dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 29. september 2020
Viit
15-1/19-0624/36967-3
Registreeritud
29. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Obermeyer Planen+Beraten GmbH Eesti filiaal
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/19-0624
Vastutaja
Margus Viiklepp (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-119-062436967-3 29.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc5994 KB

Sisu (failidest)

Lisa 2 Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks 1. Standardid ja normid  CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised  EVS-EN 13201- 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded  EVS-EN 13201- 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine  EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja paikadele. Välisvalgustuspaigaldised  EVS-EN 40 S Metallmastid  EVS-EN 14991 : 2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid.  EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.  EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.  EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.  EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus.  2014/30/EU – Elektromagnetiline ühilduvus.  EVS-EN 62717:2017 Üldvalgustuse leedmoodulid. Toimivus ja nõuded.  EN 62031: Üldtarbevalgustuse valgusdioodmoodulid. Ohutusnõuded.  EN 55015: Elektrivalgustustite ja nende sarnaste seadmete raadiohäiringu tunnussuuruste piirväärtused ja mõõtemeetodid.  EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.  EN 61347-2-13: Lampide juhtimisseadised. Osa 2-13: Erinõuded valgusdioodmoodulite alalis- või vahelduvvoolutoitelistele juhtimisseadistele;  Teetööde tehniline kirjeldus 19.01.2016  Riigimaantee valgustamise juhis, kinnitatud 23.12.2014  EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest  Seadme ohutuse seadus  EVS 843:2016 Linnatänavad  EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard 2. Valgustite valik Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass kooskõlastada Maanteeametiga. Teede valgustamiseks kasutada leed valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24.08.2018 nimekirja või on läbinud analoogsed tüübikatsetused. Valgustitele esitatavad tehnilised parameetrid:  Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;  Värvusindeks peab valgusti leed-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku 4000 K – 4500 K;  Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;  Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;  Valgusti kogukaal kuni 13 kg;  Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;  Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C. Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud;  Valgustid peavad omama CE ja ENEC märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Maanteeametill on õigus nõuda CE ja ENEC märgisega seotud dokumente.  Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;  Valgusti kõikide komponentide (leed moodul, liiteseade, liigpingepiirik) toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Maanteeametil on õigus küsida valgustis kasutatud leedide-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab leedide- moodulile piisava jahutuse;  Leedide-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad, on aktsepteeritav kui komponendid on vahetatavad sisetingimustes;  Leed valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu leedide jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;  Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastat nii valgustile, leedidele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. Leed valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;  Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, leedi dioodid) peab olema võimalus saada garantiperioodi jooksul;  Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;  Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;  Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.  Leedide toitevool nimivõimsusel ja 230V nimipingel, ei tohi olla suurem kui 500mA.  Võrgusagedus peab olema 50 Hz.  Valgustil peab olema I elektriline isolatsiooniklass, valgusti korpus , elektroonika ja leedmoodul peavad olema ühendatud sama potentsiaali alla.  Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5km merest), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;  Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud eraldi paigaldatud 10 kV seadmega.  Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;  Leed valgustid peavad olema varustatud valgusti müüja garantiiga paigalduskaabliga NYY 5g1,5mm2;  Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;  Valgusti korpus peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15 kraadi. Valgustitel ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks.  Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM liiteseadist (draiverit), mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust;  Valgustitel peab olema sisselülitatud CLO (constant lumen output) funktsioon ehk valgusvoog peab olema kogu valgsuti eluea jooksul konstantne;  Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;  Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, siis hankija nõudmisel esitab valgustite pakkuja mõõtelabori goniomeetrilise protokollid. Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks.  Pakkuja peab arvestama võimaliku Hankija poolse sooviga pakkumuste vastavuse kontrollimise perioodil küsida selgitusi ja tõendusi pakutavatele valgustite vastavuse osas kõikidele tehnilistele nõuetele, sh tehnilistele nõuetele vastavuse hindamine ja kontrollmõõtmiste läbiviimine sõltumatus laboris (nt TTÜ valgustehnika labor ja Inspecta OÜ). Hankijal on õigus pakkumuste vastavuse kontrollimiseks küsida pakkujalt testprotokollide esitamist.  Pakutava valgusti toimivusnäitajad (räigus jms) peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale teeklassile kehtestatud väärtusele.  Juhul, kui tekib kahtlus rajatava valgustuse nõuetekohasuse osas, võib Ostja nõuda kontrollmõõtmiste läbiviimist, mille kulud peab Müüja kandma juhul, kui kontrolltoimingu tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele.  Objektil kasutatavate leed valgustite elektrilised näitajad asuvad tabelis Lisa 4, mis tuleb elektritööde pakkujal täidetuna lisada pakkumis dokumentatsiooni juurde. 3. Valgustuse toitevõrk Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga ARLC 4x25m2 +2,5 mm2, mis paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti ja arvestada valgustusvõrgu perspektiivset arengut, projekteerida Maanteeameti poolt etteantud asukohtadesse perspektiivseid torusid. Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda. 4. Valgustusvõrgu kilpide valik Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale ja projekteerida liitumis-ja juhtimiskilpide vahele lisa kaablikaitsetoru seireseadmete juhtimisahelate jaoks. Lülitis- jaotuskilpidesse tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt 400x400x200 mm, kui ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele moodulitele. Lülitus-jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga (teeäärsed kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja paigaldusega sokliga pinnasesse, plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF. Kilbid peavad olema ühise võtmega lukustatavad. 5. Valgustusvõrgu elektritoide Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde tegemist (niitmist, lumetõrjet) teemaaalal. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised tingimused tehnovõrgu valdajalt. 6. Mastid Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega vähemalt 8 – 12 m . Valgusti mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Asula piires kus, sõidukiirus on alla 60 km/h, ei pea kasutama ohutuid (HE) maste. Mastid, mis paigaldatakse põrkepiirde taha, tuleb paigaldada väljapoole piirde töölaiust (1,7 m). Piirde taga olevatele mastidele lisanõudeid ei ole. Postide asukoha valikul arvestada teede mehhaniseeritud koristuse vajadusega. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee, ühised postid sõiduteega), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks. Mastide ja nende kauguse valikult sõidutee välisäärest lähtuda Riigimaantee valgustamise juhise punktist 8.2.19 ja selle all olevast joonisest 23 m. Mastide aluste kõrgused siduda vastavas tee ristlõikes oleva asfaltkatte serva kõrgusega. 7. Valgustite juhtimine Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise. Arvestada tuleb, et tulevikus on võimalus valgusteid juhtida kilbis asuva kilbikontrolleriga . Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse profiili valik lepitakse kokku Maanteeametiga enne valgustite tellimist. 8. Projekti ülesehitus ja vormistus Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud leed valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2. Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ristmike, tunnelite kohta. Valgusarvutused tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:  Hinnanguvälja isoliinid  Horisontaalne valgustustihendus  Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral  eulumdata failid  Hooldetegurtegur (MF) ja näidata arvutuskäik  Räigustegeur Ti ei tohi olla valitud valustite puhul suurem kui 15% Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364- 4-41. Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Asendiplaani joonisele märkida: - valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijateteele; - iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; - valgustimastide vahekaugused meetrites. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. 9. Eritingimused  Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Maanteeametiga projekteerimistööde käigus.  Projekteeritavate kaabelliinide ristumisel teedega, näha ette teede alla ühe ristumise kohta üks reservtoru (kinnisel meetodil).  Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja vastuolude vältimiseks Maanteeameti hooldeosakonna elektriinseneriga.  Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad kaks aastat. MAANTEEAMETI TÄNAVAVALGUSTUSE ELEKTRIPAIGALDISE KÄIDU ÜLEANDMISE AKT nr ………….. Objekti nimetus: Objekti projekteerija, kontaktandmed: Objekti ehitaja, kontaktandmed: Objekti aadress: Kilbipiirkond: Käesolevaga antakse üle alljärgnevad elektriehitustöö lepingulised ja tehnilised dokumendid: Jrk Dokumendi nimetus Eksemplari Märkused nr de arv 1 Ehitusprojekt koos tehniliste andmete tabeliga 2 Elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelneva auditi protokoll 3 Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi aruanne 4 Kaitseseadmete rakendusaja kontrolli protokoll 5 Kaitse-, PEN- ja potentsiaaliühtlustusahelate kontrolli protokoll 6 Isolatsioonitakistuse mõõtmise protokoll 7 Maandustakistuse mõõtmise protokoll 8 Rikkevoolukaitse seadmete kontrolli protokoll 9 Koormuste mõõtmise protokoll 10 Visuaalkontrolli protokoll 11 Nõuetekohasuse deklaratsioon 12 Kaetud tööde aktid maandusseadmetele 13 Teostusjoonised, asukohakoordinaadid 14 Kaablitrassi vastuvõtu akt 15 Ristmeväljade akt 16 Elektriskeem koos tehniliste andmetega. 17 Materjalide ja seadmete vastavustunnistused 18 Seadmete passid ja eestikeelsed käidujuhendid 19 Hoolduskava 20 Kasutusluba 21 Valgustuse mõõtmise protokollid vastavalt standardile EVS-EN 13201-4:2007 Uue paigaldise korral peavad olema esitatud punktid 1-14; 15 (õhuliini korral); ja punktid 16- 21. Andis üle: Võttis vastu: /nimi, ametinimetus, kuupäev / /nimi, ametinimetus, kuupäev / Janis Erilaid Obermeyer Planen+Beraten GmbH Teie 10.08.2020 e-kiri Eesti filiaal [email protected] Meie 29.09.2020 nr 15-1/19-0624/36967-3 Pärnu mnt 67a 10134, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tehniliste tingimuste osaline väljastamine Rail Baltica raudtee ristumistele põhimaanteega 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 131,4 ja km 132,46 Pöördusite Maanteeameti poole 10.08.2020. a e-kirjaga, mille alusel soovisite, et Maanteeamet väljastaks projekteerimistingimused põhimaanteega 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 131,4 ja km 132,46 Rail Baltica raudtee ristumisele ning Rail Balticu aluse jalg- ja jalgrattatee tunneli rajamiseks. Väljastame järgnevad tehnilised tingimused jalakäijate tunnelite projekteerimiseks: 1. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 131,4 asuva olemasoleva jalg- ja jalgrattatee tunneli pikendamiseks; 2. Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 132,46 asuva olemasoleva jalg- ja jalgrattatee tunneli pikendamiseks. Kolmandale lõigule ei saa Maanteeamet väljastada tehnilisi tingimusi seoses Pärnu-Uulu projektis Hirve tänaval paikneva tunneli projekti lõpetamisega. Projekt saab valmis 2020. aasta lõpuks. Antud hetkel ei näe Maanteeamet seost projekteeritava Hirve tn aluse tunneli ning Rail Balticu tunneli vahel seoses tunnelite vahelise suure distantsiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise talitus Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. RB Tehniline kirjeldus_ Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-ikla maantee ja Rail Baltic km 131,4 kergliiklutee tunnel 2. RB Tehniline kirjeldus_ Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-ikla maantee ja Rail Baltic km 132,46 kergliiklustee tunnel 6119370 [email protected] 2 (2) Tehniline kirjeldus Põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 131,4 ja Rail Balticu aluse jalg- ja jalgrattatee tunneli projekteerimise ja põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla taastamise nõuded 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1.2. Põhimaanteede nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla maantee profiili mitte muuta. Vajaduse ilmnemisel küsida Maanteeametilt täiendavad tingimused. 1.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 1.4. Arvestada järgmiste parameetritega: 1.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav. 1.4.2. Piirkiirus põhimaanteedel - hea (70 km/h). 1.4.3. Projektkiiruse lähtetase – hea. 1.4.4. Sõiduradade arv – vastavalt olemasolevale. 1.4.5. Täiendavaid mahasõite põhimaanteele ei tohi kavandada. 1.4.6. Projekteerida olemasoleva jalg- ja jalgrattatee tunneli asemel uus jalg- ja jalgrattatee tunnel. 1.4.7. Jalg ja jalgrattatee tunneli ristlõige 1.4.7.1. tunneli laius - min 4 m, 1.4.7.2. tunneli kõrgus min -3 m, millele lisandub ventilatsioonist tingitud kõrgus. 1.4.8. Põhimaanteel arvestada eriveoste marsruutide ja gabariitidega. 1.4.9. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest. 1.4.10. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 1.4.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 1.4.12. Liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest: https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025; 1.4.13. Enne projekteerimise alustamist koostada BIM rakenduskava (vt Lisa 8 punkt 3.). 2. Uurimistööd 2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eskiisprojekti valmimist. 2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.3. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 2.3.1. Topo-geodeetilise uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat). 2.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100 m ulatuses alates ristmikust. 2.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 2.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). 2.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 2.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 2.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 2 2.3.16. Topo-geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.3.17. Topo-geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.3.19. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uurimistööde aruanne esitada vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise juhend“ (Lisa 3). 2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile). 2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 2.4.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. 2.4.5. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 2.4.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 2.4.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis. 2.4.8. Projekteerija vastutav muldkeha geotehniliste stabiilsuse- ja vajumiarvutuste teostaja peab kinnitama, et talle on piisavad kõik lõplikus geotehniliste uuringute aruandes esitatu (nii viaduktide kui süvendite rajamise korral). Vajadusel võib teha omapoolsed uuringute ettepanekud arvutuste täpsemaks teostamiseks. 2.4.9. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.5. Liiklusuuringud: 2.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: 2.5.1.1. Määrata koormussagedus. 2.5.1.2. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 2.5.1.2.1. liikluse prognoosi; 2.5.1.2.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 2.5.1.2.3. teenindustaset; 3 2.5.1.2.4. aruande kokkuvõtet. 2.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 2.5.3. Maanteeamet teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 2.6. Koostada katendi projekt: 2.6.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. Katendikonstruktisoon koostada vastavalt Maanteeameti juhenditele. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (kõige uuema versiooni alusel). 2.6.2. Teostada katendi arvutus uue killustikalusega katendikonstruktsiooni püsikattega variandile. 2.6.3. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele. 2.6.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20, mulle vähemalt 50 aastat. Projektis näha kattele ette kulumisvaru 1 cm. 2.6.5. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega (või mulde stabiilsus – ja vajumiarvutustes määratud muldematerjaliga, mis võetakse kõrge mulde korral katendi aluspinnaseks). 2.6.6. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi tabeli L2T3 järgselt. 2.6.7. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada kooskõlastamiseks Maanteeametile. 2.6.8. Üle 4m kõrgustele mulletele ning nõrkadel pinnastel asuvatele mulletele tuleb teha stabiilsus- ja vajumisarvutused min iga 100 m tagant. Vajadusel tuleb ette näha mullete geosünteetidega tugevdamised jm lahendused. Mulletele tuleb teha min 2 lahendusalternatiivi. Muldkeha aktiivtsoonist allapoole jääva materjali voolavuspiir peab olema alla 25 (WL<25) EVS-EN ISO 17892-12. Katendiaruanne peab sisaldama antud koha liiklus- ja koormussageduste prognoosi, asjakohast geotehniliste- ja laboratoorsete uuringute väljavõtet jms juurdekuuluvat. 2.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 2.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 2.7.2. Arvestada teemaplaneeringutega, ja maakonnaplaneeringutega; 2.7.3. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 2.7.4. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 2.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4 3. Keskkonnamõjude kirjeldus 3.1. Koostada ning arvestada Töö koostamisel projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude kirjeldusega, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta ning arvestada kirjelduse koostamisel tuvastatud mõjudega. 3.2. Kirjeldus koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 3.3. Kirjelduse peab korraldama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 4. Krundijaotuskava 4.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 4.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 4.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 4.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 4.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 4.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. 4.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh võõrandamise vajaduse puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. 5. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 5.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 5.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 5.1.2. Näidata ära riigitee all olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle all olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega. 6. Põhiprojekti osad 6.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 6.2. Koostada tööprojekt tagamaks Papiniidu silla stabiilsus ja püsivus ehituse ajal. 6.3. Jalg- ja jalgrattatee tunneli põhiprojekt. 6.4. Koostada katendi projekt. 6.5. Valgustuse põhiprojekt. 6.6. Tehnovõrkude põhiprojektid. 5 6.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 6.8. Ehitusaegne liikluskorralduse projekt. 6.9. Koostada krundijaotuskava. 6.10. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja finantsarvutus. Uuendatakse eskiisprojekti mahus tehtud tasuvus ja finantsarvutus vastavalt: vastavalt MKM 05.08.2015 määrus 106 lisa p. 1.1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 6.11. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning RB Rail AS tellib projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse. 7. Projektide koostamise üldised nõuded 7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 7.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 7.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 7.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 7.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 7.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 7.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt ning jalg ja jalgrattatee tunnelist. 7.8.1. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 7.8.2. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 7.9. Täiendavaid mahasõite põhimaanteele ei tohi kavandada. 7.10. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 7.11. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Muuhulgas tuleb arvestada: 7.11.1. Ehituse ajal tuleb teelõigul tagada liiklus 1+1 sõidurajaga. 7.11.2. Ehituse ajal ei ole lubatud suunata liiklust ümber linnatänavatele. 7.11.3. Ajutisele ümbersõiduteele on vaja koostada katendiprojekt. Arvestada tuleb püsikattega (asfaltbetoonkate). 7.11.4. Kuni 7m laiustele ja kuni 7 m kõrgustele eriveostele peab võimaldama objekti läbimise kergesti teisaldavate liikluskorraldusvahenditega 7.11.5. 4,0 meetri laiustele, 5,5 meetri kõrgustele ja 30,0 meetri pikkustele, kuni 80t kaaluvatele eriveostele peab olema tagatud läbipääs liikluskorraldusvahendite liigutamise vajaduseta. 7.11.6. Põhimaanteed võib sulgeda Jalg- ja jalgratta tee ehituseks maksimaalselt 1 kuu pikkuselt, kui tagatakse tee läheduses vajalikud ümbersõiduvõimalused Põhimaantee kõrval. 7.11.7. Tagada kergliiklejate läbipääs ehitusperioodi jooksul. 6 7.11.8. Ehitusperioodiks arvestada suvine aeg. 7.12. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 7.13. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 7.14. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 7.15. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele kirjeldustele. 7.16. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 7.17. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 7.17.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 7.17.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 8. Rajatised (jalg ja jalgrattatee tunnel) 8.1. Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel. 8.2. Jalg ja jalgrattatee tunneli variantide lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg (1kuu), hooldekulud, elueakulude arvutus. 8.3. Kaaluda võimalust loodusliku valguse kuvamist tunnelisse. 8.4. Selgitada välja ventilatsioonisüsteemide vajadus. 8.5. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; 8.6. Koostada põrkepiirete riskianalüüs. 8.7. Jalg ja jalgrattatee tunneli tüübi valik tehakse Maanteeameti ja RB Rail koostöös optimaalse projektlahendi väljatöötamise (Value Engineering) etapis, kus arvestatakse mh ehituse- ja hoolduskulusid. Lõplik variant esitatakse Maanteeametile kooskõlastamiseks. 8.8. Projekteerida põhimaanteed nr 4 Tallinn-Pärnu-Ilka ja Rail Balticu trassi läbiva Jalg ja jalgrattatee tunneli põhiprojekt. 8.9. Eskiisprojekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on lisas 1 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“. 8.10. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 8.11. Koormused KM-1; KM 2 ja KM-3 (, kus KM-3 koormus, vastavalt teeklassile, kas 1200kN , 2400kN, või 3600 kN).EVS-EN 1991-2 Osa 2 ja MNT peadirektori käskkiri nr. 1-2/18/018 8.12. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 8.13. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused ja detailsed paigaldusjuhised. 7 8.14. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 8.14.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; 8.14.2. Sõidutee kattealune hüdroisolatsioon kahe süsteemsena; juhinduda „teetööde tehnilised kirjeldused „ hüdroisolatsiooni üldjuhistest; 8.14.3. Rajatistele rajada kolmekihiline katend, millest üks hüdroisolatsiooni kaitsekiht ja ülemine kulumiskiht; 8.14.4. Rajatise koonused projekteerida ilma tugimüürideta. Kui rajatise koonuseid ei ole võimalik projekteerida ilma tugimüürideta, siis põhjendada miks; 8.14.5. Koonuse ülemisse ossa rajada hooldealad 8.14.6. Täpsustada vete ärajuhtimissüsteemid (kinnine süsteem). Juhinduda „Teetööde tehnilised kirjeldused“ üldjuhistest 8.14.7. Rajatise gabariidid valida vastavalt Maantee projekteerimisnormidele; 8.14.8. Arvestada AKÖL 20 liiklussagedusega tunneli peal; 8.14.9. Arvestada „Pärnu linna asustusüksuste üldplaneering 2025+“. 8.14.10. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; 8.14.11. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks 8.14.12. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest. 8.15. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 8.15.1. Tavahooldus: 8.15.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 8.15.1.2. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. 8.15.1.3. Põrkepiire ka kaitseekraan peavad paiknema eraldi. Ekraani ja põrkepiirde vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt põrkepiirde töölaiusega, kuid mitte vähem kui 0,75m. 8.15.2. Talvine hooldus: 8.15.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 8.15.2.2. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 8.16. Hooldusjuhendi koostamine: 8.16.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 8.17. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 8.17.1. EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 8.17.2. EVS-EN 1991Ehituskonstruktsioonide koormused. 8.17.3. EVS-EN 1992Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 8.17.4. EVS-EN 1993 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; 8.17.5. EVS-EN 1994 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine; 8.17.6. EVS-EN 1997Geotehniline projekteerimine. 8.17.7. EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid. 8.17.8. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018. a). 8.17.9. Teetööde tehnilised kirjeldused käskkiri nr 1-2/19/096 (18.02.2019. a). 8.17.10. Maanteede projekteerimisnormid 8 9. Liikluskorraldusvahendid 9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 9.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Maanteeametile. 10. Tee valgustus 10.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. 10.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 9 “Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 10.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 10.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 10.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta. 10.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 10.7. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 11. Tehnovõrkude ümbertõstmine 11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus te kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 11.2. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei 3 (4) kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 11.3. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 11.4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 11.5. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek põhimaantee muldkehast min 2,2 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde 9 varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine mulde nõlvadel ei ole lubatud. 11.6. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 11.7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 11.8. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid; 11.9. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 12. Haljastus ja hooldus 12.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 12.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 13. Vormistusnõuded 13.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 3. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. 13.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 4. 13.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 5. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. 13.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid). 13.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh: väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud. 13.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne). 13.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 6. 13.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.. 13.9. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 7). Lisas on tähistatud projektistaadiumite kaupa täidetavad atribuudid. 13.10. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 13.11. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 10 13.11.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 13.11.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 13.11.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 13.11.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 13.11.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 13.11.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 13.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 2. Asukohaskeem 3. Tee ehitusprojekti esitamise juhend ja sellega seotud osade esitamise juhend (eraldi failis) 4. Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi failis) 5. Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi failis) 6. Murdejoonte näidised 7. Atribuudid (eraldi failis) 8. AST BIM Juhend eelnõu (eraldi failis) 9. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi failis) Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet, [email protected] 11 Lisa 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 2. Asukohaskeem Lisa 6. Murdejoonte näidised Tehniline kirjeldus Põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 132,46 ja Rail Balticu aluse jalg- ja jalgrattatee tunneli projekteerimise ja põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla taastamise nõuded 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1.2. Põhimaanteede nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla maantee profiili mitte muuta. Vajaduse ilmnemisel küsida Maanteeametilt täiendavad tingimused. 1.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 1.4. Arvestada järgmiste parameetritega: 1.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav. 1.4.2. Piirkiirus põhimaanteedel - hea (70 km/h). 1.4.3. Projektkiiruse lähtetase - hea. 1.4.4. Sõiduradade arv – vastavalt olemasolevale. 1.4.5. Täiendavaid mahasõite põhimaanteele ei tohi kavandada. 1.4.6. Projekteerida olemasoleva jalg- ja jalgrattatee tunneli asemel uus jalg- ja jalgrattatee tunnel. 1.4.7. Jalg ja jalgrattatee tunneli ristlõige 1.4.7.1. tunneli laius - min 4 m, 1.4.7.2. tunneli kõrgus min -3 m, millele lisandub ventilatsioonist tingitud kõrgus. 1.4.8. Põhimaanteel arvestada eriveoste marsruutide ja gabariitidega. 1.4.9. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest. 1.4.10. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 1.4.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 1.4.12. liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest: https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025; 1.4.13. Enne projekteerimise alustamist koostada BIM rakenduskava (vt Lisa 8 punkt 3.). 2. Uurimistööd 2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eskiisprojekti valmimist. 2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.3. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 2.3.1. Topo-geodeetilise uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat). 2.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100 m ulatuses alates ristmikust. 2.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 2.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). 2.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 2.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 2.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 2 2.3.16. Topo-geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.3.17. Topo-geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.3.19. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uurimistööde aruanne esitada vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise juhend“ (Lisa 3). 2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile). 2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 2.4.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. 2.4.5. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 2.4.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 2.4.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis. 2.4.8. Projekteerija vastutav muldkeha geotehniliste stabiilsuse- ja vajumiarvutuste teostaja peab kinnitama, et talle on piisavad kõik lõplikus geotehniliste uuringute aruandes esitatu (nii viaduktide kui süvendite rajamise korral). Vajadusel võib teha omapoolsed uuringute ettepanekud arvutuste täpsemaks teostamiseks. 2.4.9. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.5. Liiklusuuringud: 2.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: 2.5.1.1. Määrata koormussagedus. 2.5.1.2. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 2.5.1.2.1. liikluse prognoosi; 2.5.1.2.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 2.5.1.2.3. teenindustaset; 3 2.5.1.2.4. aruande kokkuvõtet. 2.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 2.5.3. Maanteeamet teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 2.6. Koostada katendi projekt: 2.6.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. Katendikonstruktisoon koostada vastavalt Maanteeameti juhenditele. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (kõige uuema versiooni alusel). 2.6.2. Teostada katendi arvutus uue killustikalusega katendikonstruktsiooni püsikattega variandile. 2.6.3. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele. 2.6.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20, mulle vähemalt 50 aastat. Projektis näha kattele ette kulumisvaru 1 cm. 2.6.5. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega (või mulde stabiilsus – ja vajumiarvutustes määratud muldematerjaliga, mis võetakse kõrge mulde korral katendi aluspinnaseks). 2.6.6. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi tabeli L2T3 järgselt. 2.6.7. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada kooskõlastamiseks Maanteeametile. 2.6.8. Üle 4m kõrgustele mulletele ning nõrkadel pinnastel asuvatele mulletele tuleb teha stabiilsus- ja vajumisarvutused min iga 100m tagant. Vajadusel tuleb ette näha mullete geosünteetidega tugevdamised jm lahendused. Mulletele tuleb teha min 2 lahendusalternatiivi. Muldkeha aktiivtsoonist allapoole jääva materjali voolavuspiir peab olema alla 25 (WL<25) EVS-EN ISO 17892-12. Katendiaruanne peab sisaldama antud koha liiklus- ja koormussageduste prognoosi, asjakohast geotehniliste- ja laboratoorsete uuringute väljavõtet jms juurdekuuluvat. 2.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 2.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 2.7.2. Arvestada teemaplaneeringutega, ja maakonnaplaneeringutega; 2.7.3. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 2.7.4. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 2.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4 3. Keskkonnamõjude kirjeldus 3.1. Koostada ning arvestada Töö koostamisel projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude kirjeldusega, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta ning arvestada kirjelduse koostamisel tuvastatud mõjudega. 3.2. Kirjeldus koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 3.3. Kirjelduse peab korraldama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 4. Krundijaotuskava 4.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 4.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 4.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 4.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 4.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 4.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. 4.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh võõrandamise vajaduse puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. 5. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 5.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 5.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 5.1.2. Näidata ära riigitee all olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle all olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega. 6. Põhiprojekti osad 6.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 6.2. Koostada tööprojekt tagamaks Papiniidu silla stabiilsus ja püsivus ehituse ajal. 6.3. Jalg- ja jalgrattatee tunneli põhiprojekt. 6.4. Koostada katendi projekt. 6.5. Valgustuse põhiprojekt. 6.6. Tehnovõrkude põhiprojektid. 5 6.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 6.8. Ehitusaegne liikluskorralduse projekt. 6.9. Koostada krundijaotuskava. 6.10. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja finantsarvutus. Uuendatakse eskiisprojekti mahus tehtud tasuvus ja finantsarvutus vastavalt: vastavalt MKM 05.08.2015 määrus 106 lisa p. 1.1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 6.11. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning RB Rail AS tellib projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse. 7. Projektide koostamise üldised nõuded 7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 7.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 7.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 7.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 7.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 7.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 7.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt ning jalg ja jalgrattatee tunnelist. 7.8.1. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 7.8.2. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 7.9. Täiendavaid mahasõite põhimaanteele ei tohi kavandada. 7.10. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 7.11. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Muuhulgas tuleb arvestada: 7.11.1. Ehituse ajal tuleb teelõigul tagada liiklus 1+1 sõidurajaga. 7.11.2. Ehituse ajal ei ole lubatud suunata liiklust ümber linnatänavatele. 7.11.3. Ajutisele ümbersõiduteele on vaja koostada katendiprojekt. Arvestada tuleb püsikattega (asfaltbetoonkate). 7.11.4. Kuni 7m laiustele ja kuni 7 m kõrgustele eriveostele peab võimaldama objekti läbimise kergesti teisaldavate liikluskorraldusvahenditega 7.11.5. 4,0 meetri laiustele, 5,5 meetri kõrgustele ja 30,0 meetri pikkustele, kuni 80 t kaaluvatele eriveostele peab olema tagatud läbipääs liikluskorraldusvahendite liigutamise vajaduseta. 7.11.6. Põhimaanteed võib sulgeda Jalg- ja jalgratta tee ehituseks maksimaalselt 1 kuu pikkuselt, kui tagatakse tee läheduses vajalikud ümbersõiduvõimalused Põhimaantee kõrval. 7.11.7. Tagada kergliiklejate läbipääs ehitusperioodi jooksul. 6 7.11.8. Ehitusperioodiks arvestada suvine aeg. 7.12. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 7.13. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 7.14. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 7.15. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele kirjeldustele. 7.16. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 7.17. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 7.17.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 7.17.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 8. Rajatised (jalg ja jalgrattatee tunnel) 8.1. Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel. 8.2. Jalg ja jalgrattatee tunneli variantide lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg (1 kuu), hooldekulud, elueakulude arvutus. 8.3. Kaaluda võimalust loodusliku valguse kuvamist tunnelisse. 8.4. Selgitada välja ventilatsioonisüsteemide vajadus. 8.5. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; 8.6. Koostada põrkepiirete riskianalüüs. 8.7. Jalg ja jalgrattatee tunneli tüübi valik tehakse Maanteeameti ja RB Rail koostöös optimaalse projektlahendi väljatöötamise (Value Engineering) etapis, kus arvestatakse mh ehituse- ja hoolduskulusid. Lõplik variant esitatakse Maanteeametile kooskõlastamiseks. 8.8. Projekteerida põhimaanteed nr 4 Tallinn-Pärnu-Ilka ja Rail Balticu trassi läbiva Jalg ja jalgrattatee tunneli põhiprojekt. 8.9. Eskiisprojekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on lisas 1 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“. 8.10. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 8.11. Koormused KM-1; KM 2 ja KM-3 (, kus KM-3 koormus, vastavalt teeklassile, kas 1200kN , 2400kN, või 3600 kN).EVS-EN 1991-2 Osa 2 ja MNT peadirektori käskkiri nr. 1-2/18/018 8.12. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 8.13. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused ja detailsed paigaldusjuhised. 7 8.14. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 8.14.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; 8.14.2. Sõidutee kattealune hüdroisolatsioon kahe süsteemsena; juhinduda „teetööde tehnilised kirjeldused „ hüdroisolatsiooni üldjuhistest; 8.14.3. Rajatistele rajada kolmekihiline katend, millest üks hüdroisolatsiooni kaitsekiht ja ülemine kulumiskiht; 8.14.4. Rajatise koonused projekteerida ilma tugimüürideta. Kui rajatise koonuseid ei ole võimalik projekteerida ilma tugimüürideta, siis põhjendada miks; 8.14.5. Koonuse ülemisse ossa rajada hooldealad 8.14.6. Täpsustada vete ärajuhtimissüsteemid (kinnine süsteem). Juhinduda „Teetööde tehnilised kirjeldused“ üldjuhistest 8.14.7. Rajatise gabariidid valida vastavalt Maantee projekteerimisnormidele; 8.14.8. Arvestada AKÖL 20 liiklussagedusega tunneli peal; 8.14.9. Arvestada „Pärnu linna asustusüksuste üldplaneering 2025+“. 8.14.10. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; 8.14.11. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks 8.14.12. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest. 8.15. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 8.15.1. Tavahooldus: 8.15.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 8.15.1.2. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. 8.15.1.3. Põrkepiire ka kaitseekraan peavad paiknema eraldi. Ekraani ja põrkepiirde vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt põrkepiirde töölaiusega, kuid mitte vähem kui 0,75 m. 8.15.2. Talvine hooldus: 8.15.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 8.15.2.2. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 8.16. Hooldusjuhendi koostamine: 8.16.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 8.17. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 8.17.1. EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 8.17.2. EVS-EN 1991Ehituskonstruktsioonide koormused. 8.17.3. EVS-EN 1992Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 8.17.4. EVS-EN 1993 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; 8.17.5. EVS-EN 1994 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine; 8.17.6. EVS-EN 1997Geotehniline projekteerimine. 8.17.7. EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid. 8.17.8. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018. a). 8.17.9. Teetööde tehnilised kirjeldused käskkiri nr 1-2/19/096 (18.02.2019. a). 8.17.10. Maanteede projekteerimisnormid 8 9. Liikluskorraldusvahendid 9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 9.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Maanteeametile. 10. Tee valgustus 10.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. 10.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 9 “Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 10.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 10.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 10.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta. 10.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 10.7. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 11. Tehnovõrkude ümbertõstmine 11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus te kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 11.2. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei 3 (4) kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 11.3. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 11.4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 11.5. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek põhimaantee muldkehast min 2,2 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde 9 varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine mulde nõlvadel ei ole lubatud. 11.6. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 11.7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 11.8. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid; 11.9. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 12. Haljastus ja hooldus 12.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 12.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 13. Vormistusnõuded 13.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 3. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. 13.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 4. 13.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 5. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. 13.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid). 13.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh: väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud. 13.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne). 13.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 6. 13.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.. 13.9. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 7). Lisas on tähistatud projektistaadiumite kaupa täidetavad atribuudid. 13.10. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 13.11. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 10 13.11.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 13.11.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 13.11.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 13.11.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 13.11.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 13.11.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 13.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 2. Asukohaskeem 3. Tee ehitusprojekti esitamise juhend ja sellega seotud osade esitamise juhend (eraldi failis) 4. Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi failis) 5. Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi failis) 6. Murdejoonte näidised 7. Atribuudid (eraldi failis) 8. AST BIM Juhend eelnõu (eraldi failis) 9. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi failis) Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet, [email protected] 11 Lisa 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 2. Asukohaskeem Lisa 6. Murdejoonte näidised MUSTAND Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend Sisukord 1 KÄSITLUSALA ................................................................................................................................... 1 2 MÕISTED .......................................................................................................................................... 1 3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE....................................................... 1 4 VORMISTUSNÕUDED ....................................................................................................................... 2 5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE ......................................... 3 5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) ..................................................... 3 5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal) ....... 3 6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us ............................................................................................... 4 6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited ............................................................................................ 8 1 KÄSITLUSALA Juhendis käsitletakse nõudeid ehitusseadustiku alusel kavandatava tee ehitusprojekti (dokumendis edaspidi ehitusprojekt) ja uuringute tulemuste esitamist Maanteeametile. 2 MÕISTED Tee ehitusprojekt on ehitise funktsionaalseid ja tehnilisi omadusi iseloomustavate ning ehitamist või lammutamist selgitavate mudelite, jooniste, arvutuste ja kvaliteedinõuete kogum, mis vastab ehitusteatise või ehitusloa nõuetele. Uuringud - tee ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teostatavad uuringud, mis hõlmavad lisaks ehitusuuringutele (geoloogiliste ja -geodeetiliste töödele ka teiste ehitistele kaasneva mõjude väljaselgitamist. Tee elukaare tarkvara TEET (edaspidi tarkvara TEET) - ühtne tee elukaare teabe ning andmete haldamise ja vahetamise keskkond, mis asub aadressil https://teet.mnt.ee 3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE (1) Tee ehitusprojekti ja uuringute sisu ja koosseisu käsitlevad nõuded on esitatud kehtivates õigusaktides1 ja asjakohastes standardites. (2) Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused esitatakse Maanteeametile digitaalsel kujul Maanteeameti veebipõhise tarkvara TEET kaudu. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114012020004 MUSTAND (3) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste üleandmine - vastuvõtmine toimub tarkvaras TEET. Kuna kõik selles osalejad on autenditud tarkvaras TEET ja kõik tegevused logitakse siis täiendavaid digitaalse allkirjastamise vahendeid ei kasutata. (4) Tarkvara TEET juurutamise ajal (kuni 2020. aasta lõpuni) kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga võib esitada tee ehitusprojekti ja uuringute tulemused muul andmekandjal. Muul andmekandjal üleantav ehitusprojekt ja uuringute tulemuste üleantavad failid tuleb paigutada kataloogidesse, mille struktuur vastab tarkvara TEET loogikale, mis on kirjeldatud p 5.2 ja failinimed p 6 kirjeldatud reeglitele – see võimaldab esitatud failid hiljem tarkvarasse TEET sisse lugeda. (5) Tarkvaras TEET on ülesehitatud tee ehitusprojekti ülesannetel baseeruv struktuur kuhu projekteerija laeb vastava ülesande juurde vastavad ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid ja kus toimub nende ülevaatamine Manteeameti poolt, kommenteerimine ja vastuvõtmine. Tarkvara TEET annab esitatud failidele automaatselt nimed, mis vastavad p 6 kirjeldatud reeglitele. (6) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste vastuvõtmisel vajalikuks osutuvate muudatuste tegemisel esitatakse vajalikud failid uuesti, seejuures muudetud failide versiooni järjekorra numbri annab dokumendile tarkvara TEET automaatselt. (7) Tarkvarasse TEET on kavas luua võimalus esitada tee ehitusprojekti ja/või muid seotud osaasid nagu uuringute, auditi, ekspertiisi te tulemuste korraga (konteinerina) ja pikemas perspektiivis API andmevahetuseks projekteerimistarkvaraga. Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamine konteineris eeldab, et failid on nimetatud vastavalt p 6 kirjeldatud reeglitele. 4 VORMISTUSNÕUDED (1) Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid (mudelid, joonised, teksti-, pildi- jt failid) peab tagama nende hea arusaadavuse. Faili maht, vorming ja resolutsioon (punktitihedus) peab olema optimaalne, failid peavad olema puhastatud liigsest infost. (2) Ehitusprojekti failid, esitatakse originaalvormingus, avatud andmevahetuse vormingus ja sõltumatus PDF-formaadis, vastavalt tehniliste tingimustele, mis võimaldab faili ühesuguse esituse erineva riist- ja tarkvaraga arvutites. (3) Failide konverteerimisel PDF-vormingusse säilitatakse vektorvorming ja teksti selekteerimise võimalus tekstiobjektina. Vektorandmeid ja teksti ei konverteerita rastervormingusse. Digitaalsetest originaalfailist luuakse PDF tarkvaraliste võtetega või virtuaalse PDF-printeri abil, sobilikud pole paberväljatrüki skaneerimise tehnika ega muud analoogsed võtted. Tekstide kirjastiilid, va arvutijooniste vektorfondid, peavad sisalduma PDF-failis. (4) Failid orienteeritakse sarnaselt paberväljatrükiga lugemiseks vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata. Joonised orienteeritakse kirjanurga järgi loetavana vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata. (5) Videofailid esitatakse levinud vabavaraga (näiteks VLC media player) vaadatavates failivormingus mp4/mpeg-4. (6) Faili nimes ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid. MUSTAND 5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE 5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) (1) Failid laetakse tarkvarasse TEET vastavalt struktuurile ülesande juurde. (2) Esitatud failile omistab tarkvara TEET nimetuse vastavalt sissehitatud struktuurile. Nimetamisel lahtub tarkvara faili nimetamise reeglitest (kirjeldatud p 6). NB! TEET näitab tarkvaras üleslaetud failide juures ainult sisu kirjeldust, faili allalaadimisel TEETust tuleb failiga kaasa faili täisnimi. (3) Tarkvara TEET ise teostab kontrolli failide versioonide üle ja faili asendamisel laeb üles uue versiooni failist. Vanemaid versioone on TEETus võimalik näha. 5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal) (1) Kui kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga tuleb ehitusprojekt esitada andmekandjal väljaspool tarkvara TEET tuleb see paigutada kataloogidesse, mille struktuur sarnaneb TEET ülesehitusele ja võimaldab ehitusprojekti hiljem tarkvarasse TEET lisada. (2) Juurkataloogi nimeks tuleb panna <tee number>_<algus km>_<lopp km>_<lõigu nimetus> (3) Järgmisele tasemele tuleb luua kataloog mis kannab on lühend projekti etappi nimetusest (vt p 6 (5) nt ES, EP, PP (4) Kataloogi struktuur, tuleb luua vastavalt sellele kuidas on grupeeritud tarkvaras TEET ülesanded, võib vajadusel luua alamkatalooge. (5) Tarkvaras TEET on ülesanded on grupeeritud kataloogidesse järgmiselt: Lähteandmed (kataloog) Projekteerimistingimused Lähteülesanne Tehnilised tingimused Lähteandmed Uuringud (kataloog) Geoloogiline uuring Liiklusuuring Taimestiku/Loomastiku uuring Arheoloogiline uuring Topo-geodeetiline uuring Müra uuring Keskkonnamõju eelhinnang Keskkonnamõju hinnang (KMH) Teostatavusuuring Muu uuringud Projekt (kataloog) Üldosa Tee Raudtee Drenaaz Maastik Valgustus Seadmed Konstruktsioonid (sillad, tunnelid jne) Tehnovõrgud Muud rajatised Projekti ülevaatus (kataloog) MUSTAND Kooskõlastused Liiklusohutuse audit Ekspertiis Kokkulepped maaomanikega Ehitusluba Projekti kokkuvõtted (kataloog) Kattendiarvutus Kululoend Rahastustaotlus Maad (kataloog) Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava) 6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us (1) Ehitusprojekti ja uuringute failide nimetamise reegleid tuleb jälgida siis kui ehitusprojekti failid esitatakse Maanteeametile eraldi andmekandjal (vt p 5.2). Kui fail laetakse tarkvarasse TEET vastava ülesannete juurde siis TEET ise annab failile nime vastavalt sellele millise ülesande alla fail laeti. (2) Ehitusprojekti failide nimed koostatakse väljade (metaandmete) abil vastavalt reeglitele. 1 2 3 4 5 Projekti _ Etapp _ Valdkond - Osa _ Ülesande - Faili grupi nr _ Faili sisu kood kood kirjeldus (3) Faili nimeväljad eristatakse üksteisest alakriipsu sümboliga „_“. Alakriipsu sümboli kasutamine faili nimes muul eesmärgil on keelatud. Failide nimede näited on Lisas 1. (4) Metaandmete nr 1-5 kasutamine dokumendi faili nimetamisel on kohustuslik, metaandmete „Osa“ ja „Faili grupi nr“ kasutatakse vastavalt vajadusele. (5) Metaandmeväli 1 „Projekti kood“ koosneb alamosadest „lühend omaniku nimest“ ja numbrilisest „projektikoodist“. Maanteeameti projektide omaniku lühend on MA ja projektikood on määratud tarkvaras TEET. (6) Metaandmeväljal 2 „Etapp“ markeeritakse suurtähtedega ehitusprojekti etapp või antakse tähis vastavuses dokumendi kuulumisega etapile eelnevate või järgnevate tehniliste dokumentide hulka: ES – eskiis EP - eelprojekt PP - põhiprojekt TP – tööprojekt MO – maad EH - ehitamine LA - lammutus (7) Metaandmeväli 3 „Valdkond“ koosneb kahest osas, põhiosast „Valdkond“, millele vajadusel lisatakse „Osa“, need eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„. Valdkond esitatakse dokumendi lehel - joonisel kirjanurgas, tekstidokumendil ja tabelil selle päises või jaluses. MUSTAND (8) Valdkonna tähis antakse failile vähemalt kahekohalisena vastavalt: TL – teed ja liikluskorraldus TS – konstruktsioonid (sillad, viaduktid, estakaadid ja tunnelid) – kasutatakse siis kui tegemist on isesiva projektiga (9) Kui valdkond sisaldab mitut ehitusprojekti osa, tuleb lisada valdkonnale kahekohaline väli „osa“ (01, 02 jne). (10) Metaandmeväli 4 „Ülesande kood“ koosneb kahest osast, põhiosast „Ülesande kood“, millele vajadusel lisatakse „Failide grupi number“, mis eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„. (11) Ülesande kood antakse failile kahekohalisena vastavalt Tabelile 1. Tabel 1. Ülesande koodid Ülesande tähis Ülesande nimetus AA Üldosa PT Projekteerimistingimused LY Lähteülesanne TT Tehnilised tingimused AD Lähteandmed GL Geoloogiline uuring LU Liiklusuuring FU Taimestiku/Loomastiku uuring AU Arheoloogiline uuring GD Topogeodeesia MU Müra uuring KE Keskkonnamõju eelhinnang KH Keskkonnamõju hinnang (KMH või KSH) TU Teostatavusuuring ZZ Muu TL Tee TR Raudtee DR Drenaaz MA Maastik MUSTAND Ülesande tähis Ülesande nimetus EL Valgustus EQ Seadmed TS Konstruktsioonid TV Tehnovõrgud MR Muud rajatised KK Kooskõlastused LA Liiklusohutuse audit EK Ekspertiis MO Kokkulepped maaomanikega BP Ehitusluba KA Kattendiarvutus CL Kululoend RK Rahastustaotlus CC Konstruktsiooni arvutused KY Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava) (12) Kui ülesande failide hulk on suur, lisatakse ülesande ülesande koodile lisaväli „Failide grupi järjekorra number“, mille esimene number on grupi tähis, millele järgneb neljakohaline järjekorra number, eraldajaks on miinusmärgi sümbol „-„. (13) Failide grupi järjekorra numbri esimene number on grupi tunnus ehk kaust, mille abil määratakse samasse gruppi kuuluvate failide ülesande lõikes. Grupi tähised on toodud Tabelis 2. Grupi järjekorra pikkuseks võib olla 5 numbrit. Tabel 2 Faili grupi numbrid Gruppi number Sisu 0 Üldosa, seletuskirjad 1 Asendiplaan, plaanid 2 Pikiprofiilid 3 Ristiprofiilid 4 Skeemid MUSTAND Gruppi number Sisu 5 Alusehitus (konstruktsioonid) 6 Pealisehitus (konstruktsioonid) 7 Veeviimarid (konstruktsioonid) 8 Piirded (konstruktsioonid) 9 Detailid (14) Metaandmeväljal 5 „Faili sisu kirjeldus “ esitatakse faili iseloomustus või muu asjakohane info. Ülesande piires peavad failide sisu kirjeldused olema eristatavad, kuna ainult seda osa faili nimetusest näidatakse TEET tarkvaras ülesande juures ja see võimaldab visuaalselt eristada ülesande dokumente kasutajaliideses. Nimetuses ei ole lubatud kasutada metaandmeväljade eraldajat alakriipsu „_“, et nimetust saaks tarkvaras näidata korrektselt. Sisu kirjelduses kasutatavad sümbolid peavad vastama standardile EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“, võib sisaldada tähti ja numbreid, ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid. Tuleks eelistada lühikest kirjeldust kuni 64 tähemärki. (15) Faili nimele võib lisada dokumendi versiooni või faili koostamise kuupäeva jne, kuid kui need peavad olema peale „faili sisu kirjelduse“ ja tuleb eraldada nimetusest alakriipsu „_“ sümboliga, et tarkvara TEET neid nimetusena sisse ei loeks ja välja ei näitaks. Seda infot tarkvara dokumendi metaanmetesse ei salvesta. MUSTAND 6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited Kataloog Faili nimetus Faili metaandmeväljad Laiend Faili nimi 1 2 3 4 5 Projekti Etapp Valdkond Osa Ülesande Faili grupi nr Faili sisu kood kood kirjeldus Lähteandmed Projekteerimis- MA14658 EP TL PT Projekt pdf MA14658_EP_TL_PT_Projekt tingimused tingimused tingimused.pdf Lähteandmed Tehnilised MA14658 EP TL TT Tehtingimused pdf MA14658_EP_TL_TT_Tehtingimused.pdf tingimused Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL Plaan dwg MA14658_EP_TL_GL_Plaan.dwg uuring Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL Aruanne pdf MA14658_EP_TL_GL_Aruanne.pdf uuring Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL puurauk2 pdf MA14658_EP_TL_GL-201_puurauk2.pdf uuring Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL puurauk3 pdf MA14658_EP_TL_GL-202_puurauk3.pdf uuring Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 00001 (Üldosa) mahud xls MA14658_EP_TL-01_CL-00001_mahud.pdf Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 00001 (Üldosa) mahud pdf MA14658_EP_TL-01_CL-00001_mahud.pdf Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TL 20001 (pikiprofiil) AP-Vinso dwg MA14658_EP_TL-02_TL-20001_AP- Vinso.dwg Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TS 50001 (Alusehitus) sild dwg MA14658_EP_TL-02_TS-50001_sild.dwg Mudeli kaaskiri Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:  Mudeli (faili) nimetus  Projekti nimi, tähis ja staadium  Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed  Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev  Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,  Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,  Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)  Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht)  BIM koordinaator ja tema kontaktandmed  Koordineerimistarkvara ja selle versioon  IFC ja muud klassifikatsiooni erisused  Geomeetria erisused  Infosisu erisused  Mudelis esinevad vastuolud  Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)  Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel  Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.docx failiformaadis. EELNÕU BIMConsult 25.11.2019 Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhend Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja: BIMConsult OÜ BIMConsult OÜ Building Information Management consultations [email protected] Sisukord Sisukord 1 Kasutatav alusdokumentatsioon 5 EVS932:2017. Ehitusprojekt 5 Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile. 5 Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded 5 Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas. 5 Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 5 AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 5 Sissejuhatus 5 BIM rakenduskava 6 Üldnõuded modelleerimisel 8 Üldnõuded 8 Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded 10 Osamudel 11 Koondmudel 11 Esitlusmudel 12 BIM nõuded hoonetele 12 Lähteolukord 12 Arhitektuur 13 Sisearhitektuur 14 Konstruktsioon 15 1 KVJ-VK 16 Tugev- ja nõrkvool 18 Hoone elementide värvid 19 Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad 23 BIM nõuded rajatistele 23 Lähteolukord 25 6.1.1. Maastikumudel 28 6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel 28 6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel 28 6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed 29 6.1.5. Viiteinfo 30 Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) 30 6.2.1. Teemudel (Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed) 31 Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) 34 6.3.1. Muldkeha ja geotehnika 35 Süsteemid (InfraBIM tase 3000) 36 6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed 36 6.4.2. Valgustus 38 6.4.3. Liikluskorraldus 39 6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika 40 Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) 42 6.5.1. Ajutised ehitised 42 2 Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) 42 Maastikuarhitektuur 43 6.7.1. Maastikuarhitektuur 44 Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD) 45 6.8.1. Piirid ja piirangud 45 Keskkonnamõjud 47 Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD) 47 § 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil 48 Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad 53 Eksportimine avatud formaati 53 IFC 54 LandXML 55 InfraModel 55 Mudeli dokumentatsioon 55 Vastuolud 57 Teostusmudel 57 Lisad 59 Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded 59 Lisa 2 taristu andmesisu nõuded 59 Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad 59 Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2. 59 Lisa 5 InfraBIM klassifikaator 59 3 4 1.Kasutatav alusdokumentatsioon 1.1. EVS932:2017. Ehitusprojekt 1.2. Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile. 1.3. Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded 1.4. Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas. 1.5. Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 1.6. AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 2. Sissejuhatus Juhendi kasutamisel on oluline märkida, et mudelprojekteerimine annab osapooltele tööriistade komplekti, mis võimaldab saavutada efektiivsust erinevatel projekti elluviimise etappidel. Samal ajal on oluline tuua välja peamised dokumendid, mis sisuliselt defineerivad projekti sisu ning osapoolte vastutuse. Valdkonna peamised määratlused tulevad EVS standardist EVS 932:2017 ning määrustest “Nõuded ehitusprojektile” ja “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded”. NB Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu. BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Järgmised peatükid kirjeldavad nõudeid, millest tuleb lähtuda projekteerimise ja ehitamise käigus. Nõuete lahutamatu osa on dokumendi Lisa number 1 „BIM andmesisu nõuded Hoonetele“ ja Lisa 2 “BIM andmesisu nõuded rajatistele”, kus on esitatud nõuded BIM mudeli andmesisule erinevates ehitise elukaare etappides. BIM nõuete paindlikkus võimaldatakse konkreetse projekti puhul tehnilise kirjelduse, lepingu muudatuste ja BIM rakenduskavaga. 5 Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument ja sisuline toiming Tellija lähteülesanne. Tellija lähteülesandes otsustatakse, kuidas jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna projekteerijate vahel. Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu viimisel. Modelleerimise peamiseks väljundiks on tellija lähteülesandes seatud eesmärkide saavutamine. NB käesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks. Juhendi kommenteerimise ajal toimivad veel sisuarutelud Piiride ja piirangute osamudeliga seoses ning minimaalse andmesisu osas. Hetkel planeeritakse kasutada nii YIV kui RKAS andmesisu täismahus. 3. BIM rakenduskava Enne projekteerimistöödega alustamist koostab peaprojekteerija koos alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava, kus kirjeldatakse: ● projekti info (asukoht, lühikirjeldus, ajakava); ● projektijuhtimise struktuur skeemina (projekti meeskonna kirjeldus, hierarhia, mehitatus, rollid ja vastutusalad, seosed jne); ● projekti meeskonna info (ettevõtted ja vastutavad isikud koos kontaktandmetega); ● kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate failiformaatidega; ● projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted; ● mudelifailide nimetamise põhimõtted ja ühtse stiili määratlemine; ● erisused osamudelite jaotuste vahel, kooskõlastamise põhimõtted; ● kasutatav koordinaat- ja kõrgussüsteem (sh on kokkulepitud reeperid, nullpunkt, teised referentspunktid); 6 ● modelleeritavate elementide, pindade nimetus- ja tähistuspõhimõtted (tähistus ja kategooriad); ● valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks (koos illustratsioonidega); ● kvaliteeditagamise plaan (automaat- ja manuaalkontrollid, nende ulatus ja detailsus, geomeetria ja infokontrollid, raportid jne); ● koostööreeglid projekti osapoolte vahel (koosolekute toimumine, koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted, koondmudeli koostamine, mudelite uuendussagedused jne); ● BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord (väljade täitmine ning teavituste haldamine); ● infoturbe plaan (kasutatavate keskkondade töökindlus, kontrollitud ligipääs andmetele, varundamine, vastumeetmed viirustele ja pahavarale jne); ● kaaskirjade koostamine (sisu, vorm, mallid, uuendussagedused jne); ● muud korralduslikud küsimused. BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks 2 nädala jooksul peale projekteeri­mise avakoosolekut. Projekteerimistööde kestel on töövõtja kohustus kinni pidada BIM rakendus­kavas kirjeldatust või muudatuste korral BIM rakenduskava uuendada, versioneerida ning saatma selle tellijale kooskõlastamiseks. BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas kavatsetakse nõuded täita. Kui tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes, siis need dokumenteeritakse BIM rakenduskavas. BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see esitatakse igakordselt projekti üleandmisel tellijale. 7 4. Üldnõuded modelleerimisel 4.1. Üldnõuded Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1 Hoonete andmesisu nõuded, Lisa 2 Taristu andmesisu nõuded ja Lisa 4 Tallinna Sadam sildade juhend. Modelleeritud peavad olema kõik elemendid, mis kuuluvad projekti koosseisu ja on vastavas projekti staadiumis nõutud. Mudeli elemendid peavad vastama konkreetses projekteerimise etapis esitatud andmesisu taseme nõuetele, st. nendele peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info. Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused peavad olema eestikeelsed. Võõrkeelne andmesisu mudeli elementide kohta pole lubatud. Juhtudel kui eestikeelse andmesisu lisamine pole mõjuvatel põhjustel võimalik, kooskõlastatakse see tellijaga, dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning vastavad tõlked tuuakse välja BIM kaaskirjas. Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud (lõikumised, kattuvused ja ristumised) üldiselt lubatud. Lubatud vastuolude piirmäärad hoonete puhul on välja toodud „Lisa 3, hoonete lubatud vastuolud“ dokumendis. Peaprojekteerija kohustus on tagada erinevate valdkondade mudelite kooskõla, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ja vastuolude puudumine. Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega. Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes sihis võrdsed. Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades, sinna kuhu on planeeritud nende ehitus või paigaldus. Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega. Mitte- geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad olema täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni. Informatsioon, mis on esitatud mudelis, joonistel ja seletuskirjas peab olema omavahel kooskõlas. 8 Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja edasi arendatavad. Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale reaalsusele ning sisaldama ehitatavaid lahendusi. Hoonete mudeli elemendid tuleb modelleerida korruste kaupa. Sõltumata valdkonnast kuuluvad ühe korruse koosseisu kõik mudeli elemendid alates vahelae kandva osa alumisest pinnast kuni järgmise korruse kandva osa alumise pinnani. Mitut korrust läbivad elemendid (nt monteeritavast raudbetoonist kahe korruse pikkused postid) seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust). Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud. Keelatud on nimetada sama tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi elemente sama tüübinimetustega. Konkreetse elementide tähistussüsteemi või põhimõtted pakub välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas. Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest (müra, „hüljatud“ projektlahendused, tühjad korrused või osasüsteemid) ning projekti laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö perekondadest. Edastatavad mudelid peavad olema referentsmudelitest puhastatud. Korduva GUID tunnusega elementide või duplikaatide esinemine mudelis pole lubatud. Mudel peab moodustama ühtse terviku ning mudeli elemendid peavad olema modelleeritud sidusaks ja pidevaks süsteemiks. Kõik elemendid, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks projektlahenduse kohaselt, peavad olema modelleeritud. Kõikides projekteerimise etappides peavad olema kõikidele mudeli elementidele määratud eestikeelne nimetus ja tüüp. Elemendi nimetus (nt CLT paneel) peab olema leitav selleks ettenähtud „name“ parameetri alt IFC struktuuris (nt IfcWall.Name = CLT paneel).Elemendi tüübitähis (nt välisukse puhul VU-01) peab olema leitav selleks ettenähtud „type“ para-meetril alt IFC struktuuris (nt IfcDoor.ObjectType = VU-01). Mõiste “mudel” on laiem kui ainult 3D geomeetria (vt. ka pt 6). 9 Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa modelleerimiseks loodud tööriistu; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks mõeldud projekteerimistarkvara tööriistadega, sillad sillaprojekteerimistarkvara tööriistadega jne. Kui see pole ühel või teisel põhjusel võimalik, tuleb modelleerimisviis dokumenteerida. Ehitiseosad tuleb modelleerida nii, et info ülekandmisel kantakse teiste osaliste tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht, nimi/tüüp ja geomeetria. Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise tööriistadega uusi elemente, on oluline jälgida IFC eksportimisel nende korrektset sidumist IFC-klasside ja tüüpidega (nt tala-tööriistaga modelleeritud vundamendi taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC eksportimisel). Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“. Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mittegeomeetrilist infot, et sisustada materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite infoväljad. Informatsioon, mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites (materjalide koguste kokkuvõtted, spetsifikatsioonid), peab pärinema mudeli elementidelt. Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud andmetega. Manuaalsed andmete ülekirjutamised pole lubatud. Kui siiski esineb eelmainitud olukordasid, lisatakse need koos põhjendustega mudeli kaaskirja. Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid mudelielemente redigeerida, mitte kustutada ja uuesti luua. Seeläbi säilib elementidele sama GUID- tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad jälitatavaks. 4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded Rekonstrueeritavate ehitiste puhul, mis hõlmavad ehitise olemasolevate elementide lammutamist, tuleb koostada lammutusmudel. Lammutusmudelis peavad olema eristatavad säilitavad elemendid, lammutatavatest elementidest parameetriliselt. Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Lammutusmudel võetakse aluseks edasisel projekteerimisel, kus lammutatavad osad filtreeritakse välja, kuid säilitatakse referentsiks mudelisse. Lammutusmudelist peab selguma 10 lammutatavate elementide maht. Elemendid, mida lammutusmudel kajastab lepitakse kokku BIM rakenduskavas. Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente (nt küttekehad, vahelaed jne) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest (võimalus eristada näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi, ehitatavaid vaheseinu). Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu vähendatud kujul. Olemasolevad, säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise elemendid peavad mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning olema identifitseeritavad vastava IFC elemendina, kuid nendele ei kohaldu „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“. 4.3. Osamudel BIM rakenduskavas lepitakse kokku, millise loogika aluselt toimub osamudelite jaotus. Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel, eri valdkondade projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi eest. Näiteks tugevvool. Sõltuvalt ehitise keerukusest ja arvutivõimsustest võib olla vajalik ühe valdkonna täiendav jagamine osamudeliteks. Näiteks kontruktsioonimudel jagatakse korrusteks. 4.4. Koondmudel Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade koostööd, mis lepitake kokku BIM rakenduskavas. Koondmudel moodustatakse lähteandmemudelist ja erinevate valdkondade osamudelitest. 11 Koondmudel on tehniline mudel, mille peamine eesmärk on tagada eri valdkondade osamudelite ühildumine. Koondmudelis saab kontrollida projekti eri osade ja olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda projekti õigsuses. Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade ja tarkvara versioonide sobivus. Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokkutõstmisel (eeldusel, et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis). Kui mingit vajalikku projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati, siis tuleks eelistada originaalformaati (nt .dwg) ja mitte püüda seda teisendada näiteks IFC formaati, sest sellise toimingu tulemusel tekib infokadu. 4.5. Esitlusmudel Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal. Esitusmudel (edaspidi sõnastuses visualiseering, visualiseerimine) on üks mudelite kasutamise väljundeid, mida kaasatakse kogu projekti koostamise/rakendamise vältel. Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat liiki analüüside ning simulatsioonide läbiviimisena. Visualiseerimise võib jagada kaheks suureks alagrupiks: (a) tehniline visualiseering ning (b) kujutav (fotorealistlik) visualiseering. Esitlusmudelite koostamise sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM rakenduskavas. 5. BIM nõuded hoonetele 5.1. Lähteolukord Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017 ● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED 12 Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmemudeli kasutamise korral on need projekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks. Registri- , planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul. Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse. 5.2. Arhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.1. Ehitusprojekti ühisosa ● 9.2. Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised ● 9.4. Haljastus ● 9.5. Välisvalgustus ● 9.12. Hoone arhitektuur ● 9.13. Hoone sisearhitektuur ● 9.14. Hoone akustika ● 9.15. Hoone valgustus Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe simulatsioonimudeliga ja vastupidi. Energiasimulatsioonides kasutatav informatsioon peab pärinema arhitektuurimudelist ja nende vahel ei tohi olla ebakõlasid. Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit. Kandvad seinad, postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis ning need peavad olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga. Tuleb jälgida, et konstruktsioonimudel saaks täidetud arhitektuurimudeliga ning et 13 konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda, dokumenteeritakse sellekohane märge BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Viimasel juhul pole vastuolud arhitektuurimudeli ja konstruktsioonidemudeli vahel lubatud. Ruumelemendid (IfcSpace) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise elukaare etappides. Ruumid peavad liibuma selle piiretega ja nende vahel ei tohi olla vastuolusid. Kõik hoone põrandapinnad peavad olema ruumelementidega kaetud. Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud nende sees olevad konstruktsioonid (nt postid, pilastrid, seinad jne). Ruumelementide ja arhitektuuri- ning konstruktsioonimudeli elementide vahelised vastuolud pole lubatud. Ruumelemendid peavad kõrguslikult ulatuma kandva vahelae alla. Modelleerides tagatakse korrektne energiasimulatsioon ja köetava õhkkeha maht. Maa-ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani, maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneeringuga (kõrgusmärkidega). Oluline on kajastada maa-ala mudelis kõiki elemente, mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele. Maa-ala mudel peab sisaldama kõiki pinnakatteid, haljastust, välisinventari ja ümberkaudseid hooneid ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga. Vaikimisi esitatakse maa-ala mudel eraldiseisvalt, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. 5.2.1. Sisearhitektuur Ripplaed modelleeritakse koos tõusude, vertikaalsete osade ja sirmidega. Ripplaed peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega, mis arvestab nii ripplae enda kui ka ripplae karkassi/konstruktsiooni paksusega ja selle eripäradega. Moodulripplaed peavad olema modelleeritud põhiprojekti lõpuks selliselt, et moodulid ja karkass oleksid eristatavad. Ripplaed peavad olema koordineeritud tehnosüsteemide lõppelementide suhtes 50 mm täpsusega. Vaikimisi modelleeritakse santehnika ja valgustid nii AR / SA (täpsustatakse BIM rakenduskavas) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL). Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse eraldiseisev mudel, mis kajastab ainult põranda-, seina- ja laepindasid. Seinapindade 14 modelleerimisel tuleb arvestada ka ripplae taha jääva osaga. Avatäidete palede viimistluse modelleerimine pole vajalik. Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid (parkett, plaat, värv jne) peavad vaikimisi kattuma arhitektuurimudeli tarinditega. See tähendab, et sarnaselt arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele, peavad kattuma ka arhitektuur ja sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte üldisel tasemel ei sisalda ning viimistluskihid on tuvastatavad vaid sisearhitektuuri mudelist, siis sellekohane märge lisatakse BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Arhitektuurimudeli tarind lõppeb sel juhul vahetult enne viimast, pinnaviimistluskihti (koos aluskihiga, juhul kui vaja) ning viimistlus eksisteerib mudeli elemendina vaid sisearhitektuurimudelis. Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. Mööbli ja sisustuse osas on oluline kajastada elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed. Mudelisse kantud mööbel, sisustus ja inventar peab olema kooskõlas joonistel, spetsifikatsioonides ja seletuskirjas esitatuga. Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt. Vaikimisi ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud, pisiinventar, kleebised, tähised, viidad ja akna-, ukse- ja katuseplekid, palede viimistlused. 5.3. Konstruktsioon Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: ● 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid Ehituskonstruktsioonide põhimudelis peavad olema näidatud avad alates ava külje pikkusest (või diameeter) 100 mm, mis on paigaldamise eelsed või raketisega teostatavad. Lisaks näidatakse ära kõik muud, konstruktsiooniliselt olulised avad. 15 Konstruktsioonimudelist, mis kajastab hoone kandvat osa, peab selguma, kuidas on kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt vundamendile. See tähendab, et elementide vahel ei tohi olla tühimikke (plaadi all tala, tala all post, posti all sein, seina all vundament). Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega. Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele eraldiseisvateks elementideks. Monoliitsed elemendid jagatakse eraldiseisvateks elementideks korruste lõikes (nt sama ristlõikega monoliitne betoonpost korrustel 4-5 on mudelis identifitseeritav kui 2 betoonposti, kuna nende valujärgud on erinevad). Mitut korrust läbivad elemendid seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust). Konstruktsioonimudeli elemendid, mis koosnevad suurest hulgast väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest (nt terasfermid, sõrestikud, raamid jne) seotakse kokku koostudeks (ingl assembly). Koostudele tuleb lisada tähise/positsiooni ja massi andmed. Armatuurvarraste modelleerimisel tööprojektis seotakse need võrkude või armeeritavate elementide kaupa gruppidesse. 5.4. KVJ-VK Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.9. Soojusallikas ● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk ● 9.11. Veevarustuse-ja kanalisatsiooni välisvõrk ● 9.18. Hoone tuleohutus ● 9.19. Hoone kütte,- ventilatsiooni,- jahutuspaigaldis ja soojussõlm ● 9.20. Hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis 16 ● 9.21. Hoone veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis ● 9.22. Hoonesisene tuletõrjeveevärk ● 9.23. Hoone automaatne sprinklersüsteem ● 9.24. Hoone gaasipaigaldis ● 9.29. Hoone energiatõhusus Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus peab sisaldama „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ dokumendi alamlehel „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindatava hoone osa kohta („Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“). Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas. Vaikimisi peab sanitaartehnika olema modelleeritud nii VK kui ka AR/SA mudelisse ning need peavad ühilduma. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, märgitakse see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse. Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide (plafoonid, jahutuspalgid jne) paigutamisel peab olema arvestatud moodulripplae karkassi ja töökohtade paiknemisega. KVJ lõppelemendid peavad olema põhiprojekti lõpuks ripplagedes koordineeritud vähemalt 50 mm täpsusega ja olema selles ulatuses sisearhitektuuriga kooskõlas. Kõikidel juhtudel peab olema tagatud süsteemide ehitatavus. Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine pole vajalik, kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks. Vastavalt kokkuleppele ja tuvastatud vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida pole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu. 17 5.5. Tugev- ja nõrkvool Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.16. Hoone sulused ja lukustus ● 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis ● 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis ● 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis ● 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis Kõik tugev- ja nõrkvoolu (sh automaatika, ligipääsusüsteemid) mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemid nimetatakse vastavalt S2010 eestikeelsele jaotusele (nt „S241, Pistikupesad“). Kasutada võib ainult nelja tähemärgilisi tähiseid (mitte nt „T5 Turvasüsteem“). Vaikimisi modelleeritakse tavavalgustid nii tugevvoolu projekteerija kui ka arhitekti poolt. Tehnilised valgustid (nt avariivalgustus) modelleerib vaid elektriosa projekteerija. Tugev- ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb kooskõlastada lõppelementide ja seadmete (valgustid, lülitid, pistikud) valik arhitektiga (sisearhitektiga). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, siis märgitakse sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse. Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena. See võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid kvaliteedikontrolle. Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik, kuid ette tuleb näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks. 18 5.6. Hoone elementide värvid Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv (nt puitkonstruktsioon on IFC-mudelis helekollane ning betoon hall). Rakenduskava lepitakse kokku projektis kasutatavad erinevate valdkondade värvid. Kõik tehnosüsteemid peavad olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1 välja toodud värvidele. Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust erinevate värvide kasutamine, kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga ja dokumenteeritud BIM rakenduskavas. Tabel 14.1 Tehnosüsteemide mudelite värvid Tehnosüsteem Värv Küte Radiaatorküte lilla / helesinine -pealevool ACAD 200 -tagasivool ACAD 140 Põrandküte punane / sinine -pealevool ACAD 10 19 -tagasivool ACAD 5 Kalorifeerküte oranž / helesinine -pealevool ACAD 30 -tagasivool ACAD 140 Ventilatsioon ja jahutus Sissepuhe ACAD 230 Väljatõmme ACAD 40 Suitsueemaldus ACAD 210 Õhuvõtt ACAD 160 Õhu väljavise ACAD 42 Jahutus lilla / roheline 20 -pealevool ACAD 190 -tagasivool ACAD 122 Veevarustus ja kanalisatsioon Külm vesi ACAD 130 Soe vesi ACAD 20 Tsirkulatsioon ACAD 212 Kanalisatsioon ACAD 54 Sademevee kanal. ACAD 144 Tuletõrje ACAD 0 v/Sprinkler Elektripaigaldis Tugevvool ACAD 123 21 Nõrkvool ACAD 181 Tulekindlad ACAD 31 redelid Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50% läbipaistvana. Kui see pole võimalik, tuleb isolatsiooni värviks määrata tehnosüsteemi värv, mida see katab. Lisasüsteemide (suruõhk, kesktolmuimeja, gaas jne) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM rakenduskavas. Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid olema sama värvi (st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid ühte värvi – vaikimisi tumekollased). Konstruktsiooni mudelis esitatakse sarrused tabelis 14.2 toodud värvikodeeringu alusel. Värvide jaotus tuleneb sarruse läbimõõdust. Tabel 14.2 Sarruse värvid. Mihkel saadab koodid lisaks. 22 5.7. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest. 6. BIM nõuded rajatistele NB avalike teede puhul aluseks määrus. Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu. 23 Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka projekteerimisstaadiumi nõuded kõnealusele ehitiseosale. Ehitiseosa geomeetria (väline vorm) esitusviisid on järgmised: ● punktobjekt (koordinaadid – ehitiseosa maht jt omadused esitatakse metaandmetena); ● 2- või 3-mõõtmeline ala; ● 3-mõõtmeline pind, mis koosneb 3D-murdejoontest; ● 3-mõõtmeline keha (vajaduse korral esitatakse mitme pinna kombinatsioonina); ● sõltuvalt modelleerimistäpsusest 2D- või 3D-murdejoon; ● geomeetria (paiknemine ja tasasus); ● torustikmudel (Pipe Network, 3D). Andmesisunõuete lisa määrab millise detailsusega ning kuidas mudeli elemendid esitatakse. Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi, lähtekohaks projekteerimise etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused. Kõigi valdkondade puhul järgitakse hanke ametlikku koordinaat- ja kõrgussüsteemi. Kui projekteerimine (näiteks silla projekteerimine) toimub lokaalses koordinaatsüsteemis, tuleb teave enne teistele osalistele edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi. Koordinaadistiku pööramine ei ole lubatud. Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena, et see järgib võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas toetab andmevahetust ja -haldust. 24 6.1. Lähteolukord Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017 ● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmemudeli kasutamise korral on need tee-, tänava- ja raudteeprojekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul. Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse. 25 Joonis 1. Lähteandmemudeli struktuur (YIV 2015 näitel) 26 Joonis 2. Lähteandmemudeli osade näited (YIV 2015 näitel) 27 6.1.1. Maastikumudel Maastikumudel on mudel, mis koostatakse enne projekteerimistöödega alustamist ja see ei muutu eri etappidel. Eelprojekt tuleb koostada geodeetilisele alusplaanile ja sellega koos koostatud maapinnamudelile. 6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel Eelprojekt Eelprojekti staadiumis lepitakse geoloogiliste uuringute vajadus kokku iga hanke puhul eraldi. Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel: ● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid, ● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval. Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel: ● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid, ● Tõlgendatud pinnasekihtide pinnad, ● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval. 6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse: 28 ● Sillad ja muud tähtsad konstruktsioonid, ● Muu info olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta kogutakse lähteandmemudelisse, kuid selle täpsusastme kinnitamine ei ole eelprojekti seisukohalt oluline. Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks maastikumudeli täpsusastmele. ● Tehnovõrgud ja seadmed, ● Olemasolevad sillad ja muud tehiskonstruktsioonid, ● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid, elektritoide. Tööprojekt Tööprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks maastikumudeli täpsusastmele: ● Tehnovõrgud ja seadmed, ● Olemasolevad rajatised, ● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid ja elektritoide, ● Olemasolevad teeviidad ja sildid. 6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed Kaardi- ja asukohaandmete materjalid kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti staadiumis. Materjalide hulka kuuluvad: ● Asukohaandmed (kaitsealad, keskkond, planeeringud, pinnasekaardid, muuseumialad, saastunud alad jne); ● Olemasolev liiklusvõrgustik ja seda puudutavad andmed; 29 ● Kinnistute piirid ja maaomandiandmed; ● Ehitamisega seotud alade kasutusõigused (teede, tänavate ja raudteede alade piirid, kuhjamisalad, ajutised kasutusõigused, äravoolukraavide alad ja – tsoonid). Sealhulgas ka info, mis on kirjalike selgitustena; ● Materjal võidakse kanda lähteandmemudelisse, mh asukohaandmetena ja alade piiridena. 6.1.5. Viiteinfo Muud hankega seotud lähteinfot kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti ning seda täiendatakse ja värskendatakse, kui projekteerimisprotsess liigub taristu põhiprojekti- ja tööprojekti staadiumisse. Viiteinfo hulka kuuluvad: ● Muud hankega seotud projektid ● Selgitused ● Loadokumendid 6.2. Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 2000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 3000). Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.2. Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 30 ● 9.4. Haljastus 6.2.1. Teemudel (Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed) Eelprojekt Eelprojekti staadiumis on teemudel oma sisu poolest lihtsustatud. Selle abil esitatakse ja projekteeritakse tee geomeetriat, tee ruumivaru, sobitamist keskkonda ning üldjoones ka materjalivajadust. Eelprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada üldjoontes: ● Ülemine koondpind, ● Alumine koondpind (ei sisalda konstruktsioonide üleminekuid ega torusüvendeid), ● Kate, ● Raudteerööpad (olemasolul), ● Müravallide ja oluliste maastikuvormide pinnad, ● Konstruktsioonikihtide pindasid ei ole eelprojekti staadiumis vaja modelleerida. Lisaks pinnamudelitele sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad: ● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad ● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vajalikus ulatuses) Veeärajuhtimine - modelleeritakse teemudeli eelprojektis niisugusel määral, nagu see on mõjude hindamise, vastastikuste mõjude ja näitlikkuse seisukohalt vajalik: 31 ● Niiskuspaikkonnad alade piiridena, ● Kraavid. Üldjuhul piisab kogu teekonstruktsiooni pealis- ja aluskihi modelleerimisest. Eelprojekti staadiumis eri variantide kaalumisel tehtud mudelid ning viimistlemiseks valitud variandi mudel lisatakse lõplikku üleantavasse materjali. Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse tee asukoht ning vertikaal- ja horisontaalgeomeetria niisuguse täpsusega, et teeala on võimalik määratleda ning ehitamiseks vajalikud alad saaks välja osta. Modelleerimise täpsusele esitatakse täisehitatud keskkonnas rangemaid nõudeid kui nn lagedal maastikul. Tähelepanu tuleb pöörata kolmnurkmudeli tihedusele. See peab olema optimaalne ehk kirjeldama piisavalt täpselt tee geomeetriat, samas mitte liiga koormav (pidades silmas mudeli mahtu). Põhiprojekti staadiumis tehakse mudel sellise täpsusega, et oleks võimalik koostada usaldusväärne mahutabel ning sellel põhinev kulukalkulatsioon. Põhiprojekti staadiumi teemudeli sisu on järgmine: ● Tee pind (pinnamudel), ● Katendikihid (pinnamudelid), ● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid), ● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid), ● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid). 32 Veeärajuhtimine - teemudeli põhiprojekti staadiumis modelleeritakse ruumivarude seisukohalt tähtsad objektid: ● Voolusängide asukohtade muutused, kõik äravoolukraavid (pinnamudel), ● Settebasseinid (pinnamudel), ● Äravoolukraavid (vertikaal- ja horisontaalgeomeetria). 3D-objektidena: ● Teepiirded, raudteerööpad, raudteepöörmed (peab selguma nende asukoht ja tüüp). Teemudelis pinnamudelitena sisalduv immateriaalne teave: ● Raudtee gabariit või raudtee kaitsetsoon. Lisaks sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad: ● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad; ● Raudteede puhul võib olla piisav, kui baastee esitatakse geomeetriana ja teiste teede keskjooned murdejoontena (lepitakse kokku hankepõhiselt); ● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vähemalt kohtades, kus tee ristlõige erineb tüüpristlõikest). Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse kõik objekti ehitamiseks vajalikud teeosad. Tööprojekti staadiumi teemudelit kasutatakse töövõtu lähtekohana ning 33 ehitusdokumendina. Eri hangete puhul võidakse eraldi kokku leppida, et tee teatud osi (pindu) ei modelleerita. Tööprojekti teemudeli alusel koostab töövõtja teekonstruktsiooni ehitusmudeli, kasutades seda muutmatul kujul või kohandades selle oma tehnikale sobivaks. NB! oluliseks väljundiks tööprojekti staadiumi mudelitele on masinloetava info loomise võimalus. Tööprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada täpselt: ● Tee pind (pinnamudel), ● Katendikihid (pinnamudel), ● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid), ● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid), ● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid). Lisaks modelleeritakse: ● Voolusängide asukohtade muutused, ● Pinnakuivendus: külgkraavid, äravoolukraavid, piirdekraavid, setitus- ja rahustusbasseinid, imbalad; ● Pinnasevee kaitserajatised (pinnad teemudelis). 6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 1000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 2000 ja 3000). 34 Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 6.3.1. Muldkeha ja geotehnika Eelprojekt Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse üldjooneliste ruumivarudena (alade piiritlustena ja ruumimudelitena) mahtude suurusjärgu ja kulude hindamiseks vajalike kesksete osadena: ● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel), ● Vaiamisalad ja alusplaadid (3D-ruumimudel), ● Stabiliseerimisalad (3D-ruumimudel). Põhiprojekt Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse täpsustatud ruumivarudena suurusklassi ja kulude hindamiseks alus- ja tugevduskonstruktsioonid koos nende piiridega: ● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel), ● Vaiamisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast), ● Stabiliseerimisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast), ● Alusplaadid (3D-piirid üla- ja alapinnast). Aluspõhja detailseid tugevdamismeetmeid põhiprojekti staadiumis ei modelleerita. Tööprojekt Aluspinna tugevdamismeetmed modelleeritakse nii, et töövõtja saab selle mudeli alusel koostada vajalikud ehitusmudelid: 35 ● Aluspinna tugevdamismeetmete rakendamiskohad (pinnasemasside vahetused, stabiliseerimisalad, postide asukohad ja pikkused, eelkoormamine, vastunõlvad, vaiamisalad ning vaiade asukohad ja pikkused), ● Ehitusaegsed toestused. 6.4. Süsteemid (InfraBIM tase 3000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 3000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 2000). Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.2. Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised ● 9.4. Haljastus ● 9.5. Välisvalgustus ● 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk ● 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk ● 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk ● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk ● 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk 6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed Eelprojekt 36 Tehnovõrkude ja seadmete modelleerimine eelprojekti staadiumis lepitakse kokku hankepõhiselt. Eelprojekti staadiumis piisab, kui esitatakse kulude poolest oluliste tehnovõrkude ja seadmete paigutuse üldpõhimõtted (näiteks elektriliinid, gaasitrassid ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu peatorustikud). Sõltuvalt tüübist esitatakse paigutus murdejoonte või torustikmudelina. Kriitilised kohad, kus on võimalikud vastuolud teiste tarinditega, tuleb projekteerida kolmemõõtmelisena, et lihtsustada vastuolude kontrollimist. Kui elementidele on määratud kõrguspositsioon, tuleb kõrguspositsiooni täpsusaste esitada elemendi omadusena. Eelprojektis tuleb määrata veeärajuhtimise ruumivarude seisukohalt tähtsad objektid: ● Piirkondlik sademevete ärastus selgitus, valgalad ja valgumissuunad. Põhiprojekt Pinnamudelid, murdejooned: ● Uued ja teisaldatavad õhujuhtmed (staatus peab selguma mudeliteabest), ● Uued ja teisaldatavad maakaablid, Torustikmudel: ● Vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos kaevudega, ● Kaugküttetorustikud, ● Maagaasitorustikud. ● Kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud) ● Pumplad (3D-kehana) koos äravoolutorudega. Süvakuivenduse modelleerimise osas lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi. 37 Juhtmed ja kaablid esitatakse murdejoontena ning vee- ja kanalisatsioonivõrgud torustikmudelina. Erandiks on kohad, kus ruumi vähesuse tõttu tuleb täpsed kõrgused projekteerida juba selles staadiumis. Need kohad tehakse teatavaks mudeli kaaskirjas. Seadmete paigalduspõhimõtted arutatakse läbi seadmete omanikega. Tööprojekt ● Tee haldaja omanduses olevate tehnovõrkude ja seadmete mudel viiakse ehitusprojekti täpsusastmele. Mudelis esitatakse varustuse ja seadmete täpsed asukohad. ● Torustikmudelina modelleeritakse kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud, pumplad (3D-kehana)) Kolmanda osapoole omanduses olevate tehnovõrkude, kaablite ja seadmete paigaldusprojektide modelleerimise üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi. Ehitusprojekteerimise etapi tehnovõrkude sisu on üksikasjalikult määratletud Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendi YIV2015 osas 6: Süsteemid. 6.4.2. Valgustus Eelprojekt Valgustuse osas peavad mudelis kajastuma valgustuspõhimõtted. See tähendab, valgustuspõhimõtted võib esitada näiteks aladena, mille omadusena võib märkida kavandatud valgustusklassi. Visualiseerimise eesmärgil võib mudelisse lisada valgustiposte. Põhiprojekt Põhiprojektis modelleeritakse valgustatav teeosa ning valgustusklass (2- või 3- mõõtmeline ala või murdejoon) ning esitatakse postide (3D-kehana) paigutus kulude 38 hindamiseks ning võimalikuks näitlikustamiseks. Modelleeritakse elektriliitumiskohad. Erivalgustuse modelleerimise (näiteks silla puhul) üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi. Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse: ● Teevalgustite üksikasjalik paigutus valgustustehniliste arvutuste alusel (postide paigutus), ● Valgustipostid ja nende alused, ● Valgustuse elektritoide ja juhtimissüsteemidest tulenevad: ○ Elektriliitumised, ○ Elektriseadmed, ○ Elektrivõrk ja kaablid. 3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D- murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt. 6.4.3. Liikluskorraldus Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse mahus, mis võimaldab hinnata konflikte tehnovõrkude ja seadmetega: ● liiklusmärgid ja piirded, ● portaalid, Kulukalkulatsioonis võetakse seadmed arvesse kuluna teemeetri kohta. 39 Põhiprojekt Põhiprojektistaadiumis esitatakse liikluskorralduse kohta järgmised andmed: 3D- keha: ● liiklusmärgid ja piirded, ● portaalid koos jalustega, ● infotahvlid koos jalustega (olulisemad infotahvlid modelleeritakse alati – väikesemahuliste hangete puhul lepitakse modelleerimine kokku hankepõhiselt). 3D- murdejooned: ● sõiduradade eraldusjooned ja muud olulised sõidurajamärgised (võivad sisalduda ka teemudelis). Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse: ● Liiklusmärgid ja piirded; ● Portaalikonstruktsioonid, tahvlid koos mõõtmetega ning jalused; ● Kõik liiklusjuhtimise seadmed - tõkkepuud, väravasüsteemid, numbrituvastuse süsteemid jne; ● Teemärgistused ja nende tunnused. Teostusmudeli esitamisel tuleb juurde lisada liikluskorraldusskeem. 6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika Eelprojekt 40 Ei modelleerita. Kulukalkulatsiooni võetakse valgusfoorid ja muud telemaatikaseadmed arvesse ühe kuluartiklina. Põhiprojekt Modelleeritakse liiklusjuhtimise projekti alusel ruumivarudena ühitamise seisukohalt tähtsate telemaatikaseadmete jalused, viidad ja seadmeruumid (3D- objektidena). Vajaduse korral koostatakse telemaatikaseadmete mudelid näitlikustamise jaoks. ● Tähtsad ruumivarud (esialgsed asukohad) ○ Juhtimiskilbid, ○ Elektriliitumiste kohad. Tööprojekt Ehitusprojekteerimise etapil modelleeritakse (3D-objektidena): ● Telemaatikaseadmed, nende eeldatavad portaalid ja jalused, ● Kaablikaevud, kaabeldus ja kaitsetorud, ● Võimalikud juhtimiskilbid, ● Elektritoitesüsteemid ja -kaablid, ● Andmesidesüsteemid ja -kaablid. 3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D- murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt. 41 6.5. Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) 6.5.1. Ajutised ehitised Eelprojekt Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida. Kui selles staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus, millel on oluline mõju kuludele, tuleb see esitada ka mudeliinfona. Näiteks esitada info alana, mille omadused annavad olulist teavet. Põhiprojekt Tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi väga detailselt projekteerida. Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad tööaegsed meetmed (näiteks tugiseinad, pinnasevee taseme langetamine ja ümbersõiduteed) tuleb modelleerida alade või ruumina, mille omadusteave annab vastava meetme kohta piisavalt informatsiooni. Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis. Tööprojekt Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud ehituse korraldamise kavast. Valdkond käsitleb erinevaid tugikonstruktsioone, betooni valuvorme, ohutusmeetmete tagamise lahendusi, ladustusalasid, jms. 6.6. Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist: ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 42 Eelprojekt Teerajatised modelleeritakse eelprojekti staadiumis samal põhimõttel kui sillad, st muude teerajatiste modelleerimisel piisab nähtavate pindade esitamisest. Põhiprojekt Tarindi ehitustehnilistest osadest modelleeritakse tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis lisaks nähtavatele konstruktsioonidele kõik alustarindid ja nendega seotud maastikurajatised (näiteks nõlvad). Varustus ja seadmed modelleeritakse vajalikus ulatuses. Sarrust või väikedetaile selles staadiumis ei modelleerita. Müratõkkeseinad ja -piirded modelleeritakse samuti nagu teerajatised. Mudelist peavad selguma seina kõrgus ja nähtavad pinnad. Tee-, tänava- ja raudteeprojektis tuleb kindlaks määrata ka müratõkkeseinte arhitektuur, mida tuleks arvesse võtta esitlusmudelite tegemisel. Tööprojekt Kui ei ole määratud teisiti, modelleeritakse silla modelleerimise andmesisu järgi (Lisa 4. TS InfraBIM silla ja kai andmesisu nõuded). Müratõkkeseinte ja -piirete modelleerimise osas lepitakse kokku hankepõhiselt. 6.7. Maastikuarhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest: ● 9.2 Välisruum ● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised ● 9.4 Haljastus 43 6.7.1. Maastikuarhitektuur Eelprojekt Maastikuarhitektuuri modelleerimise põhimõte on üldjoontes see, et mudelisse kantakse need osad, millel on mõju ruumivajadustele, tehnikaliikide ühitamisele, mahuarvutustele ning kulukalkulatsiooni koostamisele. Objekti välimuse, pinnakattematerjalide jms seotud aspektid esitatakse eraldi koostatavas mudelis. ● Maastiku inventeerimisandmed ja tee maastikumudeli liigendus (2D alade piiritlustena), ● Maastikukujundus ja müravallid. Need kantakse teemudelisse (3D ruumimudelitena), ● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D alapiirid) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta. Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse keskkonnaobjektidest: ● Maastikukujundus, müravallid. Need kantakse teemudelisse (müravallid pinnamudelina teemudelis, kuhjamis- ja kaevandamisalad eraldi 3D- ruumimudelitena ja samakõrgusjooned, maastikukujundus samakõrgusjoontega esitatuna); ● Kuhjamisalad (ala piiritlus, pinnamudel pealispinnast); ● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D-alapiiri) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta. Tööprojekt 44 Tööprojekti staadiumis modelleeritakse: ● Istutusalad (alade piirid), ● Metsastatavad alad (alade piirid), ● Murud ja katted (alade piirid); ● Kivikatted ja muud kõvad pinnakatted (alade piirid), ● Muud keskkonna eriobjektid (ökoloogilised koridorid, teekunstiobjektid) iga hanke puhul eraldi, ● Kuhjamisalad (alade piirid, 3D-ruumimudel, pinnamudel pealispinnast). 6.8. Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD) Märkus: Maa-ametil olemas rakendus ja kehasid saab tõmmata projekti. See on on hea algus. Peame alustama loendist nii infra kui hoonete puhul. Tulemusena tekkib üks osamudel. Kommenteerimise hetkel ei ole veel koosolekud toimunud. Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016, 3) Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ja heast geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast. Eraldiseisev osamudel, kuhu liidetakse enne projekti piirangud ja projektis tekkivad piirid ja piirangud. 6.8.1. Piirid ja piirangud Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest (2D alade piirjooned): ● Ruumivaru (maastikul), ● Üldplaneeringul ettenähtud liiklusala piirid, 45 ● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja pargiala piirid.), ● Nähtavusalade piirid, ● Kaitsealade piirid. Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest ( 2D alade piirjooned): ● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid. Tänava - ja pargiala piirid), ● Nähtavusalade piirid, ● Kaitsealade piirid, ● Servituutalade piirid, tööaegsed õigused (sh töö ajaks hallatavad alad), ● Põhjaveealade piirid, ● Saastunud maa-alade piirid ja võimalik sügavus, ● Koormusalade piirid, tööaegne kasutus, ● Kuhjamisalade ja pinnasematerjalide kaevandamisalade piirid jne (Projektkaardi 2D-jooned + 3D ruumimudel). Tööprojekt Põhiprojekti etapil modelleeritud piirid ja piirangud on ehitusprojekti lähtekohaks. 46 6.9. Keskkonnamõjud Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi. Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda. Niisuguste mõjualade piirid võivad olla näiteks: ● Liiklusmüratsooni piirid, ● Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid, ● Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid, ● Vibratsiooni mõjuala piirid. 6.10. Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD) Lähtutakse määrusest “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” § 19. Värvitoonid teostusjoonisel (1) Teostusjoonisel kasutatakse värvitoone järgmiselt: 1) punasega kujutatakse teostusmõõdistamise objekt; 2) rohelisega kujutatakse olemasolev objekt; 3) sinisega kujutatakse demonteeritud või kasutusest välja jäetud objekt; 4) violetsega kujutatakse uus põhiobjekti maandusobjekt; 5) helesinisega kujutatakse asjakohasel juhul teisele omanikule või valdajale kuuluv samaliigiline objekt; 6) kihijärgse pruuni värviga kujutatakse piirid; 47 7) kihijärgse musta värviga kujutatakse muud objektid, nagu taustaobjekt, joonsidemed, trassi teljed, muu teave. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhul omistatakse nõutav värvitoon joonise elemendile. (3) Teostusjoonisel kasutatavate värvitoonide järjekorranumbrid ja RGB-koodid on järgmised: 1) punane – nr 1, RGB-kood 255,0,0; 2) roheline – nr 3, RGB-kood 0,255,0; 3) helesinine – nr 4, RGB-kood 0,255,255; 4) sinine – nr 5, RGB-kood 0,0,255; 5) violetne – nr 6, RGB-kood 255,0,255; 6) pruun – nr 32, RGB-kood 204,101,0; 7) must/valge – nr 7, RGB-kood 255,255,255. § 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil (3) Piiri kujutamise värvid ja RGB-koodid on: 1) riiklikult kehtestatud geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – punane toon, nr 240, RGB-kood 255,0,63; 2) kohalikus või muus geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – tumesinine toon, nr 164, RGB-kood 0,31,127; 3) aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud piir – helesinine toon, nr 133, RGB- kood 82,165,165; 4) plaani- või kaardimaterjali alusel vormistatud piir – heleroheline toon, nr 73, RGB-kood 124,165,82. 48 Reaalprojekti ettepanek süsteemidele: VKV Sademevee kanalisatsioon - roheline (värvikood: 124 ) Rennid ja restkaevud - punane (värvikood: 1) Veetorustik - sinine (värvikood: 5) Reoveekanalisatsioon - pruun (värvikood: 34) Survekanalisatsioon - lilla (värvikood: 210) SVV Kaugküttetorustik - tumepunane (värvikood: 12) GVV Gaasitorustik - oranž (värvikood: 20) ENV Sidekanalisatsioon – roheline (värvikood: 74) ELV Keskpingekaabel – sinine (värvikood: 0,95,127) Madalpingekaabel – tumesinine (värvikood: 0,0,127) Kõik olemasolevad tehnovõrgud – hall (värvikood: 8) Puuduolevad taristu elemendid määratakse lähtuvalt YIV2015 osa 10. Tabel 3 Kood Selgitus Täpsustus Värv 49 Olemasole Projekteerit v ud Pinnase-, alus- ja 1000 kaljutarindid helehall hall Olemasolevad tarindid ja 1100 ehitiseosad helehall hall Saastunud pinnased 1200 ja tarindid helehall hall Vundamenditarindi 1300 d helehall hall 1400 Alustarindid helehall hall Kalju tihendus- ja 1500 tugevdustarindid helehall hall 1600 Süvendid ja kraavid helehall hall Kaljusüvendid, - 1700 kraavid ja -tunnelid helehall hall 50 Mulded, muldkehad 1800 ja täited helehall hall 2000 Katted ja katendid helepruun pruun Katte osad ja raudtee helekollan 2100 alustarindikihid e kollane Ääretoed, rennid, astmed ja 2200 erosioonitõkked hall must helerohelin 2300 Taimtarindid e roheline Raudteede 2400 pealisehitised helepruun pruun Vee- ja kanalisatsioonisüste 3100 emid Veetorustik helesinine sinine Vee- ja kanalisatsioonisüste helerohelin 3100 emid Sademevesi e roheline 51 Vee- ja kanalisatsioonisüste helepunan 3100 emid Reovesi e punane Ohutusrajatised ja 3200 infosüsteemid hall must Elektri-, tele- ja Elektrijuhtmed helekollan 3300 tehnosüsteemid ja -kaablid e kollane Elektri-, tele- ja Andmesidekaa helerohelin 3300 tehnosüsteemid blid e roheline Termo- ja hele 3400 gaasisüsteemid magenta magenta Sillad, Ehitustehnilised teerajatised, 4000 ehitiseosad hooned helesinine sinine Murdejooned – punane Ajutised tarindid – helepunane 52 Likvideeritavad objektid – lilla Valminud (as built) – oranž Kõrgus vms on oletuslik. Ruumireserv või Läbipaistv Läbipaistv projekteeritav us näiteks us näiteks Oletuslikud andmed info 50% 50% 6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest. 7. Eksportimine avatud formaati Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte vahel kasutatakse avatud failiformaate. Levinumad formaadid on IFC hoonetel ning LandXML rajatistel. buildingSMART Finland on loonud LandXMLi edasiarenduse Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on põhjendatud ja projekti osalised on instrueeritud ning tehniliselt on formaadi kasutamine võimalik, võib olla ka IM4 üheks avatud formaadiks. 53 7.1. IFC Oluline on tagada, et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule. Eelistatud failiformaat on *.ifc, kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud ka kasutada *.ifzZIP formaati. Eelistatud IFC versioon on IFC2X3 ning andmekogu definitsioon Coordination View Version 2.0. Nõuete korrektse täitmise korral võib kasutada ka uuemaid IFC versioone. Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse, elemendi olemusele vastavasse IFC klassi ja tüüpi. Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“. Tundmatute või geneeriliste objektide (IfcBuildingElementProxy või IfcObject) kasutamine peab olema võimalikult väike ning on lubatud ainult juhtudel, kui elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu. Sobiva IFC klassi mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning lisada sellekohane märge mudeli kaaskirja.Kas Kaisa oskab siia tuua näiteid infrast lisaks? Tehnosüsteemide mudelite osasüsteemide nimetused peavad olema leitavad selleks ettenähtud „system“ parameetri alt IFC struktuuris IfcElement (relation to) → IfcSystem. Arhitektuuri- ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed. Telgede eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi. Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi omaduste kogumeid (nt Pset_WindowCommon) ning tarkvaras juba olemasolevaid (hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute. Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi omaduste kogumeid (export user defined property sets) ning koondada sinna alla selles ehitise elukaare etapis (nt eelprojektis) konkreetsele elemenditüübile nõutud informatsioon (vajalik usaldusväärne andmesisu). Vältida tuleb samasisuliste parameetrite taasloomist või infoväljade dubleerimist. 54 Keelatud on mudelist kontrollimata info eksportimine. Originaaltarkvarast tuleb välja eksportida vaid see info (omaduste kogum), mis on konkreetsel hetkel elemendile nõutud ning mis on kontrollitud. Mudeli elemendid, mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida selliselt, et need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja eraldi osadena. Näiteks rippfassaad IfcCurtainWallType element peab jagunema edasi IfcMemberType, IfcPlateType ja IfcDoorStyle elementideks. Analoogsed elemendid võivad olla veel näiteks piirded, trepid ja liitkonstruktsioonid. Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt: https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/ 7.2. LandXML LandXML töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus. 7.3. InfraModel InfraModel töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus. 8. Mudeli dokumentatsioon Tellija käsitleb 3D BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli alusel genereeritud 2D jooniseid. Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused antakse üle tellijale. Tellijal on õigus lisatasuta kasutada mudelelemente, mis on mudelitesse lisatud ja mis eksisteerivad enne tellijaga lepingu sõlmimist. Mudelielemente ja nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses, ehitiste haldus- ja hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste korral. Töövõtjal 55 puudub õigus esitada tellijale täiendav nõue seoses BIM materjalide arendamisega, mis on tarvilikud projekti eesmärkide ja lepingu täitmiseks. Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid tarkvara originaalformaadis (native format), avatud failiformaadis (IFC, LandXML) ning kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad. Infomudeli kaaskiri sisaldab lähteandmemudeli kaaskirja. Nõuded mudeli kaaskirjale Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot: ● Mudeli (faili) nimetus ● Projekti nimi, tähis ja staadium ● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed ● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev ● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu, ● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted, ● Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel) ● Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht) ● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed ● Koordineerimistarkvara ja selle versioon ● IFC ja muud klassifikatsiooni erisused ● Geomeetria erisused ● Infosisu erisused ● Mudelis esinevad vastuolud 56 ● Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga) ● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel ● Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate (näiteks Rail Baltica, Maanteeamet, EVR, … ) liigituse erisused. Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis. 9. Vastuolud Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade mudelite vahel, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning geomeetriliste ja mitte- geomeetriliste vastuolude puudumine. Geomeetriline ja mittegeomeetriline info on võrdse olulisusega ning peavad olema kontrollitud. Peaprojekteerija kohustus on kontrollida alltöövõtjate/ partnerite mudeleid ja tehtud tööd, koondada valdkonna mudelid koondmudeliks ja tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav kvaliteet. Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas hälbed lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige põhiprojekt staadiumis. Lubatud maksimaalsed geomeetrilised vastuolud hoonetel põhiprojekti staadiumis on välja toodud „Lisa 3, BIM lubatud vastuolud“ dokumendis. 10. Teostusmudel Teostusmudeli koosseisus on nõutud andmete esitamine taristuobjekti korrashoiu­tegevuste tarvis. Andmevajadus on määratud “Lisa 2 taristu andmesisu nõuded”. 57 Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide valdkondade avatud formaadis BIM mudelid. Mudelite originaalformaadid (native format) tehakse kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale, kellega tellija sõlmib lepingu. Projekteerimisaegsed originaal­formaadid on abiks töö- ja teostusmudeli koostamisel. Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade tööprojektide koosta­mine, kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat, tööprojekti järgne ehitamine ning töö­projekti ja ehitustegevuste aegsete muudatuste sissekandmine mudelitesse. Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja toodud meetodid ja protsessid, kuidas kavatsetakse töö- ja teostusmudeleid koostada. Lisaks peab BIM rakendus­kavas olema näidatud, milliseid meetodeid kasutatakse teostusmudeli valideeri­miseks. Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile ning sisaldab ehitusaegseid muudatusi, asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud informatsiooni. Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus mudeli elemente, mis on üle antud ehitajale (peatöövõtja) hankedokumentidega. Teostusmudeli loomine peab toimuma paralleelselt ehitustööde teostamisega. Igal ajahetkel olemasolev teostusmudel ei tohi olla ehitusprotsessist nihkes rohkem kui 4 nädalat. Tellija ja omanikujärelevalve kontrollivad teostusmudeli arengut töövõtjaga kokkulepitud sagedusega. Alternatiivina võib teostusmudeli uuendamine ja edastamine seotud olla ehitustööde akteerimisega. Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide lõplikust asukohast. Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud, kuna nende püsivus ajas on küsitav. Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub tellijaga kokkuleppel. Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks lokaalsed suhtelised lingid. Suhteline link algab mudeli peakaustast. Soovitatav näide: 58 \Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ- 008.pdf Vale näide: E:\Mudelid\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni- süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf Viited (lingid) peavad olema tavapäraselt tehtud kas otse dokumentidele või neid koondavatesse kaustadesse. Viited viidetele pole lubatud. Oluline on tagada lingi püsivus ajas. Teostusmudelid (kõikide erinevate valdkondade mudelid) antakse tellijale üle nii originaalformaadis (native format) kui ka avatud failiformaadis. Dokumentatsiooni hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded 11.2. Lisa 2 taristu andmesisu nõuded 11.3. Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad 11.4. Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2. 11.5. Lisa 5 InfraBIM klassifikaator 59
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →