Kiri

PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2200/15 Projektijuht Veiko Kärbla Tartu 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 4 2. MÜRA NORMTASEMED ........................................................................ 5 3. MÜRAHINNANG .................................................................................. 7 3.1. LÄHTEANDMED .................................................................................... 7 3.2. ARVUTUSMETOODIKA ............................................................................ 8 3.3. LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED.................................................. 9 3.4. MÜRAKAITSEMEETMETE MÄÄRAMINE ..........................................................12 3.5. MÜRATÕKKESEINTE AKUSTILISED PARAMEETRID ............................................13 LISA 1. MÜRAKAARDID ............................................................................. 16  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 4 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE 1. SISSEJUHATUS Käesoleva töö raames antakse liiklusmüra hinnang (koos modelleeritud liiklusmüra leviku kaartidega) ning nähakse ette optimaalsed meetmed müra vähendamiseks Põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla teelõigus km 13,04 – 16,40. Müratundlikud hooned, mida käsitletakse täpsemalt, asuvad lõigus km 13,040 - 14,100. Lähteülesande kohaselt koosneb mürauuring järgmistest osadest: 1. Liiklusmüra leviku modelleerimine teeprojekti realiseerimisel 2014. a liiklusloenduse andmete alusel, sh mürakaartide koostamine ning esitatakse tabel, milles on näidatud teele lähimate hoonete juures (teepoolsel fassaadil) arvutatud Ld1 ja Ln2 müraindikaatorite väärtused. Sealjuures käsitletakse järgmisi situatsioone (eraldi päevane ja öine olukord): o Ainult autoliiklusega kaasnev müraolukord teeprojekti realiseerimisel; o Ainult autoliiklusega kaasnev müraolukord teeprojekti realiseerimisel ning müratõkkeseinte rajamisel; o Autoliikluse ja raudteeliiklusega kaasnev summaarne müraolukord teeprojekti realiseerimisel; o Autoliikluse ja raudteeliiklusega kaasnev summaarne müraolukord teeprojekti realiseerimisel ning müratõkkeseinte rajamisel. 2. Liiklusmüra leviku modelleerimine perspektiivses liiklusolukorras (2040. a liiklusprognoosi alusel), sh mürakaartide koostamine ning esitatakse tabel, milles on näidatud teele lähimate hoonete juures (teepoolsel fassaadil) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorite väärtused. Sealjuures käsitletakse järgmisi situatsioone (eraldi päevane ja öine olukord): o Ainult autoliiklusega kaasnev müraolukord; o Ainult autoliiklusega kaasnev müraolukord müratõkkeseinte rajamisel; o Autoliikluse ja raudteeliiklusega kaasnev summaarne müraolukord; o Autoliikluse ja raudteeliiklusega kaasnev summaarne müraolukord müratõkkeseinte rajamisel. 3. Antakse ülevaade autoliikluse ja raudteeliikluse müratasemete osakaalust paremal ja vasakul pool teed; 4. Müratõkkeseinte parameetrite määramine, iga müratõkkeseina puhul tuuakse välja ka 3D pilt arvutusmudelist. Käesolev töö on koostatud Reaalprojekt OÜ tellimusel, projekteerimistööde tellija (lõpptellija) ning müra modelleerimise lähteülesande koostaja on Maanteeamet. Töö teostati Hendrikson & Ko OÜ poolt. 1 Ld – hinnatud müratase päeval (7.00-23.00, dB(A)) 2 Ln – hinnatud müratase öösel (23.00-7.00, dB(A)) TÖÖ 2200/15 03.07.2015  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 5 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE 2. MÜRA NORMTASEMED Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Välismüra normtase on A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne (teatud ajaperioodi kohta energeetiliselt keskmistatud) helirõhutase LpA,eq,T. Mürasituatsiooni normatiivsuse hindamise kasutatakse kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) (ekvivalent)tase. Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset (LAr,ti), ehk etteantud ajavahemikus määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Antud juhul on päevase normtasemega – müra hinnatud tase kogu päeva vältel ehk Ld (7.00-23.00) – võrdlemisel ekvivalentmüra puhul parandusteguriks õhtusel ajal (19.00-23.00) esinevale liiklusmürale lisatav +5 dB, mis rõhutab õhtusel ajal esineda võivat suuremat häiringut. Öisele mürale – müra hinnatud tase Ln öise ajavahemiku (23.00-07.00) vältel – eraldi parandustegurit ette nähtud ei ole, öise unehäiringu hindamiseks kasutatakse tavapäraselt oluliselt rangemate normide rakendamist kui päeval. Vastavalt eelpool nimetatud määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel: o I kategooria – looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; o II kategooria – laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; o III kategooria – segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); o IV kategooria – tööstusala. 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 6 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Tabel 1. Liiklusest tingitud müra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, dB päeval/öösel) Ala kategooria I II III IV üldplaneeringu looduslikud laste- ja segaala (elamud tööstusala alusel puhkealad ja õppeasutused, ja rahvuspargid, tervishoiu- ja ühiskasutusega puhke- ja hoolekandeasut hooned, tervishoiuasutus used, kaubandus-, te puhkealad elamualad, teenindus- ja puhkealad ja tootmisettevõtte pargid linnades d) ning asulates Taotlustase 50/40 55/45 60/50 65/55 uutel planeeritavatel aladel Taotlustase 55/45 60/50 60/50 70/60 olemasolevatel 651/551 aladel Piirtase 55/50 60/55 65/55 75/65 olemasolevatel 651/601 701/601 aladel Kriitiline tase 65/60 70/65 75/65 80/70 olemasolevatel aladel 1lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel. Antud juhul on tegemist olemasoleva tee rekonstrueerimisega ning ümberehitatav tee jääb samasse teekoridori, seega tuleb müra normeerimisel ning leevendusmeetmete vajaduse hindamisel lähtuda piirtaseme nõuetest:  Olemasolevate II kategooria elamualade piirtase on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 65/60 dB;  Tootmis- ja ärimaa funktsiooniga alasid ei ole käesolevas mürauuringus täpsemalt käsitletud, kuna neid ei saa otseselt müratundlike alade hulka lugeda. Mürakaitsemeetmete rakendamisel on eesmärgiks tagada olemasolevate alade müra taotlustasemest madalam mürafoon ehitusjärgses olukorras:  Olemasolevate II kategooria elamualade taotlustase on 60 dB päeval ja 50 dB öösel; Perspektiivses olukorras (liikluskoormuste jätkuva suurenemise korral) ei ole teatud ajahetkest alates taas võimalik vältida taotlustaseme mõningast ületamist, kuid leevendusmeetmed peavad ka perspektiivses olukorras jätkuvalt tagama piirtasemest madalama mürafooni. TÖÖ 2200/15 03.07.2015  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 7 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE 3. MÜRAHINNANG 3.1. LÄHTEANDMED Autoliiklus Liiklusmüra modelleerimisel lähtutakse olemasolevast (2014. a loendusandmed) ja perspektiivsest (hinnanguliselt aasta 2040) liiklussagedusest, müra modelleerimise aluseks olev liiklusuuring koostati samuti projekti „„Vana-Pääsküla - Topi teelõigu (km 13,0 – 16,4) tehniline projekt“ raames. Tabel 2. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused projektiala erinevates lõikudes (AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus). AKÖL AKÖL Raskeliiklus Piirkiirus Teelõik 2014 2040 (%) (km/h) Tallinn – Pärnu – Ikla 31 831 37 369 5,3 50/70/903 KM 13,04-13,7 Tallinn-Pärnu–Ikla 19 475 21 904 4,5 904 KM 13,7-18,3 Laagri - Harku 4247 4986 6 50 Vanasilla tn 1013 1189 1,3 50 Nõlvaku tn 997 1170 0,8 50 Seljaku tn 1691 1985 1,5 50 Tallinn - Saku - Laagri 5002 5872 13 50 Võrreldes olemasoleva olukorraga (2014. aasta liiklusloendus) prognoositakse lähima paarikümne aasta jooksul liikluskoormuste suurenemist ca 1,2 korda, millele vastav mürasituatsioon on muude tingimuste samaks jäämise korral ca 0,7 dB võrra halvem (kõrgema mürafooniga) kui olemasolevas olukorras. Müra modelleerimisel arvestati ka ristuvate kõrvalteede liiklusega, kuid leevendusmeetmete vajaduse hindamisel kujunes valdavalt määravaks ainult peateelt (Tallinn – Pärnu – Ikla) lähtuv liiklusmüra. Liiklus jaotati ööpäeva lõikes järgnevalt:  7.00-23.00 – 92% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,  23.00-07.00 – 8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. 3 50 km/h lõigus km 13,04-13,41, 70 km/h lõigus km 13,41-13,59, 90 km/h alates km 13,59 4 alates km 13,83 suvisel ajal kuni 110 km/h 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 8 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Raudteeliiklus Lisaks autoliiklusele on antud juhul oluline ka raudteeliiklus, kuna maanteega paralleelselt kulgeb aktiivse kasutusega raudteelõik. Raudteemüra hindamisel lähtutakse Raudteeinspektsiooni poolt kehtestatud rongide liiklusgraafikust perioodil 2014-2015 ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud teabenõude vastusest. Reisirongide liikluskoormuse keskmine jaotumine ööpäeva lõikes aastal 2015 (kahes sõidusuunas kokku):  7.00-19.00 – 49 rongi,  19.00-23.00 – 15 rongi,  23.00-07.00 – 5 rongi. Reisirongide pikkus on kuni ca 150 m (keskmine pikkus 100 m), maksimaalne lubatud sõidukiirus vaadeldavas lõigus on 100 km/h. Kaubarongide osas on tüüpiline ööpäevane liikluskoormus 1,5 kaubarongi möödumist ööpäevas. Kaubarongid ei sõida täpse liiklusgraafiku alusel, kuid valdavalt toimuvad kaubaveod öisel ajal (mürahinnangus lähtutakse eeldusest, et kõik kaubarongid liiklevad öisel ajal). Kaubarongide keskmine pikkus on ca 600 m ja sõidukiirus vaadeldavas teelõigus ca 60 km/h. 3.2. ARVUTUSMETOODIKA Mürasituatsiooni hinnatakse päeval (7-23, sh õhtune aeg 19-23, millele rakendatakse parandust +5dB) ja öösel (23-7). Müratasemed ja müra levik on arvutatud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.3:  Autoliikluse modelleerimisel kasutati arvutusmeetodit NMPB-Routes-96;  Raudteemüra modelleerimisel kasutati arvutusmeetodit Nordic Prediction Method for Train Noise (NMT 1996), sh reisirongide puhul rongitüüp Sm5, kaubarongide puhul diiselveduriga kaubavagunid. Projektiala ja lähiümbruse kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast – tulemused kirjeldavad mürasituatsiooni inimese kuulmiskõrgusel välisõhus ning ligikaudu ka hoonete esimesel korruse fassaadil. Müra levik arvutati tihedas 3*3 m arvutusvõrgustikus. Müra modelleerimisel ei ole arvestatud olemasolevate piirdeaedade võimaliku müra vähendava mõjuga, kuid eeldada võib, et suhteliselt madalad ning kohati ka poolläbipaistvad piirded ei oma märkimisväärset efekti. TÖÖ 2200/15 03.07.2015  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 9 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest maastikumudelist Mürakaartidel on välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel arvestatud ka helilainete peegeldumist (vastas-)hoonete fassaadilt. Arvutusparameetrites kasutati ühekordseid peegeldusi, mis antud juhul (mitte väga tiheda hoonestusega situatsioon) annab piisavalt täpsed tulemused. 3.3. LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED Tabelis 3 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate hoonete teepoolsel fassaadil 2014. aasta olukorras, tabelis 4 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed perspektiivses 2040. aasta olukorras. Toodud numbrilised väärtused kirjeldavad hoonete teepoolsele fassaadile mõjuvat mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Kõik eluhoonetega kinnistud on antud juhul defineeritud kui II kategooria elamumaad. Mürakaardid on toodud aruande lisas (mürakaardid 1..8). Tellija (Maanteeamet) lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel reaalsest normtasemete ületamisest, mis tähendab seda, et kui normtase on ületatud ainult perspektiivse liiklussageduse juures, tuleb müratõkkesein elamu kaitseks rajada samuti alles perspektiivse liiklussageduse (ning vastavalt perspektiivse müraolukorra) realiseerumisel. Prioriteediks on seatud eluhooned, mille puhul on ületatud hoonete teepoolse fassaadi piirtase ehk 65 dB päeval ja 60 dB öösel. 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 10 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Tabel 3. 2014. a liiklusolukorra müratase II kategooria eluhoonete teepoolsel fassaadil. Punasega on esile toodud piirataseme ületamine. II kategooria alade piirtase hoonete teepoolsel küljel on 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Tee kilomeeter, Autoliiklus Autoliiklus Auto- ja Auto- ja kinnistu aadress müratõkke- rongiliiklus rongiliiklus (v – vasak, seintega müratõkke- p – parem) seintega Ld Ln Ld Ln Ld Ln Ld Ln 13,03v - Vanasilla tn 1 63 56 63 56 64 58 64 58 13,05v - Vanasilla tn 3 63 55 63 55 63 57 63 57 13,08p - Salati tn 4 59 52 59 52 60 59 60 59 13,11p - Salati tn 2a 61 54 61 54 62 60 62 60 13,12p - Salati tn 2 62 55 62 55 63 59 63 59 13,12v - Pärnu mnt 487 66 58 56 47 66 59 56 49 13,16v - Pärnu mnt 489 59 52 53 45 59 55 54 50 13,19v - Kivistiku tn 4 62 55 57 49 62 57 57 53 13,2p - Veskitammi tn 30 61 54 61 54 62 60 62 60 13,23v - Pärnu mnt 491 66 58 57 49 66 59 57 52 13,25p - Veskitammi tn 32 60 53 60 53 61 58 61 58 13,28v - Pärnu mnt 493 66 58 58 50 66 60 58 52 13,3p - Kuuse tn 5 58 51 58 51 59 56 59 56 13,32v - Pärnu mnt 4955 63 56 56 48 63 58 56 51 13,33p - Kuuse tn 7a 59 52 59 52 60 56 60 56 13,34p - Kuuse tn 7b 62 54 62 55 62 59 62 60 13,38p - Kuuse tn 9 60 53 60 53 60 57 60 57 13,42p - Kuuse tn 11 61 54 61 54 61 57 61 57 13,46p - Kuuse tn 13 61 54 61 54 61 57 61 57 13,5p - Kuuse tn 15 62 55 62 55 62 58 62 58 13,52p - Kuuse tn 17 62 55 62 55 62 58 62 58 13,56p - Kuuse tn 19 62 55 62 55 63 58 63 58 13,59p - Kuuse tn 21 62 55 62 55 62 58 62 58 13,62p - Kuuse tn 23 61 54 61 54 61 56 61 56 13,66p - Kuuse põik 1 63 56 63 56 63 58 63 58 13,74p - Kuuse tn 27 64 57 64 57 64 60 64 60 13,79p - Kuuse tn 29 62 55 62 55 62 59 62 59 13,85p - Kuuse tn 31 58 51 58 51 59 55 59 55 13,89p - Kuuse tn 33 57 50 57 50 58 56 58 56 5 Pärnu mnt 495 kinnistu osas on algatatud detailplaneering, millega soovitakse muuta sihtotstarvet ärimaaks ehk perspektiivis on tegemist III kategooria segaalaga TÖÖ 2200/15 03.07.2015 PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 11 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Tabel 4. 2040. a liiklusolukorra müratase II kategooria eluhoonete teepoolsel fassaadil. Punasega on esile toodud piirataseme ületamine. Tee kilomeeter, Autoliiklus Autoliiklus Auto- ja Auto- ja kinnistu aadress müratõkke- rongiliiklus rongiliiklus (v – vasak, seintega müratõkke- p – parem) seintega Ld Ln Ld Ln Ld Ln Ld Ln 13,03v - Vanasilla tn 1 64 56 64 56 64 58 64 58 13,05v - Vanasilla tn 3 64 56 64 56 64 57 64 57 13,08p - Salati tn 4 60 53 60 53 61 59 61 59 13,11p - Salati tn 2a 62 54 62 54 62 60 62 60 13,12p - Salati tn 2 63 55 63 55 63 60 63 60 13,12v - Pärnu mnt 487 66 58 56 48 66 60 57 50 13,16v - Pärnu mnt 489 60 53 54 46 60 55 54 50 13,19v - Kivistiku tn 4 63 56 57 50 63 57 58 53 13,2p - Veskitammi tn 30 61 54 62 54 62 60 62 60 13,23v - Pärnu mnt 491 66 58 58 49 66 60 58 52 13,25p - Veskitammi tn 32 61 54 61 54 62 59 62 59 13,28v - Pärnu mnt 493 67 59 59 50 67 61 59 52 13,3p - Kuuse tn 5 59 52 59 52 59 56 59 56 13,32v - Pärnu mnt 495 64 56 57 49 64 58 57 51 13,33p - Kuuse tn 7a 60 53 60 53 60 57 60 57 13,34p - Kuuse tn 7b 62 55 62 55 63 60 63 60 13,38p - Kuuse tn 9 60 53 60 53 61 57 61 57 13,42p - Kuuse tn 11 62 54 62 54 62 57 62 57 13,46p - Kuuse tn 13 62 54 62 54 62 57 62 57 13,5p - Kuuse tn 15 62 55 62 55 63 58 63 58 13,52p - Kuuse tn 17 63 55 63 55 63 58 63 58 13,56p - Kuuse tn 19 63 56 63 56 63 59 63 59 13,59p - Kuuse tn 21 63 55 63 55 63 58 63 58 13,62p - Kuuse tn 23 62 55 62 55 62 57 62 57 13,66p - Kuuse põik 1 63 56 63 56 63 58 63 58 13,74p - Kuuse tn 27 64 57 64 57 64 60 64 60 13,79p - Kuuse tn 29 62 55 62 55 63 59 63 59 13,85p - Kuuse tn 31 59 52 59 52 59 55 59 55 13,89p - Kuuse tn 33 58 51 58 51 58 56 58 56 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 12 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Arvutustulemuste põhjal saab välja tuua maantee- ning raudteemüra osakaalu. Situatsioonis, kus koosmõjus raudteega on müratase enam kui 3 dB võrra kõrgem kui ainult maanteemüra käsitlevas olukorras, on domineerivaks müraallikaks raudtee. Kui arvutustulemuste erinevus on väiksem kui 3 dB on domineeriv maanteemüra:  Maanteest vasakul (Tallinnast Pärnu suunas liikudes) asuvate eluhoonete puhul on päevasel ajal selgelt domineeriv müraallikas maanteeliiklus (raudteemüra lisab arvutustulemustele ainult 0,1-0,2 dB). Öisel ajal on maantee- ja raudteemüra osakaalud võrdsemad, kuid domineerib siiski autoliiklusega kaasnev müra (raudteemüra lisab arvutustulemustele keskmiselt ca 2 dB);  Maanteest paremal asuvate eluhoonete puhul on päevasel ajal mõnevõrra domineerivam müraallikas maanteeliiklus (raudteemüra lisab arvutustulemustele 0,5-1 dB). Öisel ajal on aga selgelt domineerivam raudteemüra (raudteemüra lisab arvutustulemustele keskmiselt 4-5 dB, raudteele lähimate hoonete puhul ka enam). 3.4. MÜRAKAITSEMEETMETE MÄÄRAMINE Olemasolevas olukorras teeprojekti realiseerimisel (2014. a liiklussituatsioon) võib ehitusjärgselt liiklusmüra piirtaseme ületamist esineda kolme elamumaa kinnistu eluhoone teepoolsel küljel: 1. Pärnu mnt 487 (KM 13,12) – eluhoone teepoolsel fassaadil on ületatud päevane piirtase 65 dB, leevendusmeetmed on põhjendatud. Eluhoone asub kinnistu piiri lähedal (ca 2 m kaugusel piirist), kinnistu piiri lähistele müratõkkeseina rajamisel tuleb tähelepanu pöörata visuaalsetele aspektidele (nt läbipaistev tõke) või rajada müratõke kinnistu piirist ja eluhoonest pisut kaugemale (teele lähemale). Müratõkkeseina pikkus 55 m, kõrgus kinnistu piiri äärde rajamise korral minimaalselt 3,0 m maapinnast (olemasoleva maapinna kõrguse suhtes), kinnistu piirist kaugemale (teele lähemale) rajamise korral kõrgus minimaalselt 3,5 m maapinnast. Kuigi 3 m kõrgune müratõke tagab head tingimused eluhoone teepoolsel küljel 2 m kõrgusel maapinnast võib elamumaa õuealal laiemalt heade tingimuste tagamiseks müratõkkeseina kõrgust kokkuleppel suurendada (nt kuni 4 m kõrgune tõke), müratõkke kõrguse suurendamisel tuleb jätkuvalt silmas pidada visuaalseid aspekte. 2. Pärnu mnt 491 ja Pärnu mnt 493 (KM 13,23-13,28) – eluhoonete teepoolsel fassaadil on ületatud päevane piirtase 65 dB, leevendusmeetmed on põhjendatud. Eluhoonete kaitseks rajatavat müratõkkeseina on mõistlik põhjasuunas pikendada vähendamaks mürataset ka vahetusse naabrusse jääva kinnistu (Pärnu mnt 489) juures. TÖÖ 2200/15 03.07.2015  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 13 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Müratõkkeseina pikkus 180 m, kõrgus olemasolevast maapinnast minimaalselt 3,75 m. Kirjeldatud parameetritega müratõkkeseinte rajamisel on ehitusjärgses olukorras nimetatud aladel tagatud olemasolevate II kategooria alade liiklusmüra (ainult maanteemüra) taotlustasemest madalam müratase nii päeval (Ld<60 dB) kui ka öösel (Ln<50 dB). Koosmõjus raudteemüraga on ka müratõkkeseinte rajamisel problemaatiline öise müra taotlustaseme tagamine Pärnu mnt 491 ja 493 kinnistul. Vähendamaks summaarset mürataset täiendavalt ca 2 dB võrra peaksid müratõkkeseinad olema ebamõistlikult kõrged (ca 5-6 m kõrgused). Samas jääb ka madalama (mõistliku) kõrgusega müratõkke korral summaarne müratase (raudteemüra+maanteemüra) Pärnu mnt 491 ja 493 kinnistutel selgelt madalamaks kui piirtase ning käesoleva teeprojekti raames ei ole alust ning kohustust raudteemüra vähendavate meetmete täiendavaks rakendamiseks tagamaks raudtee puhul müra piirtasemest rangeimaid nõudeid. Maanteest paremal (teisel pool raudteed) võib üksikute raudtee äärsete eluhoonete tee(raudtee-)poolsel küljel esineda probleeme ka öise piirtaseme tagamisega, kuid võimalik normiületus on selgelt tingitud öisest raudteemürast ning tee-alale rajatavad müratõkkeseinad ei annaks märgatavat efekti summaarse müraolukorra leevendamisel. Kumulatiivse müra vähendamiseks tuleks selles piirkonnas müratõkked ette näha raudtee ja elamupiirkonna vahelisele alale ehk raudtee maa- alale või elamumaa kinnistu piiri lähedale. Perspektiivses olukorras (2040. a liiklusprognoosi realiseerumisel ehk mürafooni suurenemisel keskmiselt ca 0,7 dB võrra) ei esine täiendavaid piirtaseme (65/60 dB) ületamisi teeäärsetel II kategooria elamualadel. 3.5. MÜRATÕKKESEINTE AKUSTILISED PARAMEETRID Akustiliste peegelduste vältimiseks võib tiheasustusaladel esineda vajadus katta müratõkke teepoolne külg müra absorbeeriva (tagasipeegeldumist summutava) materjaliga6. Hinnanguliselt võib öelda, et helilainete peegeldustest tingitud võimalik mürataseme tõus tee vastasküljel on reeglina siiski väike, jäädes maksimaalselt 1-2 dB piiridesse (üldjuhul veelgi väiksemaks), kuid teatud olukorras on mõistlik mürataseme täiendavat suurenemist vältida, kui vahetult tee vastasküljel asuvad elamupiirkonnad. 6 EVS-EN 1793-1. Maanteeliiklusmüra alandamise meetmed. Katsemeetod akustilise toimevõime määramiseks. Osa 1: helineeldenäitajad 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 14 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Kavandatud müratõkkeseinte suhtes lähimad tee vastasküljel paiknevad eluhooned jäävad ca 120-160 m kaugusele tõkkest. Tulenevalt küllaltki suurest vahemaast ning laiast tee-alast on reaalne peegelduste mõju antud juhul suhteliselt väike (väiksem kui 0,5 dB) ega põhjusta tajutavat elamualade mürasituatsiooni halvenemist, mistõttu ei ole müratõkkeseinte teepoolse külje materjalile minimaalse nõutava helineeldenäitaja kehtestamine kriitilise tähtsusega. Samas, võttes arvesse piirkonna suhteliselt kõrget summaarset mürafooni tuleks igal võimalikul juhul püüda vältida mürasituatsiooni halvenemist ning võimalusel siiski eelistada kõrgema helineeldenäitajaga müratõkkeseina, soovitatavalt vähemalt kategooria A3 (tagasipeegelduva müra absorbeerimine >8 dB) nõuetele vastavalt. Läbi müratõkkeseina kanduva heli isoleerimisel on piisav, kui müratõke kuulub kategooriasse B37, mille puhul heliisolatsiooniväärtus on suurem kui 24 dB. Seinte asukohta võib projekteerimisel praktilistel kaalutlustel pisut muuta, 1-2 meetrise nihutamisega ei kaasne olulist muutust mürasituatsioonis. Järgnevalt on lisatud illustratiivsed 3d vaated kavandatavatest müratõkkeseintest (väljavõtted modelleerimistarkvara SoundPLAN kolmemõõtmelisest arvutusmudelist). Vaade Pärnu mnt 487 (KM 13,12) asuva eluhoone kaitseks kavandatud müratõkkeseinale. 7 EVS-EN 1793-2. Maanteeliiklusmüra alandamise meetmed. Katsemeetod akustilise toimevõime määramiseks. Osa 2: õhuheli isoleerimist iseloomustavad näitajad TÖÖ 2200/15 03.07.2015  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 15 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE Vaade KM 13,2-13,3 asuvate eluhoonete kaitseks kavandatud müratõkkeseinale. Lähteülesande kohaselt tuli iga müratõkkeseina kohta arvutada L Aeq müraindikaatori väärtus ühes punktis, mis sobib hindamaks müra vähendamise meetme efektiivsust müratase instrumentaalmõõtmise teel vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile Nordtest Method NT ACOU 056. Kavandatud müratõkkeseinte asukohtades on projekti praeguses etapis problemaatiline mõõtestandardi nõuetele üheselt vastavate müra mõõtepunktide asukoha fikseerimine, kuna vaba müralevi tingimused ei ole täidetud. Uuritavate kinnistute piiril asuvad olemasolevad piirdeaiad, mis samuti teatud määral takistavad müra levikut ent olemasolevate piirdeaedade müra tõkestamise efektiivsust ei ole (tagantjärele) võimalik täpselt hinnata. Seetõttu ei saa mõõta ka nö täielikult ilma leevendavate meetmeteta müraolukorda. Kuna uued müratõkked on ette nähtud samuti elamumaa piiri lähistele siis on teoreetiliselt võimalik, et ehitamise ajal tekib teatud hetkel olukord, kus on tagatud ka vaba müralevi tingimused (võimalik, et osad vanadest piirdeaedadest lammutatakse, samas ei ole selles osas kindlaid arenguid hetkel võimalik prognoosida). 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 16 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE LISA 1. MÜRAKAARDID TÖÖ 2200/15 03.07.2015 PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 17 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 18 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE TÖÖ 2200/15 03.07.2015 PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 19 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 20 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE TÖÖ 2200/15 03.07.2015 PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 21 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 22 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE TÖÖ 2200/15 03.07.2015 PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 23 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE 03.07.2015 TÖÖ 2200/15  PÕHIMAANTEE 4 (TALLINN – PÄRNU – IKLA) VANA-PÄÄSKÜLA - TOPI TEELÕIGU 24 (KM 13,0 – 16,4) TEHNILINE PROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE TÖÖ 2200/15 03.07.2015  aktsiaselts Eesti Raudtee Teie 11.09.2020 nr 19-1/2989 [email protected] Toompuiestee 35 Meie 29.09.2020 nr 15-5/20/42135-2 15073, Tallinn Müraseinte rajamine Laagri tiheasumis Olete 11.09.2020 kirjaga nr 19-1/2989 pöördunud Maanteeameti poole, milles teavitate, et Saue Vallavalitsus on 03.04.2019.a korraldusega nr 424 väljastanud projekteerimistingimused Keila- Pääsküla raudteele täiendava rööbastee rajamiseks ning kohustanud teostama Laagri tiheasumi piires müra ja vibratsiooni tasemete hindamise. Vastavalt projekteerimistingimustele toimub müra normtasemete saavutamine AS Eesti Raudtee ja Maanteeameti koostöös. Tuginedes kahele mürauuringule (mõlemad tööd teostas Akukon OÜ) informeerite, et parima lahenduse saaks norme ületavate olukordade leevendamiseks sellega, kui lähimate eluhoonete ja raudteemaa piirile rajada ca 2,5 m kõrgune ja kokku ca 710 m pikkune müraekraan. Kuna olete hinnanud, et valdav osa kumuleeruvast mürast tuleb maanteelt, siis teete ettepaneku, et Maanteeamet finantseerib müratõkke rajamist 75% ulatuses. Maanteeamet on kõnealuses põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigus viimati müraolukorda detailselt hinnanud 2015. aastal koostatud mürauuringus „Põhimaantee 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla) Vana-Pääsküla – Topi teelõigu (km 13,0-16,4) tehniline projekt: liiklusmüra modelleerimine“ (lisatud käesolevale kirjale). Mürauuringus käsitleti 2014. aasta olemasolevat ja 2040. a perspektiivsest liiklussituatsiooni ja selle mõju ümbritsevatele elamualadele, koosmõjus Pääsküla-Keila raudteeliiklusega ja ilma. Arvutustulemuste põhjal saab välja tuua maantee- ning raudteemüra osakaalu. Situatsioonis, kus koosmõjus raudteega on müratase enam kui 3 dB võrra kõrgem kui ainult maanteemüra käsitlevas olukorras, on domineerivaks müraallikaks raudtee. Kui arvutustulemuste erinevus on väiksem kui 3 dB on domineeriv maanteemüra:  Maanteest vasakul (Tallinnast Pärnu suunas liikudes) asuvate eluhoonete puhul on päevasel ajal selgelt domineeriv müraallikas maanteeliiklus (raudteemüra lisab arvutustulemustele ainult 0,1-0,2 dB). Öisel ajal on maantee- ja raudteemüra osakaalud võrdsemad, kuid domineerib siiski autoliiklusega kaasnev müra (raudteemüra lisab arvutustulemustele keskmiselt ca 2 dB);  Maanteest paremal asuvate eluhoonete puhul on päevasel ajal mõnevõrra domineerivam müraallikas maanteeliiklus (raudteemüra lisab arvutustulemustele 0,5-1 dB). Öisel ajal on aga selgelt domineerivam raudteemüra (raudteemüra lisab arvutustulemustele keskmiselt 4-5 dB, raudteele lähimate hoonete puhul ka enam). Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Vana-Pääsküla – Topi teelõigu mürauuringu alusel on käesolevad ja perspektiivsed norme ületavad müraolukorrad elamute juures Veskitammi liiklussõlme ehitusprojektiga leevendatud – 2019. aastal on rajatud müratõkkeseinad. Seega olemasolevas liikluskorralduslikus situatsioonis Maanteeamet endal müraalaseid kohustusi antud teelõigus 2040. aastani ei näe. Müraolukorra muutusi hindame iga viie aasta järel, koostades strateegilist mürakaarti maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Normiületuste tekkimisel lisatakse olukorrad välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavasse ning leevendatakse kavas esitatud tingimustel. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et käesoleval juhul Maanteeamet ei kavanda elukeskkonda ja müraolukorda muutvaid tegevusi, mistõttu ei näe me otsest vastutust Eesti Raudtee poolt kavandatavates arendustes. Palume tutvuda kirjale lisatud Veskitammi-Topi teelõigu mürauuringuga ning saata meile tutvumiseks oma 11.09.2020 kirjas viidatud uuringud ja hinnangud, et saaksime üle vaadata nendes esitatud sisu. Oleme tänulikud, kui saaksite need edastada enne 02.10.2020 toimuvat kohtumist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Lengi strateegilise planeerimise direktor Lisad: „Põhimaantee 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla) Vana-Pääsküla – Topi teelõigu (km 13,0-16,4) tehniline projekt: liiklusmüra modelleerimine“ – pdf fail Villu Lükk 6119368 [email protected] 2 (2)