Vana-Narva mnt lõigu ning Saha–Loo tee rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamine

Poolsaare Ärimaja OÜ [email protected] Junga tee 1 29.09.2020 nr 15-1/20-0123/44883-1 Rohuneeme küla, Viimsi vald, 74012, Harju maakond Tee projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamine Maanteeamet on algatanud projekteerimistingimuste menetluse Harjumaal Viimsi valla territooriumil asuva Vana-Narva mnt lõigu ning Maardu linnas asuva Saha–Loo tee rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Nimetatud teed on vormistamisel kohalikest teedest riigimaanteedeks - see menetlus on lõppjärgus. Rekonstrueerimisprojekti eesmärk on olemasolevate teede rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Praeguseks on valminud rekonstrueeritavate teede eskiislahendus. Teede rekonstrueerimine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa piirides, kuid mõnes kitsamas kohas ei mahu rekonstrueeritava tee, sh jalg- ja jalgrattateede lahendus teemaale ning ulatub teega piirnevatele maaüksustele, sh Poolsaare Ärimaja OÜ-le kuuluvatele kinnisasjadele Saha-Loo tee 46 ja Saha- Loo tee lõik 8. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitab Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus teid kui kinnisasja omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Projekteeritava teelõigu eskiisprojekti plaanilahenduse ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda lingil: https://pilv.mkm.ee/s/ElVteLoaUyKVLJl. Projektlahendus täpsustub eelprojekti koostamise käigus. Ehitusseadustiku § 31 lõike 3 ja lõige 4 punkti 2 alusel esitame teile kui puudutatud kinnisasja omanikule teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume teie arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 18.10.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Elle Tamm poole (tel +372 611 9384, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elle Tamm projektijuht projekteerimise talitus Lisad: 1. Projekteerimistingimused Vana-Narva mnt ja Saha–Loo tee (eelnõu) 2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur 6119384 [email protected] 2 (2)  EELNÕU Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Vana-Narva mnt ja Saha–Loo tee rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Vana-Narva mnt ja Saha–Loo tee rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee (selgitus: vormistamine kohalikest teedest riigiteedeks on lõpule jõudmas) 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 89001:001:1215; 44604:001:0275; 44604:001:0274 4.2.Koha-aadress: Harju maakond Viimsi vald Laiaküla ning Maardu linn Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud dokumendi lõpus. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Teelõikude katted on amortiseerunud, puudub jalg- ja olukord jalgrattateede võrgustik, korrastamist vajab bussipeatuste lahendus. 5.1.2. Projekti eesmärk Olemasolevate teelõikude rekonstrueerimine ja vajadusel laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti ja laiendamist (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 5.1.3. Lubatud suurim 50 km/h, põhjendatud juhtudel madalam sõidukiirus  EELNÕU 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv 1+1 5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“ Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, asulates Eesti Standardist EVS 843 “Linnatänavad”. 5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine, suurema liiklussagedusega ristmikud kavandada osaliselt kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). 5.2.3. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. 5.2.4. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.6. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude ja ristmike remont vastavalt tüüplahendustele. 5.2.7. Täiendavaid mahasõite ja ristmikke projektiga mitte kavandada, va üksnes juhul kui see on ette nähtud kehtivas detailplaneeringus. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Normikohase nihutusega bussipeatuste asukohad on näidatud eskiisi asendiplaani joonistel. 5.3.2. Vajadusel tihendada olemasolevat peatuste võrgustikku. 5.3.3. Bussipeatused projekteerida avatud taskuna. 5.3.4. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid, uutes peatustes platvormid ning ootekodade alused projekteerida. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Projekteerida kergliiklusteed, tagada kergeliiklusteede võrgustikuks sidumine. 5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam või laiem. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Ei kavandata, v.a olukorras kui mürauuring näitab normtasemete ületamist müratundlike hoonete fassaadidel, sel juhul projekteerida müratõkked. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).  EELNÕU 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimustele peale puudutatud asutuste ja isikute kaasamist). 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa, hekkide, aedade ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt ning nähtavuskolmnurkadest. Näha ette tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud ☐ Hüdroloogilised uuringud ja Ei kavandata arvutused 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust ☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem Koostas: Elle Tamm, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht  EELNÕU Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem Projekteeritavad teed  Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine, koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus. 1. Maade omandamise menetluse alustamine Maanteeamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate. Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg. 2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras. Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust (0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmine brutokuupalk). NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele! 3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Maanteeamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale hüvitisväärtusega seonduvat. 4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Maanteeamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest) kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena saavutatakse võõrandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel koostatakse Maanteeameti peadirektori või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks. 5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu  omanik Maanteeametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevuse ja äralõike moodustamiseks vajalike maakorraldustöödega. 6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Peale võlaõigusliku lepingu sõlmimist tellib Maanteeamet kooskõlas riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. 7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast. Maanteeamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise, kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.