Ida-Virumaa Alutaguse vald Iisaku alevik mnt nr 13155 km2,47-1,71 kaugküttevõrk

Rein Merirand Alutaguse Vallavalitsus Teie 31.08.2020 [email protected] Tartu mnt 56 Meie 30.09.2020 nr 15-2/20/40846-2 Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101, Ida-Viru maakond Nõuded kaugküttevõrgu ehitiste projekteerimiseks riigitee nr 13155 maaüksuste piires ja kaitsevööndis Iisaku alevikus Ida-Virumaal Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid kaugküttevõrgu ehitiste projektile, milles kavandatakse kaugkütte ehitiste ja torustike ehitamist riigitee nr 13155 Tärivere – Iisaku km 2,47-2,70 maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Iisaku alevikus Alutaguse vallas Ida-Virumaal. Juhime tähelepanu, et Teie poolt esitatud soojustrassi plaanil on kaugküttetorustikud kavandatud riigitee muldkehasse, mis tähendab riigitee ja riigitee rajatiste suuremahulisi taastamistöid koos teeehituse projekti koostamisega. Seetõttu soovitame kaaluda aleviku sisest teede ja tänavate võrku koos erakinnistute kasutamisega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame nõuded kaugküttevõrgu ehitiste (edaspidi tehnovõrgud) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud informatsiooni, asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine). 2. Projektis (seletuskirjas) tuleb näidata kes on projekteeritava tehnovõrgu omanik ja kus on omanike vahelised piiritluspunktid. 3. Tuleb arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. 4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 5. Teega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh arvestades teede laiendamise, kraavide rajamise/puhastamise, märkide paigaldamise, teemaa hooldamise jne vajadusega) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, lahtine kaeve jne). 7. Kavandades tegevust riigitee piirides ja riigitee teemaal tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 8. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu standarditele ja projekteerimisnormidele ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad ja sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid jne). 9. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m, kraavi põhjast 1,0 m, põrkepiirde alt 2,5 m või vajadusel sügavamalt) ja riigiteelt algavate kohalike teedega (või mahasõitudega) teemaa piirides teostada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Kohtades kus kavandatakse tehnovõrkude ristumisi riigiteedega tuleb teostada geoloogilised uuringud. 11. Tehnovõrkude siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Kaeve ja kaevukaasi maantee ning jalg- ja jalgrattatee kattesse ja teepeenrasse mitte projekteerida. 12. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada Maanteede projekteerimisnormides toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. 13. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi (A tugevusklass). 14. Projekti koosseisus esitada ristumisel riigiteedega tee ristprofiil, millel on näidatud riigitee teemaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus maapinnast (truubi, kraavi põhjast), puurimiskaeviku asukoht, mõõtahel siduda riigitee teljega. 15. Riigitee, mahasõitude ja jalgtee katendikonstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (kätte saadav Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteede piirides annab Maanteeamet. Teede projekteerimise kvalifikatsiooni omava inseneri nimi ja pädevus, kes projekteerimistöös osales, tuleb ära näidata projektdokumentides. 16. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. 17. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 18. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 19. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude 2 (3)  (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 20. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist. 21. Nõutada teistelt teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused vastavalt projektlahendusele. 22. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 23. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000. koos seletuskirjaga, mis enne lõpliku kooskõlastuse saamist saata elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. 24. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaanid. Plaanil peavad kindlasti olema teega ristuva või teemaal oleva rajatise naaberkatastriüksuste kat. tunnused, piirid.Plaanil tuleb kajastada teega ristumise või kulgeva tehnovõrgu kilometraaž. Antud plaan läheb notariaalse lepingu lisaks ja peab olema igale huvilise mõistetav. Meie soov on, et legendis kasutatud lühendid lahti kirjutada. Plaaniga tutvuja peab mõistma, kas tegu on ÜVK, elektri või siderajatisega, kas tegu maa või õhurajatisega. 25. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 26. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma tehnovõrkude ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. Juhime tähelepanu, et projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja maakasutusõigust tõendav dokument (kirja p 25). Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: P5520_PP_SV-5-01_soojustrass-Iisaku .pdf Arvo Veltri 3372691 [email protected] 3 (3)