dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Tärivere küla jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine

Maanteeamet · 24. september 2020
Seotud ettevõtted
KLM Projekt OÜ (adressaat)
Viit
15-2/20/14123-5
Registreeritud
24. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
KLM Projekt OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Merike Joonsaar (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22014123-5 24.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc2160 KB

Sisu (failidest)

KLM Projekt OÜ Siduri 3, Tallinn 11313 Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: EEP003312 TÖÖ NR: 1019-4 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT Tellija: Alutaguse Vallavalitsus kontaktisik: Aare Lehtpuu tel: 586 056 66 Projekteerija: KLM Projekt OÜ vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin kontaktisik: Kristjan Laurits tel.: 514 4725 TALLINN 2020 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 SISUKORD I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .........................................................................................................................................3 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..........................................................................................4 2.1. OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................................4 2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .....................................................................................4 3. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................................5 3.1. ÜLDANDMED ................................................................................................................5 3.2. PLAANILAHENDUS .........................................................................................................5 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus .............................................................................................5 3.2.2. Kõrguslik lahendus ........................................................................................................6 3.3. MULLATÖÖD.................................................................................................................6 3.4. KATEND ........................................................................................................................6 3.5. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM ..........................................................7 3.6. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ....................................................................7 3.7. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................8 4. TÖÖDE TEOSTAMINE .....................................................................................................................8 4.1. ÜLDOSA ........................................................................................................................8 4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD ...................................................................................................9 4.3. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD .........................................................9 4.4. JÄÄTMEKÄITLUS .......................................................................................................... 10 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ..................................................................................................10 II JOONISED NR. 1 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 1 2 VERTIKAALPLANEERIMINE 2 3 RISTPROFIILID 3 4 PIKIPROFIIL 4 III LISAD 1 EHITUSTÖÖDE MAHUD 2/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev teeprojekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt Alutaguse Vallavalitsuse tellimusel. Projektiga hõlmatud ala haarab järgmised kinnistud:  3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (22401:002:0030)  Iisaku kergliiklustee T14 (13001:001:0117)  Tärivere tee T1 (22401:001:0482)  Iisaku karjäär (22401:001:2000)  Erakinnistu Mäe (13001:001:0116) Projekteerimisel on kasutatud järgnevate uuringute tulemusi:  Maa-ala ja tehnovõrkude plaan on koostatud Aamos Atlas OÜ poolt 2019. aastal (töö nr 051-G-19).  Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne on koostatud: - Reaalprojekt OÜ poolt 2019 suvel (töö nr GL19052) - Üldise konteksti mõistmiseks on kasutatud geoloogiafondi materjale  Projekteerimistingimused on väljastatud Alutaguse Vallavalitsuse poolt 10.01.2019 hankedokumentatsiooni koosseisus Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: 3/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 82, vastu võetud 02.07.2015)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 2, vastu võetud 09.01.2020)  Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 13.07.2018 nr 43)  Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 22.02.2011 nr 12)  Liikluskorralduse nõuded teetöödel fooridele (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 13.07.2015 nr 90)  EVS 843:2016. Linnatänavad  EVS 613:2001. Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2008. Teemärgised ja nende kasutamine  Teetööde tehniline kirjeldus (Kinnitatud maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/096)  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.16. a käskkirjaga nr 0215)  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012  Pindamisjuhis MA 2017-20  Jäätmehoolduseeskiri (väljaandja Alutaguse Vallavolikogu 25.10.2018 nr 77)  Riigiteede liikluskorralduse juhis MA 2018-002  Riigiteede ajutine liikluskorraldus MA 2016-005 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. OLEMASOLEV OLUKORD Jalg- ja jalgrattateed kavandatakse riigi põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee läänepoolsest servast 10 m kaugusele ning see on kavandatud ühendama Tärivere bussipeatust ehitamisel oleva jalg- ja jalgrattateega, mis ulatub Iisakust riigiteede 3 ja 13155 Tärivere-Iisaku tee ristmikuni. Riigitee 3 ääres paiknevad: km 30,9 Tärivere bussipeatuse läänepoolne tasku; 30,94 vana Tärivere tee ristumine, mis läheb likvideerimisele; kohe seejärel algab kaevandusala, mis ulatub kuni km 31,26, kus asub juurdepääs karjäärile ja Mäe kinnistule. Kui karjääri ulatuses paikneb olemasolev maapind riigitee 3 katendi pinnast mitu meetrit allpool, siis juurdepääsust kuni praegu ehitamisel oleva Jalg- ja jalgrattateeni on maapind riigitee pinnast kõrgemal. Selles ulatuses on riigitee 3 varustatud külgkraaviga. Üldiselt on olemasolev vertikaal väga vaheldusrikas, kõrguste vahed on väga suured ja seetõttu osutas maastik projekteerijale visa vastupanu. Kogu projekteerimisalal kehtib kiirusepiirang 90 km/h 2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Geotehniline olukord Uuringuala paikneb Alutaguse madalikul, kus reljeef on kergelt lainjas. Puuraukude suudmete juures jäävad absoluutkõrgused vahemikku 53,9…62,4 m. Täitepinnaste lamami moodustavad 4/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 erinevad liiv- ja savipinnased. Üldgeoloogiliste andmete põhjal moodustab uuringuala aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi. Käesoleva uuringu käigus selle pealispinnani ei puuritud. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla: Muld – moodustab maapinna ülemise kuni 0,03-0,30 meetri paksuse kihi. Pinnas on enamasti segunenud liivaga. Tolmne liivsavi – levib puuraugus nr 4…6, 12 ja 13, kus see moodustab mulla ja liivpinnaste aluse. Liivsavi lamab maapinnast 0,05…0,30 meetri sügavusel, kihti läbiti kuni 0,80 meetri paksuselt. Pinnas on halli värvusega ning puurimisel pehme- kuni sitkeplastne, kohati ka kõvaplastne. Visuaalsel hinnangul sisaldab kiht jämepurdu <5%. Kihi ISO järgne nimetus on sasiCl ja pinnasegrupiks D. Kruusliiv ja kruus – pinnaseid esineb puuraukudes nr 1, 3 ja 9…12. Kihid algavad maapinnalt 0,03…0,20 meetri sügavuselt ning neid puuriti kuni 0,57 meetrit. Pinnased on tolmliivane, värvuselt hallid või hallikaspruunid. Kihi ISO järgsed nimetused on grSa ja saGr. Pinnasevesi Välitööde ajal (18.06.2019) pinnasevett puuraukudesse ei ilmunud. Sademeterohketel aegadel võib läbilõikes olevate savikate/tolmsete pinnaste kihipiiridele koguneda ajutise iseloomuga ülavesi, mis madalamates kohtades võib ulatuda maapinnale. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub maanteede kõrval uuringupiirkond 3. niiskuspaikkonda. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. ÜLDANDMED Projekteerimise lähtetasemeks on valitud „rahuldav“, tee liik – jalgtee. 3.2. PLAANILAHENDUS 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus Projektiga on ette nähtud:  Jalg- ja jalgratta tee (edaspidi JJT) rajamine laiusega 3,0 riigitee 3 läänepoolsele küljele, kogupikkusega 583 jm.  JJT liitumine riigiteega 3 toimub punktis, mis pakub loomuliku pääsu Tärivere bussipeatusse  Rekonstrueeritakse riigitee 3 km 31,26 asuv mahasõidu Iisaku karjääri kinnistul asuv osa  Alates mahasõidust kaugeneb JJT riigiteest 3 ja suundub läbi Iisaku karjääri kinnistu, kuni ühenduseni varemprojekteeritud JJT-ga  Kuna riigiteelt 3 toimub regulaarne lumelükkamine, siis on kevadisel ajal oodata palju lumesulamisvett. JJT pinnal ei ole jäätuv vesi teretulnud, mistõttu on kogu riigiteega külgnevas ulatuses projekteeritud riigitee 3 ja JJT vahele külgkraavitus  Külgkraavitusest juhitakse liigveed JJT teetammi alt läbi d300 truubiga, mis paikneb riigitee 3 km 31,15; päis kindlustada  Projekteeritud jalgtee ja ol.ol. maapind viiakse omavahel kokku kaldega 1:1,5 või vähem 5/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 3.2.2. Kõrguslik lahendus  JJT peamine põikkalle on 2% olemasolevast sõiduteest eemale  JJT pikikalded vahemikus 1-5% 3.3. MULLATÖÖD Muldkeha projekteerimise reeglid on järgmised:  teekatendi aktiivtsooni ülemises osas (asfaltbetoonkatendi puhul vähemalt 1,0 m) tuleb kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad.  Külmakerkelised ja nõrgad aluspinnased tuleb eemaldada ja asendada nõuetekohase täitematerjaliga või kasutada pinnase stabiliseerimise tehnoloogiaid ning geosünteete. Geoloogilised tingimused on muutuvad, projekteeritud JJT all asuvad nii külmakerkelised kui ka külmakindlad pinnased.  PA 9 (PK 0+54). Muld, 20 cm. Kruusliiv (külmakindel pinnas), 40 cm  PA10 (PK 1+02). Muld 3 cm. Kruus (külmakindel pinnas), 47 cm.  PA11 (PK 3+08). Muld 5 cm. Täitepinnas, peenliiv, tolmliiv (külmaohtlik pinnas), 70 cm. Täitepinnas, keskliiv, jämeliiv (külmakindel pinnas), 25 cm.  PA13 (PK 0+64). Muld 15 cm. Tolmne liivsavi (külmaohtlik pinnas), 75 cm. Puuraukude vahekaugused on suured, maastik on väga muutlik. Projekteerimise käigus on praktiliselt võimatu näidata teelõigud, kus külmakerkelised aluspinnased tuleb asendada. Seda tuleb jälgida ehituse käigus. Siiski on projektis näidatud teelõigud, kus tõenäoliselt tuleb aluspinnas asendada. Teemulle tuleb ehitada kohalikust kruusast või kruusliivast. Kohtades, kus aluspinnas on kruusliiv või kruus, dreenkiht pole vajalik. Välja ehitada tee mulle ja dreenkiht. Kergliiklustee aluspõhi tihendada ja profileerida 2% põikkaldega ol.ol. riigiteest eemale tihendustegurini Kt≥0,94. 3.4. KATEND Projekteeritud katte konstruktsioonid on järgmised: Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1)  Asfaltbetoon AC 12 surf, 7 cm  Kiilutud killustikalus, 25 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Kruusliivast või kruusast dreenkiht, (Kt = 0,98, Kf >0,5 m/ööp) 25 cm  Tihendatud (Kt≥ 0,94) olol. pinnas Projekteeritud kergliiklustee asfaltbetoonkate (tüüp 2)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Kruusliiv või kruus (vajadusel) olol pinnase kihini  Tihendatud (Kt≥ 0,94) olol. pinnas, kruus või kruusliiv Projekteeritud kergliiklustee asfaltbetoonkate (tüüp 3)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Kruusliivast või kruusast dreenkiht, 20 cm, Kt=0,98, Kf≥0,5 m/ööp  Kruusliiv või kruus, 55 cm, Kt=0,98, Kf≥0,5 m/ööp  Eraldav geotekstiil  Tihendatud (Kt≥ 0,94) olol. pinnas, tolmne liivsavi või täitepinnas (peenliiv, tolmliiv) 6/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 Projekteeritud teepeenar (tüüp 4)  Sidumata segu nr (fr 9/31,5), 5 cm  Projekteeritud katendite tüüp 1,2, 3 aluskihid Projekteeritud/taastatav haljasala (tüüp 5)  Murukülv  Kasvupinnas, 10 cm  Kruusliivast või kruusast teemulle Asfaltsegude jämematerjalile esitatavad minimaalsed nõuded: AC8surf, Gc85/20, ANNR, LA35, Fl25 Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil (Maanteeameti „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ MA 2016-012 Käskkiri 22.11.16 nr 0215): Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel – GC80/20; Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria - C 50/30 Purunemiskindluse kategooria – LA40 Külmakindluse kategooria – F8 Plaatsusteguri kategooria – FI35 Peenosiste sisalduse kategooria – f4 3.5. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM Kogu JJT ulatuses on projekteeritud riigitee 3 ja JJT vahele külgkraavitus, millest juhitakse liigveed JJT teetammi alt läbi d300 truupidega, mis paiknevad riigitee 3 km 30,98; 31,15 ja 31,9; kõigi truupide päised kindlustada. Piketi 2+36.61 tsoonis oleva, olemasoleva tee aluse 500 mm läbimõõduga truubi päis rajada vastavalt käesolevale projektlahendusele. 3.6. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Kogu projekteerimisalal kehtib kiiruse piirang 90 km/h. Piki jalg- ja jalgrattateed PK 3+58 - 5+86 on ettenähtud torupiire kahe horisontaaltoruga, pikkusega 237 m. Torupiirde kõrgus on 1,1 m maapinnast, posti samm on 3,0 m. Piirde materjal on Ø 48 mm kuumtsingitud terastoru. Tabel 1. Projektiga ettenähtud uued liiklusmärgid Nimetus Arv Nr 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ 3 Nr 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ 3 Nr 683 „Kurvisuund“ 1 Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 13.07.2015 nr 90). Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Liiklusmärkidel kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgil nr 221 „Anna teed“ kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgi paigaldamisel tuleb kasutada betoonist posti vundamenti. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja minimaalne 7/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Liiklusmärgi materjal alumiinium; samast materjalist alus peab olema vähemalt paksusega 1,85 mm. Alumiiniumalused, kui neid ei valmistata spetsiaaltöötlusega lehtmaterjalist, tuleb eelnevalt töödelda vastavalt kattekile tootja ettekirjutustele ning tagakülg viimistleda ettenähtud värvitoonis värvi, plastikkatetega või matistada abrasiivtöötlusega. Teisaldatavatele märkidele paigaldada vajadusel uued liiklusmärkide postid. 3.7. TEHNOVÕRGUD Olemasolevad tehnovõrgud on näidatud joonisel 1 „Asendiplaan“. Sidekaablite ristumisel teedega või mahasõitudega kaevata kaablid lahti ja kaitsta nad poolitatavate torudega. Torude otste juurde paigaldada resonantsmarkerid EMS 101,4 kHz. Lisaks projekteeritud kergliiklustee kõrvale reservkaabel 5x2x0.8 VHOMBU ja olemasolevate kaablite ringitõstmine tv-side projektis näidatud mahus. Tehnovõrkude, nende kaitsetsoonis toimuvatel tänava rekonstrueerimistöödel, jälgida kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis teostada tehnovõrkude valdajate loal nende poolt esitatud tingimustel. 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. ÜLDOSA Teetöödel juhinduda määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 13.07.2015 nr 90) nõuetest. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kutsuma kohale tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. 8/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projektimuudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Tööde teostamisel tuleb juhinduda “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” (majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101) toodud nõuetest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh vajadusel ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne töödega alustamist. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks tee omanikule. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13.07.2015.a. määrusele nr 90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. 4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. asfalti äär jne). Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta neilt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- /reservtorud või teostada muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. 4.3. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Haljastus- ja maastikukujundustööd Seoses JJT trassi valikuga langetada 3 keskmise suurusega lehtpuud. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. Vahetult enne seemne külvamist tuleb kasvukiht äestada 50 mm sügavuselt kettäkke või muu Ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud seadmega ilusaks mullakihiks. Väetis tuleb kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida ning külvata muru. Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. 9/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 Muruseemne soovitav segu: - punane aruhein 30% - lamba aruhein 50% - aasnurmikas 20% Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. 4.4. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjas. Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid). Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale isikule. Ehituse ja lammutuse ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes, mis tuleb kooskõlastada KOV-s. Ehitustööde lõpetamise järel vormistatakse ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist tõendav jäätmeõiend ning kinnitatakse see KOV-s. Jäätmeõiend lisatakse ehitise ülevaatuse dokumentidele. 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Üldised kasutus- ja hooldusnõuded Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on "Tee seisundinõuded“ MTM määrus nr 92, 14.07.2015 Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. 10/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tee pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt: "Omanikujärelevalve tegemise korra“ nr 80, 02.07.2015 kohaselt. Nõuded tee kasutajale Tuleb järgida 01.07.2015.a. jõustunud "Ehitusseadustikku". Tee pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tee pikaajalisus tagatakse pideva tee hooldamisega. Tee seisund peab vastama MTM 07.2015a. nr 92 "Tee seisundi nõuded". Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Teeomanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes teeomaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab teeomanik maaomaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust . Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja. Tegevus teel ja teekaitsevööndis Teel ja tee kaitsevööndis on teeomaniku nõusolekuta keelatud: - maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; - teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; - ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; - ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; - takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; - paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; - korraldada spordivõistlust või muid rahvaüritusi; - kaevandada maavara ja maa-ainest. Tee kaitsevööndi maaomanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. 11/12 IDA-VIRU MAAKOND, ALUTAGUSE VALD, TÄRIVERE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1019-2 Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb teeomanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada teeomaniku luba ja maaomaniku kooskõlastus. Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb teeomanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab kohalik omavalitsus. Talvisel hooldusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi teisaldada haljasalale või sõidutee ja peenra serva. Peenra vaba ruum peab seejuures olema vähemalt 1,0m. Seletuskirja koostas: Aleksandr Lipkin, 23.09.2020 12/12 PK 435 0+00 .00 445 PK 0 +20 .0 0 PK 0 +40.0 0 541 ERE TÄRIV PK 0+ 60.00 3.00 221 TÄRIV ERE 541 PK 0+8 0.0 0 61.35 PK 1+0 0.0 0 R18.5 134a 0 truup 300 PP 57.50-57.39 L=11,0m 0 0.0 1+2 PK R18.87 PK 1+ 40.00 PK 1+ 60.00 3.00 PK 1+ 80.00 6.00 PK 2+0 0.00 PK 2+2 0.00 PK 2+4 0.00 651 31 PK 2+6 0 .00 1.5 3.00 0 1 PK 2+ 1 80 .00 truup 300 PP PK 54.30-54.20 3+00 .00 L=8,2m PK 3+2 0.00 445 PK 3+4 0.00 435 435 3.00 PK 3+6 0.00 445 PK 3+8 0.00 R9 8.5 0 PK 4+ 00 .00 PK 4+ 20 .00 221 PK 4+ 634 40 .00 uuseum Iisaku m atetorn Iisaku va TINGMÄRGID 631 2,5 OLEMASOLEV PUU IISAKU NA 20 PK IN TUDUL E 33 4+ M 60 AVINUR LIKVIDEERITAV PUU .00 PROJEKT SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 1) 812 812 811 PROJEKT JJT ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 2) 2,5 km 3 km 744 4 km PK 742a PROJEKT JJT ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 3) 4+ 721b 80 .00 PROJEKT TEEPEENAR (TÜÜP 4) PROJEKT HALJASALA (TÜÜP 5) 2 PROJEKT ASFALTKATTE SERV PK 5+ 00 .00 PROJEKT TORUPIIRE KAHE HORISONTAALTORUGA (h=1,1 m, POSTI SAMM 3,0 m) PROJEKT TRUUP (VOOLU SUUNAGA) 2 PROJEKT LIIKLUSMÄRK POSTIGA PK 5+ 20 .00 30 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK 351 30 OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV LIIKLUSMÄRK 12 351 .00 30 PROJEKT LIIKLUSMÄRK 351 54,70 PK 5+ 40.0 0 637 637 Iisaku 2 3 Tartu 167 Tehnovõrkude kooskõlastused: PK 5+ Jrk. Kooskõlastaja Nr Kuupäev 60 .00 1 Elektrilevi OÜ 8479302791 07.05.19 PK 0+10 0 gr 435 435 0 gr 2 Telia Eesti AS 31939406 20.05.19 3 ELA SA TJ1535IV 21.05.19 4 Alutaguse Haldus OÜ kooskõlastatud 29.05.19 3.0 0 PK 5+ 80 .00 PK 5+ Aamos Atlas OÜ R1 86 .00 8.5 .32 R2 0 Piiber Projekt OÜ töö nr PP16/32PP Iisaku JJT R20 .00 10% 141 146 Piiber Projekt OÜ töö nr 683 PP16/32PP Iisaku JJT 421 687 637 3 KLM Projekt OÜ Teie 14.09.2020 [email protected] Mustamäe tee 5 Meie 24.09.2020 nr 15-2/20/14123-5 10616, Tallinn Tärivere küla jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas riigitee 3 Jõhvi - Tartu – Valga km 30,86-31,43 km kaitsevööndiga kattuvale maa-alale projekteeritud Tärivere küla jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga on kavandatud JJT ehitus riigitee 3 lõigul km 30,86-31,43 valdavalt väljaspool riigitee transpordimaad. Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 23.11.2018 kirjas nr 15-2/18/50564-2 esitatud projekti koostamise nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab KLM Projekt OÜ koostatud töö nr 1019-4 „Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega: 1. Esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks. Selleks palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 2. JJT ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse lepingu sõlmimist. Palume kaasata Maanteeamet ehitusloa menetlusse. 3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. 4. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. 6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: asendiplaan ja seletuskiri Merike Joonsaar 58627078 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel