Saire detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

TINGMÄRGID: N Planeeritava ala piir Olev kinnistu piir 13 692 m² W O Plan kinnistu piir KURNA/maaparandushoiuala 9 Ä 100 9 P Plan hoonestusala piir 2 4 107 3 150 S Ol.ol. Kurna-Tuhala tee nr 11115 ja Kurna-Tuhala 13 595 m² tee nr 11507 kaitsevöönd 30m 8 Ä 100 Plan. hoone 16 P 3 5 709 3 210 Saire kraavi ranna või kalda kaitsevöönd 1m 13 598 m² Plan. asfaltkattega sõidutee Saire Rohevõrgustik 7 Ä 100 Plan. kergliiklustee 65301:001:3122 16 P 5 711 3 Plan. juurdepääs krundile 100 % maatulundusmaa 14 867 m² 3 210 1 Pos. nr jääk 36,88 ha 10 T 100 Plan. kõrghaljastus - - - - - 9 1. 8 2. 4. 3. 29 225 m² 5. 6. 7. 8. 9. 1. Krundi pindala 6 Ä 100 2. Positsiooni number 16 P 3. Krundi sihtotstarve 3 12 421 3 4. Hoone kõrgus 418 5. Hoone korruste arv 7 6. Hoonetealune pind 7. Hoonete arv krundil (põhi- ja abihooned) 8. Parkimiskohtade arv õues .5% 9. Parkimiskohtade arv hoones , i=0 s 0 l/ 472 m² 60 75 41,26 DN ax 3 m 13 T 100 m³ - =1 100 - - - tiik L - ve rdus KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED puh KATUSE KALLE SIHTOTSTARBE KOHTADE ARV krundi pinnast) ARV KRUNDIL PLAN. KRUNDI PLANEERITAV TULEÜSIVUS- POS KRUNDI HOONETE KRUNDI SUURIM SUURIM MAA MAA HALJASALA OSAKAAL % (norm/plan) PARKIMIS- (norm 15% HOONETE NR PLAN. SUURIM TÄIS- KORRUSE- HOONE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SUURIM SUURUS m² LUBATUD EHITUSE % LISUS KÕRGUS (detailplaneeringu (katastriüksuse KLASS EHITUSALUNE (m) liikide kaupa) liikide kaupa) min. PIND m² 1 21 167,0 - - - - - - Üm Ü 100 - - 21 167,0 AJ täpsustub hoone 2 14 341,0 4 302,0 30% 3 9 3 0°-15° Ä Ä 100 ehitus- 157/157 2 151,0 projektis täpsustub - hoone lus piir 8) Ä Ä 166/170 6 3 10 792,0 4 532,0 42% 3 16 3 0°-15° 100 ehitus- 1 618,0 ik li s e s projektis täpsustub se tami ooni hoone 4 13 375,0 5 670,0 42% 3 16 3 0°-15° Ä Ä 100 189/192 2 006,0 i v r 41,33 ehitus- ekti eos vt J e pii projektis täpsustub t ( rsp e . a s Pers. 1 hoone du isel KS Ä Ä 5 24 117,0 10 250,0 42% 3 16 3 0°-15° 100 341/360 3 617,0 Pe ndus 040 2 ehitus- H=47.90 W n projektis W e KS m 2 lah hita täpsustub 1 KS 1 2 he s2 s 6 29 225,0 12 421,0 42% 3 3 0°-15° Ä Ä 100 hoone 414/418 4 383,0 a k 16 10 W ehitus- l ta lu e liik välja projektis s 13 võimalik W aa 1 täpsustub 2 KS KS 2 e hoone rgs uala 1 W 7 13 598,0 5 711,0 42% 3 0°-15° Ä Ä 100 209/210 2 039,0 16 3 ehitus- s j mi erin ä g 2 projektis täpsustub W hoone 2 8 13 595,0 5 709,0 42% 3 3 0°-15° Ä Ä 100 209/210 2 039,0 a 16 KS ehitus- Av lane kelgumägi 1 1 H=48.08 projektis KS täpsustub 2 p hoone W W 9 13 692,0 4 107,0 30% 3 9 3 0°-15° Ä Ä 100 150/150 2 053,0 2 ehitus- e projektis KS 1 te 1 KS 2 W i 10 14 867,0 - - - - - - T T 100 - - - W ah 2 öv 3 KS 1 1 T T Ö 11 2 648,0 - - - - - - 100 - - - W 4 2 50 G1 1 - - T T 100 - - - KS 12 1 167,0 - - - - 1 1 W 2 41,41 13 472,0 - - - - - - T T 100 - - - KS 1 W H=42.82 2 H=48.60 173 056,0 1835/ G1 KOKKU 52 702,0 44 700,0 41,60 i=0,0 (17,30ha) 1867 G1 03 KS W 1 2 4.0 G1 H=42.20 41,72 W2 7 .0 W2 G1 7.0 W1 41,72 W H=43.91 KS 1 W2 W 2 1 3 .5 G1 W2 W21 W 7.0 W1 4 44.800 S1 15 G1 H=43.10 W1 W2 43.75 K KS 1 W2 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS H=44.85 W2 G1 KS1 W1 2.5 40.75 W2 12.9 W2 POS ETAPP I KRUNDI MOODUSTATAKSE LIIDETAVATE - OSADE SENINE POS ETAPP II LIIDETAVATE - KS KS W2 W2 W2 KS1 W2 G1 1 1 W1 NR KRUNDI PLANEERITUD KINNISTUTEST LAHUTATAVATE SIHTOTSTARVE NR KRUNDI LAHUTATAVATE W2 W W21 41,91 PLAN. SIHTOTSTARVE OSADE SUURUSED (katastriüksuse PLAN. OSADE SUURUSED KS1 2 tee 1 W m² m² ETAPP I 30 H=48.77 G46.800 KS SUURUS m² (katastriüksuse liikide kaupa) SUURUS m² W2W1 4.0 1 etsa H=44.60 KS1 W2 liikide kaupa) JÄRGSETEST W2 G1 W1 KINNISTUTEST W2 rum KS W1 W2 1 KS1 KS 1 K11 1 ang W2 60 W2 41,93 W2 Saire Mp H=45.95 G1 K11 1 21 167,0 Üm 100 - 21 167,0 1 - 07 K W1 KS1 W2 65301:001:3122 4 W2 KS W1 1 W K11 115 P 79 44.700 2 W2 G1 5 H=45.20 KS1 Mp W2 W2W1 W2 2 14 341,0 Ä 100 - 14 341,0 2 vt ETAPP II skeemid all 7.0 K11 KS W2 W2 1 2 G1 KS1 W W 1 K11 i=0,0 3.5 W 1 RVP K1 W2 03 1 3 10 792,0 Ä 100 - 10 792,0 Mp 3 W2 KS1 4.0 G1 14 341 m² K11 7.0 H=45.60 W2 W1 KS1 2 R2 0 X G1 Mp 7.0 H=46.72 4 13 375,0 - 13 375,0 KS Ä 100 1 W2 42,00 X KS1 W2 2.5 2 Ä 100 R15.0 G1 10 792 m² 3 W2 5 24 117,0 Ä 100 - 24 117,0 Mp 5 KS1 X 7.0 H=46.00 W2 9 P X 2W2 KS1 KS 29 225,0 - 29 225,0 Mp H=48.93 4 302 3 44.600 6 Ä 100 W1 W2 R1 1 W2 21 167 m² 5.5 9. KS1 3 Ä 100 2 157 R2 12.9 Planeeritud ühissõiduki peatus 8 5.5 W2 42,06 X 30 5 4.0 13 598,0 - 13 598,0 Mp .0 R50 KS1 7 Ä 100 7 H=47.67 R14 . 0R W2 16 P 2W2 6 X .2 R 11.5 1 R5 4 532 3 2,7 P 322 Üm 100 G1 H=46.40 KS1 KS W2 W2 3 170 Mp 4.0 13 595,0 - 13 595,0 1 42,13 0.0 R8.8 8 Ä 100 4.0 3.5 R1 1 . W1 0 KS1 5.5 7.0 W2 - R2 5 7.0 7.0 X X - 5. 7.0 7.0 KS1 - - 9 13 692,0 - 13 692,0 Mp 3.5 2W2 W2 0 Ä 100 - 5 W2 KS H=48.08 W2 KS1 1 11 G1 X 14 867,0 T 100 - 14 867,0 Mp X 4.0 10 10 - 7.0 2.7 W2 KS1 H=46.85 4 3.5 W21W2 W2 47.000 KS1 11 2 648,0 T 100 - 2 648,0 Mp 11 - H=49,20 W W2 2.5 7.0 SJ 3.0 2 H=48.36 KS1 X X KS W2 KS1 4.5 47.000 42,20 12 1 167,0 T 100 - 1 167,0 Mp 12 - G1 1 4.0 KS1 3.0 2,7 2W2 2.75 W 2 W2 46.000 KS1 P23 W1 üm KS1 X X 13 472,0 T 100 - 472,0 Mp 13 - W2 5 be KS KS1 eesvo 1 47.000 rtõ H=49.29 W W2 2 H=48.63 5 KS1 13 375 m² st eesvo 2W2 X X 30 .6 W2 47.000 et G1 7.0 1 30 R18 5 ud olu ka 4. KS KS1 1 W2 P52 42,21 12 W 8.5 P 52 kr W1 2 olu ka 5 aa KS1 X 4. H=47.75 W2 4 .0 Ä 100 vi 7.7S1 itsevö P7 R15 2W2 47.150 R1 K 6.0 P 253 X W2 uu KS W 1 42,22 likvide 2 R1 P itsevö 16 s 8.5 G1 W2 X as KS1 3 P615 670 2,7 3 5.5 28.5 önd 1 uk R15.0 5 W2 192 5. X W21W2 KS1 oh W .0 KS R 24 117 m² önd 1 eritav 1 2 H=48.00 R23 P5 t W2 7.0 2 KS1 5 R17.5 .0 m H=48.85 P14 m R15 W2 d 30 X X öön 2m W KS1 2 648 m² 42,22 kraav KS 2 v 5 G1 R15.0 1 W2 kai tse 5 Ä 100 46.500 tee 2W2 KS1 R23.0 W2 aan 30 m W1 P66 P 140 X m X i i lõik ri i g nd 16 P R17.5 KS1 evöö 11 T 100 R1 R23. 7.5 0 ka it s P25 10 250 3 42,23 5.5 aan tee 3 P6 360 X X 2W2 H=48.20 riigim - G1 5.5 47.150 2,7 P11 - P15 - - 3.0 - W1 5 3.5 JP P33 X R2 5.5 R8 30 P 116 2W2 5 R1 4.1 4 P36 5 47.000 42,23 .0 X G1 48.50 W12W2 48.500 4 4 42,24 P36 1 167 m² G1 2W2 P 335 3 W1 H=48.40 42,24 12 T 100 P56 74 H=48.39 2W2 G1 ,5 47.150 - riigi - 42,30 - - - W1 46.800 aanm 42,35 2W2 tee G1 P57 k 47.500 aits W12W2 30 evö 42,42 önd G1 P60 30 m W2 111 W1 48.500 42,50 W2 P50 15 K H=48.00 2.0 7.0 G1 AJ 3.5 urna P62 -Tuh KM 47.150 ala m P62 JP SJ aan P 315 47.500 tee P62 H=47.89 48.500 P62 47.100 ETAPP II JÄRGSELT MOODUSTATUD KRUNDID ETAPP II JÄRGSELT MOODUSTATUD KRUNDID ETAPP II JÄRGSELT MOODUSTATUD KRUNDID ETAPP I JÄRGSELT MOODUSTATUD KRUNDID 9 8 7 7 7 2 2 2 2 1 1 1 1 6 3 3 3 3 MÄRKUSED: 4 1. Detailplaneeringu seletuskiri on jooniste lahutamatu lisa. PROJ. NIMI: 5 RAE VALLAVALITSUS KURNA KÜLA SAIRE KINNISTU OSA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 5 5 5 ARUKÜLA TEE 9, JÜRI ALEVIK, 75301, HARJUMAA [email protected], 605 6750, REG NR 75026106 JOONIS: PÕHIJOONIS ARHITEKT: TÖÖ NR: JOONISE NR: MÕÕTKAVA: KUUPÄEV: KADRI RANDOJA DP 2002 AS-04 1:1000 08.04.2020  RAE VALD HARJUMAA KURNA KÜLA SAIRE KINNISTU OSA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING HUVITATUD ISIK: Rae Vallavalitsus PROJEKT: Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9, 75301 Jüri alevik, Rae vald reg nr 75026106 [email protected] Koostaja: Kadri Randoja [email protected] 605 6783 TÖÖ nr. DP2002  DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: A. DETAILPLANEERINGU MENETLUSDOKUMENTIDE LOETELU 1. Teade „Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Rae Sõnumid juuni 2020. 2. Teade „Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Harju Elu 22. mai 2020. 3. Teade keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeKJS) § 35 lõike 6 alusel avalikes teadaannetes 14.05.2020 „Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 4. Teade keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeKJS) § 35 lõike 6 alusel Harju Elus 22.05.2020 „Kurna küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 5. „Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ detailplaneeringu algatamisest informeerimine 20.05.2020 nr 6-1/4771, 6-1/4762. 6. Teade avalikes teadaannetes 14.05.2020 „Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 7. Rae Vallavalitsus 12. mai 2020 korraldus nr 683 „Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. B. LISAD 1. OÜ Entec Eesti koostatud „Rae vald, Kurna küla, Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering“, liikluse- ja haljastuslahenduse joonis nr 7. Töö nr 1219/19. 2. OÜ Entec Eesti koostatud „Rae vald, Kurna küla, Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering“, perspektiivne liikluslahenduse joonis nr 8. Töö nr 1219/19. 3. Adven Eesti AS gaasivõrguga liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused 20.05.2020. 4. Kiili KVH tehnilised tingimused nr 839, 20.05.2020. 5. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33897534, 14.06.2020. 6. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 350506, 25.05.2020. C. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ........................................................................ 7 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK .............. 7 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................ 9 3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ..................................................... 10 3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS ................................................... 10 3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS .... 10 3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ................................................................ 10 3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS .................................................................................... 10 3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND .................................................................... 10 2  3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD ......................................................................................................... 11 4. PLANEERINGUETTEPANEK .......................................................................................11 4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS................................................................... 11 4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED .................................................................................. 12 4.3 PIIRDED .................................................................................................................................... 13 4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ..................................... 13 4.4.1 DETAILPLANEERINGUST TULENEV MÕJU TEEDEVÕRGULE .... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................... 16 4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE................................................................................................. 17 4.7 TULEOHUTUSNÕUDED ........................................................................................................ 17 4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE........................................................................ 17 4.9 ARHEOLOOGIAMÄLESTIS .....................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ......................................................................................18 5.1 VEEVARUSTUS....................................................................................................................... 18 5.2 TULETÕRJEVARUSTUS ....................................................................................................... 18 5.3 REOVEEKANALISATSIOON ................................................................................................. 18 5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ................................................................... 18 5.5 ELEKTRIVARUSTUS .............................................................................................................. 19 5.6 SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................. 19 5.7 SIDEVARUSTUS ..................................................................................................................... 20 5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED .............................................................. 20 6. KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................20 7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED...........................23 8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................24 E. JOONISED....................................................................................................................27 D. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSE AVALDAMISE KOONDNIMEKIRI E. JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 2. Kontaktvööndi analüüs M 1:10000 AS-02 3. Tugiplaan M 1:2000 AS-03 4. Põhijoonis M 1:1000 AS-04 5. Tehnovõrkude joonis M 1:1000 AS-05 3 A. DETAILPLANEERINGU MENETLUSDOKUMENTIDE LOETELU 4 B. LISAD 5 C. SELETUSKIRI 6 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse 12. mai 2020 korraldus nr 683 „Kurna küla Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate planeeringute ja muude alusmaterjalidega: - Planeerimisseadus; - Looduskaitseseadus; - Rae valla üldplaneering (2013); - Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“; - Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; - Topo-geodeetiline alusplaan, koostanud Geoport OÜ (16.04.2020) töö nr A20067; Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega: - Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; - Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine; - Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest; - Eesti Standard EVS 894:2008+A1: 2010 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; - Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded¹“; - Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“; - Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”; - Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹“; - Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 „Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ - Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. - Vabariigi Valituse 02.07.2002 määrus nr 213 „Surveseadme kaitsevööndi ulatus“. - Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringuala kontaktvööndi moodustavad enamjaolt Tallinna ringtee ja Kurna-Tuhala tee äärde jäävad hoonestamata (haritavad maad) ning hoonestatud ärimaad samuti maatulundusmaad, looduslikud rohumaad ja elamumaad. Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas Rae valla üldplaneeringu kohases perspektiivses äri- ja kaubandushoonete piirkonnas. Planeeritava ala näol on tegemist maanteede-äärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses olemasoleva äri- ja/või tootmismaa funktsiooniga. Maaüksusest ida pool, planeeringuala kontaktvööndis, paikneb mitmeid transpordi- ja logistikaettevõtteid: Maxima logistikakeskus, LKW Trucks OÜ. Piirkonnas asub teisigi äri- ja tootmisettevõtteid: Hansaplant aianduspood, AS Kiili Betoon, Metrosystem OÜ, Isis Medical OÜ, Uponor Eesti OÜ logistikakeskus jne. 7 Planeeritav ala moodustab ärimaadest suurelt koormatud liiklussõlme ääres loogilise jätku. Olemasolevad elamumaad jäävad planeeringualast idapoole ning on maanteest müramüüriga eraldatud. Planeeritavast alast põhja jääb kontaktivööndit läbiv maakonna teemaplaneeringu ja Rae valla üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku koridor. Perspektiivselt hakkab juurdepääs planeeritavale alale toimuma Kangrumetsa tee nr 11507 teelt. Planeeringuala lähistel asuvad bussipeatused, mida teenindavad Tallinna ning naaber omavalitsusi läbivad bussiliinid (vt joonis AS-02 Kontaktvööndi analüüs). Lähiminevikus on planeeringuala lähialas kehtestatud järgmised detailplaneeringud: - Kurna küla Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 1001): kehtestatud 16.04.2019 Lähiminevikus on planeeringuala lähialas algatatud järgmised detailplaneeringud: - Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 1084); algatatud 04.02.2020 Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada ärimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse perspektiivseks juhtotstarbeks on määratud ärimaa juhtotstarve. 8 Märkus: Väljavõte Rae valla üldplaneeringu maakasutuse jooniselt. Punase ringjoonega on tähistatud detailplaneeringu asukoht. Planeeringuala on hetkel kasutuses haritava põllumaana. Planeeringuga on alale ette nähtud hoonestatud ning infrastruktuuriga varustatud ärimaa krundid. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel 3 „ruumiline väärtus“ on ala märgitud esialgse informatiivse kihi raames väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vastavalt üldplaneeringule on piirkonna näol tegemist maantee-äärsete aladega, kus maad on juba suures ulatuses ärimaa või tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga. Piirkond on Tallinna- lähedaste ärimaade arengualaks. Kavandatud on valdavalt äri- ning tootmis- ja ärimaid Tallinn ringtee äärsetel aladel. Planeeritav tegevus toetab üldplaneeringus väljatoodud arengusuunda ehk jätkatakse juba kujunevat maakasutuse trendi piirkonnas. Rae valla põhjapiirkonnast on kujunenud pigem äri-, logistika- ja tehnoparkide arenguala ning suurem osa põllumassiividest ja intensiivsem põllumajanduslik maakasutus on kavandatud pigem Rae valla ida- ja lõuna piirkondadesse. Põhimaanteede ääres domineerivad juba olemasolevad äri- ja tootmisalad. Tootmisalade areng on toimunud piki põhimaanteid ja maanteede ristumiskohtades, arvestades logistilisi eeliseid ja taristu kättesaadavust. Seega järgib ärimaa planeerimine juba välja kujunenud maakasutuse mustrit. Kuivõrd Rae valla intensiivne areng ning elanikkonna kasv survestab ka elanike teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist, on antud piirkonna arendustegevust arvestatud avalikest huvidest lähtuvalt. Koostav Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu lahendus on Rae valla üldplaneeringu kohane. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav kinnistu osa hajaasustusalal ja maakasutuse juhtotstarve on ärimaa. Rae valla üldplaneering määrab piirkondlikud ehitustingimused. 9 Kurna külas on üldplaneering määranud ärimaade minimaalseks haljastuse osakaaluks - 15% krundi pinnast. Lisaks on määratud järgnevad tingimused: • Tallinna Ringtee ääres äri- ja tootmishoonete kõrgus kuni 16 m; • Krundi maksimaalne täisehitusprotsent -50%; • Lubatud on rajada krundile kuni 3 hoonet. Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 142 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, kuna detailplaneeringuga ei nähta ette üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist (PlanS § 142 lg 1 p 1) ega üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist (PlanS § 142 lg 1 p 2). Samuti ei kavandata tegevust, mis kvalifitseeruks muuks oluliseks või ulatuslikuks üldplaneeringu muutmiseks (PlanS § 142 lg 1 p 3). 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS Detailplaneering on koostatud Saire kinnistust ligikaudu 24,0 ha suurusele alale. Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas, riigiteede nr 11115 Kurna-Tuhala tee ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee vahelisel alal, perspektiivses äri- ja kaubandushoonete piirkonnas. Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Kangrumetsa teelt. 3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS - Saire maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (katastritunnus 65301:001:3122) kuulub Rae vallale. 3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS Planeeritavast alast põhja jäävad maatulundusmaad, lõunasse planeeritavad ja olemasolevad äri-, ja tootmis-, ja ärimaad, itta olemasolevad elamumaad ning läände hoonestamata ärimaad, hoonestatud tootmis-, ja ärimaad ning maatulundusmaad. 3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas, riigiteede nr 11115 Kurna-Tuhala tee ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee vahelisel alal, perspektiivses äri- ja kaubandushoonete piirkonnas. Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Kangrumetsa teelt. 3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS Saire kinnistut läbib idapoolses osas elamute kõrval elektriõhuliin. Maapinnas paikneb maaparandussüsteem, mis kuulub maaparandussüsteemi registrisse. 3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND Planeeritav ala reljeef langeb ligikaudu 7 meetrit läänest itta. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardile jääb planeeringuala Tallinna lähiala rohevõrgu piiresse, ent jääb välja rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Eelnimetatud teemaplaneeringus määratud rohevõrgustiku tuumala T9 jääb planeeringualast põhja poole. Üldplaneeringu järgne täpsustatud rohevõrgustiku ala jääb planeeringualast põhja suunas. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt mõju rohevõrgustikule. 10 Detailplaneeringuala on haritav kõrghaljastuseta põllumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele (04.04.2020) on Saire kinnistu kaguosas registreeritud kaks lähestikku asuvat võõrliigi sosnovski karuputke koloonia leiukohta. Koloonia ID-ga HJR316, registrikoodiga VLL1001779 on registreeritud 19.01.2011 ja viimane kanne Keskkonnaregistris 21.06.2019 seisuga. Koloonia pindala on 0,1469 ha. Koloonia ID-ga HA050, registrikoodiga VLL1004382 on registreeritud 28.03.2018 ja viimane kanne Keskkonnaregistris 21.06.2019 seisuga. Koloonia pindala on 0,1267 ha. 3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • Riigimaantee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; • Maaparandussüsteem KURNA I, tunnus 4020059000010002; • Elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin) KALEV:JYK, väline tunnus K42898796, Elektrilevi OÜ; • Avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2, REBASE I (Saire kraav). 4. PLANEERINGUETTEPANEK 4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada Saire kinnistu osast ärimaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud. Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus. Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve Sotsiaalmaa Hoonete suurim lubatud arv krundil - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala - Hoonete suurim lubatud kõrgus - Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 4302 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 4532 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 16 Pos 4 11 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 5670 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 16 Pos 5 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 10 250 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 16 Pos 6 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 12 421 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 16 Pos 7 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 5711 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 16 Pos 8 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 5709 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 16 Pos 9 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 4107 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 Pos 10 12 Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala - Hoonete suurim lubatud kõrgus - Pos 11 Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala - Hoonete suurim lubatud kõrgus - Pos 12 Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala - Hoonete suurim lubatud kõrgus - Pos 13 Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala - Hoonete suurim lubatud kõrgus - 4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED Eelistatumad materjalid on betoon, puit, klaas. Plekki tohib kasutada vaid aktsendi andmiseks. Fassaadidele ette näha vähemalt kahe erineva materjali kasutamine. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Hoonete kõrgus ja katuse kalle on piiratud (vt Põhijoonis AS-05). 4.3 PIIRDED Piirded ei ole kohustuslikud. Piirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. 4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS Peatüki koostamise aluseks on Inseneribüroo Stratum poolt 2019. a koostatud liiklusuuring (TÖÖ nr P119-2018, Rae vald, Põlluvälja kinnistu liiklusuuring), mis koostati arvestades ka Saire kinnistu osa detailplaneeringu arenguid. Rae vallas asuvale Saire kinnistu osast on kavandatud moodustada ärimaa kinnistud. Ligipääsud detailplaneeringu alale on kavandatud riigiteelt 11507 Kangrumetsa tee. 13 Saire kinnistu külgneb riigiteega 11115 Kurna-Tuhala ning riigiteega 11507 Kangrumetsa tee. Põhimaantee 11 Tallinna Ringtee ööpäevane liiklussagedus töö alaga külgneval lõigul on 17501 a/ööp, kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala ööpäevane liiklussagedus töö alaga külgneval lõigul on 4825 a/ööp. Tee 11 Tallinna Ringtee raskeliikluse osakaal on 20%, teel 11115 Kurna-Tuhala 6%. Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liikluskorralduse lahendus arvestab Maanteeameti kirjas 30.04.2020 nr 15-2/20/17364-2 Rae Vallavalitsusele toodud seisukohti. Alale on planeeritud 7.0 m laiusega sõiduteed ja 2.5 m kergliiklusteed. OÜ Entec Eesti poolt on koostatud liikluslahendus. (vt LISA „Rae vald, Kurna küla, Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering“, liikluse- ja haljastuslahenduse joonis nr 7 ja perspektiivne liikluslahenduse joonis nr 8. Töö nr 1219/19. Detailplaneeringu ala asub vahetult riigiteede nr 11115 Kurna-Tuhala tee ning riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee vahel. Detailplaneeringu ala jääb nimetatud riigiteede kaitsevöönditesse. Kaitsevöönd sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Riigimaanteede servas tuleb tagada nõutud vaba ruum, mis võimaldab sõiduteelt välja sõitnud sõidukil ohutult peatuda või teele tagasi pöörduda. Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tingimustele toimub põhiline liikluse pääs detailplaneeringu alale Kangrumetsa tee perspektiivse ringristmiku ja mahapöörde kaudu. Samuti on uue perspektiivse lahendusena ühendatud ringristmikuga riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee ja riigiteede nr 11115 Kurna- Tuhala tee. Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ järgi. Parkimiskohti kinnistutel kokku 1867. Parkimiskohtade arvutus on arvestatud väikeelamute ala järgi. Supermarket, kauplused 1/30 (arvestatud on, et ca 5% kinnistule planeeritud hoonestusest moodustab kolmekorruselise mahu). Parkimiskohtade normatiivne arv täpsustada projekteerimise käigus vastavalt projekteeritavate hoonete suletud brutopinna järgi. Teeületuskohtade vajadust jalgsi liiklejale, eesmärgiga tagada ohutus, hinnatakse planeeritava ala teedevõrgu projekteerimise käigus. Samuti lahendada nõuetele vastavad liikluse rahustamise meetodid teedevõrgu projekteerimise käigus. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel tuleb võtta projekteerimisel tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee- ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise korral annab nõuded tee- ehitusprojektile Maanteeamet. 14 4.4.1 LIIKLUSLAHENDUS Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu raames on välja töötatud kaks liikluslahenduse ettepanekut. Esimene on avamisjärgne liikluslahendus, mis arvestab Põlluvälja kinnistule rajatava IKEA kaupluse ning teatud (väiksemas) mahus objektide realiseerumisega naabruses asuvatel Põllumehe ja Saire kinnistutel. Teine on perspektiivne liikluslahendus aastaks 2040, kui on realiseerunud Põlluvälja kinnistu idapoolne reservosa ning Põllumehe ja Saire kinnistule planeeritavad mahud. Täpsemalt on täiendavaid liikluskoormusi kirjeldatud liikluse prognoosi osas (vt ptk 4.4.2). Detailplaneeringu liikluslahendus on välja töötatud kooskõlas Maanteeameti poolt 30.04.2020 väljastatud seisukohtadega Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks. AVAMISJÄRGNE LIIKLUSLAHENDUS Riigitee 11115 Kurna-Tuhala ja tee 11507 Kangrumetsa tee ristmik on kavandatud rekonstrueerida kolmekülgseks turbo- ringristmikuks (vt. AS-04 Põhijoonis), kusjuures on arvestatud võimalusega hilisemas etapis sõiduradade arvu ringristmikul suurendada. Ristmiku läbilaskevõime tagamiseks ja paremaks juurdepääsuks detailplaneeringu alale on planeeritud lisarada põhimaantee 11 Tallinna Ringtee Kurna eritasandilise liiklussõlme rambile 1121 (idapoolne ramp). Lisaraja eesmärk on jagada Tallinna Ringteel rambilt 1121 tulev liiklusvoog kahele sõidurajale, millest parempoolne suundub Kangrumetsa teele. Lisarada kavandatakse riigitee 11 rambile 1121 olemasolevast sõidurajast paremale poole. Tilgakujulisele ristmikule jõudes kavandatakse lisarajale laiendus vastavalt autorongi pöördekoridorile. Tilgakujulisele ristmikule pealesõidul eraldatakse lisarada teemärgistuse ja madalate betoonelementidega (samad, mida kasutatakse turboringristmike sõiduradade eraldajatena). Füüsilist eraldussaart ei ole otstarbekas kavandada, kuna see lühendab teel 11115 olevat põimumisala tilgakujulise ristmiku ja tee 11507 Kangrumäe tee kavandatava ringristmiku vahel (lahendust täpsustatakse teeprojektiga). Teeprojektile vajalik teostada LOA, mille eest tasub Huvitatud isik. Kangrumetsa tee turbo ringristmikul on Kurna liiklussõlme suunas kaks väljuvat sõidurada, millest parempoolne lõpeb enne Kurna liiklussõlme põhjapoolset tilgakujulist ristmikku. Seda sõidurada on võimalik hilisemas etapis pikendada Kurna liiklussõlme läänepoolsele rambile 1123. Kangrumetsa tee ristmikust Tallinna suunas (st. tee 15 Tallinn-Rapla-Türi suunas) on avamisjärgses lahenduses ette nähtud rekonstrueerimise kokkuviimine olemasoleva olukorraga nii, et säilib olemasolev teede 11115 ja 11504 (Tilluvälja või Öövahi tee) reguleerimata ristmik. Kangrumetsa teele on kavandatud parempöördega juurdepääs (kaks sõidurada) Põlluvälja kinnistu põhiparklasse. Põhiparklast väljumine on Kangrumetsa teele kavandatava ringristmiku kaudu. Sama ringristmik ühendab ida suunas Kurna küla ja annab võimaluse Saire kinnistu osa detailplaneeringu ala juurdepääsuks. Saire kinnistu osa detailplaneeringu ala on planeeritud läbima tee, mis on kahest otsas Kangrumetsa teega ühendatud. Parkimine on lahendtatud igale planeeritud ärimaa kinnistule. Kangrumetsa teele on kavandatud Põlluvälja planeeritava läänepoolse kinnistu parkla mahapöörde ja ringristmiku vahele ühissõiduki peatus, kus võivad peatuda ühistranspordiliinide või ka eraliinide bussid. Kangrumetsa teele sõitnud buss saab teha tagasipöörde Kangrumetsa teel asuval ringristmikul. Kergliiklustee osas on arvestatud tee 11 Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme projektis ette nähtud kuid välja ehitamata jäänud kergliiklustee lõiguga tee 11504 Tilluvälja tee ja tee 11507 Kangrumetsa tee vahel. Kergliiklustee asukoht arvestab hilisema tee 11115 laienduse võimalusega. Planeeringus on toodud põhimõtteline lahendus, mida tuleb täpsustada teeprojektiga. 15 Huvitatud isik kohustub käesoleva detailplaneeringu realiseerimisel omal kulul välja ehitama Joonisel 7 (vt LISA, koostatud OÜ Entec Eesti poolt, töö nr 1219/19) esitatud avamisjärgse liikluslahenduse kohased teed ja taristu. 4.4.2 LIIKLUSE PROGNOOS Liikluskontseptsiooni peamine eesmärk on tagada klientide hea ja mugav juurdepääs lähialal, seejuures halvendamata muu liikluse olukorda. Kuna Kangrumetsa tee äärde planeeritakse nii Põlluvälja kui ka Saide kinnistu osa siis on liikluslahenduse töö hinnangul planeeritava Põlluvälja läänepoolse ärimaa kinnistu liiklussagedus: • tööpäeva õhtune tipptund 500 a/h sisse ja välja suunal; • puhkepäeva tippaeg 800 a/h sisse ja välja suunal. Puhkepäevadel on Põlluvälja planeeritava läänepoolse ärimaa kinnistuga seotud liiklussagedus suurem, kuid samal ajal on üldine liiklussagedus väikesem. Liikluse prognoos ja modelleerimine on teostatud õhtuse tipptunni kohta, kus on külastuse ja tavaliikluse koosmõju. Hommikusel tipptunnil Põlluvälja kinnistu läänepoolse moodustatava ärimaa külastajatega seotud tegevust ei toimu ning liiklusmõju ei ole. Liikluse prognoosis avamisjärgse olukorra kohta on arvestatud peale Põlluvälja ärimaa kinnistute liikluse ka võimaliku täiendava liiklusega Saire ja Põllumehe kinnistute osas. Antud planeeringute osas on arvestatud täiendava liiklusega 200 a/h sisse ja 200 a/h väljuval suunal. See kirjeldab olukorda, kui Põlluvälja läänepoolne ärimaa oma hoonestusega on valmis, Põlluvälja idapoolne ärimaa (kauplusest ida pool) on realiseerimata ning naaberkinnistute planeeritud objektidest on realiseerunud teatud osa. 4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED Krundi iga 800m2 kohta näha ette vähemalt üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on minimaalselt 10 m. Krundist vähemalt 15% peab olema haljasala. Maantee kaitsevööndis on kohustuslik haljasala. Läbivate teede ääres puudeallee. Parklaala vaheribadele näha ette põõsatikku ja kõrghaljastust. Pos 1 moodustatavale üldkasutatavale maale ja pos 2 ja 9 ärimaale näha ette rohkelt kõrghaljastust, mis töötab kaitsehaljastusena. Haljastuse planeerimisel arvestada tehnovõrkudega. Planeeritavale transpordimaa sihtotstarbega kinnistule nr 10 on keskkonna miljöö rikastamiseks planeeritud haljastuse riba (trassidest vaba ala), kuhu näha ette nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Jäätmete käitlemisel juhindutakse Jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumiskohtade asukohad valida selliselt, et prügiautol oleks tagatud hea ligipääs. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab toimuma vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (näiteks kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva 16 mittesisaldav asfalt ja kilematerjal. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Ehitusprojektides peavad olema toodud jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ning jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Pesitsusrahu ajal on piiratud raietööd 1. aprillist kuni 15. augustini. Ainult põõsaste eemaldamise puhul algab piirangu periood 15. aprillist, enne põõsaste lehtimist, ning kestab samuti 15. augustini. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 – 30 kBq/m). Vajadusel arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel standardiga EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“. 4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sademevee ja pinnasevee ärajuhtimine vt p 5.4. 4.7 TULEOHUTUSNÕUDED Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” alusel. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6-le ”Tuletõrjevee varustus” (EVS 812-6:2012/A1:2013). Planeeritaval alal paiknevad avalikud juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele tuleb hoida vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega. Hoonete vaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8 m, mis on planeeringuga tagatud. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega (mitte vähem kui 3,5m). Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus. 4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE Kitsenduse alus Isik või asutus, kelle pädevus Kitsenduse sisu on hinnata projektivastavust kitsendusele. Eesti Vabariigi Asjaõigusseadus ja Tehnovõrkude valdaja Planeeritaval alal paiknevad Asjaõigusseaduse rakendamise tehnovõrgud koos seadus kaitsevöönditega 17 Peale detailplaneeringu kehtestamist ja maa kinnistamist tuleb võrkude valdaja ja maaomaniku vahel sõlmida notariaalne kasutusõiguse leping. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Detailplaneeringu mahus on tehnovarustuse lahendus põhimõtteline. Lahendus täpsustatakse järgmistes staadiumites. Riigiteega ristuvaid tehnovõrke kavandada kinnisel meetodil. Detailplaneeringu veevarustuse osa on koostatud T-Model OÜ poolt, töö nr 020035 (p 5.1, 5.2, 5.3, 5.4). 5.1 VEEVARUSTUS Veevarustuse osa koostamiseks on KIILI KVH väljastanud tehnilised tingimused nr 839. Planeeritava ala veevarustus on lahendatud Kurna-Tuhala tee De160mm veetorustiku baasil. Planeeritava ala tarbevee arvutuslik vooluhulk on 65m³/d.. Planeeritavatele kruntidele on ette nähtud veeühendused ja veevarustuse liitumispunktid. Kinnistule veevarustuse loomiseks näha ette veeühendus olemasolevast veetrassist De160, mis kulgeb Kurna-Tuhala teel. Veetrassi planeerimisel arvestada Põlluvälja detailplaneeringuga. 5.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS Planeeritava ala välistulekustutusvesi saadakse 16l/s planeeritavatest tuletõrjehüdrantidest. Tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud ringistada Kurna-Tuhala ja Õlleköögi tee veetorustikud. Planeeritava hoonestuse täpsustumisel järgmistes staadiumis täpsustatakse täiendava välis tulekustutusvee vajadus ning sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav tulekustutusvesi tagatakse kinnistusiseste mahutite baasil. 5.3 REOVEEKANALISATSIOON Planeeritava ala reovee eelvooluks on Kurna-Tuhala tee olemasolev De110 mm survekanalisatsioon. Planeeritava ala reovee arvutuslik vooluhulk on 65m³/d Planeeritava ala reovesi juhitakse eelvoolu planeeritava Põlluvälja kinnistul asuva reovee pumpla abil. Pumpla ja survetorustiku asukoha valik on ette nähtud vastavalt Põlluvälja kinnistu detailplaneeringule. Põlluvälja detailplaneeringualalt juhitakse pumplasse reovett 82.4m³/d. Pumpla vooluhulk kokku 147,4m³/d. 5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE Planeeritava ala sademevee eelvooluks on Saire kraav. Saire kraavi rekonstrueerimine on ette nähtud Maa ja Vesi AS põhiprojektiga töö nr 2001. Vastavalt sellele tööle on Saire kinnistult alalt vastu võetavaks sademevee vooluhulgaks 500l/s Saire detailplaneeringuala arvutuslik vooluhulk 1044 l/s. vastavalt Maa ja Vesi tööle on kogu Saire kinnistu arvutuslik vooluhulks 1.38m³s. Saire DP ala vooluhulk on 75% kogu Saire kinnistu vooluhulgast. Saire Dp alalt võib eelvoolu juhtida seega 75% lubatavast vooluhulgast, ehk 375 l/s. nimetus tähis väärtus Valgala äravoolutegur m 0,7 18  arvutusvihma intensiivsuse arvutus i=a/t(n) i 86,2 valgala suurus S 17,3 Q=m*i*A 1044 muutuja a 745 n-kliimategur n 0,72 t-vihma kestus (min) t 20 muutuja a leidmine 20min kestva (1x aastas) vihma intensiivsus i-20 69,5 empiiriline tegur c 0,8 arvutusvihma korduvus p 2 Sademevee puhverduse mahu arvutus. 20 arvutusvihma vooluhulk 1044l/s puhverdatav 669l/s maht 802m³ 40 arvutusvihma vooluhulk 634l/s puhverdatav 259 l/s maht 310m³ 60 arvutusvihma vooluhulk 473l/s puhverdatav 98l/s maht 117m³ 80 arvutusvihma vooluhulk 384l/s puhverdatav 9 l/s maht 11m³ Kokku 1240m³ Kvartali sademevee torustiku maht on ca 140m³ Kinnistu pos 2 sademevee tiigi aktiivseks mahuks on ette nähtud 1100m³. Setteosa 0.5m. Aktiivse mahu kõrgus on 1.5m vahemikus 41.75-42.25. Kinnistute siseselt tuleb reostunud sadevett enne liitumispunkti juhtimist eelnevalt puhastada õli ja liivapüüduriga. Osa planeeritava ala idapoolsest osast on kaetud maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu drenaažitorustikega, mis Maa-ameti kaardirakenduse andmetel kuulub maaparandussüsteemide registrisse. Planeeringu alal asuv süsteem kuulub täis mahus likvideerimisele. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. 5.5 ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr 350506, 25.05.2020. Planeeringu alale rajatakse 20/0.4 kV komplektalajaam, millele Elektrilevi tagab toite Kiilivaela jaotusalajaama reservfiidrilt ja Kurna küla alajaamast. Komplektalajaamast varustatakse planeeringu ala projekteeritavate 0.4 kV kaabelliinidega (vt. tehnovõrkude joonis AS-05). Lahendada liitumiskilbi asukohad koos hoonete ja kinnistu projektlahendusega. Tagada alajaamale ja liitumiskilpidele vaba juurdepääs. Planeeringus on ära näidatud planeeritavate elektrikaablite paiknemine teiste kommunikatsioonide suhtes tee joonise lõikel katteta teemaa osal. Määratud on planeeritud Elektrilevi OÜ tehnorajatiste servituudi alad. Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga. 5.6 SOOJAVARUSTUS Gaasivarustuse osa koostamise aluseks on Adven Eesti AS poolt 20.05.2020 väljastatud gaasivõrguga liitumise detailplaneerigu tehnilised tingimused. 19 Detailplaneeringuga moodustavate kinnistute jaoks planeerida B kategooria gaasitorustik alates planeeritavast gaasitorustikust 11507 Kangrumetsa tee kinnistult piki Saire kinnistule detailplaneeringuga moodustatavaid transpordimaa kinnistuid kuni kõikide moodustatavate äri- ja toomismaa kinnistute piirideni ning detailplaneeringu ala piirideni. Moodustavate kinnistute jaoks planeerida gaasitorustikule liitumispunktidena maakraanid, kuid mitte lähemale kui 2 meetrit teistele kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla. Planeeritavale gaasitorustikule on ette nähtud servituudi ala 1 meetri kaugusele mõlemale poole torustiku keskteljest. Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga. 5.7 SIDEVARUSTUS Sidevarustuse osa koostamisel on aluseks Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33897534. Projekteerida ja välja ehitada sideühenduseks 100mm PVC torudest sidekanalisatsioon alates Teliale kuuluvast sidekaevust F52S70_K06 (vt Tehnovõrkude joonis AS-05). Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0.7m, teekatete all 1.0m. Näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitseks, tagada normatiivne sügavus, vahekaugused. Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse vajalikumahuline andmesidejaotla. Sisevõrk rajada SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Jaotlas peab olema elektritoide seadmete ühendamiseks 220V elektrivõrguga. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga. 5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum-nõuded“ järgi ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamiseks peavad hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid. 6. KESKKONNATINGIMUSED Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub olemasolev maakasutus – haritavale põllumaale planeeritakse kaheksa ärimaa krunti, kuhu on kavandatud hoonestust ning rajatakse seda teenindav infrastruktuur. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on elamualade vahetus läheduses asuval alale kohane, kuna see teenindab muuhulgas piirkonna elanikkonda ning ei halvenda nende elamistingimusi. Planeeringuga nähakse ette elamualade kontaktvööndis täiendava kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne riikliku kaitse all olevaid mälestisi, maardlaid ega looduskaitselisi objekte. Rae Vallavalitsus on seisukohal, et KSH koostamine ei ole kohustuslik, kuna detailplaneering ei ole Rae valla üldplaneeringut muutev ja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Käesolev detailplaneering keskkonnaohtlikke tegevusi ette ei näe 20 ja planeeringu elluviimisega eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Puudub keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt kavandatavast tegevusest. Planeeritava ala näol on tegemist maanteede-äärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses olemasoleva äri- ja/või tootmismaa funktsiooniga. Tootmisalade areng on toimunud piki põhimaanteid ja maanteede ristumiskohtades, arvestades logistilisi eeliseid ja taristu kättesaadavust. Seega järgib ärimaa kruntide planeerimine juba välja kujunenud maakasutuse mustrit ja arvestab Rae valla üldplaneeringu lahendusega. Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta keskkonnas olulisi muutusi ja kaasnevad keskkonnamõjud on pigem positiivsed kui negatiivsed. Piirkond on juba mõjutatud riigimaantee liikluskoormuse ja piirkonna äritegevusega kaasnevast visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja kõrgest liiklusmüra tasemest ning detailplaneeringu elluviimine ei suurenda mõjusid määral, mida saab planeeritava ala paiknemist arvestades pidada oluliseks. Täiendavat keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi planeeritud maa-alale ei ole kavandatud. Oluline on, et ka projekteerimise ja ehitamise faasis tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonna¬kaitselistest ja muudest nõuetest ning headest tavadest kinnipidamine. 6.1 MÜRA Planeeringuala piirneb riigimaanteega (riigiteede nr 11115 Kurna-Tuhala tee), mille keskmine ööpäevane liikumissagedus 2019. aasta seisuga oli 4785 autot/ööpäevas. Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul arvestada, et paigaldatavate tehnoseadmete müratase ei ületaks SoM määruses nr 42 § 7 p 2 esitatud ekvivalentseid ja maksimaalseid helirõhutasemeid elamute välisterritooriumil. Normtasemete ületuse ennetamiseks tuleks tehnoseadmete asukoht valida elamutest võimalikult eemale ning vältida seadmete paigaldamist elamute poolsele küljele. Maanteeamet ei võta endale kohustusi rakendada planeeritaval alal leevendusmeetmeid maantee liiklusest põhjustatud võimalikele häiringutele (müra, õhusaaste, vibratsioon). Kõik leevendusmeetmete kulud kannab arendaja. 6.2 ROHEVÕRGUSTIK Planeeringuala kontaktvööndile ulatub põhjas üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku ala. 6.5 PÕHJA- JA PINNASEVESI Planeeritav ala jääb põhiliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. • Saire kraav (registrikood VEE1093400), avatud eesvooluga, valgalaga 3.2 km2; • KURNA I (Saire peakraav), avatud eesvool valgalaga kuni 10km², väline tunnus 40200590000100023M • Maaparandussüsteemi maa-ala (maaparandushoiuala) KURNA I, tunnus 4020059000010002. Planeeringuala idapoolne osa on kaetud maaparandussüsteemiga, mis kuulub maaparandussüsteemiregistrisse ning on ette nähtud planeeringuala osas likvideerida. 6.6 RADOON Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalne radoonisisaldusega pinnas (10 – 30 kBq/m). Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning 21 radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje meetmed. Veendumaks hoone radooniohutu keskkonna loomises, tuleb enne hoone projekteerimist teostada radooniuuring. Vajadusel arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel standardiga EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 6.7 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS Keskkonnalubade taotlemise vajadus: Hoonetes tekib peamiselt segaolme-, paberi, pakendi ning biojäätmeid. Nende kogumine tulenevalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjast on hõlmatud korraldatud veo raames. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik. Hoone veevarustus lahendatakse ÜVK baasil, veelubasid ei ole vajalik taotleda. Soojavarustus lahendatakse gaasikütte trassivarustuse baasil. Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest, headest tavadest ja siintoodud keskkonnakaitselistest tingimustest kinnipidamine. Võimalikuks avariiolukorraks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on: • avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega; • tööõnnetused; • kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, telefon, vesi, kanalisatsioon jne); • kemikaalide, kütuste, õlide lekked; Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. 6.8 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS: - ehitusprojektide koosseisus näidatakse kavandatava haljastuse projekteerimine. - haljastuse rajamise kauguste osas hoonetest, rajatistest jms juhinduda standardist Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad ning arvestada ohutusnõudeid: haljastus ei tohi takistada päästetöid jms. - planeeringu elluviimist tuleb alustada kavandatava hoonestuse, kommunikatsioonide ja teede rajamisest, seejärel tuleb rajada kõrghaljastus. - Haljastustööd vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd“. - jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Rae valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Rae Vallavolikogu 19.03.2013 aastal kehtestatud määrus nr 99 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“. - planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed elamutele, büroo ja haldushoonetele, tervishoiuasutustele jt hoonetele on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr. 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning 22  ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada ehitusprojektide koostamisel. 7.KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale. Planeeritavat ala võib käsitleda standardi kohaselt linnakeskkonnaks. Turvalisust ja ohutust saab parandada nii olemasolevas, kui ka kavandatavas linnakeskkonnas. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla elanike huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. 7.1 KORRASHOID JA INTENSIIVNE KASUTAMINE Heakord on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja seega väheneb kuriteohirm. On tähtis, et piirkond ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale ala kasutajaid (nt töötajaid) ja ka kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks. Sageli saavad hooldamata ja intensiivsest kasutusest väljas olevad haljasalad narkosõltlaste ja kodutute kogunemise kohaks. Selle vältimiseks on lisaks haljasala hooldamisele oluline pakkuda võimalikult palju erinevaid tegevusi: platsid vabaõhuürituste korraldamiseks, spordiväljakud, mänguväljakud lastele, piknikuplatsid, terviserajad, rulluisuteed, jalgrattarajad jne, et hoida haljasala elavas kasutuses. Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), tahtliku kahjustamise tõenäosus on siis palju väiksem. 7.2 ELAVUS Piirkonna üldine hea hooldatus, atraktiivsus ja rahvarohkus, suurendavad heaolutunnet, luues mulje tugevast järelevalvest. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Erinevate funktsioonide põimumine (nt elumajad ja ühiskondlikult kasutatavad alad kõrvuti) aitab luua nii päeval kui öösel elavama naabruskonna, see aga suurendab kontrollitunnet ja vähendab vandalismi. 7.3 NÄHTAVUS JA VAATEVÄLI Tuleks vältida tänavaäärseid läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad, kõrge hekk) ning võimalike peidupaiku ründajatele. Puudulikust valgustusest või varjulistest nurgatagustest tingitud raskendatud jälgimine suurendab inimeste ebakindlust. Liikumine läbi sellise ala, võib olla hirmutavaks kogemuseks, kuna inimestel on vähe kontrolli olukorra üle. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed ka majaesised tuleks valgustada. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Sama oluline on ka selge liikumisteede süsteemi loomine. Vältida tuleks eraldatud või umbsopiga lõppevaid alasid. Liikumisteed peab olema selgelt ühendatud teiste piirkonnas väljakujunenud teedevõrgustikuga. Piiratud kasutusega alad võiks olla varustatud videovalve kaameratega. 7.4 VALGUSTUS JA VANDALISM Ala pideva heakorra ja hooldamiskulude vähendamise seisukohalt on tähtis vastupidavate materjalide kasutamine väikevormide juures. Kui pingid, prügikastid ja valgustid on tehtud vastupidavast materjalidest, vähendab see vandalismiaktide ja süütamise riski. Pargipingid jt varguse objektiks sattuda võivad objektid peavad olema statsionaarselt kinnitatud. Vandalismiaktide ohvriks sattunud objektide eemaldamine või asendamine tugevamast materjalist objektidega, vähendab intsidentide kordumise riski. 23 8 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 1. planeeringu järgsete kruntide moodustamine; 2. vajalike servituutide seadmine; 3. tehnovõrkude, rajatiste, hoonete ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega. 4. Haljastusprojekti koostamine ja rajamine üldmaa krundile; 5. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks ning ehituslubade väljastamine Maanteeameti poolt riigi tee osas; 6. uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine; 7. moodustatud kruntidele ehituslubade väljastamine. Märkus: 1. arendusega seotud teed tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse juhul kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. 24 D. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSE AVALDAMISE KOONDNIMEKIRI Kooskõlastaja/ Originaal jrk. Kooskõlastuse Kooskõlastus/arvamuse arvamuse kooskõlastus Märkused nr. nr. ja kuupäev avaldus avaldaja e asukoht 1. Kiili KHV OÜ (ühisveevärk ja kanalisatsioon) 2. Elektrilevi OÜ (elektrivarustus) 3. Advene Eesti AS (gaasivarustus) 4. Telia Eesti AS (sidevarustus) 5. Maanteeamet 6. Põhja päästekeskus 7. Põllumajandusamet Koostas: Kadri Randoja 25 26 E. JOONISED 27  Rae Vallavalitsus Teie 01.09.2020 nr 6-1/7790 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 30.09.2020 nr 15-2/20/17364-6 Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harju maakond Saire detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust „Kurna küla Saire kinnistu osa ning lähiala detailplaneeringule“ (katastritunnus 65301:001:3122, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kinnistu kasutuselevõtuks ärimaana. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku asukoha määramine. Planeeringuga on kavandatud riigitee alusele maale mitmed tehnovõrgud. EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Planeeringus on kavandatud tehnovõrgud paigutatud riigitee muldkehasse viisil mis ei vasta normidele ega Maanteeameti poolsetele nõuetele. Tehnovõrkude rajamisel tee piirides on tee omanikul õigus määrata nõudeid mõõtudele, tehnoloogiale jne vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3. Elektrikaabli asukoha kavandamisel tuleb lähtuda Maanteeameti nõuetest, mille kohaselt on: - Avatud kaeviku vähim kaugus teemaal paikneva kraavi välisnõlvast 1,0 m; - Avatud kaeviku vähim kaugus tee nõlva alumisest joonest 1,0 m; - Avatud kaeviku vähim kaugus teekatte muldest nõlva puudumisel 3,0 m. Riigitee maaüksusele hüdrandi paigaldamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sealhulgas hüdranti kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi asukoha valikuks ning kavandamiseks lisatud tabelis. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Planeeringu koostamisel lähtuda tehnovõrkude kavandamisel Maanteeameti tüüpnõuetest ning lisada seletuskirja viide, millega tehnovõrkude rajamisel tuleb riigitee alusel maal arvestada: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Maanteeametile uuesti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Seletuskiri [Seletuskiri.pdf] - Asendiplaan [AS04_Põhijoonis.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)