Kiri

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tellija: Malle Saks Aadress: Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu Telefon: 554 4588; E-post: [email protected] Puurimisfirma: Kaevupuurija OÜ (registrikood 10369947) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000044 Aadress: Tammeoksa 28b, Tartu 50414, Tartu maakond Telefon: 552 3169; E-post: [email protected] Puurkaevu ehitusprojekt Töö nr 20/3079 Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu (katastritunnus 52801:011:0410) Projekteerija: OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000011 Aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: 5358 3700; E-post: [email protected] Marge Uppin, hüdrogeoloog 20.09.2020 Tallinn 2020  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 SISUKORD 1. ÜLDANDMED .........................................................................................3 2. PUURKAEVU HOOLDUSALA VÕI SANITAARKAITSEALA ......5 3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .............................................................................................8 4. PUURKAEVU KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE....................11 5. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET .......11 LISAD 1. Puurkaevu asukoha kooskõlastus 2. Kinnistu omaniku volikiri 2/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 1. ÜLDANDMED Puurkaevu ehitusprojekti koostamisel on arvestatud alltoodud seadustes ja määrustes toodud nõudeid:  Keskkonnaministri 09.07.2015. aasta määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”  Ehitusseadustik  Veeseadus  Sotsiaalministri 24.09.2019. aasta määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli- nõuded ning analüüsimeetodid1” Puurkaevu asukoht Aadress: Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Katastritunnus: 52801:011:0410 Koordinaadid: X = 6 461 377,9 ja Y = 650 251,2 Maapinna abs kõrgus: 64 m Puurkaevu asukoht kooskõlastati Nõo Vallavalitsuses 28.07.2020. a korraldusega nr 356. Puurkaevu asukoha valikul lähtuti tellija soovist, võttes arvesse ka puurkaevu paiknemist võimalike reostusallikate suhtes ning rajamise ehituslikke aspekte ja veetrassi paigutamise võimalikkust puurkaevust tarbijani. Puurkaevu asendiskeem mõõtkavas 1:500 on näidatud joonisel 1.1. Puurkaevu rajamise eesmärk ja veevõtt puurkaevust Puurkaev rajatakse olme-joogivee tarbeks. Kavandatav veevõtt puurkaevust on kuni 2 m3 ööpäevas. Puurkaevu veega varustatakse ~10 inimest. Puurkaevu sügavus ja avatav veekiht Puurkaevu sügavuseks on kavandatud 60 m ning sellega ammutatakse vett Kesk-Devoni veekompleksist (Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas). 3/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 Joonis 1.1 Puurkaevu asendiskeem mõõtkavas 1:500 (aluskaardina on kasutatud Maa- ameti WMS rakenduse ortofotot) 4/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 2. PUURKAEVU HOOLDUSALA VÕI SANITAARKAITSEALA Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse veeseaduse § 154 kohane hooldusala. Hooldusala ulatus on 10 meetrit. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1. väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2. karjatamine; 3. ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4. maaparandussüsteemide rajamine; 5. sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6. reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7. kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8. kalmistu rajamine; 9. jäätmete käitlemine; 10. maavara kaevandamine. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust (Veeseadus § 127 lõige 1). Puurkaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu valdaja. Reostusohtlikud ja kitsendusi põhjustavad objektid Puurkaevust 68 m kaugusel kirdes paiknevad septik ja imbväljak. Puurkaevust 43 m kaugusele kirdesse planeeritakse rajada reoveepuhasti (septik) ning 68 m kaugusele põhja imbväljak (joonis 2.1). Rajatav puurkaev paikneb Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardi alusel avalikult kasutatava tee (Nõo-Kambja tee nr 22180) kaitsevööndis, jäädes ~15 m kaugusele tee servast (joonis 2.2). Vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõikele 2 on ehitise kaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Ehitusseadustiku lisa 1 alusel on puurkaev (tootlikkus alla 10 m3 ööpäevas või kuni 50 inimest) ehitusloakohustuslik rajatis. Siiski võib Ehitusseadustiku § 70 lõike 3 kohaselt kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Seega tuleb planeeritavaks tegevuseks saada enne puurimistööde algust nõusolek Maanteeametilt. Looduskaitselised piirangud puurkaevu rajamiseks puuduvad. 5/12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 Joonis 2.1 Reostusohtlikud objektid (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS rakenduse ortofotot) 6/12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 Joonis 2.2 Puurkaevust 200 m raadiuses paiknevad kitsendused (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS rakenduse põhikaarti) 7/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kvaternaari setete (pinnakate) paksus on piirkonnas kuni ~10 m. Kvaternaari setted koosnevad valdavalt saviliiv- ja liivsavimoreenist (liustikusetted). Vahetult pinnakatte all levivad Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku terrigeensed kivimid, mis moodustavad Kesk-Devoni veekompleksi. Veekompleks koosneb peeneteralistest liivakividest, milles esineb aleuroliitseid ja savikaid vahekihte ning läätsi. Veekompleks toitub valdavalt sademetest. Veekihile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg ja HCO3-Mg-Ca tüüpi vesi mineraalsusega 0,3 - 0,5 g/l. Veekompleksi lamamiks on Narva lademe savikad aleuroliidid, domeriidid, merglid ja savid, mis moodustavad Narva regionaalse veepideme. Puurkaevu sügavuseks on kavandatud 60 m ning sellega avatakse Devoni ladestu Kesk- Devoni ladestiku Aruküla (D2ar) lademe liivakivid. Staatiline veetase jääb ~2 m sügavusele maapinnast. Keskkonnaregistris olevate lähimate sama veekihti avavate puurkaevude andmetel on tootlikkuse 3,6 l/sek juures veetaseme alandus ~7,5 m (puurkaevu erideebit 0,48 l/s x m). Projekteeritava puurkaevu eeldatav geoloogiline ja hüdrogeoloogiline läbilõige on toodud joonisel 3.1. Geoloogiline läbilõige täpsustatakse puurimistööde käigus ja vastavalt vajadusele korrigeeritakse puurkaevu konstruktsiooni. Põhjaveekihi kaitstus ja puurkaevu mõju piirkonna puurkaevudele Kesk-Devoni veekompleks on vaadeldavas piirkonnas nõrgalt või keskmiselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Väikese veetarbimise tõttu planeeritav puurkaev ei avalda mõju teistele piirkonnas olevatele puurkaevudele. Rajatavast puurkaevust 1 km raadiuses keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud on toodud joonisel 3.2. 8/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 Joonis 3.1 Puurkaevu läbilõige 9/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 Joonis 3.2 Puurkaevust 1 km raadiuses olevad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS rakenduse põhikaarti) 10/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 4. PUURKAEVU KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE Puurkaevu konstruktsioon peab: - tagama põhjaveekihi kaitstuse reostuse eest; - tagama projektikohase tootlikkuse juures tahkete osakesteta vee; - välistama saastunud vee, sh ülemiste põhjaveekihtide vee sissevoolu puurkaevuga avatavasse põhjaveekihti; - tagama manteltorude põhikolonni ulatuse vähemalt 30 cm üle maapinna või ehitise põranda; - tagama manteltorudetaguse ruumi isolatsiooniga sademevee ja maapinnalt arvates esimese põhjaveekihi teineteisest eraldamise; - kindlustama, et isolatsiooni tagamiseks oleks eri veekihtide üksteisest eraldamisel ettepuuritud puuraugu ja manteltorude diameetrite vahe vähemalt 50 mm; - tagama puurkaevu vettandva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud veehulga läbilaskvuse; - tagama puurkaevu puhastuspumpamise ja veetaseme mõõtmise võimaluse. Puurkaev puuritakse puuragregaadiga Nordmeyer DSB 1/5.5 keerdpuurimise meetodil. Puurimine lõpetatakse, kui on saadud vajalik veehulk. Puurimise algdiameeter on valitud sellisest, et oleks tagatud ettepuuritud puuraugu ja manteltorude diameetrite vahe vähemalt 50 mm. Puurauk sügavusega 60 m puuritakse Ø 180 mm puuriga. Puurauku paigaldatakse PVC manteltoru Ø 113 mm. Manteltorukolonni pikkus on 60,4 m, millest alumised 12 m on piluperforeeritud (pilu laius 0,75 mm), et vältida liivase sette sattumist kaevu. Manteltoru ots jääb 40 cm võrra maapinnast kõrgemale. Pilufiltri tagune osa täidetakse kruusapuistega (silikaat liiv fraktsiooniga 2 - 6 mm), mis ulatub 3 m pilufiltrist ülespoole. Kruusapuiste peale tehakse isepaisuvate savigraanulitega savitamponaaž 1 m ulatuses. Manteltorude tagune tsementeeritakse alt ülesse, kasutades puuraugu ja manteltoru vahelises tühimikus tsementeerimistoru. Tsementeerimistoru eemaldatakse peale tsementeerimist. Manteltoru ümbritsetakse maapinnast 0,5 m sügavuseni savilukuga. Pärast kaevu valmimist kaetakse puurkaevu suue korgiga. Puurkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid, millel on vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk. Puurkaevu rajamisel kasutatavad materjalid: Torud: PVC Ø 113x5 mm, millest alumised 12 m piluperforeeritud; kogus 60,4 m Tsement: CEM I 42,5; kogus 870 kg Filtritagune materjal: silikaat liiv fraktsiooniga 2-6 mm; kogus 360 kg Savi: kogus 50 kg Puurkaevu eeldatav geoloogiline läbilõige ja konstruktsioon on toodud joonisel 3.1. Rajatava puurkaevu konstruktsioon võib erineda ehitusprojektikohasest konstruktsioonist tegelike hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu, tagades sätestatud nõuete täitmise ning ehitusprojektikohase põhjaveekihi avamise. Puurimistööde ajal tehtavaid puurkaevu konstruktsiooni muudatusi tuleb põhjendada ja vajadusel kooskõlastada enne muudatuste tegemist Keskkonnaametiga e-kirja teel. 11/12  OÜ Inseneribüroo STEIGER Põhiprojekt Ehitusprojekt nr 20/3079 Seletuskiri (versioon 2) Tartu maakond, Nõo vald, Kolga küla, Metsasalu kinnistu Kuupäev: 20.09.2020 5. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET Puurkaevu rajamise lõpetamisel tehakse puurkaevu puhastuspumpamine pumbatava vee selginemiseni. Puhastus ja proovipumpamine tehakse airlift-meetodil. Puurkaevu hüdrogeoloogiliste parameetrite määramiseks tehakse proovipumpamine vähemalt 1,3 kordse projekteeritud tootlikkusega või maksimaalse tootlikkusega, kui projekteeritud tootlikkust ei saavutata. Proovipumpamist tehakse kuni dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni. Enne proovipumpamise algust mõõdetakse staatiline veetase. Proovipumpamise käigus mõõdetakse dünaamiline veetase, määratakse veetaseme alandus ja puurkaevu tootlikkus (l/sek) ning arvutatakse erideebit. Puurkaevus, mis võetakse kasutusele rohkem, kui neli kuud pärast puurkaevu rajamist, tehakse enne kasutusele võtmist täiendav puhastuspumpamine. Proovipumpamise lõpus võetakse veeproovid vee kvaliteedi hindamiseks vastavalt keskkonnaministri 09.07.2015. a määruse nr 43 § 19 lg 1 punktile 2, mille kohaselt tuleb joogivee võtmiseks rajatud puurkaevu, mis ei ole ühisveevärgi osa, vees määrata nimetatud määruse lisa 4 punktides 5.1 - 5.3 toodud järgmised näitajad: 5.1 Organoleptilised näitajad: värvus, hägusus, lõhn; 5.2 Füüsikalis-keemilised näitajad: oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, ammoonium, fluoriid, kloriid, kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, raud, sulfaadid, vesinikkarbonaadid; 5.3 Mikrobioloogilised näitajad: Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv. Veeproovid peab võtma veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Pärast puurimistööde lõpetamist esitatakse projekti, puurimispäeviku andmete ja veeanalüüsi tulemuste alusel puurkaevu andmed keskkonnaregistrisse. Puurkaevuga avatava põhjaveekihi vesi vastab üldjuhul joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61). Piirnormi võib ületada üldraua (200 µg/l) ja mangaani (50 µg/l) sisaldus, mille puhul on otstarbekas kasutada rauaärastusseadmeid. Juhul kui puurkaevu vesi ei vasta kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele, siis antakse täpsemad soovitused veepuhastusseadmete paigaldamiseks. 12/12  Aarne Timm Nõo Vallavalitsus Teie 24.09.2020 [email protected] Voika 23 Meie 29.09.2020 nr 15-2/20/44150-2 Nõo alevik, Nõo vald, 61601, Tartu maakond Metsasalu maaüksusele rajatava puurkaevu projekti kooskõlastamine Olete esitanud taotluse Nõo valla Kolga küla Metsasalu kinnistu (52801:011:0410) puurkaevu projekti kooskõlastamiseks. Kaev on projekteeritud riigitee nr 22180 kaitsevööndisse, ca 16 meetri kaugusele tee servast. Kavandatud päevane veetarve on alla 10 m³. Puurkaevu hooldusala raadius on 10 m (Veeseadus § 154 lg 3) ja vastavalt Veeseaduse § 148 lg 2 antud juhul sanitaarkaitseala ei moodustata. Kavandatava puurkaevu asukoht on riigitee kaitsevööndis, mille ulatus on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2, muuhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks vastavalt Inseneribüroo STEIGER OÜ tööle „Puurkaevu ehitusprojekt, töö nr 20/3079“. Maanteeamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). Nimetatud asukohas ei ole kaevule võimalik moodustada sanitaarkaitseala juhul, kui soovitakse veetarvet suurendada üle 10 m3. Maanteeamet ei soovita puurkaevu rajamist teekaitsevööndisse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa: 3079_PP_AA-3-01_v02_Metsasalu.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)