Lisa 2
Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks
1. Standardid ja normid
CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised
EVS-EN 13201- 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
EVS-EN 13201- 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine
EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded
elektripaigaldistele ja paikadele. Välisvalgustuspaigaldised
EVS-EN 40 S Metallmastid
EVS-EN 14991 : 2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid.
EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.
EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.
EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.
EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus.
2014/30/EU – Elektromagnetiline ühilduvus.
EVS-EN 62717:2017 Üldvalgustuse leedmoodulid. Toimivus ja nõuded.
EN 62031: Üldtarbevalgustuse valgusdioodmoodulid. Ohutusnõuded.
EN 55015: Elektrivalgustustite ja nende sarnaste seadmete raadiohäiringu tunnussuuruste
piirväärtused ja mõõtemeetodid.
EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.
EN 61347-2-13: Lampide juhtimisseadised. Osa 2-13: Erinõuded valgusdioodmoodulite
alalis- või vahelduvvoolutoitelistele juhtimisseadistele;
Teetööde tehniline kirjeldus 19.01.2016
Riigimaantee valgustamise juhis, kinnitatud 23.12.2014
EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi
eest
Seadme ohutuse seadus
EVS 843:2016 Linnatänavad
EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard
2. Valgustite valik
Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1
Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.
Valgustusklass kooskõlastada Maanteeametiga.
Teede valgustamiseks kasutada leed valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti
ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24.08.2018 nimekirja või on läbinud
analoogsed tüübikatsetused.
Valgustitele esitatavad tehnilised parameetrid:
Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi
kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;
Värvusindeks peab valgusti leed-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku 4000 K –
4500 K;
Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;
Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;
Valgusti kogukaal kuni 13 kg;
Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;
Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.
Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on
lubatud;
Valgustid peavad omama CE ja ENEC märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.
Maanteeametill on õigus nõuda CE ja ENEC märgisega seotud dokumente.
Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud
vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;
Valgusti kõikide komponentide (leed moodul, liiteseade, liigpingepiirik) toimivusnäitajad
peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Maanteeametil on õigus küsida
valgustis kasutatud leedide-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta
testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab leedide-
moodulile piisava jahutuse;
Leedide-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad, on
aktsepteeritav kui komponendid on vahetatavad sisetingimustes;
Leed valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust
metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu leedide jahutamiseks.
Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;
Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastat nii valgustile, leedidele kui
ka valgusti elektroonika komponentidel. Leed valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid
akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad
valgusti tootja kodulehelt;
Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, leedi dioodid) peab olema võimalus
saada garantiperioodi jooksul;
Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;
Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;
Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma
pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.
Leedide toitevool nimivõimsusel ja 230V nimipingel, ei tohi olla suurem kui 500mA.
Võrgusagedus peab olema 50 Hz.
Valgustil peab olema I elektriline isolatsiooniklass, valgusti korpus , elektroonika ja
leedmoodul peavad olema ühendatud sama potentsiaali alla.
Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5km merest), peavad olema kaitstud
sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;
Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria
TN-S võrgus 230/400V olema tagatud eraldi paigaldatud 10 kV seadmega.
Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;
Leed valgustid peavad olema varustatud valgusti müüja garantiiga paigalduskaabliga NYY
5g1,5mm2;
Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;
Valgusti korpus peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15 kraadi.
Valgustitel ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks.
Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM liiteseadist (draiverit), mis peavad
võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust;
Valgustitel peab olema sisselülitatud CLO (constant lumen output) funktsioon ehk
valgusvoog peab olema kogu valgsuti eluea jooksul konstantne;
Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu
suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite
väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;
Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui
valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, siis hankija nõudmisel esitab valgustite
pakkuja mõõtelabori goniomeetrilise protokollid. Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele
isikutele avaldamiseks.
Pakkuja peab arvestama võimaliku Hankija poolse sooviga pakkumuste vastavuse kontrollimise
perioodil küsida selgitusi ja tõendusi pakutavatele valgustite vastavuse osas kõikidele tehnilistele
nõuetele, sh tehnilistele nõuetele vastavuse hindamine ja kontrollmõõtmiste läbiviimine sõltumatus
laboris (nt TTÜ valgustehnika labor ja Inspecta OÜ). Hankijal on õigus pakkumuste vastavuse
kontrollimiseks küsida pakkujalt testprotokollide esitamist.
Pakutava valgusti toimivusnäitajad (räigus jms) peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale
teeklassile kehtestatud väärtusele.
Juhul, kui tekib kahtlus rajatava valgustuse nõuetekohasuse osas, võib Ostja nõuda
kontrollmõõtmiste läbiviimist, mille kulud peab Müüja kandma juhul, kui kontrolltoimingu
tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele.
Objektil kasutatavate leed valgustite elektrilised näitajad asuvad tabelis Lisa 4, mis tuleb
elektritööde pakkujal täidetuna lisada pakkumis dokumentatsiooni juurde.
3. Valgustuse toitevõrk
Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga ARLC 4x25m2 +2,5 mm2, mis paigaldada rohelist värvi
kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti ja arvestada valgustusvõrgu perspektiivset
arengut, projekteerida Maanteeameti poolt etteantud asukohtadesse perspektiivseid torusid.
Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete
kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel
selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.
4. Valgustusvõrgu kilpide valik
Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale ja projekteerida liitumis-ja
juhtimiskilpide vahele lisa kaablikaitsetoru seireseadmete juhtimisahelate jaoks. Lülitis-
jaotuskilpidesse tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt
400x400x200 mm, kui ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele
moodulitele. Lülitus-jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga
(teeäärsed kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja
paigaldusega sokliga pinnasesse, plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF. Kilbid peavad
olema ühise võtmega lukustatavad.
5. Valgustusvõrgu elektritoide
Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde
tegemist (niitmist, lumetõrjet) teemaaalal. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised
tingimused tehnovõrgu valdajalt.
6. Mastid
Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega vähemalt 8 – 12 m . Valgusti mastid, mis ei
asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Asula piires
kus, sõidukiirus on alla 60 km/h, ei pea kasutama ohutuid (HE) maste. Mastid, mis paigaldatakse
põrkepiirde taha, tuleb paigaldada väljapoole piirde töölaiust (1,7 m). Piirde taga olevatele mastidele
lisanõudeid ei ole. Postide asukoha valikul arvestada teede mehhaniseeritud koristuse vajadusega.
Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee,
eraldiseisev kergliiklustee, ühised postid sõiduteega), olemasolevast ning perspektiivsest
teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja
kaablite transiitühendusteks.
Mastide ja nende kauguse valikult sõidutee välisäärest lähtuda Riigimaantee valgustamise juhise
punktist 8.2.19 ja selle all olevast joonisest 23 m. Mastide aluste kõrgused siduda vastavas tee
ristlõikes oleva asfaltkatte serva kõrgusega.
7. Valgustite juhtimine
Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise.
Arvestada tuleb, et tulevikus on võimalus valgusteid juhtida kilbis asuva kilbikontrolleriga .
Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse
profiili valik lepitakse kokku Maanteeametiga enne valgustite tellimist.
8. Projekti ülesehitus ja vormistus
Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus
standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud leed valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on
käsitletud punktis 2.
Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ristmike, tunnelite kohta. Valgusarvutused tuleb
teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:
Hinnanguvälja isoliinid
Horisontaalne valgustustihendus
Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral
eulumdata failid
Hooldetegurtegur (MF) ja näidata arvutuskäik
Räigustegeur Ti ei tohi olla valitud valustite puhul suurem kui 15%
Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-
4-41.
Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab
välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast
nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.
Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav,
seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,
kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS
piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500,
erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega.
Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.
Asendiplaani joonisele märkida:
- valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijateteele;
- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;
- valgustimastide vahekaugused meetrites.
Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd
puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava
töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.
Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib
olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma
kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele.
Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud
projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg
eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia
esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest,
standarditest ja normdokumentidest.
9. Eritingimused
Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Maanteeametiga
projekteerimistööde käigus.
Projekteeritavate kaabelliinide ristumisel teedega, näha ette teede alla ühe ristumise kohta üks
reservtoru (kinnisel meetodil).
Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja
vastuolude vältimiseks Maanteeameti hooldeosakonna elektriinseneriga.
Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad kaks aastat.
MAANTEEAMETI TÄNAVAVALGUSTUSE ELEKTRIPAIGALDISE KÄIDU ÜLEANDMISE
AKT nr …………..
Objekti nimetus:
Objekti projekteerija,
kontaktandmed:
Objekti ehitaja,
kontaktandmed:
Objekti aadress:
Kilbipiirkond:
Käesolevaga antakse üle alljärgnevad elektriehitustöö lepingulised ja tehnilised dokumendid:
Jrk Dokumendi nimetus Eksemplari Märkused
nr de arv
1 Ehitusprojekt koos tehniliste andmete
tabeliga
2 Elektripaigaldise kasutusele võtmisele
eelneva auditi protokoll
3 Elektripaigaldise kasutuselevõtule
eelneva auditi aruanne
4 Kaitseseadmete rakendusaja kontrolli
protokoll
5 Kaitse-, PEN- ja
potentsiaaliühtlustusahelate kontrolli
protokoll
6 Isolatsioonitakistuse mõõtmise protokoll
7 Maandustakistuse mõõtmise protokoll
8 Rikkevoolukaitse seadmete kontrolli
protokoll
9 Koormuste mõõtmise protokoll
10 Visuaalkontrolli protokoll
11 Nõuetekohasuse deklaratsioon
12 Kaetud tööde aktid maandusseadmetele
13 Teostusjoonised, asukohakoordinaadid
14 Kaablitrassi vastuvõtu akt
15 Ristmeväljade akt
16 Elektriskeem koos tehniliste andmetega.
17 Materjalide ja seadmete
vastavustunnistused
18 Seadmete passid ja eestikeelsed
käidujuhendid
19 Hoolduskava
20 Kasutusluba
21 Valgustuse mõõtmise protokollid
vastavalt standardile
EVS-EN 13201-4:2007
Uue paigaldise korral peavad olema esitatud punktid 1-14; 15 (õhuliini korral); ja punktid 16-
21.
Andis üle: Võttis vastu:
/nimi, ametinimetus, kuupäev / /nimi, ametinimetus, kuupäev /
Janis Erilaid
Obermeyer Planen+Beraten GmbH Teie 11.08.2020 e-kiri
Eesti filiaal
[email protected] Meie 29.09.2020 nr 15-1/19-0624/37307-3
Pärnu mnt 67a
10134, Kesklinna linnaosa, Tallinn,
Harju maakond
Tehniliste tingimuste väljastamine Rail
Baltica raudtee ristumistele põhimaanteega
5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru km 0,5-0,8
Pöördusite Maanteeameti poole 11.08.2020. a e-kirjaga, mille alusel soovisite, et Maanteeamet
väljastaks projekteerimistingimused Rail Baltica raudtee ristumisele põhimaanteega nr 5 Pärnu-
Rakvere-Sõmeru. Ristumise ulatus on 0,3 km ja raudtee läheb üle maantee.
Väljastame tehnilised tingimused järgneva põhimaantee lõigu ja Rail Baltica ristumise osas:
Põhimaantee nr 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru km 0,5-0,8 ja Rail Baltica ristumine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Viiklepp
projektijuht
projekteerimise talitus
Lisa. RB Tehniline kirjeldus_ Põhimaantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru (Rail Baltic) viadukt
6119370
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Tehniline kirjeldus
Põhimaantee nr 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru km 0,5-0,8 (Rail Baltic) raudteeviadukti
projekteerimise nõuded
1. Lähteülesanne
1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
1.2. Põhimaanteede nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla ja nr 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru
ümberehitamist vältida. Vajaduse ilmnemisel küsida Maanteeametilt täiendavad
tingimused.
1.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
1.4. Arvestada järgmiste parameetritega:
1.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav.
1.4.2. Piirkiirus põhimaanteedel - hea (50 km/h).
1.4.3. Projektkiiruse lähtetase – hea.
1.4.4. Sõiduradade arv – vastavalt olemasolevale.
1.4.5. Viaduktialuse kõrgusgabariit – 5,5m.
1.4.6. Projektiga tuleb lahendada kõikidele kinnistutele juurdepääsud.
1.4.7. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest.
1.4.8. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes
asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
1.4.9. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
1.4.10. liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest:
https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025.
1.4.11. Enne projekteerimise alustamist koostada BIM rakenduskava (vt Lisa 8 punkt
3.).
2. Uurimistööd
2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse
projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see
tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb
teha ka peale eskiisprojekti valmimist.
2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
2.3. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja
vete äravoolurajatiste projekteerimist:
2.3.1. Topo-geodeetilise uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri
14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
2.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
2.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik
rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide
ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada
looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat).
2.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
2.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM).
Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii
AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga).
2.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja
olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
2.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100 m ulatuses alates
ristmikust.
2.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
2.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete
ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus
(vähemalt 100 m üles- ja allavoolu).
2.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
2.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
2.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu
kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab
olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse
projekteerimist.
2.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma
märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis
numbriga ja tähistada ka plaanil.
2.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on
tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist
välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
2.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi),
mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide
tähistuste kohta.
2.3.16. Topo-geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
2.3.17. Topo-geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel
tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi
saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
2
2.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise
käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
2.3.19. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uurimistööde aruanne esitada
vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise
juhend“ (Lisa 3).
2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd:
2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA
2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Maanteeametile).
2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
2.4.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja
selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab
olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda
projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne
hinnang.
2.4.5. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja
surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks
tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide
asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike
koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute
näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid.
2.4.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
2.4.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls
formaadis.
2.4.8. Projekteerija vastutav muldkeha geotehniliste stabiilsuse- ja vajumiarvutuste
teostaja peab kinnitama, et talle on piisavad kõik lõplikus geotehniliste uuringute
aruandes esitatu (nii viaduktide kui süvendite rajamise korral). Vajadusel võib
teha omapoolsed uuringute ettepanekud arvutuste täpsemaks teostamiseks.
2.4.9. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel
andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
2.5. Liiklusuuringud:
2.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
2.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
2.5.1.2. Määrata koormussagedus.
2.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt
järgmist:
2.5.1.3.1. liikluse prognoosi;
2.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
2.5.1.3.3. teenindustaset;
2.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke
ümberjagunemisi;
2.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet.
2.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
3
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
2.5.3. Maanteeamet teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb
katendi projekteerimisel arvestada.
2.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
2.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld-
ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel
(perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee
ehituse mahtudesse).
2.6.2. Arvestada teemaplaneeringutega, ja maakonnaplaneeringutega;
2.6.3. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes
toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
2.6.4. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja
detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti
seletuskirjas.
2.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
2.8. Teostada mürauuring:
2.8.1. Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja
liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule).
2.8.2. Mürauuring peab käsitlema olemasolevat, ehituse järgset ja prognoositavat
olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ toodud tingimustele, mis toob maantee liikluse puhul esile põhjamaade
mõõtemeetodile NT ACOU 056, ning mis on sobilik müratõkete toimise
hindamiseks. Mürauuringus peab välja tooma teised olulised müraallikad piirkonnast
ning nimetama uuringud, milles on nende müratasemeid hinnatud. Seletuskirjas peab
olema akustilisest mudelist välja toodud 3D pilt. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade
valik ning mürauuringu sisu kooskõlastada Tellijaga kirjalikult e-kirja teel.
2.8.3. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni- ja
helineelduvusvõime vastavalt standardile EVS-EN 14388:2015.
2.8.4. Olemasolev olukord – Arvutatakse juhtudel, kui teeprojekti mürauuringu ala
jääb välisõhu strateegilise mürakaardi 2017. aastal arvutatud lõikude koosseisu. Info
olemasoleva olukorra kohta on leitav uuringust „Välisõhu strateegiline mürakaart
maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas“. Uuring on
kättesaadav Maanteeameti kodulehel aadressil https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-
valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017.
2.8.5. Ehitamise järgne olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud
lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi
arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri
kõrguselt, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB; Mürakaardid ehitusjärgses
olukorras koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid
2.8.6. Prognoositav olukord - perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja
kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 20 aastal.
Perspektiivses olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega
mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus , i.k.
building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt, mis
ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Mürakaardid prognoositava liiklussagedusega
koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid;
2.8.7. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016.
a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
4
määramise ja hindamise meetodid“ esitada olemasoleva, ehitamise järgse olukorra ja
perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse vaid eluhoonena
kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri alusel. Eraldi
lõiguna tuua välja analüüs kategooriate rakendamisest normtasemete määramisel.
Üldplaneeringus välja toodud kategooriate arvestamisel võib olla vastuolu, kui
müratundlike alade kategooriate määramise aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet
kavandatakse muuta või muid alasid kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks.
Nende alade puhul peab käsitluse kokku leppima Maanteeametiga.
2.8.8. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiives olukorras peab olema
müratundliku hoone teepoolsel fassaadil ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5 dB.
2.8.9. Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest.
2.8.10. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel Tellijaga, eelkõige keerulise
geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning
vertikaalne arvutus;
2.8.11. Mürakaardid pdf formaadis sisse zoomitavad;
2.8.12. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3 m x 3 m, mudeli kõrgusandmetena
peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid
(teeprojekti geodeetiliste uuringute DTM mudeli) ning Tellijaga kooskõlastatud
kõrgusjooni;
2.8.13. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirus;
2.8.14. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu
jagunemist, mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse
uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks.
2.8.15. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni,
müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus
hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega
müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli
.shp, .cna või .dxf eksportimise võimalus;
2.8.16. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks esitada ehitushanke lepingusse
tingimuseks mõõtmispunktid koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade
mõõtemeetodile NT ACOU 056.
2.8.17. Esitada Tellijale pdf-formaadis mürauuringu seletuskiri ja mürauuringu mudel
.shp, .cna või .dxf failides.
2.8.18. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute
koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga 50
000 m2, kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid müratõkete
näol.
3. Krundijaotuskava
3.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
3.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud
korrigeeritud piiriandmete alusel.
3.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega
võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded
krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.
3.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning
projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt
kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste
5
likvideerimine, kitsendused jms).
3.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja
omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes.
3.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt.
3.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,
märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh
võõrandamise vajaduse puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab
lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.
4. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid
4.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas:
4.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega;
4.1.2. Näidata ära riigitee kohal ja all olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära
teerajatis, maa ja selle kohal olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega
5. Põhiprojekti osad
5.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
põhiprojekti koostamise nõuetele.
5.2. Koostada tööprojekt tagamaks Papiniidu silla stabiilsus ja püsivus ehituse ajal.
5.3. Rajatise põhiprojekt.
5.4. Müratõkkeseinte põhiprojektid (vajadusel).
5.5. Valgustuse põhiprojekt.
5.6. Tehnovõrkude põhiprojektid.
5.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
5.8. Koostada krundijaotuskava.
5.9. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja
finantsarvutus.
Uuendatakse eskiisprojekti mahus tehtud tasuvus ja finantsarvutus vastavalt: vastavalt MKM
05.08.2015 määrus 106 lisa p. 1.1:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf#
5.10. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning RB Rail AS tellib
projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja
ekspertiisis tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse.
6. Projektide koostamise üldised nõuded
6.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
6.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
6.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
6.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil
tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
6.6. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
6.7. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
6
6.7.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
6.7.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti
koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
6.7.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad
lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra
kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks.
6.7.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajaga.
6.7.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
6.8. Täiendavate mahasõitude kavandamist põhimaanteele võimalusel vältida.
6.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
6.10. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel
arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides.
Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust
ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega.
6.11. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
6.12. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
6.13. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
6.14. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele
kirjeldustele.
6.15. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja
jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide
ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju
leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude
seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate
teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada
eraldi.
6.16. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses:
6.16.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel;
6.16.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D
joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg,
katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde
pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja
joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks
kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga;
7. Rajatised
7.1. Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel.
7.2. Seletuskirja lisada:
7.2.1. Enne tööde teostamist paigaldada Põhimaanteede nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla
maanteel paiknevale Papiniidu silla igale sambale vähemalt kaks reeperit, et oleks
võimalik mõõta ja fikseerida Papiniidu silla stabiilsus ehituse perioodil ja viis aastat
7
peale ehituse lõppu. Kontrollmõõdistused sammaste stabiilsuse jälgimiseks tuleb
ehitusperioodi jooksul teostada vähemalt kaks korda nädalas kõrgendatud
täppismõõdistusena, mis siduda riikliku geodeetilise võrguga. Kontrollmõõdistuste
toimumise aeg kooskõlastada Maanteeametiga kaks nädalat enne mõõdistuse
tegemist.
7.2.2. Jälgida pragusid ning pragude teket ning teostada Papiniidu silla seisukorra
hindamine, seisukorra hindamine teostada korra nädalas ehitusperioodi jooksul.
7.2.3. Ehitus- ja kaevetöödel Papiniidu silla ja raudtee silla all ja läheduses tuleb
arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad
põhjustada pinnase lihkeohtu või kahjustada kuidagi muud moodi olemasolevaid
rajatisi ja nende tugiosasid.
7.2.4. Raudtee rajamine k.a kõik raudtee ehitusega seotud kaevetööd, ei tohi ohustada
olemasoleva Papiniidu silla ja olemasoleva raudtee silla püsivust ja stabiilsust.
7.3. Papiniidu silla ja raudtee sillale on vaja teostada betooni ja kandevõimeuuring ning
kandekonstruktsioonide seisukorra hindamine.
7.4. Töötada välja kaitsemeetmed koos tööprojektiga ehitustööde ajaks, vältimaks
olemasolevate sildade kahjustusi ehitusperioodi jooksul.
7.5. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:
7.5.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse
tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“;
7.5.2. Koostada põrkepiirete riskianalüüs.
7.6. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat.
7.7. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee
ehitusprojektile esitatavatele nõuetele.
7.8. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:
7.8.1. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;
7.8.2. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks
7.8.3. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad,
piirded jne).
7.8.4. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude
eest.
7.9. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded:
7.9.1. Tavahooldus:
7.9.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba;
7.9.1.2. Hooldealade laiused rajatiste all kokku leppida Maanteeametiga;
7.9.1.2.1. Hooldealade miinimum laius rajatise all – 4 m;
7.9.2. Talvine hooldus:
7.9.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;
7.9.2.2. Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;
7.9.2.3. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
8. Müratõkkeseinad (Vajadusel)
8.1. Projekteerida müratõkkeseinte põhiprojektid.
8.2. Müratõkkeseina põhiprojekt peab sisaldama:
8.2.1. Mürauuring;
8.2.2. Topo-geodeetiline uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate
hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega
maastikumudeli (DTM mudeli);
8
8.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala);
8.2.4. Suhtlus kohaliku omavalitsuse ja elanikega;
8.2.5. Müratõkkeseina kõrgus teekattest ja pikkus;
8.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste
lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), vajadusel insolatsiooni arvutus
läbipaistvate müratõkke paneelide kasutamiseks hoonete lähedal, eluiga,
hooldustingimused;
8.2.7. Arvestada müravalli vajumisega- kuna erinevatel pinnasetäitematerjalidel on
erinev vajumine, arvestada keskmiselt ca 10% kõrgusest.
8.2.8. Geotehnilised puuraugud mahus (iga 200m kohta min 3 puurauku), mis annaksid
piisavat teavet reaalsete vundamentide valiku kohta;
8.2.9. Ehitajale määrata kohustuseks müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine
vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056.
8.2.10. Eelarve
9. Liikluskorraldusvahendid
9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
9.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Maanteeametile.
10. Tee valgustus
10.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt.
10.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 9 “Maanteeameti tehnilised tingimused
valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise
juhis“.
10.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja
ettepanekuid ja põhjendusi.
10.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse
valgustite töörežiimi muutmiseks.
10.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta.
10.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi.
10.7. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Maanteeametiga.
11. Tehnovõrkude ümbertõstmine
11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus te kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.
9
11.2. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja tee
projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud
paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei
3 (4) kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid,
truubid, liiklusmärgid jne).
11.3. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest
(sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite
paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte
kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki
teed.
11.4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid
lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale
ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus.
11.5. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek põhimaantee muldkehast min
2,2 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega
teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult
täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde
varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde,
katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud;
ehitustehnikaga manööverdamine mulde nõlvadel ei ole lubatud.
11.6. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses
kaitsehülssi.
11.7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele
normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste
teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee
transpordimaalt ja kaitsevööndist.
11.8. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud Rail Balticu
raudteeviaduktile ning Rail Balticu raudteeviadukti konstruktsioonidesse
projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega.
11.9. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid;
11.10. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Maanteeametiga.
12. Teepäraldised
12.1. Arvestada Maanteeameti poolt tellitud teeseadmete põhiprojektiga: töö nr 202007
„Riigitee nr 5 km 0,0-2,0 ja Tammiste tee Papiniidu silla kõrgushoiatussüsteem“, mis
valmib 12/2020.a Projekteerija Liikluslahendus OÜ.
13. Haljastus ja hooldus
13.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi
koostamise põhimõtted“.
13.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
10
14. Vormistusnõuded
14.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 3. Tee
ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend.
14.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad
esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 4.
14.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 5. Kaaskirjad esitada
paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise
lõpus üleantava ehitusprojektiga.
14.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt
eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).
14.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh:
väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide
kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.
14.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on
lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt
1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne).
14.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega
ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 6.
14.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps..
14.9. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad
(atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 7). Lisas on tähistatud projektistaadiumite kaupa
täidetavad atribuudid.
14.10. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris
paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh.
krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal).
14.11. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
14.11.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
14.11.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
14.11.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
14.11.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
14.11.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
14.11.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning
joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
14.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile
ilma maksumusteta ja 1 maksumustega).
Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
2. Asukohaskeem
3. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend (eraldi failis)
4. Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi failis)
5. Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi failis)
6. Murdejoonte näidised
7. Atribuudid (eraldi failis)
8. AST BIM Juhend eelnõu (eraldi failis)
11
9. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi
failis)
Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet,
[email protected]
12
Lisa 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
Lisa 2. Asukohaskeem
Lisa 6. Murdejoonte näidised
MUSTAND
Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend
Sisukord
1 KÄSITLUSALA ................................................................................................................................... 1
2 MÕISTED .......................................................................................................................................... 1
3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE....................................................... 1
4 VORMISTUSNÕUDED ....................................................................................................................... 2
5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE ......................................... 3
5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) ..................................................... 3
5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal) ....... 3
6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us ............................................................................................... 4
6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited ............................................................................................ 8
1 KÄSITLUSALA
Juhendis käsitletakse nõudeid ehitusseadustiku alusel kavandatava tee ehitusprojekti (dokumendis
edaspidi ehitusprojekt) ja uuringute tulemuste esitamist Maanteeametile.
2 MÕISTED
Tee ehitusprojekt on ehitise funktsionaalseid ja tehnilisi omadusi iseloomustavate ning ehitamist
või lammutamist selgitavate mudelite, jooniste, arvutuste ja kvaliteedinõuete kogum, mis vastab
ehitusteatise või ehitusloa nõuetele.
Uuringud - tee ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks
teostatavad uuringud, mis hõlmavad lisaks ehitusuuringutele (geoloogiliste ja -geodeetiliste
töödele ka teiste ehitistele kaasneva mõjude väljaselgitamist.
Tee elukaare tarkvara TEET (edaspidi tarkvara TEET) - ühtne tee elukaare teabe ning andmete
haldamise ja vahetamise keskkond, mis asub aadressil https://teet.mnt.ee
3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE
(1) Tee ehitusprojekti ja uuringute sisu ja koosseisu käsitlevad nõuded on esitatud kehtivates
õigusaktides1 ja asjakohastes standardites.
(2) Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused esitatakse Maanteeametile digitaalsel kujul
Maanteeameti veebipõhise tarkvara TEET kaudu.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012020004
MUSTAND
(3) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste üleandmine - vastuvõtmine toimub tarkvaras TEET.
Kuna kõik selles osalejad on autenditud tarkvaras TEET ja kõik tegevused logitakse siis
täiendavaid digitaalse allkirjastamise vahendeid ei kasutata.
(4) Tarkvara TEET juurutamise ajal (kuni 2020. aasta lõpuni) kokkuleppel Maanteeameti
projektijuhiga võib esitada tee ehitusprojekti ja uuringute tulemused muul andmekandjal. Muul
andmekandjal üleantav ehitusprojekt ja uuringute tulemuste üleantavad failid tuleb paigutada
kataloogidesse, mille struktuur vastab tarkvara TEET loogikale, mis on kirjeldatud p 5.2 ja
failinimed p 6 kirjeldatud reeglitele – see võimaldab esitatud failid hiljem tarkvarasse TEET sisse
lugeda.
(5) Tarkvaras TEET on ülesehitatud tee ehitusprojekti ülesannetel baseeruv struktuur kuhu
projekteerija laeb vastava ülesande juurde vastavad ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid
ja kus toimub nende ülevaatamine Manteeameti poolt, kommenteerimine ja vastuvõtmine.
Tarkvara TEET annab esitatud failidele automaatselt nimed, mis vastavad p 6 kirjeldatud
reeglitele.
(6) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste vastuvõtmisel vajalikuks osutuvate muudatuste
tegemisel esitatakse vajalikud failid uuesti, seejuures muudetud failide versiooni järjekorra
numbri annab dokumendile tarkvara TEET automaatselt.
(7) Tarkvarasse TEET on kavas luua võimalus esitada tee ehitusprojekti ja/või muid seotud osaasid
nagu uuringute, auditi, ekspertiisi te tulemuste korraga (konteinerina) ja pikemas perspektiivis
API andmevahetuseks projekteerimistarkvaraga. Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste
esitamine konteineris eeldab, et failid on nimetatud vastavalt p 6 kirjeldatud reeglitele.
4 VORMISTUSNÕUDED
(1) Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid (mudelid, joonised, teksti-, pildi- jt failid) peab
tagama nende hea arusaadavuse. Faili maht, vorming ja resolutsioon (punktitihedus) peab olema
optimaalne, failid peavad olema puhastatud liigsest infost.
(2) Ehitusprojekti failid, esitatakse originaalvormingus, avatud andmevahetuse vormingus ja
sõltumatus PDF-formaadis, vastavalt tehniliste tingimustele, mis võimaldab faili ühesuguse
esituse erineva riist- ja tarkvaraga arvutites.
(3) Failide konverteerimisel PDF-vormingusse säilitatakse vektorvorming ja teksti selekteerimise
võimalus tekstiobjektina. Vektorandmeid ja teksti ei konverteerita rastervormingusse.
Digitaalsetest originaalfailist luuakse PDF tarkvaraliste võtetega või virtuaalse PDF-printeri abil,
sobilikud pole paberväljatrüki skaneerimise tehnika ega muud analoogsed võtted. Tekstide
kirjastiilid, va arvutijooniste vektorfondid, peavad sisalduma PDF-failis.
(4) Failid orienteeritakse sarnaselt paberväljatrükiga lugemiseks vasakult paremale ekraanil
lehekülge pööramata. Joonised orienteeritakse kirjanurga järgi loetavana vasakult paremale
ekraanil lehekülge pööramata.
(5) Videofailid esitatakse levinud vabavaraga (näiteks VLC media player) vaadatavates failivormingus
mp4/mpeg-4.
(6) Faili nimes ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks
viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid.
MUSTAND
5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE
FAILIDELE
5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020)
(1) Failid laetakse tarkvarasse TEET vastavalt struktuurile ülesande juurde.
(2) Esitatud failile omistab tarkvara TEET nimetuse vastavalt sissehitatud struktuurile.
Nimetamisel lahtub tarkvara faili nimetamise reeglitest (kirjeldatud p 6). NB! TEET näitab
tarkvaras üleslaetud failide juures ainult sisu kirjeldust, faili allalaadimisel TEETust tuleb
failiga kaasa faili täisnimi.
(3) Tarkvara TEET ise teostab kontrolli failide versioonide üle ja faili asendamisel laeb üles uue
versiooni failist. Vanemaid versioone on TEETus võimalik näha.
5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks
andmekandjal)
(1) Kui kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga tuleb ehitusprojekt esitada andmekandjal
väljaspool tarkvara TEET tuleb see paigutada kataloogidesse, mille struktuur sarnaneb TEET
ülesehitusele ja võimaldab ehitusprojekti hiljem tarkvarasse TEET lisada.
(2) Juurkataloogi nimeks tuleb panna <tee number>_<algus km>_<lopp km>_<lõigu nimetus>
(3) Järgmisele tasemele tuleb luua kataloog mis kannab on lühend projekti etappi nimetusest (vt
p 6 (5) nt ES, EP, PP
(4) Kataloogi struktuur, tuleb luua vastavalt sellele kuidas on grupeeritud tarkvaras TEET
ülesanded, võib vajadusel luua alamkatalooge.
(5) Tarkvaras TEET on ülesanded on grupeeritud kataloogidesse järgmiselt:
Lähteandmed (kataloog)
Projekteerimistingimused
Lähteülesanne
Tehnilised tingimused
Lähteandmed
Uuringud (kataloog)
Geoloogiline uuring
Liiklusuuring
Taimestiku/Loomastiku uuring
Arheoloogiline uuring
Topo-geodeetiline uuring
Müra uuring
Keskkonnamõju eelhinnang
Keskkonnamõju hinnang (KMH)
Teostatavusuuring
Muu uuringud
Projekt (kataloog)
Üldosa
Tee
Raudtee
Drenaaz
Maastik
Valgustus
Seadmed
Konstruktsioonid (sillad, tunnelid jne)
Tehnovõrgud
Muud rajatised
Projekti ülevaatus (kataloog)
MUSTAND
Kooskõlastused
Liiklusohutuse audit
Ekspertiis
Kokkulepped maaomanikega
Ehitusluba
Projekti kokkuvõtted (kataloog)
Kattendiarvutus
Kululoend
Rahastustaotlus
Maad (kataloog)
Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava)
6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us
(1) Ehitusprojekti ja uuringute failide nimetamise reegleid tuleb jälgida siis kui ehitusprojekti failid
esitatakse Maanteeametile eraldi andmekandjal (vt p 5.2). Kui fail laetakse tarkvarasse TEET
vastava ülesannete juurde siis TEET ise annab failile nime vastavalt sellele millise ülesande alla
fail laeti.
(2) Ehitusprojekti failide nimed koostatakse väljade (metaandmete) abil vastavalt reeglitele.
1 2 3 4 5
Projekti _ Etapp _ Valdkond - Osa _ Ülesande - Faili grupi nr _ Faili sisu
kood kood kirjeldus
(3) Faili nimeväljad eristatakse üksteisest alakriipsu sümboliga „_“. Alakriipsu sümboli kasutamine
faili nimes muul eesmärgil on keelatud. Failide nimede näited on Lisas 1.
(4) Metaandmete nr 1-5 kasutamine dokumendi faili nimetamisel on kohustuslik, metaandmete
„Osa“ ja „Faili grupi nr“ kasutatakse vastavalt vajadusele.
(5) Metaandmeväli 1 „Projekti kood“ koosneb alamosadest „lühend omaniku nimest“ ja numbrilisest
„projektikoodist“. Maanteeameti projektide omaniku lühend on MA ja projektikood on määratud
tarkvaras TEET.
(6) Metaandmeväljal 2 „Etapp“ markeeritakse suurtähtedega ehitusprojekti etapp või antakse tähis
vastavuses dokumendi kuulumisega etapile eelnevate või järgnevate tehniliste dokumentide
hulka:
ES – eskiis
EP - eelprojekt
PP - põhiprojekt
TP – tööprojekt
MO – maad
EH - ehitamine
LA - lammutus
(7) Metaandmeväli 3 „Valdkond“ koosneb kahest osas, põhiosast „Valdkond“, millele vajadusel
lisatakse „Osa“, need eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„. Valdkond esitatakse
dokumendi lehel - joonisel kirjanurgas, tekstidokumendil ja tabelil selle päises või jaluses.
MUSTAND
(8) Valdkonna tähis antakse failile vähemalt kahekohalisena vastavalt:
TL – teed ja liikluskorraldus
TS – konstruktsioonid (sillad, viaduktid, estakaadid ja tunnelid) – kasutatakse siis kui tegemist
on isesiva projektiga
(9) Kui valdkond sisaldab mitut ehitusprojekti osa, tuleb lisada valdkonnale kahekohaline väli „osa“
(01, 02 jne).
(10) Metaandmeväli 4 „Ülesande kood“ koosneb kahest osast, põhiosast „Ülesande kood“, millele
vajadusel lisatakse „Failide grupi number“, mis eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„.
(11) Ülesande kood antakse failile kahekohalisena vastavalt Tabelile 1.
Tabel 1. Ülesande koodid
Ülesande tähis Ülesande nimetus
AA Üldosa
PT Projekteerimistingimused
LY Lähteülesanne
TT Tehnilised tingimused
AD Lähteandmed
GL Geoloogiline uuring
LU Liiklusuuring
FU Taimestiku/Loomastiku uuring
AU Arheoloogiline uuring
GD Topogeodeesia
MU Müra uuring
KE Keskkonnamõju eelhinnang
KH Keskkonnamõju hinnang (KMH või KSH)
TU Teostatavusuuring
ZZ Muu
TL Tee
TR Raudtee
DR Drenaaz
MA Maastik
MUSTAND
Ülesande tähis Ülesande nimetus
EL Valgustus
EQ Seadmed
TS Konstruktsioonid
TV Tehnovõrgud
MR Muud rajatised
KK Kooskõlastused
LA Liiklusohutuse audit
EK Ekspertiis
MO Kokkulepped maaomanikega
BP Ehitusluba
KA Kattendiarvutus
CL Kululoend
RK Rahastustaotlus
CC Konstruktsiooni arvutused
KY Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava)
(12) Kui ülesande failide hulk on suur, lisatakse ülesande ülesande koodile lisaväli „Failide grupi
järjekorra number“, mille esimene number on grupi tähis, millele järgneb neljakohaline järjekorra
number, eraldajaks on miinusmärgi sümbol „-„.
(13) Failide grupi järjekorra numbri esimene number on grupi tunnus ehk kaust, mille abil määratakse
samasse gruppi kuuluvate failide ülesande lõikes. Grupi tähised on toodud Tabelis 2. Grupi
järjekorra pikkuseks võib olla 5 numbrit.
Tabel 2 Faili grupi numbrid
Gruppi number Sisu
0 Üldosa, seletuskirjad
1 Asendiplaan, plaanid
2 Pikiprofiilid
3 Ristiprofiilid
4 Skeemid
MUSTAND
Gruppi number Sisu
5 Alusehitus (konstruktsioonid)
6 Pealisehitus (konstruktsioonid)
7 Veeviimarid (konstruktsioonid)
8 Piirded (konstruktsioonid)
9 Detailid
(14) Metaandmeväljal 5 „Faili sisu kirjeldus “ esitatakse faili iseloomustus või muu asjakohane info.
Ülesande piires peavad failide sisu kirjeldused olema eristatavad, kuna ainult seda osa faili
nimetusest näidatakse TEET tarkvaras ülesande juures ja see võimaldab visuaalselt eristada
ülesande dokumente kasutajaliideses. Nimetuses ei ole lubatud kasutada metaandmeväljade
eraldajat alakriipsu „_“, et nimetust saaks tarkvaras näidata korrektselt.
Sisu kirjelduses kasutatavad sümbolid peavad vastama standardile EVS 8 „Infotehnoloogia
reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“, võib sisaldada tähti ja numbreid, ei ole lubatud
kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste
loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid. Tuleks eelistada lühikest
kirjeldust kuni 64 tähemärki.
(15) Faili nimele võib lisada dokumendi versiooni või faili koostamise kuupäeva jne, kuid kui need
peavad olema peale „faili sisu kirjelduse“ ja tuleb eraldada nimetusest alakriipsu „_“ sümboliga,
et tarkvara TEET neid nimetusena sisse ei loeks ja välja ei näitaks. Seda infot tarkvara dokumendi
metaanmetesse ei salvesta.
MUSTAND
6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited
Kataloog Faili nimetus Faili metaandmeväljad Laiend Faili nimi
1 2 3 4 5
Projekti Etapp Valdkond Osa Ülesande Faili grupi nr Faili sisu
kood kood kirjeldus
Lähteandmed Projekteerimis- MA14658 EP TL PT Projekt pdf MA14658_EP_TL_PT_Projekt
tingimused tingimused tingimused.pdf
Lähteandmed Tehnilised MA14658 EP TL TT Tehtingimused pdf MA14658_EP_TL_TT_Tehtingimused.pdf
tingimused
Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL Plaan dwg MA14658_EP_TL_GL_Plaan.dwg
uuring
Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL Aruanne pdf MA14658_EP_TL_GL_Aruanne.pdf
uuring
Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL puurauk2 pdf MA14658_EP_TL_GL-201_puurauk2.pdf
uuring
Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL puurauk3 pdf MA14658_EP_TL_GL-202_puurauk3.pdf
uuring
Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 00001 (Üldosa) mahud xls MA14658_EP_TL-01_CL-00001_mahud.pdf
Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 00001 (Üldosa) mahud pdf MA14658_EP_TL-01_CL-00001_mahud.pdf
Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TL 20001 (pikiprofiil) AP-Vinso dwg MA14658_EP_TL-02_TL-20001_AP-
Vinso.dwg
Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TS 50001 (Alusehitus) sild dwg MA14658_EP_TL-02_TS-50001_sild.dwg
Mudeli kaaskiri
Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:
Mudeli (faili) nimetus
Projekti nimi, tähis ja staadium
Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed
Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev
Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,
Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,
Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)
Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt
referentspunktide asukoht)
BIM koordinaator ja tema kontaktandmed
Koordineerimistarkvara ja selle versioon
IFC ja muud klassifikatsiooni erisused
Geomeetria erisused
Infosisu erisused
Mudelis esinevad vastuolud
Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)
Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel
Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides
Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii
projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas.
Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.docx failiformaadis.
EELNÕU
BIMConsult
25.11.2019
Avaliku sektori tellijate (AST)
ühiste BIM nõuete juhend
Tellija:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Täitja:
BIMConsult OÜ
BIMConsult OÜ
Building Information Management consultations
[email protected]
Sisukord
Sisukord 1
Kasutatav alusdokumentatsioon 5
EVS932:2017. Ehitusprojekt 5
Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile. 5
Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded 5
Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019.
Ilmumas. 5
Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 5
AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 5
Sissejuhatus 5
BIM rakenduskava 6
Üldnõuded modelleerimisel 8
Üldnõuded 8
Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded 10
Osamudel 11
Koondmudel 11
Esitlusmudel 12
BIM nõuded hoonetele 12
Lähteolukord 12
Arhitektuur 13
Sisearhitektuur 14
Konstruktsioon 15
1
KVJ-VK 16
Tugev- ja nõrkvool 18
Hoone elementide värvid 19
Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad 23
BIM nõuded rajatistele 23
Lähteolukord 25
6.1.1. Maastikumudel 28
6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel 28
6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel 28
6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed 29
6.1.5. Viiteinfo 30
Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) 30
6.2.1. Teemudel
(Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja
trammiteed) 31
Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) 34
6.3.1. Muldkeha ja geotehnika 35
Süsteemid (InfraBIM tase 3000) 36
6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed 36
6.4.2. Valgustus 38
6.4.3. Liikluskorraldus 39
6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika 40
Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) 42
6.5.1. Ajutised ehitised 42
2
Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) 42
Maastikuarhitektuur 43
6.7.1. Maastikuarhitektuur 44
Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT
TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD) 45
6.8.1. Piirid ja piirangud 45
Keskkonnamõjud 47
Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD) 47
§ 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil 48
Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad 53
Eksportimine avatud formaati 53
IFC 54
LandXML 55
InfraModel 55
Mudeli dokumentatsioon 55
Vastuolud 57
Teostusmudel 57
Lisad 59
Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded 59
Lisa 2 taristu andmesisu nõuded 59
Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad 59
Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2. 59
Lisa 5 InfraBIM klassifikaator 59
3
4
1.Kasutatav alusdokumentatsioon
1.1. EVS932:2017. Ehitusprojekt
1.2. Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile.
1.3. Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded
1.4. Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16
BIM. 2019. Ilmumas.
1.5. Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019
1.6. AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019
2. Sissejuhatus
Juhendi kasutamisel on oluline märkida, et mudelprojekteerimine annab osapooltele
tööriistade komplekti, mis võimaldab saavutada efektiivsust erinevatel projekti
elluviimise etappidel. Samal ajal on oluline tuua välja peamised dokumendid, mis
sisuliselt defineerivad projekti sisu ning osapoolte vastutuse. Valdkonna peamised
määratlused tulevad EVS standardist EVS 932:2017 ning määrustest “Nõuded
ehitusprojektile” ja “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded”.
NB Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei
kohandu.
BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks tellijal
tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste
eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada
mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Järgmised peatükid kirjeldavad
nõudeid, millest tuleb lähtuda projekteerimise ja ehitamise käigus. Nõuete
lahutamatu osa on dokumendi Lisa number 1 „BIM andmesisu nõuded Hoonetele“
ja Lisa 2 “BIM andmesisu nõuded rajatistele”, kus on esitatud nõuded BIM mudeli
andmesisule erinevates ehitise elukaare etappides. BIM nõuete paindlikkus
võimaldatakse konkreetse projekti puhul tehnilise kirjelduse, lepingu muudatuste ja
BIM rakenduskavaga.
5
Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument ja
sisuline toiming Tellija lähteülesanne. Tellija lähteülesandes otsustatakse, kuidas
jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna projekteerijate vahel.
Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu viimisel. Modelleerimise
peamiseks väljundiks on tellija lähteülesandes seatud eesmärkide saavutamine.
NB käesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks.
Juhendi kommenteerimise ajal toimivad veel sisuarutelud Piiride ja piirangute
osamudeliga seoses ning minimaalse andmesisu osas. Hetkel planeeritakse kasutada
nii YIV kui RKAS andmesisu täismahus.
3. BIM rakenduskava
Enne projekteerimistöödega alustamist koostab peaprojekteerija koos
alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava, kus kirjeldatakse:
● projekti info (asukoht, lühikirjeldus, ajakava);
● projektijuhtimise struktuur skeemina (projekti meeskonna kirjeldus, hierarhia,
mehitatus, rollid ja vastutusalad, seosed jne);
● projekti meeskonna info (ettevõtted ja vastutavad isikud koos
kontaktandmetega);
● kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate
failiformaatidega;
● projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted;
● mudelifailide nimetamise põhimõtted ja ühtse stiili määratlemine;
● erisused osamudelite jaotuste vahel, kooskõlastamise põhimõtted;
● kasutatav koordinaat- ja kõrgussüsteem (sh on kokkulepitud reeperid,
nullpunkt, teised referentspunktid);
6
● modelleeritavate elementide, pindade nimetus- ja tähistuspõhimõtted (tähistus
ja kategooriad);
● valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks (koos
illustratsioonidega);
● kvaliteeditagamise plaan (automaat- ja manuaalkontrollid, nende ulatus ja
detailsus, geomeetria ja infokontrollid, raportid jne);
● koostööreeglid projekti osapoolte vahel (koosolekute toimumine,
koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted, koondmudeli koostamine,
mudelite uuendussagedused jne);
● BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord
(väljade täitmine ning teavituste haldamine);
● infoturbe plaan (kasutatavate keskkondade töökindlus, kontrollitud ligipääs
andmetele, varundamine, vastumeetmed viirustele ja pahavarale jne);
● kaaskirjade koostamine (sisu, vorm, mallid, uuendussagedused jne);
● muud korralduslikud küsimused.
BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks 2 nädala jooksul peale
projekteerimise avakoosolekut. Projekteerimistööde kestel on töövõtja kohustus
kinni pidada BIM rakenduskavas kirjeldatust või muudatuste korral BIM
rakenduskava uuendada, versioneerida ning saatma selle tellijale kooskõlastamiseks.
BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas kavatsetakse nõuded täita. Kui tellijaga
lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes, siis need dokumenteeritakse BIM
rakenduskavas.
BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see esitatakse
igakordselt projekti üleandmisel tellijale.
7
4. Üldnõuded modelleerimisel
4.1. Üldnõuded
Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1 Hoonete
andmesisu nõuded, Lisa 2 Taristu andmesisu nõuded ja Lisa 4 Tallinna Sadam
sildade juhend. Modelleeritud peavad olema kõik elemendid, mis kuuluvad projekti
koosseisu ja on vastavas projekti staadiumis nõutud. Mudeli elemendid peavad
vastama konkreetses projekteerimise etapis esitatud andmesisu taseme nõuetele, st.
nendele peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info.
Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused peavad olema
eestikeelsed. Võõrkeelne andmesisu mudeli elementide kohta pole lubatud. Juhtudel
kui eestikeelse andmesisu lisamine pole mõjuvatel põhjustel võimalik,
kooskõlastatakse see tellijaga, dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning
vastavad tõlked tuuakse välja BIM kaaskirjas.
Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud (lõikumised,
kattuvused ja ristumised) üldiselt lubatud. Lubatud vastuolude piirmäärad hoonete
puhul on välja toodud „Lisa 3, hoonete lubatud vastuolud“ dokumendis.
Peaprojekteerija kohustus on tagada erinevate valdkondade mudelite kooskõla,
elementide korrektne kõrguslik paiknemine ja vastuolude puudumine.
Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega.
Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes sihis
võrdsed. Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades, sinna kuhu on
planeeritud nende ehitus või paigaldus.
Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega. Mitte-
geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad olema
täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni. Informatsioon, mis on
esitatud mudelis, joonistel ja seletuskirjas peab olema omavahel kooskõlas.
8
Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja edasi
arendatavad. Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale reaalsusele ning
sisaldama ehitatavaid lahendusi.
Hoonete mudeli elemendid tuleb modelleerida korruste kaupa. Sõltumata
valdkonnast kuuluvad ühe korruse koosseisu kõik mudeli elemendid alates vahelae
kandva osa alumisest pinnast kuni järgmise korruse kandva osa alumise pinnani.
Mitut korrust läbivad elemendid (nt monteeritavast raudbetoonist kahe korruse
pikkused postid) seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse
selle paigaldust).
Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud. Keelatud on nimetada sama
tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi elemente sama
tüübinimetustega. Konkreetse elementide tähistussüsteemi või põhimõtted pakub
välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas.
Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest (müra,
„hüljatud“ projektlahendused, tühjad korrused või osasüsteemid) ning projekti
laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö perekondadest. Edastatavad
mudelid peavad olema referentsmudelitest puhastatud. Korduva GUID tunnusega
elementide või duplikaatide esinemine mudelis pole lubatud.
Mudel peab moodustama ühtse terviku ning mudeli elemendid peavad olema
modelleeritud sidusaks ja pidevaks süsteemiks. Kõik elemendid, mis on vajalikud
süsteemi toimimiseks projektlahenduse kohaselt, peavad olema modelleeritud.
Kõikides projekteerimise etappides peavad olema kõikidele mudeli elementidele
määratud eestikeelne nimetus ja tüüp. Elemendi nimetus (nt CLT paneel) peab olema
leitav selleks ettenähtud „name“ parameetri alt IFC struktuuris (nt IfcWall.Name =
CLT paneel).Elemendi tüübitähis (nt välisukse puhul VU-01) peab olema leitav
selleks ettenähtud „type“ para-meetril alt IFC struktuuris (nt IfcDoor.ObjectType =
VU-01).
Mõiste “mudel” on laiem kui ainult 3D geomeetria (vt. ka pt 6).
9
Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa modelleerimiseks
loodud tööriistu; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks mõeldud
projekteerimistarkvara tööriistadega, sillad sillaprojekteerimistarkvara tööriistadega
jne. Kui see pole ühel või teisel põhjusel võimalik, tuleb modelleerimisviis
dokumenteerida. Ehitiseosad tuleb modelleerida nii, et info ülekandmisel kantakse
teiste osaliste tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht, nimi/tüüp ja geomeetria.
Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise
tööriistadega uusi elemente, on oluline jälgida IFC eksportimisel nende korrektset
sidumist IFC-klasside ja tüüpidega (nt tala-tööriistaga modelleeritud vundamendi
taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC eksportimisel). Vastavuste tabel on
välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“.
Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mittegeomeetrilist infot, et sisustada
materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite infoväljad.
Informatsioon, mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites (materjalide
koguste kokkuvõtted, spetsifikatsioonid), peab pärinema mudeli elementidelt.
Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud andmetega. Manuaalsed
andmete ülekirjutamised pole lubatud. Kui siiski esineb eelmainitud olukordasid,
lisatakse need koos põhjendustega mudeli kaaskirja.
Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid mudelielemente
redigeerida, mitte kustutada ja uuesti luua. Seeläbi säilib elementidele sama GUID-
tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad jälitatavaks.
4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded
Rekonstrueeritavate ehitiste puhul, mis hõlmavad ehitise olemasolevate elementide
lammutamist, tuleb koostada lammutusmudel. Lammutusmudelis peavad olema
eristatavad säilitavad elemendid, lammutatavatest elementidest parameetriliselt.
Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse
rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Lammutusmudel
võetakse aluseks edasisel projekteerimisel, kus lammutatavad osad filtreeritakse
välja, kuid säilitatakse referentsiks mudelisse. Lammutusmudelist peab selguma
10
lammutatavate elementide maht. Elemendid, mida lammutusmudel kajastab
lepitakse kokku BIM rakenduskavas.
Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis
parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente (nt küttekehad,
vahelaed jne) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest (võimalus eristada
näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi, ehitatavaid vaheseinu). Meetod ja parameeter,
läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku
BIM rakenduskavas.
Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu vähendatud
kujul. Olemasolevad, säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise elemendid peavad
mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning olema identifitseeritavad
vastava IFC elemendina, kuid nendele ei kohaldu „Lisa 1, hoonete andmesisu
nõuded“.
4.3. Osamudel
BIM rakenduskavas lepitakse kokku, millise loogika aluselt toimub osamudelite
jaotus. Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel, eri valdkondade
projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi eest. Näiteks tugevvool.
Sõltuvalt ehitise keerukusest ja arvutivõimsustest võib olla vajalik ühe valdkonna
täiendav jagamine osamudeliteks. Näiteks kontruktsioonimudel jagatakse
korrusteks.
4.4. Koondmudel
Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade koostööd, mis
lepitake kokku BIM rakenduskavas.
Koondmudel moodustatakse lähteandmemudelist ja erinevate valdkondade
osamudelitest.
11
Koondmudel on tehniline mudel, mille peamine eesmärk on tagada eri valdkondade
osamudelite ühildumine. Koondmudelis saab kontrollida projekti eri osade ja
olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda projekti õigsuses.
Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade ja
tarkvara versioonide sobivus.
Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokkutõstmisel (eeldusel,
et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis). Kui mingit vajalikku
projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati, siis tuleks eelistada
originaalformaati (nt .dwg) ja mitte püüda seda teisendada näiteks IFC formaati, sest
sellise toimingu tulemusel tekib infokadu.
4.5. Esitlusmudel
Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal.
Esitusmudel (edaspidi sõnastuses visualiseering, visualiseerimine) on üks mudelite
kasutamise väljundeid, mida kaasatakse kogu projekti koostamise/rakendamise
vältel. Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat liiki analüüside ning
simulatsioonide läbiviimisena. Visualiseerimise võib jagada kaheks suureks
alagrupiks: (a) tehniline visualiseering ning (b) kujutav (fotorealistlik)
visualiseering.
Esitlusmudelite koostamise sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM
rakenduskavas.
5. BIM nõuded hoonetele
5.1. Lähteolukord
Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017
● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED
12
Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda
projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas
projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmemudeli
kasutamise korral on need projekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks. Registri-
, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses
lähteandmemudelisse. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele
lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul.
Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud
hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse.
5.2. Arhitektuur
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevatest alapeatükkidest:
● 9.1. Ehitusprojekti ühisosa
● 9.2. Välisruum
● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
● 9.4. Haljastus
● 9.5. Välisvalgustus
● 9.12. Hoone arhitektuur
● 9.13. Hoone sisearhitektuur
● 9.14. Hoone akustika
● 9.15. Hoone valgustus
Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe simulatsioonimudeliga ja
vastupidi. Energiasimulatsioonides kasutatav informatsioon peab pärinema
arhitektuurimudelist ja nende vahel ei tohi olla ebakõlasid.
Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit. Kandvad
seinad, postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis ning need peavad
olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga. Tuleb jälgida, et
konstruktsioonimudel saaks täidetud arhitektuurimudeliga ning et
13
konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga. Kui projektipõhiselt lepitakse
kokku, et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda, dokumenteeritakse sellekohane
märge BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Viimasel juhul pole
vastuolud arhitektuurimudeli ja konstruktsioonidemudeli vahel lubatud.
Ruumelemendid (IfcSpace) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise elukaare
etappides. Ruumid peavad liibuma selle piiretega ja nende vahel ei tohi olla
vastuolusid. Kõik hoone põrandapinnad peavad olema ruumelementidega kaetud.
Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud nende sees olevad konstruktsioonid
(nt postid, pilastrid, seinad jne). Ruumelementide ja arhitektuuri- ning
konstruktsioonimudeli elementide vahelised vastuolud pole lubatud.
Ruumelemendid peavad kõrguslikult ulatuma kandva vahelae alla. Modelleerides
tagatakse korrektne energiasimulatsioon ja köetava õhkkeha maht.
Maa-ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani, maastikuarhitektuuri ja
vertikaalplaneeringuga (kõrgusmärkidega). Oluline on kajastada maa-ala mudelis
kõiki elemente, mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele. Maa-ala mudel peab
sisaldama kõiki pinnakatteid, haljastust, välisinventari ja ümberkaudseid hooneid
ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga. Vaikimisi esitatakse maa-ala mudel
eraldiseisvalt, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata.
5.2.1. Sisearhitektuur
Ripplaed modelleeritakse koos tõusude, vertikaalsete osade ja sirmidega. Ripplaed
peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega, mis arvestab nii
ripplae enda kui ka ripplae karkassi/konstruktsiooni paksusega ja selle eripäradega.
Moodulripplaed peavad olema modelleeritud põhiprojekti lõpuks selliselt, et
moodulid ja karkass oleksid eristatavad. Ripplaed peavad olema koordineeritud
tehnosüsteemide lõppelementide suhtes 50 mm täpsusega.
Vaikimisi modelleeritakse santehnika ja valgustid nii AR / SA (täpsustatakse BIM
rakenduskavas) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL).
Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse eraldiseisev
mudel, mis kajastab ainult põranda-, seina- ja laepindasid. Seinapindade
14
modelleerimisel tuleb arvestada ka ripplae taha jääva osaga. Avatäidete palede
viimistluse modelleerimine pole vajalik.
Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid (parkett, plaat, värv jne) peavad vaikimisi
kattuma arhitektuurimudeli tarinditega. See tähendab, et sarnaselt arhitektuuri ja
ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele, peavad kattuma ka arhitektuur ja
sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et
arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte üldisel tasemel ei sisalda ning
viimistluskihid on tuvastatavad vaid sisearhitektuuri mudelist, siis sellekohane
märge lisatakse BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja.
Arhitektuurimudeli tarind lõppeb sel juhul vahetult enne viimast,
pinnaviimistluskihti (koos aluskihiga, juhul kui vaja) ning viimistlus eksisteerib
mudeli elemendina vaid sisearhitektuurimudelis.
Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel, et mitte
arhitektuurimudelit üle koormata. Mööbli ja sisustuse osas on oluline kajastada
elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed. Mudelisse kantud mööbel,
sisustus ja inventar peab olema kooskõlas joonistel, spetsifikatsioonides ja
seletuskirjas esitatuga.
Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt. Vaikimisi
ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud, pisiinventar, kleebised, tähised,
viidad ja akna-, ukse- ja katuseplekid, palede viimistlused.
5.3. Konstruktsioon
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevast alapeatükist:
● 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid
Ehituskonstruktsioonide põhimudelis peavad olema näidatud avad alates ava külje
pikkusest (või diameeter) 100 mm, mis on paigaldamise eelsed või raketisega
teostatavad. Lisaks näidatakse ära kõik muud, konstruktsiooniliselt olulised avad.
15
Konstruktsioonimudelist, mis kajastab hoone kandvat osa, peab selguma, kuidas on
kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt vundamendile. See tähendab, et
elementide vahel ei tohi olla tühimikke (plaadi all tala, tala all post, posti all sein,
seina all vundament).
Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega.
Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele eraldiseisvateks
elementideks. Monoliitsed elemendid jagatakse eraldiseisvateks elementideks
korruste lõikes (nt sama ristlõikega monoliitne betoonpost korrustel 4-5 on mudelis
identifitseeritav kui 2 betoonposti, kuna nende valujärgud on erinevad). Mitut
korrust läbivad elemendid seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust
alustatakse selle paigaldust).
Konstruktsioonimudeli elemendid, mis koosnevad suurest hulgast
väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest (nt terasfermid, sõrestikud, raamid
jne) seotakse kokku koostudeks (ingl assembly). Koostudele tuleb lisada
tähise/positsiooni ja massi andmed.
Armatuurvarraste modelleerimisel tööprojektis seotakse need võrkude või
armeeritavate elementide kaupa gruppidesse.
5.4. KVJ-VK
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevatest alapeatükkidest:
● 9.9. Soojusallikas
● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk
● 9.11. Veevarustuse-ja kanalisatsiooni välisvõrk
● 9.18. Hoone tuleohutus
● 9.19. Hoone kütte,- ventilatsiooni,- jahutuspaigaldis ja soojussõlm
● 9.20. Hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis
16
● 9.21. Hoone veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis
● 9.22. Hoonesisene tuletõrjeveevärk
● 9.23. Hoone automaatne sprinklersüsteem
● 9.24. Hoone gaasipaigaldis
● 9.29. Hoone energiatõhusus
Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse.
Osasüsteemi nimetus peab sisaldama „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“
dokumendi alamlehel „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse osa. Näiteks
radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab
fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda
teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindatava hoone osa kohta („Väljatõmme
VT3“ või „Sissepuhe Parkla“).
Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada
tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas.
Vaikimisi peab sanitaartehnika olema modelleeritud nii VK kui ka AR/SA mudelisse
ning need peavad ühilduma. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, märgitakse
see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse.
Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide (plafoonid, jahutuspalgid
jne) paigutamisel peab olema arvestatud moodulripplae karkassi ja töökohtade
paiknemisega.
KVJ lõppelemendid peavad olema põhiprojekti lõpuks ripplagedes koordineeritud
vähemalt 50 mm täpsusega ja olema selles ulatuses sisearhitektuuriga kooskõlas.
Kõikidel juhtudel peab olema tagatud süsteemide ehitatavus.
Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine pole vajalik, kuid
modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks
hoolduseks. Vastavalt kokkuleppele ja tuvastatud vajadusele võib osutuda
vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida pole vaja
tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu.
17
5.5. Tugev- ja nõrkvool
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevatest alapeatükkidest:
● 9.16. Hoone sulused ja lukustus
● 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis
● 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis
● 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis
● 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis
Kõik tugev- ja nõrkvoolu (sh automaatika, ligipääsusüsteemid) mudeli elemendid
peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemid nimetatakse vastavalt S2010
eestikeelsele jaotusele (nt „S241, Pistikupesad“). Kasutada võib ainult nelja
tähemärgilisi tähiseid (mitte nt „T5 Turvasüsteem“).
Vaikimisi modelleeritakse tavavalgustid nii tugevvoolu projekteerija kui ka arhitekti
poolt. Tehnilised valgustid (nt avariivalgustus) modelleerib vaid elektriosa
projekteerija. Tugev- ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb kooskõlastada
lõppelementide ja seadmete (valgustid, lülitid, pistikud) valik arhitektiga
(sisearhitektiga). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, siis märgitakse
sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse.
Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena. See
võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid kvaliteedikontrolle.
Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik, kuid ette tuleb
näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks.
18
5.6. Hoone elementide värvid
Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende
eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv (nt puitkonstruktsioon on
IFC-mudelis helekollane ning betoon hall). Rakenduskava lepitakse kokku projektis
kasutatavad erinevate valdkondade värvid.
Kõik tehnosüsteemid peavad olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1 välja
toodud värvidele. Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust erinevate värvide
kasutamine, kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga ja dokumenteeritud BIM
rakenduskavas.
Tabel 14.1 Tehnosüsteemide mudelite värvid
Tehnosüsteem Värv
Küte
Radiaatorküte lilla / helesinine
-pealevool ACAD 200
-tagasivool ACAD 140
Põrandküte punane / sinine
-pealevool ACAD 10
19
-tagasivool ACAD 5
Kalorifeerküte oranž /
helesinine
-pealevool ACAD 30
-tagasivool ACAD 140
Ventilatsioon ja jahutus
Sissepuhe ACAD 230
Väljatõmme ACAD 40
Suitsueemaldus ACAD 210
Õhuvõtt ACAD 160
Õhu väljavise ACAD 42
Jahutus lilla / roheline
20
-pealevool ACAD 190
-tagasivool ACAD 122
Veevarustus ja kanalisatsioon
Külm vesi ACAD 130
Soe vesi ACAD 20
Tsirkulatsioon ACAD 212
Kanalisatsioon ACAD 54
Sademevee kanal. ACAD 144
Tuletõrje ACAD 0
v/Sprinkler
Elektripaigaldis
Tugevvool ACAD 123
21
Nõrkvool ACAD 181
Tulekindlad ACAD 31
redelid
Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50%
läbipaistvana. Kui see pole võimalik, tuleb isolatsiooni värviks määrata
tehnosüsteemi värv, mida see katab. Lisasüsteemide (suruõhk, kesktolmuimeja, gaas
jne) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM rakenduskavas.
Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid olema sama
värvi (st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid ühte värvi – vaikimisi
tumekollased).
Konstruktsiooni mudelis esitatakse sarrused tabelis 14.2 toodud värvikodeeringu
alusel. Värvide jaotus tuleneb sarruse läbimõõdust.
Tabel 14.2 Sarruse värvid. Mihkel saadab koodid lisaks.
22
5.7. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad
Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid
ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja
geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest.
6. BIM nõuded rajatistele
NB avalike teede puhul aluseks määrus. Avalike teede ja avalikkusele
ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu.
23
Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka projekteerimisstaadiumi
nõuded kõnealusele ehitiseosale. Ehitiseosa geomeetria (väline vorm) esitusviisid on
järgmised:
● punktobjekt (koordinaadid – ehitiseosa maht jt omadused esitatakse
metaandmetena);
● 2- või 3-mõõtmeline ala;
● 3-mõõtmeline pind, mis koosneb 3D-murdejoontest;
● 3-mõõtmeline keha (vajaduse korral esitatakse mitme pinna
kombinatsioonina);
● sõltuvalt modelleerimistäpsusest 2D- või 3D-murdejoon;
● geomeetria (paiknemine ja tasasus);
● torustikmudel (Pipe Network, 3D).
Andmesisunõuete lisa määrab millise detailsusega ning kuidas mudeli elemendid
esitatakse.
Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi, lähtekohaks projekteerimise
etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused. Kõigi valdkondade puhul
järgitakse hanke ametlikku koordinaat- ja kõrgussüsteemi. Kui projekteerimine
(näiteks silla projekteerimine) toimub lokaalses koordinaatsüsteemis, tuleb teave
enne teistele osalistele edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi.
Koordinaadistiku pööramine ei ole lubatud.
Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena, et see järgib
võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas toetab
andmevahetust ja -haldust.
24
6.1. Lähteolukord
Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017
● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED
Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda
projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas
projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmemudeli
kasutamise korral on need tee-, tänava- ja raudteeprojekti koostamisel
lähteandmemudeli aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed
ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse. Võimalike
muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle
projekteerimisstaadiumi algul.
Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud
hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse.
25
Joonis 1. Lähteandmemudeli struktuur (YIV 2015 näitel)
26
Joonis 2. Lähteandmemudeli osade näited (YIV 2015 näitel)
27
6.1.1. Maastikumudel
Maastikumudel on mudel, mis koostatakse enne projekteerimistöödega alustamist ja
see ei muutu eri etappidel. Eelprojekt tuleb koostada geodeetilisele alusplaanile ja
sellega koos koostatud maapinnamudelile.
6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis lepitakse geoloogiliste uuringute vajadus kokku iga hanke
puhul eraldi.
Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel:
● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid,
● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval.
Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel:
● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid,
● Tõlgendatud pinnasekihtide pinnad,
● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval.
6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis modelleeritakse:
28
● Sillad ja muud tähtsad konstruktsioonid,
● Muu info olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta kogutakse
lähteandmemudelisse, kuid selle täpsusastme kinnitamine ei ole eelprojekti
seisukohalt oluline.
Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks
maastikumudeli täpsusastmele.
● Tehnovõrgud ja seadmed,
● Olemasolevad sillad ja muud tehiskonstruktsioonid,
● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid, elektritoide.
Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks
maastikumudeli täpsusastmele:
● Tehnovõrgud ja seadmed,
● Olemasolevad rajatised,
● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid ja elektritoide,
● Olemasolevad teeviidad ja sildid.
6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed
Kaardi- ja asukohaandmete materjalid kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti
staadiumis. Materjalide hulka kuuluvad:
● Asukohaandmed (kaitsealad, keskkond, planeeringud, pinnasekaardid,
muuseumialad, saastunud alad jne);
● Olemasolev liiklusvõrgustik ja seda puudutavad andmed;
29
● Kinnistute piirid ja maaomandiandmed;
● Ehitamisega seotud alade kasutusõigused (teede, tänavate ja raudteede alade
piirid, kuhjamisalad, ajutised kasutusõigused, äravoolukraavide alad ja –
tsoonid). Sealhulgas ka info, mis on kirjalike selgitustena;
● Materjal võidakse kanda lähteandmemudelisse, mh asukohaandmetena ja
alade piiridena.
6.1.5. Viiteinfo
Muud hankega seotud lähteinfot kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti ning seda
täiendatakse ja värskendatakse, kui projekteerimisprotsess liigub taristu
põhiprojekti- ja tööprojekti staadiumisse. Viiteinfo hulka kuuluvad:
● Muud hankega seotud projektid
● Selgitused
● Loadokumendid
6.2. Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000)
Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 2000, vastavalt projekti
osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja
3000).
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevatest alapeatükkidest:
● 9.2. Välisruum
● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
30
● 9.4. Haljastus
6.2.1. Teemudel
(Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed)
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis on teemudel oma sisu poolest lihtsustatud. Selle abil
esitatakse ja projekteeritakse tee geomeetriat, tee ruumivaru, sobitamist keskkonda
ning üldjoones ka materjalivajadust. Eelprojekti staadiumis koostatakse mudel nii,
et selle abil on võimalik esitada üldjoontes:
● Ülemine koondpind,
● Alumine koondpind (ei sisalda konstruktsioonide üleminekuid ega
torusüvendeid),
● Kate,
● Raudteerööpad (olemasolul),
● Müravallide ja oluliste maastikuvormide pinnad,
● Konstruktsioonikihtide pindasid ei ole eelprojekti staadiumis vaja
modelleerida.
Lisaks pinnamudelitele sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad:
● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad
● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vajalikus ulatuses)
Veeärajuhtimine - modelleeritakse teemudeli eelprojektis niisugusel määral, nagu
see on mõjude hindamise, vastastikuste mõjude ja näitlikkuse seisukohalt vajalik:
31
● Niiskuspaikkonnad alade piiridena,
● Kraavid.
Üldjuhul piisab kogu teekonstruktsiooni pealis- ja aluskihi modelleerimisest.
Eelprojekti staadiumis eri variantide kaalumisel tehtud mudelid ning
viimistlemiseks valitud variandi mudel lisatakse lõplikku üleantavasse materjali.
Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse tee asukoht ning vertikaal- ja
horisontaalgeomeetria niisuguse täpsusega, et teeala on võimalik määratleda ning
ehitamiseks vajalikud alad saaks välja osta. Modelleerimise täpsusele esitatakse
täisehitatud keskkonnas rangemaid nõudeid kui nn lagedal maastikul. Tähelepanu
tuleb pöörata kolmnurkmudeli tihedusele. See peab olema optimaalne ehk
kirjeldama piisavalt täpselt tee geomeetriat, samas mitte liiga koormav (pidades
silmas mudeli mahtu). Põhiprojekti staadiumis tehakse mudel sellise täpsusega, et
oleks võimalik koostada usaldusväärne mahutabel ning sellel põhinev
kulukalkulatsioon.
Põhiprojekti staadiumi teemudeli sisu on järgmine:
● Tee pind (pinnamudel),
● Katendikihid (pinnamudelid),
● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid),
● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid),
● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid).
32
Veeärajuhtimine - teemudeli põhiprojekti staadiumis modelleeritakse ruumivarude
seisukohalt tähtsad objektid:
● Voolusängide asukohtade muutused, kõik äravoolukraavid (pinnamudel),
● Settebasseinid (pinnamudel),
● Äravoolukraavid (vertikaal- ja horisontaalgeomeetria).
3D-objektidena:
● Teepiirded, raudteerööpad, raudteepöörmed (peab selguma nende asukoht ja
tüüp).
Teemudelis pinnamudelitena sisalduv immateriaalne teave:
● Raudtee gabariit või raudtee kaitsetsoon.
Lisaks sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad:
● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad;
● Raudteede puhul võib olla piisav, kui baastee esitatakse geomeetriana ja teiste
teede keskjooned murdejoontena (lepitakse kokku hankepõhiselt);
● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vähemalt kohtades, kus
tee ristlõige erineb tüüpristlõikest).
Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse kõik objekti ehitamiseks vajalikud teeosad.
Tööprojekti staadiumi teemudelit kasutatakse töövõtu lähtekohana ning
33
ehitusdokumendina. Eri hangete puhul võidakse eraldi kokku leppida, et tee teatud
osi (pindu) ei modelleerita. Tööprojekti teemudeli alusel koostab töövõtja
teekonstruktsiooni ehitusmudeli, kasutades seda muutmatul kujul või kohandades
selle oma tehnikale sobivaks. NB! oluliseks väljundiks tööprojekti staadiumi
mudelitele on masinloetava info loomise võimalus.
Tööprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada
täpselt:
● Tee pind (pinnamudel),
● Katendikihid (pinnamudel),
● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid),
● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid),
● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid).
Lisaks modelleeritakse:
● Voolusängide asukohtade muutused,
● Pinnakuivendus: külgkraavid, äravoolukraavid, piirdekraavid, setitus- ja
rahustusbasseinid, imbalad;
● Pinnasevee kaitserajatised (pinnad teemudelis).
6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000)
Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 1000, vastavalt projekti
osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 2000 ja
3000).
34
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevast alapeatükist:
● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
6.3.1. Muldkeha ja geotehnika
Eelprojekt
Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse üldjooneliste
ruumivarudena (alade piiritlustena ja ruumimudelitena) mahtude suurusjärgu ja
kulude hindamiseks vajalike kesksete osadena:
● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel),
● Vaiamisalad ja alusplaadid (3D-ruumimudel),
● Stabiliseerimisalad (3D-ruumimudel).
Põhiprojekt
Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse täpsustatud
ruumivarudena suurusklassi ja kulude hindamiseks alus- ja
tugevduskonstruktsioonid koos nende piiridega:
● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel),
● Vaiamisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast),
● Stabiliseerimisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast),
● Alusplaadid (3D-piirid üla- ja alapinnast).
Aluspõhja detailseid tugevdamismeetmeid põhiprojekti staadiumis ei modelleerita.
Tööprojekt
Aluspinna tugevdamismeetmed modelleeritakse nii, et töövõtja saab selle mudeli
alusel koostada vajalikud ehitusmudelid:
35
● Aluspinna tugevdamismeetmete rakendamiskohad (pinnasemasside
vahetused, stabiliseerimisalad, postide asukohad ja pikkused, eelkoormamine,
vastunõlvad, vaiamisalad ning vaiade asukohad ja pikkused),
● Ehitusaegsed toestused.
6.4. Süsteemid (InfraBIM tase 3000)
Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 3000, vastavalt projekti
osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja
2000).
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevatest alapeatükkidest:
● 9.2. Välisruum
● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
● 9.4. Haljastus
● 9.5. Välisvalgustus
● 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk
● 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk
● 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk
● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk
● 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk
6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed
Eelprojekt
36
Tehnovõrkude ja seadmete modelleerimine eelprojekti staadiumis lepitakse kokku
hankepõhiselt.
Eelprojekti staadiumis piisab, kui esitatakse kulude poolest oluliste tehnovõrkude ja
seadmete paigutuse üldpõhimõtted (näiteks elektriliinid, gaasitrassid ning vee- ja
kanalisatsioonivõrgu peatorustikud). Sõltuvalt tüübist esitatakse paigutus
murdejoonte või torustikmudelina. Kriitilised kohad, kus on võimalikud vastuolud
teiste tarinditega, tuleb projekteerida kolmemõõtmelisena, et lihtsustada vastuolude
kontrollimist. Kui elementidele on määratud kõrguspositsioon, tuleb
kõrguspositsiooni täpsusaste esitada elemendi omadusena.
Eelprojektis tuleb määrata veeärajuhtimise ruumivarude seisukohalt tähtsad
objektid:
● Piirkondlik sademevete ärastus selgitus, valgalad ja valgumissuunad.
Põhiprojekt
Pinnamudelid, murdejooned:
● Uued ja teisaldatavad õhujuhtmed (staatus peab selguma mudeliteabest),
● Uued ja teisaldatavad maakaablid,
Torustikmudel:
● Vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos kaevudega,
● Kaugküttetorustikud,
● Maagaasitorustikud.
● Kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud)
● Pumplad (3D-kehana) koos äravoolutorudega.
Süvakuivenduse modelleerimise osas lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi.
37
Juhtmed ja kaablid esitatakse murdejoontena ning vee- ja kanalisatsioonivõrgud
torustikmudelina. Erandiks on kohad, kus ruumi vähesuse tõttu tuleb täpsed
kõrgused projekteerida juba selles staadiumis. Need kohad tehakse teatavaks mudeli
kaaskirjas.
Seadmete paigalduspõhimõtted arutatakse läbi seadmete omanikega.
Tööprojekt
● Tee haldaja omanduses olevate tehnovõrkude ja seadmete mudel viiakse
ehitusprojekti täpsusastmele. Mudelis esitatakse varustuse ja seadmete täpsed
asukohad.
● Torustikmudelina modelleeritakse kuivenduskonstruktsioonid (truubid,
kaevud, sademeveetorud, pumplad (3D-kehana))
Kolmanda osapoole omanduses olevate tehnovõrkude, kaablite ja seadmete
paigaldusprojektide modelleerimise üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi.
Ehitusprojekteerimise etapi tehnovõrkude sisu on üksikasjalikult määratletud
Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendi YIV2015 osas 6: Süsteemid.
6.4.2. Valgustus
Eelprojekt
Valgustuse osas peavad mudelis kajastuma valgustuspõhimõtted. See tähendab,
valgustuspõhimõtted võib esitada näiteks aladena, mille omadusena võib märkida
kavandatud valgustusklassi. Visualiseerimise eesmärgil võib mudelisse lisada
valgustiposte.
Põhiprojekt
Põhiprojektis modelleeritakse valgustatav teeosa ning valgustusklass (2- või 3-
mõõtmeline ala või murdejoon) ning esitatakse postide (3D-kehana) paigutus kulude
38
hindamiseks ning võimalikuks näitlikustamiseks. Modelleeritakse
elektriliitumiskohad. Erivalgustuse modelleerimise (näiteks silla puhul) üle
lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi.
Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:
● Teevalgustite üksikasjalik paigutus valgustustehniliste arvutuste alusel
(postide paigutus),
● Valgustipostid ja nende alused,
● Valgustuse elektritoide ja juhtimissüsteemidest tulenevad:
○ Elektriliitumised,
○ Elektriseadmed,
○ Elektrivõrk ja kaablid.
3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D-
murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt.
6.4.3. Liikluskorraldus
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis modelleeritakse mahus, mis võimaldab hinnata konflikte
tehnovõrkude ja seadmetega:
● liiklusmärgid ja piirded,
● portaalid,
Kulukalkulatsioonis võetakse seadmed arvesse kuluna teemeetri kohta.
39
Põhiprojekt
Põhiprojektistaadiumis esitatakse liikluskorralduse kohta järgmised andmed:
3D- keha:
● liiklusmärgid ja piirded,
● portaalid koos jalustega,
● infotahvlid koos jalustega (olulisemad infotahvlid modelleeritakse alati –
väikesemahuliste hangete puhul lepitakse modelleerimine kokku
hankepõhiselt).
3D- murdejooned:
● sõiduradade eraldusjooned ja muud olulised sõidurajamärgised (võivad
sisalduda ka teemudelis).
Tööprojekt
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:
● Liiklusmärgid ja piirded;
● Portaalikonstruktsioonid, tahvlid koos mõõtmetega ning jalused;
● Kõik liiklusjuhtimise seadmed - tõkkepuud, väravasüsteemid,
numbrituvastuse süsteemid jne;
● Teemärgistused ja nende tunnused.
Teostusmudeli esitamisel tuleb juurde lisada liikluskorraldusskeem.
6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika
Eelprojekt
40
Ei modelleerita. Kulukalkulatsiooni võetakse valgusfoorid ja muud
telemaatikaseadmed arvesse ühe kuluartiklina.
Põhiprojekt
Modelleeritakse liiklusjuhtimise projekti alusel ruumivarudena ühitamise
seisukohalt tähtsate telemaatikaseadmete jalused, viidad ja seadmeruumid (3D-
objektidena). Vajaduse korral koostatakse telemaatikaseadmete mudelid
näitlikustamise jaoks.
● Tähtsad ruumivarud (esialgsed asukohad)
○ Juhtimiskilbid,
○ Elektriliitumiste kohad.
Tööprojekt
Ehitusprojekteerimise etapil modelleeritakse (3D-objektidena):
● Telemaatikaseadmed, nende eeldatavad portaalid ja jalused,
● Kaablikaevud, kaabeldus ja kaitsetorud,
● Võimalikud juhtimiskilbid,
● Elektritoitesüsteemid ja -kaablid,
● Andmesidesüsteemid ja -kaablid.
3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D-
murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt.
41
6.5. Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500)
6.5.1. Ajutised ehitised
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida. Kui selles
staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus, millel on oluline mõju
kuludele, tuleb see esitada ka mudeliinfona. Näiteks esitada info alana, mille
omadused annavad olulist teavet.
Põhiprojekt
Tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi väga
detailselt projekteerida. Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad tööaegsed
meetmed (näiteks tugiseinad, pinnasevee taseme langetamine ja ümbersõiduteed)
tuleb modelleerida alade või ruumina, mille omadusteave annab vastava meetme
kohta piisavalt informatsiooni.
Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis.
Tööprojekt
Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud ehituse
korraldamise kavast. Valdkond käsitleb erinevaid tugikonstruktsioone, betooni
valuvorme, ohutusmeetmete tagamise lahendusi, ladustusalasid, jms.
6.6. Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000)
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevast alapeatükist:
● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
42
Eelprojekt
Teerajatised modelleeritakse eelprojekti staadiumis samal põhimõttel kui sillad, st
muude teerajatiste modelleerimisel piisab nähtavate pindade esitamisest.
Põhiprojekt
Tarindi ehitustehnilistest osadest modelleeritakse tee-, tänava- ja raudtee
põhiprojekti staadiumis lisaks nähtavatele konstruktsioonidele kõik alustarindid ja
nendega seotud maastikurajatised (näiteks nõlvad). Varustus ja seadmed
modelleeritakse vajalikus ulatuses. Sarrust või väikedetaile selles staadiumis ei
modelleerita.
Müratõkkeseinad ja -piirded modelleeritakse samuti nagu teerajatised. Mudelist
peavad selguma seina kõrgus ja nähtavad pinnad. Tee-, tänava- ja raudteeprojektis
tuleb kindlaks määrata ka müratõkkeseinte arhitektuur, mida tuleks arvesse võtta
esitlusmudelite tegemisel.
Tööprojekt
Kui ei ole määratud teisiti, modelleeritakse silla modelleerimise andmesisu järgi
(Lisa 4. TS InfraBIM silla ja kai andmesisu nõuded). Müratõkkeseinte ja -piirete
modelleerimise osas lepitakse kokku hankepõhiselt.
6.7. Maastikuarhitektuur
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017
järgnevatest alapeatükkidest:
● 9.2 Välisruum
● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
● 9.4 Haljastus
43
6.7.1. Maastikuarhitektuur
Eelprojekt
Maastikuarhitektuuri modelleerimise põhimõte on üldjoontes see, et mudelisse
kantakse need osad, millel on mõju ruumivajadustele, tehnikaliikide ühitamisele,
mahuarvutustele ning kulukalkulatsiooni koostamisele. Objekti välimuse,
pinnakattematerjalide jms seotud aspektid esitatakse eraldi koostatavas mudelis.
● Maastiku inventeerimisandmed ja tee maastikumudeli liigendus (2D alade
piiritlustena),
● Maastikukujundus ja müravallid. Need kantakse teemudelisse (3D
ruumimudelitena),
● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D alapiirid)
istutusalade ja pinnamaterjalide kohta.
Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse keskkonnaobjektidest:
● Maastikukujundus, müravallid. Need kantakse teemudelisse (müravallid
pinnamudelina teemudelis, kuhjamis- ja kaevandamisalad eraldi 3D-
ruumimudelitena ja samakõrgusjooned, maastikukujundus
samakõrgusjoontega esitatuna);
● Kuhjamisalad (ala piiritlus, pinnamudel pealispinnast);
● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D-alapiiri) istutusalade
ja pinnamaterjalide kohta.
Tööprojekt
44
Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:
● Istutusalad (alade piirid),
● Metsastatavad alad (alade piirid),
● Murud ja katted (alade piirid);
● Kivikatted ja muud kõvad pinnakatted (alade piirid),
● Muud keskkonna eriobjektid (ökoloogilised koridorid, teekunstiobjektid) iga
hanke puhul eraldi,
● Kuhjamisalad (alade piirid, 3D-ruumimudel, pinnamudel pealispinnast).
6.8. Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT
TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD)
Märkus: Maa-ametil olemas rakendus ja kehasid saab tõmmata projekti. See on on
hea algus. Peame alustama loendist nii infra kui hoonete puhul. Tulemusena tekkib
üks osamudel. Kommenteerimise hetkel ei ole veel koosolekud toimunud.
Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016, 3) Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ja heast
geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast. Eraldiseisev osamudel, kuhu
liidetakse enne projekti piirangud ja projektis tekkivad piirid ja piirangud.
6.8.1. Piirid ja piirangud
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest (2D alade
piirjooned):
● Ruumivaru (maastikul),
● Üldplaneeringul ettenähtud liiklusala piirid,
45
● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja
pargiala piirid.),
● Nähtavusalade piirid,
● Kaitsealade piirid.
Põhiprojekt
Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest ( 2D alade
piirjooned):
● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja
pargiala piirid),
● Nähtavusalade piirid,
● Kaitsealade piirid,
● Servituutalade piirid, tööaegsed õigused (sh töö ajaks hallatavad alad),
● Põhjaveealade piirid,
● Saastunud maa-alade piirid ja võimalik sügavus,
● Koormusalade piirid, tööaegne kasutus,
● Kuhjamisalade ja pinnasematerjalide kaevandamisalade piirid jne
(Projektkaardi 2D-jooned + 3D ruumimudel).
Tööprojekt
Põhiprojekti etapil modelleeritud piirid ja piirangud on ehitusprojekti lähtekohaks.
46
6.9. Keskkonnamõjud
Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi.
Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda. Niisuguste mõjualade
piirid võivad olla näiteks:
● Liiklusmüratsooni piirid,
● Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid,
● Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid,
● Vibratsiooni mõjuala piirid.
6.10. Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD)
Lähtutakse määrusest “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded”
§ 19. Värvitoonid teostusjoonisel
(1) Teostusjoonisel kasutatakse värvitoone järgmiselt:
1) punasega kujutatakse teostusmõõdistamise objekt;
2) rohelisega kujutatakse olemasolev objekt;
3) sinisega kujutatakse demonteeritud või kasutusest välja jäetud objekt;
4) violetsega kujutatakse uus põhiobjekti maandusobjekt;
5) helesinisega kujutatakse asjakohasel juhul teisele omanikule või valdajale kuuluv
samaliigiline objekt;
6) kihijärgse pruuni värviga kujutatakse piirid;
47
7) kihijärgse musta värviga kujutatakse muud objektid, nagu taustaobjekt,
joonsidemed, trassi teljed, muu teave.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhul omistatakse nõutav
värvitoon joonise elemendile.
(3) Teostusjoonisel kasutatavate värvitoonide järjekorranumbrid ja RGB-koodid on
järgmised:
1) punane – nr 1, RGB-kood 255,0,0;
2) roheline – nr 3, RGB-kood 0,255,0;
3) helesinine – nr 4, RGB-kood 0,255,255;
4) sinine – nr 5, RGB-kood 0,0,255;
5) violetne – nr 6, RGB-kood 255,0,255;
6) pruun – nr 32, RGB-kood 204,101,0;
7) must/valge – nr 7, RGB-kood 255,255,255.
§ 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil
(3) Piiri kujutamise värvid ja RGB-koodid on:
1) riiklikult kehtestatud geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – punane toon, nr
240, RGB-kood 255,0,63;
2) kohalikus või muus geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – tumesinine toon,
nr 164, RGB-kood 0,31,127;
3) aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud piir – helesinine toon, nr 133, RGB-
kood 82,165,165;
4) plaani- või kaardimaterjali alusel vormistatud piir – heleroheline toon, nr 73,
RGB-kood 124,165,82.
48
Reaalprojekti ettepanek süsteemidele:
VKV
Sademevee kanalisatsioon - roheline (värvikood: 124 )
Rennid ja restkaevud - punane (värvikood: 1)
Veetorustik - sinine (värvikood: 5)
Reoveekanalisatsioon - pruun (värvikood: 34)
Survekanalisatsioon - lilla (värvikood: 210)
SVV
Kaugküttetorustik - tumepunane (värvikood: 12)
GVV
Gaasitorustik - oranž (värvikood: 20)
ENV
Sidekanalisatsioon – roheline (värvikood: 74)
ELV
Keskpingekaabel – sinine (värvikood: 0,95,127)
Madalpingekaabel – tumesinine (värvikood: 0,0,127)
Kõik olemasolevad tehnovõrgud – hall (värvikood: 8)
Puuduolevad taristu elemendid määratakse lähtuvalt YIV2015 osa 10.
Tabel 3
Kood Selgitus Täpsustus Värv
49
Olemasole Projekteerit
v ud
Pinnase-, alus- ja
1000 kaljutarindid helehall hall
Olemasolevad
tarindid ja
1100 ehitiseosad helehall hall
Saastunud pinnased
1200 ja tarindid helehall hall
Vundamenditarindi
1300 d helehall hall
1400 Alustarindid helehall hall
Kalju tihendus- ja
1500 tugevdustarindid helehall hall
1600 Süvendid ja kraavid helehall hall
Kaljusüvendid, -
1700 kraavid ja -tunnelid helehall hall
50
Mulded, muldkehad
1800 ja täited helehall hall
2000 Katted ja katendid helepruun pruun
Katte osad ja
raudtee helekollan
2100 alustarindikihid e kollane
Ääretoed, rennid,
astmed ja
2200 erosioonitõkked hall must
helerohelin
2300 Taimtarindid e roheline
Raudteede
2400 pealisehitised helepruun pruun
Vee- ja
kanalisatsioonisüste
3100 emid Veetorustik helesinine sinine
Vee- ja
kanalisatsioonisüste helerohelin
3100 emid Sademevesi e roheline
51
Vee- ja
kanalisatsioonisüste helepunan
3100 emid Reovesi e punane
Ohutusrajatised ja
3200 infosüsteemid hall must
Elektri-, tele- ja Elektrijuhtmed helekollan
3300 tehnosüsteemid ja -kaablid e kollane
Elektri-, tele- ja Andmesidekaa helerohelin
3300 tehnosüsteemid blid e roheline
Termo- ja hele
3400 gaasisüsteemid magenta magenta
Sillad,
Ehitustehnilised teerajatised,
4000 ehitiseosad hooned helesinine sinine
Murdejooned – punane
Ajutised tarindid – helepunane
52
Likvideeritavad
objektid – lilla
Valminud (as built) – oranž
Kõrgus vms on
oletuslik.
Ruumireserv
või Läbipaistv Läbipaistv
projekteeritav us näiteks us näiteks
Oletuslikud andmed info 50% 50%
6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad
Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid
ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja
geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest.
7. Eksportimine avatud formaati
Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte vahel
kasutatakse avatud failiformaate. Levinumad formaadid on IFC hoonetel ning
LandXML rajatistel. buildingSMART Finland on loonud LandXMLi edasiarenduse
Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on põhjendatud ja projekti osalised on
instrueeritud ning tehniliselt on formaadi kasutamine võimalik, võib olla ka IM4
üheks avatud formaadiks.
53
7.1. IFC
Oluline on tagada, et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku
andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule.
Eelistatud failiformaat on *.ifc, kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud ka
kasutada *.ifzZIP formaati. Eelistatud IFC versioon on IFC2X3 ning andmekogu
definitsioon Coordination View Version 2.0. Nõuete korrektse täitmise korral võib
kasutada ka uuemaid IFC versioone.
Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse, elemendi olemusele
vastavasse IFC klassi ja tüüpi. Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete
andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“. Tundmatute või geneeriliste objektide
(IfcBuildingElementProxy või IfcObject) kasutamine peab olema võimalikult väike
ning on lubatud ainult juhtudel, kui elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu.
Sobiva IFC klassi mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning
lisada sellekohane märge mudeli kaaskirja.Kas Kaisa oskab siia tuua näiteid infrast
lisaks?
Tehnosüsteemide mudelite osasüsteemide nimetused peavad olema leitavad selleks
ettenähtud „system“ parameetri alt IFC struktuuris IfcElement (relation to) →
IfcSystem.
Arhitektuuri- ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed. Telgede
eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi.
Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi
omaduste kogumeid (nt Pset_WindowCommon) ning tarkvaras juba olemasolevaid
(hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute.
Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi omaduste
kogumeid (export user defined property sets) ning koondada sinna alla selles ehitise
elukaare etapis (nt eelprojektis) konkreetsele elemenditüübile nõutud informatsioon
(vajalik usaldusväärne andmesisu). Vältida tuleb samasisuliste parameetrite
taasloomist või infoväljade dubleerimist.
54
Keelatud on mudelist kontrollimata info eksportimine. Originaaltarkvarast tuleb
välja eksportida vaid see info (omaduste kogum), mis on konkreetsel hetkel
elemendile nõutud ning mis on kontrollitud.
Mudeli elemendid, mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida selliselt, et
need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja eraldi osadena.
Näiteks rippfassaad IfcCurtainWallType element peab jagunema edasi
IfcMemberType, IfcPlateType ja IfcDoorStyle elementideks. Analoogsed
elemendid võivad olla veel näiteks piirded, trepid ja liitkonstruktsioonid.
Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt:
https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/
7.2. LandXML
LandXML töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus.
7.3. InfraModel
InfraModel töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus.
8. Mudeli dokumentatsioon
Tellija käsitleb 3D BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli alusel
genereeritud 2D jooniseid.
Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused antakse üle
tellijale. Tellijal on õigus lisatasuta kasutada mudelelemente, mis on mudelitesse
lisatud ja mis eksisteerivad enne tellijaga lepingu sõlmimist. Mudelielemente ja
nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses, ehitiste haldus- ja
hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste korral. Töövõtjal
55
puudub õigus esitada tellijale täiendav nõue seoses BIM materjalide arendamisega,
mis on tarvilikud projekti eesmärkide ja lepingu täitmiseks.
Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid tarkvara
originaalformaadis (native format), avatud failiformaadis (IFC, LandXML) ning
kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad. Infomudeli kaaskiri sisaldab
lähteandmemudeli kaaskirja.
Nõuded mudeli kaaskirjale
Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:
● Mudeli (faili) nimetus
● Projekti nimi, tähis ja staadium
● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed
● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev
● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,
● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,
● Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)
● Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt
referentspunktide asukoht)
● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed
● Koordineerimistarkvara ja selle versioon
● IFC ja muud klassifikatsiooni erisused
● Geomeetria erisused
● Infosisu erisused
● Mudelis esinevad vastuolud
56
● Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)
● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel
● Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides
Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate (näiteks Rail Baltica,
Maanteeamet, EVR, … ) liigituse erisused. Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite
kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka
projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse
kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis.
9. Vastuolud
Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade mudelite
vahel, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning geomeetriliste ja mitte-
geomeetriliste vastuolude puudumine. Geomeetriline ja mittegeomeetriline info on
võrdse olulisusega ning peavad olema kontrollitud. Peaprojekteerija kohustus on
kontrollida alltöövõtjate/ partnerite mudeleid ja tehtud tööd, koondada valdkonna
mudelid koondmudeliks ja tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav
kvaliteet.
Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas hälbed
lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige põhiprojekt
staadiumis. Lubatud maksimaalsed geomeetrilised vastuolud hoonetel põhiprojekti
staadiumis on välja toodud „Lisa 3, BIM lubatud vastuolud“ dokumendis.
10. Teostusmudel
Teostusmudeli koosseisus on nõutud andmete esitamine taristuobjekti
korrashoiutegevuste tarvis. Andmevajadus on määratud “Lisa 2 taristu andmesisu
nõuded”.
57
Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide valdkondade avatud
formaadis BIM mudelid. Mudelite originaalformaadid (native format) tehakse
kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale, kellega tellija sõlmib lepingu.
Projekteerimisaegsed originaalformaadid on abiks töö- ja teostusmudeli
koostamisel.
Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade tööprojektide
koostamine, kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat, tööprojekti järgne ehitamine
ning tööprojekti ja ehitustegevuste aegsete muudatuste sissekandmine mudelitesse.
Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja toodud
meetodid ja protsessid, kuidas kavatsetakse töö- ja teostusmudeleid koostada. Lisaks
peab BIM rakenduskavas olema näidatud, milliseid meetodeid kasutatakse
teostusmudeli valideerimiseks.
Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile ning sisaldab
ehitusaegseid muudatusi, asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud informatsiooni.
Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus mudeli
elemente, mis on üle antud ehitajale (peatöövõtja) hankedokumentidega.
Teostusmudeli loomine peab toimuma paralleelselt ehitustööde teostamisega. Igal
ajahetkel olemasolev teostusmudel ei tohi olla ehitusprotsessist nihkes rohkem kui
4 nädalat. Tellija ja omanikujärelevalve kontrollivad teostusmudeli arengut
töövõtjaga kokkulepitud sagedusega. Alternatiivina võib teostusmudeli uuendamine
ja edastamine seotud olla ehitustööde akteerimisega.
Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide
lõplikust asukohast. Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud, kuna nende
püsivus ajas on küsitav. Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub tellijaga
kokkuleppel. Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks lokaalsed suhtelised
lingid. Suhteline link algab mudeli peakaustast.
Soovitatav näide:
58
\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-
008.pdf
Vale näide:
E:\Mudelid\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-
süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf
Viited (lingid) peavad olema tavapäraselt tehtud kas otse dokumentidele või neid
koondavatesse kaustadesse. Viited viidetele pole lubatud. Oluline on tagada lingi
püsivus ajas.
Teostusmudelid (kõikide erinevate valdkondade mudelid) antakse tellijale üle nii
originaalformaadis (native format) kui ka avatud failiformaadis. Dokumentatsiooni
hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad.
11. Lisad
11.1. Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded
11.2. Lisa 2 taristu andmesisu nõuded
11.3. Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad
11.4. Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2.
11.5. Lisa 5 InfraBIM klassifikaator
59