Sigopõllu kinnistu projekteerimistingimuste kooskõlastamine

Projekteerimistingimused nr 2011802/06062 (eelnõu) Kuupäev 17.08.2020 Projekteerimistingimuste andja Saaremaa Vallavalitsus 77000306 Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tallinna tn 10, 93819 Telefon 455 0530 , e-post [email protected] MARIA REIMAL arhitekt Seotud dokumendi andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2011002/09178 Kuupäev 11.08.2020 Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 1/6 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/06062 (eelnõu), 17.08.2020 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Elamu ja kahe abihoone püstitamine Projekteerimistingimuste andja Saaremaa Vallavalitsus Registrikood 77003065 11.08.2020. a projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/09178 Elamu ja kahe abihoone püstitamine Rahuste külas Sigopõllu maaüksusel. ANDMED Sigopõllu maaüksus (katastriüksus 72101:003:0492, suurusega 2,62 ha (millest 2,49 ha on haritav maa ja 0,13 ha muu maa)); maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Ehitisregistri andmetel on maaüksus hoonestamata. Taotleja on väljendanud soovi püstitada uus elamu ja kuni kaks abihoonet. SISU JA PÕHJENDUS Sigopõllu maaüksusel kehtib Salme valla ranna-alade osaüldplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 22.09.2003 määrusega nr 16), mille kohaselt on maa-ala juhtotstarve väikeelamumaa. Üldplaneeringus on maaüksusele märgitud ka loodusväärtusega ala, kus on välja toodud, et tuleb koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha leidmiseks. Elamu püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav planeerimisseaduse § 125 lõike 5 kohaselt, mis ütleb et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringut koostamata lubada püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale hoone ja seda teenindavad rajatised kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Salme valla osaüldplaneeringu järgselt säilivad olemasolevad elamualad. Vastavalt rannaalade arendamise strateegilistele põhimõtetele hoidutakse Salme vallas uue haja-asustuse rajamisest/tekitamisest uutesse piirkondadesse rannikualadel. Elamumaade planeerimise põhimõte on olemasolevate külade tihendamine ja laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas hajaasustuse põhimõttel. Planeeringulahenduses on reserveeritud elamumaadena välja toodud potentsiaalsed eelisarendatavad piirkonnad olemasolevates asulates või nende läheduses külade laiendusena. Tingimused ja soovitused elamumaade arendamiseks ja ehitustegevuse projekteerimiseks (asjakohased): •Maa-ala juhtfunktsiooniks on elamumaa, mille põhiliseks ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu. Juhul kui projekteeritav hoone on enam kui kahekorruseline või enam kui nelja korteriga korter- või ridaelamu tuleb koostada detailplaneering. •Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune ning krundi merega või ranna- alale jääva maanteega külgnev piir ei tohi olla lühem kui 50 meetrit. Tingimus kehtib peale osaüldplaneeringu kehtestamist moodustatavate kinnistute puhul. •Elamumaade arendamisel ei ole lubatud eluhooneid projekteerida ega ehitada ranna alale jääva või sellega piirneva riigimaantee teekaitsevööndisse (30 m) aladel kus on vähendatud ehituskeeluvööndit. Mujal on tingimus soovituslik. Teekaitsevööndi ulatuses antakse elamumaale kaitsehaljastuse maa kõrvalfunktsioon, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada olemasolev haljastus. •Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid. •Juhul kui elamumaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. •Elamumaadele ehitamisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast 2/6 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/06062 (eelnõu), 17.08.2020 maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. •Elamualade tihendamisel (ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine) juba hoonestatud külakeskustes ja traditsioonilistes külamiljöödes tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne.) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit ja asustusstruktuuri, et säiliksid ajalooliselt välja kujunenud tüpoloogilised iseärasused. Vallavalitsusel on õigus nõuda ehitusprojektidele ja detailplaneeringutele valla planeerimiskomisjoni kooskõlastust. •Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Nimetatud asjaolud peab tagama läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete ja projekteerimistingimuste. •Detailplaneering tuleb koostada juhul, kui ühele krundile kavatsetakse rajada enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 4 abihoonet. •Eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m. Tingimus 12. ei kehti taluhoonestuse taastamisel algses kohas. Kinnistul asub Rahuste-Kaunispe maantee nr 21176 kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Lähtudes EhS § 70 lg 3 võib riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul kui see ei vähenda riigitee ohutust. Kinnistul asub ka osaliselt maaparandussüsteem (objekti nimi: RAHUSTE). Maavaldaja ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemi maa-ala maakasutust muuta ning kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada võib vaid maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel. Lähtuvalt maaparandusseaduse, edaspidi MaaParS § 47 lõikest 7, et kavandatava tegevusega ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ja lõikest 11, et maaparandussüsteemi omanik teeb maaparandusehitisel maaparandushoiutöid maaparandussüsteemi vastavuse tagamiseks MaaParS § 5 lg 1-5 nõuetele. Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõike 1 kohaselt ei ole kavandataval tegevusel olulist keskkonna- mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. Keskkonnamõju eelhinnangut ei koostata, kuna tegevus jääb väljapoole KeHJS § 6 lõikes 2¹ reguleerimisala ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalade piirväärtusi. Projekteerimistingimuste andmist ei ole vaja korraldada avatud menetlusena EhS § 27 alusel, kuna antud alal puudub detailplaneering. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine ei too kaasa piiranguid naaberkinnistute kasutamisel ning kavandatava tegevuse mõju hõlmab suuresti üksnes Sigopõllu kinnistut, ei ole projekteerimistingimuste väljastamise osas vajalik küsida arvamust teistelt isikutelt. Kuna aga kinnistul asub maanteekaitsevöönd ning maaparandussüsteem, oleme küsinud arvamust Maanteeametilt ning Põllumajandusametilt EHR-i menetluses nr 224746, millele on vastatud ning esitanud omapoolsed nõuded kirjalikult. Maanteeameti … kiri nr … ning Põllumajandusameti … kiri nr … selles sisalduvate nõuetega on käesolevate projekteerimistingimuste lahutamatu osa. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõiked 2, 3 ja 4, § 28, § 31 lõike 2, § 33 lõike 1 ning Saaremaa vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 4 punkti 1 väljastada projekteerimistingimused uue elamu ning kuni kahe abihoone projekteerimiseks Rahuste külla Sigopõllu maaüksusele: ASENDIPLAANILISED TINGIMUSED •Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus olla väiksem kui 50 meetrit. Seega kanda asendiplaanile kaugused naaberkinnistu eluhoonetest. •Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. 3/6 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/06062 (eelnõu), 17.08.2020 •Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, tehnovõrk, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. •Hoonete kaugus naaberkinnistu piiridest võib minimaalselt olla pool kavandatava hoone piiripoolsest kõrgusest, kuid mitte vähem kui 4 m (pool tulekaitsekuja) kui naaberkinnistu omanikuga ei ole kokku lepitud teisti. •Projekti asendiplaanil näidata mahasõit, teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms. Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivale Eesti Standardile EVS 843. •Projektiga lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee immutamine või ärajuhtimine. •Maaüksuse pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja võrreldes naabermaaüksusega kõrgemale kui 0,5 m tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabriga kooskõlastada enne kohalikule omavalitsusele esitamist. •Järgida piirkonna/küla looduslikku eripära, külamustrit ning hoone laiendus kavandada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi ja –tavaga. •Asendiplaanile märkida kõik kujad, kaitsetsoonid ja hooldusalade piirid. •Asendiplaanil näidata jäätmemahuti asukoht, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmekäitlusveokile. •Hoone asukohavalikul ja paigutamisel arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri. Samuti arvestada looduslike tingimustega (liigniisked alad, päikese liikumine, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt). •Väljakujunenud hoonestusstruktuurist lähtuvalt õueala kavandada katastriüksuse maanteeäärsesse ossa. Asendiplaanilisel paigutamisel lähtuda looduslikest tingimustest. Teekaitsevööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus. ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED •Keelatud on kasutada tehislikke ja imiteerivaid materjale. •Hooned projekteerida viilkatusega, katusekalle 35-45°. •Kavandatav elamu koos abihoonetega peab moodustama ühtse arhitektuurse terviku. •Ehitusmaterjalina kasutada looduslähedasi materjale nagu näiteks puit ning looduslik kivi välisseintes; sokliosa looduslikust kivist või betoonis jne. •Hoonete kavandamisel järgida külale iseloomulikku hoonete algupärast arhitektuuri (hoonete arv õuel, mahud, ehitusalune pind, kõrgus, akende ja uste kuju, ruudujaotus ning asend, katuse kuju jmt). •Projekteerimisel arvestada kontaktvööndi arhitektuurilisi lahendusi, sobitades hooned mahult ja välisviimistluselt. Järgida tuleb väljakujunenud hoonestuse tihedust ja struktuuri - hoonete (hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete omavahelist kaugust, samuti ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). •Välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale ja värvitoone. •Projektis määrata välisviimistluse värvitoonid. •Kavandatav elamu võib olla maksimaalselt 200 m² suuruse ehitisealuse pindalaga, ühe- või kahekorruseline (katusekorrusega), hoone maksimaalse kõrgusega maapinnast harja tippu 8 meetrit. Elamu ja kuni kahe abihoone ehitisealunepind võib olla maksimaalselt 400 m². •Planeeritavad abihooned kavandada elamuga sobivas arhitektuurikeeles, soovitavalt elamust madalamad ja väiksema mahuga. Eskiislahendused on soovitatav enne ehitusloa taotluse esitamist kooskõlastada Saaremaa vallavalitsuse arhitektiga. TEHNOVARUSTUSE TINGIMUSED •Situatsiooniskeemil näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Vajadusel lahendada tuletõrje veevarustus lokaalselt. •Kinnistu asub pea terves ulatuses Rahuste maaparandussüsteemi maa-alal, kinnistu kirdepiiril kulgeb Rahuste avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (veekaitsevöönd 1m, eesvoolu kaitsevööndi ulatus 12m). •Ehitiste rajamine või maaparandussüsteemi osaks oleva kraavituse kasutamine heitveesuublana tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. •Lahendada veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt. •Puurkaevu või salvkaevu rajamine toimub Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 alusel. •Kinnistu asub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saaremaa põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas, ühtlasi on tegemist soolaka 4/6 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/06062 (eelnõu), 17.08.2020 põhjavee levikupiirkonnaga. •Reovee käitlemisel lähtuda reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast Saaremaa vallas (https://www.riigiteataja.ee/akt/412062019008), aktsepteeritud on nii kogumismahuti kui ka omapuhasti paigaldamine. •Reoveekäitlussüsteemi osas lähtuda alljärgnevast: 1) omapuhasti kavandamisel ühendada sellega kõik kinnistu hooned, milles on kavandatud reoveeteke; 2) kinnistul asub põhikaardile tuginedes maaparandussüsteemi kraavitus, mis võib osutuda sobilikuks heitveesuublaks, täiendavalt tuleb kõne alla heitvee pinnasesse immutamine; 3) pinnasesse immutamisel on vajalik naabermaaüksuste kooskõlastus ehitusprojektile juhul, kui pinnasesse immutamisega kaasnev imbsüsteemi 50m raadiusega kitsendus kaevu/puuraugu või kaevu/puuraugu sanitaar-või hooldusala suhtes ulatub naabermaaüksusele. Omapuhasti väljavoolu pinnasesse immutamisel tuleb omapuhasti tehnoloogilise lahenduse valikul arvesse võtta piirkonna põhjavee kaitstus. Omapuhasti rajamisel on keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel lubatud pinnasesse immutada mehhaaniliselt puhastatud heitvett kuni 5m3/ööpäevas, kui kogus ületab 5m3 ööpäevas, on vajalik reovee bioloogiline puhastus enne pinnasesse immutamist; 4) bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses kirjeldatud juhtudel vee erikasutusloa ehk veeloa olemasolul (veeluba väljastatakse juhul, kui veekogusse juhitava heitvee kogus ületab 1m3/ööpäevas, veeloa väljastab Keskkonnaamet pärast reoveekäitlussüsteemi valmimist omaniku poolt koostatud avalduse alusel). Hetkel kehtiva veeseaduse alusel on lubatud heitvett veekogusse juhtida 50m kaugusel kaevu sanitaarkaitseala välispiirist. Täiendavat vahekauguse nõuet hooldusalaga kaevude osas kehtestatud ei ole, kuid Keskkonnaministeerium on teinud käesolevaga täiendavalt ettepaneku kehtestada ka hooldusalaga kaevude puhul veekogusse juhtimise osas täiendavalt analoogne nõue (hooldusalaga kaevu ja veekogusse juhtimise punkti vahel võib hakata tulevikus täiendavalt kehtima 60m vahekauguse nõue, millega tuleb arvestada juhul, kui süsteemi rajamine jääb kaugemasse tulevikku); 5) omapuhasti rajamiseks on vajalik projekt-dokumentatsioon on soovitav esitada hoone ehitusprojekti raames. KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED •Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 mõistes. •Jäätmekäitlus vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale. •Projekti lisana esitada jäätmekava koos juhistega ehitajale (jäätmekava näidis ja juhised: http://www.saaremaavald.ee/ehitus-ja-lammutusjaatmed). Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitada vähemalt kuni kasutusloa saamiseni. •Projektis kirjeldada haljastuse ja heakorra põhimõtted. •Õueala kavandada kompaktne ning miljöö toetamiseks kavandada täiendavat kõrghaljastust. Täiendava haljastuse kavandamisel (puhverriba maantee äärde, katastriüksuste piirile jmt) lähtuda ümbruses väljakujunenud keskkonnast- kasutada piirkonnale omaseid looduslikke liike. ÜLDTINGIMUSED •Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. •Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele häiringute mõju vähendavad meetmed, sealhulgas meetmed keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. •Projekt kooskõlastada Maanteeametiga [email protected] või ehitusloa menetluses läbi EHR- i. •Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. •Ehitusprojekt koostada eelprojekti staadiumis. Ehitusprojekti sisu ja vormistus peab vastama 5/6 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2011802/06062 (eelnõu), 17.08.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.07.2015.a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ nõuetele. Projekti asendiplaan tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt koostatud geodeetilisele alusplaanile mõõtkavas 1:500 koordinaatsüsteemis L-EST 97 ja kõrgussüsteemis EH 2000. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused, vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti kaardi väljavõtet. •Projekti tuleohutuse osa peab vastama Tuleohutusseadusele ning Siseministri 30.03.2017.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja vajadusel hooneväline tuletõrje veevõtukoht vastavalt Eesti Standard EVS 812-6:2012 „Tuletõrje veevarustus“. •Vastavalt ehitusseadustiku § 40 lg 1 esitada ehitusloa taotlus koos digitaalse ehitusprojekti ja muude seonduvate dokumentidega Saaremaa Vallavalitsusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu https://www.ehr.ee. Digitaalne ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalidele „Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ https://ww.mkm.ee/et/lepingute-koostamise-juhendid-ja-näidised. •Ehitusprojekti asendiplaan esitada vallavalitsusele täiendavalt ka dgn- või dwg-formaadis. •Ehitusseadustiku § 65 kohaselt projekteerimisel tagada üle 50 m² suuruse ehitusaluse pindalaga elamu energiatõhusus ning § 66 kohaselt vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada energiamärgisega. Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Vaidlustamisviide Projekteerimistingimusi võib vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajja haldusmenetluse seaduse sätestatud korras. Ehitise andmed Ehitise nimetus Elamu Ehitise liik hoone Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine Ehitise asukoht Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 72101:003:0492 Saare maakond, Saaremaa vald, Rahuste küla, Sigopõllu Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Projekteerimistin gimuste_taotlus _Nr_2011002/09 178_Koondvaad Projekteerimistin e.pdf gimuste taotlus 2011002/09178 11.08.2020 6/6 Allkiri ____________________  Saaremaa Vallavalitsus Teie 18.09.2020 EHR-i menetlus nr 224746 [email protected] Tallinna 10 Meie 24.09.2020 nr 15-2/20/43245-2 Saaremaa vald, 93819, Kuressaare, Saare maakond Sigopõllu kinnistu hoonete projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Rahuste küla Sigopõllu kinnistule (katastritunnus 72101:003:0492) kavandatava elamu ja kahe abihoone projekteerimistingimuste eelnõu. Kinnistu asub riigitee 21176 Rahuste-Kaunispe km 1,57-1,66 kaitsevööndis. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest servast). 2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades asjaoludega, et avalikult kasutatava tee kaitsevöönd peab tagama tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendama teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid ning antud riigitee lõigul puudub selgelt väljakujunenud ehitusjoon, riigitee kaitsevööndisse ehitusloakohustuslikke hooneid mitte kavandada. 4. Kinnistul on olemasolev juurdepääs riigitee 21176 Rahuste-Kaunispe km 1,653 olemasoleva ristumiskoha kaudu, uusi ristumiskohti riigiteega mitte kavandada. Vajadusel näha ehitusprojektis ette olemasoleva ristumiskoha remontimine (tee osa asendamine samaväärsega). 5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. 6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh nende kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 8. Projekti koosseisus kirjeldada ja joonistel näidata projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 9. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti kaardi väljavõtet. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: PT_eelnõu_Nr_2011802-06062.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)