Kiri

PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: [email protected] Detailplaneeringu nr: DP-4-2020 VÕRU MAAKOND, SETOMAA VALD, VÄRSKA ALEVIK PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Planeeringu algataja: Setomaa Vallavolikogu Planeeringu korraldaja: Setomaa Vallavalitsus Huvitatud isik: AS Värska Vesi Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ, Marlen Paabor TARTU 2020  2 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ......................................................................................3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA .............................3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...........................................................................................3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ...............................................4 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ...........................................................................................................4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ...........................................................................4 6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ja üldplaneeringu muutmise ettepanekud ...............4 6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused .......6 6.3 Olemasolev olukord ................................................................................................................7 6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ..........................................................7 6.5 Planeeringulahenduse põhjendus ...........................................................................................8 6.6 Planeeringuga kaasnevad mõjud ............................................................................................8 7. PLANEERINGULAHENDUS ..............................................................................................................9 7.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .............................................................................9 7.2 Krundi ehitusõigus ................................................................................................................10 7.3 Krundi hoonestusala piiritlemine .........................................................................................10 7.4 Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................................11 7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................................................13 7.6 Ehitistevahelised kujad .........................................................................................................14 7.7 Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................14 7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................................................15 7.9 Keskkonnatingimuste seadmine ............................................................................................16 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine .......................................................................17 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ..........................................................................................................................17 8. DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS ..................................................................................................18 9. KOOSKÕLASTUSED JA KAASAMINE ..............................................................................................19 PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  3 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alus • Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus Setomaa Vallavalitsusele Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 katastriüksustele detailplaneeringu koostamise algatamiseks. • Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. 2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta Planeeringuala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus (skeem 1). Planeeritava ala pindala on 6,4 ha. Planeeringuala hõlmab Pikk tn 33 (katastritunnus 93401:005:0332) ja Pikk tn 52 (katastritunnus 73201:001:0654) ja 18178 Värska-Ulitina tee (katastritunnus 93401:005:0274) katastriüksusi. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“. Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet) 3. Planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Pikk tn 33 (katastritunnus 93401:005:0332) ja Pikk tn 52 (katastritunnus 73201:001:0654) katastriüksuse jagamine, ehitusõiguste määramine, maa sihtotstarbe muutmine. Kavandatava tegevusega soovitakse moodustada 5 üksikelamu krunti, 2 ärimaakrunti ja 1 üldkasutatava maa krunt autokaravanide parkla rajamiseks ning sealhulgas säilitada võimalikult palju kõrghaljastust. Kavandatava tegevusega soovitakse muuta kehtivat Värska valla üldplaneeringut, kus planeeritav maa-ala on määratud kogu ulatuses puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega. Lisaks tehakse detailplaneeringuga ettepanek Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks Pos 1 krundil asuva olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Praegune maaüksuste katastrijärgne sihtotstarve on Pikk 33 maaüksusel sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa ja Pikk tn 52 maaüksusel sotsiaalmaa ühiskondlike ehitiste maa alaliigiga. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Pikk tn 33 kolmeks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks ja Pikk tn 52 jagada kaheks elamumaa, kaheks ärimaa ja üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus heakorrastusele, haljastusele, juurdepääsuteele, parkimisele ning määratakse servituutide ja kitsenduste vajadused. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  4 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid • „Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta“ (Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1). • Setomaa Vallavalitsuse poolt koostatud lähteseisukohad (väljastatud märts 2020.a.). • Keskkonnaameti Lõuna regiooni seisukohad (06.12.2019 kiri nr 6-5/19/241-2). • Maanteeamet seisukohad (23.12.2019 kiri nr 15-2/19/55575-2). • Rahandusministeerium seisukohad (19.12.2019 kiri nr 14-11/7185-2). • Värska valla üldplaneering (Värska Vallavolikogu 21. juuli 2006. a otsus nr 20). • Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-1/17/676). • Värska valla ehitusmäärus (Värska Vallavolikogu 26.01.2006 määrus nr 1). • Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri (Setomaa Vallavolikogu 30.04.2020 määrus nr 9). • Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus; Veeseadus; Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812- 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“). • Maa-ameti kaardimaterjal. 5. Geodeetiline alusplaan Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020. a, töö nr. 119/20. Koordinaadid riiklikus L-EST97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs 6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ja üldplaneeringu muutmise ettepanekud Kehtiva Värska valla üldplaneeringu (Värska Vallavolikogu 21.07.2006.a määrus nr 20) kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve (PP). Lisaks on planeeringuala märgitud üldplaneeringu kohaselt miljööväärtusliku alana ja planeeringuala jääb rohevõrgustiku rohekoridori alale. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  5 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Skeem 2. Väljavõte Värska valla üldplaneeringust PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  6 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast: Puhke ja virgestusmaa (PP) Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: 1. Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile; 2. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule; 3. Hoonete rajamiseks koostatavates detailplaneeringutes on arhitektuurinõuete seadmine kohustuslik. Alale on lubatud üldplaneeringu järgselt kavandada turismi- ja väljasõidukoha maa (PT), puhkerajatiste maa (PL), spordirajatiste maa (PS) ja kogunemis-, kultuuri ja sakraalrajatise maa (PK) krundi kasutamise sihtotstarbed. Käesolev detailplaneering arvestab osaliselt üldplaneeringuga määratud ehitustingimustega. Detailplaneeringuga on kavandatud muuhulgas ka üksikelamu maa ja majutushoone maa krundi kasutamise sihtotstarbega krundid mistõttu on vajalik muuta ka üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet. Samuti on Pos 1 krundil asuva olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamise lubamiseks tarvis vähendada osaliselt ehituskeeluvööndit. Tulenevalt eelnevast on käesolev detailplaneering kehtivat Värska valla üldplaneeringut muutev detailplaneering. Üldplaneeringust tulenevad tingimused miljööväärtuslikel aladel: • Järgima peab algseid kujundusprintsiipe. Säilitada või taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende kuju, asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, uste, varikatuste ja katusekarniisi kujundus, seinte viimistlusmaterjal; • Kasutada traditsioonilisi ja naturaalseid ehitusmaterjale. Puitaknad ja fassaadilaudis teha sama materjaliga. Vältida sünteetilisi viimistlusmaterjale. Puitmajadele mitte paigaldada plastmassaknaid. Akende asendamisel lähtuda algsest ruudujaotusest; • Elamute juurdeehitised rajada nii, et säiliks olemasoleva hoone maht tänavapoolsest küljest vaadatuna. Uus osa ehitada maja hoovipoolsesse külge või madalama osana olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitiste eeskujuks võtta asustatud ala kõige iseloomulikumad näited; • Majade värvimisel kasutada kohalikke iseloomulikke naturaalseid värvitoone; • Majade ümberehitused ja fassaadide muudatused kooskõlastada vallavalitsusega; • Uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste proportsioonide, gabariitide ja katusekujuga; • Uusehitised peavad arvestama olemasolevate hoonete vormikõnet ja sobima ümbrusesse; • Vältida abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima elamutega; • Uusehitiste asend, maht ja arhitektuur peavad arvestama olemasolevate väärtuslike ajalooliste ehitistega nii, et kompleksi miljööväärtus säiliks. 6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused Planeeritava maa-alal kehtib Värska valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering ”Setomaa kultuuripärand” (Värska Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 3). PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  7 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Planeeringuala jääb ajaloolise Põhjalaagri aladele. Teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4. on käsitletud Põhjalaagri ala ning territooriumi planeerimis- ja hoonestamispõhimõtteid, kus on muuhulgas sätestatud, et uute hoonete kavandamisel tuleb koostada kogu ala tervikuna käsitlev detailplaneering. Uute hoonete rajamisel tuleb võtta eeskujuks Põhjalaagri ajal juba rajatud hooned. Lisaks on teemaplaneeringu peatükis 3.1 määratud üldised põhimõtted ja peatükis 3.4.3 konkreetsed planeerimis- ja hoonestamispõhimõtted. Käesolev detailplaneeringu ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel arvestatakse teemaplaneeringus määratletud hoonestamispõhimõtete ja haljastuse ning piirete rajamise põhimõtetega. 6.3 Olemasolev olukord Juurdepääs planeeringualale toimub 18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt. Alale ulatub ka Värska–Ulitina maantee kaitsevöönd, mis on Ehitusseadustiku § 71 lg 3 alusel 10 m. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses paiknevad Põhjalaagri säilinud hooned. Lähtuvalt sellest, et hoonetel on olnud erinevad otstarbed, on ka hoonete arhitektuur väga erinev. Olemasolevad piirded puuduvad. Planeeritaval maa-alal asuvad ka sideehitised ja elektriliinid. Pikk 33 katastriüksusel asub ka puurkaev. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1- 3/20/653 vähendatud 10 meetrile. Ehitisregistri andmetel asuvad planeeringualal järgnevad hooned: Pikk tn 33 katastriüksusel: 1. saun (ehitisregistri kood 110019612, ehitisealune pind 178,2 m2). Pikk tn 52 katastriüksusel: 1. lektorite maja (ehitisregistri kood 110019624, ehitisealune pind 177,6 m2) 2. töökoda-garaaž (ehitisregistri kood 110019625, ehitisealune pind 146 m2) Kehtivatest piirangutest ja kitsendustest ulatuvad planeeringualale ka Õrsava järve kalda veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Järve kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, st 100 m põhikaardile kantud veepiirist. Kallasraja laius Õrsava järvel on 4 m. Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1-le on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. II kaitsekategooria liigi isendi paiknemine on näidatud ainult ametialaseks kasutuseks mõeldud joonistel: Joonis 2-AK ja Joonis 5-AK. Planeeringuala reljeef on künklik ja suuremas osas metsaga kaetud. Domineerivateks puuliikideks on harilik mänd ja kask. Planeeringualalt avanevad ilusad vaated Õrsava järvele. Planeeringuala lääneosas Õrsava järve ääres asub Õrsava matkarada, mis on aktiivses kasutuses. Matkaraja asukoht on toodud joonisel 2 „Tugijoonis“. 6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud skeemil 3 (vt lisade kausta). Planeeringuala läheduses asuvad elamumaa, maatulundusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksused. Katastriüksus paikneb juba väljaehitatud hoonetega tiheasustuspiirkonnas piirnedes põhja, ida ja lõuna suunalt juba hoonestatud kinnistutega. Planeeringuala jääb Värska aleviku keskusest ca 400 m kaugusele. Planeeringualast ca 100 m lõuna poole jääb Värska laululava ja ca 200 m kagu suunas jääb Värska Talumuuseum. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  8 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kontaktvööndis asuvatel kinnistutel on veevarustus ja kanalisatsioon tagatud lokaalselt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikke kontaktvööndis praegusel hetkel ei asu. 6.5 Planeeringulahenduse põhjendus Planeeringuga määratakse Pikk tn 52 kinnistule moodustavatele kruntidele kasutamise sihtotstarveteks üksikelamu maa (EP) 2 tk, puhkeotstarbeline turismi-, matka- ja väljasõidumaa (PT) 1 krunt ning majutushoone maa (ÄM) 2 krunti. Planeeringualas paikneval Pikk tn 33 kinnistul muudetakse katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatavast maast elamumaaks ning krundi kasutamise sihtotstarveteks kolmel loodaval krundil on üksikelamu maa (EP) 3 tk. Planeeringulahendus on sobilik antud alale. Kavandatav tegevus on kooskõlas Põlva maakonnaplaneeringuga, mille üheks eesmärgiks on tõsta olemasolevate keskuste kompaktsust ja tihedust. Samuti vastab detailplaneering osaliselt Värska valla üldplaneeringule, mille alusel on nähtud ette üldkasutatavate puhke- ning virgestusaladena kasutada Värska alevikus Õrsava järve ümbrust, mis Pikk tn 52 katastriüksusele ka osaliselt kavandatud on. Detailplaneeringu positiivsed mõjud: ümbrus heakorrastatakse ja muudetakse ohutuks; piirkonda rajatakse puhkajaid ja turiste teenindavaid ehitisi ja maastikku säästvaid rajatisi; luuakse pikniku- ja ajaveetmiskoht krundile Pos 7, rajatakse matkarada ja karavanide parkla. Planeeringuala on ideaalselt sobiv koht puhkeotstarbeliseks turismi-, matka- ja väljasõidukoha maaks tänu Õrsava järve lähedusele ja vaadetele järvele ning lisaks on selles asukohas elamute rajamine atraktiivne ja piirkonna elanike arvu kasvule positiivse mõjuga. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel säilitatakse Setomaa arhitektuurinäiteid ja selle asemel, et hooned laguneksid, saavad need uue hingamise ja kasutuse. 6.6 Planeeringuga kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Positiivsed mõjud on turistide ja kohalike elanike poolt majandusele positiivne tõus piirkonna teenuste ja toodete tarbimise näol. Lisaks soodustatakse antud tegevusega osaliselt väikeettevõtlust Pikk tn 52 kinnistul, mis omakorda on kohalikule omavalitsusele positiivse mõjuga. Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju ka uute elanike lisandumise näol, mistõttu suure tõenäosusega Setomaa valla elanike ja Värska gümnaasiumi õpilaste arv suureneb. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning tõstavad miljööväärtuslike alade väärust elukeskkonnana kohalike elanike silmis. Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad. Kultuurilised mõjud Planeeringualal puuduvad praegusel hetkel muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et planeeritavate hoonete ja rajatiste rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud mõlemale katastriüksusele piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks arvestades üldplaneeringu teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ välja toodud nõudeid. Kuna teemaplaneeringu koostamise üks eesmärkidest oli tõsta miljööväärtuslike alade väärust elukeskkonnana kohalike elanike silmis, võib öelda, et mõju sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  9 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING väga positiivne. Teemaplaneeringu edasiseks elluviimiseks on vaja tõsta miljööalade elanike teadlikkust säästvast renoveerimisest ja seto traditsioonilisest arhitektuurist ning leida võimalus miljööväärtuslike alade toetusprogrammi loomiseks riiklikest vahenditest. Käesolev detailplaneering aitab jõuliselt kaasa ajaloolise Põhjalaagri ala ainulaadsust säilitada ja omab seega kõrget ajaloolist väärtust. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga muudetakse Pikk tn 52 katastriüksust ja üldisemalt Õrsava järve äärset lähiala atraktiivsemaks vaba aja veetmise paigaks nii kohalikele kui ka turistidele, mis avaldab sotsiaalsele keskkonnale positiivset mõju. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu Natura2000 ala. Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud küll II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht, aga ehitustegevus selles piirkonnas ei ole kavandatud. Liik on levinud valdavalt Kagu-Eestis ja keskkonnaregistrisse kantud 39 leiukohast üks paikneb detailplaneeringu alal ja lisaks kaks veel vahetus läheduses. Detailplaneeringuga seatakse oluliseks eesmärgiks säilitada liigile sobiv elupaik. Kavandatud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Planeeringuga seatakse oluliseks eesmärgiks ka võimalikult suures osas kõrghaljastuse säilitamine ning ala heakorrastamine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 7. Planeeringulahendus 7.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Looduskaitseseaduses on sätestatud ranna ja kalda kaitsmise eesmärgid, mille järgselt on veekogude kaitse eesmärgil keelatud ehitada rajatisi ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseadus lubab omavalitsusel ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada vaid põhjendatud juhtudel. Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg 5 erisusele ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele ja avalikult kasutatavale teele. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Keskkonnaametile osaliselt ehituskeeluvööndi vähendamiseks krundil Pos 1. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on Pos 1 krundil olemasoleva hoone (rajatud 1967. aastal) ja puurkaevu hoone rekonstrueerimise tõttu. Nimelt on planeeritud olemasolevat hoone mahtu laiendada rohkem kui lubatud 33%. Krundil Pos 1 asuvat olemasoleva hoone ehitisealust pinda ei laiendata vaid mahtu soovitakse suurendada hoone kõrguse arvelt. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  10 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on näidatud joonisel 3 ja 6. Ehituskeeluvööndi vähendamise piir ühtib Õrsava järve poolt olemasoleva hoonete välispiiridega olles minimaalselt veekogu piirist 27 m (puurkaevu hoone puhul) ja 39 m (olemasoleva põhihoone puhul). Ehituskeeluvööndit vähendatakse puurkaevu hoone juures ümber olemasoleva hoone välisperimeetri ja põhihoone puhul järve poolt 39 – 43 m ja 18178 Värska – Ulitina tee poolt ühtib teekatte piiriga. 7.2 Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse: Tabel 1 Positsiooni nr 1 2 3 5 6 4 7 8 Majutushoone Turismi-, maa (ÄM) Krundi Majutushoone matka- ja 60% kasutamise Üksikelamumaa (EP)100% maa (ÄM) väljasõidukoha Korterelamu sihtotstarve 100% maa (PT) maa (EK) 100% 40% Hoonete suurim 2 (1 elamu ja lubatud arv maa- 3 (1 põhihoone + kuni 2 abihoonet) 4 rajatist 1 abihoone) alal Hoonete suurim Lubatud lubatud laiendada 400 m2 2000 m2 ehitisealune pind 40% Hoonete lubatud Säilitada maksimaalne 8m olemasolev 8m 5m kõrgus 10,7 m • Pos 1 krundile on lubatud olemasolevad hooned rekonstrueerida ja laiendada (kuni 40%) ja rajada sinna 1 elamu ja 1 abihoone. Lisaks on planeeritud rajada olemasolevast puurkaevust toorveetorustik mineraalvee hankimiseks ja juhtimiseks AS Värska Vesi tootmistegevusse. • Pos 2, Pos 3, Pos 5 ja Pos 6 kruntidele on lubatud rajada 1 elamu ja kuni 2 abihoonet. • Pos 4 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja laiendada (kuni 40%) ja rajada sinna 6-korteriga korterelamu, sh 60 % korteriomanditest on planeeritud rajada majutusteenuse pakkumise eesmärgil (Airbnb-stiilis). • Pos 7 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja rajada sinna puhkemaja või külalistemaja. • Pos 8 krundile on lubatud rajada jalakäijate matkarada (ca 700 m, min laiusega 2,5), karavanide parkla (kuni 40 kohta), võrkpalli mänguväljak, lõkkeplats ja mänguväljak väikelastele. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse Setomaa Vallavalitsusele ettepanek määrata moodustavatele katastriüksustele uuteks lähiaadressideks järgnevad: Pos 1 – Pikk tn 33, Pos 2 – Pikk tn 33a, Pos 3 – Pikk tn 33b, Pos 4 – Pikk tn 52, Pos 5 – Pikk tn 52b, Pos 6 – Pikk tn 52c, Pos 7 – Pikk tn 52d, Pos 8 – Pikk tn 52e. 7.3 Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud loodavatele krunditele hoonestusalade asukohad. Hoonestusalad, st alad kuhu hoonete rajamine on lubatud, on näidatud täpsemalt joonisel 3 „Põhijoonis“. Hoonestusala PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  11 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING planeerimisel on arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega, Õrsava järve ehituskeeluvööndi, II kategooria kaitsealuse taimeliigi ja maantee kaitsevööndi paikemisega. Nõnda suured hoonestusalad võimaldavad vabalt valida hoonete asukohti. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. Hoonestusalast välja on lubatud rajada vaid haljastust, teid ja hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike tehnovõrke (nt veetorustik, elektri madalpingekaabel vms). Määratud hoonete suurim lubatud arv krundil näitab ehitusloa- ja ehitisteatisekohustuslike hoonete arvu krundil. Kui tekib vajadus lisanduvate, ehitusluba mitte nõudvate, väikeehitiste (kasvuhoone, lehtla) järgi, peavad ka need paiknema hoonestusala piirides. Nimetatud väikeehitisi ei arvestata hoonete suurima lubatud arvu sekka ja nende maksimaalset arvu ei määrata. Detailplaneeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis“ kujutatud hoonete asukohad ja suurused on soovitatavad ja täpne lahendus hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti käigus. 7.4 Arhitektuurinõuded ehitistele Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused: Tabel 2 Hoonete lubatud välisviimistluse materjalid Puit, krohv, kivi, maakivi pruun, roheline, punane, heleroosa, kollane, Hoonete lubatud välisviimistluse toonid valge, hall Hoonete lubatud katusekalded 40 - 50° Hoonete lubatud katusetüüp kelpkatus, viilkatus Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonel 1 - 2, abihoonetel 1 Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 3 tabelis 2. Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga, st hoonete projekteerimisel tuleb arvestada lähipiirkonnas olemasolevate hoonete mastaapidega, ehitiste asetusega, ning arhitektuuriga. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv ja arvestama teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ välja toodud hoonestamise põhimõtteid. Olemasolevate hoonete renoveerimisel ja ümberehitamisel peab järgima algseid kujundusprintsiipe. Tuleb säilitada või taastada hooneid kujundavad iseloomulikud detailid: akende ja uste kuju, nende asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus jms. Akende uuendamisel lähtuda nende algsest ruudujaotusest ja asetusest fassaadil. Soovituslik on restaureerida vanu aknaid. Juurdeehitiste puhul tuleb ehitada uus osa maja tagumise fassaadi külge või madalama osana olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitised peavad üldiselt olema sama katusekaldega, nagu on hoonel. Juhul, kui pakutav arhitektuurne lahendus on kooskõlas hoonega ja ala üldilmega, on lubatud juurdeehitisele teine katusekalle kui hoone põhiosal. Majade ümberehitused ja fassaadide muudatused kooskõlastada Setomaa vallavalitsuse ja Muinsuskaitseametiga. Uute hoonete välisviimistlusel kasutada traditsioonilisi naturaalseid materjale. Eelistatud on vertikaalse laudvoodriga hooned, aga lubatud on ka krohvitud ja/või horisontaalse laudvoodriga hooned. Kasutada tuleb naturaalseid värvitoone (st värvitoon ei tohi olla „mürgine“ ehk liiga intensiivne, et hoone või hoonete kompleks ei mõjuks võõrkehana küla üldpildis). Lubatud on kasutatud erinevaid värve: pruun, roheline, heleroosa, kollane, valge, punane, hall. Aknaliistud, maja nurgaliistud ja teised maja kaunistavad elemendid värvida teise värvitooniga, et tekiks kontrast, mis tooks need detailid esile. Välisviimistluses vältida sünteetilisi materjale (nt plastvooder, kiviimitatsiooniga plekk-katus, plastaknad jms). PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  12 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Foto 1. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest Foto 2. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Katuse tüübina on lubatud kasutada kelpkatust ja viilkatust. Katusekatte materjali valikul lähtuda piirkonnale omastest lahendustest. Katusematerjalina sobivad puitsindel või -laast, samuti savikivi, valtsplekk. Mõeldavad on ka bituumensindel ja bitumeeritud laineline katuseplaat. Lubatud katusekalle vahemik 40 - 50°. Piirded Teemaplaneeringu hoonestamispõhimõtete järgselt ei ole üldiselt piirdeid ette nähtud. Soovi korral on lubatud rajada läbipaistvaid madalaid (kõrgusega ca 1,2 m) puitaedu stiilis foto 3 ja foto 4. Piirdeaiad on lubatud värvida valgeks, kuna ajalooliselt on planeeringualal asunud barakkide ümber valged piirdeaiad. Samuti on lubatud jätta piirdeaiad naturaalsed puidu värvi. Foto 3. Stiilinäide lubatud piirdeaiast Foto 4. Stiilinäide lubatud piirdeaiast PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  13 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Ehitise kasutamise sihtotstarbed Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on lubatud ehitada üksikelamu maale üksikelamu (kood 11101) ja abihooned (kood 12744); majutushoone maale hotell, motell, külalistemaja (kood 12111), puhkeküla või puhkelaagri majutushoone (koos 12121), hostel (kood 12123) ja muu lühiajalise majutuse hoone (kood 12129). 7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18178 Värska – Ulitina km 1,48-1,94, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018.a. 208 autot/ööp. Juurdepääs planeeringualale toimub samuti 18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt olemasolevate mahasõitude kaudu. Uusi mahasõite Värska-Ulitina maanteelt ei ole detailplaneeringuga ette nähtud. Joonisel 5 kujutatud nähtavuskolmnurgad on näidatud peamistele mahasõitudele riigimaanteelt ja on seisundile rahuldav (7 x 120 m) vastavad. Pos 1 ja Pos 4 hoonetele juurdepääsuks jäävad olemasolevad mahasõidud riigiteelt samas asukohas. Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra ja tolmu levikut. Võimalike häiringute leevendusmeetmetena võib kasutada rohelist puhvertsooni, mis leevendaks müra ja tolmu levikut ümbritsevasse keskkonda. Näiteks võib rajada madalat põõsasistutusi, kuna need toimivad müra ja tolmu tõkestajana. Nähtavuskolmnurga alal (vt joonis 5) ei ole lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Parkimine lahendada planeeritud kruntidel parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv üksikelamu maa sihtotstarbega krundil on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt. Külaliste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ja selleks jääb piisavalt suur sissesõidutee ja parkimisala. Majutushoone puhul on vastavalt standardile parkimiskohtade arvuks P = suletud brutopind*parkimisnormatiiv. Kuna suletud brutopind on 400 m2 ja parkimisnormatiiv äärelinnas 1/70, siis majutushoone parkimiskohtade minimaalne arv on 5,7 kohta ehk ca 6 parkimiskohta. Pos 7 kavandatud karavanide parkla suurus ja kohtade arv täpsustatakse projekteerimise käigus. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud ca 40 kohaline karavanide parkla. Hoonetele juurdepääsuteede paiknemine määratakse iga hoone ehitusprojekti käigus, kui selguvad hoonete konkreetsed asukohad. Planeeringuala krunte Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 läbib Õrsava matkarada, mis on avalikus kasutuses (vt joonis 2 ja 3). Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb säilitada Õrsava matkarada ja tagada avaliku kasutuse lubamine ka tulevikus. Tulenevalt eelnevast on kruntide Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 igakordsete omanike kohustus lubada matkarada kasutada selle kasutajatel ilma takistusi (nt piirdeaeda) loomata. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  14 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 7.6 Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada tulepüsivusklasside ja hoonete- vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehitistevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määrusele 8 m. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis. 7.7 Tehnovõrkude lahendus Joonisel 4 toodud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Planeeritud kruntide sisse jäävatele tehnorajatistele on soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused kinnistu omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole. Maantee alt läbiminek on kohustuslik teostada kõikide tehnovõrkude rajamisel kinnisel meetodil arvestades sealhulgas ka tehnovõrkude haldajate tehnilisi tingimusi. 7.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamiseks on ette nähtud Värska aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamine planeeringualani. Planeeritud tehnovõrkude lahendused on kujutatud joonisel 4 „Tehnovõrkude joonis“ ja on põhimõttelised – täpsed torustike asukohad leitakse projekteerimise käigus, kui on selgunud konkreetsed hoonete asukohad. Antud planeeringuga on ette nähtud igale krundile oma liitumispunkti rajamine. Pos 8 krundi puhul leitakse liitumispunti asukoht projekteerimise käigus kui selgub kas ja kuhu rajatakse puhkeala kasutajatele tualetid. Praegusel hetkel on kasutusel sellel krundil kuivkäimad koos tühjendatava mahutiga, mis peagi aga rekonstrueerimist vajavad. Pos 8 krundile on lubatud paigaldada ka hooajalisi teisaldatavaid kuivkäimlaid nõnda, et need oleks võimalikult varjatud asukohas ja ei rikuks olemasolevat rahulikku üldilmet ja miljööd. Liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga on detailplaneeringu koostamise käigus Setomaa vallas veeteenust pakkuvalt vee-ettevõttelt OÜ Setomaa Haldus küsitud tehnilised tingimused torustike ja liitumispunktide rajamiseks (vt lisade kaust). Joonisel 4 näidatud liitumispunktide asukohad on määratud OÜ Setomaa Haldus tehniliste tingimustega, torustike asukohad on joonisel põhimõttelised ja nende täpsem paiknemine määratakse projekteerimise käigus. Vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustik liitumispunktist planeeritud hooneteni tuleb lahendada hoone projekteerimise käigus arvestades käesoleva detailplaneeringu lisades toodud OÜ Setomaa Halduse tehnilisi tingimusi. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest mõlemale poole, mis on kujutatud joonisel 5 „Maakasutus ja kitsendused“. Kaitsevööndisse ei ole lubatud rajada ehitisi. Pos 1 krundil asetsev puurkaev ei ole seotud planeeringualal paiknevatele ja rajatavatele hoonetele veevarustuse tagamiseks vaid sealt hangib tootmistegevuseks toorvett/mineraalvett AS Värska Vesi. 7.7.2 Sademevesi Hoonete projekteerimise käigus lahendada vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamine. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ja immutada oma krundi piirides. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega maanteele. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  15 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 7.7.3 Tuletõrje veevarustus Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on krundile Pos 1 rajatavast tuletõrjeveehüdrandist, mis vastab EVS 812-6:2012+A1+A2 standardis väljatoodud kaugusele (150 m) ja täidab nõudeid ka üle maantee Pikk tn 52 kinnistule planeeritavatele kruntidele rajatavate hoonete tuletõrjevee jaoks. Tuletõrjevee ammutamiseks rajatakse imbtoruga kuivhüdrant Õrsava järve äärde (vt asukohta joonis 4). Juurdepääsutee hüdrandini peab olema vähemalt 3,5 m lai ja tuletõrje veevõtukoht peab vastama standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 välja toodud nõuetele. 7.7.4 Elektrivarustus Detailplaneeringuga moodustavate kruntide elektrivarustuseks on planeeritud ühendused lähipiirkonnas asuvatest elektriliinidest. Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 0,4kV õhuliinid Setu Talumuuseumi:(Räpina) alajaama fiider, mille demonteerimist võrguvaldaja ei planeeri ning detailplaneeringuga samuti ette ei nähta. Laululava:(Räpina) olemasolevast alajaamast on nähtud ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntidel Pos 1, Pos 4 ja Pos 7 säilib olemasolev elektriühendus. Uute objektide (kruntidel Pos 2, Pos 3, Pos 5, Pos 6 ja Pos 8) elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb rajada maakaabliga. Majaühenduse elektrikaablite asukohad täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.9). Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Juhul kui elektrivajadus kinnistul on harv ja väga väike, siis pole elektriliitumine ja elektrimaakaabli rajamine nõutud, kuna see pole keskkonnakaitselistel ja majanduslikel kaalutlustelt otstarbekas. Sel juhul on lubatud lahendada vähese ja/või harva elektrivajaduse puhul hoone elektrivarustus generaatori abil. 7.7.5 Soojusvarustus Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad ning tahkeküte Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda. 7.7.6 Sidevarustus Sidevarustus on võimalik koheselt lahendada mobiilside kaudu. Samas on rajatavate ehitististele võimalik tulevikus soovi korral ELA SA tehniliste tingimuste alusel (vt lisade kaust) sidevarustusega liituda. Sidevõrguga liitumiseks peab jälgima tehnilistes tingimustes väljatoodud nõudeid ja koostama tööprojekti sideühenduste rajamiseks. 7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 7.8.1 Haljastuse põhimõtted Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga ja jääb üldplaneeringukohase rohevõrgustiku koridori alale. Domineerivateks puuliikideks on harilik mänd ja kask. Värska valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uute ehitusalade planeerimisel silmas pidada, et ei häiritaks rohelise võrgustiku toimimist. Asustuse kavandamisel ei tohi purustada rohelise võrgustiku koridore ega tuumala terviklikkust. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  16 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 7.8.2 Haljastuslahendus Soovitatav on säilitada kõrghaljastus nii suures osas kui võimalik. Vaadete säilitamiseks hoonetele ja Õrsava järvele tuleb hoida alal kasvav mets alusmetsata. Uut kõrghaljastust ei ole detailplaneeringuga ette nähtud. Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete rajamisele ette jäävad puud hooviala kujundamisel. Krundisisene haljastus hoovi osas lahendatakse ehitusprojekti käigus. Soovi korral võib krundi haljastamiseks tellida haljastusprojekti või konsulteerida spetsialistiga. Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga: • Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud. • Säilitada tuleb haljastustraditsioon ja kõrghaljastus • Haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku. • Haljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel. • Kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis. (Kõrghaljastuseks on puittaimed, mille puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on vähemalt 0.08 m) • Kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega. 7.8.3 Vertikaalplaneerimine Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektides. Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest kaugemale ja immutada krundi piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud. 7.8.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad, pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks: 1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele 2) Sõidukite parkimine hoone läheduses 3) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis 4) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine 5) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid) 7.9 Keskkonnatingimuste seadmine Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja nende funktsioneerimise tagamine. 7.9.1 Jäätmehooldus Planeeritavatele kruntidele peab igale ühele eraldi paigaldama kinnised konteinerid olmeprügi jaoks. Soovitavalt tuleks konteiner paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol ning, et see jääks elanike vaateväljast kaugemale. Konteinerit on võimalik varjata näiteks haljastuse abil. Täpne konteineri asukoht määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas väljatoodule. Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või tegutsevad Setomaa valla haldusterritooriumil. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Setomaa vallas puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Krundi valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  17 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta. 7.9.2 Looduskaitse Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht. Ehitustegevusega hõlmatud ala ei ulatu Õrsava järve ehituskeeluvööndisse ega II kategooria kaitsealuse liigi elupaika. LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Planeeringualal tuleb säilitada liigile sobiv elupaik ja vältida puistute majandamist, mis võib liigi elupaiga seisundit oluliselt kahjustada. Üldine kaitsekord liigi elupaigas on kehtestatud Looduskaitseseadusega. Objektide kaitset korraldab Keskkonnaameti Lõuna regioon. 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Olemasolevatele ja rajatavatele tehnovõrkudele, mis asuvad planeeringualal ja kontaktvööndis, on vajalik seada isiklik kasutusõigus nende omanikega (nt Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, ELA SA, OÜ Setomaa Haldus) kui sellekohased lepingud praegu puuduvad. Kui antud tehnovõrgud on rajatud enne 1. aprill 1999.a siis kehtib neile talumiskohustus ja isiklikku kasutusõigust ega servituuti seadma ei pea. Lisaks on olemasolevatele juurdepääsuteedele tarvis seda teeservituudid. Tabel 3 Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus Pos 8 Pos 5, Pos 6, Pos 7 Teeservituut juurdepääsuks Pikk tn 35 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut – elektri madalpingekaabel Juurdepääsu servituut – Elektri madalpingekaabel, jaotuskilp, liitumiskilp Pos 8 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut – elektri madalpingekaabel Juurdepääsu servituut – Elektri madalpingekaabel, jaotuskilp, liitumiskilp Pos 6 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut – elektri madalpingekaabel Juurdepääsu servituut – Elektri madalpingekaabel, liitumiskilp Pikk tn 35, Pos 4, Pos 5, OÜ Setomaa Haldus Tehnovõrgu talumise servituut Pos 6, Pos 8 – veetorustik 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Kinnistu igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus lahendatakse täpsemalt hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus ja tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  18 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Hoonetele ei väljastata enne ehituslubasid, kui on seatud teeservituudid. Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed tehnovõrgud ja tehnorajatised ning neile ka nõutud servituudid või isikliku kasutusõiguse alad seatud. Planeeringu elluviimise järjekord: I etapp – katastriüksuste moodustamine, Pos 1, Pos 4 ja Pos 7 rekonstrueerimine ja tehnovõrkudega varustamine. II etapp – Pos 2, Pos 3, Pos 5, Pos 6 ja Pos 8 elamute ja rajatiste välja ehitamine sh tehnovõrkude välja ehitamine. 8. Detailplaneeringu koosseis • Detailplaneeringu seletuskiri • Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000 • Joonis 2 – Tugijoonis M 1:2000 • Joonis 2-AK – Tugijoonis M 1:2000 (ametialaseks kasutamiseks) • Joonis 3 – Põhijoonis M 1:1000 • Joonis 4 – Tehnovõrkude joonis M 1:1000 • Joonis 5 – Maakasutus ja kitsendused M 1:1000 • Joonis 5-AK – Maakasutus ja kitsendused M 1:1000 (ametialaseks kasutamiseks) • Joonis 6 – Üldplaneeringu muutmise ettepanek Lisad (vt lisade kausta) PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 9. Kooskõlastused ja kaasamine Kooskõlastuse andnud Kooskõlastaja Kooskõlastuse Jrk nr Kooskõlastamisel tehtud märkused või seatud tingimused asutus / kaasatav nimi kuupäev ja nr 1 Keskkonnaamet 2 Päästeamet 4 Maanteeamet 5 Rahandusministeerium 6 Kaitseministeerium 7 Politsei- ja Piirivalveamet 8 Maa-amet 9 Elektrilevi OÜ 10 OÜ Setomaa Haldus 11 Telia Eesti AS 12 ELA SA 13 Pikk 31 omanikud 14 Lõuna-Laane omanik 15 Pikk 54 omanik 16 Pikk 37 omanik 17 Pikk 37a omanik 18 Pikk 56 omanik 19 Pikk 35a omanik 20 Pikk 35 omanik Laane katastriüksuse 21 omanik  N S TINGMÄRGID R10 Planeeringuala piir Olemasolev katastriüksuse piir Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev elektriõhuliin Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev elektri kõrgepingekaabel Õrsava matkarada Metsamaa kõlvik (Alus: Maa-amet, 6.07.2020) Õrsava järve ehituskeeluvöönd Tänava kaitsevöönd 10 m (Alus: EhS § 71 lg 3) Asfaltkattega avalik tee Seto talumuuseumi kergliiklustee Olemasolev kruusakate Olemasolev killustikkate Olemasolev pinnastee Olemasolev hoone Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala 10 m Olemasolev juurdepääs katastriüksustele Märkused: 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10-le meetrile. Töö nimetus Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 katastriüksuste detailplaneering Reg. nr: 14260182 Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus e-post: [email protected] www.paaborprojekt.ee TUGIPLAAN Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik 6. august 2020 2 6 1:2000 DP-4-2020 AS Värska Vesi  TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED N Positsiooni nr 1 2, 3, 5, 6 4 7 8 POS 4 Ä60%E40% Planeeritav maaüksuse Elamumaa 70 Elamumaa Ärimaa 60% Üldkasutatav maa Ärimaa 100% 10,7 m / katastriüksuse sihtotstarve % Ärimaa 30% 100 % Elamumaa 40 % 100% 400 3 5m (1/2) Majutushoone maa Turismi-, matka- Krundi kasutamise Majutushoone 2/1 5004 Üksikelamu maa (EP) 100% (ÄM) 60% Korterelamu ja väljasõidukoha sihtotstarve maa (ÄM) 100% maa (EK) 40% maa (PT) 100% Hoonete suurim lubatud arv S maa-alal 2 (1/1) 3 (1/2) 3 (1/2) 3 (1/2) 4 (põhihoone/abihoone) POS 5 E100% 21 Hoonete suurim lubatud 8m/5m 400 400 m2 2000 m2 3 ehitisealune pind (1/2) 2/1 2191 Hoonete lubatud säilitada olemasolev maksimaalne kõrgus 8m 8m 8m 5m (10,7 m) POS 6 E100% TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE 4 8m/5m 400 Hoonete lubatud 3 krohv, puit, maakivi, kivi välisviimistluse materjal (1/2) 2/1 2108 Hoonete lubatud pruun, roheline, punane, ÄM/EK POS 7 Ä100% välisviimistluse toonid heleroosa, kollane, valge, hall POS 4 8m/5m 400 Lubatud katusekalded 40 - 50° 3 26 (1/2) 2/1 3539 Lubatud katuse tüüp kelpkatus, viilkatus 4 4 4 Maksimaalne hoonete põhihoonel 1-2, abihoonel 1 korruselisus 19 EP POS 5 4 ÄM POS 7 10 POS 1 E70% Ä30% 4 4 8m/5m 400 2 (1/1) 2/1 8539 27 EP TTVK V2 POS 6 V2 4 43 V2 4 POS 1 39 Tuletõrje (kuiv)hüdrant 10 Riig ima ante e ka 2 4 EP 4 itse POS 1 vöö POS 2 E100% n d 10 m (E 8m/5m 400 hS 3 §71 (1/2) lg 3 2/1 5394 3 ) 10 Hüdrandi PT mõjuraadius 150 m POS 8 1 POS 8 ÜM100% EP 5m 2000 POS 2 10 4 POS 3 E100% 1 31389 10 4 8m/5m 400 3 (1/2) 17 EP 2/1 3106 POS 3 4 Rii gim aa nte ek ait se vö ön d1 0m (Eh 4 S§ 71 lg 3) KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE TÄHISTUSED: ÄM - majutushoone maa EP - üksikelamu maa EK - korterelamu maa PT - turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides Kõrgus meetrites Ehitisealune/rajati maapinnast stealune pindala (põhihoone/abi- (m2) Ehitiste arv krundil hoone) (põhihoone/abi- hoone) Korruste arv Krundi suurus (põhihoond/abi- (m2) hoone) PLANEERITAVA ALA BILANSS TINGMÄRGID INFO PLANEERINGUALA KOHTA Planeeringuala piir Õrsava järve ehituskeeluvöönd Katastriüksuse lähiaadress Pikk tn 33 Pikk tn 52 Olemasolev katastriüksuse piir Asfaltkattega avalik tee Katastriüksuse tunnus 93401:005:0332 73201:001:0654 Planeeritud katastriüksuse piir 2 Seto talumuuseumi kergliiklustee Katastriüksuse pindala 17 040 m 44 231 m2 Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Olemasolev kruusakate Olemasolev maaüksuse Üldkasutatav maa Ühiskondlike katastriüksuse sihtotstarve 100% ehitiste maa 100% Õrsava matkarada Olemasolev killustikkate Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev pinnastee Märkused: Olemasolev elektriõhuliin Olemasolev hoone * soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Olemasolev elektri madalpingekaabel 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Olemasolev elektri kõrgepingekaabel 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. V2 V2 Planeeritud tuletõrjeveetorustik* Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. Likvideeritav/teisaldatav objekt 4. Pos 7-le planeeritud juurdepääsutee, jalakäijate matkarada ja rajatised 1-4 asukohad on joonisel illustratiivsed ja Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala Planeeritud (kuiv)hüdrant mõjuraadiusega* täpsustatakse tulevikus projekteerimise ja ehitamise ajal. Planeeritud kõvakattega juurdepääsutee* Planeeritud juurdepääs katastriüksustele* Töö nimetus Planeeritud jalakäijate matkarada* Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 katastriüksuste detailplaneering Reg. nr: 14260182 Olemasolev juurdepääs katastriüksustele Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus e-post: [email protected] VABA AJA RAJATISE LOETELU: www.paaborprojekt.ee PÕHIJOONIS 1. Võrkpalli mänguväljak Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja 2. Lõkkeplats Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus 3. Mänguväljak väikelastele Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik 4. Karavanide parkla 6. august 2020 3 6 1:1000 DP-4-2020 AS Värska Vesi  KS V VÄRSKA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE VÕIMALUS N KS V K V K V S K V VLP V K S V K 21 KLP K V ELP V K 4 K V K V POS 4 K V 26 K 4 4 4 VK 19 VLP KLP VK POS 5 4 ELP VK POS 7 10 W1 VLP V K 4 4 KLP W1 VLP VLP V K KLP W1 27 ELP V2 ELP ELP POS 6 V K W1 V2 4 43 V0 V0 V0 V0 V0 V0 V V W1 V2 V0 4 POS 1 V K KV W1 K V V K V V0 K K V K 39 K V W1 K V0 Tuletõrje VLP W1 (kuiv)hüdrant KLP V K V0 K KLP W1 10 V K V0 K W1 V0V K W1 K V0 Riig W1 ima K ante V0V e ka 2 K W1 4 4 itse POS 1 vöö V0 K nd 1 W1 VK 0m (Eh V0 W1 S§ 71 lg K VK KLP 3 3) W1 V0 VK K W1 V0 10 W1 VK K V0 W1 V0 Hüdrandi K mõjuraadius 150 m 1 W1 POS 8 VK V0 K W1 V0V K KLP W1 K V0 VK W1 K V0 W1 VK KLP V0 POS 2 VLP W1 K 10 W1 VK V0 W1 10 ELP 4 K 1 W ELP V0 W1 V 17 KS POS 3 V W1 VK K W1 V VLP W1 KS V0 V KS W1 KVS 4 W1 KVS W1 VK W1 K V0 KVS KVS W1 V0 VK KS K W KS 1 V0 VK KS W1 Rii KS gim K aa V0 KS nte W1 VK ek KS KS ait se V0 vö W1 önd 10 m V0 VK (Eh W1 4 S§ 71 lg V0 W1 3) VK VABA AJA RAJATISE LOETELU: V0 W1 VK 1. Võrkpalli mänguväljak V0 W1 2. Lõkkeplats VK W1 V0 3. Mänguväljak väikelastele W1 4. Karavanide parkla V0 VK W1 V0 VK V0 VK V0 V0 VK V0 VK V0 K V V0 K V K V V0 KV KV VK KV V0 KV V VK V TINGMÄRGID Õrsava järve ehituskeeluvöönd Planeeritud reoveepumpla* Planeeringuala piir Asfaltkattega avalik tee VLP Olemasolev katastriüksuse piir Planeeritud (kuiv)hüdrant mõjuraadiusega* Planeeritud katastriüksuse piir Seto talumuuseumi kergliiklustee Planeeritud kahekohaline liitumiskilp* KLP Planeeritud ühisveevärgi liitumispunkt* Planeeritud jaotuskilp* Olemasolev sidekaabel Olemasolev kruusakate Planeeritud juurdepääs katastriüksustele* ELP Planeeritud ühiskanalisatsiooni liitumispunkt* Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev killustikkate Olemasolev juurdepääs katastriüksustele ELP Olemasolev elektri liitumispunkt Olemasolev elektriõhuliin Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev pinnastee Likvideeritav/teisaldatav objekt Planeeritud elektri liitumispunkt* Olemasolev elektri kõrgepingekaabel Olemasolev hoone V Planeeritud veetorustik* Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala Planeeritud kanalisatsioonitorustik* Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala KS Planeeritud survekanalisatsioonitorustik* Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala V2 Planeeritud tuletõrjeveetorustik* V0 Planeeritud toorveetorustik* Planeeritud kõvakattega juurdepääsutee* W1 Planeeritud elektri madalpingekaabel* Planeeritud jalakäijate matkarada* Töö nimetus Märkused: Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 katastriüksuste detailplaneering * soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Reg. nr: 14260182 Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. e-post: [email protected] Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. www.paaborprojekt.ee TEHNOVÕRKUDE JOONIS 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus 4. Pos 7-le planeeritud juurdepääsutee, jalakäijate matkarada ja rajatised 1-4 asukohad on joonisel illustratiivsed ja täpsustatakse hiljem projekteerimise ja ehitamise ajal. Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik 5. Tehnovõrgud ja liitumispunktide asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Joonisele on kantud üks võimalik põhimõtteline lahendus. 20. juuli 2020 4 6 1:1000 DP-4-2020 AS Värska Vesi  Erika Joonas Setomaa Vallavalitsus Teie 13.08.2020 [email protected] Pikk 12 Meie 29.09.2020 nr 15-2/20/12553-5 Värska alevik, Setomaa vald, 64001, Võru maakond Värska aleviku Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 kinnistute detailplaneeringust Olete teavitanud meid Võru maakonna Setomaa valla Värska aleviku Pikk tn 33 ja Pikk tn kinnistute detailplaneeringu (edaspidi planeering) eskiisi avalikust väljapanekust. Planeeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuste jagamine, ehitusõiguse määramine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine (elamukruntide moodustamine, autokaravanide parkla kavandamine ning maksimaalses ulatuses kõrghaljastuse säilitamine). Detailplaneering muudab kehtivat Värska valla üldplaneeringut, mille alusel planeeringuala juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa, maaüksuste katastrijärgne sihtotstarve on sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa Pikk tn 33 maaüksusel ja ühiskondlike ehitiste maa alaliigiga Pikk tn 52 maaüksusel. Väljastasime planeeringu koostamiseks oma seisukohad 23.12.2019 kirjaga nr 15-2/19/55575-2. Oleme planeeringu materjalidega tutvunud ning meil ei ole vastuväiteid planeeringuga kavandatavatele tegevusele. Planeeringu Tugijoonisel (nr 2), Põhijoonisel (nr 3) ja Tehnovõrkude joonisel (nr 4) on näidatud Seto talumuuseumi kergliiklustee, kuid seda pole mainitud planeeringu seletuskirjas. Palume täiendada planeeringu seletuskirja peatükke 6.3 „Olemasolev olukord“ ning 7.5 „Liiklus- ja parkimiskorraldus“ kirjeldades seal nimetatud kergliiklusteed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. Pikk 33 ja 52 – Seletuskiri 2. Joonis 2 – Tugijoonis 3. Joonis 3 – Põhijoonis 4. Joonis 4 - Tehnovõrkude joonis Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)