhiseaduspäraselt, siis tuleb seda teha. Üksikjuhtumil saab põhiseaduslikkuse järelevalve
algatada kohus, lähtudes konkreetsel juhtumil antud tõlgendusest.
Õiguskantsleri seisukoht
Määruse § 8 lõike 2 punkt 1 on alates 27.09.2024 kehtetu. Varem nägi norm ette, et tehnilisel
konsultandil on vähemalt kolmeaastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena.
Põhiseaduse § 29 näeb ette tegevusala vaba valiku ja Riigikogu õiguse seda vabadust piirata.
Mõistagi peavad piirangud olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Seadusega võib
anda täitevvõimuse volituse piirangu rakendamise korra kehtestamiseks.
Määrus on kehtestatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Seaduse § 10 lõige 2 lubab toetuse andmise
tingimused kehtestada valdkonna eest vastutaval ministril määrusega. Seaduslik alus on seega
määrusel olemas.
Toetuse tingimuste määramisel on Riigikogul ja ka ministril lai otsustusruum, kuivõrd põhiseadus
ei näe ette õigust saada toetust kindlatel tingimustel. Kellelgi ei ole ka põhjust eeldada, et toetuse
soodsaid tingimusi, mis näiteks võimaldavad pakkuda toetusega seotud teenuseid, ei muudeta.
2
Põhiseadus ei kaitse iga pettumuse eest, mis on tingitud sellest, et isikule soodsad reeglid
muudetakse ebasoodsamaks (RKPJKo 30.06.2017 nr 3-4-1-5-17, p 66).
Seadus ei näe ette sisulisi juhiseid tehnilise konsultandi ülesannete kohta. Tehnilise konsultandi
ülesanded on määrusega sätestanud minister. Sellega on minister andnud toetuse taotlejale
võimaluse kasutada taotluse koostamiseks pädeva ja kogemustega asjatundja abi, millega
kaasnevad kulud kaetakse osaliselt toetusega. Küsimuses, mis nõuetele tehniline konsultant peab
vastama, saab õiguskantsler hinnata vaid seda, kas tehnilisele konsultandile esitatakse määruses
ilmselgelt meelevaldseid nõudeid.
Nõudeid, millele tehniline konsultant peab vastama, on aja jooksul muudetud ning neid nõudeid
võib minister ka edaspidi muuta. PS § 29 ei kaitse selle eest, et inimese valitud tegevusvaldkonnas
ei kehtestata eesmärgipäraseid ja proportsionaalseid nõudeid, millele inimene ei vasta ning mis
seetõttu välistavad ajutiselt või alaliselt tema tegevuse selles valdkonnas.
Määruse muudatuse seletuskiri ei ole kuigi põhjalik, kuid normi saab selgitada ka selle sõnastust
analüüsides. Normi ülesehitusest nähtub, et muudatustega on soovitud teha tehnilisele
konsultandile esitatavad nõuded rangemaks. Konsultant peab oskama kasutada mitmeid registreid
ning valdama mõnd ehitamise või kinnisvarahalduse valdkonda ka põhjalikumalt.
Määruse § 8 lõige 1 määrab kindlaks oskused, mis peavad tehnilisel konsultandil olema. Lisaks
peab tehniline konsultant vastama veel vähemalt ühele määruse § 8 lõikes 2 sätestatud
kriteeriumile. Varem nõuti (määruse § 8 lõikes 2), et konsultant oleks olnud vähemalt kolm aastat
korteriühistu juhatuse liige, kuid praegu nõutakse temalt eriteadmisi mõnes ehitamist või
kinnisvarahaldust puudutavas valdkonnas. Neid eriteadmisi tuleb tõendada konkreetse
kutsetasemega. Seega jäeti määrusest välja konsultandi üldoskuste hulka kuuluv nõue (kogemus
korteriühistu juhatuse liikmena), kuivõrd konsultant peab niikuinii teadma, kuidas korteriühistut
juhitakse (määruse § 8 lg 1 p 5).
Muudatuse eesmärgiks on tõsta tehnilise konsultandi kvalifikatsiooni ning tehnilisel konsultandil
peaks olema teatud valdkonnas kutse. Asjatundlik tehniline konsultant on üheks eelduseks, et
taotlus esitataks korrektselt ning see oleks toetuse abil ka ellu viidav. Seega aitavad tehnilisele
konsultandile esitatavad nõuded kaasa sellele, et määruse ja ühtlasi taotluse andmise eesmärgid
(määruse § 2) saaks täidetud. Tehnilise konsultandi kutse aitab eelduslikult kaasa kvaliteetsema
taotluse koostamisele ning seetõttu on vastava nõude seadmine tehnilisele konsultandile sobiv.
Kutse olemasolu saab pidada ka vajalikuks kriteeriumiks, sest ilma selleta tuleks tehnilise
konsultandi pädevust iga kord uuesti hinnata, mis suurendaks toetuse andja halduskoormust.
Määruse muudatust saab pidada ka mõõdukaks, arvestades muudatuse eesmärki. Mõistagi satub
aga keerulisse olukorda see tehniline konsultant, kes jääb uute nõuete tõttu tööst ilma.
Määrus võimaldab tehnilise konsultandi teadmisi hinnata objektiivselt, võrdväärsetel alustel ja
seejuures suurema halduskoormuseta. Sellist nõuete korrastamist määruses võib pidada
optimaalseks ja mõõdukaks lahenduseks. See tähendab, et kui inimene soovib jätkata tegevust
tehnilise konsultandina, siis tuleb tal omandada üks määruse lõikes 2 nimetatud valdkonnas kutse.
Tehnilise konsultandi pädevust puudutavad muudatused ei ole meelevaldsed. Määruse § 8 lõike 2
punkti 1 ei saa pidada PS § 29 ülemäära piiravaks.
3
Teine vaidlustatud norm, määruse § 8 lõige 5 sätestab, et tehnilise konsultandi teenust osutav isik
ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on
tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse
saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.
Möönate ka ise, et määruse § 8 lõike 5 vaidlustamise vajadus sõltub sellele antavast tõlgendusest.
Abstraktselt normi hinnates ei ole põhjust kahelda selle põhiseaduspärasuses. Asjaolu, et tehniline
konsultant peab olema sõltumatu, hõlmab ka seda, et tehnilisel konsultandil ei oleks mistahes muid
huve seoses taotlejaga, kellele ta osutab teenust tehnilise konsultandina. Üksikjuhtumil saab
põhiseaduslikkuse järelevalve algatada kohus, lähtudes konkreetsel juhtumil antud tõlgendusest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]