Kaarnapesa elamu ehitusloa kooskõlastamine

Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................ 2 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ....................................................................................................................... 3 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS ......................................................................................................................... 10 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID .......................................................................................................................... 20 5. TEHNOSÜSTEEMID ......................................................................................................................................... 25 6. TULEOHUTUS.................................................................................................................................................. 31 7. TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED .................................................................................................. 33 8. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED ........................................................................................................ 35 9. TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................................................................... 38 GRAAFILINE OSA ASENDIPLAAN GP-01 PÕHIPLAAN AE-01 KATUSEKORRUSE PLAAN AE-02 VUNDAMENDI PLAAN AE-03 LÕIGE 1-1 AE-04 LÕIGE 2-2 AE-05 VAADE TELJEL 1-6 AE-06 VAADE TELJEL 6-1 AE-07 VAADE TELJEL A-D AE-08 VAADE TELJEL D-A AE-09 KELDRI PLAAN AE-10 ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 1 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 SISSEJUHATUS Käesoleva projektiga on lahendatud Otepää vallas Otepää külas Anneli Aart`ile (Aart) kuuluval Kaarna- pesa kinnistul olemasoleva elamu ning abihoone lammutamine ja üksikelamu püstitamine, mille aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad nõuded ja normatiivid. Käesolev eelprojekt kajastab arhitektuurset ja inse- nertehnilisi osasid, mis on aluseks ehitusloa taotlemisel, arhitektuurse osa põhiprojekti, konstruk- tiivse osa põhi- / tööprojekti ning insenertehniliste põhiprojektide osade koostamiseks. Projekteerimise aluseks on 13. märtsil 2019 Otepää Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/99 väljastatud projekteerimis- tingimused. Projekteerimisel on kasutatud tellija poolt koostatud eskiisjooniseid, mis arvestavad tema vajaduste ja ruumiprogrammiga. Projekteeritava hoone kasutusiga on üldiselt 50 aastat, kui pole täp- sustatud teisiti. Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207-0068) ja vastavalt: - Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele - Eesti Vabariigis kehtivatele (eel)normidele ja standarditele - Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele - Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele - Materjalide ja seadmete paigutuseeskirjadele ning nende juhistele - Tellija soovidele Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale. 1.2 ÜLDANDMED Objekti nimi: Elamu Kinnistu nimi: Kaarnapesa Katastritunnus: 63602:001:0670 Aadress: Otepää küla, Otepää vald Kinnistu omaniku nimi: Anneli Aart Tellija: Anneli Aart ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 2 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Katastriüksuse pindala: 11956 m² Katastriüksuse sihtotstarve: Elamumaa 100% 1.3 PROJEKTEERIJAD Arhitektuurne osa eelprojekti mahus PROJEKTEERIJA ANDMED Töö nimetus: ELAMU; EELPROJEKT Teostamise aeg: juuli 2020.a Teostaja: MELOTRIX GRUPP OÜ Äriregister: 11170952 Koostas: Peeter Aunapu Aadress: Käo tee 23 Elva 61504 Tel: gsm +372 58 11 5 200 E-mail: [email protected]; [email protected] Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand, volitatud arhitekt VII EHITUSGEODEESIA ANDMED: Töö nimetus: Kaarnapesa osaline geodeetiline alusplaan Töö number: 2/3.20 Teostamise aeg: 17. detsember 2019. Teostaja: Otepää Maamõõdubüroo OÜ Tel: gsm +372 56153257 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 2.1 ASENDIPLAANI VASTAVUS LÄHTEANDMETELE Hoone projekt vastab piirkonnas kehtestatud nõuetele ning tellijapoolsele lähteülesandele. Käesoleva lahenduse kavandamisel on lähtutud piirkonna traditsioonilisest arhitektuurist ja projekteerimistingimustega määratud ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 3 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 tingimustest. Arvestatud on piirkonnas kehtiva Otepää valla üldplaneeringuga. Kaarnapesa maaüksusel ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1 PAIKNEMINE Ehituskrunt paikneb Otepää vallas Otepää külas Kaarnapesa maaüksusel (katastritunnus 63602:001:0670). Kin- nistu piirneb läänes 18148 Maaritsa-Otepää teega , Kaarna järv on idasuunas umbes 350 meetri kaugusel. Otepää linna keskus asub linnulennult 1800 meetrit edela suunas. Kaarnapesa krundi õuela asub endisest Vana-Otepää kihelkonnakooli õuest ca 170 meetri kaugusel. Käsitletava krundi sihtotstarve on 100% elamumaa. Projekteeritava elamu põhimaht on kavandatud põhja-lõuna suunalise katuseharja joonega. Juurdepääs kinnistule ja mahasõit Maaritsa- Otepää riigiteelt on eelnevalt välja ehitatud. Käesoleva projektiga ei ole ette nähtud uute teede ja täiendavate mahasõitude väljaehitamist. Hoonete ja tee paiknemine vaata: asen- diplaan, joonis GP-01 2.2.2 OLEMASOLEV HOONESTUS Kinnistul asuvad ehitisregistri andmetel elamu (ehr. kood 120732620) ja abihoone (ehr. kood 120732625) 2.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF Krundi (hoonestusala) reljeef on suhteliselt tasane, kõrgusmärkide vahe on 137.00- 138.00 meetrit EH2000 süs- teemis, kalle on põhjasuunas. 2.2.4 OLEMASOLEV HALJASTUS Krundi õuealal on kultuurhaljastus, mille eest pole mõned aastad hoolitsetud. Maja ümbruses on viljapuud, mar- japõõsad ja dekoratiivtaimestik. 2.2.5 OLEMASOLEV TÄNAVATEVÕRK JA JUURDESÕIDUD. Juurdepääs kinnistule toimub T 18148 Maaritsa-Otepää maanteelt, mahasõit on eelnevalt välja ehitatud. Krundisisesed teed on välja ehitatud, kuid vajavad ümberehitust. 2.2.6 EHITUSGEOLOOGIA Maa-alal ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi viidud. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 4 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 2.3 PLAANILAHENDUS 2.3.1 Hoone paigutus Projekteeritav hoone on kavandatud kinnistu keskossa läänepiirile, lammutatava elamu asukohta, riigitee teemaast 12 meetri kaugusele. Tuleohutuskujad on tagatud. Autode parkimine on lahendatud kavandatava elamu läheduses, omal krundil. Hoonete ja teede paiknemine vaata: asendiplaan, joonis GP-01. 2.4 VERTIKAALPLANEERING 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Krundi hoonestusala asub kõrgusmärkides ~abs +137.00 +138.00. Maapinna kõrgusi muudetakse vastavalt ehituslikele vajadustele, õuela pinda tõstetakse, et vältida sajuvee valgumist lõuna ja ida poolt. Mahasõit maan- teelt on krundi läänepiiril. Ehitamisel tuleb vältida kahjulikku mõju naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. 2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Projekteeritava hoone paiknemiskõrgus on määratud ehitusprojekti graafilise osaga. Elamu suhtelisele kõrgusele 0.00 vastab absoluutkõrgus +138.20 EH2000 kõrguste süsteemis. 2.4.3 Sadevee käitlemine Antud projektiga sadeveetorustikke ei ole kavandatud. Projekteeritava ala vertikaalplaneering on lahenda- tud selliselt, et alal tekkivad sajuveed jääksid omale krundile ning imbuksid pinnasesse. Ehituse aegne kuivendus Ehitusaegne kuivendus tagada töövõtja poolt selliselt, et liikluseks avatus alale (väljaspool kinnistut) ei te- kiks täiendavaid lompe ja vee kogunemist, mis takistaks autode ja jalakäijate liiklust. Ehitusaegne kuivendus la- hendada selliselt, tekkivad sadeveed juhtida ehitusplatsi ümbruses olevatele murupindadele. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 5 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 2.5 TEED JA PLATSID 2.5.1 Juurdesõidutee Juurdepääsuks kinnistule on eelnevalt välja ehitatud mahasõit T 18148 Maaritsa-Otepää maanteelt. Krundisisesed teed, platsid, parkimiskohad ning sisse – ja väljasõidud, planeeritakse betoonkividest või tihendatud kruuskattena. Teede ja platside katteid võib hoonestaja muuta kokkuleppel arhitekti ja omavalitsuse esindajaga. Liikluseks mittemõeldud alad on kaetud valdavalt murukattega. Krundi piir kulgeb paralleelselt riigiteega ning kavandatav elamu on katendi servast ca 12 meetri kaugusel. Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Riigiteel on kaitsevöönd, mis kujutab endast teed ümbritsevat maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Ehituskrunt asub valdavas osas riigitee kaitsevööndis. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt on riigitee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Ehitusseadustiku § 72 lg 1-le, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada maavara ja maa-ainest; teha metsa lageraiet; teha vee- režiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Kuuri ehitusprojekti koostamisel on neid nõudeid arvestatud. Kõik riigitee kaitsevööndis koostatavad ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee kaitsevööndis ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Teekaitsevöönd on kantud asendiplaani joonisele. Lähtuvalt asjaolust, et ehituskrunt piirneb riigiteega, tuleb elamu projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Maanteeamet on projekti koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu igakordne omanik. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 6 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning järgmise staadiumi (põhiprojekti) koostamisel võib rakendada järgmisi müra leevendavaid meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Hoone läänepoolne välispiire oleks soovitatav projekteerida ühisisolatsiooniga R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. 2. Akende valikul eeskätt hoone läänepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile maanteelt tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirde pind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. 3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset. Käesoleva elamu eelprojektiga ei ole võimalik tagada nähtavuskolmnurga nõuet (7x320m parempöördeks ja 7x320m vasakpöördeks Maaritsa – Otepää teele). Nähtavuskolomnurga nõude täitmiseks oleks vajalik maantee rekonstrueerimine. Reaalsed nähtavuskolmnurgad (7 x 98 m parempöördeks ja 7x 170 m vasakpöördeks Maaritsa-Otepää teele) on märgitud asendiplaanile Kinnistu perspektiivsel haljastamisel arvestada, et haljastus jm nähtavust piiravad takistused ei jääks nähtavuskolmnurka. Sajuvee juhtimine riigitee teemaale on keelatud. 2.5.2 Äärekivid Äärekive ei ole projekteeritud. Killustikkattega tee serv ühtib murupinnaga. 2.6 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Ehituskrundil on olemasolev kõrghaljastus, mis vajab hooldust. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 7 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 2.6.2 Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus Krundile võib istutada puid ja põõsaid, haljastustöödeks tellitakse eraldi projekt. Pärast ehitustööde lõppu korrastatakse elamu ehituse ümbrus, lisatakse kasvupinnast ning külvatakse muru. Murukatkendite konstruktsioon: - muru - kasvumuld h= 150-200 mm - täitepinnas (vajadusel) Projekteeritud murupindade kasvumulla kihi paksus peab olema üldjuhul 150- 200 mm, mulla savisisaldus ei tohi ületada 15%. Muru külvil arvestada muruseemne kuluks 30-40 g/m². Haljastuse planeerimisel on lähtutud Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ soovitustest. Sajuveed juhtida hoonest eemale ja hajutada kinnistu haljaspindadel otse pinnasesse. - Välistrasse mitte planeerida puude istutusalale. (EVS 843:2016) 2.6.3 Väikeehitised ja -vormid Käesoleva projektiga ei käsitleta. 2.6.4 Piirded Õueala piiridele on piireteks planeeritud rajada madalad hekid (maks. h=1,5 m) või metallpostidel rohelist tooni läbipaistva terasvõrguga aiad (maks. h=1,5 m). Läänepoolsele krundipiirile on ette nähtud läbipaistev metallpostidel, vertikaalsete heledat tooni (valge) värvitud puitlippidega aed (maks. kõrgusega maapinnast 1,5 m). Piirdeaedade täpsem lahendus on planeeritud lahendada koos täiendava haljastusprojektiga hiljem eraldi. 2.6.5 Prügikonteinerid Prügikonteineri asukoht on kavandatava juurdepääsutee kõrvale. Jäätmekogumine ja käitlus toimub vastavalt kehtivatele Jäätmekäitluse eeskirjadele ning kehtestatud korrale. Konteineritele on tagatud prügiveoauto ligipääs. Konteinerite hulk tagab nõuetekohase jäätmete sorteerimise võimaluse. Jäätmete sorteeritud kogumise jaoks tuleb konteinerid tähistada vastavalt jäätmete liigile. Jäätmemahutid ja jäätme käitluse korraldamine peab lähtuma Jäätmeseadusest. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 8 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 2.6.6 Keskkonna- ja tervisekaitse Projekt vastab keskkonna- ja tervisekaitsealastele nõuetele ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale. 2.7 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 2.7.1 Liiklusskeem Sissesõit õuealale asub hoonest läänesuunas. 2.7.2 Parkimise korraldamine Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ alusel tuleb eramute juurde vajalike parkimiskohtade normatiivne arv määrata tabeli 9.2 alusel. Õuealal on parkimisvõimalus vähemalt kahele sõiduautole. 2.8 TULEOHUTUS 2.8.1 Tuletõrjepääsud Ehituskrunt asub T 18148 Maaritsa-Otepää maantee ääres, sealtkaudu on tagatud ka tuletõrje transpordile ligi- pääs. 2.8.2 Tuleohutusklass Käsitletavad hooned kuulub tuleohutusest lähtuvalt TP-3 klassi. 2.8.3 Tuleohutuskujad Hooned vastab tuleohutuse klasside ja hoonete vaheliste kujadega Siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 2.9 TEHNILISED NÄITAJAD  Katastriüksuse tunnus: 63602:001:0670  Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%  Krundi pind: 11956 m² ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 9 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020  Hoonete arv: 1 projekteeritav  Korruselisus: 2  Ehitisealune pind: 252.1 m²  Hoone tuleohutusklass: TP3 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Arhitektuurne eelprojekt, milles on esitatud vaated, hoone plaanid ja lõiked. Viimistlus tabelid; avatäidete spetsifikatsioonid jms. esitatakse põhiprojektis. Projekteeritava elamu gabariidid on 21 x 16.6 m. 3.1.2 Alusdokumendid Projektiosa koostamisel on aluseks võetud tellija poolt esitatud lähteülesanne ja Otepää Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/99 poolt väljastatud projekteerimistingimused. 3.1.3 KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207-0068) ja vastavalt:  Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele  Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele  Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele  Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele  Materjalide ja seadmete paigutuseeskirjadele ning nende juhistele  “Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused” (PTÜ 2007)  Tellija soovidele Projekteerimistööde teostamisel on arvestatud allpoolnimetatud õigusakte, normdokumente ja eeskirju:  Olemasolevad arengukavad ning algatatud ja kehtestatud planeeringud.  Ehitusseadustik ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 10 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020  Hoone arhitektuurse osa eel- ja põhiprojektid ning nende vaheetapid vastavalt standardile EVS 932:2017 „EHITUSPROJEKT“  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”;  Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  Tuleohutuse seadus  EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“  Eluruumile esitatavad nõuded (majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85)  Müra normtasemed elu- ja pühkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002. määrus nr 42) Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded (EPN 14.1)  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” (kehtiv alates 01.01.2019) EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6  Tarindi RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande ja piirdetarindid  Maa RYL-2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid  Sisetööde RYL-2013 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid  Maalritööde RYL-2012 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid. Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale. 3.2 OLEMASOLEV SITUATSIOON; LAMMUTUSTÖÖD Käesolev projekt käsitleb olemasoleva elamu (ehitisregistri kood 120732620) ehitisealuse pinnaga 110 m² ning abihoone (ehitisregistri kood 120732625) ehitisealuse pinnaga 65,9 m² lammutustööde korraldamist ning uusehitise (üksikelamu) projekteerimist. Käesolev osa kirjeldab krundil asuva elamu ja abihoone lammutamist, lammutustööde läbiviimist ning lammutusel tekkivate jäätmete käitlemist. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 11 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Lammutatav elamu katus on lainelise eterniitkattega, viilkatusega. Katuse kandekonstruktsioonid on puidust. Elamu seinad on mineraalvillast vahetäitega sõrestikkonstruktsioonid. Pööningulagi on puittaladel, lae soojustuseks on mineraalvill. Hoone lammutatakse kogu ulatuses. Abihoone on puidust sõrestikseintega. Jäätmete ladustamiseks ja sortimiseks määratakse ehitusplatsil piiratud ala. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate jäätmete liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Lammutustööd viia läbi vastavalt käesolevale projektile: 1) Ohutuse tagamiseks lammutustööde ajal piiratakse lammutustsoon (lammutatav hoone) piirdelindiga, külgnemisel kohaliku teega paigaldatakse võrkpiire. 2) Lammutustöödel järgida rangelt tööohutuse nõudeid 3) Lammutusjäätmed üle anda jäätmekäitlus ettevõttele, võtta taaskasutusse Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. 4) Kaitsta hoolikalt säilitatavaid puid, vajadusel langetada lammutustöid segavad väheväärtuslikud põõsad ja puud. 5) Planeerida ja korrastada peale lammutustööde lõppu territoorium. 6) Konkreetseid tööjuhiseid: - Tellija on huvitatud mineraalsete lammutusjäätmete ladustamisest territooriumile, et seda hilisemalt ehituses (vertikaalplaneerimine) ära kasutada. Lammutada maapinnast kõrgemale ulatuvad konstruktsioonid, süvendid täita, maapind planeerida, korrastada territoorium peale lammutustööde lõppu - lammutusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid - konstruktsioonide lammutamist alustada ülemisest tsoonist ja mitte jätta pooleli/seisma - lammutustööde läbiviimise ajal on teiste tööde läbiviimine potentsiaalses varingutsoonis on keelatud - lammutusjäätmete käitlemisel järgida Võru valla jäätmehoolduseeskirja - juhul kui on vaja töid teostada väljaspool krundi piire tuleb need tööd kooskõlastada Võru vallavalitsusega - lammutustöid peab juhtima/juhendama pädev eriharidusega töödejuhataja - konstruktsioonide püsivuse kahtluse korral tuleb tööd koheselt peatada, ohtlik konstruktsioon piirata, võtta tarvitusele abinõud ohutuse tagamiseks ja planeerida edasine tegevus. - lammutustööde teostamise ajal peab olema takistatud kõrvaliste isikute pääsemine lammutustööde tsooni. Lammutustööde teostaja peab lammutuseelarves ette nägema piisavad vahendid, et tagada töötajate ja kõikide kõrvaliste isikute turvalisus lammutusobjektil. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 12 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Lammutustöödel kasutada ainult selleks otstarbeks ettenähtud tööriistu. Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Konteinerid paigutada omale krundile. Jäätmete ladustamiseks ja sorteerimiseks määratakse ehitusplatsil piiratud ala. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate jäätmete liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Tööde läbiviimisel tuleb jälgida, et ei kahjustataks ehitusprojekti kohaselt säilitatavat haljastust. ÜLDINE LAMMUTUSTÖÖDE JÄRJEKORD: - Eemaldada hoone aknad, eraldada klaasid puuraamidest. - Klaas ladustada eraldi konteinerisse, puust aknaraamid ladustada eraldi pakkidesse. - Maha võtta eterniitplaadid ja katuselaast katuselt ja ladustada eraldi konteinerisse. Eraldada katuseplekk ja muud metallmaterjalid. - Maha võtta katuse roovitus ja ladustada riitadesse. - Vastavalt tööde järjekorrale lammutada korstnad ja ahjud. - Puitkonstruktsioonid ja uuesti kasutamiseks kõlbmatud voodrilauad eemaldada ja ladustada. - Seinte viimistlusmaterjalid ladustada prügikonteineritesse. - Elektrijuhtmed ja elektrimontaaži osad ladustada konteinerisse. - Hoone sõrestikseinte lammutamisele eelnevalt eemaldada soojustus ja muust materjalist osad. - Kivipuru ja segujäätmed eraldada konteinerisse. - Lammutustööde kõikidel etappidel kasutada töövõtteid, et võimalikult vältida tolmu lendlemist. Hoone lammutamist mehhanismidega saab alustada pärast demonteeritavate ja taaskasutusse minevate detailide eemaldamist ja hoonest väljaviimist. ERILIST TÄHELEPANU TULEB OSUTADA JÄRGMISTELE ASJAOLUDELE: - Objekt ümbritseda hästi nähtavate hoiatusmärkidega Hoiatusmärgid ei ole mõeldud riigiteel liiklejate teavitamiseks. Ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus ohustab riigiteel liiklejaid mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. - Lammutamisel tuleb pööningulae alla ehitada vajaliku tugevusega töölava - Materjalide tõstmisel kasutada spetsiaalseid haarajaid, traaverseid, konteinereid jms. - Tõsteseadmed ja kinnitused kontrollida eelneva madaltõstega. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 13 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 - Mitte tõsta lahti lõikamata või monolitiseeritud ja kinnitatud detaile. - Töötsoonid tähistada hästi nähtavate märkidega. - Lammutustööde tegemisel tuleb vältida ehitusjäätmete ja pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju. TEHNOVÕRKUDE LIKVIDEERIMINE Veetorustiku likvideerimine. Elamu ei ole ühendatud veevarustuse välisvõrku Kanalisatsioonitorustiku likvideerimine. Hoone ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooni võrku Sidetrassi likvideerimine. Hoone ei ole ühendatud sidevõrku Elektriühenduse likvideerimine. Hoone on eelnevalt lahti ühendatud elektrivõrgust. 3.3.2 Jäätmekava Nr Ehitusjääde Ühi Kogus Käitlus Märkused k 1 Terasest katusekatte osad, m² 2 Toimetatakse vanametalli veoautoga elektrijuhtmed, kokkuostu punkti. betoonkonstruktsioonide (T) (0.2) armatuur jt terasdetailid 2 Puit – m³ 24 Puitmaterjal eraldatakse. mitteohtlik jääde katuse roovitus ja (T) (22) Võib kasutada kütteks. kandekonstruktsioonid, Antakse käitlemiseks vastavat seinte konstruktsioonid luba omavale ettevõttele. avatäited, mitte taaskasutamist leidev põranda ja laelaudis, muu puitmaterjal ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 14 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 3 Kivi- ja betoon m³ 14 Mitte kasutamist leidev materjal konteinerites konstruktsioonid – (t) (27) purustatakse killustikuks ja niisutada lammutatavate küttekollete ja suunatakse taaskasutusse. vundamendi osad, lahtine krohv. 4 Termoliit, šlakk ja mineraalvill m³ 12 Toimetatakse prügilasse. konteinerites – soojustus (t) (11) niisutada 5 Asbest ja teised ohtlikud m³ 0.8 Toimetatakse ohtlike jäätmete konteinerites jäätmed (t) (1.7) käitluskohta 6 Bituumen rullmaterjal m³ 0.1 Toimetatakse prügilasse konteinerites (t) (0.2) Lammutamisel tekkivate jäätmete kogus ületab 10 m³. Ehitise kasutusloa väljastamise dokumentidele tuleb lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusplatsilt tuleb jäätmed vedada kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Pärast ehitus(lammutus)tööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised piirded eemaldada ja nende sees olev ala puhastada, tasandada ja ehitusjäljed kaotada. Töövõtjal ja alltöövõtjatel on rangelt keelatud matta ehitusjäätmeid või neid seal põletada. 3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS Püstitatava elamu igale toale on ette nähtud vähemalt üks avatav aken või rõduuks. Elu -, töö - ja magamisruumides on akna pinda vähemalt 10% ruumi põrandapinnast ja magamisruumide põrandapindala on vähemalt 8 m². Kasutatavad üldehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad vastama tervisekaitse normatiividele elamute osas (klass “A”). Elamu fassaadid on osaliselt vooderdatud poolsulund lauaga või viimistletud hõõr- dekrohviga ning värvitud. Avatäited on liigendatud sobivate aknajaotustega. Hoone arhitektuurne lahendus on minimalistliku stiiliga. Hoonel põhimahul on L- kujuline põhiplaan. Hoone idaküljele on kavandatud põhimahust ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 15 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 eenduv saunablokk. Sissepääs hoonesse on kavandatud põhja-, lääne- ja lõunafassaadilt. Elamusse on planee- ritud 8 elutuba, suurusega 8- 60 m². Elamus asuvas elutoas on ka kööginišš koos söögitoa nurgakesega. Hoones asuvad lisaks saun koos pesuruumiga, 3 wc, duširuumid, tehniline ruum ning panipaigad. Elamul on kombineeritud kelpkatus viilkatusega, katusekalle on 350. Hoone planeeritav kasutusiga on 50 aastat. Energiatõhusus ja sisekliima: hoone konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud Majandus- ja taristuministri määruse Energiatõhususe miinimumnõuded - kehtivast redaktsioonist. Elamu välispiirete projekteerimis valikul on lähtutud järgmistest väärtustest. 1) välisseinte soojusläbivus 0,12–0,22 W/(m2·K); 2) katuste ja põrandate soojusläbivus 0,1–0,15 W/(m2·K); 3) akende ja uste soojusläbivus 0,6–1,1 W/(m2·K),kusjuures lõplikud valikud tuleb teha, lähtudes hoone kom- paktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest. Hoonete välisviimistluse üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi: SOKKEL - Materjal: betoon - Värvus: betoonihall VÄLISSEINAD Hõõrdekrohv / vertikaalne voodrilaud -Värvus helebeež / helepruun AVATÄITED -Puitraamidega või puitalumiinium aknad; lamell- tõstvärav ja metall sileuksed -värvus: tumepruun KATUS - Materjal: katusekivi, hall KATTEPLEKID / VIHMAVEE SÜSTEEM - Materjal: Pural plekk - Värvus: hall - Märkused: Metall detailid peavad olema ilmastiku kindlad (näit: tsingitud) Hoone kasutusotstarve: projekteeritavale hoonele on kavandatud üks kasutusotstarve – üksikelamu Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused: käesolev projekt ei käsitle. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 16 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 3.4 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Käesolev eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks kohalikust omavalitsusest, eriosade projekteerimise ja põhiprojekti koosta- mise aluseks. Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener- teh- niliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staa- diumites. Hoone projekteeritakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, eelnormidele ja standarditele. Hoone kandekonstruktsioonid ja eriosad lahendatakse järgmistes projekteerimis staadiumites. 3.4.1 Vundament Lintvundament killustikalusel. Vundamenditaldmikud monoliitbetoonist C25/30 laiusega 400- 700 mm. Välis- perimeetri vundament laduda Columbia betoonplokkidest paksusega 240 mm. Vundamentidele kleebitakse ho- risontaalne hüdroisolatsioon SBS rullmaterjalist kahes kihis. Vundamendi seinaosa soojustatakse väljaststpoolt 120 mm paksuse XPS -tüüpi (styrofoam) vahtpolüstüreenist soojustusplaatidega. Ülalpool maapinda sokli välisviimistluseks tsementkiud plaat liimvahul. Sisemiste kapitallseinte vundamendid analoogsed välisperi- meetri vundamentidega, kuid ilma vertikaalse soojustuseta. 3.4.2 Põrandad pinnasel Liivalusel alt soojustatud raudbetoonplaat („ujuvpõrand“). Põrandad eraldada seintest 20 mm vajumisvuugiga. Soojusjuhtivus 0,13 W/(m2·K);. Põranda projekteerimisel/ehitamisel arvestada põranda- küttega. Põrandad kaetud laminaatparketi jms. materjaliga. Täpne põranda lahendus antakse järgmistes projekteerimis staadiumites (konstruktiivse osa projekt). 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Vertikaalseteks kandetarinditeks on Bauroc kergplokk paksusega 375 mm. Kapitaalseinte kandevõime ja sta- biilsuse tagamiseks on ette nähtud armeeritud vöö korruse kõrgusjärgus ümber perimeetri. Horisontaalseteks kandetarinditeks on monteeritavad betoonist õõnespaneelid ja puidust katuse kandkonstrukt- sioonid. Katuslae kandkonstruktsioonidena võib kasutada ka ogaplaatferme. Täpsed dimensioonid täpsustatakse vajadusel järgmistes projekteerimis staadiumites. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 17 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 3.4.4 Välisseinad Projekteeritavas hoones on ette nähtud kahte tüüpi piirdekonstruktsioon. Enamuses on välisseinad laotud 375 mm paksustest kergplokkidest ning viimistletud hõõrdekrohviga. Idapoolse katusekorruse väljaehitise seinad on 200 mm paksustest kergplokkidest ning soojustatud väljast 140 cm paksuse EPS soojustusmaterjaliga ning voo- derdatud vertikaalse lauga. Välisseinte soojusjuhitavuseks võib arvestada: U-arv = 0.2 W/(m²K) ja mürapidavus R´w=55Db. 3.4.5 Trepid; terrassid Puidust terrass on projekteeritud lõuna- ja idafassaadile.. See rajatakse monoliitbetoonist postvundamendile d160. Terrassi katted on kavandatud immutatud puidust terressilaudadest. Terrassi konstruktsioon: Immutatud vahedega terrassilaud Põrandatalad 50x150, samm 400mm 3.4.6 Vahelaed Vahelae kandekonstruktsiooni moodustavad õõnespaneelid TAM 22, mis on isoleeritud 50 mm paksuse sam- mumüra summutava mineraalvillaga. Pööningulae kandekonstruktsiooni moodustavad puittalad ristlõikega 100x200mm või ogaplaatfermid, mis on soojustatud 300 mm paksuse mineraalvillaga. Pööningu tasapinnale ehitatakse OSB plaadist laagidel käigutee. Pööningulae nõutav soojusjuhtivus U-arv = 0.12 W/(m²K) ja müra- pidavus R´w=55Db. 3.4.7 Katuslagi Hoonele on projekteeritud viilkatus kaldega 350. Katusekivi paigaldatakse roovile 50 x 50 mm (või tootja antud lahendustele). Katus on varustatud aluskattega. Sarikad on 50x250 prussidest, samm 600mm . Katuslagi on soojustatud 300 mm paksuse mineraalvillaga. Katuslae nõutav soojusjuhtivus U-arv = 0.14 W/(m²K) ja mürapidavus R´w=55Db. 3.4.8 Katus Hoonele on kavandatud viilkatus kaldega 350. Katusekivi paigaldatakse roovile 50x50mm. Katus on varustatud aluskattega. Sarikad on 50x200 prussidest, samm 600mm . Katuse konstruktsioon: ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 18 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 - Katusekivi - roovid 50x50 mm vastavalt tootja juhisele - tuulutuslatt 20x50 mm - aluskate - sarikad või ogaplaat fermid 3.4.9 Siseseinad Siseseinad kergplokkidest või teraskarkassil kaetud kipsplaadiga. Lõppviimistlus vastavalt tellija soovidele – tapeet, glasuurplaat, värv jms. 3.4.10 Avatäited Hoonele on projekteeritud puidust või puitalumiinium avatäited. Klaasistus – vähemalt kolmekordne klaaspakett selektiivklaasiga. Soojajuhtivus: Aknad: 0.88 W/m²K Välisuksed: 0.94 W/m²K Akende veeplekid on on kuumtsingitud terasplekist. Katteplekid valida vastavalt EVS-EN 10143:2006 paksusega 0,6<t<0,8, kus t on pleki paksus. Kattevärv PUR. Keskkonnaklass määratakse järgmistes projekti staadiumites. Klaaside päikesefaktor g=0.5 ja mürasummutavus min. Rw 34 Db. - Klaaspaketis kasutada soovitatavalt sooja vaheliistu plastikust metallkattega nt. Chromatech Ultra F (Rolltech A/S) vaheliistu, mille soojuserijuhtivus on 0,037 W/mK või samaväärne. - Akende õhukindlus: 4 (DIN EN 12207, EVS_EN 12208:2003) Akende löökvihmakindlus: soovitatavalt 9A (DIN EN 12208, EVS-EN 12208:2003) - Tuulekoormuse vastupidavus (EVS-EN 12210)-klass C5/B5 Põrandani ulatuvates akendes, kus puudub horison- taalne jaotus kuni 0,7 m kõrguseni, kasutada sisemises klaaspaketi kihis lamineeritud ja karastatud klaasi. Avata- vad aknad varustada käepidemetega nt. Roto Line Classic; hõbe, anodeeritud käepide või samaväärne. - Aknalauad: Aknad varustada niiskuskindlast vineerist aknalaudadega, paksus 20mm, servad laki pind, pealt värvitud tumehalliks RAL 7016. Etteulatus seina sisepinnast 20mm. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 19 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 3.4.11 Sajuveesüsteemid ja lumetõkked Hoonele paigaldatakse vihmaveesüsteem ja lumetõkked. 3.4.12 Üldnõuded siseviimistlusele Viimistlusmaterjalid ja nende paigaldusained ei tohi esile kutsuda mürgistusi, allergiat ega teisi tervisehäireid. Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule. Värvitud pinnakatted peavad vastama ruumi kasutusotstarbele ja olema hästi puhastatavad ning pestavad. Põrandad peavad olema kõrge kulumiskindlusega, mehaaniliselt vastupidavad ja hästi puhastatavad ning vastama ruumiotstarbele. Keraamilised ja klinkerplaadid peavad olema libisemisekindlad. Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama „Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule“ (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-0322, välja antud september 2001) ning omama Päästeameti sertifitseerimisbüroo poolt väljastatud tuleohutusalast sertifikaati. Samuti peavad materjalid olema testitud Tervisekaitseinspektsioonis ja/või saanud Tervisekaitseinspektsiooni sertifikaadi. Siseviimistluse kvaliteedinõuded: • Ruumide välimusklass – 2. • Paigaldatavate toodete välimusklass – 1. • Krohvikatete tasasusklass – 1 • Pahteldatud pindade tasasusklass – 1 • Katva värvviimistluse välimusklass – Ps2 Koormusklassid: • Klass 3 – eluruumid; 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID 4.1.1 Üldosa Hoone projekti koostamisel on arvestatud, et hoone projekteerimisele ja ehitamisele tehtav kulutus on ühekordne kulutus, ekspluateerimine aga pidev ja pikaajaline kulutus. Lahenduse valikul olid lähteseisukohtadeks ökonoomia ja ratsionaalsus. Kasutatavad materjalid, ehitustooted ja hoonesse paigaldatavad seadmed on garanteeritava kvaliteediga ning ekspluatatsioonis pikaealised. Hoone projekteerimisel on lähtutud hoone iseloomust ja tehnilistest vajadustest. Keskkonnanõuded betoon- ja raudbetoontarinditele vastavalt standardile EVS 1992-1-1:2005: a) kuivad siseruumid – keskkonnaklass XC1, b) väljas olevad kandetarindid, samuti niisked siseruumid – keskkonnaklass XC3, ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 20 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 c) välistrepid, platvormid – keskkonnaklass XF3, d) soklid – keskkonnaklass XF1, e) vundamendid – keskkonnaklass XC2, f) külmakindluse klass (standardi EVS 814:2003 järgi): – sokkel KK1, – välistrepid, platvormid KK3. Keskkonnanõuded terastarinditele vastavalt ISO/FDIS 12944: a) Siseruumid – keskkonnaklass C1, b) Väljas olevad kandetarindid – keskkonnaklass C3. Täpsusklass betoon– ja raudbetoontarindite ehitusel, kivikonstruktsioonide ehitusel t=5mm ning terastarinditel t=3mm. Kõikide kandetarindite kohta koostatakse tööprojektid. 4.1.2 Kasutatud alusdokumendid 1) Eesti standard EVS-EN 1990:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused, 2) Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused, 3) Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus, 4) Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV1.2.6. Osa 2.6. Tuulekoormus, 5) Eesti standard EVS 1992-1-1:2005. Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoone- konstruktsioonide projekteerimiseeskirjad, 6) Eesti standard EVS-EN 1995-1-1. Puitkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoone konst- ruktsioonide projekteerimise eeskirjad 7) EVS-EN 1996-1-1:2008 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks. 4.1.3 Tehnilised lähteandmed Projekteeritud hoone kasutusiga on kande- ja kandepiirdetarinditele ning konstruktsioonis kasutatavatele toodetele vähemalt 50 aastat. Käesoleva ehitusprojekti koostamisel on kasutatud lähialade geoloogilisi uurimistöid, enne põhiprojekti koostamist on vajalikud krundil geoloogiliste uurimistööde läbiviimine. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 21 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 4.1.4 Koormused Konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on vastavalt EVS-EN 1991- 1-3:2006. Normatiivsed kasuskoormused on vastavalt: - põrandad pinnasel qk=2,0 kN/m², Qk=2,0 kN - pööningulae normatiivne kasuskoormus qk=2,0 kN/m², Qk=2,0 kN. Katuse kandekonstruktsioon on arvutatud konstruktsioonide kasuskoormusele (grupp H) qk=0,4 kN/m², Qk=1,0 kN ja lumekoormusele vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006, osa 1-3 - katusekalle 22°. Kujutegurid maksimaalselt katusekaldel 0° µ1=0,8. -normatiivne lumekoormus maapinnal Sk=1,5 kN/m2 Tuulekoormus on arvutatud EVS-EN 1991-1-3:2006 alusel, kus on valitud II maastikutüüp. Välisrõhutegur on arvestatud maksimaalsena ehk tulemuse varu kasuks (välisrõhutegur Cpe=2,5). Arvutuslik tuulekoormus seinale ja katusele Wc=1,07 kN/m². 4.1.5 Hoone lühikirjeldus Projekteeritava hoone välimised ja sisemised kapitaalseinad on 375 mm paksustest Bauroc Ecoterm+ kergplokkidest. Hoone on välimiste ja sisemiste piki kandeseintega. Vahelagi, pööningulagi ja katuse kandekonstruktsioon on betoonpaneelidest ja puitprussidest ogaplaat fermidest. Hoone on osalise keldriga. 4.1.6 Välispiirete soojajuhtivus Välisseinte soojajuhtivus U=0.20 W/m²K. Pööningu- ja katuslae soojajuhtivus on U=0,14 W/m²K. Pinnasel asuvate põrandate soojajuhtivus on U=0,13 W/m²K 4.1.7 Heliisolatsioon Piirdetarindite mürapidavus peab vastama standardile EVS 842:2003, (Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Väliste piirdetarindite õhumüra isolatsiooninõudeid (R’tr,s,w) töö- ja üldkasutavates ruumides ei kehtestata, kuna välismüratase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst põhjustatud müratase ruumi sees. Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada eluruumides LpA,max<35dB Sisemised kandvad vaheseinad on projekteeritud kergplokkidest. Projekteeritud vaheseinad, mis eraldavad eri funktsiooniga ruume rahuldavad R`w >48dB heliisolatsiooninõudeid. Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada <35dB. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 22 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Kõigi vahelaekonstruktsioonide õhumüra isolatsiooniindeks Rw ≥48dB ja taandatud löögimüra indeks L’n,w ≤58dB. 4.1.8 Tolerantsid Ehituskonstruktsioonidele paigaldustolerantse ei rakendata. Konstruktsioonide viimistlusele ja nende aluspindadele rakendatakse tolerantsiklasse vastavalt RYL 2012 esitatud nõuetele. 4.2 HOONE KONSTRUKTSIOONID Hoone maa-alused konstruktsioonid - vundamentide taldmikud, - vundamendi seinaosa, Vundamendid Hoone alusmüürid armeeritud betoontaldmikul laiusega 400-700 mm. Vundamendiseinad Columbia betoonplokkidest laiusega 240. Soojustatud horisontaalselt ja vertikaalselt 120 mm XPS materjaliga. Soojajuhtivus 0,18 W/m2K PÕRAND PINNASEL: Soojajuhtivus 0,13 W/m2K 1. SISEVIIMISTLUS 2. MONOLIITNE R/B PLAAT 80 mm 3. HÜDROISOLATSIOON 4. SOOJUSTUS EPS 200 mm 5. FIBO KERGKRUUS 150 mm 6. TIHENDATUD LIIVALUS ca 150 mm 7. ALUSPINNAS KONSTRUKTSIOONID VÄLISSEIN: Soojajuhtivus 0,20 W/m2K 1. SISEVIIMISTLUS; krohv +värv 2. KERGPLOKK BAUROC ECOTERM+ 375mm 3. HÕÕRDEKROHV ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 23 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Välispinnad viimistletakse vastavalt välisviimistlusele, vt. välisviimistlus joonised ja sisepinnad viimistletakse vastavalt siseviimistlusele, vt. siseviimistlustabel või sisekujundusprojekt SISESEINAD Puitkarkassil heliisolatsiooniga kipsvaheseinad või kergplokk materjalidest. Helipidavus R´w = 55 dB Kindlasti paigaldada konstruktsioonidele nõuetekohane hermeetiline aurutõke ja kohtades, kus vajalik ja nõutud, nõuetekohane hüdroisolatsioon. Märgades ruumides teha kahekordne KIILTO KERAFIBER hüdroiso- latsioon vastavalt tootja ettekirjutusele ja tööjuhisele. Sisevaheseina sisepinnad viimistletakse vastavalt siseviimistlustabelile ja / või sisekujundus projektile. PÖÖNINGULAGI: 1. SISEVIIMISTLUS 2. KIPSPLAAT LIBLIKPROFIILIL 35x20; samm 400 VÕI VOODRILAUD 3. LAETALAD 100x200 samm 600 4. MINERAALVILL (ISOVER KL 35 VÕI ANALOOG) 300mm 5. LAAGID 50x100 samm 400 6. PÕRANDALAUD 28mm VÕI OSB PLAAT 26 mm 7. SISEVIIMISTLUS KATUSLAGI: Soojajuhtivus 0,14 W/m2K 1. KATUSEKIVI 2. ROOV 50x50 3. TUULUTUSLIIST 32 mm+ ALUSKATE 4. TUULUTUSLIIST 50 +TUULETÕKKEPLAAT 5. SARIKAD 50x250 6. MINERAALVILL SOOJUSTUS 300mm 7. ROOV 2x50x75 8. AURUISOLATSIOON 9. KINNITUSKARKASS 25x50 9. VOODRILAUD VÕI VIIMISTLUSPLAAT Ruumide lakke, sarikate alla aurutõkkeks kasutada aurutõkke kilet, mille servad teha ülekattega ja teipida õhutihedalt. Lagede viimistlus: pahteldatud ja värvitud 15 mm kipsplaat. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 24 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Katuse konstruktsioonide ehitamisel ja katusekatte hüdroisolatsiooni paigaldamisel kasutada materjali val- mistaja poolt väljatöötatud tüüpseid sõlmlahendusi (kohtades, kus see pole võimalik, lahendatakse ja täpsustatakse need ehitusjärelevalve käigus), samuti äravoolulehtrite, tuulutite, seadmete jms. paigaldamisel ja ehitamisel kasutada valmistaja poolt väljatöötatud tüüpseid sõlmlahendusi (kohtades, kus see pole võimalik, lahendatakse ja täpsustatakse need ehitusjärelevalve käigus). Kindlasti tagada katusekatte aluse tuulutusvahe tuuldumine, tuulutuse sissevõtuava näha ette katusetuulutist ning tuulutuse väljundava katusetuulutist, täpsustada katusekatte hüdroisolatsiooni tarnijaga. PÕRANDAD Niiskete ruumide põrandate katteks läbimass või keraamiline plaat. Materjalide sortiment ning täpsed värvitoonid on projekti sisearhitektuuri osas. Põrandaplaadi ja seina vahele tuleb jätta 20 mm deformatsioonivuuk, mis täide- takse elastse vuugilindiga. Töövuugid teha vastavalt betoonitööde tehnoloogiale, kindlasti tuleb vuugid teha ka erinevatel päevadel valatavate põranda osade vahele. Enne põrandavalu peavad olema paigaldatud põrandaalused kommunikatsioonid. Kuivadesse ruumidesse on projekteeritud parkett või puhtad laudpõrandad. TREPID Välistrepid on projekteeritud monoliitbetoonist. Terrassid rajatakse monoliitbetoonist postvundamendile d=160. 5. TEHNOSÜSTEEMID 5.1 HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE LAHENDUSE VALIK Kinnistul on eelnevalt liitumine Elektrilevi OÜ elektrisüsteemiga. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on lahen- datud lokaalselt. Hoone sise- ning välisvõrkude täpsem lahendus veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa põhipro- jektis. Käesolev eelprojekti seletuskiri kirjeldab VK tehnilist lahendust. 5.2 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Majandus- joogiveevarustuse projekteerimise arvestuslikuks aluseks on võetud:  EVS 835:2014 Hoone veevärk  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 25 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020  Vee tarbimisnormid- kinnitatud Keskkonnaministri määrusega nr 24, 28.sept.1993 a. Elamu orienteeruv tarbevee vajadus on 0,5 m³/d . Seal hulgas soojaveevarustuseks 0.25 m³/d . Kanalisatsiooni ligikaudne vooluhulk on 0,5 m3/ööpäevas. Antud projektiga on ette nähtud lahendada hoonesiseste süsteemide ehitamine ning välisvõrgud. Vesi saadakse olemasoleva salvkaevu baasil. Ühenduseks projekteeritava elamu sisevõrku rajatakse plasttorust ø 32mm välistrass. Veevarustussüsteem ehitatakse ringlussüsteemina komposiittorudest (nt.Uponor või analoog). Torude põhimõõdud on 16…32 mm. Torud paigaldatakse vastavalt kehtivatele normidele ja tootja nõuetele. Ehitatav vee- varustussüsteem paigaldatakse seinte sisse ja põranda konstruktsioonidesse. Kogu veesüsteem isoleeritakse ja läbiviigud seintest lahendatakse hülssidega. Jaotustorustiku harudele paigaldatakse kuulkraanid. Elekterveesoo- jendajate külmaveetorudele on ette nähtud täiteventiilid tagasilöögi-, kaitseklapi ja sulguriga ning soojaveetorudele kuulkraanid. Kõikide segistite ja klosetipottide loputuskastide ette kuulkraanid. Kindla ühenduse tagamiseks tuleb plasttorude ühendamiseks kasutada torude tootja poolt pakutavaid ja edasimüüjate poolt soovitatud surve- ja pressliitmikke. Torud tuleb kinnitada nii, et kahjustada ei saaks hoone konstruktsioonid ega torud. Torud ei tohi olla ohtlikud ruumides viibivatele inimeste. Torustikud isoleeritakse vastavalt Hts RYL 2002-le Külm vesi D<49 mm - 20 mm, soe vesi D<49 mm - 40 mm. Isolatsiooniks kasutada mineraalvillast isolatsioonikoorikuid, külma- veetorustiku isolatsioon teha aurutõkkega. Nähtavale jääv isolatsioon katta PVC kattega, varjatud torustike isolat- sioon on fooliumkattega. Veevarustussüsteemid valmistatakse sellistest materjalidest, mis peavad vastu ka kõige suuremale süsteemi rõhule. Vastavalt Talotekniikka RYL2002 tuleb torustike surveproov teostada siis, kui veeto- rustik ja ühendused on kõik veel nähtavad. Proovirõhk on vähemalt 1 MPa, kõige alumisest punktist mõõdetuna ja prooviaeg vähemalt 10 minutit. Projekteeritud hoone veevärgi veevõtupunktidest võetud vesi peab vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Veesoojendusseadmete ehitus ja funktsioon peab minimeerima bakteriaalse reostuse riski. Projekteeritavasse hoonesse paigaldatakse veetarbijatena 3 WC potti, 3 valamut, vann, pesumasin ja 3 dušši. Soe vesi valmistatakse elektriboileriga mahtuvusega min 100 liitrit. KANALISATSIOON: * EVS 848 : 2013 “Väliskanalisatsioonivõrk”. * EVS 846 : 2013 “Hoone kanalisatsioon” * Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31: „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 26 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Heitveed kanaliseeritakse isevoolses torustikus bioloogilisse reoveepuhastisse (näiteks Monoblock- 2m³ septi- kuga või analoog). Puhastatud vesi immutatakse drenaažitoruga läbi killustikfiltri pinnasesse. Kasutatav omapu- hastisüsteem valitakse vastavalt vesivarustuse ja kanalisatsiooniprojektile ning on sertifitseeritud tehaseline too- dang, mis vastab keskkonna nõuetele. Isevoolse torustiku languks on arvestatud 3 mm/m. Saju- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on kee- latud. Kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks kasutatakse PVC NAL SN4 oranže kanalisatsiooni torusid (kasutatakse välitingimustes) ning S14 ja S16 jäikusklassiga halle sisekanalisatsiooni torusid. Kanalisatsioonitorustike lang 3- 5 mm/m kohta. Kinnistu kanalisatsioonisüsteem tuleb teha materjalidest, mis on võimalikele esinevatele mõjudele piisavalt vastupidavad nii paigalduse käigus kui hilisemal kasutamisel. Torustik tuleb paigaldada nii, et oleks ta- gatud kogu juurdevoolava reovee kohene äravool ja torustiku isepuhastus, et torustik ei oleks normaalsel kasuta- misel ohtlik ja ei levitaks halba lõhna. Torud tuleb lõigata mõõtu ja ühendada vastavalt tootevalmistaja juhistele. Lõikamisest tingitud ebatasasused tuleb enne ühendamist kõrvaldada. Muhvühendustes tuleb kasutada ainult sel- liseid tihendeid, mis on ette nähtud just sellele ühendusviisile. Ühenduste teostamisel tuleb arvestada torustike paisumisega. Kui liitmikühendustele hakkab mõjuma tõmbejõud, tuleb see varustada lukustusega. Kõik kanalisat- sioonipüstikud, aga samuti horisontaalsed kollektorid enne vundamendist läbiminekut tuleb varustada puhastus- luukide või –korkidega. Plastkanalisatsioonitorude kinnitid ei tohi põhjustada torudel pigistusi või lõikeid. Torude läbiviigud tuleb tihendada tule-, heli- ja niiskuskindlaks. Läbiviigud ei tohi vähendada konstruktsiooni tulepüsivust. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks paigaldatakse torustikule puhastustükid ja – luugid. Süsteemi õhutamine toimub üle katuse pinna viidavate õhutuspüstikute kaudu. Torustiku hooldamiseks paigaldatakse puhastustükid ja –luugid, millele peab olema tagatud juurdepääs. Vee-ja kanalisatsioonitorustike kavandatav kasutusiga: klass D ehk 50 aastat, soojaveetorustikul klass E ehk 20 aastat (EPN 15.1 ,ET-0113- 0189). 5.3 ELEKTRIVARUSTUS Liitumiskilbist tuleb luua ühendus maakaabliga hooneni – tehnilisesse ruumi kavandatud peajaotuskilbini. Kaabel paigaldatakse vähemalt 0,7m sügavusele liivaalusele ning kaetakse pealt plast kaablikattega ja liivakihiga. Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks Eesti Vabariigis kehtivad normdokumendid ja standardid. Projekteerimisel on lähtutud määrustest ja standarditest: ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 27 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020  EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest  EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud  EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid  EVS-EN 60099 Liigpingepiirikud (osa 4 ja 5)  EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele  EVS-EN 50173 ja EVS-EN 50174 Üldkaabelduse standardid  EVS-HD 60364-4-443:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse transientsete pikse- ja lülitusliigpingete eest  EVS-EN 60529:2001/AC:2009 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)  EVS-EN 60598-2-13:2006/A1:2012 Valgustid. Osa 2-13: Erinõuded. Pinnasesse süvistatavad valgustid  EVS-HD 60364-6:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud  EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded  EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest  Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa  Elektrilevi (0,4…20kV) võrgustandardid Elektriinstallatsiooni kavandatav kasutusiga: 10 aastat,klass F (EPN 15.1 ,ET-0113- 0189). Hoonesisese elektrivarustuse üldnõuded: * Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul ühest ja samast tootesarjast – kasutatavate tarvikute tüübid kooskõlastada tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada Tellijaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaalühtlustusseadmega (PE). * Peajaotuskilp (asub tehnilises ruumis) komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpide kaitsetase vähemalt IP30C. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule min. 6Ka. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 28 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 * Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljaspoole jääv juhtmestik peab olema UV-kiirguse ja ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ,ning peab olema olemas nende teenindamis-hooldamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse vastavate spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev-ja nõrkvoo- lukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. * Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduslikule lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus, kaitsetase, kaitseklass jms. peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks EU maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna andureid, välisvalgustuse juhtimiseks hämarlülitit (ette näha hoone sissepääsu esist õue lähiala ning maja aadressinumbri valgustamist). * Pistikupesade ja lülitite kaitsetase, kaitsetase- või klass jms. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele: kuivades ruumides IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44. Seadmete paiknemiskõrgused on alljärgnevad: Pistikupesad põrandast 0,3 m põrandast. Lülitid 1,0 m põrandast Lülitite ja pistikupesade min. kaugus akendest ja ustest 15 cm. Nõrkvool: Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele: Arvuti- ja sidevõrk. Käesoleva projektiga planee- ritakse elamu sidevarustus lahendada läbi õhu levivate lahendustega. Sidekommunikatsioonide välistrasse ei pla- neerita. Elektrivarustus lahendatakse vastavalt koostatavale elektripaigaldise projektile. - Elamu elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3 ∼ 230/400 V, 50 Hz. Juhistikusüsteem on 3-faasiline 5-juhtmeline, maandussüsteem TN-S. Magistraal- ja rühmaliinide puhul on N- ja PE-juht teineteisest eraldatud alates maja jaotuskilbist PJK. PE-juhi kaudu maandatakse valgustite, elekterküttekehade, elektriaparatuuri jms. metallosad. - Jaotuskilbi sisendkaablisektsioon on projekteeritud arvestades võimalikku koormuse kahekordistumist. Samuti nähakse kilbi jaotussektsioonis ette nõutav laiendamisvaru kaitselülititele ning nõrkvooluseadmetele eraldi sektsioon. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 29 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 5.4 SIDEVARUSTUS Kavandatav ühepereelamu ühendatakse õhu kaudu leviva kiire andmesidevõrguga ja TV-ga. Signaali vastuvõtuan- tennid paigaldatakse elamu pennide külge viiluseinte juurde katuse alla. Projektiga nähakse eluruumidesse ette telefoni ja arvutivõrgu pistikupesade paigaldus, samuti TV antennikarpide ja jagurite paigaldus. Juhtmestik paigal- datakse varjatult seinte sisse. Nõrkvooluvarustuse projekt ei kuulu käesoleva kausta koosseisu. 5.5 KÜTE JA VENTILATSIOON Projekteerimisel on lähtutud määrustest ja standarditest: - EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete projekteerimiseks ja energiatõhususe - ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast - EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid - RYL 2002 Hoone Tehnosüsteemid Projekteeritavas hoones on kavandatud maaküte. Lisaküttena võib kasutada elektrilisi konvektoreid ja niisketes ruumides elektrilist põrandakütet. Hoone küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga, mis jälgib Eestis kehtivaid standardeid ja õigusaktide aluseid. Ventilatsiooni-ja kütteseadmete kasutusiga: 20 aastat ,klass E. (EPN 15.1 ,ET-0113- 0189). Küte: Peamiseks (põranda-) kütte süsteemiks on ette nähtud lokaalne keskküte maakütte soojuspumba baasil, mille seadmed on planeeritud paigaldada tehnilisse ruumi. Soojuspump tagab hoones nii soojavee vajaduse kui ka veel baseeruva põrandakütte. Soojuspump seadistub automaatselt vastavalt maja küttevajadusele. Ventilatsioon: Elamusse on kavandatud soojustagastiga nõudluspõhine ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem lahendatakse põ- hiprojekti staadiumis eraldi projektiga. Soojusvahetiga ventilatsiooni agregaat on kavandatud tehnilisse ruumi. Agregaat võtab värske õhu ja väljutab saasteõhu hoone välisseinast läbitoodud torustiku kaudu. Välisseinale on ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 30 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 toruotstele paigaldatud spets. klapid. Ruumide õhuvahetuseks mõeldud sissepuhke ja väljatõmbe torustik suun- dub hoone pööningule, kust see omakorda hargneb ruumide kohale. Ruumidesse siseneb ja väljub õhk lakke paigaldatud reguleeritavate klappide kaudu. Kogu ventilatsioonitorustik on soojusisoleeritud. San-sõlme ventilat- sioon koht-sundventilatsioon 20 dm³/sek. Köögis kohtväljatõmme 20 dm³/sek. 1. Ventilatsiooni soojusvaheti temperatuuri suhtarv minimaalselt 80% 2. Ventilatsiooni ventilaatorite SFP maksimaakselt 1.3 kW/(m3/s) 3. Soojuspumba minimaalne keskmine soojustegur SCOP vähemalt 3,6. 6. TULEOHUTUS KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU Hoone projekteerimisel on lähtutud järgmistest tuleohutuse normdokumentidest: 1. Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05. 05. 2010. a) 2. Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarus- tusele“ Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega: 1. EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded 2. EVS 812-6:2012/A1:2013/AC:2016/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus 3. EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid HOONE TULEPÜSIVUST ISELOOMUSTAVAD ÜLDANDMED Püstitatav ehitis kuulub tuleohutusest lähtuvalt TP3 klassi (tuldkartev, ehitise kandekonstruktsioonidele ei esitata nõudeid tulepüsivuse suhtes). Hoonete kasutamisotstarve on üksikelamu ( I kasutusviis). Korruste arv on 2. Elamu kõrgus on 7.9 m maapinnast katuseharjani. TULETÕKKESEKTSIOONID, TARINDID Hoonete põlemiskoormused on alla 600 MJ/m² kohta. Kandekonstruktsioonidele ei esitata nõudeid tulepüsivuse suhtes. Projekteeritavate hoonete kõik ruumid kuuluvad ühte tuletõkkesektsiooni. Konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete tuletundlikkust iseloomustavad näitajad; - Põrandate klass: Üldiselt nõudeid ei esitata. - Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivus tundlikkuse ja tuleleviku klass: Üldiselt - D-s2,d2 - Tehniline ruum – B-s1,d0 ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 31 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 - Välisseinte pinnakihi süttivus tundlikkuse klass: - Hoone välissein kergplokkidest, tuulutuspilud puuduvad. Katusekorruse väljaehitise seinad kergplokki- dest, mineraalvillast lisasoojustusega sõrestikkonstruktsioon, vooderdatud poolsulund lauaga. Välis- seinte tuulutuspilud vastavad D-s2;d2 tuletundlikkusele, - Soojustussüsteemi tuletundlikkus D,d0; - Katusekatte klass: Tsementkivist katusekate, B roof - Vahe- ja katuslae soojusisolatsioon vähemalt - A2-s1, d0 klassi nõuetele vastav - Kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2 KÜTTESEADMETE JA VENTILATSIOONISÜSTEEMI TULEOHUTUS Elamusse on kavandatud tahkekütusel töötav pliit ja kamin. Suitsulõõrid ja küttesüsteem on projekteeritud kooskõlas EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüs- teemid. Müüritud korsten temperatuuriklassiga T400 ulatub 0,8 meetrit üle katuse kõrgema pinna. Korstna ja põ- levmaterjalidest ehitusosade vahele paigaldatakse lisakaitsena 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojapidavat materjali (nt. pressitud kivivilla plaat mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja maksimaalse töötemperatuuriga vähe- malt 600 °C. ). Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis kaitstakse küttekolde ees olev põrand süttimise eest tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Lahtise küttekolde puhul peab kaitstud ala ulatuma vähemalt 150 mm koldeava külgedele ja 750 mm selle ette kolde esiservast mõõdetuna. Küttekolde ja tahmaluukide ohutuskujad on kooskõlas nõuetega. Küttesüsteemidele – pliidile ja kaminale on projekteeritud kahe lõõriga müüritud korsten. Korstna puhastamiseks vajalikud puhastus- ja tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukoh- tadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse (v.a juhtudel, kui see on korstnadetailide tootja poolt katsetatud ja lubatud). Luukide alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm ja lõõri põhjast mõned sentimeetrid kõrgemale. Puhastustööde jaoks jäetakse luukide ette vaba ruumi vähemalt 0,6 m. Elamusse on planeeritud sundventilatsioon. Ventilatsiooniseadmete projekteerimisel lähtutakse EVS-812 osa 2 “Ventilatsiooniseadmed” nõuetest. Ventilatsiooniseadmed paiknevad põhikorrusel, tehnilises ruumis. EVAKUATSIOONILAHENDUS Hoones viibivate inimeste evakuatsioon on tagatud vastavalt nõuetele läbi uste ja avatavate aknaplokkide. TULEOHUTUSPAIGALDIS TURVAVALGUSTUS. Hoonesse ei ole vajalik paigaldada turva- ja märkvalgusteid. TULEKAHJUSIGNALISATSIOON. Tulekahjusignalisatsioon on projekteeritud Eesti määruste ja tuleohutuseeskirjade kohaselt. Tulekahjusignalisat- siooni töö põhimõte on selles, et tulekahjudetektorid kontrollivad tulekahju tunnuseid (suits, kuumus, temperatuuri tõusukiirus) piirväärtuste põhimõttel. Piirväärtuse ületamisel detektor rakendub ja viib kontrollpaneeli teateolu- korda ja rakendab alarmiseadme. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 32 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Hoonesse on kavandatud autonoomsed tulekahju signalisatsiooniandurid. Seadmed peavad vastama standardisarja EN 54 nõuetele ning omama vastavasus sertifikaate või heakskiidutun- nistuse vastavalt “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele”. TULETÕRJE VOOLIKUSÜSTEEMID. Ei ole projekteeritavas hoones vajalikud. SUITSU EEMALDAMINE. Suitsu ja soojuse eemaldamine on hoonest võimalik uste ja akende kaudu. KUSTUTUSVAHENDID. Esmasteks kustutusvahenditeks on pulberkustutid (tulekustutusaine massiga 6 kg), 1 tk iga 200 m2 VÄLINE VEEVARUSTUS. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012/A1:2013/AC:2016/A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6: „Tuletõrje veevarus- tus“ ei ole hajaasustuses (hoonete vahekaugus üle 40 meetri) paiknevale elamule tuletõrje veevõtukoha rajamine vajalik. Käesoleval ajal asub lähim tuletõrje hüdrant nr 25 Otepää küla tehnokeskuses Alajaam-Vana-Otepää maan- tee ääres, ca 0.7 km kaugusel (liikudes lääne suunas). JUURDEPÄÄSUDE TAGAMINE: Hoonele on tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs avalikult teelt. Katusele pääsuks paigaldatakse katuseredel. Katusele paigaldada nõuetekohased käiguteed ehk platvormid korstna teenindamiseks. Pääsuks pööningule on kavandatud katusekorruselt trepp-pööninguluuk. PLANEERING Projekteeritavale elamule asuvad kõik naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8 meetrit 7. TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED 7.1.1 Normdokumendid Ehitusprojekti koostamisel on lähtutud järgmistest töötervishoiu- ja tööohutusalastest õigusaktidest ja eeskirjadest: - ET-1 0110-0410 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid - ET-1 0110-0553 Sisekliima. EPN 12.2 - ET-1 0111-0685 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (Terviktekst) - ET-1 0111-0694 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 33 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 - ET-1 0111-0701 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded - EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Projekteeritavate ruumide lahendused ja konstruktiivsed sõlmed vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele tervisekaitse nõuetele. Hoone välisfassaadi ehitusel kasutada vaid Tervisekaitse poolt aktsepteeritud ehitus-ja viimistlusmaterjale. Ehitus- tööde käigus jälgida kehtestatud ohutusnõudeid ja talitada vastavalt heale ehitustavale. Ehitusplatsil omada töötajate esmaseid tervisekaitsevahendeid. Ehitustööde ohutuse eest vastutab täiel määral ehitusettevõtja. 7.1.2 Keskkonnamõjud Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Kõvakattega teedelt ja platsidelt tuleb sajuvesi juhtida hajutatult haljasaladele. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Prügikonteinerite asukohad on määratud asendiplaanill. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Projekteeritav hoonestus ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit. 7.1.3 Jäätmete kogumine ja käitlemine Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäsitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseadus nõuetele. Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse. Puidujäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlbulik puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja immutatud puitu). Kivijäätmed sorteeritakse ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete ladustuspaika. 8. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMINE JA DOKUMENTEERIMINE Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadusandlusest, määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest. Töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. Ehitustööd tuleb teha Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 34 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt Majandus-ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3.“ Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ Väljavõte määrusest: § 2. Ehitamise dokumenteerimise üldnõuded (1) Ehitamine dokumenteeritakse süstemaatiliselt selliselt, et tagatakse ehitamise läbipaistvus ja jälgitavus ning ehitusdokumentide alusel on võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada: 1) ehitamise ja ehitise vastavust nõuetele ja ehitusprojektile ning ehitamisel asjatundlikkuse põhimõtte järgimist; 2) ehitise ja selle osade omadusi; 3) kasutatud ehitustoode ja -materjal, kui need andmed ei selgu ehitusprojektist; 4) ehitise varjatud osade paiknemist ja vastavust ehitusprojektile; 5) ehitise või selle osa ehitajat ja pädevat isikut; 6) muid asjaolusid, mis võivad mõjutada ehitamise ning ehitise kvaliteeti, ohutust või keskkonnasäästlikkust. (2) Ehitusdokumendile kantakse dokumendi koostamise aeg, dokumendi koostaja ja allkirjastaja nimi. (3) Ehitusdokument koostatakse pärast dokumenteeritava sündmuse toimumist või õigusaktis sätestatud ajal. (4) Ehitusdokumendid peavad olema ehitise omanikule ja riikliku järelevalve teostajale kättesaadavad. (5) Ehitusloa kõrvaltingimusena või ehitusseadustiku § 36 lõike 6 või § 48 lõike 6 alusel esitatava nõudena võib pädev asutus ehitamise ja ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks nõuda põhjendatud juhul määruses nimetamata ehitusdokumendi koostamist ja üleandmist ehitisregistrile. Ehitusdokumendid peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ja ehitise kontrollimiseks asjakohast teavet ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja –materjalidest. 9. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED Uutele ehitatavatele ja oluliselt rekonstrueeritud hoonetele kehtivad Energiatõhususe miinimumnõuded nr.63 (vastu võetud 11.12.2018). Energiatõhususe arvuliselt väljendatud kriteeriumid on kehtestatud hoone summaarse energiakasutuse kohta ja on tehniliselt väljendatud kahe põhinäitajaga: • energiatõhususarvuga, mis iseloomustab hoone summaarset energia erikasutust; • suviste temperatuuride nõudega, mis iseloomustab hoone sisekliimat suvel. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 35 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 Hoonete energiatõhusust väljendatakse energiatõhususarvuga (ETA), mis kirjeldab hoone summaarset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Energiatõhususarv on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus. Suviste sisetemperatuuride piirväärtusega välditakse ruumide ülekuumenemist, mida soodustavad suured klaaspinnad ja vabasoojuskoormused. Ruumide ülekuumenemine võib tähendada seda, et ehitusjärgselt ollakse ruumide kasutamise võimaldamiseks sunnitud paigaldama väheefektiivseid jahutusseadmeid. Hoone kavandamisel on vaja tagada, et hoone soojuskaod oleks väikesed, tehnosüsteemid energiatõhusad ja vabasoojust kasutataks otstarbekalt. Soojuskaod välispiirete kaudu sõltuvad peamiselt kolmest tegurist: • soojusjuhtivuskaod välispiirdetarindite kaudu; • välispiirdetarindite külmasillad; • hoone välispiirete õhulekked. Seega peavad hoonete välispiirdetarindid olema piisavalt soojustatud, minimaalsete külmasildadega ja õhuleketega. Hoone välispiirete pikaajaline õhupidavus ja piisav soojustus on projekteeritud hoone puhul tagatud konstruktsiooni valikuga, vastava soojustuse ning õhu- ja tuuletõkke kihtide kavandamisega. Otstarbeka soojustuse määramisel on lähtutud hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, väliste piirdetarindite sisepindadel ja välispiirete tarindites. Kihtide paiknemise määramisel ja nende dimensioneerimisel on arvestatud ehitusfüüsikast ja ehituspraktikast teadaolevate asjaoludega. Konstruktsioonide kirjeldused on antud hoone joonistel ja seletuskirjas. Hoone edasisel projekteerimisel on nii konstruktiivse osa kui ka eriosade projekteerijatel kohustus jälgida projekteerimisel energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust ja esitada seletuskirjades nõutud näitajad ning kirjeldada nõuete ja põhimõtete arvestamist. Lähteandmed piirete projekteerimisel: Projekteeritud hoone välisseina soojajuhtivus: 0,20 W/(m²K) Projekteeritud hoone vahelae soojajuhtivus: 0,12 W/(m²K) Projekteeritud hoone põrandate soojajuhtivus: 0,13 W/(m²K) Projekteeritud hoone akende soojajuhtivus: 1,1 W/(m²K) Projekteeritud välisuste soojajuhtivus: 1,4 W/(m²K) Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasillad võivad olla geomeetrilised (näiteks välisseina välisnurk, põranda ja välisseina liitumine, välisseina ja ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 36 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 akna liitekoht jne) või põhjustatud ehituskonstruktiivsest lahendusest (näiteks tarindite liitekohad, soojustusest läbiviigud jne). Külmasillad suurendavad soojuskadusid ning nende mõju kasvab hästi soojustatud hoonete puhul. Antud projektis on lähtutud TTÜ Ehituse ja Arhitektuuri Instituudi poolt väljastatud „Liginullenergia Eluhooned Väikemajade juhendmaterjal“ ja Kredexi kodulehel avaldatud „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste kataloog“ välja toodud joonkülmasildade väärtustest. Külmasildade joonsoojusläbivuste väärtused on toodud ehitusmaterjali tootjate kodulehekülgedelt. Antud hoone energiatõhususe arvutusel on lähtutud Bauroci tootekataloogis välja toodud joonkülmasildade väärtustest. Külmasildade joonsoojusläbivuste arvestuslikud väärtused: Välissein-välissein: 0,04 W/(K·m) Välissein-katuslagi: 0,04 W/(K·m) Välissein-põrand pinnasel: 0,23 W/(K·m) Välissein-aken liitekoht: 0,04 W/(K·m) Põrand pinnasel-aken liitekoht: 0,2 W/(K·m) Välissein-uks liitekoht: 0,1 W/(K·m) Hea õhupidavus on vältimatult vajalik energiatõhususe, mugava sisekliima ja niiskusturvalise tarindite toimivuse saavutamiseks. Hoone õhulekkearvu nõue on qE50 ≤ 1,5 m3/(h·m2) (MTM nr. 58). Õhulekkearvu väärtus tõendatakse mõõtmisega enne siseviimistlustööde alustamist ning vajadusel piirdetarindeid tihendatakse kuni projekteeritud väärtuse saavutamiseni. Piirdetarindis, milles on palju ebatihedusi, võib niiskuse konvektsioon kanda edasi niiskusetunduvalt suuremaid koguseid, kui niiskuse difusioon seda suudab. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, auru-või õhutõkke jätkukohad ja läbiviigud; vahelae ja välisseina liitekohad jne.) lahendada võimalikult õhupidavatena. Kogu hoone õhupidavust mõjutavad kokkuvõttes kõikide piirete, liitekohtade, akende ja uste jne. õhupidavused. Ka üksikud õhulekkekohad võivad põhjustada probleeme hoone kasutajate jaoks (tuuletõmbus, radoon) või piirde enese jaoks (niiskuse kondenseerumine piirde sisse). Õhupidavuse tagamine nõuab lõpuni läbimõeldud ja kompleksseid lahendusi, õhutõke peab olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõutavalt tehtud. Hoone piirdetarindite õhuleke sõltub kasutatavast ehitusmaterjalist, ehitustehnoloogiast ja tööde kvaliteedist (projekteerimine, ehitamine, järelevalve). Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Energiaarvutuses on kasutatud määruse 58 väärtust qE50 ≤ 4,0 m3/(h·m2). ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 37 / 38 Elamu. Eelprojekt Melotrix Grupp OÜ töö nr K 2405/20 Kaarnapesa; Otepää küla Otepää vald Valga maakond 20.09.2020 10. TEHNILISED NÄITAJAD EHITISEALUNE PIND: 252.1 m² ELURUUMI PIND: 301.4 m² SULETUD NETOPIND: 339.2 m² TEHNOPIND: 8.2 m² MAHT: 1350 m³ Sh maapealne 1276 m³ SÜGAVUS: 2.6 m KORRUSELISUS: 2 TULEOHUTUSKLASS: TP-3 KÖETAV PIND: 309,6 m2 HOONE KASUTUSIGA : 50 aastat KÕRGUS: 7.9 m - Abs=145.6 m PIKKUS: 21.0 m LAIUS: 16.6 m KOOSTAS: PEETER AUNAPU VASTUTAV SPETSIALIST: JAREK RULJAND (volitatud arhitekt tase VII) OTEPÄÄL, 14.09.2020. ----------------------------------------------------- Vastutav spetsialist: Jarek Ruljand Lk 38 / 38              Otepää Vallavalitsus Teie 22.09.2020 EHR-i menetlus nr 224810 [email protected] Lipuväljak 13 Meie 25.09.2020 nr 15-2/20/37299-4 Otepää vald, 67405, Otepää, Valga maakond Kaarnapesa kinnistu elamu ja abihoone ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Valga maakonna Otepää valla Otepää küla Kaarnapesa kinnistule (katastritunnus 63602:001:0670) kavandatava üksikelamu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 224810). Kinnistu asub riigitee nr 18148 Maaritsa-Otepää km 16,72-16,9 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja olemasoleva elamu ja abihoone lammutamiseks ning üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Elamu eelprojekt. Arhitektuur-ehituslik osa. Kaarnapesa maaüksus“ (peaprojekteerija Melotrix Grupp OÜ, töö nr K2405/20). Maanteeamet jättis 13.08.2020 kirjaga nr 15-2/20/37299-2 ehitusloa eelnõu kooskõlastamata ja esitas märkused, mille alusel ehitusprojekti korrigeerida. Uuesti kooskõlastamiseks esitatud eelnõus on märkustega arvestatud. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: K240520_EP_AR-0-00_v02_kaarnapesa.asice Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)