Versioon 04.12.2019 /// TÖÖ NR 19003428
Riigitee nr 16176 Vanamõisa - Koonga –
Ahaste km 17,749 – 28,517 lõigu
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 19003428 Tartu-Tallinn 2019
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Kaile Eschbaum
Natura hindamine ekspert
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 2
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................... 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID....................................................................... 5
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 9
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 15
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 15
5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ................................... 16
5.2.1. Natura hindamine ................................................................................................ 16
5.2.2. Mõju ülejäänud kaitstavatele loodusobjektidele .................................................. 25
5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 25
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 26
5.5. Müra ............................................................................................................................ 27
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 27
5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 27
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 28
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 28
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 29
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 3
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 16176 Vanamõisa-
Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu projektile. Projekteeritav lõik asub Pärnu
maakonnas Lääneranna vallas Koonga ja Kiisamäe külas (vt joonis 1.1).
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks r iigitee nr 16176 Vanamõisa –
Koonga-Ahaste km17,749–28,517 tolmuvaba katte ehitus kruusateele.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte
algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti
tehniline kirjeldus ning ViaVelo Inseneribüroo poolt koostatud joonised seisuga november
2019.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 4
Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem (tähistatud punase joonega).
Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne
mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne
kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee
ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline
keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 6
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate
jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude
tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti .
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJ S § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Küll aga jääb
projektiala osaliselt Natura 2000 võrgustiku ja kaitstavate loodusobjektide alale ning
kavandatav tegevus liigitub ülal nimetatud määruse § 15. lg 8) alla.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
vajalike lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mull a, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 7
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist
peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud ViaVelo OÜ poolt riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga-
Ahaste km 17,749–28,517 lõigu projektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada
tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 8
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee nr 16176 Vanamõisa-
Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 tolmuvaba katte ehitus kruusateele.
Projektiga nähakse ette katendi uuendamine mustkatteks ja olemasoleva muldkeha
parandamine. Samuti nähakse ette kraavide puhastamist ning mõningates kohtades
külgnähtavuse parandamiseks raadamist.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise
ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast
loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille
energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjus id.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee -ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 9
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Kavandatav lõik asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Koonga ja Kiisamäe külas
(vt joonis 1.1, ptk 1). Tegemist on kruuskattega teelõiguga, mis on ehitatud 2013. aastal
(keskmine katte laius 6,5 m).
Riigitee nr 16176 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus o li 2018. aastal riikliku
teeregistri andmetel 94 autot/ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 23%.
Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatav tegevus osaliselt Lavassaare loodusalale
(RAH0000522) ning sellega samades piirides asuvale Lavassaare linnualale
(RAH0000084), mis kuuluvad rahvusvahelisse Natura 2000 alade võrgustikku. Natura
aladega kattub siseriiklik kaitstav ala – Lavassaare looduskaitseala (KLO1000645).
Ligikaudu 2 km kaugusele jääb ka Ura loodusala ( RAH0000303) (vt joonis 4.1).
Kavandatava teelõigu lähedusse jäävad III kategooria kaitsealuste liikide hiireviu
(KLO9120139) ja rukkiräägu (KLO9116965) leiukohad ning II kategooria kaitsealuse liigi
valgeselg-kirjurähni (KLO9116971) leiukoht. Teelõigust ligikaudu 30 m kaugusele jääb III
kategooria kaitsealuse taimeliigi suure käopõll e leiukoht (KLO9320691, vt joonis 4.1).
Lähimad vääriselupaigad (VEP nr.161120 ja VEP nr.161121) jäävad kavandatavast
tegevusest rohkem kui 50 m kaugusele.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse
lähedusse ühtegi kultuurimälestist. Lähim kultuurimälestis ( Koonga mõisa pargi
piirdemüür, registrinumber 16652) jääb teest enam kui 200 m kaugusele. Piirkonda jäävad
ka Koonga mõisa park ning mõisa hooned. Keskkonnaregistri andmetel jäävad teelõigu
ümbrusesse ka mõned pärandkultuuri objektid - Puisniit Kiisama tee ääres, Kaubi kõrtsi
kelder ning Põdra talu (vt joonis 4.2).
Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää ühtegi suuremat seisuveekogu. Teelõigu lõpuosa
ristub Oara ojaga (VEE1122500), millele on kehtestatud 100 m ulatuses ranna või kalda
piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluv öönd, 10 m ulatuses veekaitsevöönd ning 4 m
ulatuses kallasrada (vt joonis 4.3). Piirkonda jäävad ka Kaubi kraav (VEE1122700, umbes
100 m kaugusel) ja Kiisamaa peakraav (VEE1122800, üle 100 m kaugusel), millele
mõlemale on kehtestatud 10 m ulatuses veekaitsevöö nd ning 4 m ulatuses kallasrada.
Maaparandussüsteemide registri andmetel paikneb kavandatava tegevuse vahetus
läheduses mitmeid maaparandussüsteeme, mis on täpsemalt välja toodud joonisel 4.3.
Kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud (PRK0010923, PRK0010811) jäävad
~50 m kaugusele ning neile on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala d, mis
ulatuvad ka teelõigule. Üle 50 m kaugusele jääb puurkaev PRK0006179, millele on
moodustatud 30 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4.3). Kavandatava lõigu algusosa
ning keskosa jäävad nõrgalt kaitstud põhjaveega alale ning lõigu lõpuosa jääb keskmiselt
kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.4).
Kehtiva Koonga valla üldplaneeringu 4 alusel ristub kavandatava teelõigu keskosa kahest
kohast rohevõrgustiku koridorialaga ning lõpuosa jääb rohevõrgustiku tugialale
(vt joonis 4.4).
4
https://www.laanerannavald.ee/koonga-uldplaneering, kehtestatud Koonga Vallavolikogu 29. juuni 2016. a määrusega
nr 21
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 10
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes
(vastavalt Keskkonnaregistri andmetele). Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 11
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestiste ning
pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 12
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 13
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus. Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 14
Joonis 4.5 Väljavõte kehtiva Koonga valla üldplaneeringu põhijooniselt. Kavandatav tegevus on
tähistatud punase joonega.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 15
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 16176
Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749 – 28,517 lõigu) võimalikku keskkonnamõju, mitte
riigiteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega,
toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuv aldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatüki s 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Üldiselt võib öelda, et tulenevalt kavandatava tegevuse mahust ja iseloomust ei too
projekt kaasa muutusi maakasutuses. Ka ei halvendata projektiga oluliselt
juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt, oluline mõju
maakasutusele puudub.
Hetkel kehtiva Koonga valla üldplaneeringuga 5 tehakse Maanteeametile ettepanek
tolmuvaba katte rajamiseks muuhulgas Vanamõisa-Koonga-Ahaste teele nr 16176 lõigul
Mihkli – Koonga – Ahaste. Seega võib pidada tegevust üldplaneeringule vastavaks.
Üldplaneeringu kohaselt paikneb kavandatav teelõik ka rohelise võrgustiku tugialal ning
ristub ka kahe rohevõrgustiku koridoriga (vt joonis 4.5 peatükis 4). Samas, kavandatava
tegevusega tee asukohta laiust, ega kõrgust olulisel määral ei muudeta ning tee
tarastamist ette ei nähta, mistõttu oluline mõju rohelise võrgustiku toimimisele puudub.
5
https://www.laanerannavald.ee/koonga-uldplaneering, kehtestatud Koonga Vallavolikogu 29. juuni 2016. a määrusega
nr 21
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 16
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH
NATURA 2000 ALADELE
5.2.1. NATURA HINDAMINE
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja
elupaikade soodne seisund. Natura 2000 lood usalad ja linnualad on moodustatud
tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ
(nn linnudirektiiv).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli
6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile
"Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel
Eestis" (KeMÜ, 2016).
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes
üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui t egevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke
saavutada.
Käesolev Natura hindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasuta takse
olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura
ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskava; Keskkonnaregistri andmebaasid
jms).
◼ Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 16176 Vanamõisa - Koonga – Ahaste km 17,7
– 28,5 tolmuvaba katte ehitus kruusateele. Ülevaade kavandatavast tegevusest on antud
käesoleva töö ptk 3.
Tulenevalt planeeritavate tegevuste iseloomust ja väiksest mastaapsusest ei ole
tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab rekonstrueeritavat maanteed ja
selle vahetut lähedust (nõlvad, kraavid, raiealad). Rekonstrueeritav teelõik läbib ca 4 km
pikkusel lõigul Lavassaare loodus- ja linnuala, mis on mõlemad ka kavandatava tegevuse
mõjualas (joonis 5.1).
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 17
Joonis 5.1 Natura 2000 võrgustik rekonstrueeritava teelõigu
läheduses. Aluskaart Maa-amet 2019
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Tee rekonstrueerimine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide
saavutamisele.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Rekonstrueeritava teelõigu mõjualas asuvad Natura 2000 võrgustiku Lavassaare linnuala
kui ka samades piirides asuv Lavassaare loodusala. Nende alade kirjeldused on toodud
järgnevalt.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 18
Lavassaare loodusala
Rekonstrueeritav maanteelõik läbib/piirneb Lavassaare loodusalaga (EE0040324) ca 4
km pikkusel lõigul. Loodusala on kaitse alla võetud vastavalt korraldu sele „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5.
augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 111,3 km 2 ning see on
loodud kolmeteistkümne loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja kahe sama d irektiivi II lisa
liigi ning nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub/piirneb projektiala piirkonnas
Lavassaare looduskaitseala (KLO1000645) Kiisamaa sihtkaitsevööndiga (ning ca 150 m
pikkusel lõigul piirneb ka Lavassaare sihtkaitsevööndisse kuuluva ala ga), mis tagab
loodusala siseriikliku kaitse.
Tabelis 5.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta
kehtivale standardsele andmevormile ja kehtivale kaitsekorralduskavale. Tärniga
tähistatud elupaiagad ja liigid on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul
eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb
liikmesriikide territooriumil.
Tabel 5.1 Lavassaare loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused
pindala LK
kaitse-eesmärk kirjeldus6,7
(ha)8 hinnang9
huumustoitelised Elupaika kuuluvad turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised
järved ja järvikud looduslikud järved ja järvikud peamiselt rabades või 213 B
(3160) rabastuvates nõmmedes. Elupaigatüüp hõlmab Lavassaare
järve ning soostikus asuvaid rabalaukaid.
Kadastikud on Eestis esindatud peamiselt loo-aladel, vähemal
kadastikud määral ka sisemaistel nõmmealadel, kus nende alustaimestik 1 B
(5130) meenutab nõmmeniitude oma Kadastikke esineb Pereküla-
Vakametsa piirkonnas paari väikese laiguna, kokku 1,4 ha.
Lisaks tüübi nimetusele vastavatele karbonaadivaesel mullal
liigirikkad niidud kasvavatele aruniitudele tuleks Eestis sellesse elupaigatüüpi
lubjavaesel mullal arvata ka liigirikkamad poollooduslikud paluniidud. Elupaik on 1 C
(*6270) levinud väikesel pindalal kahe niidulaiguna Kablima
sihtkaitsevööndis kokku vaid 1,4 ha suurusel alal.
Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud on
lood väga liigirikkad ökosüsteemid, mida tugevasti mõjutavad 18 C
(*6280) talveperioodi klimaatilised tingimused. Loopealseid esineb
Pereküla looalal (Pereküla-Vakametsa piirkond).
Puisniidud on väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud
niidulaikudest koosnev taimkattekompleks. Tegemist on
poolloodusliku kooslusega, mis säilimiseks vajab hooldamist
puisniidud (niitmist, võsa eemaldamist). Puisniidud esinevad suurimal 344 B
(*6530) pindalal osaliselt hooldataval puisniidul Kiisamaa puisniidualal.
Seda piirkonda läbib ka projekteetritav tee. Hetkel on suur osa
Kiisamaa puisniitudest juba aastakümneid hooldamata ning
seetõttu võsastunud või metsastumas.
6 Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017–2026.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/lavassaare_lka_kkk_2017_2026_1.pdf
7 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. J.Paal, 2000
8 Standardne andmevorm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040324
9 Standardse andmevormi järgi : A- väga hea, B-hea, C- keskmine või halvenenud
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 19
pindala LK
kaitse-eesmärk kirjeldus6,7
(ha)8 hinnang9
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus
taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et
rabad taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid
toovad rabadesse peamiselt sademed. Rabad moodustavad ca 7408 A
(7110*)
66% kaitseala pindalast ja sinna kuuluvad Kõima ja Kaseraba;
suuremast osast Laisma rabast; Maima raba loodeosa.
Projekteeritav teelõik kulgeb Kaseraba ja Laisma vaheliselt alalt.
Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk
siirde- ja rabaks. Loodusalal on esindatud siirdesood, õõtsiksood esineb
õõtsiksood väikesel pindalal Lavassaare järve kallastel. Siirdesood levivad 520 A
(7140) Laisma ja Kõima raba vahel, Maima raba põhjaservas ning
Virussaare ümbruses, kitsa viiruna ka Kõima raba kirdeservas
ning Kaseraba servades
nokkheina-
kooslused See elupaik kajastub rabade elupaiga koosseisus ja selle kaitset 0 B
(7150) käsitletakse samuti rabade elupaiga juures.
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm
liigirikkad tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa
madalsood toitaineid põhjaveest. Esineb loodusalal Kõima raba 241 C
(7230) põhjaservas Vanapa ja Pereküla lähistel, Laisma raba
lääneservas ja Kaseraba ida- ja lõunaservas.
Siia kuuluvad looduslikud vanad metsad, mis esindavad vähese
vanad loodus- inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kooslusi. Elupaik on
metsad esindatud väikeste tukkadena kunagiste puisniitude alal või 52 C
(*9010) sooservades asuvatel mineraalmaa põndakutel. Enamlevinud
on haava ja kuuse enamusega salumetsad.
Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad
vanad laialehised ülemineku läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel.
metsad Elupaigatüüp on suuremal pindalal levinud Virussaarel ning 31 A
(*9020) mõnel väikesepindalalisel laialehiste puude (tamm, pärn, saar,
vaher) domineerimisega salumetsade eraldisel.
Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja
soostuvad ja soo- tavaliselt igal aastal üleujutatud. Eestis käsitletakse antud tüüpi
lehtmetsad laiamahulisena, hõlmates sellega, lisaks madalsoo- ja 108 C
(*9080) lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega soostunud metsad.
Elupaik on loodusalal säilinud soostiku äärealadel.
siirdesoo- ja raba- Elupaigatüüpi kuuluvad okasmetsad või okassegametsad niiskel
metsad kuni märjal turbamullal, mille veetase on püsivalt kõrge. See on 123 B
(*91D0) kaitsealal enimlevinud metsaelupaik, mis paikneb enamasti
ribana rabamassiivide servades ning äärealadel.
LK
kaitse-eesmärk kirjeldus arv
hinnang
eesti soojumikas Liik eelistab kasvada lubjarikastel soistel niitudel, puisniitudel, 30-100
(Saussurea võsastikes ja soodes. Kasvukohad asuvad Laisma raba ja C
alpina ssp. esthonica) projekteeritava tee vahel, teest üle 100 m kaugusel.
isendit
kaunis kuldking Loodusalal on kaks kasvukohta, millest lähim asub Laisma raba 50-80
(Cypripedium ja projekteeritava tee vahelises piirkonnas, teest üle 200 m C
calceolus)
isendit
kaugusel
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 20
Lavassaare linnuala
Rekonstrueeritav maanteelõik läbib/piirneb Lavassaare linnualaga (EE0040325) pea ca
4 km pikkusel lõigul. Linnuala on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5.
augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 114,4 km² ning see on loodud
20 linnuliigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub projektiala piirkonnas
Lavassaare looduskaitseala (KLO1000645) Kiisamaa sihtkaitsevööndiga, mis tagab
linnuala siseriikliku kaitse.
Tabelis 5.2 on välja toodud linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta
kehtivale standardsele andmevormile 10 ja juhul kui seal info puudus, siis on antud
kommentaar Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavast.
Tabel 5.2 Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused
LK
kaits
kaitse-eesmärk esinemine hinna Info kaitsekorralduskavast6
e
ng
Liik asustab vähese inimmõjuga
loodusmaastikke, kus esineb suurel pinnal
kaljukotkas LiD I toitumiseks sobilikke lagedaid alasid rabade
- -
(Aquila chrysaetos) LK I näol. Liigi pesapaik on üldjuhul raba servas
või rabasaarel. Projekteeritavale teele lähim
pesa on ca 600-700 m kaugusel.
Lisaks rannaniitudel pesitsevatele rüdidele
leidub Pärnumaal kaks suuremat soo-
niidurüdi e rüdi LiD I populatsiooni: Nätsi-Võlla sookompleksis ja
- -
(Calidris alpina schinzii) LK I Laisma rabas, mis kuuluvad ühtlasi ka rüdide
võtmealade hulka. Laisma rabas pesitseb 10
paari rüdisid.
soo-loorkull LiD I
3-4 pesitsevat paari B
(Circus pygargus) LK III
väikeluik (Cygnus LiD I
1000 isendit läbirändel B
columbianus bewickii) LK II
laululuik LiD I
5 pesitsevat paari A
(Cygnus cygnus) LK II
Elupaikadeks on Laisma raba ja Kaseraba
rabapüü LiD II
- - lagedad älveraba alad. Liik on vähearvukas
(Lagopus lagopus) LK I
ning ei pruugi alal iga-aastaselt pesitseda.
punaselg-õgija (Lanius LiD I
20-25 pesitsevat paari C
collurio) LK III
hallõgija LK III 4-5 pesitsevat paari C
(Lanius excubitor)
väikekajakas LiD I
15-20 pesitsevat paari B
(Larus minutus) LK II
naerukajakas - 2000-2500 peitsevat paari B
(Larus ridibundus)
mustsaba-vigle (Limosa LiD II
40-50 pesitsevat paari B
limosa) LK II
väikekoovitaja (Numenius LiD II 60-80 pesitsevat paari B
phaeopus) LKIII
Tutka elupaikadeks on laugastikud. Tutkas
tutkas LiD I
- - elutseb Laisma rabas. Viimati, 2012. a
(Philomachus pugnax) LK I
registreeriti seal 4 paari pesitsemine
rüüt LiD I
250-300 pesitsevat paari A
(Pluvialis apricaria) LK III
10 Lavassaare linnuala standardne andmevorm:
http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040325
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 21
LK
kaits
kaitse-eesmärk esinemine hinna Info kaitsekorralduskavast6
e
ng
sarvikpütt LiD I
3-5 pesitsevat paari B
(Podiceps auritus) LK II
teder LiD I
50 paikset isendit B
(Tetrao tetrix) LK III
metsis - 10 paikset isendit C
(Tetrao urogallus)
mudatilder LiD I
50-80 pesitsevat paari B
(Tringa glareola) LK II
punajalg-tilder LK III 90-100 pesitsevat paari B
(Tringa totanus)
kiivitaja - 60-70 pesitsevat paari C
(Vanellus vanellus)
Tõenäoliselt ebasoodsa mõju hindamine Natura alade terviklikkusele ja
kaitse-eesmärkide saavutamisele
Lavassaare loodusala
Arvestades, et kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva maantee rekonstrueerimine
olemasolevas asukohas, piirneb tegevuse mõjuala maantee koridoriga, st rajatava tee ja
selle nõlvade/kraavidega/haljastuse eemaldamise alaga. Sellest tulenevalt on mõjualas
need loodusala kaitse-eesmärgid, mis levivad vahetult teega piirnevalt.
Kavandatava tegevuse mõjualas Lavassaare loodusalal on ala kaitse-eesmärkidest
levinud kaks elupaigatüüpi – puisniidud (6530*) ja siirdesoo- ja raba-metsad (*91D0).
Mõlemal juhul on tegemist esmatähtsa elupaigatüübiga. Elupaigatüüpide paiknemist tee
mõjualas illustreerib joonis 5.2 11 ning mõju hindamine neile on läbiviidud järgnevas
tabelis.
11 Lavassaare loodusala elupaikade leviku osas tugineb käesolev töö üldiselt EELIS andmebaasi kaardikihi
“natura_elupaik” informatsioonile, kuid poollooduslike elupaigatüüpide (nt puisniidud) osas tuginetakse
Keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike kooslusete kaardikihi „KR_plk“ andmetele. Viimases on
keskkonnaametilt saadud info kohaselt kõige uuem teave poolllooduslike koosluste leviku kohta.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 22
Joonis 5.2 Lavassaare loodusala kaitse-eesmärgid projekteeritava teelõigu
piirkonnas (tähtedega on märgitud elupaikade levimise asukohad, millele on
hinnangud antud tabelis 5.3). Aluskaart Maa-amet 2019
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 23
Tabel 5.3 Tõenäoliselt ebasoodsa mõju hindamine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärkide saavutamisele
kaitse-
mõju soovitused
eesmärk
Elupaigatüüp on levinud teega piirnevalt mitmes asukohas.
Kaitsekorralduskavas on toodud, et neist suur osa on juba aastakümneid
hooldamata ning seetõttu võsastunud või metsastumas.
Järgnevalt on antud igale asukohale mõju hinnang lähtuvalt
projektlahendusest ja elupaiga asukohast (vt ka joonis 5.2):
B – elupaigatüüp piirneb teega vahemikus ca 24,6 – 25,2 km.
Piirkonnas ca 25,1 km on ohutuse tagamiseks vajalik nähtavuse
parandamine, millega kaasneks väikeses ulatuses (projektis määratud
ca 50 m² suurune ala) haljastuse (osaline) eemaldamine puisniiduna
määratletud elupaigalt. Puisniidu elupaigatüübi iseloomust tulenevalt
ei ole haljastuse eemaldamine alalt välistatud, sobiliku tööde Projektis määratud
kavandamise puhul võib haljastuse eemaldamine olla ka puisniidu piirkondades (ca
elupaiga seisundit konkreetses asukohas toetavaks. Projektis 25,1 km; 26,1–26,2
määratud piirkonnas puisniidu alal on võimalik haljastuse km) puisniidu alal
eemaldamine kujundusraie12 põhimõtetel. Sealjuures on vajalik täpsed
puisniidud (6530*)
nähtavuse
raietööd kooskõlastada Keskkonnaametiga. parandamiseks
haljastuse
C – elupaigatüüp piirneb teega vahemikus ca 24,8–25,4 km. Selles eemaldamine
lõigus ei teki vajadust puisniidu elupaiga alal teostada raiet ning teostada
elupaik säilib olemasolevas ulatuses. kujundusraie12
põhimõtetel.
D – elupaigatüüp piirneb teega vahemikus ca 25,8–26,5 km. Sealjuures on vajalik
Piirkonnas ca 26,1–26,2 km on vajadus ohutuse tagamiseks täpsed raietööd
nähtavuse parandamine, millega kaasneks väikeses ulatuses kooskõlastada
(projektis määratud ca 220 m² ala) haljastuse (osaline) eemaldamine Keskkonnaametiga.
puisniiduna määratletud elupaigalt. Antud juhul kehtivad samad
hinnangud, mis anti ala B juures.
E – elupaigatüüp piirneb teega vahemikus ca 26,4–26,7 km. Selles
lõigus ei teki vajadust puisniidu elupaiga alal teostada raiet ning
elupaik säilib olemasolevas ulatuses.
F – elupaigatüüp jääb kavandatavast teest enam kui 30 m kaugusele
ning kavandatav tegevus seda ei mõjuta.
G – elupaigatüüp jääb kavandatavast teest ca 10 m kaugusele ning
kavandatav tegevus seda ei mõjuta.
siirdesoo- Elupaigatüüp on levinud teelõigu vahemikus km 22,1 – 22,3. Antud
ja raba-
metsad asukohas kavandab projekt maantee olemasolevas asukohas ja elupaik
-
(*91D0) säilib olemasolevas ulatuses ja kvaliteedis.
12 Kujundusraie vastavalt metsaseadusele on raie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi
saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse
üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 24
Lavassaare linnuala
Lavassaare linnuala kattub siseriikliku Lavassaare looduskaitsealaga. Vastavalt
Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavale moodustab kaitseala linnustiku
väärtuslikuma ja iseloomulikuma osa lagerabadele iseloomulik linnustik, eelkõige nn
kahlajad (kurvitsalised ja tüll-lased). Kuna valdava osa linnuliikide (soo - ja veelinnustiku)
elupaigad on heas seisundis, samuti säilib või paraneb metsaalade ning loodetavalt ka
niidukoosluste looduslik seisund, võib eeldada linnustiku üldise liigirikkuse, sh kaitstavate
linnuliikide arvukuse püsimist vähemalt praegusel tasemel. Suuri üldisi ohutegureid ja
riske linnustikule ette näha ei ole, väiksemate, kuid siiski teguritena võib välja tuua
inimhäiringud kaitstavate linnuliikide elupaikades, samuti soolinnustiku elupaikade
edasise halvenemise kuivenduse mõjul mõningates piirkondades.
Keskkonnaregistri andmetel ei leidu projektiala piirkonnas linnuala kaitse-eesmärkideks
olevate liikide leiukohti teele lähemal kui 100 m. Enamik kaitstavate linnuliikide leiukohti
on seotud sobivate märgala- ja metsaelupaikadega Kaserabas ja Laisma rabas ning
nende äärealadel.
Arvestades asjaoluga, et tee projekt järgib linnuala läbimisel sisuliselt olemasolevat teed,
siis linnustiku elupaiku olemasoleva tee rekonstrueerimine ei vähenda ega too kaasa
nende seisundi halvenemist. Tee rekonstrueerimisest tulenevat ehitusaegne häirimine on
ajutise iseloomuga ning ei tekita piisava puhverala tõttu olulist häirimist linnuala
linnustikule.
Projekti elluviimisel säilivad kõik Lavassaare linnualal kaitse -eesmärkideks olevate liikide
elupaigad ja tingimused, mistõttu ei toimu ka linnuala liikide mõ jutamist. Ebasoodne mõju
linnuala kaitse-eesmärkidele ja nende elupaikadele puudub.
Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamine tuvastas, et Vanamõisa-Koonga-Ahaste maantee lõigu km 17,749–
28,517 rekonstrueerimise elluviimine ei too kaasa ebasoodsat mõju Lavassaare linnualale
ega selle ala kaitse-eesmärkidele.
Natura hindamine tuvastas, et Vanamõisa-Koonga-Ahaste maantee lõigu km 17,749–
28,517 rekonstrueerimise elluviimine ei too kaasa ebasoodsat mõju Lavassaare
loodusalale ega selle ala kaitse-eesmärkidele juhul kui järgida projektlahendust ja selle
elluviimisel ettevaatusprintsiibist tulenevalt seatavaid soovitusi:
▪ Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh tee rekonstrueerimisega seotud
tegevused olemasoleva teetrassi piires ja mitte kavandada
ehitustegevusi/raadamist jms elupaikade aladele.
▪ Erandina, projektis määratud piirkondades (ca 25,1 km; 26,1–26,2 km) puisniidu
elupaiga alal nähtavuse parandamiseks haljastuse eemaldamine teostada
kujundusraie põhimõtetel. Sealjuures on vajalik täpsed raietööd kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 25
5.2.2. MÕJU ÜLEJÄÄNUD KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Eelnevas peatükis käsitletud Lavassaare loodusala ja Lavassaare linnualaga samal alal
asub ka Lavassaare looduskaitseala (mis tagab Natura alade siseriikliku kaitse).
Lavassaare looduskaitseala kaitse- eesmärkideks on kaitsta Lavassaare soostikku, seda
ümbritsevaid metsa- ja pärandkooslusi ning kaitsealuseid liike. Seejuures kaitstavate
elupaikade loetelu sisaldub juba eelnevas peatükis käsitletud Natura loodusala kaitse -
eesmärkide hulgas, aga kaitsealuste liikide loetelu on mõnevõrra pikem. Käesolevas
peatükis hinnatakse lisaks ptk 5.2.1 Natura hindamisele täiendavalt võimalikku mõju
Lavassaare looduskaitseala kaitse- eesmärkidega kaitstavatele liikidele hiireviule ning
valgeselg-kirjurähnile, kuna nende leiukohad jäävad kavandatava teelõigu lähedusse.
Kuna teelõigu rekonstrueerimine on lokaalse iseloomuga tegevus , mille mõjuala piirneb
olemasoleva teetressi ja selle vahetu lähedusega (nõlvad/kraavid) , pole põhjust eeldada
pikaajalise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitsealuste linnuliikude leiukohtadele tervikul t.
Ehitustööde ajal võib siiski tekkida mõningane müra häiring. Seega on kaitsealuste liikide
leiukohtade läheduses (vt Joonis 4.1, ptk 4) soovituslik vältida mürarikkaid ehitustöid
lindude pesitsusajal märtsi lõpust septembrini.
Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist
Lavassaare looduskaitsealale. Aga kuna tegevus ulatub siiski osaliselt looduskaitsealale,
tuleb vastavalt looduskaitseseaduse 13 § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida luba
Keskkonnaametilt. (Kaitstava loodusobjekti valitsejana saab Keskkonnaamet seeläbi
vajadusel esitada ka täiendavad tingimused ehitustööde läbi viimiseks.)
Sarnaselt eespool kirjeldatule ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist
III kategooria kaitsealusele linnuliigile rukkirääk, kuid mürarohkeid ehitustöid oleks
soovituslik vältida ka selle linnuliigi leiukoha läheduses (vahemikus märtsi lõpust kuni
septembrini).
Kaitsealustest taimeliikidest jääb kavandatavast tegevusest ligikaudu 30 m kaugusele
suur käopõll. Liigi registreeritud kasvukoht on teelõigust eraldatud puhverdava rohealaga.
Kuna kavandatava tegevuse otsene mõju ulatub vaid tee vahetusse lähedusse, ei ole
põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitsealusele taimeliigile.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad rekonstrueeritava lõigu lähedale (umbes 50 m
kaugusele) veel ka vääriselupaigad VEP nr.161120 ja VEP nr.161121 (vt joonis 4.1,
ptk 4). Vääriselupaigad jäävad samuti väljapoole olemasoleva transpordimaa kinnistu piiri
ning teetööd vääriselupaikade alale ei ulatu, seega ei ole põhjust eeldada olulise
ebasoodsa mõju kaasnemist.
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatava le
tegevusele lähim kultuurimälestis, Koonga mõisa pargi piirdemüür (registrinumber
16652), rohkem kui 200 m kaugusele. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada olulise
ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna kultuurimälestistele.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad teelõigu ümbrusesse ka mõned pärandkultuuri
objektid, teele lähemale jäävad neist Puisniit Kiisama tee ääres ja Kaubi kõrtsi kelder -
umbes 10 m kaugusele (vt joonis 4.2, ptk 4).
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019021
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 26
Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on
kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist
kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide
säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri
kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 14 . Samas on esitatud
ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui
arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv
inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.
(Samas võib välja tuua, et puisniidu (Kiisama tee ääres) säilitamise ja kaitse vajadus
tuleneb ka juba ptk 5.2.1 esitatud Natura hindamisest .
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Teele lähimad puurkaevud (PRK0010923, PRK0010811) jäävad ~50 m kaugusele. Antud
puurkaevudele on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala d, mis ulatuvad osaliselt
ka kavandatava tegevusega hõlmatavale alale (vt joonis 4.3, ptk 4).
Sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 punkti 5 kohaselt lubatud
õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus
kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Projektiga
kavandatav tegevus (olemasoleva tee rekonstrueerimine), mis jääb olemasoleva ehitise
(riigitee) piiresse, liigitub sellise tegevuse hulka. Juhul, kui mõnel sanitaarkaitsealal
tuleks teha töid väljaspool olemasolevat ehitist (n. tee laiendamisel või nihkumisel ),
tuleb taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist.
Vastavalt veeseaduse § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala
juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne
kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse
käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3
võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala
hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust (sõltuvalt konkreetse kaevu kasutusest ja
põhjavee kaitstusest).
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire
tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates
liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 15. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal
on väga väike (riigitee nr 16176 liiklussagedus 2018.a. riikliku teeregistri andmetel oli 94
autot/ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 23%) pole põhjust eeldada olulist
reostuskoormuse kasvu teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.
Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagad a, et ei muudetaks oluliselt
teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist.
Maaparandussüsteemide registri andmetel paikneb kavandatava tegevuse vahetus
läheduses mitmeid maaparandussüsteeme, mis on täpsemalt välja toodud joonisel 4.3,
ptk 4. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb
kooskõlastada Põllumajandusametiga.
Teelõigu lõpuosa ristub Oara ojaga (VEE1122500, vt joonis 4.3 , ptk 4), millele on
kehtestatud 100 m ulatuses ranna või kalda piiranguvöönd, 50 m ulatuses
ehituskeeluvöönd, 10 m ulatuses veekaitsevöönd ning 4 m ulatuses kallasrada, veekogu
14
Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
15
https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 27
on avalikult kasutatav. Vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4 tuleb veekeskkonnariskiga
tegevus registreerida muuhulgas tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi
ehitamisel avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. Seega juhul, kui teekatte
uuendamise käigus teostatakse ka Oara oja silla rekonstrueerimine, tuleb taotleda
Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Silla ehitustööd on
soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse.
Kuna kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud ning keskmiselt kaitstud põhjaveega
alal (vt joonis 4.4, ptk 4), on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu
vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti
tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav
rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ning veekogusest. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaevude ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal
olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumine pinnasesse ja (põhja)vette.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.
5.5. MÜRA
Projektiga kavandatakse olemasoleva teekatte uuendamist ning sellega ei nihku sõidutee
lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei
kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehi tustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet.
Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
5.7. VALGUSREOSTUS
Kavandatava tegevusega ei nähta ette valgustuse lisamist.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 28
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks
veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana
teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 29
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga-
Ahaste km 17,749–28,517 lõigu puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ni ng KeHJS järgne
keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb
tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
◼ Projekteerida rekonstrueerimisega seotud tegevused olemasoleva teetrassi piires
ja mitte kavandada ehitustegevusi/raadamist jms Joonis 5.2 näidatud elupaikade
aladele.
Erandina, projektis määratud kahes piirkonnas (ca 25,1 km; 26,1–26,2 km)
puisniidu elupaiga alal nähtavuse parandamiseks haljastuse eemaldamine
teostada kujundusraie 16 põhimõtetel. Sealjuures on vajalik täpsed raietööd
kooskõlastada Keskkonnaametiga.
◼ Pinnasevee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks
oluliselt teeäärsete alade veerežiimi.
◼ Kuna kavandatava tegevuse vahetus läheduses paiknevad mitmed
maaparandussüsteemi objektid, on vajalik projekt kooskõlastada
Põllumajandusametiga.
◼ Juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus teostatakse ka Oara oja silla
rekonstrueerimine, tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga
tegevuse registreerimist, vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4.
◼ Juhul kui planeeritakse töid puurkaevude (nt PRK0010923, PRK0010811)
sanitaarkaitsealadel väljaspool olemasolevat ehitist (n. tee laiendamisel või
nihkumisel), tuleb taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala
kaotamist või vähendamist (vt täpsemalt ptk 5.4).
◼ Kavandatava teelõigu piirkonda jääb mitmeid pärandkultuuri objekte (vt joonis 4.2,
ptk 4). Projekti koostamisel on soovitatav võimalusel vältida
pärandkultuuriobjektide (nt puisniidu Kiisama tee ääres ja Kaubi kõrtsi keldri)
kahjustamist.
◼ Kuna tegevus toimub looduskaitsealal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse 17 § 14
lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida luba Keskkonnaametilt.
Meetmed ehitustegevuseks:
◼ Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh tee rekonstrueerimisega seotud
tegevused olemasoleva teetrassi piires ja mitte kavandada
ehitustegevusi/raadamist jms Joonis 5.2 näidatud elupaikade aladele.
16 Kujundusraie vastavalt metsaseadusele on raie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi
saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse
üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019021
Riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749–28,517 lõigu KMH eelhinnang 30
Erandina, projektis määratud kahes piirkonnas (ca 25,1 km; 26,1–26,2 km)
puisniidu elupaiga alal nähtavuse parandamiseks haljastuse eemaldamine
teostada kujundusraie 18 põhimõtetel. Sealjuures on vajalik täpsed raietööd
kooskõlastada Keskkonnaametiga.
◼ Vältida mürarohkeid tegevusi kaitsealuste linnuliikide leiukohtade (vt Joonis 4.1,
ptk 4) vahetus läheduses pesitsuse ajal - märtsi lõpust septembrini.
◼ Oara oja silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks
liigse heljumi sattumist veesambasse.
◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditeh ased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on
soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevust ning veekogudest. Juhul kui
eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevu ning veekogu lähedal on
vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahus eid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäät mete käitlemise
litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei
ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks
spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetodit ega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
18 Kujundusraie vastavalt metsaseadusele on raie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi
saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse
üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
KORRALDUS
29.09.2020 nr 1-3/20/185
Tee ehitusloa andmine riigitee 16176 Vanamõisa–
Koonga–Ahaste km 17,749–28,517 lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Maanteeamet algatas 10.09.2020. a tee ehitusloa andmise riigitee 16176 Vanamõisa–Koonga–
Ahaste km 17,749–28,517 lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike
2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749–
28,517 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused: 33404:002:0055;
33404:003:0042; 15901:001:0065) Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ahaste külas ja Lääneranna
vallas Kiisama ja Koonga külas.
Maanteeameti 29.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/069 on antud projekteerimistingimused
riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749–28,517 rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2020. ja 2021. aastal vastavalt ViaVelo Inseneribüroo OÜ tööle nr 6719
„Riigitee 16176 Koonga-Ahaste-Vanamõisa km 17,5-28,5 põhiprojekt“. Projekti asendiplaani
joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2021. a nähtavad lingilt:
https://pilv.mkm.ee/s/oEXRWT3KhvqDZrd.
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab mustkatte ehitust ning
muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja
parandada katendi kandevõimet.
2. MENETLUSE KÄIK
Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10
alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr
2
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkt 8. Projektiga on kavandatud tegevusi, mis võivad üksi
või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt, kelleks on Keskkonnaamet.
Vastavalt EhS § 42 lõikele 7 esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral
kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse
esemega. Käesolev ehitusloa eelnõu saadeti kooskõlastamiseks või seisukoha andmiseks
Keskkonnaametile.
Vastavalt EhS § 42 lõikele 7 esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele
või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Kavandatava ehitisega
seonduvaid küsimusi on arutatud projekteerimistingimuste menetluses ning selles väljendatud
seisukohti on projekteerimisel arvestatud või põhjendatud arvestamata jätmist.
Projekteerimistingimused viidi läbi selge ja üheselt arusaadava riigitee plaanilahendusega, mida
ei ole ehitusprojekti koostamise käigus olulises määras muudetud, mistõttu puudub vajadus
täiendavaks arvamuse küsimiseks ehitusloa menetluses.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest
keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45
lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §14 lõike 1 punkti 3 ning
Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise
teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad korralduse andmise osas vastuväited, otsustab Maanteeamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749–28,517
rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749–28,517
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6
3
lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui
kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas
loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale,
kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi
keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti Lääne
regiooni teehoiu osakond.
6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud
asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
projekteerimise talitus
Lisad: 1. Riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749-28,517 tee ehitusluba
2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel
3. T16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749-28,517 lõigu KMH eelhinnang
Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste
km 17,749–28,517 lõigu rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Lisa nr 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1-3/20/185
Tee ehitusloa andmise kuupäev 29.09.2020
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna
projekteerimise talituse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Juhul, kui osutub vajalikuks „Järva-Jaani“ kivi (PK 210+96) teisaldamine, siis tuleb vältida
ümber paigaldamisel kivi kahjustamist.
2. Kaitseala piires vajalikud raied vaadata eelnevalt üle Keskkonnaameti esindajaga.
3. Poollooduslike kooslustega piirnevate kraavide kavandamisel tuleb korraldada väljakaevatud
materjali äravedu. Materjali hajutamine poollooduslikele kooslustele ei ole lubatud.
4. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada KMH eelhinnangus (korralduse lisa 3)
toodud asjaoludega ning rakendada ehitustegevuseks järgnevaid meetmeid:
Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh tee rekonstrueerimisega seotud tegevused
olemasoleva teetrassi piires ja mitte kavandada ehitustegevusi/raadamist jms Joonis 5.2
näidatud elupaikade aladele.
Erandina, projektis määratud kahes piirkonnas (ca 25,1 km; 26,1–26,2 km) puisniidu elupaiga
alal nähtavuse parandamiseks haljastuse eemaldamine teostada kujundusraie18 põhimõtetel.
Sealjuures on vajalik täpsed raietööd kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Vältida mürarohkeid tegevusi kaitsealuste linnuliikide leiukohtade (vt Joonis 4.1, ptk 4)
vahetus läheduses pesitsuse ajal - märtsi lõpust septembrini.
Oara oja silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi
sattumist veesambasse.
2
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevust ning
veekogudest. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevu ning veekogu lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et
oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.
Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal.
Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide
lahuseid).
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustades.
Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik,
näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad
ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka
ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike
jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele
ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna.
Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -
muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja
keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
1. Andmed tee kohta
Riigitee nr 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749–28,517 lõik
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi ViaVelo Inseneribüroo OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11712139
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Magasini 29a-18 Tallinn 10138
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 661 5661
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
3
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 16176 Koonga-Ahaste-Vanamõisa
km 17,5-28,5 põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 6719
(allkirjastatud digitaalselt)
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste
km 17,749–28,517 lõigu rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr kooskõlastaja esitatud kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet /…/ Otsus:
Keskkonnaamet on 04.06.2020 kirjaga nr 7-9/20/8473-2 kooskõlastanud Lugeda ehitusloa eelnõu
riigitee rekonstrueerimise põhiprojekti tingimusel, et poollooduslike kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
kooslustega piirnevate kraavide rajamisel tuleb korraldada väljakaevatud
materjali äravedu. Ehitusloa eelnõu lisas on antud tingimus välja toodud.
Keskkonnaametil ei ole lisanduvaid märkuseid ega kommentaare riigitee
16176 Vanamõisa–Koonga–Ahaste km 17,749–28,517 lõigu
rekonstrueerimise projektile.
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta
arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
1