Seisukohad

RÕÕMU KÜLAS SIKUPÕLLU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU LÄHTETINGIMUSED, PALNEERINGUALA PIIR JA SUURUS 1. Detailplaneeringu lähtetingimuste kehtivus Lähtetingimuste kehtivus on 18 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud planeeringu koostamise korraldajale esitatud detailplaneeringu eskiislahendust, on planeeringu koostamise korraldajal õigus lähtetingimusi muuta ja ajakohastada. 2. Detailplaneeringust huvitatud isik Planeeringust huvitatud isikud on ühiselt Kadri Kekküla ja Raavo Leiten. 3. Planeeringuala piir ja suurus Planeeringuala hõlmab Luunja vallas Rõõmu külas Sikupõllu (43201:001:0977) maaüksust suurusega 3.99 ha. Joonis 1. Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringuala piir ja suurus (allikas: Maa- ameti geoportaal, 02.09.2020) 4. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. 5. Detailplaneeringu koostamise õigus Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. 6. Andmed planeeringuala kohta Planeeringuala on hooneteta põllumaa. Planeeringuala piirneb riigi teega 22253 Rõõmu-Viira tee L35, metsaga ja põllumaadega. Naaberkinnistul Plaani asub üks talumajapidamine. Detailplaneeringu ala põllumaa jääb põllumassiivi nr 66447523497 (pindala 6.32 ha) koosseisu. Joonis 2. Planeeringualale jääv põllumassiiv nr 66447523497 (allikas: Maa-amet, Mullastiku kaardirakendus, 02.09.2020) Joonis 3. Planeeringualale ulatuvad kitsendused (allikas: Maa-amet, Kitsenduste kaardirakendus 02.09.2020) Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Maaparandushoiuala Kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd 7. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Luunja valla üldplaneering; Tartumaa maakonnaplaneering 2030+; Siku maaüksuse detailplaneering (koostamisel, koostaja: Terav Kera OÜ). 8. Uuringute vajadus 8.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. 1. Juhul kui planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandusameti Tartu keskusesse [email protected]. Detailplaneering koostada kuni 2 aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja vajadusel Põllumajandusameti poolt ning registreeritud Tartu geoarhiivis. 8.2. Mürahinnang vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32. 8.3. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus. 9. Nõuded planeeringule 9.1. Alusandmed 9.1.1. Esitada planeeringuala asukoht ja suurus. 9.1.2. Esitada olemasoleva olukorra iseloomustus: Esitada kinnistute piirid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed (sh vähemalt 40 m ulatuses väljapool planeeringuala); õiguslikul alusel püstitatud hooned ja anda ülevaade nende seisukorrast ja väärtustest; seadusjärgsed kitsendused ja nende ulatus, senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad objektid; planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad tehnovõrgud, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 9.1.3. Esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ja planeeringu koostamise korraldaja. 9.1.4. Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 9.1.5. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud. 9.2. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused 9.3. Esitada planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas 9.4. Esitada valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. 9.5. Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 9.6. Planeeringuala kruntideks jaotamine Põllumaana säilitatav maa-ala kavandada vähemalt kahe hektari suurusena ja see peab olema ühtne suuremate lahustükkideta terviklik krunt (keelatud ribastumine ja kiildumine). Elamukrundi minimaalne suurus on 5000 m². Maantee äärde kavandada perspektiivsele kolme m lausele kergliiklusteele transpordimaa krunt. Tagada kruntimisel maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. 9.7. Krundi hoonestusala määramine Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. 9.8. Krundi ehitusõigusega esitada: 9.8.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksikelamu maa, tee maa, põllumajandusmaa; 9.8.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 elamu ja 2 abihoonet); 9.8.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 500 m². 9.8.4. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kõrgus põhihoonel 8,5 m, abihoonel 5 m, planeeringuga määrata ka hoonete lubatud suurim katuseharja absoluutkõrgus. 9.9. Liikluskorralduse põhimõtted 9.9.1. Tagada kruntidele juurdepääs avalikult teelt koostöös Maanteeametiga. Kaaluda ühise mahasõidu ja juurdepääsutee rajamist Siku kinnistuga. 9.9.2. Koostöös Maanteeametiga kavandada riigitee äärde perspektiivsele 3m laiusele kergliiklusteele piisava laiusega transpordimaa krunt. 9.9.3. Parkimine lahendada krundil. 9.10. Kujad Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 9.11. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused 9.11.1. Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. 9.11.2. Esitada lähtuvalt sobivusest kohalike hoonestus- ja ehitustavadega piirkonna ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Selleks kaasata soovitavalt planeeringu koostamisse arhitekt. 9.11.3. Lubatud korruselisus: põhihoonel 1-2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus, abihoonel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. 9.11.4. lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud; 9.11.5. määrata katusekalle, harja suund ja materjal; 9.11.6. määrata hoone ±0.00 sidumine; 9.11.7. määrata nõuded piiretele, sh materjal, kõrgus ja tüüp või nende rajamise keeld. 9.12. Haljastus ja heakord 9.12.1. määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastus, vähemalt 20 % elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud; 9.12.2. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise kõrvalkinnistutele; 9.12.3. anda maaparandushoiuala toimimiseks vajalikud tingimused koostöös Põllumajandusametiga. 9.13. Tehnovõrgud 9.13.1. elektrivarustus; 9.13.2. veevarustus planeerida puurkaevust või salvkaevudest. Reoveekäitlemine tuleb lahendada lokaalselt krundisiseselt. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualale kavandatud joogiveekaevud ja reoveepuhastid ei tohi põhjustada kitsendusi väljapool planeeringuala, välja arvatud kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu või puurkaevu vahelised kujad tuleb määrata nõuete kohaselt vastavalt Veeseadusele. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrusele nr 61 Nõuded reovee  puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹ § 8 punktile 4 võib kuni 10 m3 ööpäevas heitvett hajutatult pinnasesse immutada kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. 9.13.3. sademevee kogumine ja ärajuhtimine; 9.13.4. tuletõrje veevarustus; 9.13.5. küte: lubada keskkonnasäästlikud lahendused, anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise kohta hoonele või krundile või nende rajamise keeld. maaküttesüsteem lahendatakse elamumaa piires ning vastavalt kehtivatele normatiividele ja praktikatele. Maaküttelahenduste lõplikul valikul ja ellu viimisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019), tulenevalt kohalike omavalitsuste kontaktsoonist ning ühiselt kasutatavatest põhjaveevarudest ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusest. 9.13.6. Sidevarustus; 9.13.7. Esitada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest ehitustegevusest tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks nõuetekohaseks toimimiseks. 9.14. Keskkonnatingimused 9.14.1. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine. 9.14.2. Detailplaneeringu seletuskirjas kajastada informatsioon Sikupõllu katastriüksuse paiknemise kohta maaparandussüsteemi ehitisel Timuski. Planeeringu koostamisel arvestada Maaparandusseaduse § 48, § 49,§ 50 ja § 51 tulenevate võimalike piirangute ja nõuetega. 9.14.3. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 9.15. Servituutide seadmise, avalik kasutus, sundvaldus 9.15.1. Määrata vajadusel olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus; 9.15.2. Määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus; 9.15.3. Määrata vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus. 9.16. Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine Lahendada kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002. 9.17. Planeeringu rakendamise võimalused 9.17.1. Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks.  9.17.2. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike krundiväliste taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik. 9.18. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised 9.18.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000*; 9.18.2. Olemasolev olukord M 1:500; 9.18.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis, M 1: 2000*; 9.18.4. Põhijoonis M 1: 500; 9.18.5. Tehnovõrkude planeering M 1: 500. 9.18.6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1: 500; *Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad. 9.19. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel 9.19.1. Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: Päästeamet, Põllumajandusamet, Maanteeamet. 9.19.2. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja teised huvitatud isikud ning teeb koostööd maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. 9.19.3. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastused esitatakse planeeringu lisades. 9.20. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine Detailplaneering vormistada soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/.) Detailplaneeringu vallale esitamine: 9.20.1. DP eskiis esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). Eskiisi koosseis: 9.20.1.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 9.20.1.2. planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule, üldplaneeringu muudatuse ettepanek. 9.20.1.3. andmed eskiisi koostamiseks kasutatud uuringute ja analüüside kohta; 9.20.1.4. planeeringuala kruntideks jaotamine; 9.20.1.5. krundi hoonestusala; 9.20.1.6. krundi ehitusõigus;  9.20.1.7. põhimõtteline liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendus. 9.20.2. DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 9.20.3. DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). 9.20.4. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 9.20.5. DP ja selle lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*, digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt, paberkandjal lisad skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt. Lisaks esitatakse planeering selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele vastavalt. 10. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu Uuringute koostamine: kaks kuud Planeeringulahenduse põhilahenduse koostamine koos võimalike uuringutega: kolm kuud Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni viis kuud Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud  Luunja Vallavalitsus Teie 02.09.2020 nr 7-2/1122 [email protected] Meie 25.09.2020 nr 15-2/20/40669-2 Seisukohtade väljastamine Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks Olete küsinud Maanteeametilt seisukohti Tartu maakonnas Luunja vallas Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 43201:001:1196, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringuga soovitakse Sikupõllu maaüksus jagada ning luua eeldused elamu rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira km 2,22-2,33. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1560 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 2,287. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. 2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega. 5. Arvestada jalgratta- ja jalgteede sidumisega tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamisega, sh väljapool planeeringuala. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  8. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusi. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 10. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. 11. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks 12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 2 (3) Lisa: EELNÕU_Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu algatamine_LISA 1 Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 3 (3)