Kiri

Lp Pakkuja Meie 28.09.2020 nr 12-1/20/44655-1 Hinnapakkumusel osalemise kutse Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumust riigitee nr 21108 Lõmala – Kaugtoma km 0,00 – 10,80 kruusatee 1950.ndate aastate stiilis ümberehitamise eskiisi koostamiseks. Hinnapakkumine esitada hiljemalt 06.10.2020 a. kell 10:00 digitaalselt allkirjastatuna aadressile: [email protected] Hinnapakkumine tuleb esitada Hankija poolt etteantud Lisa 3 kohasel vormil, kus tuleb täita maksumuse osa täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajaliku riigihanke teostamiseks. Esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamisel kontrollitakse, kas pakkumus on esitatud nõutud kujul. Vastavaks tunnistatud pakkumustest tunnistatakse edukaks pakkumus, mille hind ilma käibemaksuta on madalaim. Leping sõlmitakse vastavalt Lisas 4 toodud tingimustele. Kui kaks või enam pakkumust, mille maksumused on madalaimad, on võrdsete maksumustega, siis valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel hankija poolt määratud korras, ajal ja kohas ning kus osalevad võrdsete maksumustega pakkumused esitanud pakkujate seadusjärgsed või volitatud esindajad. Hankija jätab endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima maksumusega pakkumus on võrdne või suurem riigihangete seaduse § 14 lõige 1 punktis sätestatud piirmäärast. Täiendav info: Kristjan Reimets, lääne teehoiu osakonna projektijuht, telefon +372 58133343 või e-mail: [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Vaidla juhataja lääne teehoiu osakond, lääne teehoiu osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; Lisa 2 – Ajalooline õiend riigimaantee nr 21108 Lõmala–Kaugatoma kohta ja esialgne sisend projekteerimiseks; Lisa 3 – Hinnapakkumuse vorm; Lisa 4 – Lepingu projekt. Kristjan Reimets 58133343 [email protected] 2 (2)  TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla, ja ………………….., registrikoodiga ……….., asukohaga ………….. (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mdia volituse alusel esindab ………….. Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on riigitee nr 21108 Lõmala – Kaugtoma km 0,00 – 10,80 kruusatee 1950.ndate aastate stiilis ümberehitamise tarbeks eskiisi koostamine, mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 2.1.2. Lisa 2 – Ajalooline õiend 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm; 2.1.4. Lisa 4 – Hinnapakkumuse vorm 2.1.5. Lisa 5 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused (kui esitati). 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke „nr 21108 Lõmala – Kaugtoma km 0,00 – 10,80 kruusatee 1950.ndate aastate stiilis ümberehitamise eskiisi koostamine tulemusena“ 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepinu sõlmimist. 3.2. Töö teostamine toimub alljärgneva ajakava kohaselt: 3.2.1. Esialgne eskiis koos esialgse töömahtude loendiga esitamise tähtaeg on 21 päeva alates lepingu sõlmimisest. 3.2.2. Kogu Lepingu järgse töö esitamise tähtaeg 10.12.2020. 1 3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lisa 3 kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.4. Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.5. Kui Töö kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; 4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; 4.4.4. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; 4.4.5. arvestada, et koosolekud toimuvad vähemalt iga 3 nädala tagant, lisaks on avakoosolek nädala jooksul peale Lepingu sõlmimist. 4.4.6. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; 4.4.7. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 2 5. Autoriõigused 5.1 Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2 Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3 Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4 Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5 Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on …… eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….. eurot, kokku ……. eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimuste kohaselt teostatud kogu Töö eest Lepingu Lisas 4 (Hinnapakkumus) toodud vastava maksumuse alusel pärast üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. 7. Poolte vastutus 7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 7.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10 % Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 3 7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. 7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 7.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 8. Poolte kontaktisikud 8.1. Tellija kontaktisik: Kristjan Reimets, tel: (+372) 5813 3343, e-post: [email protected]. 8.2. Töövõtja Kontaktisik: …………, tel.: (+372) ………, e-post: …………. 9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub Tellija poolt allkirjastatud Lepingu esitamisel Töövõtjale ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 9.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 9.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 9.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 9.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 9.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 10. Teated 10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 10.4. Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast lugedes, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 4 11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 12. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ 5 Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt 6  SAARE MAAKONNAS RIIGITEE NR 21108 LÕMALA - KAUGATOMA KRUUSATEE AJALOOLISEKS TEEKS ÜMBEREHITAMINE RIIGIHANKE TEHNILINE KIRJELDUS september 2020 1. Projekti eesmärk Eesmärk on taastada mööda mere äärt kulgev riigitee nr 21108 Lõmala – Kaugtoma km 0,00 – 10,80 kruusatee võimalikult 1950.ndate aastate stiilis. Teelõigul näeksid liiklejad, millised olid kruusateed sellel ajastul, millised olid kilomeetripostid, märgipostid, tähispostid, sillapiirded, suunaviidad, valgustid ja valgustipostid jne. Tee algusesse ja lõppu kavandada infotahvlid informatsiooniga tolle ajastu teede osas. Võimalusel kavandada infotahvlite juurde parkla 4-5 auto tarbeks. Lisaks tee ajaloolise osa taastamisele tuleb ette näha kruuskatte kulumiskihi uuendamine arvestades tänapäeva nõudeid ning truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele kavandada uued ajastule vastavad truubid. Võimalusel kavandada valgustus lõigule km 1,83 – 1,93. Näha ette km 1,86 asuva Möldri silla lähistel asuvate vana silla võlvide/kaarte välja puhastamine ja osaline taastamine ning valgustamine. Tee asukohaskeem on joonisel 1 Joonis 1 2. Olemasolev olukord Keskmine ööpäevane liiklussagedus 26 autot, liiklusloendus andmete põhjal raskeliiklus puudub.  Keskmine katte laius 5-6 m. Kruuskatet on uuendatud viimati 2005 aastal. 3. Lähteülesanne 3.1. Pakkujal tuleb koostada tehniline kirjeldus koos eskiisiga. Lisaks tuleb koostada tehtavate tööde loend koos mahtudega. 3.2. Eskiisil näidata märkide, viitade, parklate, bussipeatuste jne asukohad. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.3. Näha ette kruuskattest kulumiskihi uuendamine arvestades tänapäeva nõudeid ning vajadusel truupide puhastamine. Amortiseerunud truupide asemel kavandada uued ajastu truud tuubid. 3.4. Valgustus kavandada km 1,83 – 1,93. Möldri silla lähistel asuva vana silla võlvide valgustus. Valgustuse toide tuleb kavandada alternatiivsel meetodil, nt päikesepaneel. 3.5. Välja pakkuda lõigule optimaalne liikluskorraldus (sõidukiirus + märgid) 3.6. Koostada tee päraldiste valmistamise tööjoonised koos mõõtudega. 3.7. Lõigu alguses ja lõpus infostend tutvustav kaart + tutvustav tekst (viida kujundus ja sisu tuleb kooskõlastada tellijaga). 3.8. Teel sobivasse kohta kavandada: 3.8.1. ajastu truu piimapukk; 3.8.2. lumeväravad hoiustamise alusel; 3.8.3. bussipeatused 2 tk, üks paviljoniga ja teine ilma paviljonita; 3.8.4. lõigu algusesse ja lõppu peatumistaskud koos infostendidega; 3.8.5. kilomeetri postid; 3.8.6. suunaviidad; 3.8.7. hoiatusmärgid; 3.8.8. muud ajastule sobivad märgid, tähised. 4. Uurimistööd 4.1. Selgitada välja olemas olevate truupide olukord visuaalse vaatluse kaudu. 4.2. Koostöös Maanteemuuseumiga otsida arhiivist välja materjalid, mille põhjal saab välja selgitada 1950ndatel kasutatud tee päraldised (maanteeliikluse korraldamise ja julgestamise vahendid (näit. liiklusmärk, kilomeetripost, teepiire, elementide väljanägemine, asukohad jne) samuti võiks leida tolle aegse töö tegemise nõuded (nt truubi töödel). 5. Eskiis 5.1. Koostada riigitee 21108 km 0,00 – 10,80 ümberehituse eskiis koos seletuskirja ja töömahu loendiga. 5.2. Eskiisprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisi koostamise nõuetele. 5.3. Eskiisprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: 5.3.1. Riigitee ja ristmike lahendus, s.h põhimõtteline liikluskorraldus; 5.3.2. Bussipeatused. 5.4. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 5.5. Koostada ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). 5.6. Seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 5.7. Koostada ehitusmahtude kalkulatsioon, mille alusel on võimalik viia läbi riigihange ehitustööde tegija leidmiseks.  5.8. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued ajastule vastavad truubid. 5.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 5.10. Eskiisi seletuskirja lisada, et ehitaja kohustus on koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. 5.11. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 5.12. Koostada töömahuloend (kululoend kogu objekti ehitusmaksumusega). 5.13. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. 5.14. Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste põhjal koostada teele tervik lahendus. 5.15. Teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek optimaalseimaks lahenduseks. 6. Rajatised 6.1. Käsitletavas lõigus asub km 1,86 Möldri sild; 6.2. Korrastada sild, kavandada ajastule sobivad piirded, näha ette vooluavade puhastus. 6.3. Möldri silla lähistel oleva vana silla kaarte välja kaevamine ja osaline taastamine, näha ette vana silla elementide valgustamine. 6.4. Projekteerida olemasoleva binokkel truubile km 7,063 ajastu truu piire; 7. Tee valgustus 7.1. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhiprojekt. 7.2. Valgustid ja valgusti mastid peavad olema ajastutruud. Vajadusel koostada valgusti mastide tarbeks tööjoonised nende tootmise tarbeks. 7.3. Valgustite toiteks kavandada alternatiivne toide, nt päiksepaneelid. 7.4. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. 8. Krundijaotuskava 8.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 8.2. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 8.3. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 8.4. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 8.5. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. Lisad: 1. Ajalooline õiend riigimaantee nr 21108 Lõmala–Kaugatoma kohta ja esialgne sisend projekteerimiseks  1 Ajalooline õiend riigimaantee nr 21108 Lõmala–Kaugatoma kohta ja esialgne sisend projekteerimiseks Sisukord Lõmala–Kaugatoma maantee ajaloost üldiselt ............................................................................................. 1 Sõjajärgne kruusateede hooldus Saaremaal................................................................................................. 5 Lõmala–Kaugatoma maantee staatus Nõukogude Eestis ............................................................................. 7 Liikluskorraldusvahenditest .......................................................................................................................... 8 Teeäärsed ehitised ja teehooldusabinõud.................................................................................................. 15 Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 18 Lõmala–Kaugatoma maantee ajaloost üldiselt Kaks Sõrve poolsaare teede skeemi 1920.–1930. aastatest  2 Tänane riigimaantee nr 21108 Lõmala–Kaugatoma, mis kulgeb Saaremaa ja Sõrve poolsaare läänerannikut mööda 10,8 km ulatuses on vana liiklustrass. 17. sajandi kaartide alusel teedeajaloolase Tõnu Raidi koostatud muinasaegsetelt ja keskaja 13.–16. sajandi Eesti teedekaartidelt seda teed veel ei leia. 18. sajandi alguse (1700) teedevõrgu skeem-kaardil on aga teetrass juba nähtav.1 Ilmselt võis see ala olla muinas- ja keskajal veel mere all. Maa kerkega on hiljem merepiir taganenud, mis muutis võimalikuks liikumise mererannikut mööda. Valdavalt on tegemist kivise ja mineraalse kõva pinnaga maa-alaga, mis kujunes looduslikust rajast pinnasteeks kui liiguti mööda rannikut. Mõnigaid pehmemaid kohti oli ilmselt vajalik ka aastaringseks liikluseks täita. Hiljemalt 17. sajandist kehtestati riigi poolt maaomanikele teehoolduse kohustus. Kuni 19. sajandini täitsid seda kohustust mõisate poolt talupojad-pärisorjad (mõis andis ehitusmaterjalid). 19. sajandil jagati kohustus ära valla maaomanike vahel. Tüütut teeorjuse kohustust tuli valla ametimeeste järelevalvel täita tasuta ja oma veoloomade ja tööriistadega kaks korda aastas. Peamiselt seisnes see kruusa pealeveos ja rööbaste silumises, mida tehti just niipalju kui nõuti, sest tööd teostati oma aja ja töövahendite arvelt. Tegemist oli kihelkonnateega, mida hooldati ka Eesti iseseisvusaastail 1918–1940 korras kohalike maaomanike töökohustuse ehk naturaalkohustuse korras. Pärast Eesti iseseisvumist on 1921. aasta septembris on teed kirjeldatud Saare maakonna 1., 2. ja 3. klassi teede nimekirjas Lõmala–Kaugatoma–Rahuste teena (üldpikkus 24,85 km), mida arvestati tollase kirjelduse järgi Sõrve poolsaarel täies ulatuses kui “mere äärt mööda kuni Rahuste koolimajani.”2 Tee arvati tollal 3. klassi ehk kihelkonnateede hulka. Nüüd juba peagi saja aasta tagant 3pärinev tee kirjeldus on järgmine (kirjaviis muutmata): Kilomeetrid 0–1 algus Lümmada–Lahetaguse teelt 16,010 km kohalt (300 m) Lõmala küla (570 m) veike kivi trumm (675 m) kivi trumm (888 m) kivi trumm. Kilomeetrid 1–2 (570 m) Puu paaridega kivi trumm (840 m) kivi trumm 3 voolukohaga 16 m.p. (900 m) Möldri küla tee pöörd. 1 Tõnu Raid. Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn 2005, lk 219–222. 2 RA, ERA.2013.1.1786, l. 2–2p. 3 Samas, l. 23–23p.  3 Kilomeetrid 2–3 (330 m) Kivi trumm (525 m) kivi trumm. Kilomeetrid 3–4 (200 m) Möldri küla kalarand (765) kivi trumm. Kilomeetrid 4–5 Maapind madal. Tee mäe harja mööda. (58 m) Kivi tumm ½ m.p. Tiirimetsa küla piir (255 m). Kivi trumm. Kilomeetrid 5–6 (700 m) Kivi trumm ½ m.p. Kilomeetrid 6–7 (630 m) Kivi trumm. (800 m) Maapind madal. Kilomeetrid 7–8 (35 m) Kuldi küla tee pöörd. (38 m) Kivi trumm, puupaaridega, 13 m.p., 2 voolu kohaga; käsipuudega. Möldri, Udipää ja Salme külade karjamaa. Kilomeetrid 8–9 Maapind künklik. (600 m) maapind kõrge (765 m) Kivitrumm, (930 m) Kivi trumm. Kilomeetrid 9–10 (70 m) Puu trumm, 1 m.p. (200 m) Jööri pered. (346 m) puu trumm, p. 1 ½ m (476) Puu trumm, 2 m.p., käsi puudega (541 m) Tiinuse mõisa piir. (562 m) puu trumm, 1 m.p. (653 m) Puu trumm, p. 1m (744 m) Palaja ja Loigu teed. Kilomeetrid 11–12 (22 m 237 m) Kivi trummid, p. ½ m; (400 m) Kõrtsi talu. Kilomeetrid 12–13 (234 m) Puu trumm, p. 2 m, käsipuudega. (480) Kongtuma küla. Kilomeetrid 13–14 (80–140 m) Kougatuma küla kalarand. Kongatuma pank. Karjamaa. /…/ Kokkuvõte. 1)Tee pikkus: 24,850 km 2)Trummid;61. Neist: 3 kivist pikkus üle 3 meetri, 43 kivist pikkus kuni 3 meetrit, 1 puust pikkus üle 3 meetri, 14 puust pikkus kuni 3 m  4 3)Tee pöörud: 3 Nagu siit ilmneb, siis olid “trummid” ehk tänases kõnepruugis truubid laotud tollal kividest või puust. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastatel hakati nii Eestis üldiselt kui ka Saaremaa teedesse paigaldama ka kohtadel betoonist valatud truupe. Pole teada, millal esimesed betoontruubid sellel teele paigaldati. Võib arvata, et täielikult asendati puit- ja kivitruubid betooniga siin ehk alles Teise maailmasõja järgsetel aastatel. On teada, et ka veel sõjajärgsel teede taastamisperioodil ehitati Saaremaal ka puust truupe.4 Et Möldri ja Tiirimetsa sildu eeltoodud ligi saja aasta taguses kirjelduses ei mainita, siis võib eeldada, et siin on tollal olnud “puupaaridega ja 3 voolukohaga kivitruubid”5. Möldri silla kaldaotstes on ka täna näha kivist laotud võlviosi. Teede tehnokeskuse sildade infosüsteemi (bms.teed.ee) järgi on siinne Möldri sild või selle raudbetoonist avaehitus valminud 1945.aastal. Ilmar Sireli järgi valmis küll esimene raudbetoonist avaehitusega sild pärast sõda Saaremaal alles 1958. aastal Uuelõvel ja suurim ehk Nasva sild ehitati ümber taas raudbetoonsillaks alles 19616, mistõttu võiks arvata, et ka siinne betoonist avaehitis pärineb siiski hilisemast ajast. Möldri silla kaldavõlv ja jäämurdja 2020. aasta juulis 4 Ilmar Sirel. Teedest ja teedeehitajatest Saaremaal 1945–1975. Kingissepa 1976 (käsikiri), lk 7. 5 Mõeldakse ilmselt binokkel või siis trinokkel tüüpi kivitruupe, mille peal oli mingi laudtee ja mõnikord ka käsipuud äärtes. 6 Ilmar Sirel. Teedest ja teedeehitajatest Saaremaal 1945–1975, lk 7, 33.  5 1928. aastal kirjeldatakse teed kui Lõmala–Kaugatoma–Rahuste–Jämaja–Tammuna– Sääre teed (kogupikkuses 48 km).7 Vahepeal on osa selle tee lõikusid kuulunud ka teise klassi. Tee jäi tollase Abruka valla piiridesse, kes pidi tagama 2. ja 3. klassi teede hoolduse (1. klassi kuulusid linnadevahelised teed ehk tänases mõistes põhimaanteed ja neid hooldati eelarveliste vahendite ja maksurahade arvel). Kui esimese ja ka osa teise klassi teid kuulus riiklikest vahenditest ehk tasustatud tööde korras hooldusele, siis enamik teise ja kõik kolmanda klassi teede tööd teostati naturaalkohustuse korras. 1929. aasta lõpul otsustas Abruka valla volikogu, et 2. klassi teedest tuli 3. klassi arvata “Imara– Lõuka tee tervelt ja ranna maantee Lõmala küla juurest ja õppedes Üüdipe–Lõuka pööruni, sest neid teid vähe või hoopis ei tarvitata ja selle tagajärjel teetegemise kohustus õiglane ei ole, sest need kelle teeosad vähe käidavatel teedel asuvad – teed sugugi parandanud ei ole, kuna nendel kellel teeosad käivatel teedel asuvad tee tegemise orjus raske on.”8 Volikogu oli peale asja arutamist lahtisel hääletamisel ühehäälne. See lõik osutab, et juba tol ajal ei olnud tee liikluskoormus üleliia suur. Pärast Teist maailmasõda, 1945. aasta algul võeti Saaremaal üleliidulise ja vabariikliku tähtsusega maanteid arvele 445 km. Sõrve teed jäid tookord arvele võtmata, sest Salme teemeistripiirkond moodustati 1945. aasta kevadel. Teed jagati tollal üleliidulise tähtsusega, vabariikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega teedeks.9 Sõjajärgne kruusateede hooldus Saaremaal Sõjale vahetult järgnenud aastail (1945–1950) oli põhiliseks jooksva remondi tööks (nagu ilmselt ka varem) löökaukude täitmine. Võib arvata, et Sõrve teid võidi ka sõjategevuse tõttu 1944. aastal eesmärgipäraselt lõhkuda ja purustada. Kruusa veeti tavaliselt tee kõrvale ladustatud varudest käsikärude või hobuveokitega aukude täiteks. Löökaukude täitmise eeskirjad olevat olnud väga ranged (vt ka lisatud Richard Ambrose koostatud kruusateede korrastamise juhendit 1945. aastast). Praktikas neid alati ei järgitud, st augud täideti kuhjaga ja tihendamine toimus juba liikluse käigus. Kohalikele teedele veeti 7 RA, ERA.2013.1.1819, l. 2. 8 RA, ERA.2013.5.100, l. 107–107p. 9 Ilmar Sirel. Teedest ja teedeehitajatest Saaremaal 1945–1975, lk 3.  6 kruus tollal elanikkonnal lasunud 6-päevase tasuta töökohustuse korras. Töid hakati mehhaniseeritult teostama alles 1950. aastatel (kruusavedu, hööveldamine jne). Siis hakati tasandama juba ka höövliga. Kruus visati 1/3 m³ koonustena teepeenardele ja aeti hiljem höövliga teele laiali. Sageli laotati siiski kruus ka otse vankritelt aukudesse, sest teehöövlitest oli suur puudus. 1950. aastatel suurenesid kruusa kogused ja hakati rohkem teostama ka külgkraavide puhastamist. 1955. aastal tasuta töökohustus kaotati ja asendati ühismajandite mehhanismide tasulise kohustusega teetöödel osalemises. 1956. aastat on loetud juba mehhaniseeritud teetööde alguseks, mil Saare teedevalitsus sai oma käsutusse rohkem teehöövleid, ilmusid esimesed kallurautod. 1959. aastast alustati näiteks ekskavaatoritega kruusa laadimist. Samal ajal alustati Saaremaal ka peamaanteede kapitaalremontidega, see tähendas muldkeha tõstmist ja laiendamist ning ka esimeste mustkatete ehitust. Ilmar Sireli järgi panustati Saaremaal erinevalt mandrist kapitaalremondiks ettenähtud vahendeid ka olulisematesse kohalikesse teedesse (mis oli tollal ka keelatud), mida mandri teedel tehti oluliselt vähem. See puudutas näiteks kurvide õgvendamist jms.10 Kohalikele teedele nagu Lõmala ja Kaugatoma vaheline lõik seda ressurssi ilmselt eriti ei jagunud. Siiski võib arvata, et teetööde mehhaniseerimine avaldas kruuskatte kvaliteedile ka siin varasemaga võrreldes suuremat mõju ning tee omandas tänapäevasema ilme. 10 Ilmar Sirel. Teedest ja teedeehitajatest Saaremaal 1945–1975, lk 23–27.  7 Lõmala–Kaugatoma maantee staatus Nõukogude Eestis Pärast naturaalkohustuse alusel teetööde lõpetamist Eestis 1959. aastal anti paljud varasemad kihelkonnateed üle kollektiviseerimisega loodud ühismajanditele (kolhoosid, sovhoosid) nn majandite siseteedena. Lõmala–Kaugatoma tee tiitleid ja nende muutusi tollaste teede nõukogudeaegseis nimekirjades ei õnnestunud täpsemalt tuvastada. Tõenäoliselt oli tegemist enamiku ajast kohaliku tähtsusega maanteega (sest vabariikliku ja majanditeede tiitelnimekirjades ta ei kajastu). Ilmar Sireli koostatud Saaremaa teede ajaloo käsikirjas mainitakse Lõmala–Kaugatoma maanteed kui tollase Saare Teede Remondi ja Ehitusvalitsuse (TREV) kohaliku tähtsusega teede nimkirjas 1986. aasta 1. jaanuari seisuga. Tee asus Salme jaoskonna halduses ja kandis ideksit H-815 (üldpikkus 10,8 km).11 Samas 1975. aasta seisuga toodud kohalike teede TREV-i bilansis teed nimetatud veel ei ole. 11 Ilmar Sirel. Teedest ja teedeehitajatest Saaremaal 1981–1985. Kingissepa 1986 (käsikiri), lk 11.  8 Liikluskorraldusvahenditest Kilomeetripostide osas mindi puidult üle betoonpostidele 1930. aastatel. Alates 1960. aastatest mindi üle metallist postidele. Siin-seal on aga ka tänaseni pikki teelõike, kus kaugusnäitajatena on 1930. aastatest pärit postid. Tundub, et ka Lõmala ja Kaugatoma vahelise lõigu kolmnurkse profiiliga postid võiks olla selle aja mall. Sellele osutavad 1935.aastast pärit postide joonised (vt allpool 2. ja 3. klassi maantee posti joonist). Võibolla tehti sama malli järgi neid ka veel hiljem.  9 Maanteede Valitsuse projekteerimisbüroo kilomeetripostide joonised 1935. aastast 1920. aastate lõpust hakati paigaldama ka betoonist kaitseposte (8-nurkse põhiplaaniga mall oli levinud, vt fotod). Sildade peale- ja mahasõitudel kasutati. Siian on näha 5-10 postist selliseid piirdeid kohalike teede väikestele sildadele viiatel teeosadel. Hiljem 1950. aastate fotodel on näha ka nelinurkse profiiliga kaitseposte. Musta värviga on neile mütse ja triipe vastavalt juhenditele peale tehtud. Betoonist tähispostid Alamusti sillal vanal Tartu–Võru maanteel 2020. aastal  10 Liiklusmärgid ja ka suunaviidad olid NSV Liidus kehtinud standardi kohaselt 1947–1964 kollase taustaga ja musta äärise või sümboliga. Väljavõte eeskirjast Eesti NSV teedel ja tänavatel liiklemiseks. Tallinn 1955 Liiklusmärgid olid 1950.aastatel suuresti ümaratel puitpostidel. Aga suunaviitadel oli betoonist ka ruudukujulise põhiplaaniga post, all maapealses osas poolemeetrise paksendusega ja otsast teravneva tipuga. Maapeale ulatuv kõrgus oli 185-200 cm. Ilmselt pole liiklusmärke mõistlik puidust 20 cm mõõduga ümarate palkpostidele enam panna. Juhul kui neid võiks kuskil olla, siis kasutada ka liiklusmärkide osas seda sama betoonposti. 11  12 Kakskeelsed viidad olid puidust, must kiri kollasel. Asulatähised olid ka plekil. 1964. aastast asendati suunaviitade ja ka asulatähiste kollane väli sinivalgega. 1957. aastast alates muutus hoiatusmärkide senine must serv punaseks. Hoiatusmärkide kollane väli  13 asendus valgega Eesti NSV-s alles alates 1980. aasta suvest. 1950. aastatel olid liiklusmärgid enamasti puidust ja kaetud nitrovärviga. 1960. aastatel tulid kasutusele 2 millimeetrisest raudplekist nitrovärviga kaetud märgid, mis siiski olid kasutusel ka juba 1950.aastatel (fotodel on neid näha juba varem). Nähtavuse parandamiseks hakati juba 1950.–1960. aastatel plekist hoiatusmärkidel kasutama klaasreflektoreid. Lisatud fotodel on näha hoiatusmärki “muud ohud” ja ka “kurviline tee”, mille sisse on läbi avade kinnitatud helkurid. Need olidki tollased põhilised hoiatusmärgid, kus kasutati igas märgi nurgas ühte 50 mm läbimõõduga punast klaasreflektorit ja kujundis oli üks rida 25 mm läbimõõduga valgeid reflektoreid umbes 50 mm vahedega. 1970. aastatel kadusid märkides kasutatavad reflektorid käibelt, sest neid ei jõutud enam asendada. 1960. aastatel tehti suunaviidad raudplekist ja lasti katta glasuuriga. Puitpostid asendati valgendatud raudbetoonist postidega, mille sokliosa värviti mustaks ning seejärel tehti ettenähtud vöödid. Alates 1976. aasta teisest poolest hakati Eestis nõudma juba märkide valgustamist. Asulates hakati nõudma ruumilisi märke elektrivalgustusega ja maal asuvatel maanteedel helkmaterjaliga kaetud märke, mis pidid tagama märgi äratundmise vähemalt 100 meetri kauguselt. Mida kõrgemasse kategooriasse tee kuulus, seda suuremad pidi olema märgid.12 12 Ilmar Sirel. Teedest ja teedeehitajatest Saaremaal 1975–1980. Kingissepa 1981 (Käsikiri), lk 25, 27–28. 14  15 Teeäärsed ehitised ja teehooldusabinõud Bussiootekodade ehitust alustati Saaremaal 1959. aastal. Nagu kirjutab Ilmar Sirel juba omal ajal, ehitati ootekojad teedemeeste poolt reisijate mugavuse suurendamiseks, kuid noorukid ja joodikud ei osanud juba siis nende tööd hinnata ning reostasid ning lõhkusid neid. Ootekodade seisukorda olevat hinnatud 1960. ja 1970. aastatel Eesti parimaks just Saaremaal ja toodi teistele eeskujuks. Nii olevat Järve ootekoda Sõrves hinnatud 1968. aastal Eesti ilusaimaks, kaunid olid ka näiteks Tahula ja Muhus Hellamaa ootekojad. Omapärasemateks ja kaunimateks ootepaviljonideks on hinnatud just Salme piirkonnas  16 ehitatuid. Ootekodade säilivuse kindlustamiseks ja nende puhtuse hoidmise lihtsustramiseks hakati hiljem ehitama ilma uste ja akendeta lahtiseid katusealuseid.13 Teeäärsed piimapukid tekkisid Eestis teeservadesse 1960. aastate lõpul, mil võeti kasutusele piimaautod, mis ka eramajapidamiste piima kokku vedasid. Seega kui püüda taastada 1950. lõpu ja 1960. aastate alguse olustikku, ei oleks piimapukk väga ajastukõlbulik element. Vaade bussipeatusele Nuia asulas 1960. aastatel (EMm) 13 Ilmar Sirel. Teedest ja teedeehitajatest Saaremaal 1945–1975, lk 36.  17 Bussiootepaviljon Püha–Sandla tee ääres Saaremaal 2020. aastal Bussiootepaviljon vana Tartu–Võru maantee ääres Ihamarus ja lumeväravad eksponeerituna Eesti Maanteemuuseumis  18 1950. aastatel olid lumeväravad peamiseks nn passiivseks lumetõrjevahendiks, mida siiski ei jagunud piisavalt mitmete oluliste maanteelõikude lahti hoidmiseks lumerikastel talvedel. Lumeväravaid kasutati palju kuni 1960. aastate lõpuni, mil mehhaniseeritud lumetõrjevahendite kasv ja täiustumine järk-järgult nende kasutamise lõpetas. Lumeredelite ülesseadmine ja hangedele tõstmine ning hilisem ladustamine suveperioodiks oli väga töömahukas ettevõtmine ning masinate arvu ja võimsuse kasvades läksid paljud teedevalitsused omal algatusel üle efektiivsemale mehaanilisele lumetõrjele. 1950. aastatel ei jätkunud ka lumeredeleid kõigile teedele ja nendega üritati lumerikastel talvedel liikluseks lahti hoida eelkõige olulisemaid teelõike. Kokkuvõte Riigimaantee nr 21108 kavandatud arendamine muuseumteeks lähtub ideest, et kuna liikluskoormus on siin madal, siis pole plaanis seda tulevikus viia mustkatte alla ega ka muus osas liigselt moderniseerida. Teed kasutatakse ka edaspidi Saaremaa ralli kiiruskatseks. Et tee kulgeb ranniku äärt mööda ja et sellega paralleelselt kulgeb põhimaantee, siis saaks tee olla suviseks liiklustrassiks matkajatele ja jalgrattaturistidele. On esitatud kontseptsioon, et maantee võiks kanda 1950. aastate ajastu ilmet. 1950.– 1960. aastad oli ajaperioodiks, mil võib arvata, et tee omandas suures osas oma praeguse ilme, kuid seal on säilinud ka ilmselt palju vanemaid kihistisi (suuri õgvendusi pole säilinud, vanad kilomeetri- ja tähispostid jms). 1950. aastatel algas teetööde suuremas mahus mehhaniseerimine ja kruusatee omandas ilmselt võrreldes varasemaga palju tänapäevasema ilme. Kui tahta autentsusega kaugemale ajalukku tagasi minna, siis kannataks ilmselt kvaliteet (rööpline kruusatee tänastes oludes hakkab põhjustama probleeme). 1950. ja 1960. aastad olid ka ajaks, mil teetööd senisest enam professionaliseerusid ja moderniseerusid, algas muldkehade ümberehitus ja mustkatete rajamine, kuid samas on paljudel kõrvalteedel kruuskate tänseni reaalsus ja sellel on omad objektiivsed põhjused. Siin saaks neid põhjuseid ehk ka natuke avalikkusele selgitada.  19 Aastatel 1947–1964 kehtis Eestis ja tollases Nõukogude Liidus liiklusmärkide standard (nn must-kollane märgistus), millele järgnes juba tänapäeval tuntum sinivalge standard. Märgid olid kakskeelsed (eesti ja vene). Siin siis tuleks mõelda kuidas viia tollane nö retromärgistus ja tänased liikluskorraldus- ja ohutusnõuded sobivalt kooskõlla. Tee mõlemasse otsa või siis ainult Kaugatoma-poolsesse teeristi võiks mõelda paigaldada infotahvid või siis mingid avatumat ja kergemat bussiootepaviljoni imiteerivad varjualused kus paikneksid ka asjakohased infostendid ja tee ülevaateskeemid. Teeäärsete ehitistena pole nt piimapukk ilmselt ajakohane, mõnele teeäärde ladustatud betoonalustel lumeredelite hakile võib mõelda. Ehk on võimalik nö väljapuhastada mõned ajalookihistised (nt Möldri silla külgmised võlvavad), säilitada vanemaid betoontruupe ja maskeerida juba kaasaegsemaid metall- ja plastiktruupe. Kraavide rajamist kaasaegsemas mõttes võiks üritada ehk vältida nii palju kui see ei takista tee korrashoidu ja hooldust. Ühtlasi vajaks ilmselt läbi mõtlemist ja planeerimist kuidas seda projekti avalikkusele teavitada ja selgitada, et ei tekiks üleliigset pahameelepuhangut. Maanteeamet satub ju oma tegemistega ikka aeg-ajalt teatud osa avalikkuse pahameele alla, hoolimata sellest et soovitakse parimat. Andres Seene Eesti Maanteemuuseumi teadur 07.08.2020  Hinnapakkumus Lisa 3 Riigitee nr 21108 Lõmala – Kaugtoma km 0,00 – 10,80 eskiisi Maksumus EUR (ilma koostamine käibemaksuta) Riigitee nr 21108 Lõmala – Kaugtoma km 0,00 – 10,80 kruusatee võimalikult 1 1950.ndate aastate stiilis ümberehitamise eskiisi koostamine Kogumaksumus: Käibemaks 20% KOKKU: Kuupäev: ……………………………… Pakkuja nimi, registrikood, aadress: …………………………………… Esindaja nimi ja allkiri: …………………………………………………….