dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Valgamaa Otepää vald Tiidu küla Kolmimäe tee 25 kinnistu mahasõit

Maanteeamet · 29. september 2020
Seotud ettevõtted
Mapri OÜ (adressaat)
Viit
15-2/20/30592-4
Registreeritud
29. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Mapri OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Kristi Kuuse (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. oktoober 2020

Failid

  • 📎581EJ20_PP_2020-09-09.asice5352 KB
  • 📎581EJ20_PP_TL_V02_2020-11-06.asice4927 KB
  • 📎E-kiri.pdf564 KB
  • 📎image002.png
  • 📎image003.png
  • 📎image004.png

Sisu (failidest)

Mapri Ehitus OÜ Teie 06.08.2020 [email protected] Meie 24.08.2020 nr 15-2/20/30592-3 Riigitee nr 23226 km 3,24 ristumiskoha ehitamise nõuded Olete taotlenud nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba (edaspidi riigitee) km 3,24 koordinaatidega X=6423157.89 Y=636254.00 Valga maakonnas Otepää vallas Tiidu külas Kolmimäe tee 25 kinnistu (katastritunnusega 72401:001:0195) juurdepääsuks maatulundus- ja tootmismaa sihtotstarbele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet nõuded: 1. Ristumiskoht projekteerida taotluse asendiplaanil märgitud asukohta. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 6.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 6.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel nr 23226 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 56 autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 8. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest II või III. Vajadusel määrata ristumiskoha pöörderaadiused lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). 9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonisele. Joonis 1. Ristumiskoha pikikalded. 10. Kruusatee puhul projekteerida ristumiskoha katteks kruuskate. 11. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada ristumiskohale truup ja näha ette truubiotste kindlustamine (läbimõõt anda vastavalt olemasolevatele valgalale). 12. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. 13. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. 14. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. 15. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 16. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 17. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta. 18. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta. 19. Ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise kulud kannab huvitatud isik. 20. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. 21. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks ja ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimiseks [email protected]. 2 (3) Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 3 (3) E. J A H H U PROJEKTBÜROO OÜ E. Jahhu Projektbüroo OÜ Reg.nr. 10209600 Variku 45, 50110 Tartu tel. 5010233 ee--mail: [email protected] TÖÖ №: 581EJ 81EJ20 EJ20 TELLIJA: Mapri OÜ Tiigi 78, 50410 Tartu [email protected], tel: +372 608 7222 Reg.nr: 10131080 ASUKOHT: Kolmimäe tee 25 (72401:001:0195) Tiidu küla, Otepää vald, Valgamaa Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla- Lossiküla-Tiidu- Tiidu-Kooba Teede- Teede-ehituslik osa PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI JA JOONISED Projekti juht: Elmo Jahhu Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse № 129224 Tartu, september 2020 2020 Projekti koosseis: Seletuskiri 1 Üldosa 1.1 Projekti sisu ja eesmärk 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht 1.2.2 Ehitusprojekti tellija 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Lähteandmed 1.3.2 Ehitusuuringud 1.3.3 Normdokumendid 1.3.4 Ehituse dokumenteerimine 1.3.5 Ehitustööde kvaliteet 1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal 1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid 1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis 2 Olemasolev olukord 2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus 2.2 Olemasolev reljeef 2.3 Kaitsevöönd 3 Projektlahendus 3.1 Üldosa 3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus 3.3 Vertikaalplaneering 3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid 3.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid 3.6 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks 3.7 Hooldusjuhend 4 Kokkuvõte Joonised Jrk Joonise nimetus Joonise Mõõtkava nr. Joonise number formaat Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine 1. 1:500 A1 581EJ20_PP_TL-4-01_ASENDVERT Juurdepääsutee pikiprofiil Pk 0+00 - Pk 3+90 vert. 1:100 2. A2 581EJ20_PP_TL-6-01_PIKIPROFIIL hor. 1:500 Konstruktiivsed ristprofiilid L1 - L1 ... L4-L4 3. 1:100 A3 581EJ20_PP_TL-6-02_RISTPROFIIL Kattekonstruktsioonide tüübid, kirjeldused ja kvaliteedinõuded 4. N/A A4 581EJ20_PP_TL-7-01_KATENDID Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 09.09.2019 00 2/8 Teede-ehituslik osa 1 Üldosa 1.1 Projekti sisu ja eesmärk Käesolev projekt 581EJ20 on koostatud vastavalt Mapri OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus. Töö hõlmab ValgamaaL, Otepää vallas, Tiidu külas, Kolmimäe tee 25 (72401:001:0195) kinnistule juurdepääsu rajamist kõrvalmaanteelt 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba kuni ehitatava vedelsõnniku mahuti naabruses paikneva olemasoleva asfaltbetoonkattega teeni. Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse nõuetele ning tagab ohutuse. 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitusobjekti Ehitusobjekti asukoht Valgamaa, Otepää vald, Tiidu küla, Kolmimäe tee 25 (72401:001:0195). 1.2.2 Ehitusprojekti tellija Mapri OÜ reg. nr 14519119 Tiigi 78, 50410 Tartu linn, Tartumaa Tellija esindaja Mihkel Kannelmäe, [email protected]. 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Lähteandmed ja projekteerimistingimused  Maanteeameti kiri 24.08.2020 nr 15-2/20/30592-3 „Riigitee nr 23226 km 3,24 ristumiskoha ehitamise nõuded“;  Tellija lähteülesanne. 1.3.2 1.3.2 Ehitusuuringud Kasutatud geodeetiline alusplaan: OÜ GPK Partnerid töö nr. G-098-20 " Valga maakond, Otepää vald, Tiidu küla, Kolmimäe tee 25. Geodeetiline alusplaan". Koostatud 12.05.2020. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis. 1.3.3 1.3.3 Normdokumendid • Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015) • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3) • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82) • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101) • Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) • Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 16.04.2003.a määrus nr 69, RTL 2004, 65, 1088) • Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 77) • Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015) • Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks (Maanteeameti peadirektori 16.03.2015.a. käskkiri nr. 0069) • Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2014.a) • Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (Maanteeameti peadirektori 18.04.2006.a. käskkiri nr. 98) • Tee ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja kord (MKM 14.10.2008.a. määrus nr 88, RTL 2008, 86,1193) • Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord (MKM 29.12.2008.a. määrus nr 121, RTL 2009, 1, 7) • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001) • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314) 2 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 09.09.2019 00 3/8 Teede-ehituslik osa • Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255) • Geosünteetide kasutamise ja muldkeha remondi projekteerimise juhis (Maanteeameti peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264) • Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a • Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeameti peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005) • Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234) • Tee projekteerimise normid ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (MTM 05.08.2015.a määrus nr 106) • EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine • EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon • EVS 901-1:2009 Tee-ehitus, Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid • EVS 901-2:2009 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained • EVS 901-3:2009 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud • EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt • EVS-EN 12620:2005+A1:2008 Betooni täitematerjalid • EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012 Sidumata ja hüdrauliliselt seotud segud - Osa 2: Kuivtiheduse ja veesisalduse laboratoorse määramise katsemeetodid - Proctor-teim • EVS-EN 13670-1:2003 Betoonkonstruktsioonide ehitamine Osa 1: Üldsätted • Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised • Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.3.4 1.3.4 Ehituse dokumenteerimine Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a. määruse nr. 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded” alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse käigus koostatavad dokumendid ja annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule, kes omakorda annab need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist. Ehituse käigus tuleb koostada kaetud tööde aktid töödele, mis ehituse käigus kaetakse (vundamentide rajamine, tehnosüsteemide katsetamine, isolatsioonikilede paigaldamine jne). Eelpoolnimetatud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid: ehitusprojekt ja selle muudatused; ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; teostusjoonised; ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid. 1.3.5 1.3.5 Ehitustööde kvaliteet Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul. Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate. 3 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 09.09.2019 00 4/8 Teede-ehituslik osa Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele. Kui projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise. 1.3.6 1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Projekteeritud tööd on teostatavad ilma riigimaantee täieliku sulgemiseta. 1.3.7 1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud eritingimusi. Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi. 1.3.8 1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all. Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse; - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks. 2 Olemasolev olukord olukord 2.1 2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus Kolmimäe tee 25 kinnistu asub Valgamaal, Otepää vallas, Tiidu külas. Kinnistu piirneb loodest-põhjast Lossiküla- Tiidu-Kooba kõrvalmaanteega, kirdest-idast Laksi-Kolmi teega ja edelast Pääsusilma maaüksusega. 34,8 ha suurune, muutuva reljeefiga maatükil asuvad põllumajandushooned, suures osas on tegemist heinamaaga. 2.2 Olemasolev reljeef Kinnistu on muutuva reljeefiga. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 77.50-83.50. 2.3 2.3 Kaitsevöönd Projekteeritav ala asub osaliselt kõrvalmaanteelt 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba kaitsevööndis ja riigitee alusel maal. 4 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 09.09.2019 00 5/8 Teede-ehituslik osa 3 Projektlahendus 3.1 Üldosa Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndi lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole võetud. Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja. Ehitus teostatakse ühes etapis. Arendusala juurdepääsutee rajatakse ning nähtavust piiravad takistused (vajadusel) kõrvaldatakse (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 3.2 3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus Riigiteelt mahasõidu orienteeruv asukoht (23226 km 3,24). Projekti koostamisel on arvestatud riigiteel aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 56 autot/ööp ja kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h. Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid - rahuldav. Projektlahenduse puhul on tagatud mahasõidul nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele rahuldav. Seetõttu on mahasõidu liikluskorralduseks väljasõidul projekteeritud „anna teed“. Sissesõidu nähtavuskolmnurk (Maanteede projekteerimisnormid tabel 5.1 ja 5.2) kajastub joonistel № 581EJ20_PP_TL-4-01_ASENDVERT. Mahasõit on kavandatud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4 Plaanilahendus), st ristumisel riigiteega 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba täisnurga all. Ristumiskoha pöörderaadiused on projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto (max. pikkusega 16.5m). 3.3 3.3 Vertikaalplaneering Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest: Riigitee nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba kõrgused sissesõidutee juures, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed piki- ja põikikalded sõiduautodele kasutatavatel platsidel, taotlus vähimamahulisteks pinnasetöödeks, mõistlikud kalded sadeveel. Mahasõidu ja juurdepääsutee vertikaalplaneeringu koostamisel on aluseks võetud olemasolev reljeef. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1). Pikikalde puudumisel on suurendatud põikallet ja vastupidi. Juurdepääsutee sadevesi juhitakse vertikaalplaneerimise abil projekteeritud kraavidesse. Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Ehitusaegseid pinnasetöid teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind taastatakse. Töömaa piiril tuleb vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega. Sademevett ei ole lubatud juhtida kinnistult riigitee alusele maale. Juurdepääsutee vertikaalplaneering on lahendatud nii, et juurdepääsutee sadevesi ei valgu riigiteele. Uue mahasõidu alla paigaldatakse uus DN400 truup. Rajatava truubi päised kindlustatakse munakivilaotisega. Rajatavate ja puhastatavate kraavide asukoht on ära näidatud asendiplaani joonisel. Uue kraavi põhja laiuseks on projekteeritud 0,5m ja nõlvuseks 1:1.5. Kõik nõlvad ja kraavid kindlustatakse mulla ja murukülviga. 3.4 3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane vastupidavus. Põhikatendite konstruktsioonid on valitud vastavalt tugevusarvutustele, ülejäänud konstruktsioonid vastaval tüüplahendustele. Tugevusarvutustes kasutatud koormus (raskeliikluse osakaal >10%): o Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) o Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) o killustik AKÖL 15 500-2500 (KKEJ) 5 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 09.09.2019 00 6/8 Teede-ehituslik osa •AKEJ Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis •KKEJ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend Katendi tugevusarvutuses on kasutatud “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52” metoodikat ja Maanteeameti poolt väljatöötatud katendiarvutusprogrammi KAP (versioon 2.00 - 2017). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2019. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2. Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei kajastu katendi tugevusarvutuses. Kulumisvaru lisamise nõue tuleneb Maanteeameti peadirektori 06.11.2006 käskkirja nr 222 "Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52" muutmisest käskkirjaga nr 0171 2013.04.30. Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Sõiduteede kattekonstruktsioonid kattekonstruktsioonid Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-3, erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine“ № 581EJ20_PP_TL-4-01_ VERTIKAALPLANEERIMINE erinevate toonidega. Kasutatavate materjalide kirjeldused ja kvaliteedinõuded on toodud joonisel № 581EJ20_PP_TL-7-01_KATENDID. Sõidutee kattekonstruktsioonid  Tüüp ST- ST-1 Kasutamine Kahekihiline asfaltbetoonkate uuel killustik- ja liivalusel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm Poorne asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel) Oleva tee muldkeha * Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.  Tüüp ST- ST-2 Kasutamine Killustiksegust kate ja peenrakindlustus KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Killustiksegu fr. 0-32 11cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)  Tüüp ST- ST-3 Kasutamine Armeeritud betoonplaatkate KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Armeeritud betoonplaat 14cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 22cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel) 3.5 3.5 Teede- Teede-ehituses kasutatavad materjalid Katendi materjalid Killustikalus Killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele: Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Killustik peab omama vastavussertifikaati. Asfaltbetoon Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele. AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2 AC 20 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4. Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati. 6 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 09.09.2019 00 7/8 Teede-ehituslik osa Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlus toimub jäätmekäitlus ettevõttes vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Vajadusel kooskõlastada materjali ladustamine ja materjali kasutamine täiendavalt kohaliku omavalitsusega. 3.6 3.6 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest. Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti). Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne tööde algust. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 3.7 3.7 Hooldusjuhend Tee suhtes esitatavad nõuded Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja taristuminister. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Tee kasutamine ja kaitsmine Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. 7 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 09.09.2019 00 8/8 Teede-ehituslik osa Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ning kaitsmise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Liiklust korraldatakse liiklusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Kui avalikult kasutatav tee suletakse liiklusvälise ürituse korraldamiseks, on asjaomase loa saanud isik kohustatud liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule hüvitama. Nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee korrashoid Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. Teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsiooni- ja hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras. Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Tee kaitsevööndi maa omanikul, samuti planeeringutega kaasnevate piirangute ala maa omanikul on õigus saada tee omanikult piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Maa omanikul on õigus saada tee omanikult õiglast ja kohest hüvitust ümbersõitude rajamiseks ja teiste teetööde tegemiseks vajaliku maa ajutise kasutamise eest. Ümbersõite rajada ja muul põhjusel võõrast kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kui teede ristumiskoha nähtavuse parandamiseks ei ole hoonet või muud ehitist tee kaitsevööndis võimalik või otstarbekas lammutada, tuleb liiklusohutuse huvides paigaldada liikluskorraldusvahend. 4 KOKKUVÕTE Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on ajutine. Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. Seletuskirja koostas: Elmo Jahhu Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse № 129224 8 [Not for commercial use] [Not for commercial use] [Not for commercial use] [Not for commercial use] E. J A H H U PROJEKTBÜROO OÜ E. Jahhu Projektbüroo OÜ Reg.nr. 10209600 Variku 45, 50110 Tartu tel. 5010233 ee--mail: [email protected] TÖÖ №: 581EJ 81EJ20 EJ20 TELLIJA: Mapri OÜ Tiigi 78, 50410 Tartu [email protected], tel: +372 608 7222 Reg.nr: 10131080 ASUKOHT: Kolmimäe tee 25 (72401:001:0195) Tiidu küla, Otepää vald, Valgamaa Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla- Lossiküla-Tiidu- Tiidu-Kooba Teede- Teede-ehituslik osa PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI JA JOONISED Projekti juht: Elmo Jahhu Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse № 129224 Tartu, september 2020 2020 Projekti koosseis: Seletuskiri 1 Üldosa 1.1 Projekti sisu ja eesmärk 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht 1.2.2 Ehitusprojekti tellija 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Lähteandmed 1.3.2 Ehitusuuringud 1.3.3 Normdokumendid 1.3.4 Ehituse dokumenteerimine 1.3.5 Ehitustööde kvaliteet 1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal 1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid 1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis 2 Olemasolev olukord 2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus 2.2 Olemasolev reljeef 2.3 Kaitsevöönd 3 Projektlahendus 3.1 Üldosa 3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus 3.3 Vertikaalplaneering 3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid 3.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid 3.6 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks 3.7 Hooldusjuhend 4 Kokkuvõte Joonised Jrk Joonise nimetus Joonise Mõõtkava nr. Joonise number formaat Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine 1. 1:500 A1 581EJ20_PP_TL-4-01_ASENDVERT Juurdepääsutee pikiprofiil Pk 0+00 - Pk 3+90 vert. 1:100 2. A2 581EJ20_PP_TL-6-01_PIKIPROFIIL hor. 1:500 Konstruktiivsed ristprofiilid L1 - L1 ... L4-L4 3. 1:100 A3 581EJ20_PP_TL-6-02_RISTPROFIIL Kattekonstruktsioonide tüübid, kirjeldused ja kvaliteedinõuded 4. N/A A4 581EJ20_PP_TL-7-01_KATENDID Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 05.11.2019 00 2/8 Teede-ehituslik osa 1 Üldosa 1.1 Projekti sisu ja eesmärk Käesolev projekt 581EJ20 on koostatud vastavalt Mapri OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus. Töö hõlmab ValgamaaL, Otepää vallas, Tiidu külas, Kolmimäe tee 25 (72401:001:0195) kinnistule juurdepääsu rajamist kõrvalmaanteelt 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba kuni ehitatava vedelsõnniku mahuti naabruses paikneva olemasoleva asfaltbetoonkattega teeni. Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse nõuetele ning tagab ohutuse. 1.2 Üldandmed Üldandmed 1.2.1 Ehitusobjekti Ehitusobjekti asukoht Valgamaa, Otepää vald, Tiidu küla, Kolmimäe tee 25 (72401:001:0195). 1.2.2 Ehitusprojekti tellija Mapri OÜ reg. nr 14519119 Tiigi 78, 50410 Tartu linn, Tartumaa Tellija esindaja Mihkel Kannelmäe, [email protected]. 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Lähteandmed ja projekteerimistingimused  Maanteeameti kiri 24.08.2020 nr 15-2/20/30592-3 „Riigitee nr 23226 km 3,24 ristumiskoha ehitamise nõuded“;  Tellija lähteülesanne. 1.3.2 1.3.2 Ehitusuuringud Kasutatud geodeetiline alusplaan: OÜ GPK Partnerid töö nr. G-098-20 " Valga maakond, Otepää vald, Tiidu küla, Kolmimäe tee 25. Geodeetiline alusplaan". Koostatud 12.05.2020. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis. 1.3.3 1.3.3 Normdokumendid • Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015) • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3) • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82) • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101) • Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) • Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 16.04.2003.a määrus nr 69, RTL 2004, 65, 1088) • Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 77) • Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015) • Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks (Maanteeameti peadirektori 16.03.2015.a. käskkiri nr. 0069) • Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2014.a) • Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (Maanteeameti peadirektori 18.04.2006.a. käskkiri nr. 98) • Tee ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja kord (MKM 14.10.2008.a. määrus nr 88, RTL 2008, 86,1193) • Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord (MKM 29.12.2008.a. määrus nr 121, RTL 2009, 1, 7) • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001) • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314) 2 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 05.11.2019 00 3/8 Teede-ehituslik osa • Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255) • Geosünteetide kasutamise ja muldkeha remondi projekteerimise juhis (Maanteeameti peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264) • Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a • Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeameti peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005) • Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234) • Tee projekteerimise normid ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (MTM 05.08.2015.a määrus nr 106) • EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine • EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon • EVS 901-1:2009 Tee-ehitus, Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid • EVS 901-2:2009 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained • EVS 901-3:2009 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud • EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt • EVS-EN 12620:2005+A1:2008 Betooni täitematerjalid • EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012 Sidumata ja hüdrauliliselt seotud segud - Osa 2: Kuivtiheduse ja veesisalduse laboratoorse määramise katsemeetodid - Proctor-teim • EVS-EN 13670-1:2003 Betoonkonstruktsioonide ehitamine Osa 1: Üldsätted • Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised • Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.3.4 1.3.4 Ehituse dokumenteerimine Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a. määruse nr. 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded” alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse käigus koostatavad dokumendid ja annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule, kes omakorda annab need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist. Ehituse käigus tuleb koostada kaetud tööde aktid töödele, mis ehituse käigus kaetakse (vundamentide rajamine, tehnosüsteemide katsetamine, isolatsioonikilede paigaldamine jne). Eelpoolnimetatud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid: ehitusprojekt ja selle muudatused; ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; teostusjoonised; ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid. 1.3.5 1.3.5 Ehitustööde kvaliteet Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul. Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate. 3 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 05.11.2019 00 4/8 Teede-ehituslik osa Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele. Kui projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise. 1.3.6 1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Projekteeritud tööd on teostatavad ilma riigimaantee täieliku sulgemiseta. 1.3.7 1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud eritingimusi. Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi. 1.3.8 1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all. Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse; - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks. 2 Olemasolev olukord 2.1 2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus Kolmimäe tee 25 kinnistu asub Valgamaal, Otepää vallas, Tiidu külas. Kinnistu piirneb loodest-põhjast Lossiküla- Tiidu-Kooba kõrvalmaanteega, kirdest-idast Laksi-Kolmi teega ja edelast Pääsusilma maaüksusega. 34,8 ha suurune, muutuva reljeefiga maatükil asuvad põllumajandushooned, suures osas on tegemist heinamaaga. 2.2 Olemasolev reljeef Kinnistu on muutuva reljeefiga. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 77.50-83.50. 2.3 2.3 Kaitsevöönd Projekteeritav ala asub osaliselt kõrvalmaanteelt 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba kaitsevööndis ja riigitee alusel maal. 3 Projektlahendus 3.1 Üldosa Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndi lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole võetud. 4 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 05.11.2019 00 5/8 Teede-ehituslik osa Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja. Ehitus teostatakse ühes etapis. Arendusala juurdepääsutee rajatakse ning nähtavust piiravad takistused (vajadusel) kõrvaldatakse (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 3.2 3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus Riigiteelt mahasõidu orienteeruv asukoht (23226 km 3,24). Projekti koostamisel on arvestatud riigiteel aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 56 autot/ööp ja kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h. Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid - rahuldav. Projektlahenduse puhul on tagatud mahasõidul nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele rahuldav. Seetõttu on mahasõidu liikluskorralduseks väljasõidul projekteeritud „anna teed“. Sissesõidu nähtavuskolmnurk (Maanteede projekteerimisnormid tabel 5.1 ja 5.2) kajastub joonistel № 581EJ20_PP_TL-4-01_ASENDVERT. Mahasõit on kavandatud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4 Plaanilahendus), st ristumisel riigiteega 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba täisnurga all. Ristumiskoha pöörderaadiused on projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto (max. pikkusega 16.5m). 3.3 3.3 Vertikaalplaneering Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest: Riigitee nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba kõrgused sissesõidutee juures, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed piki- ja põikikalded sõiduautodele kasutatavatel platsidel, taotlus vähimamahulisteks pinnasetöödeks, mõistlikud kalded sadeveel. Mahasõidu ja juurdepääsutee vertikaalplaneeringu koostamisel on aluseks võetud olemasolev reljeef. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1). Pikikalde puudumisel on suurendatud põikallet ja vastupidi. Juurdepääsutee sadevesi juhitakse vertikaalplaneerimise abil projekteeritud kraavidesse. Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Ehitusaegseid pinnasetöid teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind taastatakse. Töömaa piiril tuleb vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega. Sademevett ei ole lubatud juhtida kinnistult riigitee alusele maale. Juurdepääsutee vertikaalplaneering on lahendatud nii, et juurdepääsutee sadevesi ei valgu riigiteele. Uue mahasõidu alla paigaldatakse uus DN400 truup. Rajatava truubi päised kindlustatakse munakivilaotisega. Rajatavate ja puhastatavate kraavide asukoht on ära näidatud asendiplaani joonisel. Uue kraavi põhja laiuseks on projekteeritud 0,5m ja nõlvuseks 1:1.5. Kõik nõlvad ja kraavid kindlustatakse mulla ja murukülviga. Riigitee nr 23226 km 3,242 asuva teetruubi ots tuleb puhastada (vajadusel läbi pesta) ning mahasõidu truubi ja teetruubi vaheline lõik tuleb kindlustada (nt killustiku puistega). Kraavide rajamisel peab olema välistatud sademevete kogunemine või vee paisutuse tekkimine truubi ette riigiteega külgnevale alale. Tee püsivuse seisukohast on oluline kaitsta tee muldkeha uhtumiste ja liigniiskuse eest. 3.4 3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid kattekonstruktsioonid Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane vastupidavus. Põhikatendite konstruktsioonid on valitud vastavalt tugevusarvutustele, ülejäänud konstruktsioonid vastaval tüüplahendustele. Tugevusarvutustes kasutatud koormus (raskeliikluse osakaal >10%): o Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) o Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) o killustik AKÖL 15 500-2500 (KKEJ) •AKEJ Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis •KKEJ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend Katendi tugevusarvutuses on kasutatud “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52” metoodikat ja Maanteeameti poolt väljatöötatud katendiarvutusprogrammi KAP (versioon 2.00 - 2017). Katendi kasutusajaks 5 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 05.11.2019 00 6/8 Teede-ehituslik osa võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2019. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2. Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei kajastu katendi tugevusarvutuses. Kulumisvaru lisamise nõue tuleneb Maanteeameti peadirektori 06.11.2006 käskkirja nr 222 "Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52" muutmisest käskkirjaga nr 0171 2013.04.30. Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Sõiduteede kattekonstruktsioonid Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-3, erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine“ № 581EJ20_PP_TL-4-01_ VERTIKAALPLANEERIMINE erinevate toonidega. Kasutatavate materjalide kirjeldused ja kvaliteedinõuded on toodud joonisel № 581EJ20_PP_TL-7-01_KATENDID. Sõidutee kattekonstruktsioonid  Tüüp ST- ST-1 Kasutamine Kahekihiline asfaltbetoonkate uuel killustik- ja liivalusel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm Poorne asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel) Oleva tee muldkeha * Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.  Tüüp ST- ST-2 Kasutamine Killustiksegust kate ja peenrakindlustus KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Killustiksegu fr. 0-32 11cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)  Tüüp ST- ST-3 Kasutamine Armeeritud betoonplaatkate KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Armeeritud betoonplaat 14cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 22cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel) 3.5 3.5 Teede- Teede-ehituses kasutatavad materjalid Katendi materjalid Killustikalus Killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele: Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Killustik peab omama vastavussertifikaati. Asfaltbetoon Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele. AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2 AC 20 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4. Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlus toimub jäätmekäitlus 6 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 05.11.2019 00 7/8 Teede-ehituslik osa ettevõttes vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Vajadusel kooskõlastada materjali ladustamine ja materjali kasutamine täiendavalt kohaliku omavalitsusega. 3.6 3.6 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest. Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti). Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne tööde algust. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 3.7 3.7 Hooldusjuhend Tee suhtes esitatavad nõuded Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja taristuminister. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Tee kasutamine ja kaitsmine Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ning kaitsmise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Liiklust korraldatakse liiklusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt. 7 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: Mahasõit riigiteelt nr 23226 Lossiküla-Tiidu-Kooba PP 05.11.2019 00 8/8 Teede-ehituslik osa Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Kui avalikult kasutatav tee suletakse liiklusvälise ürituse korraldamiseks, on asjaomase loa saanud isik kohustatud liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule hüvitama. Nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee korrashoid Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. Teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsiooni- ja hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras. Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Tee kaitsevööndi maa omanikul, samuti planeeringutega kaasnevate piirangute ala maa omanikul on õigus saada tee omanikult piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Maa omanikul on õigus saada tee omanikult õiglast ja kohest hüvitust ümbersõitude rajamiseks ja teiste teetööde tegemiseks vajaliku maa ajutise kasutamise eest. Ümbersõite rajada ja muul põhjusel võõrast kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kui teede ristumiskoha nähtavuse parandamiseks ei ole hoonet või muud ehitist tee kaitsevööndis võimalik või otstarbekas lammutada, tuleb liiklusohutuse huvides paigaldada liikluskorraldusvahend. 4 KOKKUVÕTE Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on ajutine. Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. Seletuskirja koostas: Elmo Jahhu Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse № 129224 8 [Not for commercial use] [Not for commercial use] [Not for commercial use] [Not for commercial use] Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 29.09.2020 13:19 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Riigitee nr 23226 km 3,24 ristumiskoha ehitamise nõuded Manused: image003.png; image004.png; image002.png; 581EJ20_PP_2020-09-09.asice From: Mihkel Kannelmäe <[email protected]> Sent: Monday, September 28, 2020 4:46 PM To: Kristi Kuuse <[email protected]>; [email protected] Subject: RE: Riigitee nr 23226 km 3,24 ristumiskoha ehitamise nõuded Tere, Manusena lisatud kooskõlastamiseks Kolmimäe tee 25 kinnistu uue ristumiskoha teeprojekt. Ehitusloa menetluse käigus on arhitektuurne projekt kooskõlastatud Põllumajandusameti, Muinsuskaitseameti ja Elektrileviga. Ehitusloa saanud projekti asendiplaanil on uus ristumiskoht riigiteega kajastatud. Kas teeprojekt tuleb veelkord ka eraldi ametkondadega kooskõlastada? Ehitisregistris on võimalik tutvuda ehitusloa saanud projektiga – ehitusluba nr 2012271/24008. Lugupidamisega, Mihkel Kannelmäe Projekteerimise projektijuht — +372 5262 182 [email protected] From: Kristi Kuuse <[email protected]> Sent: 25 August, 2020 08:42 To: Mihkel Kannelmäe <[email protected]> Subject: Riigitee nr 23226 km 3,24 ristumiskoha ehitamise nõuded Tere Saadan Teile ristumiskoha ehitamise nõuete dokumendi. Pealkiri: Riigitee nr 23226 km 3,24 ristumiskoha ehitamise nõuded Registreerimise kuupäev: 24.08.2020 Registreerimise number: 15-2/20/30592-3. Lugupidamisega Kristi Kuuse peaspetsialist | Taristu teenuste osakond 58603278 Maanteeamet Veski 23 | 51005 Tartu
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel