Läänemaa Lääne-Nigula vald tuulepargi eriplaneeringu ja KSH avalik väljapanek

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Nr Ettepanek Seisukoht 1 Kaitseministeerium 26.06.2020 nr 12-1/20/1966 Kaitseministeeriumi hinnangul asetsevad kõik eriplaneeringu lähteseisukohtades kajastatud tuulepargi alad Esitatud info võetakse teadmiseks ja arvestatakse järgmises etapis. Kaitseministeeriumil palun esitada koostöö riigikaitseliste õhuseireradarite otsenähtavusalas ning nende töövõime tagamiseks kehtivad aladele käigus täpsustatud nõuded kuni 290 m kõrguse tuulikupargi rajamiseks aladele 1-3. Asukohavaliku staadiumis järgmised kõrguspiirangud: selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga võimalik õhuseireradarite kompenseerimise analüüsi tulemus ning 1) alale 1 45-55 m maapinnast sellest lähtuv mõju aladele, et oleks üheselt aru saada kas kõik asukohavalikus olevad alad vastavad 2) alale 2 70-75 m maapinnast planeeringu eesmärkidele. 3) alale 3 50-60 m maapinnast Kaitseministeerium selgitab, et käesoleva hinnnagu kõrguspiirangud tulenevad igast õhuseireradarist eraldi ning alade 1 ja 2 puhul võib täiendava analüüsi käigus selguda, et olemasolevad õhuseireradarid kompenseerivad teineteist, mis võimaldaks aladele rajada oluliselt kõrgemaid tuulegeneraatoreid. Kaitseministeeriumil samas puuduvad vahendid vastava analüüsi teostamiseks ning ministeerium saab oma lõpliku seisukoha kujundada juhul, kui huvitatud osapool on vastava analüüsi tellinud. Täiendavalt paiknevad alad 1 ja 2 riigikaitseliste raadiosüsteemide piiranguvööndites, mistõttu on vajalik iga elektrituuliku konkreetne asukoht alal kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 2 Lennuamet 26.06.2020 nr 4.6-8/20/2464-2 Lähtudes planeerimisseaduse § 103 lõikest 2 palub Lennuamet arvestada Lääne-Nigula valla üldplaneeringule Esitatud info võetakse teadmiseks ja arvestatakse järgmises etapis. Lennuametil palun esitada koostöö käigus esitatud seisukohaga (Lennuamet, 18.06.2019 nr 4.6-8/19/2229-2). täpsustatud nõuded kuni 290 meetri kõrguse tuulikupargi rajamiseks aladele 1-3. Asukohavaliku staadiumis Kavandatav tuuleenergeetika eriplaneeringu ala asub osaliselt Martna lennuliiklusradari soovituslikus selgitada koostöös Lennuametiga Martna lennuliiklusradari mõju aladele, et oleks üheselt aru saada kas kõik piiranguvööndis, mille vahemik on 500 m kuni 15000 m radarist (radari WGS-84 kohased koordinaadid asukohavalikus olevad alad vastavad planeeringu eesmärkidele. 58°51’05.043”N 023°48’50.196”E). Planeeringuala ning tuulikute kõrguse täpsustudes on võimalik täpsemalt prognoosida tuulikute mõju Martna radari tööle. 3 Muinuskaitseamet 08.07.2020 nr 1.1-7/1480-1 Lääne Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu alale jääb riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest VTK vastavat osa täiendati ettepaneku kohaselt. potentsiaalselt sobivale alale 1 ajaloomälestis (mitte arheoloogiamälestis nagu märgitud VTK tabelis 1) koht, kus 18. saj. asus klaasikoda reg nr 4084. Vastav info on kantud eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK sse. Lisada juurde märge, et mälestise ja selle kaitsevööndi alale mitte kavandada ehitamist. Lisaks kaitse all olevatele mälestistele on Muinsuskaitseametil infot erinevate arheoloogiapärandi objektide VTK vastavat osa täiendati pühapaikade infoga. kohta, mis ei ole veel kaitse all. Osa neist on võetud arvele, osa on kantud erinevatesse andmebaasidesse. Muinsuskaitse amet vaatas üle käesoleva eriplaneeringu raames potentsiaalselt sobivad alad mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi leidumise osas. -Kõigilt kolmelt alalt on üksikuid teateid hobiotsijate poolt leitud ja üle antud leidude kohta. - Looduslike pühapaikade inventuuri andmete põhjal jäävad alale 3 kolm looduslikku pühapaika (Tiidumägi (Kul_Keskvere_02), Niinemägi (ID Kul_Keskvere_01) ja Lausse saar (Mar_Soo otsa_01)); aladel 1 ja 2 looduslikke pühapaiku teada ei ole. - Tartu Ülikooli arheoloogiateadete andmebaasi andmetel potentsiaalsetel aladel teated muististest puuduvad. Vaatamata olemasolevatele andmetele tuleb kõigi kolme ala puhul arvestada võimalusega, et kaevetööde Asjaolu võetakse arvesse KSH edasisel läbiviimisel. käigus tuleb ilmsiks arheoloogilisi leide ja arheoloogilist kultuurkihti. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Lk 1 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 4 Maaeluministeerium 06.07.2020 nr 4.1-5/1486-1 Tuulikute asukoha kavandamisel soovitame teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskusega, leidmaks KSH koostamisel tehakse koostööd Põllumajandusuuringute Keskusega. väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamise korral mullaviljakusest lähtuvalt sobivaimad areaalid, kus paigaldatav tootmisseade kahjustab väärtuslikku mullastikku ja põllumajandusmaa massiivi kasutust kõige vähem. Tootmisseadmetele võimalike juurdepääsude kavandamisel palume kinni pidada põhimõttest, et teede Võetakse arvesse KSH edasisel koostamisel. rajamine ei põhjustaks väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemist mitmeks massiiviks. Kui see on aga vältimatu, siis ei tohi jagunemise tulemusena moodustuda alla kahe hektari suurust põllumajandusmaa massiivi. Palume lisada eriplaneeringu lähteseisukohti käsitleva dokumendi jaotises 4 toodud kaasamiskavasse ja KSH Maaeluministeerium lisati kaasamiskavasse. väljatöötamise kavatsuse tabelis 11 toodud kaasatavate osapoolte ja koostöö tegijate loetellu Maaeluministeerium. 5 Päästeamet 07.07.2020 nr 7.2-3.4/5974-2 1.Planeeringualal tuleb lahendada päästetehnika ligipääs alajaamadele ja tuulikutele. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei lahendata alajaama ja tuulikute paiknemist, seega ei esitata asukoha 2.Planeeringualal tuleb lahendada kustutusvee tagamine alajaamade ja tuulikute kustutamiseks. valiku etapis ka päästetehnika ligipääsu neile ega tagata kustutusvett. Kuna tegemist on loodusliku metsaga kaetud alaga, siis ulatuslike kustutusvõrkude ehitamine ei ole otstarbekas. Tuulegeneraatorites kasutatakse spetsiaalseid lokaalseid kustutussüsteeme, mis paiknevad tuuliku tipus generaatori juures. Teemaga tegeletakse eriplaneering detailse osa etapis koostöös Päästeametiga. 6 Rahandusministeerium 09.07.2020 nr 15-4/4307-3 Planeeringu lähteseisukohtades lk 8 on märgitud, et planeeringudokumendid peavad selgitama ja kirjeldama KSH ei hinda KeHJS kohaselt strateegilisi majanduslikke mõjusid. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei ole ka olemasolevat olukorda ning võrdlema selle olukorra muutumist ja muudatuste mõju nii majandusliku, ette näha, et majanduslikud mõjud valikus olevate erinevate alade vahel oluliselt erineksid. Seega puudub looduskeskkonna kui sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt. KSH VTK lk 5 on märgitud, et KSH protsessis vajadus eriplaneeringu ja KSH asukohavaliku etapis majanduslike mõjude eraldiseisvaks hindamiseks. Vajaduse käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks korral viiakse vastav mõju hindamine läbi detailse lahenduse koostamise etapis, kus selgub ka tuulikute arv ja sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. KSH VTK lk 44 on märgitud, et majanduslike majanduslikku mõju suures osas võimalikud kohalikud kompensatsioonimeetmed. mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. Planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. Palume täpsustada, millisel viisil toimub planeeringu elluviimisega kaasnevate, planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud, asjakohaste majanduslike mõjude hindamine. KSH VTK lk 5 on märgitud, et KSH I etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande Vastavalt ettepanekule täpsustati KSH VTKs sõnastust. koostamisel. Palume sisu avamiseks lisada täpsustus, et KSH I etapi aruanne sisaldab lisaks KeHJS § 40 lõigetes 2-4 nimetatule lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH aruande detailse lahenduse koostamiseks. Oleme seisukohal, et I etapi KSH aruandes on vajalik lähteandmete käsitlemine selleks, et oleks võimalik koostada detailse lahenduse KSH aruanne. Lähteandmed olenevad igakordselt konkreetsest asukohast ja kavandatavast tegevusest.Tähtis on, et täidetud on sisulised vajadused. Soovitatav on lähtuda lähteandmete käsitlemisel KeHJS-i § 36 lõikes 2 toodud KSH programmi asjakohastest sisunõuetest. Lk 2 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. KSH VTK lk 6 on märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid KSH käigus hinnatakse KSH VTK ptk 4.9 ja 4.12 kirjeldatud sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Planeeringu laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese koostamise korraldaja ei näe lisaks VTK-s välja toodule täiendavate sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude eraldi tervisele. Kui tegemist on planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste asjakohaste kultuuriliste ja hindamise vajadust eriplaneeringu asukohavaliku etapis. sotsiaalsete mõjude hindamisega, siis palume lisada ka viide planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5. Kui mitte, palume täpsustada, millisel viisil toimub planeeringu elluviimisega kaasnevate, planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud, asjakohaste sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine. KSH VTK lk 6 on märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid KSH VTKs on ptk 4 antud ülevaade kõigist mõjuvaldkondadest (sh KSH raames hinnatavate sotsiaalsete ja laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese kultuuriliste mõjude käsitlusest), mille osas nähakse ette mõju hindamist. Samuti on samas peatükis antud tervisele. KSH VTK lk 7 on märgitud, et KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat ülevaade, kuidas vastavas valdkonnas hindamist teostatakse. KSH koostaja ei näe vajadust täiendada KSH VTK looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku peatükis 1.1 sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise mõju küsimusi. keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). KSH VTK lk 7-8 on loetletud tegevused, mida teostatakse KSH käigus. Nimetatud tegevused on looduskeskkonna kesksed. Palume loetelusse lisada sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise keskkonna hindamisega seotud tegevused. KSH VTK lk 26 on märgitud, et tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks KSH VTK ptk 2.1 ja 4.1. täiendati vastavalt ettepanekule. nahkhiired ja linnud. KSH VTK lk 29 on märgitud, et potentsiaalselt sobilikust alast nr 1 asub 2 km kaugusel Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154), mille kaitseeesmärgiks on linnuliikide ja nahkhiireliigi kaitse. KSH VTK lk 34 on jõutud kaitsealadele avalduva mõju osas järeldusele, et negatiivne mõju võib avalduda linnustiku kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Palume täpsustada, kas negatiivne mõju võib avalduda ka nahkhiire kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Samuti palume täpsustada, kas oluline negatiivne mõju võib esineda ka seoses maismaa- ja veelindude kevadise ja sügisese (suur)rändega. KSH VTK peatükis 4.5 käsitletakse mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale. Teeme ettepaneku käsitleda Põllumaa mõiste asendati KSH VTKs läbivalt põllumajandusmaa mõistega. mõju väärtuslikule põllumajandusmaale väärtusliku põllumaa asemel. Nimelt mulla boniteedist lähtuvalt võivad väärtuslikud olla lisaks haritavale põllumaale ka niidud, metsad vms põllumajandusmaad. Väärtuslikke põllumajandusmaid on käsitletud maakonnaplaneeringutes. KSH VTK peatüki 4.6 kohaselt hinnatakse mõju rohevõrgustikule. Soovitame KSH I etapi aruande koostamisel KSH VTK ptk 4.6 lisati viide Rohevõrgustiku planeerimissjuhendiga arvestamisele KSH koostamisel. rohevõrgustiku analüüsimisel, sh sidususe hindamisel, muuhulgas arvestada rohevõrgustiku planeerimisjuhendi soovitustega. Nimetatud juhise eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime parandamiseks või säilimiseks. KSH VTK peatükis 4.7 on käsitletud mõju õhukvaliteedile, sh müra. KSH VTK peatükis 4.8 on käsitletud mõju Müra, sh madalsageduslikku müra, käsitetakse KSHs eeskätt inimese suhtes, kuna kehtivad müranormid on tervisele, sh madalsageduslikku heli ja vibratsiooni. Mõlemad peatükid käsitlevad mõjusid inimesele. Palume väljatöötatud inimese tervise kaitseks. Samas võib ilmneda, et mõjualasse jääb liike, kes on tundlikud müra täpsustada, kas viidatud mõjud võivad avaldada olulist negatiivset mõju ka looduskeskkonnale (nt loomadele, suhtes. Sellist mõju käsitletakse liikidele mõju hindamise raames. Asjaolu täpsustati KSH VTK ptk 4.1. lindudele või nahkhiirtele). Lk 3 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. KSH VTK peatükkides 3.1.3 ja 3.1.3.1 on käsitletud planeeringut „Lääne maakonnaplaneering 2030+“ ja Maakonnaplaneeringut puudutavat täpsustati KSH VTK ptk 3.1.4. Arvestades eriplaneeringu etapilisust ja teemaplaneeringut „Tuuleenergeetika“, sh on märgitud, et Lääne maakonnaplaneering 2030+ sellest tulenevat suuremat täpsusastet ei ole asjakohane järgida kõiki maakonnaplaneeringus seatud tuulepargi tuuleenergeetika arendamise võimalusi täiendavalt ei käsitle, kuna neid käsitletakse eraldi alade valiku kriteeriumeid. Eeskätt looduskaitseliste kriteeriumite osas on võimalik teostada täpsustavaid teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“. Täpsustame, et teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ on osa uuringuid, mis võimaldavad eeldatavalt vajalikud kauguspiirangud määrata täpsemalt kui maakonnaplaneeringust (mitte iseseisev teemaplaneering). Nimelt hetkel kehtiva maakonnaplaneeringu maakonnaplaneeringus seda tehti. koostamisel viidi teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul. Palume peatükid 3.1.3 ja 3.1.3.1 koondada üheks peatükiks ning täpsustada sõnastust, sh palume lisada järgneva täpsustuse: „Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest. Tuulepargi territooriumi analüüsi koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringus toodud tuulepargi alade valiku kriteeriume ning üldiseid põhimõtteid rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks.“. Palume planeeringu lähteseisukohtade peatükis 2 ja KSH VTK peatükis 3 nimetada asjakohase strateegiliste KSH VTKsse lisati peatükk 3.2.1. Lääne-Nigula valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohta. arengudokumendina ka koostamisel olev Lääne-Nigula valla üldplaneering. Üldplaneeringu ja eriplaneeringu samaaegsel koostamisel tuleb jälgida, et planeeringud oleksid omavahel kooskõlas. Samuti tuleb hoolikalt läbi mõelda kaasamiskava ja kommunikatsioon, et kõik olulised osapooled oleksid planeeringutesse ja mõjude hindamisesse sisuliselt kaasatud ning kõigile, sh avalikkusele, oleks üheselt arusaadav- mida, millal, kuidas ja millise planeeringu liigiga kavandatakse. KSH VTK peatükis 1.1 lk 7 on märgitud, et eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude Naabervaldade kohalikud omavalitsused on nimetatud kaasamiskavas ning neid informeeritakse toimuvast ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. protsessist. Arvestades kavandatavate tuulikute kõrgust ja ennekõike ala nr 1 paiknemist suhteliselt Lääne-Nigula valla piiril, palume täpsustada, kas eeldatavalt võib asjakohane sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik või looduskeskkonnaga seotud mõju ulatuda Lääne-Harju, Saue või Märjamaa valla territooriumile. Kui mõju võib avalduda (nt visuaalne mõju), siis palume eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise menetlusesse kaasata asjakohasel viisil ka naabervaldade mõjutatud piirkondade elanikud. 7 Põllumajandusamet 02.07.2020 14.5-1/1045-1 Põllumajandusameti jaoks on oluline, et planeeringudokumentides oleks kajastatud maaparandussüsteemid Kõik potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt maaparandusehitiste reguleeriva võrgu ning nendest tingitud kitsendused ja detailse lahenduse staadiumis ka maaparandussüsteemide alale. Lähtuvalt KSH VTK ptk 4.4 kajastatakse asjaolu täpsemalt KSH I etapi aruandes ning hinnatakse mõju rekonstrueerimise kohustus. maaparandussüsteemidele. Eriplaneeringu lähteseisukohtades kajastab maaparandussüsteeme peatükk 4.4 „Mõju veekvaliteedile“. Kui planeeritavale maaalale jääb maaparandussüsteeme, siis peab ka planeeringus olema nendele tähelepanu pööratud – maaparandussüsteemid peavad olema kajastatud nii joonistel kui ka seletuskirjas. Tulenevalt eeltoodust juhime tähelepanu KSH VTK lk 25 ptk 4 tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade Asjaolu lisati ptk 4.9. ehitusetapis olulise mõjuvaldkonnana peaks välja tooma ka maaparandussüsteemid, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. 8 Veeteede amet 23.07.2020 nr 6-3-1/1508 Lk 4 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Teatame, et Veeteede Amet teostab riikliku järelevalvet veeliikluse ohutuse tagamisel Eesti Teadmiseks võetud. Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Kuna nimetatud dokumentides kirjeldatud kolm potentsiaalset sobilikku ala ei oma kokkupuudet merealade ega laevatatavate sisevetega, siis puuduvad Veeteede Ametil ka täiendavad ettepanekud esitatud tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimesele etapile. 9 Maanteeamet 11.08.2020 nr 15-2/20/28151-2 1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis. Asukoha eelvaliku tegemisel 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringutega ja üldplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik – so analüüsitakse olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel. Samas ei toimu asukoha riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. eelvaliku etapis ala siseste teede kavandamist, sest ei määrata tuulikute asukohti ning seega ei ole võimalik 1.2. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning määrata ka neid ühendavate teede asukohti. servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (link https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud (näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele). 1.3. Kokkuleppeliselt eristatakse teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigiteid liiklussagedusega (AKÖL) >6000 a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f. OLT-na on teatud lõikudes käsitletav riigitee 9 Ääsmäe-HaapsaluRohuküla.Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. Lk 5 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 1.4. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis. Eriplaneeringu koostamisel ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava tehakse koostööd Maanteeametiga. juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele. 1.5. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. 1.6. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Arvestatakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel. 2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine Teadmiseks võetud. Valdavalt rakendatav detailse lahenduse koostamise etapis. 3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. 3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Maanteeamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele Selgitame, et Eestis väliskeskkonnas kehtivad müranormid kehtivad eraldi liiklusmürale ja tööstusmürale. Seega Maanteeamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. Siiski juhime müra normtasemete suhtes ei ole võimalik liikluse ja tuulegeneraatorite müra koosmõju hinnata. Samas teie tähelepanu sellele, et lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 tuleb uute planeeringute keskkonnamõjuliselt peame müra koosmõju hindamist asjakohaseks ja asjaolu lisati ptk 4.7. Riigiteid koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks seaduse § 56 lõike 4 alusel puudutavaid märkusi arvestati KSH VTK täiendamisel. kehtestatud müra normtaset. KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 4.7 on kirjas, et KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tekitatud müra ulatust ja mõju kuid piirkonna mürataseme väljaselgitamiseks tuleb hinnata mitme müraallika koosmõju (nt olemasoleva riigitee ja planeeritava tuulepargi müra koosmõju). Seetõttu palume korrigeerida KSH väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel. 4.1. Osasse 4.7 lisada, et piirkonna mürataseme väljaselgitamiseks tuleb hinnata müraallikate koosmõju (planeeritava tuulepargi müra koosmõju olemasoleva(te)st riigitee(de)st ja teistest müraallikatest põhjustatud müraga). 4.2. Tabelisse 1 lisada riigi kõrvalmaantee nr 16151 Risti-Kuijõe. 4.3. Tabelisse 3 lisada riigi kõrvalmaantee nr 16163 Liivi-Üdruma. 4.4. Kasutada läbivalt mõiste „riigimaantee“ asemel mõistet „riigitee“ või vajadusel „riigi põhimaantee“, „riigi tugimaantee“, jne. 4.5. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid. Tabelitesse 1, 2 ja 3 lisada riigiteede nimetuse ette teede numbrid. Lk 6 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 5. Seisukoht asukohavaliku suhtes Teadmiseks võetud. Käesolevas planeeringu etapis ei ole Maanteeametil eelistusi planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha osas lähtudes planeeringu lähteseisukohtades nimetatud kolmest alternatiivsest asukohast. 10 Mikk Lõhmus 27.08.2020 Riskide maandamiseks linnustikule samuti inimestele soovitan arvestada linnustiku (eriti häiringute suhtes Inimese tervise kaitseks kehtivast müra sihtväärtusest rangema müranormi kehtestamist eriplaneeringuga pelglikumate liikide nt kotkaliigid ning must-toonekurg) ja inimeste puhul müratasemega kuni 35 dB koos seadusandlus käesoleval ajal ette ei näe. KSH I etapi aruande koostamisel analüüsitakse hajaasustuses loodusliku müraga. paiknevate elamute puhul keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaste I mürakategooria täitmise võimalusi. Täiendavate mürataseme piirangute vms piirangute rakendamine lähtuvalt liigispetsiifilisest vajadusest selgub samuti KSH aruande koostamise käigus, mille juures tehakse koostööd liigiekspertidega. Tihe- ja kompaktse asustusega asulate puhul kaugus asula piirist lähima tuulikuni vähemalt 2,5 kilomeetrit. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline kauguse täpsustamine lähtuvalt Üksikelamute puhul vähemalt 2 kilomeetrit. mõjude esinemisest. Eriplaneeringu esimeses etapis määratakse ala kuhu on võimalik tuulikuid hakata planeerima. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest. Tihe- ja kompaktse asustusega asulates ühendusliinid tuulikupargi ja ühendatava alajaama vahel ehitada Eriplaneeringuga ei määratleta täpset trassi ja tehnilist lahendust tuulepargi liitumiseks võrguettevõtjaga kuna kinnisel meetodil maakaabliga. tuulepargi ala üheks valiku kriteeriumiks on piisav lähedus 330 kV elektrivõrgule, et liitumiseks vajalik ühendusliin oleks võimalik rajada projekteerimistingimustega. Seega täpsed tingimused, kasutatav tehnoloogia, trass jms selgub hilisemas faasis ning lähtuvalt projekteerimistingimustest ja tegelikest võimalustest. Eriplaneeringu ja KSH raames käsitletakse trassi paiknemise võimalusi ligikaudselt ja kaasnevaid mõjusid, sh leevendavaid meetmeid, mis võivad seisneda ka osaliselt liini asendamist kaabliga. Asulate piires (olenemata välja valitud alast) kavandada ühendusliin maakaablina. Analüüsida väidet, et tuulepargi ümbruses pole võimalik tagada kvaliteetset mobiili- ja televisioonisignaali Mobiili-, raadioside- ja televisoonisignaalile avalduva võimaliku mõju käsitlus hinnatava teemana lisati KSH VTK kvaliteeti. Vajadusel kavandada meetmed, nt kõigile elamutele kiire interneti ühenduse välja ehitamine. ptk 4.16. 11 Keskkonnaamet 31.008.2020 nr 6-5/20/9942-2 Palume KSH VTK peatükis 4.2.2. esitatud tabelisse 6 lisada, et Leidissoo looduskaitseala puhul tuleb hinnata Täpsustatud. mõju eesmärgiks olevale linnustikule, kuna mõju võib olla oluline. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada KSH VTK-s näidatud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobiva ala Täpsustatud. (edaspidi potentsiaalselt sobiv ala) 3 juurde projekteeritava kaitstava alana ka Patsu metsise püsielupaik. Ala 2 puhul palume lisada kaitstavate linnuliikide juurde kanakulli. Lk 7 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. KSH VTK leheküljel 9 on kirjas: „Linnustiku jaoks olulised alad välistati sealjuures koos kaitseeesmärkide Potentsiaalsete alade esialgsel kaardistamisel (eel eelvalikul) lähtuti tundlike linnuliikide esialgse kauguspuhvri tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega (Natura linnualad ja IBA alad 600 m puhvriga, kotkaste ja must- määramisel allikast: https://www.kotkas.ee/failid/Soovitused_maaomanikele.pdf Oleme teadlikud, et antud toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga).“ Merikotka kaitse tegevuskavas on nõutud suuremad infomaterjal annab näiteks merikotka osas tunduvalt väiksemad kaugussoovitused kui Merikotka tegevuskava puhvreid, mida tuleks juba alade valikul arvestada: „Tuuleparke ega üksikuid suuri tuulikuid ei tohi rajada ja kaugused ei pruugi olla piisavad tundlike liikide korral kaitse tagamiseks. Tegu on lähenemisega, mille puhul kotkaste pesadele lähemale kui 2 km, et vältida kotkaste tuulikutes hukkumist, ja olulistele toitumisaladele eesmärgiks võeti kaardistada esialgu pigem suuremad alad, mida siis nii asukoha eelvaliku käigus kui ka lähemale kui 1 km (rannikud, märgalad, järved). Tuulikuid tuleb planeerida merest võimalikult kaugele, sest hilisemas detailse lahenduse koostamise etapis täpsustatakse (kitsendatakse) lähtuvalt erialaekspertide rannikust kaugemal on lindude hukkumise tõenäosus väiksem (Tähe, Volke 2011). Pesade ja toitumisalade hinnangutele ning välitöödel kogutava info alusel. Lähenemise aluseks on asjaolu, et kui esialgsel vahelistele põhilistele lennukoridoridele ei tohi samuti tuulikuid ehitada.“ Väike-konnakotka tegevuskavas on kaardianalüüsil lähtuda ainult EELISes olemasolevatest leiukohtade kannetest, siis võib esialgne kitsendus rõhutatud samasugust ohtu, kuid kuna seni on olnud tuulepargid rannikul, siis reaalseid kogemusi väike- osutuda liiga suureks. Näiteks on EELISes üsna levinud kanded, mille korral kandega tutvudes selgub, et kohas konnakotka osas seni Eestis ei ole. Näiteks Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH-s 4 on kõigi on küll esinenud kaitsealuse liigi pesa, kuid viimase kinnitatud vaatluse andmetel on pesa varisenud, pesapuu kotkaste ja must-toonekure pesade ümber kasutatud puhveralana 5 kilomeetrit (2 km nn tõenäoliselt hävinud vms. Kui esialgsel automaatselt kaardianalüüsil määrata kõigile sellistele kannetele 2-5 km puhver, siis ebasobiv ala ja lisaks 3 km nn täiendavat tähelepanu vajav ala). Keskkonnaameti hinnangul on see eriti annaks see ülehinnatud kitsenduse. Seega on esialgu määratud alad suurematena ning neid on kavandatud oluline lennuvõimestunud noorlindude hukkumise vältimiseks. Lisaks tuleb arvestada, et tuulikud ei jääks vastavalt vajadusele (eksperthinnangutele ja reaalselt esinevale olukorrale) kitsendada edasise planeeringu ja pesa ja toitumisala vahele, eriti must-toonekure puhul. Palume KSH VTK-s selgitada, mille alusel on määratud KSHde koostamise käigus. minimaalsed puhvrid. Lisaks palume välja tuua, kas puhvrite määramisel on arvestatud mõju linnustiku maastikukasutusele (seda Esialgsed potentsiaalselt sobilikud alad on leitud puhtalt kaardianalüüsiga. Maastiku eripära ei ole arvestatud ja mitte ainult linnualade, vaid kõigi kaitsealuste objektide kohta, kus kaitse-eesmärgiks on linnud või seda tehakse KSH I etapi aruande ja vajadusel ka KSH detailse lahenduse aruande koostamisel. käsitiivalised), kui ei, siis seda analüüsida. Ala 3 ümbritseb suures osas püsielupaikasid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku analüüsida KSH-s ka seda, Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Ettepanekut arvestatakse KSH aruande koostamisel. kuidas mõjutab tuulepargi rajamine ümber püsielupaikade pesapuude asustamist. KSH VTK-s esitatud potentsiaalselt sobilike alade kaartide juures on kirjas, et I ja II kaitsekategooria liikide Ei nõustu seisukohaga, et kaartidel on näha pesade täpsed asukohad - kaardi mõõtkavast (esitatud on pilt, ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata, kuid kaartidel on näidatud nende ringide keskkohas paiknevad alamkirjed mitte vektorandmed) tulenevalt ei ole võimalik looduses määrata asukohta. Lähtuvalt Keskkonnaameti antud ehk pesade täpsed asukohad. Ka mitte ringikujulitse elupaikade puhul on pesade asukohad alamkirjetena täiendavatest juhistest korrigeeriti kaarte ja keskkonna kirjelduse osa ebamäärasemaks, sh eemaldati kaartidelt näha. Palume alamkirjed kaartidelt eemaldada. kaitsealuste liikide leiukohtade kiht. KSH VTK-s on korduvalt mainitud, et mõju lindude toitumisaladele ja rändekoridoridele vajab täpsustamist Täiendati ptk 4.1. Ettepanekut arvestatakse KSH aruande koostamisel. KSH käigus. Juhime tähelepanu, et toitumisalade puhul ei ole mõju vaid toitumisalale kui piirkonnale, kus lindude jaoks on toitu (st potentsiaalne mõju on see, et olemasolev toitumisala väheneb), vaid mõju on ka otseselt lindudele. Linnud lendavad toitumislende tehes madalamal kasutades erinevaid tehnikaid ning seega peab hindama ka kokkupõrgete tõenäosust. See tõenäosus on suurem püsielupaiku asustatavate isendite puhul, kelle pesapaik ringikujuliselt on osaliselt ümbritsetud potentsiaalselt sobiva alaga. Lk 8 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Lisaks peab KSH-s hindama mõju linnustikule, kes rändekoridore kasutavad. Oluline on välja selgitada, kas Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Keskkonnaameti seisukoht on võetud teadmiseks. KSH koostamisel on mõjud potentsiaalselt sobivad alad jäävad olulistele rändeteedele ja kui, siis kuidas see mõjutab linnustikku, mitte linnustikule üheks oluliseks kriteeriumiks sobiliku ala valikuotsuseks sisendi andmisel. vaid rändekoridori (nt trajektoor pikeneb kõrvalepõigete tõttu). Matsalu rahvuspargi üks peamisi kaitse- eesmärke on rändlindude kaitse, sest ala läbivad mitmed rändekoridorid. Paljud linnud, kes rändavad üle Matsalust, rändavad joonise järgi edasi üle ala nr 3. KSH raames peab hindama, kas potentsiaalselt sobilikele aladele tuulepargi rajamisel on linnustikule selline mõju, mis pärsib kaitse-eesmärkide saavutamist Matsalu rahvuspargis. Ka alade nr 1 ja 2 kohta tuleb analüüsida, kas tuulepargi rajamine pärsib piirkonda jäävatel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eesmärkide saavutamist. Keskkonnaamet on arvamusel, et tuulepargid peab planeerima eemale linnustikurikastest aladest. Linnustiku teemat analüüsides tuleb muu hulgas arvestada Matsalu rahvuspargi rannikul peatuvate haneliste Täiendati ptk 4.2.3 tabelit 5. Keskkonnaameti seisukoht on võetud teadmiseks. KSH koostamisel on mõjud ja sookurgede regulaarseid liikumisi toitumisaladele ja tagasi rannikule. Liivi küla ümbruses on suured linnustikule üheks oluliseks kriteeriumiks sobiliku ala valikuotsuseks sisendi andmisel. põllumassiivid, kus rändlinnud toituvad. Ala 3 puhul võib tekkida lindude liikumiskoridorile takistus ja kokkupõrkeoht. KSH VTK lehekülg 11 tabelis 1 on kirjas: „Kõrgendatud tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, mis on loodud KSH VTK ptk 2 tabeleid täiendatud. linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas)“. Seda põhimõtet järgides peaks eriliselt välja tooma ka lindude kaitseks moodustatud püsielupaigad, näiteks Annamõisa metsise püsielupaik, mis piirneb alaga 1. Vastavalt tuleb täiendada kõiki tabeleid. 12 Keskkonnaministeerium 28.08.2020 nr 7-15/19/6335-3 Lisada VTK ptk 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega kliimapoliitika põhialused aastani Dokumendi käsitlus lisati ptk 3. 2050. Kuigi VTK kohaselt hinnatakse KSH käigus eriplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, Tuuliku tootjad arendavad pidevalt eri kliimaoludesse sobivaid tuulikuid pöörates tähelepanu nende teeme lisaks ettepaneku, et KSH käigus võetakse arvesse ka tulevikukliima stsenaariumeid, eeskätt tuulte vastupidavusele ka ekstreemsetes kliimatingimustes. Tuulepargi projekteerimisel valitakse tuulik vastavalt tugevuse ja ekstreemsete ilmastikuolude kohta, mis võivad pikas perspektiivis mõjutada tuulepargi konkreetse asukoha kliimatingimustele. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis ei ole asjakohane hinnata tööefektiivsust ja taristu amortisatsiooni. tuulepargi tööefektiivsust ja taristu amortisatsiooni, mis suuresti sõltub konkreetsest valitavast tuulikumargist ja selle omadustest. Asukohavaliku etapis ei toimu tuulikute valikut, isegi mitte nende arvu ja asukoha planeerimist, seega ei ole võimalik hinnata tuulepargi tööefektiivsust ega taristu amortisatsiooni. VTK ptk 4 Asjakohaste mõjude selgitamine on tabelis 4 ehitusetapi mõjuna nimetatud ehitusega kaasnevat Eriplaneeringu asukohavalik ei pane paika teedevõrgu paiknemist ja seega ei ole asjakohane ka KSH I etapis suurenevat koormust teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit. Lisada tabelisse ka mõju teede ääres hinnata teede kasutamisega seonduvat müra ja õhusaastet. Võimalik on üldistades hinnata, et tegevusega ja lähialadel asuvatele elamualadele seoses ehitusaegse mürahäiringu ja õhusaaste suurenemisega. kaasneb koormus teedele ja sellest lähtuvalt anda soovitusi (nt vajalik on ala siseste teede rekonstrueerimine). Juhime ka tähelepanu, et potentsiaalselt sobilikud alad paiknevad elamutest piisavalt kaugel, et oleks mõju elamutele. Seega paiknevad ka neid alasid läbivad teed, mida tegevusega mõjutatakse, elamutest eemal. Seega tuulepargi siseste teede müra ja õhusaaste mõjud elamualade suhtes on väheolulised. Tuulepargi ühendusteede mõjud on asjakohane hinnata detailse lahenduse KSH koostamisel, kui selgub ühendusteede paiknemine. Kasutusetapi kohta lisada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisele lisaks ka õhusaasteainete Sõnastust täpsustatud vastavalt märkusele. vähenemine. Tabelis 4 täpsustada lauset, et otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt võib Sõnastust täpsustatud vastavalt märkusele. kaasa tuua nii elupaikade kui ka kasvukohtade kahjustamise. Lk 9 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. VTK ptk 1.2 Ruumiline ulatus (lk 9) on kirjas, et linnustiku jaoks olulised alad välistati koos kaitse-eesmärkide Ptk 1.2. lisati selgitus. Potentsiaalsete alade esialgsel kaardistamisel (eel eelvalikul) lähtuti tundlike linnuliikide tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega ja on täpsustatud, et näiteks kotkaste ja musta toonekure esialgse kauguspuhvri määramisel allikast: https://www.kotkas.ee/failid/Soovitused_maaomanikele.pdf Oleme püsielupaigad on 200-500 m puhvriga. Palume lisada põhjendus, kuidas on sellise tulemuseni jõutud, sest teadlikud, et antud infomaterjal annab näiteks merikotka osas tunduvalt väiksemad kaugussoovitused kui nimetatud kaugus ei lähe kokku liikide tegevuskavades toodud kaugustega. Merikotka tegevuskava ja kaugused ei pruugi olla piisavad tundlike liikide korral kaitse tagamiseks. Tegu on lähenemisega, mille puhul eesmärgiks võeti kaardistada esialgu pigem suuremad alad, mida siis nii asukoha eelvaliku käigus kui ka hilisemas detailse lahenduse koostamise etapis täpsustatakse (kitsendatakse) lähtuvalt erialaekspertide jt osapoolte hinnangutele ning välitöödel kogutava info alusel. Lähenemise aluseks on asjaolu, et kui esialgsel kaardianalüüsil lähtuda ainult EELISes olemasolevatest leiukohtade kannetest, siis võib esialgne kitsendus osutuda liiga suureks. Näiteks on EELISes üsna levinud kanded, mille korral kandega tutvudes selgub, et kohas on küll esinenud kaitsealuse liigi pesa, kuid viimase kinnitatud vaatluse andmetel on pesa varisenud, pesapuu hävinud vms. Kui esialgsel automaatselt kaardianalüüsil määrata kõigile sellistele kannetele 2-5 km puhver, siis annaks see ülehinnatud kitsenduse. Seega on esialgu määratud alad suurematena ning neid on kavandatud vastavalt vajadusele (eksperthinnangutele ja reaalselt esinevale olukorrale) kitsendada edasise planeeringu ja KSHde koostamise käigus. Lisaks juhime tähelepanu, et Natura asjakohase hindamise saab ära jätta vaid juhul, kui oluline ebasoodne Tegu ei ole vastuoluga, kuid sõnastust täpsustati. Käesoleval hetkel olemasoleva teabe alusel on välistatud mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on objektiivse teabe põhjal välistatud. VTK ptk 4.3.4 on Natura mõju Natura loodusaladele. Juhul kui edasise planeeringu koostamise käigus ilmneb täiendavaid asjaolusid (nt eelhindamise järeldusena loodusalade puhul märgitud, et mõju kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele elektriühenduse trassikoridori määramisel) võib olla vajalik mõne loodusala puhul eelhindamist uuesti puudub ning asjakohase hindamise läbiviimine pole loodusalade suhtes vajalik. Samas (lk 41) on järeldusena teostada. kirjas, et juhul kui eriplaneeringu ja selle KSHde käigus ilmneb siiski, et kaasnevad tegevused võivad mõjutada Natura loodusalasid, siis vaadeldakse võimalikke mõjusid KSH aruandes. Palume VTK-d korrigeerida, et selguks, kas oluline ebasoodne mõju on välistatud või on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine. Juhime tähelepanu, et Natura asjakohasesse hindamisse peavad olema kaasatud eksperdid, kes tunnevad Natura asjakohase hindamise koostamisse kaasatakse linnustiku- ja nahkhiirte eksperdid. Natura ala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ja elupaigatüüpe ning prognoosivad kavandatava tegevuse võimalikku mõju ja muutusi Natura alal, sh kaitseeesmärkide suhtes. Lk 10 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. VTK ptk 2 toodud hindamisega käsitletavate alade ülevaates on kirjas, et kaitsealustele taimeliikidele või KSH I etapi käigus toimuvad ülevaatlikud linnustiku (Läbiviija Andrus Jair) ja nahkhiirte inventuurid (läbiviija väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus Matti Masing) kõigil kolmel potentsiaalselt sobilikul alal. Antud inventuuride eesmärgiks on kontrollida naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega andmebaaside infot ning anda hinnang potentsiaalselt sobilike alade reaalse sobilikkuse osas (anda alade seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti või kooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline. VTK ptk sobilikkuse paremusjärjestus vastavalt tundlike linnuliikide ja käsitiivaliste arvukust arvestades). Välitöödega 1.1 Metoodika kohaselt koostatakse KSH käigus mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse alustati 2020 kevadel ning need kestavad sügisrände lõpuni. KSH I etapi välitööde eesmärgiks on ühtlasi panna keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (sh EELIS), kuid samuti on märgitud, et toimub paika välitööde vajadus detailse lahenduse KSH koostamiseks. Arvestades alade suurust, siis KSH I etapis ei piirkonnaga tutvumine looduses. Palume VTK-s täpsustada, kas KSH käigus tehakse ka välitöid looduses teostata taimestiku ja taimekoosluste väliinventuure. Neid on asjakohane teostada peale asukohavaliku (näiteks taimestiku või loomastiku inventuure). VTK-s on märgitud, et vajaduse korral teostatakse andmete tegemist detailse lahenduse koostamisel reaalselt kavandatavate tuulikute, trasside jt rajatiste asukohtades. täpsustamiseks välivaatlusi aladel, mis hindamise käigus osutuvad tõenäolisemalt sobivateks. Leiame, et välitööde tegemine on oluline, sest EELIS andmebaas ei pruugi sisaldada mõjutatavate alade kohta kõige ajakohasemaid andmeid. Mõju hindamisel kaitstavatele liikidele (sh Natura alale), on vaja teada nende täpset asukohta ja tegelikku paiknemist, mis eeldab selle selgitamist looduses. Kui ei ole teada kaitstavate liikide paiknemine looduses, ei saa hinnata võimaliku negatiivse mõju avaldumist. VTK-s esitatud jooniste järgi piirnevad potentsiaalse tuulepargi alad kaitsealuse liigi leiukohtade või kaitsealaga, mistõttu võib kaitstavaid liike asuda ka planeeritaval tuulepargi alal. Tuuleparkide juures on oluline tagada maksimaalne tootlikkus. See tähendab, et tuuleenergiast toodetud Kuna tegu on eriplaneeringuga siis otsitakse asukohta huvitatud isiku poolt soovitud objektile, antud juhul taastuvelektrienergia ülejääv võimsus tuleks salvestada ning rohelise vesiniku tootmine on selleks hea tuulepargile. lahendus. Leiame, et eriplaneeringus ja selle KSH aruandes peaks kaaluma ka tuulepargi juurde salvestusvõimaluse loomise võimalikkust. Paljud riigid kaaluvad ning juba teevad pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks tuuleparkide juures. Eesmärgiks on välja selgitada täiendavalt vajaminev ala, kuhu salvestusvõimalus rajada, seda ka juhul, kui vesiniku tootmine oleks rakendatav kas tehnoloogiliste või investeeringutest tingitud takistuste tõttu alles projekti hilisemas faasis. Selle tulemusena oleks kättesaadav info vesiniku tootmise potentsiaalist, praktilisest rakendatavusest ning kaasnevast keskkonnamõjust. Samuti oleks varakult läbimõeldud ja hinnatud mõjudega lahendus, mis võimaldaks asuda vesinikku tootma tulevikus. Leiame, et metsamaa raadamine (lühidalt kirjeldatud VTK ptk 4 ja 4.1, lk 25-26) kui pöördumatu muutuse Ptk 4.11 täiendati. Kliimamuutuste mõju hindamisel käsitletakse ka metsamaa raadamisega kaasnevat süsiniku tekitamine keskkonnas vajab KSH aruandes põhjalikumat käsitlust tulenevalt selle mõjust süsiniku talletamise vähenemist. KSH eesmärk ei ole hinnata rajatiste alla jääva maa kompensatsioonimeetmeid - tegu talletamisele ja sidumisele, isikute varale ning seoses võimalike kompensatsioonimeetmetega. Sama kehtib on huvitatud isikute ja maaomanike vaheliste kokkulepetega. Tavapäraselt hoonestatavad ja rajatiste alla uute teede rajamisel (vajalikkust on käsitletud VTK lk 44). jäävad maad, kas omandatakse arendaja poolt või sõlmitakse hoonestusõiguse lepingud vms kompenseerimiskokkulepped. Lk 11 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. VTK ptk 4.10 on Mõju maavaradele on nimetatud potentsiaalsetele tuulepargi aladele jäävad maardlad. Maardlaid puudutavat täpsustati VTK ptk 4.10. Geoloogilise uuringuloa ja kaevanduslubade taotluste info Lisaks on märgitud, et keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik esitatakse nende olemasolul KSH I etapi aruandes. tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Märgime, et vastavalt maapõueseaduse § 14 lõikele 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Seega palume KSH käigus arvestada ka asjaoluga, et juhul kui maardlaid planeeringualalt välja ei arvata, võib nende kasutusele võtmine toimuda ainult vastava nõusoleku saamisel. Lisaks kontrollida, kas planeeringualale või lähedusse jääb taotletavaid alasid, st kuhu on esitatud geoloogilise uuringuloa või kaevandamisloa taotlus. 13 Hiiumaa vallavalitsus 27.07.2020 nr 8-3/576-1 Hiiumaa Vallavalitsus on tutvunud Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja Teadmiseks võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning praeguses etapis meil puuduvad ettepanekud. 14 AS Eesti raudtee nr21-4/1913-1 Käesolevaks ajaks on raudtee väljaehitatud kuni Turbani ja käivad projekteerimise ettevalmistavad tegevused Raudtee kaitsevööndeid arvestatakse eriplaneeringu koostamisel. Turba-Rohuküla lõigus. Arvestades eeltooduga esitab AS Eesti Raudtee seisukoha: Arvestada raudtee kaitsevööndis kehtivate piirangutega, mis on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73. Enne raudtee ehitamist ja ehitamise ajal tuleb arvestada planeeritava raudteetrassi koridoris (puhveralas) Planeeringu ja KSH koostamisel arvestatakse kavandatavast raudteetrassist tulenevate kitsendustega, sh AS kehtivate tingimustega, mis on kehtestatud teemaplaneeringuga "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi Eesti Raudtee poolt ette nähtud kauguspiiranguga. koridori asukoha määramine". Planeeritav lahendus peab arvestama teemaplaneeringus "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" kavandatuga ning ei tohi takistada raudteerajatiste, s.h raudtee elektripaigaldiste ja sideehitiste ehitamist, hooldust ja remondi teostamist. Tuulegeneraatorite asukohtade kavandamisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest ning arvestada, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist peab olema võrdne rajatise kogukõrgusega, millele on lisatud tiiviku laba pikkus. Kuni raudtee ehitusprojekti valmimiseni tuleb arvestada teemaplaneeringuga määratud raudteetrassi koridori piiriga. Analüüsida tuulegeneraatoritest elektrivõrku tootva energiaga kaasnevate häirivate sageduste mõju raudtee KSH koostamisel täpsustatakse koostöös ettepaneku esitajaga, kas raudteel on kasutatavad seadmed, mida elektrivarustusele, sealhulgas raudtee kontaktvõrgus. tuulikud võiksid häirida. Elektrivarustuse häireid tuulepark ei põhjusta, sest tuulepark ise peab vastama elektrivõrguga liitumise tingimustele, mis väljastatakse põhivõrgu ettevõtte poolt. Vastavuse kontrollimiseks viiakse läbi vastavad tootmistestid. Kui valikusse jäävad alad 1 või 2, siis palume planeeringu lahendus esitada AS-le Eesti Raudtee edasiseks Arvestatakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel. koostööks, sealhulgas tuulikute väljavalitud asukohtade ja detailse lahenduse kooskõlastamiseks. Ühtlasi juhime tähelepanu, et planeeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate tingimuste esitamise vajadus. 15 Seljaküla elanikud Lk 12 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Kaaluda alternatiivseid energiatootmise variante (Päikeseenergiapark - eelistatuim variant, moodsale Eriplaneering on planeeringuviis, millega otsitakse asukohta huvitatud isiku poolt soovitavale objektile. Antud tehnoloogiale toetuv vesinikupõhine elektritootmine vms) juhul on selleks objektiks tuulepark. Seega alternatiivsete energiatootmisviiside kaalumine eriplaneeringu ja selle KSH raames ei ole asjakohane. Siiski selgitame järgnevalt väljapakutud energiatootmise viisidega kaasnevaid aspekte. Päiksepaneelid on ka Eestis järjest enam kasutatav taastuvenergia tootmise viise. Siiski kaasneb ka nendega negatiivseid mõjusid. Arvestama peab, et päiksepaneelide maa-ala tarve on 1 MW tootlikusega paneelide ala rajamiseks 2-4 ha. Antud juhul soovitakse eriplaneeringuga kavandada kaasaegseid suure tootlikkusega tuulikuid, mille tootlikkus jääb vahemikku 6-8 MW tuulegeneraatori kohta. Kavandatava tuuliku (koos infrasüsteemiga) maa-ala tarve on kuni 2 ha ühe tuuliku kohta. Ehk sama võimsusega päiksepargi rajamine nõuaks 6-10 korda rohkem maad (metsa korral maksimaalselt 60 ha raadamine tuulepargi korral ja minimaalselt 360 ha raadamist päikesepargi korral). Raadatav metsalala, aga vähendab taastuvenergia positiivset keskkonnamõju. Sellest lähtuvalt ei ole päikeseparkide rajamine metsastele aladele eelistatud lahendus. Vesinikupõhise elektritootmise puhul tuleb arvestada, et vesinik-kütuseelemendid on energia talletamise üksused (rohkem infot leiab: https://energiatalgud.ee/img_auth.php/9/96/TT%C3%9C._Mehaanikateaduskond._K%C3%BCtuseelemendid._ %C3%95ppematerjal.pdf) . Vesinikku toodetakse kas veest või maagaasist/biometaanist. Vesinikku enda tootmine nõuab aga energiat. Energia saab tulla fossiilsetest allikatest või taastuvenergeetikast. Nn rohelise vesinikuenergeetika all (millest on ajakirjanduses juttu olnud) mõistetakse taastuvenergiat kasutavat vesiniku tootmist veest või biometaanist. Ehk vesinikuenergiajaam saab esineda koos (ühises võrgus) tuulepargi, päiksepargi või bioenergia jaamaga. Vesiniku tootmist fossiilsete kütuste (nagu põlevkivi) abil ei saa pidada taastuvenergeetikaks. Rajada tööstuslik tuulepark tuultele avatud piirkonda, merele lähemale (näiteks esialgne planeering Eriplaneeringuid koostatakse vastavalt planeerimisseadusele leidmaks sobivat asukohta huvitatud isiku rajada suhteliselt inimtühjas Nõva metsades ja rabades) soovitavale objektile. Vastavatel objektidel on teatavad tehnilised parameetrid, antud juhul on oluliseks parameetriks kaugus sobilikust alajaamast. Sellised alajaamad paiknevad rannikust eemal ja rannikuni ühenduse rajamine tooks kaasa üle 15 km kõrgepingitrassi rajamise. Tegu oleks olulise keskkonnamõjuga kõrgepingiliini rajamisega. Sellest lähtuvalt ei ole Nõva piirkond antud eriplaneeringuga hõlmatud potentsiaalselt sobilik ala. Ranniku (eeskätt Eesti lääneranniku) piironnas on domineerivad arvukad looduskaitselised kitsendused, sealjuures esinevad pikki rannikut olulised lindude rändekoridorid. Antud problemaatikat on rõhutanud nt Keskkonnaamet eriplaneeringu potentsiaalselt sobiliku ala 3 kohta, mis on aladest rannikule lähim. Rajada tööstuslik tuulepark vähemalt 5 km kaugusele elamutest ja piirkonnas elavate nahkhiirte ja lindude Teostatud kaardianalüüsi kohaselt ei paikne kahjuks Lääne-Nigula vallas alasid suurte tööstuslike tuuleparkide rändeteedest jm eemale jaoks (üle 10 tuuliku), mis asuksid kõigist elamutest vähemalt 5 km kaugusel ja ei kattuks kaitsealuste aladega. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest. See on põhjendatud leevendusmeede. Lk 13 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Palume läbi viia põhjalikud keskkonna uuringud ning kooskõlastada uuringud Keskkonnaministeeriumi, Eriplaneeringu ja selle KSH raames kavandatakse erinevates töö etappides sobilikke uuringuid - asukohavaliku Terviseameti, Kaitseministeeriumi, Kultuuriväärtuste ametiga jne etapis ülevaatlikumad uuringud ja detailse lahenduse etapis detailsed uuringud. Kogu planeeringu ja KSH, sh uuringute, koostamine toimub pidevas koostöös eri ametkondadega. Ka eriplaneeringu asukohavaliku esimesele etapile (lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele) on eri ametkonnad esitanud arvukalt omapoolseid ettepanekuid edasiseks arvestamiseks, mis on lähtealusteks edasiseks planeeringu ja KSH koostamiseks. Palume läbi viia nõutava 10-12 kuulised tuuleuuringud piirkonnas usaldusväärse ja kompetentse Eriplaneeringu ja KSH kontekstis ei ole tuuleandmete kogumine otseselt vajalik, sest eriplaneering ei määra uuringufirma poolt tuuliku mudelit. Tuuleparkide planeerimisel kasutatakse tuuleandmeid peamiselt kõige optimaalsema tuuliku mudeli valimiseks (tuuliku mudel valitakse vastavalt esinevatele tuulekiirustele ja turbulentsi näitajatele). Märgime selgituseks, et Riigi Ilmateenistuse poolt esitatavad keskmise tuulekiiruse andmed, esitatakse 10 m kõrguste mõõtmisandmete põhjal. Kõrgemates õhukihtides valitsevad reeglina tunduvalt tuulisemad olud. Teha ettepanekud Vabariigi Valitsusele, Keskkonnaministeeriumile, Terviseametile mujal maailmas Ettepanek ei ole lahendatav eriplaneeringu ja selle KSH koostamise raames. teaduspõhistele uuringutele tuginevate (Saksamaa, Soome, Norra, Taani, Ameerika Ühendriigid jne) põhineva uute keskkonda ja elukvaliteeti säästvate seaduste vastuvõtmiseks (tuulikute kaugus elamutest, kaitsealustest liikidest, madalsagedusliku heli mõju uuringud olemasolevate tuuleparkide elanike seas jms) 16 Risti kogukond uurida madalsageduslike vibratsioonide ja müra mõju inimese tervisele; Tuulikute vibratsiooni, müra, sh madalsagedusliku müra ja varjutuse hindamine on mõjuvaldkonnana KSH kaardistada täpsemalt varjutuse piirkond, arvestades pinnareljeefi. käigus hinnatav. Antud teemad on nimetatud KSH VTK ptk 4.7 ja 4.8. Mets- ja koduloomadele mõju hindamine uurida tuugenite mõju mets -ja koduloomadele. teemana lisati VTK ptk 4.8. Vältimaks konfliktsituatsioonide tekkimist konkreetsetes asukohtades, suurendada tuugenite minimaalset Seisukoht võetakse teadmiseks. Tuulikute täpne paiknemine, arv ja parameetrid selguvad alles planeeringu vahemaad lähielamutest praeguse 1km asemel kaugemale või siis loobuda elamutele lähimatest detailse lahenduse koostamise etapis. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik kauguse positsioonidest. Tuulikute kõrguse planeerimisel eelistada madalamat tuuliku laba tipukõrgust, kui planeerigu elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest. lähteülesandes näidatud maksimaalne 290 m. 17 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet Kuna maapinna absoluutkõrgus on erinev ning vaidlusi võib tekitada, mida loetakse olemasoleva maapinna Lisame kõrguste esitamisel esitatud täpsustuse, iseenesest töötamegi EH2000 süsteemis. kõrguseks, siis teeme ettepaneku määrata tuulikute maksimaalne kõrgus Eesti kõrgussüsteemist EH 2000 (Euroopa kõrgussüsteemist, Amsterdami null) lähtuvalt. 18 Raimo ja Kaja Rüütel Tuulepargi rajamisel peaks KOV väga põhjalikult kaaluma, analüüsima ja hindama, millist mõju avaldab Käesoleva seisuga ei ole keskkonnamõju hindamist veel teostatud. Avalikustamisel on dokument tuulepargi rajamine kohalikele elanikele ( Praegune keskkonnamõjude hindamine on suhteliselt "keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus". Tegu on põhimõtteliselt lähteülesandega pealiskaudne!) keskkonnamõju hindamise teostamiseks, mis ütleb mis mõjusid ja kuidas hindama hakatakse. KOV peaks hea seisma selle eest, et juhul kui tuulepargi rajamine Lääne-Nigula valda Ristile on Kaardianalüüsi andmetel ei esine Lääne-Nigula vallas territooriumeid kuhu mahuks tuulepark ja mis paikneksid möödapääsmatu, arvestataks tuulikute ja lähimate elumajade kauguseks vähemalt 5 kilomeetrit. Juulis 2020 5 km kaugusel elamutest ja ei kattuks looduskaitsealuste aladega. Tuulikute vahekauguste määramisel Risti Põhikoolis kõneles Enefit Green AS minimaalsest kaugusest elumajadest 1,2 kilomeetrit, mis on lähtutakse esmalt mõjuhindamisel selguvatest põhjendatud tulemustest. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle ilmselgelt liiga vähe ja ei ole aktsepteeritud. KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest. Lk 14 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Olemasolevate elektriliini koridoride laiendamisel tuleb kasutada maakaablit. On täiesti põhjendamatu Seisukoht võetakse teadmiseks. Elektriliini koridori paiknemine ja tehniline lahendus täpsustub edasise kasutada Risti alevi/asula piirkonnas ja elumajade vahetus läheduses õhuliine. Praegune Risti alev ja alevi planeeringu koostamise käigus. Asulate piires (olenemata välja valitud alast) kavandatakse ühendusliin ümbrus koosneb õhuliinidest. See ei ole koht, kus arendaja peaks säästma. Risti on võidelnud pikalt selle eest, maakaablina. et 330 kv õhuliin ei läbiks Risti alevit ja nüüd pole mõistlik kaaluda 110 kv või võimsamate kv-ga õhuliinide rajamist/ laiendamist alevis. Planeeritavate tuulikute kõrgused on ebareaalselt suured/kõrged 250-290 meetri kõrgused tuulikud Eriplaneeringu lähtedokumendid kajastavad huvitatud isiku poolt soovitatud maksimaalset tuuliku kõrgust. paigaldada asulate lähistele on lubamatu, kuna inimesed elavad suurte „teletornide“ vahetus läheduses, Tuulikute reaalne paiknemine, arv ja parameetrid selguvad alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise millega kaasnevad varjutused ja müra, mis on ka visuaalselt häirivad (hirmutavad). Ettepanek on Risti etapis. Iseenesest eristub eri kõrgusega tuulikute puhul peamiselt visuaalne mõju. Teiste mõjuvaldkondade asulatele lähimad tuulikud rajada minimaalselt 5 km kaugusele, ning nende kõrgus ei tohiks olla rohkem kui puhul ei esine olulist vahet, kas tuulik on 180 või 290 m kõrgune. Visuaalse mõju hindamisel kasutatakse 180-190 meetrit. Kuidas on võimalik teostada keskkonnamõjude hindamist, kui isegi Euroopas ei ole nii fotomontaaze, mis võimaldavad kujutada erinevaid tuulikuid olenemata nende kõrgusest. Seega on võimalik kõrgeid tuulikuid. mõjude hindamist teostada ka ilma konkreetset tuulikumudelit teadmata. Lisaks täpsustame, et Euroopas, nt Saksamaal Gaildorfi ja Münsteri vahel on käesoleval hetkel olemas 245m kõrgused tuulikud, mis asuvad lähimast elamust ca kilomeetri kaugusel, sh asuvad tuulikud 100m kõrguse mäe otsas ja paistavad ca 350m kõrgustena. Ettepanek on asula vahetuslähedusel vähendada tuulikute arvu- praegu planeeritud 30 asemel 20 tuulikud Eriplaneeringu lähtedokumentide kohaselt soovib huvitatud isik rajada tuuleparki, mis koosneb 17-30nest ühtse pargina. tuulikust. Tuulikute täpsem arv selgub edasisel planeeringu koostamisel. Tuleb analüüsida millist negatiivset mõju avaldab tuuleparkide olemasolu kinnisvaraturul, mis on niigi Mõju hindamine kinnisvara väärtusele on KSH VTKs määratud. Hindamine toimub erialakirjanduse ja teiste maapiirkonnas madalad. riikide vastavate uuringute alusel. 19 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 27.08.2020 nr 1-5/20/2820 VTK sisaldab eksitavat väidet, et eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringusse üle Antud peatükki KSH VTKs täpsustati. KOV eriplaneering on maakonnaplaneeringut muutev, kuna tuulepargi võetud teemaplaneeringus “Tuuleenergeetika” seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest potentsiaalsete asukohtadena vaadeldakse väljaspool maakonnaplaneeringus määratud tuuleparkide ja teemaplaneeringu elluviimise võimalustest. Nimelt ei arvesta dokumendid “Lääne-Nigula valla arenduspiirkondi paiknevaid alasi. Samuti kavandatakse tuulikuid, mille kogukõrgus võib olla üle 250 m. Samas eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad” ja “Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju eriplaneeringu koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringu põhimõtteid (v.a. arenduspiirkondade strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus” kehtivas maakonnaplaneeringus määramine). Maakonnaplaneeringusse sisse viidud tuuleenergeetika teemaplaneering ja selle KSH on olulised “Tuuleenergeetika” seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtete ega teemaplaneeringu infoallikad eriplaneeringu koostamisel. Samas tuleb arvestada, et teemaplaneering on mõnedes aspektides elluviimise võimalustega, vaid kavandavad olulisi muudatusi, mida ei põhjendata (vt kirja p 2 ja 3). praeguseks vananenud. Eriplaneeringuga on eeldatavalt võimalik leida täiendav tuulepargi ala teemaplaneeringus määratud põhimõtteliselt sobivate ja täiendavat tähelepanu vajavate alade hulgast. Eriplaneeringu suurem täpsusaste võimaldab liigispetsiifilisi kitsendusi kajastada täpsemalt, sh viia läbi vajalikke täpsustavaid uuringuid kitsenduste ulatuste täpsustamiseks. Lk 15 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Võimalike asukohtade kaardistamise eelanalüüs välistaval meetodil (VTK peatükk 1.2.) on läbipaistmatu ja Asukohtade kaardistamise eelanalüüs on teostatud selgitamaks, kus valla territooriumil paiknevad alad, mis on piisavalt põhjendamata. VTK-s puudub selgitus, kuidas kujunes loend looduskaitseliselt oluliste alade ja eriplaneeringu objektiks oleva tuulepargi jaoks piisavalt suured ja tehniliselt sobilikud (15 km raadiuses objektide kohta ning millistel alustel moodustati puhvrid. Kehtivas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus sobilikust alajaamast). Eelanalüüsi mõte on esitada eelkõige kohalikule elanikkonnale täpsem info, kuhu “Tuuleenergeetika” jõuti loendini looduskaitseliselt olulistest objektidest ja vajalike puhvrite ulatusest tuulepark teoreetiliselt tulla võib. Seega on alade esialgsed ulatused näidatud pigem suuremana, sest alade aruteludel Keskkonnaameti ja erialaspetsialistidega. Kõnealuse eriplaneeringu ja VTK koostamisel midagi hilisem laiendamine, võib osutuda keerukaks. Alade asukoha eelvalik (sh vajadusel täiendavate sarnast toimunud ei ole. Lisaks on välja toomata täielik loend objektidest ja tunnustest, mida kaardistamise looduskaitseliste kauguspiirangute kokkuleppimine) toimub eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi eelanalüüsil kasutati. “Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika aruande koostamise raames. Üks ühele maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus kasutatud metoodika teemaplaneeringud. Olemasoleva olukorra analüüs, planeeringulahenduse kujunemine, keskkonnamõju ülevõtmist eriplaneeringu koostamisel ei pea KSH koostaja õigeks. Antud metoodika on kasutatav suure strateegilise hindamise aruanne” (OÜ Hendrikson ja Ko, 2012) on tabelis 10 lk 132-134 esitatud kaitstavatele pindalaliste alade temaatilisel planeerimisel, kuid eriplaneeringu koostamisel on võimalik aladele (eeskätt loodusobjektidele määratud piirangud (punane- tuuleenergeetika arendamiseks tõenäoliselt ebasobiv ala, väljavalitud alale) läheneda suurema detailsusega. Näiteks on teemaplaneeringus I kat kotkaste ja must- kollane-tõsist tähelepanu vajav ala) ja hinnangud neile. Selline esitlusviis loob selge ülevaate, missuguseid toonekure püsielupaikade ümber arvestatud 2 km puhvriga. Tõmmates kõigi I kat kotkaste ja must-toonekure objekte ja kuidas arvestati. püsielupaikade ümber 2 km välistava ala, saame me väga ulatusliku piirangu. Vaadeldes antud püsielupaiku aga Palume täiendada VTK peatükki 1.2, lisades sellesse puudvad põhjendused ning selgitused. lähemalt, võib osutuda, näiteks et 1) reaalselt on püsielupaigaga kaitstav pesa hävinud, 2) antud püsielupaiga lindude täpsemal uuringul selgub, et piiranguala peaks mõnes ilmakaares olema suurem, samas kui teises ilmakaares on toitumisala oluliselt väiksem. Ka teemaplaneeringu KSH aruanne, ütleb: "Määratud puhvrite vajalikkust ja täpset ulatust kaaluda igal üksikjuhul eraldi. Tegemist on maksimaalse ulatusega ja see võib osutuda konkreetses situatsioonis oluliselt väiksemaks (kuni seadusekohase piiranguni)." Seega kuna tegu on eriplaneeringu menetlusega, mis võimaldab hilisemates etappides vajadusel väga konkreetseid väliuuringuid asukoha eelvalikuga selgitatud alal, siis on otstarbekas esialgu kaardistada alad suuremana ning järgmistes etappides hakata neid vajadusel kitsendama. VTK ptk 3.1.4 esitati võrdlus teemaplaneeringu KSH aruandes esitatud looduskaitseliste kauguskriteeriumite ja eriplaneeringu esialgsel kaardianalüüsil kasutatud kauguskriteeriumite vahel. VTK-s on arvestatud oluliselt vähem looduskaitseliselt olulisi tunnuseid kui kehtivas nende puhvrite kohta Võrdlustabel lisati VTK ptk 3.1.4. Märgime veelkord, et lähtudes eriplaneeringu etapilisusega ei ole otstarbekas koos selgituste ja põhjendustega, kui need on erinevad. Näiteks teemaplaneering “Tuuleenrgeetika” asukoha eelvaliku VTKs, ilma igasuguste uuringutega, määrata kõigi EELISes märgitud I kat kotkaste ja must- rakendas LK I kaitsekategooria kotkaliikide ja must-toonekure püsielupaikade puhul “punast” (välistavat) toonekure pesade ümber 2-5 km välistavat ala. Seepärast soovitakse looduskaitselisi kitsendusi eriplaneeringu puhvrit 2 km raadiuses ja “kollast” (tõenäoliselt ebasobiv ala) puhvrit 5 km raadiuses, kõnealune ja KSH läbiviimisel järk-järgult täpsustada. eriplaneering on igasuguste põhjendusteta kasutanud kümme korda väiksemaid puhvreid: “Linnustiku jaoks olulised alad välistati sealjuures koos kaitse-eesmärkide tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega/---/ kotkaste ja must-toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga.” teemaplaneeringus (mis on võetud maakonnaplaneeringu koosseisu), rakendatud puhvrid erinevad kuni kümnekordselt või puuduvad üldse. Palume koostada kõigi teemaplaneeringu “Tuuleenergeetika” kaardianalüüsis kasutatud tunnuste võrdlustabel Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH VTK kaardianalüüsis kasutatavate looduskaitseliselt oluliste objektide (tunnuste) ja nende puhvrite kohta koos selgituste ja põhjendustega, kui need on erinevad. Lk 16 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. VTK koostamisel ei ole kasutatud (ja seetõttu puudub ka viide) tööd “Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna Nimetatud töö on üheks aluseks linnustikualase mõjuhinnangu koostamisel KSH I etapi aruandes. Viide tööle maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku lisati KSH VTK ptk 4.1. KSH I etapi aruande koostamisel, sh mõjuhinnangute andmisel, lähtutakse nii osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid andmebaasidest, piirkonnas eelnevalt tehtud uuringutest kui ka aladel tehtavatest välivaatlustest. leevendavatest meetmetest” (Kuresoo, A., Leito, A., Luigujõe, L. 2011. Eesti Maaülikool, Tartu). Nimetatud töö sisaldab olulist teavet looduskaitseliselt oluliste linnuliikide rändepeatuspaikade, rändeteede jm kohta neljas rannikumaakonnas, sealhulgas Lääne-Nigula valla territooriumil. Töös toodut ei ole lähteseisukohtades ega KSH VTK-s arvestatud. Palume nimetatud töö arvesse võtta ning eriplaneeringu dokumente vastavalt täiendada. Nahkhiirtele avalduva mõju käsitlemisel tuleb lisaks KSH VTKs mainitud andmebaasidele juhinduda ka Vastavalt ettepanekule täiendati KSH VTKs ptk 4.1. Kuna eriplaneeringu ja selle KSH ülesehitus on etapiline, siis EUROBATSi juhendist "Guidelines for consideration of bats in wind farm projects". Palume lisada juhend KSH on ka väliuuringute kavandamine etapiline. KSH I etapis on ette nähtud ülevaatlikud väliuuringud selgitamaks väljatöötamiskavatsuses viidatud alusmaterjalide loetelusse ning täiendada KSH väljatöötamiskavatsust alade põhimõttelist sobivust tuulepargi tarbeks ning kavandamaks täpsemaid uuringuid asukoha eelvalikuga vastavalt juhendile, sh määratleda, millises etapis viiakse läbi juhendi kohased uuringud. väljavalitaval alal detailse lahenduse KSH raames. EUROBATSi juhendist lähtutakse arvestades eriplaneeringu protsesssi eripärasid. Tulenevalt eeltoodud puudustest on Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) seisukohal, et dokumente “Lääne- KSH VTKd on täiendatud laekunud ettepanekute alusel. Peamiselt on täiendused seisnenud täiendavate Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad” ja “Lääne-Nigula valla eriplaneeringu mõjuvaldkondade lisamises ja juba eelnevalt VTKs käsitletud teemavaldkondade täpsustamises. KSH VTKs keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus” tuleb oluliselt täiendada. tehtud täiendused ei ole niivõrd suuremahulised, mis nõuaksid dokumendile uuesti avaliku väljapaneku PlanS § 102 lg 2 sätestab, et avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku korraldamist. Kõigil ettepanekuid esitanud osapooltel on võimalik täiendatud VTKga ja laekunud ettepanekute omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vastustega tutvuda. Samuti toimuvad ettepanekute arvestamist kajastavad avalikud koosolekud. Eriplaneering väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. EKO hinnangul on vajalikud muudatused niivõrd olulised, et ja selle KSH on oma olemuselt avalikud protsessid, seega kui osapooltel on täiendvaid ettepanekuid võib neid enne järgmist etappi , milleks on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja esitada kogu planeeringu menetlusaja jooksul. Märgime, et seaduse kohase KSH I etapi aruande keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse kooskõlastamisele eelneb KSH aruande koostamine. KSH I etapi aruande koostamisse on EKO poolne panus avaldamiseks, tuleb eelvaliku lähteseisukohad ja KSH VTK uuesti avalikustada. PlanS selles etapis igati tervitatav. kordusavalikustamist sõnaselgelt ette ei näe, kuid selle läbiviimine järgib igati PlanS § 9 esitatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet. EKO on ühtlasi seisukohal, et eriplaneeringu esimeses etapis on rikutud PlanS 99, mis käsitleb koostööd ja Eriplaneeringu menetlusel ei ole rikutud PlanS 99 nõudeid. Juhime teie tähelepanu, et lähteseisukohtade ja KSH kaasamist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel. § 99 lg 2 ütleb sõnaselgelt, et VTK avalikustamise näol on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise ühe esimese toiminguga. kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, Lähteseisukohtades ja KSH VTKs esitatud potentsiaalselt sobilikud alad on esitatud arutelu avamiseks antud isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse objekti asukoha eelvaliku tegemisel. Alternatiivina oleks olnud võimalik VTKs esitada ainult info, et kaalumisel kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise on vastavalt algatamisotususele kogu valla territoorium. See aga oleks kohalikele elanikele andnud palju keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised ebamäärasema teabe objekti võimaliku paiknemise kohta. Asukoha eelvaliku tegemine ise toimub edasise keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. EKO kui valitsusväliseid planeeringu ja KSH I etapi aruande koostamisel ja selle tegemisse kaasatakse PlanS § 99 lg 2 kohased isikud. keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon on seisukohal, et sisulist kaasamist eelvaliku tegemisse Asukoha eelvaliku käigus vaadeldakse esialgselt kaardistatud alasid täpsemalt ning leidakse koostöös (VTK ptk 1.2) ei ole toimunud. Kaasamiseks ei saa lugeda teate edastamist avaliku väljapaneku kohta. erialaspetsialistide jt huvipooltega aladest sobivaim. Sealjuures on selge, et edasise planeeringu (nii asukoha eelvaliku kui detailse lahenduse koostamise) ja KSH-de käigus toimub alade oluline täpsustumine (kitsendamine). Lk 17 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Lisaks rõhutame, et väliuuringute läbi viimine nii linnustiku kui nahkhiirte osas on eriplaneeringus valituks, st Seisukoht teadmiseks võetud. KSH I etapi käigus toimuvad ülevaatlikud linnustiku (läbiviija Andrus Jair, tööde tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks osutunud aladel kindlasti vajalik, et saada alusandmed, mille põhjal käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele teiste liigispetsialistdega) ja nahkhiirte inventuurid (läbiviija Matti hinnata võimalikke muutusi seoses tuulikute rajamise ja tööga. Masing) kõigil kolmel potentsiaalselt sobilikul alal. Antud inventuuride eesmärgiks on kontrollida andmebaaside infot ning anda hinnang potentsiaalselt sobilike alade reaalse sobilikkuse osas (anda alade sobilikkuse paremusjärjestus vastavalt tundlike linnuliikide ja käsitiivaliste arvukust arvestades). Välitöödega alustati 2020 kevadel ning need kestavad sügisrände lõpuni. KSH I etapi välitööde eesmärgiks on ühtlasi panna paika välitööde vajadus detailse lahenduse KSH koostamiseks. 20 Traperii OÜ 25.08.2020 Meie ettepanek on laiendada arendusala „Ala 2“, et see hõlmaks endast ka kahte viimast kinnistut Potentsiaalselt sobilikud alad on kujunenud kaardianalüüsi alusel, mis ei arvesta kinnistute omandit, kuid võtab (77601:003:0701; 77601:003:0702). Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses arvesse muuhulgas kaitsealuste alade ja liikide teadaolevaid asukohti. Antud kinnistud on potentsiaalselt esitatud kaartide ja informatsiooni põhjal on võimalik järeldada, et antud kinnistud jäeti „Ala 2“ välja sobilikust alast välja jäätud kuna ühel neist on teadaolev kaitsealuse liigi elupaik ja teine paikneb potentsiaalselt tõenäoliselt nii kaitsealuse liigi leiukoha ala tõttu kui ka arendusala terviklikusse säilitamise eesmärgil. sobilikust alast lahus. Arvestades kaitsealuse liigi tundlikust ei pea KSH koostaja antud kinnistute hõlmamist Tulenevalt asjaolust, et muuhulgas ka Eestis on rajatud tuuleparke kaitsealuste liikide leiukohtade potentsiaalselt sobilikku alasse põhjendatuks. vahetusesse lähedusse ilma olulise negatiivse mõjuta (näiteks Virtsu II tuulepargi puhul), peame asjakohaseks, et antud kinnistutele elektrituulikute paigutamise võimaliku mõju kaitsealuse liigi leiukohale hinnataks planeerimisemenetluse hilisemas faasis kui selleks on kogutud rohkem teavet. Me ei pea mõistlikuks välistada antud kinnistuid potentsiaalsest arendusalast „Ala 2“ niivõrd algses faasis puuduliku teabe alusel. Potentsiaalse tuulepargi arendajana kinnitame valmisolekut ja huvi rajada elektrituulikuid antud kinnistutele. 21 Piirsalu Küla Selts MTÜ 27.08. 2020 Lk 18 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 3.1. Ülesande püstitus ei lähtu taotlusest. Taotluses on huvitatud isik nimetanud tuulepargi Palume täpsustada, mida soovitakse. Eriplaneeringu koostamist alustatakse võimalusel vastavalt arendaja põhiparameetreid, mis ei kattu lähteseisukohtades esitatuga. Eeldused ja seisukohad on põhjendamata. plaanidele ning neid on ka vastavalt kohalikule omavalitsusele ja osavallakogudele ning kogukonnakogudele 3.1.1. Eelvaliku lähteseisukohtade koostaja on punktis 3 Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad tutvustatud (olemas protokollid). Lähteseisukohtadega määratakse edasise töö tegemise põhimõtted, sh ülesanded alapunktis 3.1. Tehnilised nõuded asukoha eelvaliku tegemiseks toonud välja asukohavaliku täpsustatakse ka algatamisotsuses ning kavandatavat objekti puudutavat informatsiooni. P 3.1.3. Alajaama tegemise eeltingimused: ühenduse teemat täpsustatakse lähteseisukohtades ja KSH VTKs. Ühendus on võimalik teha 330 kV õhuliinile 3.1.1.1.tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha; rajatavasse 330 kV alajaama. Eelistada tuleb olemasolevate alajaamade asukohti - see on kõige 3.1.1.2.tuulepark koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki keskkonnahoidlikum lahendus. teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast; Lähteseisukohtasid täiendatakse p 3.1.4 väljatoodu osas. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja 3.1.1.3.liitumine teha 330 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise olla kuni 15 km. Määrata liini trassi koridor; planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada 3.1.1.4.planeeringu koostamisel arvestada keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute säästvat arengut. Antud KSH VTK on juba võtnud paljude mõjuvaldkondade osas laiema lähenemise kui KeHJS selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist; seda ette näeb. Kõik KSH I etapi aruandes hinnatavad mõjuvaldkonnad koos selgitustega on esitatud VTK ptk 4. 3.1.1.5.tuulepark peab moodustama terviku (mitte koosnema lahustükkidest). 3.1.2. Ükski lähtedokument ei sisalda informatsiooni planeeritavate tuulikute arvu ja kõrguse kohta. 3.1.3. Selgusetud on tehniliste nõuete lähtealused nii ala suuruse kui liitumisvajaduse osas 330 kV alajaamaga. Eestis on tänase seisuga 11 330 kV alajaama, ja nende hulka ei kuulu Risti 110 kV alajaam. Harku- Lihula-Sindi kõrgepingeliini teemaplaneeringu menetlusest teada olevalt on planeeritud 330 kV alajaamad sõlmpunktidesse Harkusse, Lihulasse ja Sinti, aga mitte Ristile. Seda kinnitab AS Elering põhivõrgu kaart. See nõue kitsendab tuuleparkide rajamise võimalusi Eestisse oluliselt ja välistab nende rajamise kavandatavale planeeringualale. 3.1.4. Lähteseisukohad sisaldavad nõuet arvestada vaid keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist. Arvestamata on maakasutust, majanduslikke mõjusid, elukeskkonda, sotsiaalseid, esteetilisi, ajaloolisi jms aspekte. Lisada nii alade eelvaliku kui ka KSH väljatöötamise kavatsusse. 3.2. Arusaamatuks jääb, millisel viisil on teostatud potentsiaalselt sobilike alade eelvalik. Selgitada ja Palun selgitada, millised on välistused aladel 1 ja 3. täpsustada, miks on sisse võetud alad 1 ja 3, kui on ilmne, et need sisaldavad ilmseid välistusi. Töö koostamisel kasutati metoodikat, kus arvestati keskkonnakaitselisi piiranguid, teede jms tehnoobjektide nõutud puhverstsoone ning lisati ka puhver elamualadega 1km. Nii leiti 5 ala, millest lisakriteeriumite abil valiti välja 3 ala. Edasisel töö koostamisel võrreldakse erinevaid eelvalikualasid omavahel ja selgitatakse täiendavalt võimalikke keskkonnamõjusid. Potentsiaalselt sobilike alade leidmiseks teostatud kaardianalüüsi metoodikat on selgitatud KSH VTK ptk 1.2. 3.3. Põhjendamata on ala suuruse 2500 ha suuruse nõue. Põhjendada. 2500 ha suuruse nõue lähtus huvitatud isiku taotlusest ning vastavalt taotlusele analüüsitaksegi võimalikke asukohtasid tuulikupargi tegemiseks. 3.4. Välistada Lääne-Nigula vald planeeringualana, kuna see ei vasta taotleja esitatud tingimustele. Planeering on algatatud kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsusega kogu valla territooriumil - ehk laiendas planeeringuala võimalikult suureks, et kõik isikud oleksid kaasatud. Taotleja taotlus on sellisel puhul soovituslik. 3.5. Taotleja planeeringu lähtetingimuste muutmisel määrata tuuliku lähimaks võimalikuks kauguseks Ettepanek on teadmiseks võetud. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline elamumaa sihtotstarbega maaüksusest või muu sihtotstarbega maal paiknevast elamust vähemalt 3,5 km. tuulikute ja elamute vahemaa täpsustamine lähtuvalt mõjude esinemisest. Lk 19 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 3.6. Määrata üksiktuuliku suurimaks võimalikuks kõrguseks mitte rohkem kui 190 m. Ettepanek on teadmiseks võetud, võimalusel palun esitada põhjendus, et miks peaks tuulik olema 190 m kõrgune. Tehnoloogia arengu järgi ei ole mõistlik toota madalamate tuulikutega elektrienergiat, kuna need pole nii efektiivsed, kui kõrgemad tuulikud. Kui tuulik juba ehitatakse, siis ta võiks olla võimalikult efektiivne, muuhulgas võimaldab kõrgemate tuulikutega toota rohkem energiat sealjuures vähema müraga - kõrgema tuuliku rootori kaugus maapinnast kaguemal, st müraallika vahemaa vastuvõtjaga suureneb veelgi. Seetõttu ei ole praegu lähteseisukohtade staadiumis otstarbeks sellist piirangut määrata - piirangud peavad olema põhjendatud, st miks valida vähem keskkonnasõbralik ehk madalam ja väheefektiivsem tuulik suurema ja parema asemel. Edasise protsess raames toimub tuuliku kõrguse piirangu täpsustumine. 3.7. Määrata tuulikupargi suuruseks mitte rohkem kui 10 tuulikut. Ettepanek on võetud teadmiseks, palume täiendavat selgitust koos argumenteeritud põhjendustega. 17-30 tuulikut on lähtunud huvitatud isiku taotlusest ning vastavalt taotlusele analüüsitaksegi võimalikke asukohtasid tuulikupargi tegemiseks. 3.8. Mitte välistada lahustükseid planeeringualasid. Tuulikupark on tehnoloogiliselt üks tervik - tuulikud seotakse tuulikuid ühendava alajaamaga, mis omakorda ühendatakse põhivõrguga. Kehtib loogika, et mida vähem kaablite meetreid ja alajaamu, seda keskkonnasõbralikum lahendus. Seetõttu ei ole otstarbekas siduda tuulikuid suurema maa-ala tagant. 3.9. Mitte arvestada 15 km kauguse piiranguga olemasolevast alajaamast (110 kV või 330 kV). 15 km määrang tuleneb huvitatud isiku taotlusest, mis omakorda on seotud sooviga, mitte teha pikka ühendusliini, millega kaasneb oluline keskkonnamõju. Tulenevalt varasemast protsessist ning hetkeseisuga olenevatest teadmistest seda parameetrirt ei muudeta, kuna pikem ühendusliin omab suuremat keskkonnamõju. 3.10. Mitte planeerida tuulikuparke senise olulise inimtegevuse mõjuta aladele (metsamassiividesse) vaid Keskkonnarikkelised asukohad ei ole välistatud. Metsamassiivide välistamiseks palun esitada põhjendused, keskkonnarikkelistesse asukohtadesse (ammendatud karjäärialad vms). miks neid peaks välistama. Praeguses staadiumis ei näe töö koostajad vastuolu tuulikute ja metsa säilimise vahel (va raadamiseks hädavajalik ala). Lisaks aitab mets vähendada müra- ja visuaalset häringut. 3.11. Leida ja hinnata reaalseid alternatiive sealhulgas viia läbi nende KSH. Töö koostajad hindavad reaalseid asukohaalternatiive ja koostavad vastava mõjuhindamise. 4.1. Uuendada planeeringula lähteülesande revideerimise tulemusel muutunud KSH ruumilist ulatust. Palun ettepaneku tegijalt selgitust, mida on mõeldud. Planeeringu ja selle KSH ruumiline ulatus on kogu Lääne- Nigula valla territoorium, hiljem juba täpsete alade võrdlemisel nende mõjude ulatus, mis võib ulatuda ka väljapoole Lääne-Nigula valla territooriumi. Seda ulatust ei saa otsustega muuta ega suunata. 4.2. Arvestada, et praegusest lähteülesandest tuleneva planeeringuala ruumilise ulatuse mõjuala ületab Lähtuvalt lähteülesandes ja VTKs esitatud kaasatavate isikute tabelile kuuluvad kaasatavate isikute hulka ka eriplaneeringu ruumilise ulatuse alast väljapoole. See tingib vajaduse kaasata planeeringu protsessi naaberomavalitsused. Kõigil isikutel (olenemata nende elukoha omavalitsusest) on võimalik esitada mõjutatud omavalitsused ja mõjutatud aladele jäävad mõjutatud subjektid. omapoolseid ettepanekuid kogu eriplaneeringu koostamise käigus. Lk 20 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 4.3. Ruumilise ulatuse kirjelduse koosseisus nimetatud riigihanke 217848 tehnilises kirjelduses loetletud KOV eriplaneering on planeeringu viis, millega otsitakse olulise ruumilise mõjuga objektile asukohta ja asukoha tingimused (otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m leidmisel koostatakse selle objekti detailne lahendus. Sellise objekti asukoha valikul ja edasisel planeerimisel on kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. mõju hindamise oluliseks sisendiks kavandatava objekti parameetrid. See on vajalik ka hankeobjekti Tuulepargi jaoks vajalikuala suurus on ca 2500 ha. Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi piiritlemiseks, et pakkuja saaks aru, mis on töö ülesanne ja ulatus. Ühtegi ORME objekti ei ole võimalik juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km) ei vasta planeerida ega selle mõjusid hinnata teadmata objekti tehnilisi näitajaid. Näiteks on väga erinev kas asukohta eriplaneeringu algatamise taotluses küsitule. Taotlus ei sisalda tuulikute arvu ega kõrgust. Mittesisaldavad otsitakse 3-le 35 m kõrgusele tuulikule või 30-nele kuni 290 m kõrgusele tuulikule, sest näiteks selliste kitsendused kõrvaldada. tuuleparkide maa-ala nõudlus ja ka planeeringu ja KSH koostamise töömaht on väga erinev. Sellest lähtuvalt on (PlanS § 99. lg 3 kooskõlas olevana) KSH VTK koostamisse kaasatud ka huvitatud isik, kes on täpsustanud soovitud objekti parameetreid. Kuna eriplaneeringu eesmärk on just konkreetsele objektile asukoha valimine, siis ei ole otstarbekas otsida asukohta objektile, millel puuduvad mingidki parameetrid ja mis ei vasta soovitud tingimustele. Planeeringu lõpptulemus peab olema aluseks ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks, milleks peab olema konkreetne valmislahendus ning kehtestamisest 5 aasta jooksul peab planeeritu valmis olema. 4.4. Arusaamatuks jääb eelanalüüsi metoodika välistusalade ja asukoha eelvalikualade määramisel. Hindaja KSH koostaja jaoks olid VTK koostamise seisuga kõik 3 potentsiaalselt sobilikku ala leitud sama kaardianalüüsi enda poolt välja toodud välistused välistavad alade I ja III kasutuselevõtu planeeringu seniste eesmärkide metoodikaga ja seega võrdsetel lähtepositsioonidel. KSH läbiviimise käigus (sh ametkondade, saavutamiseks. Ometi on need toodud justkui võrdsed alternatiivid alale II. Tegemist on tahtliku erialaspetsialistide arvamuste kogumine ja välitööd) toimub järk-järgul alade piiride täpsustamine ja nende moonutamisega, mis annab võimaluse demonstreerida näilist demokraatiat, kuid pole seda tegelikult mitte. sobilikkuse hindamine. KSH I etapi tulemus on hinnang alade sobivuse kohta (sobivuse paremusjärjestus). Arendaja ilmne huvi on saavutada oma eesmärk alal II ja alternatiivid kannavad kattevarju eesmärki. 4.5. Määrata välistuspuhvriks 2000 m elu- ja ühiskondlikest hoonetest. Mööndused lubada isikute nõusolekul Ettepanek on teadmiseks võetud. Eriplaneeringu asukohavaliku ja selle KSH raames on võimalik järk-järguline kinnisturaamatusse kantud kitsendusena ala täpsustamine. Võimalusel palume täpsustada, milliseid kitsendusi ja ja kelle maaomandile kandeid soovitakse, palume ka kontrollida selle soovi õiguspärasust ja teostatavust vastavalt AÕS-s sätestatule. 4.6.1. Määrata alade mõjualad ja esitada aladele mõjualade simulatsioonid kaardimaterjalina, vähemalt: Tuuleparkidega kaasnevad mõjualad erinevad mõju liigiti. Selleks, et mõjude ulatust ja olulisust selgitada 4.6.1.1. kõik dokumendi tabelites 1, 2 ja 3 nimetatud objektide osas. viiaksegi läbi KSH. Antud KSH lisana on koostamisel kaardirakendus https://arcg.is/Duv9a2 Antud 4.6.1.2.allpool loetletud, inimesele, tema tervislikule ja emotsionaalsele seisundile, ainelis-materiaalsele kaardirakendusele kantakse KSH aruande valmimisel nende mõjude ulatus, mis on asukohavaliku etapis olukorrale, väärtushinnangutele mõjuvate asjaolude osas. ruumiliselt määratletav ja avalikult kuvada lubatav (I ja II kaitsekategooria liike puudutavaid andmeid ei ole lubatud avaldada). Mõjuhindamine toimub vastavalt KeHJS-es sätestatule ja väljatöötamise kavatsuses määratud lähtealustele. 4.6.2. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et kaitseala tüüpi objektide suhtes avalduv mõju on KSH VTKs ei ole esitatud väidet, et kaitseala tüüpi objektidele avalduv mõju on vähetõenäoline. VTKs on vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine. esitatud ülevaade kõigi potentsiaalselt mõjutatavate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja lähtuvalt kaitse- eesmärkidest antud hinnang, kas mõju võib esineda või mitte. Hindamisel on lähtutud asjaolust, et üksi potentsiaalselt sobilik tuulepargi ala ei kattu kaitsealaga, seega ei ole võimalik kaitsealade terviklikkusele mõju avaldamine. Vaadeldud on kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kohta olemasolevat infot ning selle põhjal antud hinnang, kas mõju avaldamine on tõenäoline. Lihtsustatult on mõju avaldamine tõenäoline kaitsealadele, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide või nahkhiirte kaitse. Alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks on taimede ja koosluste kaitse, mõju ei avaldata, sest mõju saaks avaldada kui muudetaks taimede/koosluste kasvutingimusi (veereziim ja valgusreziim), kuid seda ei ole ette näha. Mõjuhindamine kaitsealadele, mille puhul mõju ei ole välistatud, viiakse läbi valitud 3-le alale planeeringu järgmises etapis. Lk 21 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 4.6.3. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et kaitsealustele taimeliikidele on mõju väljaspoole kasvukohti Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse paiknemisel objektide suhtes avalduv mõju on vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine. otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline. 4.6.4. Hinnata ja uurida püsielupaikade ja projekteeritavate kaitsealuste objektidele ilmnevat mõju KSH-s. Antud mõjuvaldkondade hindamine on kajastatud KSH VTK ptk 4.2.. Püsielupaik on üks kaitseala alaliike ning juhul kui piirkonnas paikneb projekteeritavaid kaitsealasid, siis on ka need antud peatükis esitatud. 4.6.5. Hinnata ja uurida kaitsealustele taimeliikidele ilmnevat mõju KSH-s. Taimestiku mõjuvaldkond on kajastatud KSH VTK ptk 4.1. 4.6.6. Inventeerida täiendavalt ehitustegevuse otsesele mõjualale jäävaid elupaiku ja taimeliike, Korraldada KSH koostaja ei pea asjakohaseks taimestiku inventuuride kavandamist KSH asukohavaliku etapis, sest antud KSH ja teha vajadusel ettepanekud nende kohase tasemega kaitse alla võtmiseks. etapis ei ole teada tuulikute jt rajatiste asukohad ehk ehitusalune ala. Kõikide potentsiaalselt sobilike alade tervikulatuses detailne taimekoosluste inventeerimine ei ole mõistlik ressursikasutus. KSH asukohavaliku etapis lähtutakse EELIS andmebaasis ja metsaregistris olemasolevast infost ja KSH I etapi aruandes pannakse paika inventeeringute jt uuringute vajadus KSH detailse lahenduse koostamiseks. Detailse lahenduse koostamise käigus uuritakse läbi tuulikute ehitusalused alad. 4.6.7. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et vääriselupaikadele avalduv mõju väljaspoole vääriselupaiku Metsakooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui metsakooslusele kavandatakse otsest paiknevate objektide suhtes avalduv mõju on vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine. ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet) või ehitustegevust koosluse vahetusse lähendusse, mis muudaks vee- või valgusreziimi. Kaardianalüüsis on metsa vääriselupaikade esinemisalad tuulepargi asukohana välistatud ja seega otsest mõju ei esine. Kaudselt võib esineda vee- ja valgusreziimi muutus, mida saab hinnata KSH detailse lahenduse etapis, sest on vaja teada kuhu tulevad ehitusalad. 4.6.8. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et NATURA 2000 aladel olevate taimeliikide ja kooslustele Natura aladel kaitstavatele taimeliikidele ja kooslustele on võimalik otsene negatiivse mõju avaldamine, kui avalduv mõju vähetõenäoline. Korraldada mõju hindamine. nende esinemisaladel kavandatakse ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti ja kooslusi on otsese mõju avaldamine ebatõenäoline. Natura aladel paiknevate taimeliikide kasvukohad ja kooslused on esialgsel kaardianalüüsil tuulepargi võimaliku asukohana välistatud. Kaudselt võiks esineda vee- ja valgusreziimi muutus, kuid sellise mõjuala ulatus on kuni paarkümmend meetrit. Tuulikute vundamendi ala jääb kaugemale kui paarkümend meetrit Natura aladel kaitstavate taimeliikide ja koosluste esinemisalast, sest tuuliku tiivik ei tohi ulatuda üle potentsiaalselt sobiliku ala piiri. Seega on välistatud ka kaudse mõju esinemine Natura loodusalade kaitse- eesmärgiks olevate taimede ja koosluste esinemisaldele. 4.6.9. Selgitada, millele tuginedes järeldub, et inventeeritud elupaikadele avalduv mõju on ebatõenäoline. Vt eelmine vastus Natura alal esinev kaitse-eesmärgiks olev kooslus on Natura elupaik. Korraldada mõju hindamine. 4.6.10. Uurida ja hinnata KSH-s sarnaselt põhjaveele veekogudele avalduvat mõju. Tuulepargi rajamisega ei kaasne lokaalset veetarvet või reovee teket. Veekogude kaitseks ehitustegevusega kaasnevate mõjude eest kehtivad veeseaduse ja looduskaitseseaduse alusel veekaitse- ja ehituskeeluvööndid. Teadaolevalt ei kavandata ehituskeeluvööndite vähendamist. Järgides ehituskeeluvööndite paiknemist ei ole tõenäoline veekogudele avalduva olulise negatiivse mõju esinemine. 4.6.11. Uurida ja hinnata KSH-s planeeringu mõju soostikele. Mõjuvaldkond lisati VTK ptk 4.4. 4.6.12. Kirjeldada pärandkultuuri objekte kui kaitsevajadusega objekte, mitte kui soovitatavalt säilitatavaid. Pärandkultuuri objektid ei ole osteselt kaitsevajadusega objektid, neid ei ole kavandatud kaitse alla võtta. Mõju Käsitleda KSH-s. hindamine kultuuripärandile, sh pärandkultuuri objektidele, on mõjuvaldkonnana kajastatud ptk 4.12. 4.6.13. Uurida ja hinnata tuulikute mõju liiklusohutusele nende nähtavusulatusala teedel. Teemavaldkond lisati KSH VTK ptk 4.16. Lk 22 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 4.6.14. Inventeerida ja hinnata KSH käigus planeeringuga kavandatava tegevuse mõjuala väärtuslikud vaated Piirkonna väärtuslikud maastikud ja kauni vaatega teelõigud on määratud maakonnaplaneeringus. Väärtuslike ja väärtuslikud maastikud ning uurida neile avalduvat mõju. Lisanduvad vaated ja maastikud lisada valla maastike ja kauni vaatega teelõikude täpsustamine on valla üldplaneeringu ülesanne. Eriplaneeringu KSH üldplaneeringule. Väär on väide mõju puudumisest. ülesanne ei ole täiendavate väärtuslike maastike või kauni vaatega asukohtade määramine. Küll aga teostatakse KSH käigus tuulepargi visualiseeringud vaatekoridorist, mida omavalitsus ja kohalik elanikkond peavad olulisteks. 4.6.15. Kuna maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering on osutunud arendajale aegunuks ja Eriplaneering tegeleb ORME objektile asukoha valiku ja hilisemas etapis selle detailse kavandamisega. ebavajalikuks, siis ei saa eriplaneeringus lähtuda ka tõenäoliselt aegunud maakonnaplaneeringust juba Eriplaneering saab seega nii maakonnaplaneeringut kui ka üldplaneeringut muuta ORME objekti osas. Asjaolu, seetõttu, et käsitletud kujul maakonda enam ei eksisteeri. Seega peab eriplaneering revideerima kõiki et eriplaneeringuga taotletakse ühe maakonnaplaneeringu aspekti muutmist ei muuda teisi maakonnaplaneeringu käsitlusi väärtuste osas. Sama kehtib omavalitsuse kehtivate üldplaneeringute kohta, maakonnapalneeringu aspekte tühiseks. Eriplaneering on üldplaneeringu täiendamiseks määratud mis on ilmselt aegunud ja milles kirjeldatud väärtused aja jooksul muutunud ja vajavad ümber hindamist. planeeringuliik. Juhul, kui eriplaneering kehtestatakse enne üldplaneeringut, siis on võimalik kanda Seda enam tuleb seda teha uue üldplaneeringu koostamise valguses vältimaks hilisemaid vastuolusid või eriplaneeringuga määratu üldplaneeringusse. käsitlemata aspakte. 4.6.16. Mitte arvesse võtta kaugust lähimast 330 kV alajaamast kuna see pole KSH käsitluse subjekt. Tegu on selgelt KSH käsitluse objektiga. Tuulepargi kavandamisel ei ole oluline mitte ainult tuulepargi enda asukoht, vaid ka trassikoridor, mis ühendab tuulepargi kohalikku alajaama elektrivõrgu alajaamaga. Eriplaneeringu I etapp peab määrama ka ligikaudse trassikoridori ja seega KSH hindama ka selle rajamise mõjusid. 4.6.17. Müra hindamisel kohaldada mitte indikatiivset hindamist, vaid teostada faktilised mõõtmised Müratasemete hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 6.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra simulatsiooniobjektidega. normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Objektide puhul, mida alles planeeritakse ei ole võimalik kohapeal läbi viia mõõtmisi, sest müraallikat, mida mõõta, pole olemas. Selliste objektide puhul teostatakse arvutuslikku hindamist. Arvutuslikud müra leviku mudelid on koostatud halvimale võimalikule olukorrale ehk hindavad reaalsusega võrreldes müra tasemeid pigem üle. Müra leviku mudelid on koostatud lähtudes reaalsetest mõõtmisandmetest ja füüsika seadustest. Märgime, et KSH saab kavandada ka hilisemat seiret, mis muuhulgas võib sisaldada tuulepargi rajamise järgset müraseiret - kohapealseid müramõõtmisi. Seire soovitused määratakse KSH aruannetes. 4.6.18. Uurida ja hinnata mõju piirkonna mainele. Mõju piirkonna mainele ei ole KeHJS kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond, ettepanekut arvesse ei võeta. Tunnetuslikult (Eesti kodanikuna) võib öelda, et nii Eesti kui ka teiste EL riikide praktika põhjal on näha, et maine piirkonnas paraneb - eesrindlikult mõtlev ja tulevikku vaatav kogukond ja keskkonnasõbralik roheenergiat tootev piirkond. Hea võimalus on kasutada ära põlevkivienergia asendamise mõtet jms. 4.6.19. Viia läbi sotsioloogilised uuringud. KSH koostaja ei näe vajadust KSH VTKs määratud mõjuvaldkondade hindamiseks sotsioloogilise uuringu läbiviimiseks. Ka teie ettepanekust ei selgu, mis oleks antud uuringu sisu. 4.6.20. Hinnata täiendavate uuringute vajadust. Läbi viidavad ja kasutatavad uuringud peavad olema KSH I etapi aruanne paneb muuhulgas paika uuringute vajaduse KSH detailse lahenduse koostamise etappi. teaduspõhised. KSH I etapi aruande koostamiseks teostatakse ülevaatlikud linnustiku ja nahkhiirte inventuurid. Ülejäänud uuringud teostatakse edaspidistes etappides, vastavalt teaduslikult määratud metoodikatele ja praktikatele. Uuringute läbiviimist korraldavad erialaspetsialistid. 4.6.21. Hinnata majanduslikku mõju maavararessursile, mis on vajalik planeeringu eesmärkide täitmiseks. Majandusliku mõju hindamine strateegiliste võimalike majandusvaldkondade arengute vaates ei ole KeHJS kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond. Tegemist on riiklikul tasemel strateegilise teemaga. Samuti jääb selgusetuks, millisele küsimusele soovitakse vastust. Ettepanekut ei arvestata. Lk 23 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 4.6.22. Hinnata majanduslike mõjude koosmõju reaalväärtuses. Majandusliku mõju hindamine strateegiliste võimalike majandusvaldkondade arengute vaates ei ole KeHJS kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamisvaldkond. Tegemist on riiklikul tasemel strateegilise teemaga. Käesoleva planeeringu raames hinnatakse kavandatava tegevuse üldist majandusikku mõju olemasolevasse kohaliku taseme toimimisse. Ettepanekut ei arvestata. 4.7. Määrata ja mudeldada kõikide inimesele, sealjuures mitte ainult tema tervisele avaldavate mõjude Antud KSH lisana on koostamisel kaardirakendus https://arcg.is/Duv9a2 Antud kaardirakendusele kantakse ulatus ja esitleda seda mõjuala kaardina, kajastades vähemalt järgmisi mõjusid: KSH I etapi aruande valmimisel nende mõjude ulatus, mis on asukohavaliku etapis ruumiliselt määratletavad. 4.7.1. Tuulikute nähtavusala, arvestades eraldi tänast reaalset olukorda ja olukorda ilma varjavate Asukohavaliku etapis ei määrata tuulikute asukohti ja seega saavad müra, nähtavuse, varjutuse modelleeringud objektideta. olla indikatiivsed. Täpsemad hinnangud antakse detailse lahenduse koostamise etapis. 4.7.2 - tuulikute müra 4.7.2. Müra leviala samatugevusjoontena tuulikute erinevate tööolude ja erinevate ilmaolude korral. Mitte hinnatakse lähtuvalt Eestis kehtivale tööstusmüra hindamise metoodikale ISO 9613-2. Majandustegevuse arvestada loodusliku mürafooni kui inimkõrvale omasega. Arvestada ekstreemsete seisunditega ja sellega, et kitsendamise käsitluse puhul võetakse aluseks olemasolev olukord - st et kui alal on maatulunduslik müra hajutav foon võib ajas väheneda (metsamassivide vähenemine). Arvestada, et tuulikute maakasutus, mida ei muudeta, siis ei ole tegemist majandustegevuse kitsendamisega; kui alal on hoone, mida amortiseerumine võib mürataset suurendada. ei ole enam võimalik sihtotstarbeliselt kasutada või piiratakse juurdepääsu alal, siis on tegemist kitsendusega. 4.7.3. Varjutus, arvestades kalendaarse ja kellaajalise dünaamikaga. Antud mõjuvaldkonna puhul puudub teadaolevalt metoodika hinnangu samatugevusjoontena esitamiseks. 4.7.4. Mõjud ja kitsendused majandustegevusele. Näidata samatugevusjoonena ala, millisel kitseneb maa- Mõju hindamine kinnisvara väärtusele on KSH VTKs määratud, hindamine toimub erialakirjanduse ja teiste alade senisele kasutusotstarbele omane või seniste kitsendustega mitte välistatud (majandus)tegevused. riikide vastavate uuringute alusel. Eraldi kinnistute kaupa hindamist asukohavaliku etapis ei teostata. Sealjuures võimalused paigaldada alale või ala mõjualale eriplaneeringuga kavandatavaid objekte. 4.7.5. Mõjud kinnisasjade väärtusele. Näidata samatugevusjoonena või tabeli kujul, olulise mõju korral objektide kaupa kinnisasjade väärtuse langus või tõus. 4.8. Luua kompensatsioonimehhanismid isikutele laskuvate mõjude leevendamiseks ja kahjude hüvitamiseks. Majanduslike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ei ole KSH ülesanne, kuid KSH saab välja tuua Kompensatsioonimehanismid peavad olema õiglased ja leevendama mõjusid isiklikult neile, kellele mõjud erinevad võimalused ja tüübid kompensatsioonimehhanismide jaoks. Samas on teada, et riik tegeleb avalduvad. Kokkuleppel võib neid rakendada kogukondlikult. kompensatsioonimehhanismide väljatöötamisega. Kuni õigusaktidega kompensatsioonimehhanismide määramise on kompensatsioonimehhanismide kokkuleppimine omavalitsuse ja huvitatud isiku vahelise kokkuleppe küsimus. 4.9. Arvestada ehitusetapi mõjude hulka õhusaastest, maavarade kaevandamisest, vibratsiooni ning mõjud KSH I etapi aruandes käsitletakse ehitusaegseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsooon, ressursitarve, mõju elukeskkonnale. infrastruktuurile) ulatuses, mis on võimalik asukohavaliku etapi täpsusastet (ei ole teada tuulikute ja neid ühendavate trasside täpsed asukohad ja maht) arvestades. Täiendati KSH VTK ptk 4.17. 4.10. Arvestada ja kajastada KSH-s, et kasutusetapi mõjud avalduvad kogu kasutusetapi vältel. Sealjuures on Asjaolu võetakse arvesse KSH aruande koostamisel. mõjusid, mille mõju võib ajas leeveneda ja teisi, mille mõju võib suureneda. 4.11. Arvestada sulgemisetapi mõjudega. Kirjeldada sulgemisetapi tegevused ja hinnata nende mõjud. Teemavaldkonda on asjakohane käsiteda detailse lahenduse KSH aruandes, kuid üldine reegel on, et pika elueaga objektide puhul on otstarbekas hinnata sulgemisaegseid ja lammutusaegseid võimalikke mõjusid siis, kui see aeg on nt 3-5 aasta kaugusel, sest siis tagatakse kogu protsessi vastaval ajal kehtivate keskkonnanormide järgimine, sest tänasel hetkel me ei tea, millised normid kehtivad 30a pärast. Asukohavaliku KSH I etapi aruandes ei ole teemavaldkond asjakohane, sest see ei erine asukohtade lõikes olulisel määral. Lk 24 25st  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. 4.12. Tagada maa korrastamise reservi moodustumine. Ehitusseadustiku praegu menetletavas eelnõus on vastav nõue ka kirjas - st ettevõte peab loataotlusega koos esitama Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi. Garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud tuulikute lammutamise korraldamise ja maa korrastamise kulud. Reaalse reservi ehk tagatiste kogumine algab siis, kui alustatakse lammutamise ettevalmistust- ka selleks kaalutakse keskkonnamõjude hindamise läbiviimist ja koostatakse vastav kava. Muuhulgas on suurtel ettevõtetel ka majandustegevuse tõrke kindlustus, mis vajadusel katab teatavad kohustused ja ärikahjud. Märgime, et KSH raames ei saa selliseid tagatisi nõuda. 22 Risti kogukonnakogu 27.08.2020 Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusele ettepanekud: 1. Kajastatud KSH VTK ptk 4.7. ja 4.8. Arvestatakse KSH aruande koostamisel. 1.uurida madalsageduslike vibratsioonide ja müra mõju inimese tervisele; 2.Kajastatud KSH VTK ptk 4.8. Arvestatakse KSH aruande koostamisel. 2.kaardistada täpsemalt varjutuse piirkond, arvestades pinnareljeefi; 3.Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.1. 3.uurida tuugenite mõju mets -ja koduloomadele. Planeeringu lähteseisukohtadele ettepanekud: Ettepanekud on võetud teadmiseks ning neid analüüsitakse edasises protsessis. Eriplaneeringu asukohavaliku 1. Vältimaks konfliktsituatsioonide tekkimist konkreetsetes asukohtades, suurendada tuugenite minimaalset ja selle KSH raames on võimalik kauguse elamutest järk-järguline ala täpsustamine lähtuvalt mõjude vahemaad lähielamutest praeguse 1 km asemel kaugemale või siis loobuda elamutele lähimatest esinemisest. positsioonidest. 2. Tuulikute kõrguse planeerimisel eelistada madalamat tuuliku laba tipukõrgust, kui planeerigu lähteülesandes näidatud maksimaalne 290 m. 23 Martna osavallakogu 07.08.2020 Arutelul tehtud ettepanekud ala 3 osas: 1. Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.9. Mõju hinnatakse KSH aruande koostamisel. 1. Hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele – turismivaldkond (väikeettevõtted) 2. Mõju linnustikule hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1. 2. Hinnata mõju lindude rändele (lindude rändekoridorid) 3. Mõju nahkhiirtele hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1. 3. Hinnata mõju nahkhiirte elupaikadele 4. Mürakaardid koostatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.7. 4. Koostada mürakaart (müraringid, teedevõrgustik, majapidamiste asukohad) 5. Edasises tööprotsessis koostatakse soovitud visuaalid, kuid kuna tuulikute täpsed asukohad ei ole teada, siis 5. Koostada visuaalid 290m ja 200-250m tuulikutega Niinja, Keskvere, Kabeli, Laiküla, Mõrdu ja Liivi külade need on illustratiivse tähendusega. kohta 24 Kullamaa osavallakogu 07.08.2020 Arutelul tehtud ettepanekud ala 3 osas: 1. Mõjuvaldkond lisatud KSH VTK ptk 4.9. Mõju hinnatakse KSH aruande koostamisel. 1. Hinnata mõju sotsiaalsetele vajadustele – turismivaldkond (väikeettevõtted) 2. Mõju linnustikule hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1. 2. Hinnata mõju lindude rändele (lindude rändekoridorid) 3. Mõju nahkhiirtele hinnatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.1. 3. Hinnata mõju nahkhiirte elupaikadele 4. Mürakaardid koostatakse KSH aruande koostamisel, teemavaldkond esitatud KSH VTK ptk 4.7. 4. Koostada mürakaart (müraringid, teedevõrgustik, majapidamiste asukohad) 5. Edasises tööprotsessis koostatakse soovitud visuaalid, kuid kuna tuulikute täpsed asukohad ei ole teada, siis 5. Koostada visuaalid 290m ja 200-250m tuulikutega Niinja, Keskvere, Kabeli, Laiküla, Mõrdu ja Liivi külade need on illustratiivse tähendusega. kohta Lk 25 25st  LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS Lugupeetud kaasatavad ja koostöö tegijad Meie 23.09.2020 nr 7-1/20-94-1 nimekirja alusel Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Lääne-Nigula vallavalitsus on kujundanud seisukohad Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikul väljapanekul laekunud arvamustele. Seisukohad laekunud arvamustele on esitatud kaasasolevas tabelis. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad 28.09.2020 Risti koolimajas, 29.09.2020 Taebla vallamajas ning 30.09.2020 Kullamaal Goldenbecki majas, kõikjal on arutelu algusaeg kl 15.00. Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja 51910519 Lisa: Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Seisukohad laekunud arvamustele. Kaasatavate nimekiri Rahandusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Lääne Päästekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Terviseamet Lääne talitus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus Veeteede Amet Kaitseliidu Lääne malev Lääne-Harjumaa Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Märjamaa Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Haapsalu Linnavalitsus Vormsi Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus Nõva Osavallakogu Kullamaa Osavallakogu Martna Osavallakogu Noarootsi Osavallakogu Risti Kogukonnakogu Palivere Kogukonnakogu Taebla Kogukonnakogu Linnamäe Arenguselts MTÜ Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Imatra Elekter AS Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse SA Eesti Energia Aktsiaselts Elering AS TELIA EESTI AS MTÜ Eesti Erametsaliit AS Eesti Raudtee Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Valga Puu OÜ OÜ Karo Mets OÜ Eremka OÜ Höbringi Metsad Nicolas Marsh Mare Kiis Mari-Ann Kiis Terje Lai Elis Ainola Tiina Kannistu Elin-Külliki Kruusmaa Rein Kruusmaa Marje Viigipuu Lea Lai Siim Niit Andre Oja Heli Pahovski Maris Hein Urmas Sepp Piret Riis Eha Mänd ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Tiia Niit Merili Salumaa Ecce Erkmann Raimo Rüütel Kaja Rüütel ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598