Ämma põik 13 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

Tellija: N. Ahmet tel. 5148130 Töö nr. KL 1-353/19 Üksikelamu Ämma põik 13, Iru küla Jõelähtme vald EHITUSPROJEKT Arhitektuurne osa MTRi nr. EP 10029849-0001 Staadium: eelprojekt Seletuskiri ja joonised Vastutav spetsialist: volitatud arhitekt 7.tase M. Niisuke Projektijuht: L.Babošina Krundi omanikud: N. Ahmet A.Ahmet 2020.a  2 Sisukord Lehed Energiamärgis 1.Kooskõlastuste koondloeelu 2A 2. Sisukord 2 3. Seletuskiri 3-20 4. Joonised - asukoha skeem - asendiplaan AS-1 - põhiplaan A-1 - 2.korruse plaan A-2 - katuse plaan A-3 - vaade A A-4 - vaade B A-5 - vaade C A-6 - vaade D A-7 - 1.kor.vahelaepaneelide plaan A-8 - 2.kor.vahelaepaneelide plaan A-9 - lõige 1-1 A-10 - lõige 2-2 A-11 - lõige 3-3 A-12 - vundamendi plaan A-13 - akende ja uste spetsifikatsioon A-14 - piirdeaed A-15 5. Lisad - Jõelähtme vallas, Iru külas asuva MATSU 2 MÜ detailplaneering. OÜ Gasa projekt, töö nr. 62/01 Hoonestus ja maakasutuse plaan - 21 - topogeodeetiline alusplaan - 22 - tehnilised tingimused kinnistu liitumiseks Iru küla ÜVK-ga OÜ Loo Vesi, nr. 38/2019 26.06.2019 - 23,24 - tehnilised tingimused nr. 327457 OÜ Elektrilevi - 25 - telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 33411598 Telia Eesti AS - 26-29 - kadastriplaan - 30 Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  3 Seletuskiri 1.Üldosa Vastavalt „Tellija“ soovile ning väljastatud detailplaneeringule ( vt. Matsu 2 MÜ Iru küla, Jõelähtme vald, krunt nr. 15) püstitakse üksikelamu. Käesolev projekt on tehtud vastavuses Majandus- ja taristuministri määrusele nr.97 ,, Nõuded ehitusprojektile“ ning määrusele nr.55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. 1.1 Projekteerimine alused. 1.1.1. Ehitusseadustik, 01.07. 2015 a. 1.1.2. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ 1.1.3. Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 17.07.2015.a. ,, Nõuded ehitusprojektile“.Redaktsiooni jõustumine 21.07.2015.a. 1.1.4. Siseministri määrus nr. 17 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 1.1.5. EVS 812-2:2014+AC:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid“ 1.1.6. EVS 812-3:2018, „Ehitiste tuleohutus Osa 3. Küttesüsteemid“ 1.1.7. EVS 812-6:2012 +A1:2013+AC:2016+ A2:2017„Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“ 1.1.8.Majandus-ja taristuministri määrus nr.55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Redaktsiooni jõustumine 01.07.2015. 1.1.9. Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused Majandus- ja taristuministri määrus nr.57, 05.06.2015.a. Redaktsiooni jõustumine 01.07.2015.a. 1.1.10. Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatud üldnõuded. ET-1 0106-0175 1.1.11. Eluruumile esitatavad nõuded. ET-1 0301-1034 1.11.12. Sisekliima EPN 12.2 ET-1 0110-0553 1.11.13 Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. ET-1 0110-1002 1.11.14.Ehitiste helliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. EPN 16.1. EVS 842:2003. 1.11.15. Radooniohutu hoone projekteerimine. EPN 12.3. ET-1 0110-0344 1.11.16. Hoone piirdetarindide soojajuhtivuse arvutusjuhis. EPN 12.1 ET-0404-0129 1.11.17.Õhekrohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid ET-2 0404-0449 1.1.18.Matsu 2 MÜ detailplaneering. Iru küla, Jõelähtme vallas. OÜ Gasa Projekt Töö nr.62/01. 1.1.19. Topogeodeetilne alusplaan OÜ Gemerk töö nr. TT0911/18. Ämma põik 11-13. Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  4 2. Asendiplaan Krunt on orienteerutud põhja-lõuna suunas. Põhjast külgneb Vana- Narva mnt- ga, idast Metsa teega, läänest- kruntiga Ämma põik 11 ja lõunast Ämma põik teega. Krundi üldkalle põhjast lõunapoole vahemikus 38,68- 38,00, maapind ei ole tasane. Krundi vertikaalplaneering on toodud joon. AS- 1. Hoone asukoht on krundi lõunapoolses osas 5,0m kaugusel lõunapoolsest krundi- piirist. Elamu suhtelisele kõrgusmärgile 0.00 vastab 39.00. Autoväravast hoone juurde viib betoonkividest juurdepääsutee laiusega 4,5m parkimisplatsiga 5x9m ja betoonkividest kõnniteed laiusega 1,0m sissepääsu juurde ja hoone ümber. Ämma põik poolt on kavandatud kõrghaljastus ( lehtpuud, 4tk) ning V. Narva mnt. ja Metsa tee poolt võrkpiirdeaed dubleeritakse hekkiga. Autovärava juures on ette nähtud prügikonteiner. Kahe auto parkimine on ette nähtud omal krundil. Krunt Ämma põik 13 piiratakse tänava poolt puitpiirdeaiaga, naabri Ämma põik 11, Vana- Narva mnt. ja Metsa tee poolt võrkpiirdeaiaga kõrgusega 1,5 m maapinnast. Asendiplaanil on toodud ka elamu liitumine tehnovõrkudega (veevarustus, kanalisatsioon, side, elektrikaabel ning soojustrass). Krundi ida ja põhja osas asub maaküttetorude ala. Sadevesi hajutatakse pinnasesse. Ehititest ja teedest vaba maaala kaetakse murukattega. 3.Arhitektuuri osa 3.1 Arhitektuurilahendus Projekteeritav üksikelamu on 2.korruseline nurgakujuline kivihoone astelise laiusega 10,3/8,0/5,0m ning pikkusega 17,6 m. Hoone kõrgus maapinnast 9,49 m. Hoonel on asteline kelpkatus (kalle 25°).Projekteeritava elamu lähedal asuvad elamud viilkatustega: ehitatav elamu Ämma põik11 , Ämma põik 8, Ämma põik 7, Põllu tee 2 (fotod lisatud projektile). Peasissepääs on Ämma põik poolt. Üksikelamu 1.korrusel tulevad järgmised ruumid: tuulekoda, trepihall, duširuum, elutuba avatud köögiga, tuba ja tehniline ruum . 2.korrusel on kavandatud järgmised ruumid: 3 tuba, vannituba. garderoob, koridor ja trepikoda. Ruumide eksplikatsioon ja pindade arvutused on toodud seletuskirja lõpus. Üksikelamu fassaadid on tagasihoidlikud ning sobivad ümbruskonnaga. Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  5 Projekteeritava hoone andmete võrdlus detailplaneeringuga määratud ehitusõigustega Näitajad Detailplaneering Projekt.elamu Krundi sihtotstarve elamumaa 100% elamumaa 100% Ehitusalune pind 205 m2 136,0m2 Hoonete arv krundil 2 1 Hoone kõrgus 11,0m 9,49 m Katuse kalle 0-30kraadi 25kraadi Korruselisus 2 2 Suletud brutopind 410m2 274,1 m2 Katuse harja suund risti või paral.teele paral.teele Tulepüsivusklass TP-3 TP-3 3.2 Hoone kasutusiga Ehitise kavandamisel, püstitamisel ja kasutamisel tuleb jälgida head ehitustava. Üksikelamu kavandatud elueaks on vähemalt 50 aastat. 3.3 Radoonikaitse Projekteeritav elamu asub alal, kus võib esineda radooniohtu. Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis tekkib põhiselt Uraan- 238 lagunemisest. Radoon sattub hoonealusest pinnasest läbi tarindite ja tarindite liitekohade, ehitusmaterjalidest ja olmeveest. Vastavalt EPN 12.2 ``Sisekliima`` peab hoonete elu- puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bg/m3 ja gamma kiirgus alla 0,5 mü Sv/h. Radooniohutu hoone nõuded: - hoone tarindites tuleb vältida ehitusmaterjalide kasutamist, mille gamma ja radooni indeksid on suuremad kui uks. - olmevees radoonisisalduse vältimiseks tuleb ette näha meetmed olmeveest õhu eemaldamiseks. - radooni hoonesse sattumise vältimiseks hoonealusest pinnast 1. korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke. 1. korruse põrandas on polüetüleenkile paksusega 0,2 mm ülekattega 200mm, liitekohad ja praod hoolikalt tihendatud ning raudbetoonpõrand hea töö kvaliteediga ja hästi tihendatud liitekohtadega. Need meetmed on küllaldaseks radoonitõkkeks. 3.4 Hoone põhitarindid ja ehitusmaterjalid. Kõik konstruktsioonid toodud joon. A-1, A-2, A-10, A-11, A-12. Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  6 Välisseinad - krohv - FIBO- plokk 3Mpa -250 mm - vahtplast EPS-60Silver Fassaad -150 mm - plastvõrk - struktuurkrohv Marmestuc 510 Siseseinad - krohvitud FIBO- plokist seinad 1 ja 2.korrusel paksusega 100 mm, 250 mm 1. korruse vahelagi -puhaspõrand (vt.siseviimistlus) - 10 mm -peenbetoon C20/25 - 60 mm vahel vesiküttetorud, arm. võrk ø 6 s. 150 x 150 mm - jäik min.villaplaat -30 mm - r/betoon õõnespaneel - 220 mm 2. korruse vahelagi - ehitusplaat - 20 mm - pruss 50 x 150 mm s. 1,2m vahel kivivill - 150 mm - pruss 50x150mm s.1,2m vahel kivivill -150 mm - jäik min.villa plaat -30 mm - r/betoon õõnespaneel -200 mm Katus - katuseprofiilplekk - laudroov 100 x 25 mm - 25 mm - distants. liist 50 x 20 mm - 20 mm - aluskate - tuulutuspilu -100 mm - tuuletõke ISOVER VKL - 13 mm - sarikad 50 x 150 mm s.600 mm 1.korruse - puhaspõrand ( vt.siseviimistlus) - 10 mm põrand -peenbetoon C 20/25 - 60 mm vahel arm.võrk ø 5 s. 150 x 150 mm , vesi küttetorud plastalusel - 20 mm - betoon C 20/25 - 100mm vahel arm. võrk ø 5 s. 150 x 150 mm - ehituspaber -STYROFOAM plaat 2 x 100+50=250 mm - killustikalus ≥ 200 mm - aurutõke (radoonitõke) Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  7 Aurutõkkeks (radoonitokkeks) võib olla 0,2 mm paksune polüetüleenkile, jatkud ülekattega 200 mm. Liitekohad ja praod hoolikalt tihendada. 3.5. Viimistlus. 3.5.1 Välisviimistlus •Välisseinad - Struktuurkrohv Marmestuc 510 põhitoon-valge, musta ja kollaste täpidega Revco sierpleisters kataloog • Sokkel - tempsi-plaat, toon-hall • Katus - katuseprofiilplek(katusekivi profiil), toon- RR-32 (tumepruun) • Akna raamid - plast, toon-tume tamm •Välisuks - metall, toon RR-32 (tume pruun) •Postid - metalltoru, toon RR-32 (tumepruun) •Katusekast - puit, akrüülvärv, toon 5-6-7 Tomahawk (tume pruun) •Veetorud ja rennid - plekk, toon RR-32 (tumepruun) •Välistrepp - karestatud keraamiline plaat, toon-hall 3.5.2. Siseviimistlus Ruumi Põrand Seinad Lagi nimetus Tuulekoda, keraam.plaat krohv, pahtel, pahtel, valge tehn.ruum vesidispersiooni värv lateksvärv Köök, parkett krohv, pahtel, pahtel, valge elutuba, toad, vesidispersiooni värv, lateksvärv koridor, või tapeet trepihall, garderoob Duširuum, -keraam.plaat glasuurplaat ripplagi vannituba -hor.hüdroisolatsioon perforeeritud -tasanduskiht aluminium liistudest 3.6 Piirdekonstruktsioonide soojajuhtivused ja mürapidavused. Piirete soojusjuhtivus arvestatud vastavalt EPN 12.1. Hoone välispiire peab olema pikaajaliselt õhkupidav ja piisavaltsoojustatud. Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et hoone oleks hea energiatõhisuse Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  8 tasemega. Piirete soojusjuhtivus: välisseinad 0,16 W/m2K põrand(plaat pinnasel) 0,13 W/m2K laepiiril 0,11 W/m2K välisuks 1,4 W/m2K aken 1,0 W/m2K Välismüra normtasemed: -liiklusmüra normaste eluruumides päeval 40dB, öösel 30dB -tehnoseadmete müra normtase eluruumis 30-50 dB päeval, öösel 35 dB. Ehitiste heliisolatsiooninõuded on määratud standardis EVS 842:2003. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R'w=43dB (õhumüra isolatsiooni indeks). Heliisolatsiooninõuded välisseintele R'w=55dB. Heliisolatsioon aknale ja välisuksele R´w=38dB(arvestatud suurem liiklusmüra) Heliisolatsiooninõuded siseustele R'w=27dB 3.7 Keskkonnakaitse Ehituspraht veetakse kohaliku omavalitsuse poolt ehitusprahi ladustamiseks ette- nähtud aladele. Puit sorteeritakse krundil ning läheb osaliselt taaskasutusse kütusena. Tahked jäätmed kogutakse prügikasti ja antakse üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Vanad akud ja patareid peab üle andma sellekohast litsentsi omavahele jäätmekäitlusettevõttele. 4. Konstruktsioonide osa Konstruktiivse osa projekteerimiseks on kasutatud järgmised Eesti standardid: -EVS-EN 1990:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. -EVN-EN 1991-1-1:2002. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused. -EVS-EN 1991-3:2006.Ehituskonstruktsioonide koormused.Osa1-1: Üldkoormused. Lumekoormus. -EVS-EN 1991-1-4:2005. Tuulekoormus -EVS-EN 1992-1-1:2005. Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. -EVS-EN 1997-1:2005. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:Üldeeskirjad Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  9 4.1 Koormused Hoone konstruktsioonidele mõjuvad ning arvestuses võetavad alalis- ja kasuskoormused ning neile vastavad ülekoormustegurid on määratud EVS-EN1991-1-1:2002 Eurokoodeks1“Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa1-1:üldkoormused, mahukaalud, omalaalud, hoonete, kasuskoormused“ alusel. Kasuskoormused Normatiivne kasuskoormus elamu kohta: põrandale, vahelaele -jaotatud kasuskoormus gk = 2,0kN/M2, muutuv koormus Vk =0,8 kN/m2 -koondatud kasuskoormus Qk = 2,0 kN, katusele, kalle 25 kraadi -jaotatud kasuskoormus gk = 0,75 kN/m2 -koondatud kasuskoormus Qk = 1,5 kN Lumekormus (EVS-EN 1991-1-3:2006) Lumekoormuste arvutamisel on aluseks võetud maapinna lumekoormuse normsuurus sk = 1,5kN/m2. Lumekoormuse normsuuruse arvutamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka lume erinevate ladestumismudelite kujutegureid. Tuulekoormus(EVS-EN 1991-1-4:2005) Tuulekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti territooriumi piires kehtestatud tuulekiiruse keskminebaasväärtus,s.o. vref = 21m/s (sellele vastab keskmine tuulerõhu baasväärtus gref = 276N/m2). Arvestada tuleb ehitise paiknevust maastikutüübil, hoone gabariite ja kuju kooskõlas ülalnimetatud standardiga. 4.2 Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Elamu kandvate konstruktsioonideks on FIBO- plokist välisseinad, 1.korruse FIBO- plokist sisesein, 1. ning 2. korruse r/b vahelaed. Hoone üldstabiilsust tagatakse välisseinte ja vahelagede abil. 1. ja 2. korruse vahelaed toetuvad välisseintel olevate raudbetoonvööle 200x200(h)mm vt.joon. A-11, 12; Fibo- seinte ladumisel kasutada Bi- armatuuri. Armeerida esimene, viimane plokk-rida ja iga neljas horisontaalvuuk, samuti akna avade alt ja siluste tugipinnas. Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  10 4.3 Vundament Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad ja hoonet saab projekteerida madalvundamendile. Lähtudes antud ala külmumissügavusest ~1,2m on projekteeritud kõrgusmärgid vundamendi alla -1,2m maapinnast. Hoonel on lintvundament FIBO-plokist 5Mpa paksusega 300mm raudbetoonalusel 500x200(h) mm betoonist C 20/25. Väljaspoolt vundament soojustatakse vahtplastplaatidega EPS-80F paksusega 100 mm ning krohvitakse. Ülalpool maapinda vooderdatakse Tempsi- plaadiga. Vundamendi peale asetatada hor. hüdroisolastioon. 5.Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt OÜ Loo Vesi tehnilistele tingimustele nr.27/2019 (vt. lisa). Projekti koostamisel on lähtunud järgmistest dokumentidest ja normidest: EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk EVS 835:2014 Hoone veevärk EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017.Ehitiste tuleohutus.Osa 6. 5.1 Veevarustus Veevarustuse vooluhulgad 0,5 m3/d 0,15 m3/h 0,55 l/sek(max) Kinnistu veevarustuse allikaks on Ämma põik tänaval kulgev ühisveevärgitorustik ning kinnistule väljaehitatud veevarustuse toru De32 koos maakraaniga DN25- liitumispunktiga.Veevarustuse toru kuni peaveemõõtjani projekteeritakse PE PN10 DN25(De32) plastsurvetorudest ning paigaldatakse 1,8m sügavusele maapinnast märkkaabliga. Külma veesisseviik ja veemõõdusõlm veemõõtjaga DN15 on kavandatud tehnilises ruumis.Veearvestile peab järgnema tagasivooluklapp.Enne ja peale veearvestit paigaldatakse sulgurarmatuur.Peale veearvestit ning enne hoone poolset sulgelementi asetatakse tühjenduskraan.Veemõõtjasõlm paigaldatakse sisendtorule kohe pärast selle sisenemist hoonesse. Veearvesti toestatakse roostevabast terasest reguleeritava konsooliga, mis maandatakse peaelektrikilbis.Veemõõtja paigaldab Loo Vesi OÜ. Sooja veevarustuseks on kavandatud boiler V= 1501 maaküte baasil. Hoone küljedele nähakse ette kastmisveekraanid ORAS DN20. Siseveetorustik ehitada plastmasstorudega(näiteks FUSIOTHERM-fazer) DN 15, DN10 või vasktorudega plastkattega ning paigaldatakse seina või põranda sees. Seadmete ühendused süvistatakse seina sisse. Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  11 5.2 Olmereovee kanalisatsioon Arvutuslik vooluhulk 0.5m3/d 0,15m3/h 2,1 l/sek(max) Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Heitveed elamust juhitakse PVC kanal. toru DN110mm kaudu kanalisatsiooni kaevusse krundipiiri lähedal ning edasi kanalisatsiooni võrku. Sademeveed elamu katuselt ja platsilt (vooluhulk 2,5 l/sek) hajutatakse murupinasesse omal krundil.Sademavee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. Väline kanalisatsioonitorustik soojustada pealt koormust taluvate Styrofoam plaatidega, mille paksus on100mm ja laius min.1000 mm. Hoone sisekanalisatsioon ehitada PVC kanal.torudest DN50, DN100. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga. 6. Küte ja ventilatsioon Käesoleva osa projekteerimisel on kasutatud järgmised Eesti Projekteerimisnormid: EPN 12.2 Sisekliima EVS 845-1,2,3:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus, osa 2. Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3-2018 Ehitiste tuleohutus, osa 3. Küttesüsteemid Välisõhu arvutuslik temperatuur talvel -22kraadi C, suvel +27 kraadiC Sisekliima parameetrid: tubade õhu temperatuur +22kraadiC, tehn.ruum +17 kraadiC,vannituba +24 kraadi C.Lubatud KV süsteemide poolt põjustatav müratse ruumides:elutuba 28 dB(A), magamistuba 25 dB(A), pesuruumid -35 dB(A), tehn.ruum 45dB. 6.1 Küte Soojuskoormused: põrandaküte -6kW (soojuskanja 35/30kraadiC), soe tarbevesi - 4kW (soojuskandja 55/5 kraadi C); Kokku-10kW. Elamu kütteks on projekteeritud 1. ja 2. korrusel vesiküttetorud põrandas.Põranda- küttetorustikuna kasutatakse PEX-A plasttorusid. Lisa kütteks on ette nähtud tahkel kütusel töötav kamin-ahi (N=9 kW) elutoas. Kuuma vett saadakse maasoojuspumbast (maakütteseadest), milline töötab paaris elektriboileriga. Soovitav paigaldada uuema modifikatsiooniga maasoojuspump, millel on madalam müratase (näiteks Bosh Compress 7000 LWM, N= 3-12 kW, kasutegur SCOP- 4,6, müratase 38-49dB). Soojuspumba primaarpoole energiaallikaks on pinnasekollektorid kogupikkusega 800m (kaks kontuuri ,ühe kontuuri pikkus400m).Pinnasekollektorite soojuskandjaks on 30%-line etanoolilahus.Pinnasekollektori kütteringi kahe toru minimaalne omavaheline kaugus on 1,0m.Pinnasekollektor paigaldada 1-1,2 m sügavusele jälgides maapinna Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  12 reljeefi.Maaküttetorudena kasutada 40x2,4mm PE80 polietüleentorusid. Hoone välised magistraaltorustikud tuleb isoleerida30 mm koorikisolatsiooniga kui torude vahekaudus on alla 1,0m.Isolatsioon katta kaitsehülsiga. Avatud köögis on kavandatud elektripliit N=6 kW. 6.2Ventilatsioon Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus. Minimaalne õhuvahetus ruumides: elutuba +33 l/s WC-ruum -10 l/s magamistuba +15 l/s vannituba -15 l/s garderoob -8 l/s duširuum -15 l/s avatud köök -8 l/s tehn.ruum -7 l/s (üldventilatsioon) koridor -15 l/s köögi kohtäratõmbe - 25 l/s trepihall -15 l/s ( ajutine) Kogu hoone õhuvahetus peab olema tasakaalus. Projekteeritava elamu ventilatsioonisüsteemi õhuhulk +/- 93 l/s Elamu pööningul on ette nähtud automaatne sissepuhke/väljatõmbe ventilatsiooniagregaat soojusvahetiga, mille temperatuuri suhtarv on vähemalt 0,8. Maksimaalne lubatav ventilatsioonisüsteemi ventilaatori lubatav erivõimsus 2,0 kW/m3s. Ventilatsiooniseadme õhuvõtt toimub läbi vannitoa välisseinas oleva välisõhuresti. Süśteemi väljapuhe viiakse hoone katusele ja varustatakse spetsiaalse väljapühkeotsikuga. Ventilatsioonisüsteemi õhukanalid kulgevad korrustel ripplae taga.Ventilatsiooniõhu sissepuhe ja väljatõmbe teostatakse lakke paigaldatavate plafoonide kaudu.Sissepuhkeõhk antakse elutoasse ja magamistubadesse, väljatõmme teostatakse duširuumist, vannitoast, avatud köögist, garderoobist , koridorist ja trepihallist Küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga. 7.Elektripaigaldis 7.1 Üldised Käesoleva osa projekteerimisel on kasutatud järgmised standardid ja määrused: -elektriohutuseseadus 24.01.2007 -määrus nr.17 30.03.2017“ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. -määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“ -MKM määrus nr.91 14.07.2015 „Elektriseadmetele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmetele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagneetilisele Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  13 ühiduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“. -EVS 932:2017 „ Ehitusprojekt“. -EVS-EN 50110-1:2003 „ Elektripaigaldise käit“. -EVS-EN 61140:2003 „Kaitse elektrilöögi eest. Üldnõuded paigaldisele ja seadmele.“ -EVS-HD 60364, osad 5,6:2007; osad7,8:2007-2016 „Ehitiste paigaldised“. Projekteerimise aluseks on OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr.327457. 7.2 Tehnilised näitajad Välistoime liik: -keskkond AB5 -käiduolud BA1(tavaisikud) -korruselisus 2 -kasutusviis: 1 (üksikelamu) Elektripaigaldise liik 3 Juhustikusüsteem 3x230/400 V, 50 Hz Arvutuslik max tarbitav võimsus 16 kW. Tarbitav vool max 25 A Peakaitse liitumiskilbis - 3x25 A. Tehnilised tingimused madalpinge liitumiseks nr. 327457. 7.3 Välistrassid Elamu territoriumil paigaldatakse  Toitekaabel liitumiskilbist  Maanduskontuur  Sidekaabel Kaablid paigaldatakse PVC-torudes 0,7m sügavusel, sõidutee all- 1,0m. 7.4 Elektrienergia arvestus Elektrienergia arvestus on liitumiskilbis krundipiiri lähedal. 7.5 Elektrivarustus Üksikelamu peakilp PJK asub tuulekojas. Liitumiskilbist kuni maja peakilbini ehitada 0,4 kV kaabelliin kaabliga AXPK 4G16. Peakilp projekteeritakse Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  14 ühesektsioonilisena. Kilbis paiknevad kilbi pealüliti, I+II tüüpiliigpinge piirikud ning väljuvate fiidrite kaitseaparatuur,rikkevoolu kaitsmed rakendusvooluga alla 30 mA.Peakilbis näha ette väljuvate fiidrite reserv 20%. 7.6 Toiteliinid, installatsioon Valgustuse, jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinidena kasutatakse plastisolatsiooniga kaableid. Kasutatakse vasksoontega kaableid (siseruumides põhiselt XPJ, MMJ, valistingimustes MCMK), toitekaabel AXPK 4G16. Enamus kohtades on ette nähtud seintesse või lakke süvistatav juhistik. Kokkupuutekohtades süttiva materjaliga süvispaigaldatav juhistik paigaldada PVC installatsioonitorus. Kaablite paigaldamisel juhinduda järgnevast: *Juhtmestik paigaldada ruumide arhitektuusete joontega paralleelselt;harukarbid, lülitid, valgustid paigaldada ühele joonele; kinnituspunktid võrdsete vahedega. *Juhtmete ja kaablite kaugused torustikest paralleelkulgemisel vähemalt 100 mm, ristumisel vähemalt 50 mm. *Lülititest viiakse läbi valgustite faasijuhe. *Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse niisketes ruumides ja väljas teostatakse tihendatult.Niisketes ruumides ja väljas kasutatavad lülitid hing pistikupesad paigaldatakse juhtmeavaga allpoole. Paigaldamisel kasutatakse TN-S süsteemi. Hoonevälise installatsiooni korral (näit. hoone fassaadil, jne.) peab paigaldatav juhistik olema UV-kiirguse ja ilmastikukindel. Installatsioon teostada varjatult vaheseintes, vahelaes, põrandas-torudes. Elektrivalgustus on lahendatud põhimõtteliselt, valgustid valib elamu valdaja. 7.7 Pistikupesad Üldjuhul pistikupesade liinid varustatakse rikkevoolukaitselülititega ( mille nimivool ei ole üle 20 A).Kõik pistikupesad peavad olema varustatud maanduskontaktidega. Pistikupesade klass : 16A, 250V, IP20 ja IP 44. Pistikupesade rühmakaablid on vaskkaablid XPJ 3G2,5. Pistikupesade paigalduskõrgused: -pistikupesad, normaalse keskkonnaga ruumides -0,2m põrandast, IP20. -pistikupesad, niiske või märja keskkonnaga ruumides-1,0m põrandast IP44 7.8 Valgustussüsteemid Valgustite tüübid ja võimsused valib Tellija.Valgustite tüüpide valimiseks lähtuda tehnilistest näitajatest. Valgustite IP klass-IP20/IP44(pesuruumide Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  15 valgustid,välisvalgustid-IP44).Valgustite rühmaliinide kaabeldus tehakse kaabliga XJP 3G1,5.Valgustuslülitid paigaldada 1,0m kõrgusele põrandast. 7.8 Maanduspaigaldis Elektriseadmete kasutamisel tekkida võiva elektriohu vältimiseks tuleb elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei ole ette näinud teisiti, juhtmestiku eraldi soone (kollane- roheline) abil.Täiendava kaitseabinõuna kasutada rikkevoolu kaitsmed rakendusvooluga alla 30 mA.Elamus teostada metallkonstruktsioonide ja -torustike potentsiaalide ühtlustamine ja maandamine.Peamaanduslatile ühendatakse kõik sisenevad-väljuvad metalltorustikud, telefonikarp, antenniseade, samuti elamu põhilised metallkonstruktsioonid, jne.Maja peakilpi PJK (või juurde) paigaldada peamaanduslatt. Hoonele ehitada maandusseade,milline ühendada peamaanduslatiga.Maanduspaigaldiselt tuua vaskjuhe Cu 25mm2 ja ühendada maanduslatile. 7.10 Elektripaigaldise kasutuselevõtt Elektritöid läbiviinud ettevõte peab korraldama valmisehitatud elektripaigaldise tehnilise kontrolli. Tehnilise kontrolli eesmärgiks on kontrollida elektripaigaldise valmisolekut käiduks ning selle käigus tuleb läbi viia valmisehitatud elektripaigaldise kontrollitoimingud,milled on määratud Eesti standardis EVS- EN60364-6:2007.Elektripaigaldise kontrollitoiminguteks on visuaalkontroll ning katsetamised,teimimised ja mõõtmised. Peale tehnilise kontrolli edukat läbiviimist annab Elektritöövõtja Tellijale üle vähemalt järgmised dokumendid: -elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (koostab tehnilise kontrolli teostaja) -elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruanne (koostab tehnilise kontrolli teostaja) -elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon (koostab elekritöövõtja ) -elektripaigaldise visuaalkontrolli protokoll (koostab elektritöövõtja ) -elektripaigaldise kaetudtööde aktid koos vastavate teostusjoonistega (koostab elektritöövõtja ) -elektripaigaldise kontrollmõõtmise protokollid koos kokkuvõtva aruandega (koostab akrediteeritud labor ) 7.11 Nõrkvoolupaigaldis Nõrkvoolu osa lahendatakse vastavalt AS Telia telekommunikatsioonialaste tehniliste tingimuste nr.33411598 alusel. Käesoleva projektiosaga lahendatakse hooneväline ja hoonesisene nõrkvoolupaigaldis järgmistes osades:andmeside/telefon/TVvõrk. Projekti erimistöös lähtutakse nõrkvoolupaigaldise valdkonna reguleerivatest normidest ja standartidest, projeteerimise lähtülesandest. Kinnistu piirile Ämma põik 13 on väljaehitatud Telia pinnases paiknev sidekaabel Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  16 VMOHBU 3x2x0,5,millel kinnistupiiril on varu 40 m.Projekteeritakse elamu tuulekojast kinnistu piirile (kaugus 6,0m) sidetoru 50mm.Sidekanalisatsiooni sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1m.On ette nähtud kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagades normatiivsed sügavused ja vahekaugused.Enne tööde alustamist teostada TELIA jarelvalve esindaja objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad.Liinirajatiste käitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. TELIA siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja TELIA poolt väljastatud tööloa alusel. Kaabel otsastatakse hoones nõrkvoolukapiga. Hoone sisevõrk on ette nähtud ehitada vastavalt Cat.6 nõutele.Elamusse on projekteeritud andmeside jaotusvõrk,telefoni- ja arvutiside seadmete ja – süsteemide omavaheliseks füüsiliseks andmeedastuskeskkonnas, kus võrkude eristamine toimub ristühenduskaablite kommuteerimisega sidekappis. Telefoni/arvutiside/TV jaotusvõrk ehitatakse välja avatud üldkaabeldussüsteemi põhimõtteid jälgides. Kaablistik on realiseeritud füüsiliselt täht-topoloogiaga võrguna,kasutades kaablit Cat.6 U/UTP 4x2x0,5 (Class E).Igale telefoni/arvuti kohale paigaldatakse 2xU/RJ45 pistikupesa. Igast andmeside pistikupesast lähtub elamu sidekappi omaette 2 kaablit.Jaotlasse peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 220V elektrivõrguga. Üksikelamu elektripaigaldis lahendatakse eraldi projektiga. 8. Tuleohutuse nõuded Käesolev osa on projekteeritud vastavalt tuleohutuse seadusele, majandus-ja taristuministri määrusele nr.97 “Nõuded ehitusprojektile“, siseministri määrusele nr.17 30.03.2017.a. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning Eesti Standardiga: EVS 812-2:2014+AC:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid“, EVS 812-3:2018„Ehitiste tuleohutus. Osa 3.Küttesüsteemid“, EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“, EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Tuleohutuse liigituse järgi hoone kuulub I kasutusviisi-ühe korteriga elamu (üksikelamu). Projekteeritav üksikelamu on TP-3 tulepüsivusklassi, projekteeritav tuleohutuskuja 8,0 m. TP-3 tulepüsivusklassi hoonele ei ole määratud jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus. Elamu moodustab ühe tuletõkkesektsiooni tulepüsivusega EI30. Kamina (N=9,0 kW,temperatuuriklass T400) ette põrandale asetada mittepõlevkate (plekk või keraam. plaat) järgmiste mõõtmetega: uksega kolde puhul kaitsev ala Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  17 peab olema vähemalt 100 mm ukseavast kummalegi poole ja selle ees 400 mm. Sertifitseeritud metallkorsten (temperatuuriklass T400) paigaldada vastavalt standardiga EVS 812-3:2018. 1. ja 2.korruse raudbetoonist vahelaed eraldatakse korstnast 20 mm mittepõleva isolatsioonimaterjali kihiga. Katuselae puitkonstruktsioonid tuleb paigutada 150 mm kaugusel korstna välispinnast ning korstna ja puitosade vahele asetada 150 mm paksune kivivill (ρ=100 kg/m³, Tp=600°C). Korstna peale keeratud aluskate tuleb isoleerida korstnast 20 mm mittepõleva isolatsioonimaterjali kihiga. Korstna kõrgus on 1,0 m katuse pinnast. 2.korrusel korsten on paigaldatud šahti. Šahtiseinad on kipsplaatidest metallkarkassil, korstna ja šahti seinte vahel on tuulutav õhkvahe 100 mm. Tuulutusrestid (2tk) paigaldada ≤200 mm põrandast ja ≤200 mm laest. Kamin-ahi monteerita vastavalt tootja kasutusjuhendile. Pööningule pääsemiseks on ette nähtud trepplaeluuk 600 x 1200 mm 2.korruse koridoris. Korstna juurde pääsemiseks on projekteeritud katuseluuk teenindusplatvormiga. Nõuded tuletundlikusele * välisseinad, välispind D,d2 * katus Broof * sisepinnad D –s2, d2 *tehniline ruum: - põrand DFL - S1 - seinad B - S1,d0 * šahti seinad B - S1,d0 * kaablid Dca - s2, d2 Tulekahju korral suund sissepuhke-väljatõmbe agregaat automaatselt väljalülitakse. Suitsueemaldus toimub avatavate akende kaudu. Elamu on kavandatud 4 inimese alalise elamiseks. Võimalik inimeste arv hoones on alla 12. Hoones on üks evakuatsioonipääs ja kaks hädavaljapääsu 2. korruse toade akendest. Väljumistee maksimaalne pikkus 24 m, evakuatsioonitee laius 900 mm. Üksikelamus asetada tulekahjusignalisatsiooniandurid igal korrusel. Lähim tuletõrjehüdrant asub Ämma põik 13 lähel, umbes 30 m kaugusele elamust. (vooluhulk 10l/s 3.tunni jooksul) Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  18 Päästetehnikaga on võimalik pääsema peasissepääsu ja hädavaljapääsude juurde. Juurdepääsu kaugus peasissepääsuni on 5 m. Projektiga on tagatud päästemeeskonna juurdepääs igale korrusele, pööningule ja katusele. 9. Energiatõhususe osa Hoone energiatõhusus on projekteeritud vastavalt määrusele nr. 55 “Hoone energiatõhususe minimumnõuded”. Soojustuse valikul on lähtutud sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega. Hoone energiavarustus peab olema energiatõhus. Ehitatava hoone energiatõhusus ei tohi ületada väikeelamutes 114 kW/m2-a. Välispiired on õhkupidavad ja hästi soojustatud. Välispiirete summaarne soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta ei tohi ületada maasoojuspumbaga hoones 1,00 W/m²K. Soojusläbivus välispiirdele: - välisseinad - 0,16 W/m²K - põrand (plaat pinnasel) - 0,13 W/m²K - laepiiril - 0,11 W/m²K - välisuks - 1,4 W/m²K - aken - 1,0 W/m²K Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi ületada üht kuupmeetri välispiirde ruutmeetri kohta. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt. seina ja katuse ühendus, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks. Ventilatsioonisüsteemid peavad olema varustatud soojustastusega, mille temperatuuri suhtarv on vähemalt 0,8. Maksimaalne ventilatsioonisüsteemi lubatud ventilaatori erivõimsus 2,0 W/l/s. Korterelamus peab välisõhu vooluhulk olema hoone kasutusajal vähemalt 0,42 l/s m², kütmise seadeväärtus 2l kraadi C, jahutuse seadeväärtus 27 kraadi C. Suvine temperatuur ei tohi ületada piirtemperatuuri rohken kui 150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1.juunist 31. augustini. Jahutussüsteemi vajadus tuleb selgitada vastava eriosa projekteerimise käigus. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 W/m2K.Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendusega. Põrandaküttega elamus maasoojuspumba kasuteger SCOP on 4,6. Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigsed soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestile otstarbekohase soojustusega. Siseõhu nõutud kvaliteet tagatakse suundventilatsiooniga. Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  19 Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks tuleb kasutada efektiivset soojustagastust, madala rõhulanguga torustikke ja ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatoreid ja juhtseadmeid. Lahendus täpsustakse eriosa projektis. 10.Ruumide eksplikatsioon ja pindade arvutus Kasulik pind = suletud netopind, m² Netopind, m² Brutopind, m² Ruum Eluruumide Mitteeluruum. Üldkasutatav Tehnopind suletud avatud Pos pind pind pind 1 2 3 4 5 6 7 8 Üksikelamu 1.korrus 1 Tuulekoda 3,8 3,8 2 Trepihall 15,7 15,7 3 Tuba 20,3 20,3 4 Avatud köök 16,2 16,2 5 Elutuba 41,8 41,8 6 Düširuum 6,6 6,6 7 Tehn.ruum - 4,8 4,8 2.korrus 8 Trepikoda 6,0 6,0 9 Koridor 9,8 9,8 10 Garderoob 6,5 6,5 11 Tuba 20,7 20,7 12 WC-ruum 4,1 4,1 13 Vannituba 7,3 7,3 14 Tuba 31,7 31,7 15 Tuba 25,6 25,6 Kokku hoone kohta 216,1 - - 4,8 220,9 - 11.Tehnilised näitajad Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.  20 Üksikelamu Ehitisealune pind 136,0 m² Maapealse osa alune pind 136,0 m² Suletud netopind 220,9 m² Eluruumide pind 216,1 m² Tehnopind 4,8 m² Köetav pind 216,1 m² Maapealse osa maht 1009,0 m³ Hoone maht 1009,0 m³ Korruste arv 2 Tubade arv 5 Tulepüsivusklass TP-3 Krundi pind 2446,0 m³ Täisehituse % 5,6 Koostas: L. Babošina Üksikelamu. Ämma põik 13.Iru küla.Jõelähtme vald Töö nr. KL 1-353/19. Seletuskiri,eelprojekt OÜ M JOONIS, EP 10029849-0001. Projektijuht L Babošina 2019.a.   Jõelähtme Vallavalitsus Teie 21.09.2020 menetlus nr 219086 [email protected] Postijaama tee 7 Meie 23.09.2020 nr 15-2/20/43577-2 Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harju maakond Ämma põik 13 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Jõelähtme valla Iru küla küla Ämma põik 13 kinnistu (katastritunnus 24501:001:0851) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 219086). Kinnistu asub riigitee nr 8900451 Vana-Narva mnt km 0,415-0,465 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Ämma põik 13, Iru küla, Jõelähtme vald üksikelamu eelprojekt“ (peaprojekteerija OÜ M Joonis, töö nr KL 1-353/19). Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 2. Materjalide veod kohalike teede kaudu (Metsa tee ja Ämma põik). 3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste ega riigiteest tulenevate häiringute (müra, vibratsioon vms) leevendusmeetmete ehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: - Seletuskiri [KL135319_EP_AA-3-01_v01_seletus.pdf] - Asendiplaan [KL135319_EP_AS-4-02_v02_asend.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)