Kooskõlastus

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731 Töö nr: DP-02-16 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, KAMBJA ALEVIK ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING Planeeringu koostamisest huvitatud isik Osaühing Tõusuorg Maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper Tartu 2017-2020  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................ 4 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed........................................ 4 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs ............................................................................ 5 5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................. 6 5.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6 5.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 8 5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 9 5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................10 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................14 5.9. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................16 5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................16 5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................16 5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................17 5.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................19 5.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................19 5.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................19 5.11. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs ......................................................................20 Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. .......................................20 5.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................21 5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................22 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded......................................................................................................................22 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................23 5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................23 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................25 JOONISED ...........................................................................................................................27 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................27 2. Olemasolev olukord.....................................................................................................28 3. Planeeringu funktsionaalselt seotud kontaktala plaan .................................................29 4. Planeeringu põhijoonis ................................................................................................30 5. Tehnovõrkude planeeringu ..........................................................................................31 6. Maakasutus ja kitsendused .........................................................................................32 7. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................33 8. Planeeringuala ehitusetapid ........................................................................................35 TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Ülase tn 2a maaüksuse omanik Osaühing Tõusuorg. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavalitsuse 23.07.2015.a. korraldus nr 552 Kambja alevikus asuva Ülase tn 2a maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu algatamise kohta. 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso (dipl. MD 002126). Liiklusprognoosi koostas mai 2019 a. Liikluslahendus OÜ liiklusekspert Sulev Sannik. Sademeveearvutused koostas juuni 2020 a. OÜ Alkranel veemajanduse projektijuht Kristjan Karabelnik. 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on Ülase tn 2a maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa, elamumaa ning teemaa sihtotstarbega maaüksusteks, moodustatavatele kruntidele määrata ehitusõigused äri- ja tootmishoonete, korter-, rida- ja ühepereelamute projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks anda lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Kambja valla üldplaneeringu kohaselt läbib planeeritava ala lääneosa riigitee nr 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa perspektiivne teekoridor. Kambja Vallavolikogu 14.08.2014 otsusega nr 35 algatati Kambja valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, mille eesmärgiks on nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramine. Nimetatud detailplaneeringuga kavatsetakse muuta Kambja valla üldplaneeringut selliselt, et nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee teekoridor jääb praeguse tee asukohale, kuna Maanteeamet loobus koostatud tee rekonstrueerimise projektiga tee ümberviimisest Kambja alevikust. Käesolevaks hetkeks on olemasoleva Nõo ristmiku ehk Ülase tänava mahasõit nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teele suletud ja uue kõrvalmaantee nr 22180 Nõo – Kambja teelõik ja ühendus välja ehitatud. Seetõttu on võimalik käesoleva planeeringu realiseerimine. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 4 Planeeritava ala pindala on ca 11,5 ha. Andmed planeeritava maaüksuse kohta:  nimi- Ülase tn 2a maaüksus (katastriüksuse tunnus 28201:001:0205);  pindala- 111965 m²;  maakasutuse sihtotstarve- maatulundusmaa 100%;  omanik- Osaühing Tõusuorg. 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid  Tartu maakonnaplaneering;  Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“;  Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“;  Kambja valla üldplaneering;  Kambja Vallavolikogu 14.08.2014 otsusega nr 35 algatatud Kambja aleviku, Aakaru ja Tatra külade Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramise detailplaneering.  Liikluslahendus OÜ poolt koostatud Kambja alevikus asuva Ülase 2a maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu liiklusprognoos (töö nr 181901). 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud KG-Büroo (litsentsi nr 783 MA) poolt 08. november 2016 a., töö nr. 457-16GEO. Koordinaadid L-EST '97 süsteemis. Kõrgused Balti 1977. a. süsteemis. 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kambja alevikus ca 11,8 km kaugusel Tartu linna piirist. Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on nr 22180 Nõo-Kambja teelt, mis viib edasi nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teele. Planeeringuala on sobiv elamute ehitamiseks, kuna asub otse aleviku südames, kus on tagatud perede esmavajadused ja mitmesugused võimalused igapäevaelu rikastavateks tegevusteks. Lähim toidukauplus jääb planeeringualast 150 meetri kaugusele. Lähim lasteaed on Kambja Lasteaed Mesimumm, mis asub planeeringualast ca 370 meetri kaugusel. Lähim kool on Kambja põhikool, mis asub planeeringualast ca 570 meetri kaugusel. Lisaks asuvad Kambja alevikus spordihoone, raamatukogu, kirik, postkontor, restoran-baar, hotell, bensiinijaam ja mitmed spordirajad. Lähim bussipeatus (Kambja) asub planeeringualast ca 40 meetri kaugusel. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 5 Planeeringualast põhja, lõuna ja lääne suunas asuvad peamiselt hoonestatud maatulundusmaad. Loodesse jääb üks hoonestatud elamumaa maaüksus ja ilma hooneteta maatulundusmaa maaüksused. Planeeringualast ida- ja kirdesuunda jääb Kambja aleviku keskus. Planeeringuala piirneb kirdes kinnistuga, kus asub Haava Kõrts. Ida- ja kagusuunas on valdavalt üksikelamutega elamumaa krundid, idasuunas asuvad ka Kambja järv ja Kambja paisjärv. Planeeringualast kirdesuunda jäävad ärimaa sihtotstarbega krundid ja ühiskondlike ehitiste maad. Veidi kaugemal kirdes asuvad tootmismaa krundid ning üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus. Planeeringualast idasuunas, läbi Kambja aleviku kulgeb nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee. Kontaktvööndisse jäävate maaüksuste suurused on varieeruvad. Elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 781 m² kuni 1,8 ha. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 1475 m² kuni 5,90 ha. Ärimaa sihtotstarbega krundid jäävad vahemikku 1517 m² kuni 2884 m². Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maaüksuste suurused on 1,1 ha kuni 1,65 ha. Kontaktvööndisse jäävate üldkasutatava maa kruntide suurused on 1,3 ha ja 4,7 ha ning tootmismaa kruntide suurused jäävad vahemikku 2100 m² kuni 2,1 ha. Kontaktvööndis asuvate transpordimaa sihtotstarbega maaüksuste suurused jäävad vahemikku 46 m² kuni 7,77 ha. Kontaktvööndis asuvad elamuhooned on peamiselt kahekorruselised viilkatusega üksikelamud. Välisviimistluses on kasutatud peamiselt laudist, vähemal määral ka kivi. Ärihooned on peamiselt 1-2 korruselised ning kelp- ja lamekatusega. Käesoleva planeeringuga on kavandatud elamu- ning äri- ja tootmishoonete krundid, mis laiendavad Kambja aleviku tiheasustusala, pakkudes uusi elukohti ja töötamise võimalusi. Hoonestuse planeerimisel on arvestatud planeeritud ja olemasoleva hoonestuse arhitektuurse sobivusega. 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs Ülase tn 2a maaüksusel olemasolev hoonestus puudub. Ülase tn 2a maaüksuse krundi piiri ääres kasvab okaspuuhekk, ülejäänud ala on ilma kõrghaljastuseta põllumaa. Juurdepääs Ülase 2a maaüksusele on Ülase tänavalt, mis viib riigiteele 22180 Nõo-Kambja ja edasi riigiteele nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. Ülase tänav on kahesuunalise liiklusega. Asfaltkattega sõidutee on 5,7 kuni 8,4 m laiune. Kahel pool sõiduteed paikneb haljasriba, kõnniteed puuduvad. Planeeringuala reljeef tõuseb edelast põhja suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 85.41 ja 89.37 meetrit. Ülase tn 2a maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 6 Ülase 2a maaüksus jääb V-Kambja maaparandussüsteemide (nr 2104550010130003, 2104550010060001) alale ja maaüksusel paiknevad drenaažitorustikud. Planeeringualast lõunas asub kuni 10 km² valgalaga V-Kambja eesvool (21045500101300031E), mille veekaitsevöönd on 1 m, kaitsevöönd 12, ehituskeeluvöönd 25 ja piiranguvöönd 50 meetrit. Eesvoolu kaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd jäävad osaliselt planeeringualale. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja normaalse radooniriskiga alal. Planeeringuala piirneb põhjast 22180 Nõo-Kambja tee maaüksustega, kirdest Võru mnt 3, idast Võru mnt 5, lõunast Võru mnt 7 // Toome ja läänest Ülase tn 2 // Kungla maaüksusega. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud tabelis 1 ja joonisel 3 (vt Olemasolev olukord). Tabel 1. Andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta Jrk. Katastriüksuse Maaüksuse Kinnistu nimi Pindala Nr. tunnus sihtotstarve Kambja vald, Kambja alevik, 1. 28203:005:0040 Transpordimaa 100% 1,25 ha 22180 Nõo-Kambja tee Kambja vald, Kambja alevik, 2. 28201:001:0206 Transpordimaa 100% 343 m² 22180 Nõo-Kambja tee Kambja vald, Kambja alevik, 3. 28201:001:0082 Ärimaa 100% 2884 m² Võru mnt 3 Kambja vald, Kambja alevik, 4. 28201:001:0273 Elamumaa 100% 17668 m² Võru mnt 5 Kambja vald, Kambja alevik, 5. 28201:001:0298 Maatulundusmaa 100% 58656 m² Võru mnt 7 // Toome Kambja vald, Kambja alevik, 6. 28203:005:0100 Maatulundusmaa 100% 44037 m² Ülase tn 2 // Kungla 5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga nähakse ette Ülase 2a maaüksuse jagamine 40-ks krundiks: neljaks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks, 33-ks elamumaa ja kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Planeeritud kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Maakasutuse koondtabel on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused. 5.4. Kruntide ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Kruntidele POS 5-6 ja 17-36 on lubatud igale krundile ehitada 1 elamu+ 1 abihoone. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 7 Kruntidele POS 7-8 ja 10 on lubatud ehitada kuni 8-boksiline ridaelamu, kaksikelamu või üksikelamu. Kruntidele POS 9, 11-16 ja 37 on lubatud ehitada kuni 12-korteriline korterelamu, kuni 8- boksiline ridaelamu või kaksikelamu. Lubatud ehitise kasutamise otstarvete määramisel on aluseks võetud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu". Planeeringualal lubatud ehitiste kasutamise otstarbed on: Planeeritud kruntidele POS 1-4 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  12111 Hotell, motell, külalistemaja  12121 Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone  12123 Hostel  12129 Muu lühiajalise majutuse hoone  12131 Restoran  12132 Kohvik, baar või söökla  12139 Muu toitlustushoone  12201 Büroohoone  12311 Kaubandushoone  12314 Kiosk  12317 Oksjoni-, turu- või näitusehall  12319 Muu kaubandushoone  12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone  12332 Sõidukite teeninduse hoone  12339 Muu teenindushoone  12514 Toiduainetetööstuse hoone  12516 Kergetööstuse hoone  12518 Masina- ja seadmetööstuse hoone  12519 Muu tööstushoone  12521 Toiduainete laohoone  12525 Külmhoone  12529 Muu laohoone  12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone  12615 Klubi, rahvamaja  12619 Muu meelelahutushoone  12645 Sanatoorium, spa TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 8 Planeeritud kruntidele POS 9, POS 11-16 ja POS 37 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  11200 Kahe või mitme korteriga elamud  11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon  12744 Elamu, kooli vms abihoone Planeeritud kruntidele POS 7, POS 8, POS 10 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon  11101 Üksikelamu  12744 Elamu, kooli vms abihoone Planeeritud kruntidele POS 5, POS 6, POS 17-36 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  11101 Üksikelamu  12744 Elamu, kooli vms abihoone Planeeritud krundile POS 38 on lubatud ehitada järgmise ehitise kasutamise otstarbega ehitis:  22246 6–35 kV alajaam ja jaotusseade Detailplaneeringualale on lubatud ehitada hooned, mille kasutamise otstarbest lähtuvalt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Nimetatud äri- ja tootmisehitiste kasutamise otstarvetest lähtuvalt tuleb väliskeskkonnamõjuta tegevusteks pidada üksnes toitlustamiseks mõeldud hooneid, nt toiduainete laohoone. Teiste kasutusotstarvete puhul on sõltuvalt ettevõtte spetsiifikast (sh konkreetne toodetav toode ja kasutatav tooraine, tootmismahud, kasutatav tehnoloogia) võimalik kaasnev negatiivne keskkonnamõju. Kuna käesoleval ajal ei ole täpselt teada kruntide kavandatav tootmis- ja äritegevuse spetsiifika, ei ole võimalik määrata objekte, mille projekteerimisel on vajalik viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse määramine saab olema võimalik alles tootmishoonete projekteerimise faasis, kui on teada mastaapsus, põhimõtteline tehnoloogiline skeem, eeldatavad sisendid ja väljundid. 5.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 9 jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala kavandamine. Planeeritavatele kruntidele POS 5-9 ja 17-36 on määratud kohustuslik ehitusjoon 10 meetrit piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema hoone põhimahust vähemalt üks domineeriv sein. Varikatused, trepid ja muud väiksemad hoonemahud võivad ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad mahtuma hoonestusalasse. Tänava nurgakrundid peavad järgima vähemalt üht kohustuslikku ehitusjoont. Planeeritud hoonestusalad on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis näidatud hoonestusala on kruntidel suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele POS 1-37 hoonestusalasse ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid ning hoone arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse. Hoone asukoht peab haakuma elamu ja abihoonega ning selle asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. Ridaelamu kruntidel ei ole iga boksi juurde lubatud püstitada kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet, kogu krundile on lubatud ehitada samuti kokku 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet. Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda. Planeering on koostatud selliselt, et vajadusel on võimalik äri- ja tootmismaa krunte liita. Sel eesmärgil on hoonestusala näidatud kruntidel POS 1-4 üle krundi piiride, kuid ehitusjoon kulgeb seestpoolt piiri. Ehitusjoon kehtib juhul, kui naaberkruntidel on eraldi valdajad ja ehitus krundipiirini ei ole naaberkrundi omanikuga eraldi kooskõlastatud. Juhul kui kaks kõrvuti paiknevat krunti ostetakse ühe omaniku poolt, on jäetud omanikule võimalus moodustada üks kinnistu ja hoonestada see planeeringuga näidatud omavahelis(t)est piiri(de)st sõltumatult. 5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:  Kavandatava hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav.  Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 10 Keelatud on:  Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet. Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.  Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures pastelseid toone. Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete tingimustega. Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded Lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis Katusekalde vahemik hoone Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis põhimahul Hoonete põhimahu katuseharjad peavad paiknema Harjajoone suund tänavaga paralleelselt või risti, lisamahtude katuseharjad võivad olla lahendatud tänava suhtes ka teise nurga all. Kruntidel POS 1-4, POS 8-16 ja POS 37, POS 38 on lubatud madal- ja viilkatus. Lubatud katusetüübid/ Kruntidele POS 17-36 on lubatud kelp- ja viilkatus, lubatud katusekatte lisamahtudel ka lamekatus. materjalid Katuseplekk, kivi, laineplaat, madalkatustel ka bituumenrullmaterjal. Põhilised Välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada (soovitavalt välisviimistlusmaterjalid kombineeritult) krohvi, betooni, kivi, puitu, metalli ja klaasi. Hoone sokli kõrgus Maapinnast kuni 60 cm. 5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt 10.09.15 väljastatud lähteseisukohtadega nr 15-2/15-00700/041 Ülase tn 2 maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamiseks. Lisaks on planeeringu koostamise käigus tehtud koostööd ja täpsustatud lähteseisukohti Maanteeameti planeeringute menetlemise talituse peaspetsialisti Elle Tammega. Planeeringu koostamise käigus on Liikluslahendus OÜ liiklusekspert Sulev Sanniku poolt mai 2019 a. teostatud liiklusprognoos ja väljasõidu läbilaskvusarvutused. Riigitee kitsendused Vastavalt Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197-201 asuva Tatra- Kambja lõigu ümberehituse tehnilise projekti I etapi korrigeerimisele oli ette nähtud nr 22180 Nõo-Kambja tee ümberehitamine planeeringuala vahetus läheduses. Käesolevaks hetkeks on olemasolev Nõo ristmik ehk Ülase tänava mahasõit nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teele suletud ja uue kõrvalmaantee nr 22180 Nõo – Kambja teelõik koos kergliiklusteedega välja ehitatud. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 11 Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja km 10,17-10,55. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS §70 lg-le 2 ja §-le 72. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Planeeringu joonistel on näidatud tee kaitsevööndi piirid EhS §71 lg 2 kohaselt, riigitee nr 22180 Nõo-Kambja tee kaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndisse hoonestust ja parkimisalasid kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. Planeeritava alaga külgneva riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017.a. seisuga 575 a/ööp. Planeeringu joonistel on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud tee nähtavuskolmnurga ja vajaliku külgnähtavusega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 60 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 60 km/h rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. Tagatud külgnähtavus, nähtavuskaugused ja vaba ruumi nõue on esitatud ka joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Planeeringualal olevad nähtavust piiravad takistused ehk hekk on ette nähtud likvideerida. Planeeritud tänava maa-alad, elementide kirjeldus Tänavate planeerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Tänavad on planeeritud planeeringuala läbivatena, et planeeritud teedevõrku saaks tulevikus ühendada naaberkinnistutele kavandavate teede võrkudega. Planeeritud tänavakoridorid on kavandatud 12,0 meetri laiused, millest planeeringuala idapoolsel tänavakoridoril (ärikruntidega piirnevas osas) on sõidutee on 6,2 meetri laiune ja ülejäänud planeeringualal on sõidutee 5,4 meetri laiune. Detailplaneeringuga on kavandatud 1,5 m laiune kõnnitee. Kahele poole sõidu- ja kõnniteed on planeeritud haljasalad. Vt täpsemalt tänava lõikeid joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Planeeritavate tänavate täpsem vertikaalplaneering tuleb anda tänavate projekteerimise käigus. Sõidutee on kavandatud kahesuunaline. Tee-alade ristumiskohtadel on soovitav korraldada liiklus parema käe reegli järgi. Need meetmed aitavad rahustada piirkonnas liiklust. Täpsemalt määratakse tänavate ristumiskohtade liikluskorraldus teede projekteerimise käigus. Krundid positsiooninumbritega 38, 39 ja 40 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ja kavandatud avalikku kasutusse jääva aladena, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses sätestatud korra alusel. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeritud tänavatele teekaitsevööndiks määrata 10 m arvestatuna sõiduraja välimisest servast. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 12 Liiklusprognoosi tulemused Detailplaneeringuga lisanduvad liiklussagedused Liiklussageduste prognoosimisel on aluseks võetud, et planeeringualale kokku on planeeritud 33 elamumaa krunti, millest:  22-le krundil on lubatud ehitada üksikelamud (2 kohta elanikele + 1 koht külalisele);  3-le krundil üksikelamu, kaksikelamu või kuni 8-boksiline ridaelamu (2 parkimiskohta boksi kohta);  8-le krundile on lubatud ehitada kaksikelamu, kuni 8-boksiline ridaelamu või 12- korteriline korterelamu (2 parkimiskohta korteri kohta).  Kuna käesoleval ajal ei ole täpselt teada kruntide kavandatav tootmis- ja äritegevuse spetsiifika, siis vastavalt EVS 843:2016 alusel on võetud parkimiskohtade arvutuse aluseks nõue oletuslikult äri- ja tootmismaa krundi kohta 10 parkimiskohta, (tööstusettevõtte ja lao parkimisnormatiiv 1/200), mis annab ärihoonetele kokku 23 parkimiskohta. Kuna lähialal on nii piirkonda teenindav toidukauplus, tankla kui söögikoht olemas, siis eelduslikult antud asukohta ei ole ka ette näha väga suure ja tiheda külastatavusega tegevusi. Kui elamumaa kruntide ehitusõigus realiseeritakse maksimaalses võimalikus mahus, ehitatakse planeeringualale kokku 258 parkimiskohta. Kui elamumaa kruntide ehitusõigus realiseeritakse minimaalses mahus, ehitatakse alale kokku 107 parkimiskohta. Liiklussageduste prognoos Teeregistri andmetel (2018.a.) on tee nr 22180 Nõo-Kambja teelõigul km 9,74-10,67 aasta keskmine ööpäevane liiklus 557 a/ööp, sellest veoautosid ja busse 9 (1%) ja autoronge 35 (6%). Liikluse jagunemisel on tehtud järgmised oletused:  tipptunni liiklus moodustab 10% ööpäevasest liiklusest – 60 a/h, millest hommikusel tipptunnil 40 autot liigub riigitee nr 2 poole ja 20 Nõo poole ning õhtusel tipptunnil 20 autot riigitee nr 2 poole ja 40 autot Nõo poole;  prognoositud planeeringualalt väljuvast liiklusest suundub 75% riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa poole ja 25% Nõo poole;  prognoositud planeeringualale sisenevast liiklusest saabub 75% riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa poolt ja 25% Nõo poolt. Läbilaskvused ja teenindustasemed Liiklusprognoosist selgub, et läbilaskvused on detailplaneeringu realiseerumisel uuritud ristmikul tagatud ja puudub vajadus rajatud ristmiku ümberehituseks. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 13 Planeeringu realiseerimisel on suurim läbilaskvuse kasutus hommikusel tipptunnil väljasõidul planeeringualalt teele nr 22180 Nõo-Kambja, kus ühiskasutusraja läbilaskvusest on kasutatud ainult 7%, keskmine ajakulu 9 sek – teenindustase A. Õhtusel tipptunnil on väljasõidul planeeringualalt ühiskasutusraja läbilaskvusest kasutus 5% ja vasakpöördel teelt nr 22180 Nõo-Kambja planeeringualale 3%, keskmine ajakulu 7 sek – teenindustase A. Planeeringu realiseerimisel jääb planeeringualaga seotud liiklus samasse suurusjärku olemasoleva liiklusega teel nr 22180 Nõo-Kambja, kuid läbilaskvuse kasutustasemed ristmikul jäävad tagasihoidlikeks (kuni 7%) ja manöövrite sooritamise ajakulud väikesteks (kuni 9 sek) ja teenindustasemed headeks – A. Kergliiklus Tagatud on jalgratta- ja jalgtee sidumine tõmbepunktidega ja liikumisvõimaluse jätkuvus väljapoole planeeringuala. Ülase tänava äärde on planeeritud kergliiklustee, mis tagab ühenduse riigitee nr 22180 Nõo-Kambja äärse kergliiklustee, bussipeatuse ja planeeringuala vahel. Jalakäijate ja jalgratturitel on liikumine planeeringuala ja Kambja keskuse vahel tagatud Ülase tänava idapoolse tupiktänava kaudu, mis kulgeb kuni põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa äärde ehitatud kergliiklusteedeni. Juurdepääs kruntidele Planeeringualal on kruntidel näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääs, teistest krundipiiri külgedest juurdepääsude rajamine on keelatud. Elamumaa kruntidel on lubatud ühe mahasõidu rajamine ja äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntidel POS 1-4 on lubatud rajada tänavalt kuni 2 juurdepääsu. Juurdepääsutee täpne asukoht lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Parkimine Parkimiskohtade arvutamise aluseks võtta EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Riigimaantee ääres on parkimine keelatud ja riigitee kaitsevööndisse parkimisalade rajamine on keelatud. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele tuleb üksikelamu krundil tagada vähemalt 3 parkimiskohta, ridaelamu boksi kohta vähemalt 2 parkimiskohta ja korterelamul korteri kohta vähemalt 2 parkimiskohta, lisaks 2 kohta külalistele. Elamumaa kruntidel tuleb suuremad parkimisalad liigendada kõrghaljastusega 10- kuni 12-kohalisteks üksusteks (soovitavalt kasutades haljasribal samaaegselt põõsasrinnet ja kõrghaljastust). Parkimisalade projekteerimisel arvestada EVS 843:2016 „Linnatänavad“ esitatud nõudega, mille kohaselt võib parkla vähimaks kauguseks olla naaberkrundil asuva elamu akendeta seinast 3 meetrit ja akendega seinast 8 meetrit. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 14 Äri- ja tootmismaa kruntidel tuleb parkimine tagada krundisiseselt vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Parkimiskohtade arv ja täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt konkreetse hoone suletud brutopindalale või töötajate arvule ja kasutusotstarbele/vetele. Tabel 3. Parkimisnormatiivid vastavalt EVS 843:2016 Ehitise otstarve/liik Parkimisnormatiiv Asutused 1/100 Tööstusettevõte, ladu 1/200 Supermarket, kauplused 1/150 Märkused:  Projektis leitakse äripindade parkimiskohtade arv korrutades parkimisnormatiivi suletud brutopinnaga.  Parkimiskohtade täpne arv määratakse hoonete projekteerimise faasis, kui on selge hoone täpne otstarvete osakaal.  Ehitise kasutamise otstarbeid saab rakendada mahus, mis võimaldab tagada normikohase parkimise. Parkimisalad tuleb katta kõvakattega. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb haljastada. Enne hoonetele kasutusloa andmist tuleb parkimiskohad välja ehitada. 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneeringuga on määratud nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks. Lisahaljastus lahendatakse planeeritavatel kruntidel edasise projekteerimise käigus. Kruntidele haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:  Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud.  Peale hoonestuse ja kõvakattega pindade ehitamist peab elamumaa sihtotstarbega krundil haljastatavaks alaks (puud, põõsad, muru jne) jääma vähemalt 70% üldpindalast, millest 10% peab olema kõrghaljastatud (arvestatuna võrade projektsioone maapinnale, projektsioonpindala puuliigi täiskasvanud isendi keskmise näitaja järgi).  Peale hoonestuse ja kõvakattega pindade ehitamist peab äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundil haljastatavaks alaks (puud, põõsad, muru jne) jääma vähemalt 30% üldpindalast, millest 5% peab olema kõrghaljastatud (arvestatuna võrade projektsioone maapinnale, projektsioonpindala puuliigi täiskasvanud isendi keskmise näitaja järgi). Äri- ja tootmismaa kruntidel tuleb tänavapoolse piiri äärde rajada 10 m laiune kõrghaljastatav ala (kõrged põõsad, puud), et moodustuks TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 15 puhverala äri- ja tootmishoonete ning elamute vahel. Haljastatava puhverala täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.  Haljastuse ja piirete rajamisel peab olema tagatud nähtavus ristmikel ja kruntidelt väljasõidul.  Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on vähemalt 0,08 m. Kruntide lisahaljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid.  Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrkude peale ja selle kaitsevööndisse/servituudialadele istutada kõrghaljastust.  Kõrghaljastuse istutamisel hoonete vahetusse lähedusse on soovitav puud istutada hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.  Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. PIIRDED Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:  Piirded tuleb paigaldada välimise servaga vastu krundi piiri.  Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.  Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid müürifragmente.  Elamumaa krunte võib piirata tänavapoolsel piiril ka ainult hekiga, kuid tagatud peab olema, et heki kõrgus ei ületaks samuti 1,2 m.  Krundipiiride vaheliste piirete rajamisel on lubatud võrkaed- (sh võrkpaneelaed) või võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast.  Ridaelamu krundil on lubatud bokside õuealad eraldada piiretega, kuid kasutama peab ühesuguse kõrguse, materjali ja värviga piirdeid. Tabel 3. Planeeringuga määratud nõuded piiretele hõre puitaed, hõre puitaed kivipostidega, võrkaed või keevispaneelvõrkaed. Lubatud on kasutada ka hekke Piirete tüübid ja materjal kasvukõrgusega kuni 2,5 m, va. tänavapool kus heki kõrgus peab jääma maksimaalselt 1,2 m. Lubamatud on plank-, betoon- plekkpiirded vms. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 16 Piirde lubatud maksimaalne kõrgus on elamumaa kruntidel tänava poolsel krundi piiril 1,2 m ja Piirete lubatud kõrgus krundipiiride vahelistel piiridel 1,5 m ning äri- ja tootmismaa kruntidel kuni 2,0 m. VERTIKAALPLANEERIMINE Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Detailplaneeringuga ei kavandata alal suuremahulist maapinna tõstmist. Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega, vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekuid. Vt ka pkt 5.10.2. 5.9. Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m või tagada tule leviku piiramine ehituslike abinõudega (nt tulemüür). Hoonete täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus vastavalt hoone kasutusotstarbele, kubatuurile, hoonet kasutavate inimeste arvule jm. 5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Erakruntide sisse jäävatele tehnovõrkudele on detailplaneeringuga tehtud ettepanek servituudi seadmise vajadusega ala määramiseks. Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering. Riigimaanteega ristumisel tuleb tehnovõrgud projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis. Olemasoleva veetoru kõrvale planeeritud survekanalisatsioonitoru on planeeritud minimaalse lubatud kujaga. Riigitee kattesse kaevusid kavandada ei ole lubatud. Torustikud paigaldada teemaal allapoole külmumise piiri, veetorustike minimaalne sügavus teemaal 1,8 m maapinnast. Kraavidest ristisuunalisel läbiminekutel veetorustiku sügavus kraavi põhjast min 1,8 m. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb torustik soojustada. 5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Detailplaneeringuala kruntidele veevarustuse tagamiseks on planeeritud tänava maa-alale veetorustik, mis on ette nähtud ühendada olemasoleva AS Emajõe Veevärk ühisveetorustikuga. Liitumispunkt asub planeeringualast kirde suunas, üle nr 2 Tallinn-Tartu- TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 17 Võru-Luhamaa maantee. Prognoositav arvutuslik veetarbimine kogu planeeringualale kokku on ca 70 m3/d. Tuletõrje veevõtukoht on lahendatud krundile POS 2 planeeritud mahutite baasil, mis ühendatakse tarnetorude ja tänava maa-alale paigaldatavate 3 veevõtukaevuga. I, II ja V kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 108 m³. Üle 800 m² kuni 1600 m² piirpindalaga II, III ja V kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 15 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 162 m³. IV kasutusviisiga ehitiste (põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) puhul arvestatakse kustutusvee normvooluhulk I, II, III ja IV kasutuviisiga ehitiste kohaselt ehk 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 108 m³. Juhul kui IV kasutusviisiga ehitise põlemiskoormus on üle 600 mJ/m²(kuni 800 m² piirpindalaga) on vaja tagada 20 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 216 m³. VI kasutusviisiga ehitiste puhul 1. tuleohuklassis (piirpindalaga kuni 12000 m², kaitstud AKS-iga) tuleb tagada 10 l/s 2 h arvestusliku tulekahju korral ehk 72 m³. VI kasutusviisiga ehitiste puhul 2. tuleohuklassis (piirpindalaga kuni 2000 m²) tuleb tagada 20 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 216 m³. Hoonete põlemiskoormus ja vajalik kustutusvee normvooluhulk täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Veevõtukoht koos veevõtukaevude süsteemiga tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ette nähtud nõuetele. Tagatud on, et veevõtukaevud jäävad elamutest maksimaalselt 150 ja äri- ja tootmishoonetest 100 m kaugusele. 5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi Detailplaneeringuala kruntide reovesi on planeeritud juhtida tänava maa-alale kavandatud kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada olemasoleva AS Emajõe Veevärk ühiskanalisatsioonitorustikuga. Liitumispunkt asub planeeringualast kagu suunas Aia tänava otsas, üle nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Tänava maa-alale, krundi POS 4 lähedusse, on planeeritud reoveepumpla, mille kuja on 20 meetrit (alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded¹“ § 8 lg 1). Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi detailplaneeringualal kokku 70 m3/d. Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ja immutatakse omal krundil või juhitakse tänava maa-alale kavandatud sademeveetorustikku. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele, riigitee kinnistule ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 18 Planeeringuala paikneb V-Kambja maaparandusobjektil. Olemasolevad drenaažitorustikud on ette nähtud likvideerida. Planeeringu elluviimisel peab naaberkinnistutel paiknev kuivendussüsteem jääma toimima. Sademevesi on ette nähtud juhtida üle riigitee asuvasse Kambja paisjärve, milleks kasutatakse riigitee alla jäävat truupi. DP ala sademevee vooluhulga arvutus ja truubi läbilaskevõime hindamine Planeeringuala pinnakatetest tulenev sademevee vooluhulga arvutus on esitatud alljärgnevas tabelis. Arvutustes on arvestatud tingimustega, et korduvus p=1 aastat ja arvutusliku vihma kestvus on 20 minutit, kokkuvooluaeg 10 min. Tabel 4. Sademevee vooluhulgad Valgala pinnakatted Sademevee vooluhulk Valgala pindala Arvutuslik Arvutuslik Valgala Äravoolu- Kõvakate, % vooluhulk, vooluhulk 55 m² ha tegur l/s mm/3h, m³ Äri-/tootmismaa kokku 24 849 2,48 50,0% 0,519 165 709 Elamumaa kokku 75 079 7,51 30,0% 0,395 381 1 633 Teemaa kokku 12 065 1,21 42,6% 0,456 71 303 DP ALA KOKKU 111 993 11,20 35,8% 0,429 617 2 644 Planeeringualal tekkiva sademevee arvutuslik vooluhulk on 617 l/s. Sademevesi on kavandatud juhtida maanteealuse truubi (toru PP Di800) kaudu Kambja paisjärve. Truubi hinnanguline läbilaskevõime uputamata olukorras on ~1500 l/s (80% täite korral, lang 1%). Sama truubi kaudu juhitakse käesoleval ajal maantee alt läbi ka maaparandussüsteemi V- Kambja (nr 2104550010060001) eesvoolu drenaaživett (DN200) ja samalt valgalalt (väljaspool DP oleva osa pindala ~6 ha) kogunevat sademevett (mahasõidualune truup PP Di500). Arvestades planeeringualal tekkivat arvutuslikku sademevee kogust ning olemasolevaid väljalaske võib hinnata, et truubi läbilaskevõime on planeeringuala sademevee ärajuhtimiseks piisav. DP ala optimaalse sademeveekäitluse lahendus Juhul, kui eesvoolu läbilaskevõime osutub siiski hinnatust väiksemaks, tuleb planeeringualal näha ette meetmed sademevee käitlemiseks vajalikus ulatuses planeeringuala piires. Selleks on võimalik (a) piirata kinnistutelt valguvat sademevee hetkelist kogust (liitumistoru läbimõõdu ja lubatud maksimaalse vooluhulga kaudu) ja/või (b) rajada ärajuhitava sademevee (hetkelise) koguse vähendamiseks tiik, mille vee maht suureneb ajutiselt suuremate sadude ajal. Kinnistutelt ärajuhitava sademevee vooluhulga osalisel piiramisel (nt elamumaa krundilt 10 l/s ja äri-/tootmismaa krundilt 15 l/s) on võimalik planeeringualalt ärajuhitava sademevee hetkelist TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 19 kogust vähendada ~400 l/s-ni. Täpsem sademevee ärajuhtimise lahendus antakse eraldi projektiga. Et tagada truubi kaudu probleemideta sademevee äravool on planeeringuala kruntidel kohustuslik piirata ärajuhitava sademevee vooluhulka ja tagada, et sademeveelahendusega juhitakse tänaval paiknevasse torustikku maksimaalselt elamumaadel 10 l/s ja äri- ja tootmismaa krundilt 15 l/s. Kruntide täpsem sademevee ärajuhtimise lahendus antakse eraldi projektiga. 5.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeringuala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 249362. Planeeringuala elektrivarustuse kindlustamine on võimalik olemasoleva Lundi: (Kuuste) alajaama baasil. Krundile POS 38, krundi POS 2 edelanurga lähedusse, on planeeritud uus alajaam. Toide uuele alajaamale on ette nähtud 10 kV keskpinge maakaabliga olemasolevast Lundi 10/0,4 kV alajaamast. Kruntide POS 1 kuni POS 37 elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid. Elektritoide uuest alajaamast liitumiskilpideni on ette nähtud maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Erakruntide sisse planeeritavatele Elektrilevi OÜ elektrikaablitele on ette nähtud servituudialad. Elektrikaablite kaitsevööndi alad on võrdsustatud servituudi seadmise vajadusega aladega. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus. Planeeritud tänava maa-alale (POS 38 ja 39) on ette nähtud rajada tänavavalgustus. Kruntide välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 5.10.4. Soojavarustus Kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks maastikul häirima. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 5.10.5. Sidevarustus Käesoleval hetkel asub lähim liitumist võimaldav sidekaabel planeeringualast kaugel ja kulutused liitumiseks on ebaproportsionaalselt suured, seega lahendatakse planeeringualal sidevarustus mobiilside kaudu. Tänava maa-alale on reserveeritud ala perspektiivse TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 20 sidekaabli paigaldamiseks, juhul kui planeeringuala lähialale ehitatakse välja uued sidekaablid, on käsitletaval alal võimalus sidekaabliga liituda. 5.11. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal hoonete siseselt või projekteerida krundile prügimajad või (süva)kogumismahuti(d), kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Konteinerid on soovitav varjata variseina või haljastuse abil. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja (2018.a loendatud keskmine liiklussagedus 557 autot/ööp) ja planeeringuala lähedusse jääb riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa (2019.a loendatud keskmine liiklussagedus 4884 autot/ööpäevas), riigiteede läheduses tuleb arvestada olemasoleva liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ja muude mõjudega. Planeeringus on leevendava meetmena planeeritud äri- ja tootmishooned suurema liikluskoormusega riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa poolsele küljele. Elamumaad on planeeritud riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teekatteservast kaugemale kui 200 m. Planeeringuala jääb riigitee nr 22180 Nõo-Kambja kaitsevööndisse, kus on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon) esinemine. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ja Kambja Vallavalitsus ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Maanteeamet ega Kambja Vallavalistus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Detailplaneeringuga on riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja piirnevatele kinnistutele lubatud müratõkkeseina rajamine arendaja või krundiomanike algatusel (ilma müramõõtmisi läbi viimata), mille täpne asukoht ja tehniline lahendus antakse edasisel projekteerimisel. Joonisel 4 on näidatud müratõkkeseina võimalik asukoht. Müratõkkeseina lahendus ja asukoht kooskõlastada Maanteeametiga. Müratõkke efektiivsus sõltub tõkke kõrgusest, pikkusest, tõkke ja müraallika vahelisest kaugusest, maastikuvormist ja tõkke konstruktsioonist. Mida lähemal asub müratõke müraallikale või vastuvõtjale, seda efektiivsem see on. Vastavalt standardile EVS 843:2016 TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 21 „Linnatänavad“ peab müratõrjesein olema tihe ja massiga vähemalt 30 kg/m². Lubatud on ehitada kuni 2,0 m kõrgune puidust viimistlusega müratõkkesein koos hekiga. Müratõkkeseina võimalik asukoht on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Projekteerimise faasis anda hinnang ja hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse ossa. Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Tiiki juhitav või pinnasesse immutatav sademevesi peab vastama seadusandluses nõuetele. Ärihoone, rida- või korterelamu parklate ning võimaliku õlireostusega platside õlipüüduri paigaldamise vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus, vastavalt parkimiskohtade arvule, katendile jms. Õlipüüduri rajamisel parklale tagada puhastusmasina ligipääs püüduri teenindamiseks. Planeeringualale ulatuva eesvoolu kalda ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi mõisted ning kitsendused on toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 ja §-s 38 (RT I 2004, 38, 258). Eesvoolu katsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud Maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord §-s 2, §-s 4 ja §-s 5. 5.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks. Servituutide seadmise vajadusega alad on esitatud planeeringu joonistel 5 Tehnovõrkude planeering ja 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused. Servituudialad tuleb täpsustada projekteerimise käigus, kui on selgunud tehnovõrkude täpsed asukohad. Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 22 Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut:  krundile POS 2 planeeritud tuletõrje veemahutitele ja tuletõrjevee tarnetorule;  üle POS 1 krundi, Võru mnt 3, Võru mnt 5, Kesk tn 2 ja Võru mnt 4b kinnistute planeeritud ühisveetorustikule;  üle POS 4 krundi, Võru mnt 5, Võru mnt 7 // Toome, Võru mnt 9 // Keskküla ja Võru mnt 11 // Vahe-Peetri kinnistute planeeritud survekanalisatsioonitorule;  üle Ülase tn 3// Rehe kinnistu ja POS 37 krundi planeeritud keskpinge elektrikaablile. 5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);  hea nähtavus ja valgustatus;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:  teealade korrashoid;  võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;  autode parkimine hoonete vahetus läheduses (või hoonesiseselt);  jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);  kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;  vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, prügikastid, pingid);  atraktiivne arhitektuur ja maastikukujundus. 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites, eesvoolu kaitse-, ehitus- ja piiranguvööndis (vt seletuskiri pkt 5.2), riigitee ja planeeritud tänava kaitsevööndis (vt seletuskiri pkt 5.7) ning planeeritud servituudialadel (vt täpsemalt seletuskiri pkt 5.12). Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 23 Planeeringu alasse jäävate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsevööndi ulatus mõlemale poole torustiku telgjoont on 2 m. Sidepaigaldise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal 1 meeter. 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. 5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Planeeringulahendus viiakse ellu etapiviisiliselt: o I ehitusetapis krunditakse välja krundid POS 1-21, POS 36-39. Rajatakse krundile POS 38 ja krundi POS 39 põhjaossa planeeritud sõidutee kuni aluskatteni (k.a.) ja ehitatakse välja planeeritud tehnovõrgud kuni liitumispunktideni. o II ehitusetapis rajatakse krundi POS 39 lõuna- ja lääneossa planeeritud sõidutee kuni aluskatteni (k.a.) ja ehitatakse välja planeeritud tehnovõrgud. o III ehitusetapis krunditakse välja krundid POS 22-35 ja POS 40. o IV ehitusetapis ehitatakse sõiduteed ja tänava alad (sh Ülase tn planeeritud kõnnitee) lõpuni välja.  Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt. Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundisisese haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku või ala arendaja kulul.  Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist planeeritava ala kinnisasjade omanike ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise võimalusi garanteeriv notariaalne leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.  Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Kambja Vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja tehnovõrkude väljaehitamiseks.  Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 24  Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsete ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.  Arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piiravad istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kambja Vallavalitsus ega Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Maanteeamet.  Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistute igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.  Enne ei väljastata elamutele ehitusubasid kui on välja ehitatud teed, parklad, tehnovõrgud ning rajatud haljastus ja mänguväljak koos juurde kuuluva inventariga (pingid, prügikastid, välisvalgustid jms).  Enne ei väljastata äri- ja tootmishoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud teed, parklad, tehnovõrgud ning rajatud haljastus ja mänguväljak koos juurde kuuluva inventariga (pingid, prügikastid, välisvalgustid jms).  Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 25 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ Planeeringu on kooskõlastanud: Planeeringu on üle vaadanud ja heaks kiitnud: TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 26 JOONISED TERAV KERA OÜ  TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) detailplaneering EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2) 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA TEE TEHNOVÕRKUDE PLANEERING KAITSEVÖÖND 50 m 22180 NÕO-KAMBJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA 20 m OLEMASOLEV VEETORU OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU OLEMASOLEV DRENAAŽITORU OLEMASOLEV SIDEKAABEL PLANEERITUD VEETORU PLANEERITUD TULETÕRJEVEE TARNETORU PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORU PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU REKONSTRUEERITAV DRENAAŽTORU PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL 4 kV PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL 10 kV PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE SIDEKAABEL B OLEMASOLEV HOONE PLANEERITUD ELAMU JA ABIHOONE HOONESTUSALA PLANEERITUD ÄRIHOONE HOONESTUSALA PLANEERITUD EHITUSJOON OLEMASOLEV SÕIDUTEE OLEMASOLEV SÕIDUTEE OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE B PLANEERITUD SÕIDUTEE PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE PLANEERITUD TIIK PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA B B OLEMASOLEV ÜHISTRANSPORDI PEATUS PLANEERITUD TULETÕRJEVEEVÕTUKAEV PLANEERITUD TULETÕRJE VEEMAHUTI PLANEERITUD REOVEEPUMPLA aj PLANEERITUD ALAJAAM PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT OLEMASOLEV ALAJAAM Lundi: (Kuuste) Planeeritud tänava ristprofiil Lõige A-A 9 B 1 B 11 12 8 13 10 14 37 15 16 Planeeritud tänava ristprofiil 38 2 Lõige B-B A 36 A 20 21 7 aj 19 17 18 PLANEERITUD ALAJAAM D D 3 35 C C 22 6 Planeeritud tänava ristprofiil 40 25 26 23 Lõige C-C 27 24 34 4 B 39 B 5 31 32 28 29 30 33 Päästeauto Planeeritud tänava ristprofiil ühendustee Lõige D-D MÄRKUSED: KANALISATSIOONITORUSTIKU 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud KG-Büroo LIITUMISPUNKT (litsents nr 783 MA) poolt, 08. november 2016. a., töö nr 457-16GEO. Koordinaadid L-Est' 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus § 29 lg 3, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja maitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 2), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu veekaitsevööndi, kaitsevööndi, ehituskeelu- ja piiranguvööndi määramisel. 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Kambja alevikus asuva e-post: [email protected] www.teravkera.ee Maastikuarhitekt-planeerija Joonise nimetus Jane Asper Joonis Jooniseid juuli 2020 5 8 1:1000 DP-2-2016  detailplaneering PLANEERINGU PÕHIJOONIS PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED Krundi Krundi planeeritud Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete lubatud Hoonete lubatud Lubatud katusekalde B pos. nr. pindala kasutamise sihtotstarve lubatud arv krundil lubatud ehitiselune pind korruselisus vahemik ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 1 6468 m² 2 hoonet 1334 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 2 6000 m² 2 hoonet 1086 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 3 6008 m² 2 hoonet 1081 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 4 6373 m² 2 hoonet 1147 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas B 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 5 2099 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 6 2050 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet üksik- ja kaksikelamul 350 m², elamumaa 100% krohv, betoon, kivi, Pos 7 3509 m² ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 2 korrust kuni 8,0 m 0-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas nt rõdu, varjualused) üksik- ja kaksikelamul 350 m², 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 8 2041 m² elamumaa 100% ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 2 korrust kuni 8,0 m 0-20 planeeritud (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas ületuskoht nt rõdu, varjualused) üksik- ja kaksikelamul 350 m², T N 2 hoonet krohv, betoon, kivi, ÜLASE Pos 9 3863 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 2 korrust kuni 8,0 m 0-20 puit, metall, klaas nt rõdu, varjualused) üksik- ja kaksikelamul 350 m², 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 10 2008 m² elamumaa 100% ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 2 korrust kuni 8,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas nt rõdu, varjualused) üksik- ja kaksikelamul 350 m², 2 hoonet kuni 3 korrust krohv, betoon, kivi, Pos 11 2802 m² elamumaa 100% ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 11,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) (vt hoonestustingimus nr 4) puit, metall, klaas nt rõdu, varjualused) üksik- ja kaksikelamul 350 m², 2 hoonet kuni 3 korrust krohv, betoon, kivi, 9 B Pos 12 2689 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, (vt hoonestustingimus nr 4) kuni 11,0 m 0-20 puit, metall, klaas nt rõdu, varjualused) 1 2 hoonet üksik- ja kaksikelamul 350 m², krohv, betoon, kivi, elamumaa 100% kuni 3 korrust Pos 13 2588 m² ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 11,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) (vt hoonestustingimus nr 4) puit, metall, klaas nt rõdu, varjualused) üksik- ja kaksikelamul 350 m², 2 hoonet kuni 3 korrust krohv, betoon, kivi, Pos 14 2506 m² elamumaa 100% ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 11,0 m 0-20 B (põhihoone+abihoone) (vt hoonestustingimus nr 4) puit, metall, klaas nt rõdu, varjualused) 11 üksik- ja kaksikelamul 350 m², 12 8 Pos 15 2425 m² elamumaa 100% 2 hoonet (põhihoone+abihoone) ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 3 korrust (vt hoonestustingimus nr 4) kuni 11,0 m 0-20 krohv, betoon, kivi, puit, metall, klaas 13 10 nt rõdu, varjualused) 14 2 hoonet üksik- ja kaksikelamul 350 m², krohv, betoon, kivi, 37 15 Pos 16 2450 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) ridaelamul 500 m²+100 m² (eenduvad osad, kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 16 nt rõdu, varjualused) (vt hoonestustingimus nr 4) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 17 2001 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 38 2 Pos 18 2000 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 19 2000 m² elamumaa 100% 350- m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 36 Pos 20 2000 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 21 2010 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 20 21 7 aj 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 19 Pos 22 2026 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 puit, metall, klaas 17 18 elamumaa 100% 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 23 2069 m² 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 3 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 24 2005 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 35 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 25 2008 m² elamumaa 100% 350- m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 22 6 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 26 2022 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 40 25 Pos 27 2064 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, 26 23 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 27 24 Pos 28 2023 m² elamumaa 100% 2 hoonet (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 29 2007 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 34 4 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 30 2007 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 39 Pos 31 2007 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 32 2009 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 5 Pos 33 2774 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, 31 32 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 28 29 30 Pos 34 2004 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 puit, metall, klaas 2 hoonet 33 Pos 35 2003 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 36 2003 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 37 3007 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas Pos 38 3222 m² transpordimaa 100% 1 hoone (alajaam) 12 m² 1 korrus kuni 4,0 m 0-20 krohv, betoon, metall Pos 39 8243 m² transpordimaa 100% Krunti ei hoonestata - - - - - Pos 40 600 m² transpordimaa 100% Krunti ei hoonestata - - - - - Hoonestustingimused: 1. Kruntidele POS 5-6 ja 17-36 on lubatud igale krundile ehitada 1 elamu+ 1 abihoone. 2. 3. Kruntidele POS 9, 11-16 ja 37 on lubatud ehitada kuni 12-korteriline korterelamu, kuni 8-boksiline 4. TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR PLANEERITUD EHITUSJOON OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON PLANEERITUD SÕIDUTEE MÄRKUSED: EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud KG-Büroo PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 3) (litsents nr 783 MA) poolt, 08. november 2016. a., töö nr 457-16GEO. EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE Koordinaadid L-Est' 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. (vt märkused pkt 3) PLANEERITUD HALJASVÖÖND 2. K rundi kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 3) PLANEERITUD KOHUSTUSLIK KÕRGHALJASTAV 14. augusti 2018. a. määrusest nr 30 "Katastriüksuse moodustamise kord". EESVOOLU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m PUHVERALA (vt märkused pkt 4) Esmasel Ülase tn 2a maaüksuse jagamisel ja katastriüksuste moodustamisel määratakse POS 1-4 (vt märkused pkt 3) TAGATAV NÄHTAVUSKOLMNURK kruntide maakasutuse sihtotstarbeks Ä 50%, T 50%, juhul kui krundi omanik ei ole sihtotstarvet täpsustanud. EESVOOLU KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m (60 km/h , tase rahuldav) (vt märkused pkt 3) B OLEMASOLEV ÜHISTRANSPORDI PEATUS 3. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus § 29 lg 3, 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA TEE Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja maitsevööndis KAITSEVÖÖND 50 m PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD tegutsemise kord" §2 lg 2), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu veekaitsevööndi, kaitsevööndi, 22180 NÕO-KAMBJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m ehituskeelu- ja piiranguvööndi määramisel. PLANEERITUD KRUNDILE JUURDEPÄÄS (asukoht orienteeruv) 4. Äri- ja tootmismaa kruntidel tuleb tänavapoolse piiri äärde rajada 10 m laiune kõrghaljastatav ala PLANEERITUD TÄNAVA KAITSEVÖÖND 10 m PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT (kõrged põõsad, puud), et moodustuks puhverala äri- ja tootmishoonete ning elamute vahel. TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 60 km/h TASEMEL RAHULDAV 12 m Mahasõitudel peab olema tagatud nähtavus. Haljastava puhverala täpne lahendus antakse edasise PLANEERITUD ALAJAAM projekteerimise käigus. aj MAHASÕIDU RAJAMISE KEELUALA PLANEERITUD MÜRATÕKKESEINA VÕIMALIK 5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. ASUKOHT JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD Planeeringu koostamisest huvitatud isik OLEMASOLEV DRENAAŽITORU Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Kambja alevikus asuva OLEMASOLEV HOONE e-post: [email protected] www.teravkera.ee PLANEERITUD ELAMU JA ABIHOONE Maastikuarhitekt-planeerija Joonise nimetus HOONESTUSALA Jane Asper PLANEERITUD ÄRIHOONE HOONESTUSALA Joonis Jooniseid juuli 2020 4 8 1:1000 DP-2-2016  Kambja Vallavalitsus Teie 31.08.2020 nr 6-1/26-2 [email protected] Pargi 2 Meie 25.09.2020 nr 15-2/20/40348-2 Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714, Tartu maakond Ülase tn 2a maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Kambja vallas Kambja alevikus Ülase tn 2a maaüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 28201:001:0205, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused ühepereelamute, korterelamute ja ärihoonete rajamiseks. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Maanteeametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või tehnovõrkude kavandamisel tee piirides (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. ÜLASE 2A DP-SELETUSKIRI 2. ÜLASE 2A DP-PÕHIJOONIS 3. ÜLASE 2A DP-TEHNOVÕRGUD Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)