Projekti koosseis:
Seletuskiri
1 Üldosa
1.1 Projekti sisu ja eesmärk
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht
1.2.2 Ehitusprojekti tellija
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed
1.3.2 Ehitusuuringud
1.3.3 Normdokumendid
1.3.4 Ehituse dokumenteerimine
1.3.5 Ehitustööde kvaliteet
1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal
1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid
1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis
2 Olemasolev olukord
2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus
2.2 Olemasolev reljeef
2.3 Kaitsevöönd
3 Projektlahendus
3.1 Üldosa
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus
3.3 Vertikaalplaneering
3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid
3.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid
3.4.2 Kindlustuse kattekonstruktsioon
3.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid
3.6 Liikluskorraldusvahendid
3.7 Haljastus ja heakorrastus
3.8 Jäätmekava
3.9 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks
4 Kokkuvõte
Joonised
Jrk Joonise nimetus Joonise
Mõõtkava
nr. Joonise number formaat
Vertikaalplaneerimine ja kattekonstruktsioonid
1. 1:500 A3
536EJ19_PP_TL-4-01_VERTIKAALPLANEERIMINE
Liiklus- ja parkimiskorraldus
2. 1:500 A3
536EJ19_PP _TL-4-02_LIIKLUS
Mahasõidu pikiprofiil Pk 0+00 - Pk 0+86 vert. 1:100
3. A3
536EJ19_PP_TL-6-01_PIKIPROFIIL hor. 1:500
Juurdepääsutee konstruktiivne ristprofiil L - L
4. 1:50 A2
536EJ19_PP_TL-6-02_RISTPROFIIL
Kattekonstruktsioonide tüübid, kirjeldused ja kvaliteedinõuded
5. N/A A4
536EJ19_PP_TL-7-01_KATTEKONSTRUKTSIOONID
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 2/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
1 Üldosa
1.1 Projekti sisu ja eesmärk
Käesolev projekt 536EJ19 on koostatud vastavalt Mapri OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi
projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus. Töö hõlmab Tartumaal, Rannu vallas,
Kaarlijärve külas, Kaarlijärve meierei (66601:005:0019) kinnistul olemasoleva tootmishoone laiendamise teede-
ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekteerimist. Olemasoleva hoone reg kood 104010722 (12514
Toiduainetetööstuse hoone).
Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse
nõuetele ning tagab ohutuse.
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitusobjekti
Ehitusobjekti asukoht
Tartumaa, Rannu vald, Kaarlijärve küla, Kaarlijärve meierei (66601:005:0019).
1.2.2 Ehitusprojekti tellija
Mapri OÜ
reg. nr 14519119
Tiigi 78, 50410 Tartu linn, Tartumaa
Tellija esindaja Reelika Mitrovski,
[email protected].
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed ja projekteerimistingimused
Elva Vallavalitsuse korraldus 14. aprill 2019 nr 2-3/431 „Projekteerimistingimuste andmine“;
Maanteeameti kiri 09.05.2019 nr 15-2/19/17797-5 „Elva vallas, Kaarlijärve külas Kaarlijärve meierei
kinnistul asuva meierei laiendamise projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega“;
Tellija lähteülesanne.
1.3.2
1.3.2 Ehitusuuringud
Kasutatud geodeetiline alusplaan:
Kobras AS töö nr. 2018-164 "Kaarlijärve meierei geodeetilise alusplaani aktualiseerimine".
Koostatud oktoober 2018.
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis.
Kat. üksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 14.03.2016 (kontrollitud 31.08.2018)
1.3.3
1.3.3 Normdokumendid
• Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015)
• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3)
• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82)
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101)
• Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92)
• Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 16.04.2003.a määrus nr 69, RTL 2004, 65, 1088)
• Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord
(MTM 22.09.2014.a. määrus nr 77)
• Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015)
• Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks (Maanteeameti peadirektori
16.03.2015.a. käskkiri nr. 0069)
• Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2014.a)
• Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (Maanteeameti peadirektori
18.04.2006.a. käskkiri nr. 98)
• Tee ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja kord (MKM 14.10.2008.a. määrus nr 88,
RTL 2008, 86,1193)
• Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord (MKM 29.12.2008.a. määrus
nr 121, RTL 2009, 1, 7)
2
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 3/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori
05.01.2016.a käskkiri nr 0001)
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314)
• Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255)
• Geosünteetide kasutamise ja muldkeha remondi projekteerimise juhis (Maanteeameti peadirektori
29.12.2006.a käskkiri nr 264)
• Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a
• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeameti peadirektori 06.01.2016.a
käskkiri nr 0005)
• Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234)
• Tee projekteerimise normid ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (MTM 05.08.2015.a
määrus nr 106)
• EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine
• EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine
• EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine
• EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon
• EVS 901-1:2009 Tee-ehitus, Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
• EVS 901-2:2009 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained
• EVS 901-3:2009 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud
• EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine
• EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt
• EVS-EN 12620:2005+A1:2008 Betooni täitematerjalid
• EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012 Sidumata ja hüdrauliliselt seotud segud - Osa 2: Kuivtiheduse ja
veesisalduse laboratoorse määramise katsemeetodid - Proctor-teim
• EVS-EN 13670-1:2003 Betoonkonstruktsioonide ehitamine Osa 1: Üldsätted
• Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised
• Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid
1.3.4
1.3.4 Ehituse dokumenteerimine
Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a. määruse nr. 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide
säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad
nõuded” alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu
lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse
käigus koostatavad dokumendid ja annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule, kes omakorda annab
need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist. Ehituse käigus tuleb koostada
kaetud tööde aktid töödele, mis ehituse käigus kaetakse (vundamentide rajamine, tehnosüsteemide katsetamine,
isolatsioonikilede paigaldamine jne).
Eelpoolnimetatud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid: ehitusprojekt ja selle muudatused;
ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; teostusjoonised; ehitise geodeetilise
mahamärkimise akt; ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja
järgse ülevaatuse aktid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete
vastavussertifikaadid.
1.3.5
1.3.5 Ehitustööde kvaliteet
Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes
Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele
Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga
üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja
kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud
teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud
enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.
3
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 4/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab
saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.
Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid
ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate.
Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele.
Kui projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist.
Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,
puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja
paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud
ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale
ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise.
1.3.6
1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal
Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a
määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja
vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Projekteeritud tööd on teostatavad ilma riigimaantee
täieliku sulgemiseta.
1.3.7
1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid
Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole
väljastatud eritingimusi.
Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole
väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi.
1.3.8
1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis
Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega
paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni
jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega.
Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd
kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all.
Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:
- koheselt peatama oma tegevuse;
- viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat
- võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks
- kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast
- piiritlema ohutsooni märkelintidega
Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule
viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja
omaniku selgitamiseks.
2 Olemasolev olukord
2.1
2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus
Estoveri Piimatööstus AS Rannu tootmishoone juurdeehitus on projekteeritud olemasolevast hoonest lõuna poole
– riigmaantee poolne hoone sein paikneb olemasoleva hoone kontuuri pikendusel.
2.2 Olemasolev reljeef
Kinnistu on tasane, lauge langusega lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 37.40-38.85.
2.3
2.3 Kaitsevöönd
Projekteeritav ala asub osaliselt riigitee nr 47 Sangla – Rõngu km 5,95-6,01 kaitsevööndis ja riigitee alusel maal.
4
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 5/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
3 Projektlahendus
3.1 Üldosa
Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndi lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee
liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole
võetud.
Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta
kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga
käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja.
Ehitus teostatakse ühes etapis. Arendusala juurdepääsutee rajatakse ning nähtavust piiravad takistused
(vajadusel) kõrvaldatakse (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab
Maanteeamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud
kannab huvitatud isik.
3.2
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus
Projekti koostamisel on arvestatud riigiteel 2018 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 780 autot/ööp ja
kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h. Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid- rahuldav.
Projektlahenduse puhul ei ole tagatud nihutatud mahasõidul nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus
sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele erandlik. Seetõttu on mahasõidu liikluskorralduseks
väljasõidul projekteeritud „peatu ja anna teed“. Sissesõidu nähtavuskolmnurk (Maanteede projekteerimisnormid
tabel 5.1 ja 5.2) kajastub joonistel № 536EJ19_PP_TL-4-01_VERTIKAALPLANEERIMINE ja № 536EJ19_PP_TL-4-
02_LIIKLUS.
Estoveri Piimatööstus AS Rannu tootmishoone juurdeehitus on projekteeritud olemasolevast hoonest lõuna
poole – riigmaantee poolne hoone sein paikneb olemasoleva hoone kontuuri pikendusel. Kuna rajatav
juurdeehitus sulgeb olemasoleva juurdepääsu kinnistule riigitee nr 47 km 5,962, siis käesoleva projektiga on
lahendatud uue mahasõidu rajamine 12m võrra lõuna suunas so km 5,974. Juurdepääsutee laiuseks on
projekteeritud 7,0m. Mahasõit on kavandatud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4
Plaanilahendus), st ristumisel riigitee nr 47 Sangla – Rõngu täisnurga all. Ristumiskoha pöörderaadiused on
projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on
kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto
(max. pikkusega 16.5m). Territooriumisiseselt ühtegi liiklussuunda ei keelata. Joonisel on näidatud ka nimetatud
auto liikumistrajektoor.
3.3
3.3 Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest:
Riigitee nr 47 Sangla – Rõngu kõrgused sissesõidutee juures, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed piki- ja
põikikalded sõiduautodele kasutatavatel platsidel, taotlus vähimamahulisteks pinnasetöödeks, mõistlikud kalded
sadeveel. Ehitatava hoone juurdeehituse põranda suhteliste kõrgusele ±0.00 vastab absoluutkõrgus 38.90.
Projekteeritud hoone sissepääsud on ilma välistreppideta. Territooriumi vertikaalplaneeringu koostamisel on
aluseks võetud olemasolev reljeef. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise
tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1).
Pikikalde puudumisel on suurendatud põikallet ja vastupidi.
Sademeveed käideldakse omal kinnistul. Asflatplatsi ja tee sadevesi juhitakse vertikaalplaneerimise abil
haljasalale ja väiksemas mahus kinnistu ees olevasse kraavi. Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat
maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul.
Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee valgumine naaberkinnistutele. Ehitusaegseid pinnasetöid
teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind taastatakse. Töömaa piiril tuleb
vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega.
Sademevett ei ole lubatud juhtida kinnistult riigitee alusele maale. Juurdepääsutee vertikaalplaneering on
lahendatud nii, et juurdepääsutee sadevesi ei valgu riigiteele.
Olemasoleva mahasõidu all paikneva truubi asukoht ei sobi uue vertikaal- ja liikluslahendusega, siis truup
demonteeritakse. Uue mahasõidu alla paigaldatakse uus DN400 truup. Rajatava truubi päised kindlustatakse
munakivilaotisega.
5
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 6/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Rajatavate ja puhastatavate kraavide asukoht on ära näidatud asendiplaani joonistel. Uue kraavi põhja laiuseks on
projekteeritud 0,4m ja nõlvuseks 1:2. Kõik nõlvad ja kraavid kindlustatakse mulla ja murukülviga
3.4
3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid
Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete
ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane
vastupidavus. Põhikatendite konstruktsioonid on valitud vastavalt tugevusarvutustele, ülejäänud konstruktsioonid
vastaval tüüplahendustele.
Tugevusarvutustes kasutatud koormus (raskeliikluse osakaal >10%):
o Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
o Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
o killustik AKÖL 15 500-2500 (KKEJ)
•AKEJ Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis
•KKEJ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend
Katendi tugevusarvutuses on kasutatud “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52” metoodikat ja
Maanteeameti poolt väljatöötatud katendiarvutusprogrammi KAP (versioon 2.00 - 2017). Katendi kasutusajaks
võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud
2019. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendi” tabelist T11.2.
Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei kajastu katendi
tugevusarvutuses. Kulumisvaru lisamise nõue tuleneb Maanteeameti peadirektori 06.11.2006 käskkirja nr 222
"Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52" muutmisest käskkirjaga nr 0171 2013.04.30.
Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.
3.4
3.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid
Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-3,
erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Teede-ehitusliku osa asendiplaan ja
vertikaalplaneerimine“ № 536EJ19_PP_TL-4-01_ VERTIKAALPLANEERIMINE erinevate toonidega. Kasutatavate
materjalide kirjeldused ja kvaliteedinõuded on toodud joonisel № 536EJ19_PP_TL-7-01_KATENDID.
Sõidutee kattekonstruktsioonid
Tüüp ST-
ST-1
Kasutamine Kahekihiline asfaltbetoonkate uuel killustik- ja liivalusel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm
Poorne asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6cm
Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm
Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm
Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)
Oleva tee muldkeha
Tüüp ST-
ST-2
Kasutamine Oleva asfaltbetoonkatte freesimine ja ülekate kokkuviimisel olemasolevate teede katete kõrgustega
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm
Kruntimine bituumenemulsiooniga C50B3
Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate
* Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline
kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad
liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv
lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.
Tüüp ST-
ST-3
Kasutamine Killustiksegust peenrakindlustus
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Killustiksegu fr. 0-32 11cm
Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm
6
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 7/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm
Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)
3.4
3.4.2 Kindlustuse kattekonstruktsioon
Hoone sokkel kindlustatakse alljärgneva kontstruktsioonitüübiga K-1.
Tüüp K-1
Kasutamine Graniitsõelmetest kattega kõnnitee rajamisel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Graniitsõelmed, 0/6, punane 80%, paetuhk 20% 5cm
Filterkangas
Ridakillustikust alus fr. 4/31.5, E>140 MPa 15cm
Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp min 20cm
Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)
3.5
3.5 Teede-
Teede-ehituses kasutatavad materjalid
Katendi materjalid
Killustikalus
Killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele:
Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Killustik peab omama vastavussertifikaati.
Asfaltbetoon
Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele.
AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2
AC 20 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4. Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.
3.6
3.6 Liikluskorraldusvahendid
Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt liikluskorralduse joonisele №
536EJ19_PP_TL-4-02_LIIKLUS.
Liiklusmärgid
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada
alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet.
Liiklusmärkide
Liiklusmärkide materjalinõuded:
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud
koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3.
Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava
liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja tarvikud:
Postiks tohib kasutada kuum-tsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud,
mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud
ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.
Liiklusmärkide
Liiklusmärkide paigaldamine:
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende
kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib
paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.
Teekattemärgistus
Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende
kasutamine”.
3.7
3.7 Haljastus ja heakorrastus
Haljasalade rajamine
Ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Murutööde mahud täpsustatakse tööde käigus,
sest osaliselt võib jääda kasutusse olemasolev murupinnas. Eelkõige kaetakse muruga teetööde käigus
rikutud alad. Projekteeritava maa-ala piires puhastatakse ala prahist. Haljasribad ja väljapoole jäävad
alad tuleb haljastada kuni töödemahtude piirini ja kaugemale, kui ehitustööde käigus on haljastust
kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või
eemaldada täitepinnast.
7
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 8/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Projekteeritud haljasalad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse
murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele.
Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige
rohkem ±20mm 5m vahemaa kohta.
Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest
kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt.
Muruseemne soovitav segu (külvamistihedus 12…15 gr/m²):
- punane aruhein 30%
- lamba aruhein 50%
- aasnurmikas 20%
Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta.
Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside
abil. Kasvualus ei tohi sisalda pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimsetikule võõraid
ja kahjulikke aineid. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam
kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla
segavaid ebatasasusi ega vettkoguvaid lohke.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud.
Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid.
Puude ehitusaegne kaitse:
Säilitamisele määratud haljasalad eraldatakse ehitusplatsist ja vajadusel tarastatakse näiteks 1,5 m kõrguse
ehitusplatsi poolse tugeva taraga, mida hoitakse korras kogu ehituskestuse jooksul. Säilitamisele kuuluvad puud
ja põõsad kaitstakse ehituse ajaks püsivalt, pidades silmas nii juuri, tüve kui ka oksi. Üksikpuude tüvekaitseks
sobib umbes 4m kõrgune püstplankudest kaitse, kusjuures tüve ja plankude vahele asetatakse pehme polster.
Säilitamisväärsete okste olemasolu korral neid tüvekaitse pärast ei kärbita, vaid kaitse tehakse selle võrra
madalam. Tarastatud alal on liikumine keelatud ja seda maad ei tohi kasutada ehitusplatsina.
Kui säilitatavate puude juurestikualal tekib vajadus korduvaks liikumiseks, tuleb juurestikuala ja tüvelaiendusi
kaitsta vastavalt pinnase kandvusele ja liikluskoormusele. Juurestiku ala kaitstakse maapinnale laotatud õhulise
liivakihiga (100mm) või geotekstiiliga. Selle peale pannakse killustiku kiht – vastavalt RT 89-10620-et ptk.7.2.
Tüvekaitsed ja nende paigaldamine ei tohi puud kahjustada. Võra kaitstakse liikluse ja masintööde mehhaaniliste
kahjustuste eest. Tõkestada tuleb pinnavete kogunemist lompideks, pumbatavate ja pesuvete ning muude
kahjulike ainete pääsu säilitatava taimestiku juurestikualale. Kõik taimestiku kaitsemeetodid tuleb valida nii, et
nad ei oleks taimedele ohtlikud. Raadatud alal säilitatava taimestiku juurestikuala pinnas ei tohi olla liigselt
tihenenud. Puude tüved, võrad ja taimede oksad peavad olema vigastamata, kaitsed on eemaldatud. Ehitustööde
lõppemisel kontrollitakse säilitatava taimestiku seisukorda.
3.8
3.8 Jäätmekava
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata
ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle
anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlus toimub jäätmekäitlus
ettevõttes vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Vajadusel kooskõlastada materjali ladustamine ja materjali
kasutamine täiendavalt kohaliku omavalitsusega.
3.9
3.9 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks
järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud
organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
Tööde teostamise aeg
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde
teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.
Aruandlus
Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku
ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada
koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja
tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest.
8
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 9/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist
ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti).
Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.
Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks
minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale.
Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide
pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga
kooskõlastada enne tööde algust.
Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks
ehituseelne heakord.
Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse
nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast
nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka
valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist
ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas
kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja
endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide
paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud
kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et
nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.
4 KOKKUVÕTE
Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on
ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on
ajutine.
Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud
lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.
Seletuskirja koostas: Elmo Jahhu
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
Kutsetunnistuse № 129224
9
RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 15-2/20/43716-2
Tee omaniku Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, mida esindab
esindaja põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind, e-
post
[email protected]
Ristumiskoha Huvitatud isik, Estover Piimatööstus OÜ, registrikoodiga 10585935, mida
taotluse esitaja esindab volituse alusel Ago Teder,
[email protected], 5030348
Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et:
- Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle
elluviimisega kaasnevad kulud;
- Maanteeamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale
EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt 05.09.2019 kooskõlastatud projektile „Estoveri
Piimatööstus AS, Rannu tootmishoone juurdeehitus. Teede-ehituslik osa“ (E. Jahhu
Projektbüroo OÜ töö nr 536EJ19);
- Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine
ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi.
1. Lepingu objekt
1.1 Maanteeamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee nr 47
Sangla-Rõngu km 5,974 ristumiskoha ehitamiseks lepingus esitatud tingimustel.
1.2 Ristumiskoht rajatakse Tartu maakonnas Elva vallas Kaarlijärve külas Kaarlijärve meierei
kinnistu (katastritunnus 17101:001:1553) ühendamiseks riigiteega tootmismaa sihtotstarbe
teenindamiseks.
1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks
riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel.
2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal
2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt E. Jahhu Projektbüroo OÜ tööle nr 536EJ19 „Estoveri
Piimatööstus AS, Rannu tootmishoone juurdeehitus. Teede-ehituslik osa“ (lepingu lisa 1).
2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud
kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja -
rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga.
2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha
projektiga vastavusse viima oma kuludega.
2.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist
eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal.
3. Ehitustööde korraldamine
3.1 Huvitatud isik kohustub ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse paigaldamise vastavalt
lepingu lisale 3.
3.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama MA-le
[email protected] lepingu lisas 2
toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne
ehitamise alustamist. Kui MA ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest teatise
vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.
3.3 Maksimaalne ehitustööde kestvus on 3 päeva. Tolmuvaba katte korral kohustub huvitatud isik
paigaldama katte esimesel võimalusel ehitushooaja alguses teavitades eelneva punkti kohaselt
MA-d.
3.4 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest MA-t koheselt informeerima
[email protected] ja
kutsuma kohale MA esindaja tööde vastuvõtmiseks.
4. Poolte kohustused ja kinnitused
4.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu
alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires MA
bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile.
4.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad
ainult huvitatud isiku kulul.
4.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja
garantiiperioodil MA poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks
likvideeritud. Garantiiperiood algab MA poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud
isik MA poolt avastatud puuduste kõrvaldamist MA poolt määratud tähtaja jooksul ei korralda,
on MA-l õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks tehtud
kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt.
4.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul
on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega
seonduvad täiendavad kulud.
4.5 MA-l on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta
käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt.
4.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik
kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega
tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama MA-d lepingu
alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes)
kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
4.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga.
5. Lepingu kehtivus
5.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest.
Pärast nimetatud tähtaja möödumist on MA-l õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele
liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada MA vastu
mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid.
5.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste
kohustuste täitmiseni.
Lepingu lisad:
Lisa 1 – MA-s kooskõlastatud põhiprojekt;
Lisa 2 – Ehitamise alustamise teatise vorm;
Lisa 3 – Ajutise liikluskorralduse skeem.
MA: Huvitatud isik:
_______________ _______________
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
TINGIMUSED:
1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda
määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“
nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine
liikluskorraldus“ MA 2018-009.
2. Paigaldatavad ajutised liiklusmärgid peavad
olema 2. klassi valgustpeegeldava kilega. Liikluse
korraldamisel kasutada 1. (või 2.) suurusgrupi
liiklusmärke.
3. Teele paigaldatud ajutise märgi kõrgus teekattest
peab olema vähemalt 0,6 m.
4. Teel ja teemaal töötaval sõidukil peab olema
sisse lülitatud vähemalt üks nõuetele vastav ja
igas suunas nähtav kollane vilkur või vilkurite
kombinatsioon.
5. Sõiduteel väljaspool tööruumi ei tohi parkida
sõidukeid ja mehhanisme ega ladustada
materjale.
6. Tagada tööde teostamise alal teekatte puhtus.
7. Piirangud ja kitsendused ei tohi kesta kauem, olla
kehtestatud varem või pikemale teelõigule kui
see on töö korraldamiseks vajalik.
8. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või
liikluskorralduse muutmist teavitada
liiklusjuhtimiskeskust e-post
[email protected] või
Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute
iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi
Maanteeameti e-teeninduse kaudu.
9. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei
asenda teel ja teemaal töötamise luba
10. Töövälisel ajal vabastada sõidurada ja eemaldada
piirangud
MA tüüpjoonis Tee kitsenemine ühelt poolt – üks sõidurada suletakse, kiirus 50 km/h Joonis 2-3
Töö nimetus Ristumiskoha ehitamisel ajutise liikluskorralduse skeem
Joonise lahutamata lisa on ehituse alustamise teatis. Tööde asukoht Tartu maakonnas Elva vallas Kaarlijärve külas riigitee nr 47 Sangla-Rõngu km 5,974
Joonis peab olema tööde teostamise ajal objektil. Kaarlijärve meierei kinnistule juurdepääsuks ristumiskoha ehitamine