väljatöötamise kavatsus arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid Riigikantselei 08.05.2019 nr 1-6/1822-1 Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja ametitele arvamuse avaldamiseks politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt: http://eelnõud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Lisa: Väljatöötamiskavatsus 21 lehel. Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  22.04.2019 Politsei ja piirivalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Praegu on Eestis korraga mitu andmebaasi, milles hoitakse biomeetrilisi andmeid. Need asuvad eri ministeeriumite haldusalades ning biomeetriliste andmete hõivamiseks ja võrdlemiseks kasutatakse eri aegadel arendatud tarkvara. Sellest tulenevad järgmised probleemid: 1) olemasolevad tehnilised lahendused on vananenud; 2) biomeetriliste andmete võrdlemise algoritmid ei tule toime erinevate andmefailide vormingutega; 3) erinevate menetluste raames hõivatud andmete ristkasutus on raskendatud. Arvestades Eesti väiksuse ja identiteedivaldkonna eripäraga (tsentraliseeritud identiteedihaldus), oleks mõistlikum koondada oskusteave ja kõik biomeetrilised andmed ühte andmekogusse ning viia see Siseministeeriumi haldusalasse. See tagaks, et kõik biomeetriliste andmete töötlemisega seonduvad protsessid (võrdlemine jne) tehakse tsentraliseeritult välja töötatud tarkvaraga, mida on võimalik integreerida eri infosüsteemidesse. Ühe infosüsteemi hooldamine ja arendamine on otstarbekam (üks meeskond) ning paindlikum, sest infosüsteemi omanikul on parem ülevaade andmekogu vajadustest ja seda arendatakse tsentraliseeritult. Seeläbi kindlustatakse valdkonna järjepidev ja asjakohane muutuvatele vajadustele vastav areng. Kehtiv õigus ei reguleeri ammendavalt eelkirjeldatud infosüsteemi loomise ja kasutamisega seonduvaid reegleid. Arvestades, et biomeetriliste andmete koondamisel ühte infosüsteemi säilitatakse tulevikus ühes kohas andmed, mis praegu kuuluvad mitme andmekogu koosseisu, on sisult tegu uue andmekoguga, mille loomine tuleb reguleerida seaduse tasandil. Julgeoleku tõhusama tagamise, sh topeltidentiteetide tekkimise vältimise, kuritegevuse ennetamise, süüteomenetluses tõendite kogumise ja muude võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu (nt täisautomatiseeritud piirikontroll) on vaja pidevalt ajakohastada ka isikutuvastamise ja isikusamasuse (sealhulgas elektroonilise) kontrollimise lahendusi. Isikut tõendavate dokumentide taotluste arvu suurenemise tõttu on vaja tagada ressursisäästlik, optimeeritud ja tõrgeteta toimiv isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja väljaandmise menetlus. Rakendades tänapäevast biomeetriavõrdlust vähenevad topeltidentiteetide tekkimise ja loomise võimalused ja suurema tõenäosusega tuvastatakse identiteedi väärkasutamise juhtumid. Tõsikindel isikutuvastus ja efektiivsed taustakontrollilahendused tagavad senisega võrreldes märkimisväärselt suurema kindluse, et elektrooniline identiteet on loodud üheselt tuvastatud isikule ning tõsikindlalt seotud sellesama isiku füüsilise identiteediga. Valdkonna arengu 1 toetamiseks ning selle käigus tehtavate protsesside tegemiseks tuleb tagada tänapäevane, automatiseeritud toiminguid ja menetlusi võimaldav ning muutuva keskkonnaga kohanduv taristu ja infosüsteemid ning riigiasutustevaheline toimemudel. 1.1. Andmekogu ABIS loomine Et tagada isikusamasuse põhjalik kontroll ning täita EL-i õigusaktidest ja sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, on vaja tõhustada praegu kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi, võttes kasutusele riigi keskse andmekogu „Automaatne biomeetriline identifitseerimissüsteem“ (edaspidi ABIS), mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete võrdlust ning mida saavad kasutada kõik süsteemid, kus vajatakse biomeetrilist isikutuvastamist (nt Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI), vanglate jts asutuste infosüsteemid). See tähendab, et tehniliselt ei ole ABIS üksnes võrdlusmootor, vaid andmekogu, mille koosseisus on kõik biomeetrilised andmed, mis riik on mitmesuguste menetluste raames kogunud. 1.2. Kümne sõrmejälje ja näokujutise hõivamine Vajalik tõsikindla isikutuvastamise tagamiseks. Uute hõiveseadmete kasutamine võimaldab hõivata sõrmejälgi kiiresti ja seetõttu ei erine kümne sõrmejälje hõivamise aeg kuigivõrd ajast, mis kulub kahe sõrmejälje hõivamiseks. Kuid kümme hõivatud sõrmejälge võimaldavad võrreldes kahe hõivatud sõrmejäljega tuvastada isiku nii tava- kui ka kriisiolukordades palju suurema tõenäosusega. Uus lähenemine aitab kaasa süüteo toime pannud isikute tuvastamisele (sündmuskohal avastatud sõrmejäljed), tundmatute isikute ja surnukehade tuvastamisele ja terrorismi tõkestamisele. Lisaks on tänapäeval maailmas sõrmejälgede hõivamisele erinev lähenemine ning erinevate menetluste raames hõivatakse erinevaid sõrmejäljekomplekte: mõned riigid hõivavad ainult pöidla jäljed, mõned nimetissõrmede jäljed, peopesajäljed, rullitud jäljed, vajutusjäljed jne. Seega, ainuke võimalus isiku tõsikindlaks tuvastamiseks on hõivata kümme sõrmejälge. Praegu kehtiv õigusraamistik võimaldab sõrmejälgede ja DNA kasutamise süüteomenetluses. Andmekogu ABIS loomine loob tehnilise võimekuse süüteomenetluse eesmärgil töödelda sõrmejälje- ja näobiomeetria andmeid loodavas ABIS andmekogus. 1.3. Hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine Vajalik tõsikindlaks isikutuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Selle toimimise eeldus on kümne sõrmejälje ja näokujutise olemasolu andmekogus ABIS. 2. Sihtrühm Sihtrühma saab kirjeldada riigi tehtavate menetluste ja nende arvu vahendusel. Loetelu ei ole ammendav ning asjaomased ministeeriumid saavad teiste uurimisasutuste ja kohtuväliste menetlejate sihtgruppi täiendada väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kooskõlastamise käigus. Menetluse liik asutus arv Välisministeerium või Viisamenetlus 145 769 PPA Isikut tõendavate dokumendi Välisministeerium või taotlemine PPA 584 214 Piiriületamine PPA 8 005 863 Registreeritud kuriteod PPA 24000 2  Registreeritud väärteod PPA 101252 Kokku 8 861 098 Allikas: PPA 2018. aasta statistika 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Muudatuste üldeesmärk on koondada biomeetrilised andmed ühtsesse andmekogusse ja kasutada eri infosüsteemides ühtset tarkvara. Sellega saavutatakse suutlikkus teha näo- ja sõrmejäljekujutiste automaatset võrdlust üks-ühele ja üks-mitmele. Omakorda tuleb võimaldada biomeetrilisi andmeid võrrelda eri andmekogude vahel – praegu on seda raske teha. Arvestades isikuandmete kaitse reegleid on võimaldatud teha andmetega järgmist: 1. avalikus sektoris isikusamasuse kontrollimise ja isikutuvastamise eesmärgil ristkasutada riiklike menetluste raames kogutud biomeetrilisi andmeid; 2. erasektoris isikusamasuse kontrollimise eesmärgil ristkasutada riiklike menetluste raames kogutud biomeetrilisi andmeid; 3. süüteomenetluse eesmärgil kasutada näobiomeetria andmeid. Kavandatavate muudatuste tulemusena: 1) on loodud biomeetriliste andmete alusel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise süsteemne suutlikkus; 2) on saavutatud tõsikindel isikusamasuse tuvastamine (isikut tõendavate dokumentide, e-residendi, rahvusvahelise kaitse, viisa jne taotlejate puhul, kohtutõendite võrdlemisel, vangistuse ajal) ja viidud miinimumini topeltidentiteetide tekkimise võimalus; 3) on korrastatud ja ajakohastatud juba hõivatud biomeetrilised andmed; 4) on tagatud biomeetriliste andmete turvaline säilitamine ja kasutamine; 5) on loodud ühtne isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise teenus; 6) ei toimu ühelt isikult andmete topelthõivamist; 7) on loodud üks andmekogu, mille hooldamine ja arendamine on kiirem, paindlikum ja pika aja vältel ka odavam; 8) on loodud võimalus võrrelda andmebaasis olevaid biomeetrilisi andmeid automaatsete taustapäringute kaudu andmetega teistes riigisisestes ja rahvusvahelises andmekogudes; 9) arvestatakse EL-i õigusaktidest tulenevaid kohustusi (EL-i õigusaktid on muutunud). II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Siseturvalisuse arengukava1 (STAK) aastateks 2016–2020 (edaspidi STAK) programmi „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus“ programmi meetme „Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne juhtimine ja haldamine“ punkt 2 näeb ette nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes suhetes biomeetrilistel andmetel põhinevat isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise võimaluse loomist. Seda toetavad STAK-i meetme 2 „Identiteedihaldusvaldkonna tõhus ja süsteemne juhtimine ja haldamine“ tegevused 2, 3, 5 ja 7 ning STAK programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ programmi meetme „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ tegevused 1,3,5 ja 6. Et tagada põhjalik isikusamasuse kontroll, on vajalik tõhustada praegu kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi ning võtta kasutusele riigi keskne ABIS, mis võimaldab hõivata ja 1 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“. Veebis kättesaadav aadressil https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015- 2020_kodulehele.pdf (22.04.2019). 3 säilitada biomeetrilisi andmeid ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetria võrdlust, ning mida saavad kasutada kõik süsteemid, kus vajatakse biomeetrilist isikutuvastamist. Uue, biomeetrilisi andmeid kontrolliva ja võrdleva automaatse infosüsteemi kasutuselevõtmine aitab praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua turvalisuse ja usaldusväärsuse isikusamasuse kontrollimise oluliselt kõrgema taseme ning dokumendivõltsingud ja valeidentiteedi kasutamine on peaaegu välistatud. Seeläbi tagatakse erinevate menetluste raames autentne isikutuvastus, välispiiri turvalisus, ennetatakse illegaalset immigratsiooni, hõlbustatakse võitlust raske kuritegevuse ja terrorismiga ning lisaväärtusena arendatakse digiturgu (digitaalse dokumendi usaldusväärse kasutamise kaudu). Andmekogu ABIS võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetria võrdlust ning seda saavad kasutada kõik süsteemid, kus vajatakse biomeetrilist isikutuvastamist. Andmekogu ABIS loomine ja rahastamine otsustati Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a ja 17. juuli 2017. a valitsuskabineti nõupidamistel. Eesmärgid tuleb saavutada kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Õigus isikuandmete kaitsele on EL-i tasandil sätestatud EL-i põhiõiguste harta2 artiklis 8. EL-i tasandil on kehtestatud määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta3 (edaspidi üldmäärus), mis võeti vastu 27. aprillil 2016 ja mille ülevõtmise tähtaeg oli 25. mail 2018. Üldmäärusega kehtivad isikuandmete kaitsele samad reeglid kõikides EL-i liikmeriikides. Lisaks on vastu võetud direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK4 (edaspidi õiguskaitseasutuste direktiiv). Isikuandmete kaitse õiguses on alates 25. maist 2018 keskne roll üldmäärusel. Eestis kaitseb isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS). Vastu on võetud uus IKS, mis loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, 2 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Veebis kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012P%2FTXT (29.04.2019). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Veebis kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 (29.04.2019). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. Veebis kättesaadav aadressil http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32016L0680 (29.04.2019). 4 milles meil on üldmäärusest tulenev diskretsioon.5 Samuti on tehtud muudatusi 130 seadusesse, et viia need vastavusse üldmääruse ja õiguskaitseasutuste direktiiviga.6 Biomeetriliste andmete töötlemisel tuleb silmas pidada, et üldmääruse järgi on tegu eriliiki isikuandmetega, mille töötlemine on üldmääruse artikli 9 lõigete 1 ja 2 järgi lubatud ainult erandjuhtudel. Õiguskaitseasutuse tegevust silmas pidades lubab õiguskaitseasutuste direktiiv biomeetriat töödelda järgmistel juhtudel: 1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis, 2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks või 3) töödeldakse isikuandmeid, mis andmesubjekt on ise avalikustanud. Õiguskaitseasutusele on asjakohaseim neist juht, mil õigusaktis on lubatud biomeetriat töödelda (artikkel 10 punkt a). Üldmäärus lubab biomeetrilisi andmeid muu hulgas töödelda juhul, kui see on vajalik avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks (artikkel 9 lõige 2 punkt g). Seega peab biomeetriliste andmete töötlemine olema lubatud valdkondlikes õigusaktides, vastasel juhul ei ole nende andmete töötlemine seaduslik. Valdkonnaga on seotud järgmised õigusaktid ja/või nende alusel asutatud andmekogude põhimäärused: 1) kohtuekspertiisiseadus; 2) konsulaarseadus; 3) korrakaitseseadus; 4) kriminaalmenetluse seadustik; 5) vangistusseadus; 6) isikut tõendavate dokumentide seadus; 7) kaitseväeteenistuse seadus; 8) politsei ja piirivalve seadus; 9) päästeteenistuse seadus; 10) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus; 11) välismaalaste seadus; 12) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus; 13) välissuhtlemisseadus; 14) väärteomenetluse seadustik. Vajadus loetletud õigusakte muuta selgitatakse eelnõu väljatöötamise käigus, kaasates otse puudutatud sihtrühmad. 5. Tehtud uuringud Biomeetriliste andmete kasutamise kohta on kõige asjakohasemad kaks järgmist Siseministeeriumi tellitud analüüsi. 5 Isikuandmete kaitse seadus 679 SE. Menetlusteave on veebis kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c9f8086-b465-4067-841e- 41e7df3b95af/Isikuandmete%20kaitse%20seadus (29.04.2019). 6 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 650 SE. Menetlusteave on veebis kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/96c37d10-383c-40ad-87be- a8583008b994/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus (29.08.2019). 5 1. Biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine: EL-i liikmesriikide õiguslikud regulatsioonid.7 2. EL-i ja rahvusvaheliste õigusaktide analüüs identiteedihalduse valdkonnas.8 Peale nende kahe on PPA tellinud infosüsteemi ABIS ärianalüüsi.9 6. Kaasatud osapooled VTK lähtub biomeetriliste andmete kasutamise kontseptsioonist, mille koostamisse panustasid Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi, PPA, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti, Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esindajad. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra EI säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Tuleb arvestada, et mitteregulatiivsed lahendused on võimalikud siis, kui probleem ei tulene vahetult õigusakti tekstist. Kõnealusel juhul on suuremad probleemid seotud just normi sõnastuse või eesmärgiga ning seetõttu on mitteregulatiivsete lahenduste valik kitsas ja nende rakendamine ei taga õigusaktide muutmisega samaväärset tulemust. 7.1.1. Andmekogu ABIS loomine Et tagada põhjalik isikusamasuse kontroll, on vaja tõhustada praegu kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi ning võtta kasutusele riigi keskne andmekogu ABIS, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete võrdlust, ning mida saavad kasutada kõik süsteemid, kus vajatakse biomeetrilist isikutuvastamist (nt PPA, EKEI, vanglate jt infosüsteemid). See tähendab, et ülesehituselt ei ole ABIS võrdlusmootor, vaid andmekogu, mille koosseisus on kõik biomeetrilised andmed, mis riik on mitmesuguste menetluste raames kogunud. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 lg 1 ja § 433 lg 1 kohaselt on andmekogu: 1) riigi, omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku infosüsteemis töödeldavate 2) korrastatud andmete kogum, 7 Biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine: EL-i liikmesriikide õiguslikud regulatsioonid. Veebis kättesaadav aadressil https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Isikut_toendavad_dokumendid/2016_ biometric_and_biographical_data-based_personal_identification_identity_verification_in_europe.pdf (22.04.2019). 8 Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide analüüs identiteedihalduse valdkonnas. Veebis kättesaadav aadressil https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_ja_rahvusvaheliste_analuus_identiteedihalduse _valdkonnas.pdf (22.04.2019). 9 Süsteemi ABIS ärianalüüs. Dokument nr Y-1280-1, 29.03.2019 (ametkondlikuks kasutamiseks). 6 3) mis asutatakse seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ja selles sätestatud ülesannete täitmiseks. Arvestades, et tulevikus säilitatakse biomeetriliste andmete võrdlemise eesmärgil ühes kohas kõik andmed, mis praegu kuuluvad mitme andmekogu koosseisu, on sisult tegu uue andmekoguga ja seaduses tuleks näha ette andmekogu asutamine. Seejärel tuleks kehtestada andmekogu põhimäärus. See tähendab, et AvTS-i kohaselt tuleb andmekogu asutada seadusega ja mitteregulatiivseid valikuid eesmärgi saavutamiseks ei ole. 7.1.2. Kümne sõrmejälje ja näokujutise hõivamine Kümne sõrmejälje hõivamisel tuleb eristada menetlusi, mille raames need hõivatakse. Üldmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt on füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid üldjuhul keelatud töödelda, v.a erandlikes olukordades (üldmääruse art 9 lg 2). Seega, menetlustes, mis ei kuulu õiguskaitseasutuste direktiivi kohaldamisalasse, võib kümme sõrmejälge hõivata juhul, kui nende andmete töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel, on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Süüteomenetlustes tuleb arvestada direktiivi 2016/680 kohaldamisala ja õiguskaitseasutuste tegevuse eripära ja sellise keelu kohaldamine ei ole võimalik. Seetõttu on direktiivi artiklis 10 ette nähtud teistsugune lähenemine. Nimelt on selles sätestatud, et eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud ainult juhul, kui esineb üks järgmistest alustest: 1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis, 2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks või 3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt avalikustanud. Seega tuleb alus kümne sõrmejälje töötlemiseks igal juhul ette näha õigusaktis ja mitteregulatiivsed lahendused ei sobi. Ka näokujutis, nagu sõrmejäljedki, kuulub eriliiki isikuandmete hulka ja näokujutise andmete töötlemiseks tuleb olenevalt menetlusest ette näha kas üldmääruse artikli 9 lõikest 2 või õiguskaitseasutuse direktiivist tulenev erand. 7.1.3. Hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine Andmekogu ABIS väärtus seisneb võimaluses hõivatud biomeetrilisi andmeid võrrelda (selleks seadusliku aluse olemasolul). Mitteregulatiivne lahendus ei sobi. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivne lahendus ei sobi, kuna kavandatav andmekogu ABIS on uus. Andmekaitse Inspektsiooni koostatud juhendi10 järgi tuleks seaduses ette näha vähemalt järgmised asjaolud: 1) andmekogu asutamise eesmärk; 2) isikute põhiõiguste riive ja kohustuste kehtestamine; 3) andmekogu andmetele õigusliku tähenduse andmine; 4) erisuste loomise andmekogude kohta kehtivate üldseaduste suhtes; 5) konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisalasse kuuluvad sätted. 10 Andmekogude juhend. Veebis kättesaadav aadressil https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Andmekogude%20juhend.pdf (22.04.2019). 7 Kümne sõrmejälje ja näokujutise hõivamiseks ning biomeetriliste andmete ristkasutamiseks tuleb ette näha seaduslik alus ehk lahendus saab olla regulatiivne. Kokkuvõtteks on ainus lahendus muuta kehtivaid õigusakte, kuna biomeetrilisi andmeid koondava andmekogu ABIS kasutuselevõtmiseks tuleb taoline andmekogu asutada. Selle asutamiseks ja biomeetriliste andmete töötlemiseks tuleb ette näha õiguslik raamistik. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Siseministeeriumi tellitud rakendusuuringus11 analüüsiti biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist valitud EL-i riikides (Austria, Eesti, Holland, Läti, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Suurbritannia) ning Norrat ja Šveitsi kui Schengeni lepingu liikmesriike. Rakendusuuringu eesmärk 1) saada ülevaade EL-i ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kohta käivast õiguslikust regulatsioonist; 2) selgitada välja, kas valimi riikides on lubatud biomeetriliste ja biograafiliste andmete ristkasutamine avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes. Uuringu tulemusena selgus, et biomeetriliste ja biograafiliste andmete töötlemine, sh ristkasutamine avalik-õiguslikes menetlustes ja edastamine eraõiguslikele isikutele, on lubatud vaid juhul, kui andmed on vajalikud õigusaktides sätestatud kohustuse täitmiseks. Delikaatsete (ehk eriliiki isikuandmed), sh biomeetriliste andmete töötlemist reguleerivad reeglid on väga piiravad: biomeetriliste isikuandmete töötlemine avaliku sektori menetlustes on enamasti keelatud, välja arvatud juhul, kui töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, nt isikut tõendavate biomeetriliste dokumentide väljaandmiseks. Andmetöötluse eesmärk peab olema selgelt defineeritud ja töötlemine on lubatud ainult defineeritud eesmärgil. Erasektoris toimuva biomeetriliste andmete kogumise ja töötlemise kohta eraldi regulatsioone enamasti ei ole – kõigi suhtes kehtivad samad seadused. Rakendatakse põhilisi reegleid: kuna andmesubjekt on andmete omanik, on sellise andmetöötluse jaoks vaja tema luba. Seega on eraõiguslikes suhetes peamiseks, kuid mitte ainsaks, isikuandmete töötlemist õigustav asjaolu andmesubjekti nõusolek. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 9.1. Andmekogu ABIS loomine Eestis on mitu andmekogu, kus eri eesmärkidel töödeldakse erinevaid biomeetrilisi andmeid (nt isikut tõendavate dokumentide andmekogu, vangiregister, riiklik sõrmejälgede register, riiklik DNA-register jts). Seejuures on andmekogud eri ministeeriumite haldusalas, andmete kvaliteet ja vorming on isesugune ning süsteemide tarkvara on arendatud eri ajal. Andmekogu ABIS loomise eesmärk on luua üks tsentraalne biomeetrilisi andmeid koondav andmekogu, mis võimaldaks biomeetrilisi andmeid töödelda ja kasutada senisest efektiivsemalt ja koordineeritumalt. 11 Uuring on avalik ega sisalda juurdepääsupiiranguga infot, vt ptk 5 „Tehtud uuringud“. 8 Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil korrastada olemasolevad andmed ning tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Ehkki riik töötleb ja kogub paljusid biomeetrilisi isikuandmeid juba ka praegu, on nende andmete töötlemise taristu hajutatud ega võimalda nende võrdset ja ühetaolist haldamist, sh andmete turvalisuse tagamist. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada. Arvestades, et andmekogus ABIS töödeldavad biomeetrilisi andmeid hõivab enamasti PPA (isikut tõendavad dokumendid, viisamenetlus, elamisloamenetlus, piiriületusega seotud menetlused, illegaalimenetlus, süütegudega seotud menetlused), on tegu eelkõige andmetega, mille vastutav töötleja on praegu PPA. Andmekogusid, mille vastutav töötleja on PPA, on asutatud mitme seaduse alusel. Arvestades, et andmekogu ABIS asutamise eesmärk on luua laiem kui ainult ühe konkreetse menetluse jaoks loodud ja eriseaduse alusel asutatud andmekogu, on otstarbekas näha politsei ja piirivalve seaduses ette asutada andmekogu ABIS politsei andmekoguna. 9.2. Kümne sõrmejälje ja näokujutise hõivamine On mitu menetlust, kus kümme sõrmejälge ja näokujutis hõivatakse ka praegu, näiteks: rahvusvahelise kaitse menetlus, viisamenetlus, süüteomenetlused, illegaalimenetlus, peale nende menetluste hõivatakse sõrmejäljed vanglasse karistust kandma asumisel ja välistuse eesmärgil ka EKEI-sse tööle asumisel. Kaks sõrmejälge ja näokujutis hõivatakse:  reisidokumendi taotlemisel;  elamisloa taotlemisel;  EL kodaniku pereliikme elamisõiguse taotlemisel;  e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisel;  diplomaatilise passi taotlemisel;  Eesti kodaniku passi taotlemisel;  lähtudes 2019 aastal jõustuvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/… liidukodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta tuleb tulevikus sõrmejäljed hõivata ka isikutunnistuse taotlemisel; Näokujutis hõivatakse aga sõrmejälgi ei hõivata näiteks:  kodakondsuse taotlemisel;  isikutunnistuse taotlemisel;  diplomaatilise isikutunnistuse taotlemisel;  relvaloa taotlemisel. Kümne sõrmejälje hõivamine on vajalik, kuna võimaldab isiku tuvastada palju suurema tõenäosusega. 9.3. Hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine Arvestades, et erinevad andmed kogutakse eri andmekogudesse, on andmete ristkasutamine oluline teema, sest võimaldab vältida andmete dubleerimist. Andmekogu ABIS kontekstis on oluline küsimus, kas ja mil viisil saab eri andmebaasidest ja andmekogudest pärinevaid andmeid kasutada. Andmekogu ABIS peab võimaldama juba hõivatud biomeetriliste andmete alusel isiku tuvastada või tema isikusamasust kontrollida. Praegu ristkasutatakse biomeetrilisi andmeid mitmesugustes avaliku sektori menetlustes harvadel juhtudel ja rangelt määratud toimingute korral. 9 Riiklik sõrmejälgede register vahetab andmeid Prümi raamistiku alusel. VMS lubab elamisloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses hõivatud sõrmejälgi ristkasutada loetletud menetluste raames. ITDS lubab dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetrilisi andmeid töödelda ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. Seega, praegune biomeetriliste andmete töötlemise õiguslik raamistik on sätestatud eriseadustes ja seotud konkreetse menetlusega. Sellise lähenemisega on järgitud eesmärgipärasuse põhimõtet ja andmekogu ABIS loomisel ei soovita sellest loobuda, kuid biomeetriliste andmete ristkasutamise lubatavus on siiski vaja korrastada. Isiku tõsikindla tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise suutlikkus on avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides, selle võimaluse saab realiseerida üksnes juhul, kui kord juba hõivatud biomeetriliste andmete kasutamine mõnes teises avalikus menetluses (andmete edasine töötlemine) on selgelt piiritletud, kuid lubatud. Arvestada tuleb üldmäärusest, õiguskaitseasutuste direktiivist ja teistest asjakohastest EL-i õigusaktidest tulenevaid piiranguid. EL-i õigus ei reguleeri isikuandmete töötlemist riigisisestes andmebaasides ega nendes ja nende vahel toimuvat andmete ristkasutust. EL-i pädevuses on ristkasutus EL-i andmebaaside vahel (nt SIS II ja VIS-süsteem). Eestis tuleb ristkasutuse õigusliku aluse loomisel teha nn kaalumistest, et kontrollida, kas õiguslik alus vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6(4) tingimustele. Sõltumata asjaolust, et EL-i õigus riigisiseste andmebaasidega seonduvat ei reguleeri, peab nendes ja nende vahel toimuv isikuandmete töötlemine siiski vastama isikuandmete töötlemise nõuetele, sh nendele, mis võivad tuleneda EL-i õigusaktidest. Andmete edasisel kasutamisel on olulisim kohustus järgida eesmärgipärasuse põhimõtet, s.t andmeid tohib töödelda nende kasutamise algselt sõnastatud eesmärgil või, kui töötlemine ei vasta sellele eesmärgile, peab edasiseks töötlemiseks olema iseseisev õiguslik alus. Vajaduse korral tuleb täiendada valdkondlikest eriseadustest tulenevaid aluseid. Andmekogu ABIS loomisel on iseseisva õigusliku alusena kavandatud ette näha avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine isiku tõsikindla tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kaudu. Muudatusega antakse lai sõnastus, mis hõlmab loodava andmekogu üldise eesmärgi. Biomeetriliste andmete töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks avalik- õiguslike menetluste raames on EL-i õiguse tasandil reguleeritud selliste menetluste raames, mis on EL-i pädevuses (nt illegaalimenetlus, piiriületuse menetlus, viisamenetlus). EL-i andmebaasidest saadud andmeid võib enamasti töödelda üksnes sel eesmärgil, milleks päring tehti, edasine töötlemine on üldjuhul keelatud või piiratud konkreetse üksikjuhtumi vajadusega. Kolmandatele isikutele nende menetluste käigus saadud andmete avaldamine on üldjuhul keelatud. Erandiks võib olla erakorraline terroriaktide või raskete kuritegudega seotud olukord. Riigisiseste avalik-õiguslike menetluste raames kogutud isikuandmete ristkasutamist riigi sees reguleeritud menetluste raames EL-i õigus spetsiifiliselt ei reguleeri ja ette võib näha asjaomase õigusliku aluse koos sobivate kaitsemeetmetega. Tihedalt seondub ristkasutuse teema töötlemise seaduslikkuse (ehk õigusliku aluse olemasolu) ja eesmärgi piirangu põhimõtetega. EL-i õigusaktid lubavad osa juhtudel biomeetriliste andmete ristkasutust. Isikuandmete ristkasutuseks peab olema õiguslik alus, kuid kõigi töötlemiseks sobivate õiguslike aluste puhul on oluline analüüsida, kas ristkasutus on vajalik eesmärgi saavutamiseks ja kas see on eesmärgiga proportsionaalne. Muu hulgas tuleb silmas pidada, et kui eesmärk on saavutatav vähem riivavate meetmetega, näiteks isikuandmete eriliikide asemel „tavaliste“ isikuandmete töötlemisega või isikuandmete töötlemisega vähemal määral (nt kümne sõrmejälje asemel üks-kaks sõrmejälge), ei ole töötlemine tõenäoliselt vajalik eesmärgi saavutamiseks. Näiteks juhud, kus isikult on dokumendimenetluses hõivatud kümme 10 sõrmejälge, ei hõivata tema isikusamasuse kontrollimiseks temalt kümmet sõrmejälge uuesti, nt liiklusjärelevalve raames saab sõidukijuhi isikusamasust kontrollida ka isikut tõendava dokumendi alusel, piiriületusel saab isikut saab kontrollida ka ühe sõrmejäljega. Üldmääruse kohaselt on oluline, et kui liikmesriik annab ristkasutuseks õigusliku aluse, peaks see õiguslik alus kindlaks määrama isikuandmete töötlemise eesmärgi, vastama avaliku huvi eesmärgile (üldmääruse art 23 lg 1) ja olema proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga. See õiguslik alus võib sisaldada erisätteid, et kohandada üldmääruse sätete kohaldamist, sealhulgas 1) üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, 2) töötlemisele kuuluvate andmete liiki, 3) asjaomaseid andmesubjekte, 4) üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, 5) eesmärgi piirangut, 6) isikuandmete säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Siseministeeriumi tellitud õigusanalüüsi tulemuste põhjal on selge, et andmete töötlemisel ühes andmekogus tuleb järgida üldisi rahvusvahelise õiguse ja EL-i õiguse printsiipe isikuandmete töötlemisele, ennekõike eesmärgi piirang, seaduslikkus, andmete minimaalsus, töötlemise läbipaistvus, säilitamise piirang ja kaitsemeetmete rakendamine. Need põhimõtted piiravad biomeetriliste andmete töötlemist ühes andmekogus. On võimalik tugineda eranditele, kuid nende rakendamine eeldab riigi poolt kaalumist ja selle kaalumise tulemusena tingimustele vastava õigusliku aluse kehtestamist. Eespool esitatud piirangutele võib vastata lahendus, kus ühes andmekogus hoitavate andmete korral on piiratud nende töötlemine ja kasutamine (nt piiratakse volituste andmist ja ligipääsu). Rahvusvahelises õiguses on isikuandmete kaitse nõuded sõnastatud põhimõtetena ning osalisriikidele on jäetud võrdlemisi suur kaalutlusruum riigisiseses õiguses konkreetsete reeglite kehtestamiseks. Lisaks tuleb silmas pidada ka mittesiduva õiguse instrumente, eriti selliseid, millega Eesti on ühinenud. Nendes on sõnastatud poliitilised suuniseid, mida tuleb arvestada riigisisese õigusliku regulatsiooni kehtestamisel. Biomeetriliste andmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus. Üldjuhul on biomeetriliste andmete töötlemine keelatud, v.a kui kohaldub erand. Biomeetriliste andmete töötlemise õiguslik alus andmekogu ABIS kontekstis saab olla isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9(2)(g). Et töödelda biomeetrilisi isikuandmeid olulise avaliku huviga seotud põhjusel, peab asjakohane õiguslik alus olema sätestatud EL-i või liikmesriigi õiguses (eriseaduses). Enne erialuse kehtestamist riigisiseses õiguses tuleb seadusandjal läbi viia vastav kaalumine, s.t hinnata, kas soovitud isikuandmete töötlemine (selleks loodav õiguslik alus) on: a. proportsionaalne taotletava eesmärgiga, b. austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja c. tagab sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Arvestades andmekogu ABIS mõju ulatust on selle loomine puutumuses paljude EL-i õigusaktidega: 11 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK; 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK; 4. Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega; 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta; 6. Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist; 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 444/2009, 28. mai 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta; 8. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks; 9. Nõukogu määrus (EÜ) nr 380/2008, 18. aprill 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks; 10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri; 11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta; 12. Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel; 13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 390/2009, 23. aprill 2009, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega; 14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju; 15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/458, 15. märts 2017, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 seoses asjaomastes andmebaasides tehtava kontrolli tugevdamisega välispiiridel; 16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist; 17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2226, 30. november 2017, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega 12 muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011; 18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest; 19. Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise leping (Prümi leping); 20. Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega; 21. Nõukogu otsus 2008/616/JSK, 23. juuni 2008, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega; 22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Mõju regionaalarengule ning loodus- ja elukeskkonnale Kavandatud muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule ning loodus- ja elukeskkonnale 11.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud 11.2.1. Andmekogu ABIS loomine Andmekogu ABIS loomisega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju. 11.2.2. Kümne sõrmejälje ja näokujutise hõivamine Sihtrühm. Kavandatava muudatuse kohaselt peavad kümme sõrmejälge andma järgmised isikud: 1) kõik Eesti kodanikest ja EL-i kodanikest vähemalt 12-aastased reisidokumendi ja isikutunnistuse (sh e-residendi digitaalne isikutunnistuse) taotlejad ning 2) vähemalt 6-aastased kolmanda riigi kodanikest elamisloakaardi taotlejad; 3) Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutuste ja Välisministeeriumi teenistujad, kellel on haldus- ja süüteomenetluse raames õigus töödelda biomeetrilisi andmeid. PPA andmetel taotleti ajavahemikul 01.01.2018–16.04.2019 järgmisi isikut tõendavaid dokumente: 1) Eesti kodaniku passe – 255 747; 2) Eesti kodaniku isikutunnistusi – 392 345; 3) EL-kodaniku isikutunnistusi – 8458; 4) e-residendi digitaalne isikutunnistusi – 28 349; 5) välismaalase passe – 14 292. Mõju olulisus 13 Ulatus. Suur. Kavandatav muudatus puudutab kõiki vähemalt 6-aastaseid isikuid, kes edaspidi taotlevad elamisõigust või elamisloakaarte, ning vähemalt 12-aastaseid isikuid, kes edaspidi taotlevad isikut tõendavaid dokumente. Sagedus. Väike. Kümne sõrmejälje hõivega alustatakse uue dokumendi taotlemisel. Siseministri 30. novembri 2015. a määruse nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt ei pea taotlejalt sõrmejälgi võtma, kui tema viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud vähem kui viis aastat ja tema biomeetrilised andmed ei ole muutunud. Ajavahemikku viis aastat ei ole kavandatud muuta ja selle tõttu on kokkupuude edaspidi korduv, kuid sagedus ei muutu. Ebasoovitavate mõjude risk. Väike. Juhul, kui viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud rohkem kui viis aastat, ei saa korduvat dokumenti enam taotleda posti, e-posti ega e-keskkonna kaudu, mis tähendab, et inimesed peavad minema PPA teenindusse või Eesti välisesindusse kohapeale. Seda nõuet ei muudeta. Koondhinnang mõju olulisusele. Oluline Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Kümme sõrmejälje hõivamine on vajalik eelkõige selleks, et tagada isiku tõsikindel tuvastamine. Uute hõiveseadmete kasutamine võimaldab hõivata sõrmejäljed kiiresti ja kümne sõrmejälje hõivamise aeg ei erine kuigivõrd kahe sõrmejälje hõivamise ajast. Seepärast ei koorma kavandatav muudatus dokumendi taotlejat ega pikenda dokumendi taotlemise aega. Kuid kümme hõivatud sõrmejälge võimaldavad võrreldes kahe hõivatud sõrmejäljega isiku tuvastada nii tava- kui ka kriisiolukordades palju suurema tõenäosusega. Reisidokumenti kantakse edaspidigi vaid kaks sõrmejälge kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. 11.2.3 Hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine Sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ei kaasne. 11.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 11.3.1. Andmekogu ABIS loomine Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutusi ning Välisministeeriumit. Mõju olulisus Ulatus. Kavandatav muudatus puudutab kõiki Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutuste ning Välisministeeriumi teenistujaid, kellel on haldus- ja süüteomenetluse raames õigus töödelda biomeetrilisi andmeid. Mõju ulatus on keskmine, sest uue tehnilise lahenduse loomisega võivad kaasneda muudatused, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Muudatus aitab kuritegevuse ja terrorismi vastu võidelda, tõhus isikutuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine aitab õiguskaitseorganitel kuritegusid lahendada ja seeläbi kaasa karistuspoliitika elluviimisele. Sagedus. Suur. Isikutuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine on haldus- ja süüteomenetluste lahutamatu osa ning seda peab tegema iga päev. Loodav andmekogu ABIS tagab eespool mainitud teenuse kättesaadavuse seitse päeva nädalas kogu ööpäeva. Ebasoovitava mõju risk. Positiivse toimega mõju. Kavandatava muudatuse tulemusel koondatakse biomeetrilised andmed ühtsesse andmekogusse ning andmete hõivamiseks ja hõivatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks kasutakse eri infosüsteemides ühtset tarkvara. Sellega saavutatakse hõivatud andmete kõrge kvaliteet ning võimekus teha näo- ja sõrmejäljekujutiste automaatset võrdlust üks-ühele ja üks-mitmele. Peale selle luuakse 14 võimalus võrrelda biomeetrilisi andmeid eri andmekogude vahel, mida praegu teha on raske. Kavandatava muudatusega kiireneb isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimine. Koondhinnang mõju olulisusele. Oluline Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Uue tehnilise lahenduse kasutuselevõtt on esimene etapp, et saavutada pikemaajaline eesmärk: luua võimekus kogu elanikkonna usaldusväärseks identifitseerimiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks, kasutades mitmesuguseid biomeetrilisi tunnuseid. Et senisest tõhusamini tagada julgeolek, sh vältida topeltidentiteetide tekkimist, ennetada kuritegevust, koguda tõendeid süüteomenetluses ja muude võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu (nt täisautomatiseeritud piirikontroll) on vaja pidevalt ajakohastada ka isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lahendusi, sh ka elektroonilisi. Selleks on vaja võtta kasutusele uus, riigi keskne andmekogu ABIS, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetria võrdlust, ning mida saavad kasutada kõik infosüsteemid, kus vajatakse biomeetrilist isikutuvastamist. Kavandatud muudatused aitavad praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua märkimisväärselt suurema turvalisuse ja kontrollida isikusamasust senisest usaldusväärsemal tasemel ning dokumendivõltsingud ja valeidentiteedi kasutamine on peaaegu välistatud. Seeläbi tagatakse erinevate menetluste (nt rahvusvahelise kaitse taotlemine, illegaalimenetlus, isikut tõendavate dokumentide taotlemine, e-residendi digi-ID taotlemine, viisamenetlus, USA viisavabaduse programm jne) raames autentne isikutuvastus, välispiiri turvalisus, ennetatakse illegaalset immigratsiooni, hõlbustatakse võitlust raske kuritegevuse ja terrorismiga. Andmekogu ABIS kasutuselevõtu tulemusena:  on loodud biomeetriliste- ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise süsteemne võimekus;  on saavutatud tõsikindel isikusamasuse tuvastus (isikut tõendavate dokumentide, e-residendi, rahvusvahelise kaitse, viisa jne taotlejate puhul, süüteomenetluses ning vangistuse ajal) ja viidud miinimumini võimalus topeltidentiteetide tekkimiseks;  on korrastatud ja ajakohastatud juba hõivatud biomeetrilised andmed;  on tagatud andmete turvaline säilitamine ja kasutamine;  on loodud ühtne isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise teenus;  ei toimu ühelt isikult andmete topelthõivamist;  on ühe infosüsteemi hooldamine ja arendamine kiirem, paindlikum ning tulevikku vaadates pika aja peale ka odavam;  on loodud võimalus kasutada andmebaasis olemasolevaid biomeetrilisi andmeid automaatsete taustapäringute tegemiseks vastu teisi riigisiseseid ja rahvusvahelisi andmekogusid (nt andmekogud Entry-Exit ja PRÜM). 11.3.2. Kümne sõrmejälje ja näokujutise hõivamine Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutusi ja Välisministeeriumit. Mõju olulisus Ulatus. Kavandatav muudatus puudutab kõike Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutuste ning Välisministeeriumi teenistujaid, kellel on haldus- ja süüteomenetluse raames õigus teostada isikuvastust ja isikusamasuse kontrolli. Mõju ulatus on keskmine, sest kümne sõrmejälje hõivamise aeg ei erine oluliselt kahe sõrmejälje hõivamiseks vajaminevast ajast ja muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Sagedus. Suur. Isikutuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine on riiklike haldus- ja süüteomenetluste lahutamatu osa ja see peab toimima iga päev. Kümne sõrmejälje hõivamine võimaldab palju suurema tõenäosusega isiku tuvastada ning seeläbi vältida juba 15 haldusmenetluse raames topeltidentiteedi tekkimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, samuti avarduvad õiguskaitseorganite võimalused süütegusid avastada ja lahendada. Ebasoovitava mõju risk. Positiivse toimega mõju. Kavandatava muudatuse tulemusel on haldus- ja süüteomenetluste raames saavutatud tõsikindel isikusamasuse tuvastus (nt isikut tõendavate dokumentide, e-residendi, rahvusvahelise kaitse, viisa jne taotlejate puhul, piirkontrolli tegemisel, kohtutõendite võrdlemisel ning vangistuse ajal) ja topeltidentiteetide tekkimise võimalus on viidud miinimumini. Uus lähenemine aitab kaasa kriminaaljuhtumite uurimisele (sündmuskohal avastatud sõrmejäljed), tundmatute isikute ja surnukehade tuvastamisele ning terrorismi tõkestamisele. Koondhinnang mõju olulisusele. Oluline Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Kümne sõrmejälje hõivamine on vajalik eelkõige selleks, et tagada tõsikindel isikutuvastamine. Kümme hõivatud sõrmejälge võimaldavad võrreldes kahe hõivatud sõrmejäljega isiku palju suurema tõenäosusega tuvastada nii tava- kui ka kriisiolukordades. Seetõttu väheneb topeltidentiteetide tekkimise ja loomise võimalus ning suurema tõenäosusega tuvastatakse, mil identiteedi on väärkasutamise juhtumid, mis juba on aset leidnud. Lisaks aitab kümne sõrmejälge hõivamine ja võrdlemine kaasa kriminaaljuhtumite uurimisele (sündmuskohal avastatud sõrmejäljed), tundmatute isikute ja surnukehade tuvastamisele ning terrorismi tõkestamisele. Arvestades järjest kiiremini arenevate e-teenustega, on üha enam aktualine ka isikute elektroonilise identiteediga seonduv, seda ka rahvusvahelisel tasandil (nt 2018. aastal täies mahus jõustunud eIDAS-i määrus). Tõsikindel isikutuvastus ja efektiivsed taustakontrollilahendused tagavad senisega võrreldes palju suurema kindluse, et elektrooniline identiteet on loodud üheselt tuvastatud isikule ja tõsikindlalt seotud sellesama isiku füüsilise identiteediga. Kümne sõrmejälje hõivamise tulemusena suureneb peale Eesti elanike ka e-residentidele antud identiteedi usaldus ja kvaliteet. 11.3.3. Hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutusi ning Välisministeeriumi. Mõju olulisus Ulatus. Mõju ulatus on väike, sest hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine toimub automaatselt ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Sagedus. Mõju avaldamise sagedus on suur, sest hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine toimub iga päev. Ebasoovitavate mõjude risk. Positiivse toimega mõju. Kavandatava muudatuse tulemusel on loodud võimalus ristkasutada erinevate menetluste raames hõivatud andmeid ning seetõttu vältida andmete topelthõivamist. Koondhinnang mõju olulisusele. Oluline Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Andmekogu ABIS kaudu luuakse võimalus teha (teenindusbüroodes, piiripunktides, sündmuskohtades jne) rahvusvahelisi võrdluspäringuid kõigi automatiseeritud andmevahetuse avanud Eesti ja EL-i liikmesriikide samaväärsetesse registritesse või biomeetrilisi andmeid sisaldavate muudesse infosüsteemidesse (nt PRÜM, VIS, SISII). Selle tulemusel vähenevad topeltidentiteetide tekkimise ja loomise võimalused ning suurema tõenäosusega tuvastatakse identiteedi väärkasutamise juba asetleidnud juhtumid. Lisaks võimaldab eelmiste menetluste raames hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine vältida samalt isikult biomeetrililiste andmete topelthõivamist ja kiirendada menetluse käiku. 11.4. Mõju majandusele 16 Luuakse võimalus pakkuda isikusamasuse kontrollimise teenust erasektorile, mille tulemusena on ka erasektoril võimalik maandada valeidentiteetide ja topeltidentiteetidega seonduvaid riske. Tõsikindel isikutuvastamine või isikusamasuse kontrollimine annab võimaluse vältida isikule võltsitud või varastatud identiteediga pakutud teenusest tulenevat kahju ja sellega kaasneda võivaid probleeme (nt kriminaalmenetlus, tegevusloa peatamine vms) tekkimist. Eraõiguslikes suhetes on peamine isikuandmete töötlemise alus andmesubjekti nõusolek. Erand on teenuseosutajad, kellele on seadusega pandud kohustus isikusamasust kontrollida (nt krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus e-residendi isikusamasuse tuvastamiseks ning tema andmete kontrollimiseks kasutada andmeid, mis on kantud isikut tõendavate dokumentide andmekogusse). Kavandatud ei ole anda eraõiguslikele isikutele õigust biomeetrilisi andmeid säilitada, vaid ta saab neid andmeid hõivata ja nende vastavust kontrollida andmekogus ABIS olevate isikut tõendavate dokumentide menetluse raames hõivatud andmetega. Päringu vastuseks ei edastata isiku andmeid, vaid saadetakse vastus „jah“ või „ei“. Sel moel on välistatud isikuandmete kuritarvitamine. Kavandatavate muudatuste otsene mõju majandusele puudub, kuid esineb kaudne mõju digitaalse turu arendamisele (e-residendi digitaalse isikutunnistuse kaudu). Kavandatavad muudatused võimaldavad senisest paremini tuvastada e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejaid ja tõhustada järelkontrolli tegemist. Esimese nelja aastaga (seisuga 30.11.2018) on e-residentsust taotlenud u 52 000 inimest, neist e-residendiks on saanud 49 000. E-residente on 165 riigist. Nad on Eestis asutanud 6000 ettevõtet, mida suure tõenäosusega poleks Eestis kunagi asutatud. Lisaks on e-residentsus teinud lihtsamaks juba senistele mitteresidentidest omanikele ehk välisinvestoritele oma Eestis asuvate varasemalt asutatud ettevõtete juhtimise. Seni ei ole e-residentide ega nende asutatud ettevõtete juurdekasvu tempo näidanud langemise märke. E-residentsuse programmil on Eestile juba praegu selge majanduslik kasu, nii nagu esialgu oli loodetud. Kõik Eesti riigi e-residentsusele tehtud kulutused 2018. aasta lõpuni on 7,4 miljonit eurot. Esimese nelja aasta jooksul on laekunud riigieelarvesse e-residentsuse arvelt makse ja riigilõive mahus, et programmi netotulu riigieelarve vaates on enam kui 10 miljoni eurot – rääkimata laiemast tulust majandusse. Lisaks saab Eesti olulist kasu tuntuse kasvust maailmas (maine monitooringu põhjal kannab e-residentsus Eesti kajastusi ja sh e-Eesti mainet ülemaailmselt). See väljendub ekspordi kasvus, välisinvesteeringutes, talentide Eestisse tulekus ja on soodne taust välisdiplomaatiliste eesmärkide edendamisele. 11.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 11.5.1. Andmekogu ABIS loomine Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutusi ning Välisministeeriumi, kes peavad tegema infotehnoloogilisi arendusi. Mõju olulisus Ulatus. Mõju ulatus on keskmine, sest uue tehnilise lahenduse loomisega võivad kaasneda muudatused, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Sagedus. Mõju sagedus on keskmine. Andmekogu ABIS loomisega seotud infotehnoloogilised arendused on ühekordsed, kuid ülalpidamiskulu on püsikulu ja see peab olema eraldatud PPA kui andmekogu vastutava töötleja põhieelarvesse. Ebasoovitava mõju risk. Positiivse mõjuga. Võrreldes biomeetrilisi andmeid sisaldavate mitme andmekogu ülalpidamisega on ühe andmekogu hooldamine ja arendamine otstarbekam (üks meeskond) ja paindlikum, sest infosüsteemi omanikul on parem ülevaade andmekogu 17 vajadustest ning seda arendatakse tsentraliseeritult. Seeläbi kindlustatakse valdkonna muutuvatele vajadustele vastav järjepidev ja asjakohane areng. Koondhinnang mõju olulisusele. Oluline Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Arvestades Eesti väiksuse, andmekogude rahvusvahelise võrgustikuga ühildumise vajaduse ja identiteedivaldkonna eripäraga (tsentraliseeritud identiteedihaldus), on mõistlik tagada andmekogu tööks vajalik kompetentsus, ressursi hankimine, haldamine ning andmekogu hoolduse ühine kavandamine nii, et parimal võimalikul viisil oleksid täidetud eri ministeeriumide haldusalade vajadused. Seetõttu koondatakse kõik biomeetrilised andmed ühte infosüsteemi ja viiakse see Siseministeeriumi haldusalasse. Sellega on tagatud, et kõiki biomeetriliste andmete töötlemisega seonduvaid protsesse (nt võrdlemine) koordineeritakse tsentraliseeritult. Ühe andmekogu hooldamine ja arendamine on otstarbekam (üks meeskond) ning paindlikum, sest andmekogu omanikul on parem ülevaade andmekogu vajadustest ja seda arendatakse tsentraliseeritult. Seeläbi kindlustatakse valdkonna muutuvatele vajadustele vastav järjepidev ja asjakohane areng. Vabariigi Valitsus kiitis 29. juunil 2017 heaks ettepaneku andmekogu ABIS loomise ettepaneku ja tegi 17. juulil 2017. a otsuse leida võimaluse korral 2018. aastaks vajalik rahastus 2018. aasta riigieelarve eelnõu koostamise käigus. Rahandusministeerium kinnitas 15. septembril 2017. a, et Vabariigi Valitsus eraldas raha andmekogu ABIS projekti jaoks, lähtudes memorandumis esitatud eelarveplaanist. 11.5.2. Kümne sõrmejälje ja näokujutise hõivamine Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutusi ning Välisministeeriumi, kes peavad soetama uusi, kümne sõrmejälje hõivamise skannereid. Mõju olulisus Ulatus. Mõju ulatus on suur. Arvestades kõigi asjassepuutuvate ametkondade vajadustega, on esmahinnangul vaja 850 uut sõrmejäljeskannerit. Sagedus. Mõju sagedus on väike, sest see on ühekordne investeering. Ebasoovitava mõju risk. Mõju risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõju ei ole või on vähe. Kümme hõivatud sõrmejälge võimaldavad võrreldes kahe hõivatud sõrmejäljega palju suurema tõenäosusega isiku tuvastada nii tava- kui ka kriisiolukordades ning kümne sõrmejälje hõivamise aeg ei erine oluliselt kahe sõrmejälje hõivamise ajast. Koondhinnang mõju olulisusele. Oluline Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Kavandatava muudatuse elluviimiseks soetatakse kümne sõrmejälje hõivamiseks uusi sõrmejäljeskannereid, mis võimaldavad hõivata 4 +4 + 2 sõrmejälge. Samuti EKEI-le vajalikud hõive- ja tuvastusseadmed ning kohtuekspertiisitööriist. Uute hõiveseadmetega ei erine kümne sõrmejälje hõivamise aeg kuigivõrd kahe sõrmejälje hõivamise ajast ning seetõttu ei muutu hõiveprotsess ebamõistlikult pikaks ei ametnikule ega kliendile. Kavandatav muudatus ei mõjuta sihtrühma kuuluvate asutuste personalivajadust ning tõsta halduskoormust. Vabariigi Valitsus kiitis 29. juunil 2017. a heaks andmekogu ABIS loomise ettepaneku ning tegi 17. juulil 2017. a otsuse leida võimaluse korral 2018. aastaks vajalik rahastus 2018. aasta riigieelarve eelnõu koostamise käigus. Rahandusministeerium kinnitas 15. septembril 2017. a, et Vabariigi Valitsus eraldas raha andmekogu ABIS projektiks, lähtudes memorandumis esitatud eelarveplaanist, kus uute seadmete soetamiseks oli ette nähtud vajalik summa. 11.5.3. Hõivatud biomeetriliste andmete ristkasutamine 18 Biomeetriliste andmete ristkasutamine ei avalda mõju omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Biomeetriliste andmete ristkasutamise võimalus ei tekita lisakulusid riigiasutustele lisaks juba andmekogu ABIS loomiseks eraldatud rahale. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavate muudatuste tulemusena kiireneb isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käik (hinnanguliselt ühe minuti võrra). See omakorda võimaldab kulude kokkuhoidu ühiskonnale ühes aastas arvestuslikult 1 209 540 eurot12. Joonis. Kulude arvestuslik kokkuhoid, kui kavandatavad muudatused võetakse kasutusele. NB! aluseks on võetud PPA ja Välisministeeriumi läbiviidud menetlused 2018. aastal, VTK kooskõlastamise käigus saavad teised ministeeriumid oma pädevusse kuuluvate menetluste osas anda asjaomase hinnangu. 13. Edasine mõjude analüüs Eelnõu koostamise ajal on kavandatud lisaks analüüsida mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju on plaanis hinnata sel teel, et eelnõu koostamisse kaasatakse otse puudutatud sihtrühmad. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 14. Valitav lahendus 12 Allikas: Statistikaamet. Aluseks on võetud 2018. aasta brutokuupalk 1310 €. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/pressiteade-2019-024 (29.04.2019). 19 Kuna muudatustega reguleeritakse biomeetriliste andmete töötlemist ja andmekogu loomist, tuleb muudatused sätestada seadusega. 14.1. Töötatakse välja uus ei 14.2. Muudatused tehakse senise seaduse jah tervikseadus struktuuris 14.3. Selgitus Uue tervikseaduse väljatöötamiseks puudub vajadus, sest biomeetriliste andmete töötlemise reeglid on valdkondlikes eriseadustes juba reguleeritud asjaomaste menetluste raames. 15. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 1) kohtuekspertiisiseadus; 2) konsulaarseadus; 3) korrakaitseseadus; 4) kriminaalmenetluse seadustik; 5) vangistusseadus; 6) isikut tõendavate dokumentide seadus; 7) kaitseväeteenistuse seadus; 8) politsei ja piirivalve seadus; 9) päästeteenistuse seadus; 10) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus; 11) välismaalaste seadus; 12) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus; 13) välissuhtlemisseadus; 14) väärteomenetluse seadustik. Loetletud õigusaktide muutmise vajadus ja ulatus täpsustub eelnõu koostamise käigus. 16. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Kaasatakse kõik ministeeriumid ja asjaomased allasutused. Andmekogu ABIS loomiseks on moodustatud projektiorganisatsioon, mis koosneb nõukogust, juhtrühmast, projektirühmast ja valdkondlikkest töörühmadest (õigusloome töörühm, äriplaani töörühm ja IKT töörühm), kus on esindatud PPA, Siseministeerium, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Registrite ja Infosüsteemide keskus, EKEI, Kaitsepolitseiamet, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Välisluureamet. 17. Põhjaliku mõjuanalüüsi tegemise aeg Edasine analüüs on kavandatud eelnõu koostamise käigus pärast käesolevale VTK-le tagasiside saamist. 18. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) suvi 2019 valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 19. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja suvi 2019 kooskõlastamise aeg 20. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Jõustumine on kavandatud 2021. aastal. Õigusakti avaldamine on kavandatud 2020. aasta jaanuaris. 21. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Ruth Annus, kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Telefon: 612 5120 Email: [email protected] 20 Viktor Kaljukivi, kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Telefon: 612 5083 Email: [email protected] Mariann Kirsipuu kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Telefon: 612 5081 Email: [email protected] Kaspar Lepper, kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Telefon: 612 5016 Email: [email protected] 21