Kooskõlastus

Ehitusluba nr 2012271/30812 (eelnõu) Kuupäev 22.09.2020 Ehitustegevuse liik Ümberehitamine,Hoone,Mitteelamu,Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2,Kompleksne rekonstrueerimine Ehitusloa väljastaja Alutaguse Vallavalitsus 77000281 Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tartu mnt 56, 41101 Telefon 336 6901 , e-post [email protected] TIIU PUU ehitusregistri pidaja Seotud dokumendi andmed Liik Ehitusloa taotlus Number 2011271/22026 Kuupäev 14.09.2020 Ehitise andmed Ehitisregistri kood 102038049 Ehitise nimetus Teenindusjaam-tankla Ehitise asukoht Ehitise koha-aadress Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tartu mnt 67 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 22401:005:0042 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tartu mnt 67 Ehitise koordinaadid X Y X Y X Y 1. 6553999.30 690090.68 2. 6553979.60 690090.29 3. 6553979.41 690099.79 4. 6553999.10 690100.18 5. 6553999.30 690090.68 Ehitise tehnilised andmed Ehitisealune pind (m²) 187,2 Maapealse osa alune pind (m²) 187,2 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 4,1 Pikkus (m) 19,7 Laius (m) 9,5 Suletud netopind (m²) 167,2 Köetav pind (m²) 167,2 Maht (m³) 768 Maapealse osa maht (m³) 768 1/3 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2012271/30812 (eelnõu), 22.09.2020 Üldkasutatav pind (m²) 0 Tehnopind (m²) 10.3 Kasutamise otstarve ja pinnad Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide (m²) pind (m²) 12319 Muu kaubandushoone 156.9 KOKKU (m²) 156.9 Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik võrk Kanalisatsiooni liik võrk Soojusvarustuse liik kohtküte Soojusallikas soojuspump Energiaallikas elekter, õhusoojus + elekter, päikeseenergia Ventilatsiooni liik soojustagastusega ventilatsioon Jahutussüsteemi liik õhkjahutus ventilatsiooniga Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub Täiendavad andmed Liftide arv 0 Konstruktsioonid ja materjalid Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal metall Välisseina välisviimistluse materjal fassaadiplaat (seal hulgas tsementkiudplaat), klaas Välisseina liik mitmekihiline teraspaneel Katuste ja katuselagede kandva osa materjal plekkprofiil, terasferm või -tala Vahelagede kandva osa materjal puudub Katusekatte materjal bituumen või PVC plaat või rullmaterjal Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Ehitusloa_taotlu s_Nr_2011271/2 2026_Koondvaa de.pdf Ehitusloa taotlus 2011271/22026 14.09.2020 Energiaarvutuse l_põhinev_energ iamärgise_teatis Energiaarvutuse _Nr_2011566/00 l põhinev 774_Koondvaad energiamärgise e.asice teatis 2011566/00774 14.09.2020 Iisaku teenindusjaam- tankla IISAKUOLEREX rekonstrueerimis _EP_2020-09- projekt 14.asice Ehitusprojekt 14.09.2020 Weidenberg OÜ 2/3 Allkiri ____________________  Ehitusluba nr 2012271/30812 (eelnõu), 22.09.2020 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus IISAKUOLEREX _EP_AR-0- 01_tiitel_2020- 09-14.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-3- 01_seletus_202 0-09-14.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-4- 01_asend_2020 -09-14.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-4- 02_asend_2020 -09-14.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-5- 01_plaan_2020- 09-14.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-5- 02_katus_2020- 09-11.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-6- 01_idalaas_202 0-09-11.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-6- 02_pohilouna_2 020-09-11.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-6- 03_loiked_2020- 09-11.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-7- 01_ruumiline_20 20-09-11.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-8- 01_aknad_2020 -09-08.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-8- 02_klaasfassaa d_2020-09- 08.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-8- 03_valisuksed_2 020-09-11.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ IISAKUOLEREX _EP_AR-8- 04_siseuksed_2 020-09-08.pdf Fail konteinerist 14.09.2020 Weidenberg OÜ 3/3 Allkiri ____________________  Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) SELETUSKIRI SISUKORD I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3 II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4 2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4 2.2 Ülevaade olemasolevast tanklahoonest ning rajatistest .................................................... 4 2.2 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 5 III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 5 IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 6 4.1 Rekonstrueeritava tanklahoone ja varikatuse uuendatud tehnilised näitajad ................... 6 4.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................... 6 4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 7 4.4 Ehitiste piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................. 7 4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 10 V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 10 5.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 10 5.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 11 5.3 Ehitusgeoloogia .............................................................................................................. 11 5.4 Koormused...................................................................................................................... 11 5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika ............................................................................ 12 5.6 Kandekonstruktsioonid ................................................................................................... 12 VI TULEOHUTUS ............................................................................................................ 13 6.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 13 6.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 14 6.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass.............. 14 6.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 14 6.5 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................................... 15 6.6 Tehnosüsteemide tuleohutus........................................................................................... 16 6.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 16 VII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 16 7.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 16 7.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 16 VIII KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 17 8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 17 8.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid........................................................... 17 8.3 Küte ................................................................................................................................ 18 8.4 Jahutus ............................................................................................................................ 18 tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 1 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 8.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 18 IX VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 19 9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 19 9.2 Arvutuslikud vooluhulgad .............................................................................................. 19 9.3 Veevarustus .................................................................................................................... 19 9.4 Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 19 9.5 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................... 20 X ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 20 10.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 20 10.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 24 XI JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 27 tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 2 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) I ÜLDOSA Projekti nimetus Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt, töö nr 2020-58 Projekti staadium Eelprojekt Projekti eesmärk Anda alus olemasoleva tanklahoone ja varikatuse rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks Tartu mnt 67 kinnistul Iisaku alevikus Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas Ehitise nimetus kaubandushoone 12311, eksponeerimisotstarbega ehitis 24214 Kinnistu andmed Lähiaadress Tartu mnt 67, Iisaku alevik, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus 22401:005:0042 Kinnistu omanik AS AQUA MARINA Tellija andmed Tellija AS AQUA MARINA E-kiri [email protected] Telefon +372 6 100 105 Aadress Võru tn 176, 50112 Tartu Peaprojekteerija andmed Ettevõte Weidenberg OÜ (registrikood 11500125) Telefon +372 508 2249 E-kiri [email protected] Juriidiline aadress Toome 3, 63303 Põlva Postiaadress Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, 51003 Tartu Majandustegevusteated Projekteerimine (EEP001430) Omanikujärelevalve (EEO001982) Ehitise audit (EEK000638) Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519) Ehitamine (EEH005934) Elektritööd (TEL001805) Vastutav spetsialist Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) Projektijuht Mihkel Lember Projekteerijad Grete Grünberg Viktoria Koppel Telefon +372 5669 7013 E-kiri [email protected] [email protected] [email protected] Ehitusgeodeetiliste Tartu mnt 67 geodeetiline alusplaan on koostatud Metricus OÜ uurimistööde andmed poolt augustis 2020 (töö nr 20G8479). tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 3 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) II SISSEJUHATUS 2.1 Töö eesmärk Käesolev ehitusprojekt on koostatud Jõhvi-Tartu-Valga ja Iisaku-Alajõe maanteede ristil asuva Tartu mnt 67 kinnistu olemasoleva tankla-teenindushoone ja tankureid katva eraldiseisva varikatuse rekonstrueerimiseks. Hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel 20 aastat (klass E), rajatistel, välistrassided, platsidel ja teedel 20 (klass E) aastat. Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks Käesolev projekt kirjeldab olemasoleva tanklahoone ning varikatuse rekonstrueerimise ja laiendamise arhitektuurset ilmet ja ehituspõhimõtteid eelprojekti tasemel. Järgnevates projekteerimise etappides täpsustatakse vajadusel hoone ning varikatuse lahendusi tehnilis- konstruktiivselt eraldi vastavate osade projektidena. 2.2 Ülevaade olemasolevast tanklahoonest ning rajatistest Olemasolev rekonstrueeritav hoone: • Rekonstrueeritav tanklakauplus (EHR kood 102038049, olemasolev ehitisealune pindala on 68,0 m2) – ümberehitatava tanklahoone piirdekonstruktsioone, avatäiteid, arhitektuurset ilmet ning ruumiplaneerigut uuendatakse, hoone koosneb müügisaalist koos abiruumidega. Peale rekonstrueerimist on hoone gabariitmõõdud 19,7 x 9,5 x 4,1 m ja ehitisealune pind 187,2 m2. Olemasolevad rekonstrueeritavad rajatised: • Rekonstrueeritav varikatus (EHR kood 220193783, ehitisealune pindala on 70 m2) – kauplusehoonest eraldiseisev varikatus katab betoonsaarel asuvate kütusetankuritega tankimisplatsi sõiduautode tarbeks. Peale rekonstrueerimist on varikatuse gabariitmõõdud on 11,5 x 9,5 x 5,7 m. • Tankla kütusemahutite plats (EHR kood 220193782) – tanklahoonest põhjas asub plats maapealsete kütusemahtutite hoiustamiseks. Rekonstrueerimistööde käigus teisaldatakse lõunapoolseim mahuti platsi põhjaküljele, et tagada vajalikud kujad tanklahoonega. Ülejäänud tankla rajatised (kirjeldatud ülevaateks, käesoleva projektiga ei käsitleta). • Elektriautode laadimispunkt (EHR kood 220656671) – tanklahoonest põhja poole kõvakattega platsi äärde on rajatud laadimiskoht elektriautodele. • Veoautode tankurisaar – hoonest loodes, kütusemahutite platsi kõrval paikneb betoonsaar veokite tankurite ja valgustimastiga. • Gaasiballoonide kapp – olemasolevast tanklahoonest edelas paikneb kapp gaasiballoonide tarbeks. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 4 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) • Hinnapost – olemasolevast tanklahoonest edelas asuval haljasalal, sõidukitele selgelt nähtavas asukohas, paikneb hinnatabloo. • Lipumastid – edelas asuval haljasalal ilmestavad tanklakompleksi kolm lipumasti. • Reklaamplakat – edelas asuvale haljasalale on paigutatud teabe edastamiseks reklaamplakat. • Valgustimastid – tankla kõvakattega platsi perimeetrile on paigutatud valgustimastid; täiendav valgustus tagatakse rekonstrueeritava hoone fassaadidele paigutatavate valgustitega. Asendiplaanil on näidatud krundisisesed platsid ja haljastus ning vajalikud krundisisesed ja –välised ühendused tehnovõrkudega. 2.2 Aluseks võetud normdokumendid • Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015. a • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“ III ASENDIPLAAN Rekonstrueeritav hoone asetseb Tartu mnt 67 kinnistul Iisaku aleviku lõunapoolsel äärealal, Jõhvi- Tartu-Valga tee nr 3 ja Iisaku-Alajõe tee ääres. Krundile on Tehnika tänavalt kaks ligipääsu. Rekonstrueeritav hoone ja varikatus asuvad krundi lõunaosas. Tankla kütusemahutite plats ning betoonist veokite tankurisaar asuvad krundi keskosas. Sõiduautode tankimine toimub hoone lääneküljel, sõiduautode tankureid katab hoonest eraldiseisev varikatus. Krundisisene liikluskorraldus jääb toimimva vastavalt olemasolevale olukorrale, mis arvestab tanklahoone ja rajatiste asukohtasid. Hoonest loodes asub laadimispunkt elektriautodele ning hoonest edelas asub kapp gaasiballoonide hoidmiseks. Ümbritseva maapinnaga samas tasapinnas on sillutatud betoonkiviga tankimisalad. Krundisisesed teed ja platsid on kaetud asfaltkattega. Rekonstrueeritava hoone ümber rajatakse ümbritsevast maapinnast kõrgem betoonkivist sillutisriba. Hoone lähiümbruse valgustus tagatakse fassaadidele kinnitatavate valgustitega. Rekonstrueeritava hoone ühendused maa-aluste tehnovõrkudega jäävad olemasolevad, uus ühendus rajatakse vaid kanalisatsioonitorustikuga liitumiseks. Kirjeldatud lahendused on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1). tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 5 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) IV ARHITEKTUUR 4.1 Rekonstrueeritava tanklahoone ja varikatuse uuendatud tehnilised näitajad Tanklahoone Varikatus (rajatis) Ehitisealune pind 187,2 m2 109,3 m2 Maapealse osa alune pind 187,2 m2 109,3 m2 Maapealsete korruste arv 1 0 Maa-aluste korruste arv 0 0 Kõrgus (maapinnast) 4,1 m 5,7 m Pikkus 19,7 m 11,5 m Laius 9,5 m 9,5 m Sügavus 0 0 2 Suletud netopind (kasulik pind) 167,2 m - Köetav pind 167,2 m2 - 3 Maapealse osa maht 768 m 85 m3 Maht 768 m3 85 m3 Üldkasutatav pind - - 2 Tehnopind 10,3 m - Mitteeluruumide pind 156,9 m2 - Eluruumide pind - - Eluiga 50 aastat 20 aastat 4.2 Arhitektuurne üldlahendus Olemasolev ühekorruseline lamekatusega tanklahoone rekonstrueeritakse lähtudes tellija soovidest, arvestades krundi võimaluste ja teiste rajatiste paiknemisega. Ümberehitatav teenindusjaam-tankla koosneb müügisaalist kohvikunurgaga ning neid teenindavatest abiruumidest nii klientide (inva- ja tava-WC), personali kui kauba jaoks. Hoone ees on üks tankurisaar ning selle kohal hoonest eraldiseisev varikatus. Rekonstrueeritava hoone ja varikatuse välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost. Hoone uue välispiirde moodustavad: • Viimistlusplaatidega kaetud terasest kihtpaneelist seinad teraskarkassil • Avatäited, sh alumiiniumraamidega klaasfassaad • SBS-kattega soojustatud lamekatus teraskarkassil Tankurite varikatuse rekonstrueerimisel on uuteks välispiireteks katteplekid ja valgustusega plastist infosildid teraskarkassil. Välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid): • Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (pikisuunas pooleks lõigatud tehase standardmõõdus 6 x 1300 x 2800 mm plaat, toon 0027 „prado agate grey“) fassaadiplaatidega, tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 6 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida või katta musta teibiga, plaadid paigaldada plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega • Suurema osa kaupluse esiseinast (läänefassaad) moodustab alumiiniumraamidega klaassein, osaliselt on klaasid taustvärvitud tumehalliks (RR23) • Hooneesise varikatuse tugipostid – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021) • Hooneesise varikatuse servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli alumine plastist osa – oranž. • Hooneesise varikatuse alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40) • Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23); erandina abiruumi tõstuks seest RAL 9002. • Reklaampinnad, viidad – taust üldjuhul kollane (Pantone 109 / RAL 1021). Info- ja reklaamsildid varikatustel. Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad reklaami töövõttu, mitte ehituse alla. 4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 " Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6". 4.4 Ehitiste piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted 4.4.1 Vundament Hoonele rajatakse uued postvundamendid, neile hakkab toetuma ka hoone kohale ulatuv varikatuse laiendus. Hoone sokkel soojustatakse EPS soojustusplaatidega ja kaetakse väljast tsementkiudplaadiga. 4.4.2 Põrand pinnasel Hoone põrand pinnasel kaupluse osas, U = 0,37 W/(m2·K): • Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat • Monoliitne RB plaat 80 mm • Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult) • EPS 100 soojustusplaat 100 mm • Tihendatud killustikalus 150 mm • Geotekstiil • Tihendatud liivalus 150 mm • Pinnas Sokkel, U = 0,45 W/(m2·K): • Tsementkiudplaat 8 mm • SPU AL soojustus 50 mm • RB soklipaneel teraskarkassi vahel vastavalt EK osale 4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoonet kannavad teraspostid ning terasfermid ja –talad. Hoonest eraldiseisvat varikatust kannavad teraspostid raudbetoon-postvundamentidel ning terastalad. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 7 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 4.4.4 Trepid - 4.4.5 Vahelaed Hoone müügisaali rippvahelagi rajatakse terasfermidele kinnitatud viimistletud vahelaeplaatidest. 4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad Hoonele rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatused, katusekalle mitte laugem kui 1:50. Hoone katuslagi, U = 0,15 W/(m2·K): • 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2 • Tuulutussoonega kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm või analoog • EPS soojustusplaat 200 mm (kõik läbiviigud plaadist ümbritseda 200 mm tulekindla mineraalvillaga) • Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal • Kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm, Paroc ROS 30 või analoog • OSB 8 mm (vastavalt EK-osale) • Kandev profiilplekk (vastavalt EK-osale) • Terasfermid või –talad (vastavalt EK-osale) Katuse pealispinnale käivad välised tehnoseadmed (ventilatsiooniagregaadid jm) paigaldada 1000 x 1000 x 30 mm veekindlast vineerist plaatidele, mis katta täiendavalt SBS-kattega. 4.4.7 Välisseinad Hoone seinad, v.a klaasfassaad, U = 0,21 W/(m2·K): • Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip) • Vertikaalne terasroov 20 mm • Terasest kihtpaneel, mineraalvillast täidisega, 150 mm • Terasest nelikantpostid vastavalt EK-osale Välisseinale lisandub sisekihtidena müügisaalis, personaliruumis ja WC-des kandva karkassi vahele katteks ning ka klaasfassaadi ülemise taustvärvitud osa siseküljel katteks: • Teras- või puitkarkass 150 mm (vastavalt kandva terasposti läbimõõdule) ja mineraalvill-täide • OSB 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid-kappe) • Kipsplaat 13 mm • Siseviimistluskiht Sellise lisasoojustusega välisseina osa U = 0,10 W/(m2·K). 4.4.8 Siseseinad Siseseinad üldjuhul 115 mm, näiteks Gyproci tüüpsein või analoogne lahendus: • Alusvöö põrandal ja laes GypSteel SK 66/37 või SK 66/60 • Püstkarkass GypSteel LR 66/40, samm 600 mm • Kummalgi pool OSB 12 mm • Kummalgi pool Gyproc-kipsplaat 12,5 mm või Gyproc PROTECT F 15,4 mm (niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat plaati) tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 8 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) • Vähemalt 50 mm mineraalvill karkassi vahel Külmkambri seinad rajatakse 80 mm ja sügavkülmal 100 mm kihtpaneelist, mis müügisaali poolelt viimistletakse kipsplaadi ja värvi ning mööbliplaadi ja roostevaba terasplekiga, mujalt jäetakse viimistlemata. Siseviimistluseks kuivades ruumides pahtel ja Caparoli Marill 60 tooni Bindo 7 tüüpi värv, niisketes ruumides keraamilised seinaplaadid ja valge värv (Bindo 20). NB! Kõik vaheseinad ehitada kandva profiilplekini müraleviku tõkestamiseks. 4.4.9 Avatäited Akendena kasutada kahekordse klaaspaketiga aknaid, mille U ≤ 1,4 W/(m2·K) • metallprofiilidest aken • klaaspakett U ≤ 1,1 W/(m2·K) (2 x pakett, antisun, klaaside vahe täidetud argooniga) Välisuksed, U ≤ 1,4 W/(m2·K) Välisuks on müügisaali osas elektriliselt avanev alumiiniumraamil klaaspaketiga liuguks (ukse mõõt 1500 x 2150 mm, raamid RR23). Lisaks pääseb müügisaalist välja alumiiniumraamil klaasuksest hoone põhjaküljel (ukse mõõt 1000 x 2100 mm, raamid RR23). Tehnoruumi välisuks on metallist välisuks (1000 x 2100 mm, helehall RR21) ning abiruumis käsitsi avatav metallist tõstuks (ukse mõõt 1200 x 2200 mm, helehall RR21). Müügisaalist nähtavad puidust tammespooniga siseuksed on tervikuna mustad (RAL 9005), ukse kohale paigaldada sama spooniga mööbliplaat kuni ripplaeni. Muud siseuksed valged (tehase tooni). Müügisaali klaasfassaadi ülemised klaasid on taustvärvitud halliks ning seestpoolt kaetud soojustuse ja OSB-plaadi ning kipsplaadiga. Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonised 8.1 - 8.4). 4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud ja ümbritsevast maapinnast kõrgem betoonkivist sillutisriba. Müügisaali liugukse ja abiruumi tõstukse juures on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi madaldatud, ukseläve juures on sillutis tõstetud siseruumi tasapinda. Hooneesiste sõiduautode kütusetankurite kohal laiendatakse olemasolevat varikatust tanklahoone suunas. Varikatuse konstruktsioon on soojustamata, sisemise äravooluga, lamekatusega ning hoone kohal sellele toetuv. Katusekalle ei või olla laugem kui 1:120. • 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2 • Veekindel vineer või OSB (vastavalt EK-osale) • Puidust prussid • Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale) • Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20 • Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist - ülaosa kollane (Pantone 109 / RAL 1021), alaosa oranž, servamoodul on pimedal ajal sisemiselt valgustatud. • Tankla varikatuse metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga (läikiv Pantone 109 / RAL 1021). Varikatuse täpsem lahendus vastavalt EK-osale. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 9 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 4.5 Invanõuded Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamisega. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning pääsud selleni. Hoonesse pääseb klient ja töötaja välisukse juures madaldatud äärekivi kaudu, mille serv ei või olla kõrgem kui 25 mm. Täiendavad nõuded, millega arvestada: • ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama tellija sisseseade paigutamisel • inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide • 2-3 nagi inva WC-s • tualettpaberi kaugus inva-WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm V KONSTRUKTSIOONID 5.1 Kasutatavad normdokumendid 5.1.1 Üldist • EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 5.1.2 Koormused • EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. • Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. 5.1.3 Raudbetoonkonstruktsioonid • EVS-EN 1992-1-1:2007+NA:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. 5.1.4 Teraskonstruktsioonid • EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. • Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. • EVS-EN 1993-1-8:2006+NA:2006 Eurokoodeks 3. • Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. • EVS 1090-1:2009 + A1:2011 Teraskonstruktsioonide valmistamine. • Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele. • EVS-EN ISO 5817:2007 Keevistööd 5.1.5 Puitkonstruktsioonid • EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. • Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 5.1.6 Vundamendid • EVS-EN 1997-1:2006+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 10 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 5.1.7 Kvaliteedinõuded • Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid. • Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid. • RIL 107-2012 • Toimivat katot 2012 5.2 Üldinfo 5.2.1 Tulepüsivus Kandekonstruktsioonide vähim tulepüsivus R30 5.2.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass • Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3). • Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat • Hoone töökindlusklass RC2 • Tagajärgede klass CC2 • Betoonkonstruktsioonide klass S4 • Ehitamisaegne järelvalvetase IL2 • Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2 5.3 Ehitusgeoloogia - 5.4 Koormused 5.4.1 Kasuskoormus • Teenindussaali põrandal: 5,0 kN/m2 & 4,0 kN 5.4.2 Lumekoormus • Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2 • Lumekoormuse kujutegur: 0,8…2,27 • Lumekoormus katustel: 1,2…3,4 kN/m2 5.4.3 Tuulekoormus • Tuulekiirus: 21 m/s • Maastikutüüp: II • Kiirusrõhk: 0,55 5.4.4 Muud koormused Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel on arvestatud järgmiste maksimumkoormustega: • Riputuskoormus hoone katuslael: 0,4 kN/m2 • Riputuskoormus varikatusel: 0,3 kN/m2 • Soojustatud katuslae omakaal (plekita): 0,3 kN/m2 • Varikatuse omakaal (plekita): 0,2 kN/m2 • Päikesepaneelide koormus: 0,2 kN/m2 5.4.5 Ülekoormustegurid Ülekoormustegurid kandepiirseisundis: tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 11 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) • Kasuskoormus: 1,5 • Omakaalukoormus: 1,2 Ülekoormustegurid kasutuspiirseisundis: • Kasuskoormus: 1,0 • Omakaalukoormus: 1,0 5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika Kandekonstruktsioonidele mõjuvad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktides 5.4. Kandekonstruktsioonid on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele tuulekoormusele ja vertikaalsele omakaalu- ning lumekoormusele. Arvutusskeemis on kaupluse osa vertikaalsed elemendid liigendühendusega. Horisontaalsete elementide kinnitus vertikaalsetele elementidele on liigendühendus. Hoone karkassi stabiilsus tagatakse jäikussidemetega karkassipostide vahel, horisontaalsed jõud kantakse raudbetoonvundamenti läbi sidemete. Raudbetoonvundamendi arvutamisel on võetud arvesse nii vertikaalseid kui ka horisontaalsed reaktsioone. Vundamendi talla suuruse määramisel on arvesse võetud halvimat olukorda tasakaalu püsimisel (tuul tõstab ja katusel puudub lumekoormus). Kandekonstruktsioonid on dimensioneeritud Eesti projekteerimisnormides ja -standardites antud nõuete ja juhiste järgi. 5.6 Kandekonstruktsioonid 5.6.1 Vundamendid Vundamendid on projekteeritud madalvundamentidena. Vundamenditalla alla rajada tihendatud killustikalus minimaalselt 200 mm. Tihendustegur minimaalselt 0,95. Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2 Sarrus B500B Rajatava hoone vundamendid on arvestatud toetuma piisavalt tugevale aluspinnasele, et neid saaks rajada madalvundamendile. Maa alune terasosa tuleb kaitsta ajas püsiva hüdroisolatsioooniga. 5.6.2 Sokkel Sokkel (teraskarkassi piirkonnas) on projekteeritud ühekihilistest soklipaneelidest. Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2 Sarrus B500B 5.6.3 Põrandad Põrandate alla rajada tihendatud killustikalus min 150 mm. Tihendustegur min. 0,95. Teenindussaali põrand on projekteeritud kiudbetoonist. Teenindussaali põrand: Paksus 80 mm, betoon C25/30, keskkonnaklass XC1 tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 12 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 5.6.4 Postid Postid on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass sisetingimustes C1 Keskkonnaklass välistingimustes C3 Pinnases katta võõphüdroisolatsiooniga Kandekonstruktsioonidel nõutav vähim tulepüsivus – R30. 5.6.5 Sidemed Sidemed on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass C1 5.6.6 Talad Talad ja fermid on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Teras S355J2 Keskkonnaklass sisetingimustes C1 Keskkonnaklass välistingimustes C3 Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30. 5.6.7 Katuslaed Katuslaed on projekteeritud profiilplekist. Katuslaed on projekteeritud töötama ühtse jäigastava plaadina (seotud servataladega). Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30. VI TULEOHUTUS 6.1 Kasutatavad normdokumendid • Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • Siseministri 30.08.2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ • Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 13 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) • EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika • EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid • EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted • EVS-EN 62305-2:2011 Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs • EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule • EVS-EN 62305-4:2011 Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid • EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine 6.2 Tuleohutusnäitajad • hoone kasutusviis – IV kasutusviis • hoone tulepüsivusklass – TP2 • arvestuslik inimeste arv – arvutuslik hoones viibijate arv on 35 inimest, arvestades iga inimese kohta 3 m2 müügisaali pinda ja 1-2 müüjat • tuleohuklass – ei määrata • tulekaitsetase – ei määrata • tuleohutuskujad – hoonetevaheline tuleohutuskuja (8 m) nõue on tagatud. • põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2 • kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R 30 (nii hoone kui varikatus) • korruste arv – 1 korrus • põrandate (sh tehnoruumi) nõutav tuletundlikkus – DFL-s1 • siseseinte ja lagede (sh tehnoruumi) nõutav tuletundlikkus – B-s1,d0 (B-s2,d0, kui kõik läbiviigud tihendatakse tulekindla mastiksiga). • katusekatte klass – katuse pealispinna kate peab olema klassist BROOF • soojustussüsteemi nõutud tuletundlikkus D,d0 • välisseina välispinna nõutud tuletundlikkus D,d2 • välisseina õhutuspilu välispinna nõutud tuletundlikkus D,d2; õhutuspilu sisepinnal D-s2,d2 • tankimisplatsi rekonstrueeritava varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist • hoonele projekteeritakse III kaitseklassi piksekaitse võrkkontuur vastavalt standarditele 6.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass Hoone on jagatud kaheks tuletõkkesektsiooniks – ühe moodustab tehnoruum ja teise ülejäänud ruumid. Sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI30. 6.4 Evakuatsioonilahendus Hoones viibivate inimeste arv on arvutuslikult kuni 35 inimest. Hoonel on kaks evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali peauks (liuguks 1500 x 2150 mm) ja müügisaali külguks (1000 x 2100 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna otse välja tehnoruumist (1000 x 2100 mm) ning abiruumist tõstukse (1200 x 2200 mm) kaudu. Müügisaali liuguks tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ja evakuatsiooniteele jääv personaliruumi uks võtmevaba lingiga. Kõik ülejäänud uksed peale abiruumi tõstukse ja külmkambrite uste (st kõik väljapääsemiseks tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 14 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) olulised sise- ja välisuksed) varustada väljumise suunal kergesti käsitsetava libliklukuga, et hõlbustada võtmevaba läbipääsu hädaolukorras. Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m. Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millel on 1h vastupidavusega akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused on antud peatükis X. 6.5 Tuleohutuspaigaldised Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt kaks 6 kg tulekustutit (üks kaupluse peaukse juurde, teine tehnoruumi). Kõik tankimiskohad peavad olema varustatud ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada müügisaali leti taha ning varustada reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha vm. varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest. Täpsemad lahendused on antud peatükis X. Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub manuaalselt. Hoonesse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub elektriga. Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. Eraldi suitsueemaldusseadmeid hoonesse ei rajata, suits eemaldatakse hoone uste kaudu. Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes on määratud järgnevad kujad: • Rekonstrueeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 6 m kaugusel (nõutav kuja 3 m) • Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m, see on tagatud. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 15 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 6.6 Tehnosüsteemide tuleohutus Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades tulekaitseklapid, tihendatud mineraalvillaga. Olemasolev lõunapoolseim maapealne kütusemahuti hoonest põhja pool tuleb kas likvideerida või tõsta ümber mahutipargi põhjaotsa, et tagada nõutav 10 m kuja hoone ja kütusemahuti vahel. 6.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi Juurdepääsutee tanklahooneni on ca 10 m laiune (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde pääseb päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja juurdepääs hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tulekustutusvett väliseks kustutamiseks on vaja antud objektil minimaalselt 5 l/s 3 tunni jooksul. Lähim tuletõrje veevõtukoht on ca 720 m kaugusel Pargi tn 3 kinnistul asuv looduslik veevõtukoht (ID: 542). VII ENERGIATÕHUSUS 7.1 Aluseks võetud normdokumendid • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1" • Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1" 7.2 Üldinfo Rekonstrueeritava hoone energiatõhusus on kombinatsioon järgnevast: • Hoone arhitektuurse ilme eesmärgid ja kasutusmugavus (külastama kutsuvad avarad ning avatuna mõjuvad klaasfassaadid; dekoratiivne hoone kohale ulatuv eraldiseisev varikatus, mis mõjub nii reklaampinnana, sademete eest kaitsvana kui ka suvisel ajal siseruume liigse päikesekiirguse eest varjutajana). • Mõistlikud hoone piirdekonstruktsioonide rajamis- ja ülalpidamiskulud (piisava soojapidavuse, lihtsa ülesehituse ja ajas hea püsivusega klaasfassaadid, kihtpaneel-seinad ja katuslagi). • Mõistlikud hoone kütte-jahutussüsteemi rajamis- ja ülalpidamiskulud, arvestades hoone kasutusviisi eripäradega: kauplus-kohvikus tekib seadmetest (köök, külmikud), valgustusest ning hoones viibivatest inimestest palju vabasoojust, mis osaleb hoone kütmisel; suvisel ajal palavate ilmade korral vajab hoone rohkelt jahutust, mistõttu täiendav küttevajadus on väike – sellest tulenevalt keerukaid ja mahukaid küttesüsteeme ei ole otstarbekas rajada ning praktikas on otstarbekaim tagada vajalik lisaküte välisuste esiste õhkkardinate ja lakke paigaldatavate õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega, mis võimaldavad tänu heale kasutegurile mõistliku kuluga hoonet nii kütta kui jahutada. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 16 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) Rekonstrueeritava hoone energiatõhusus on kooskõlas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“, hoone energiatõhususarv (ET) vastab kehtivale kaubandushoonetele esitatud piirväärtusele – kuni 160 kWh aastas ruutmeetri kohta. Energiaarvutusel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse. Kõik energiamärgise arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris. VIII KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON 8.1 Aluseks võetud normdokumendid • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ • Majandus- ja taristuministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum- nõuded1“ • EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 • Vabariigi Valitsuse 25.04.2010. a määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1“ • EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4) 8.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi. 8.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus • talv -20,5 ºC 80% • suvi +27,0 ºC 50% 8.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil) • Müügisaal 21°C • Personali ruum, kontor 21°C • WC 21°C • Tehniline ruum 12°C • Abiruum 15°C 8.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides • Personali ruum, kontor 35 dB(A) • WC, abiruumid 40 dB(A) • Müügisaal 45 dB(A) tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 17 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 8.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud p. 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega. 8.2.5 Arvutuslikud soojuskoormused süsteemide lõikes • Ruumide küte 20 kW • Õhkkardin (müügisaali peauks) 20 kW Hoone soojuskadu kokku on 40 kW Sooja tarbevee valmistamine toimub elektriboileriga, mis tuleb paigaldada tehnilisse ruumi. Sooja tarbevee vajalik temperatuur on +55°C. Sooja tarbeveeboileri mahuks on 100 l. 8.3 Küte Kavandatava hoone soojusenergiaallikaks on õhk-õhk soojuspumbad (vt ka ptk 7.2). Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada katusele. Lisaks varustatakse peasissepääsu liuguksed õhkkardinaga. Ventilatsiooniõhu täiendav soojendamine toimub elektriküttel. Ruumidesse radiaatorite ja põrandakütte lisamise vajadus otsustatakse kütteosa projektiga põhiprojekti staadiumis. Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist. 8.4 Jahutus Müügisaali jahutamiseks on ette nähtud paigaldada õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ja split jahutuse süsteem. Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada katusele. Torustikuna tuleb kasutada eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täida R410A külmaainega. Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi üheaegset töötamist. 8.5 Ventilatsioon Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel on lähtutud järgmistest normatiivarvudest: • Müügisaal 2 l/(s*m2) • Personaliruum 2 l/(s*m2) • Abiruum 0,35 l/(s*m2) • Tehniline ruum 1 l/(s*m2) • Kliendi WC -30 l/s koht • Personali WC -20 l/s koht Hoone üldventilatsiooniks on ette nähtud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniseade varustatakse vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%), sissepuhkeventilaatoriga, väljatõmbeventilaatoriga, filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel) ning tehasepoolse juhtimisautomaatikaga. Lisaks on ette nähtud projekteerida köögiseadmete kohtväljatõmbed, süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte-jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis vastavalt köögi tehnoloogiale. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 18 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) Õhukanalitena kasutatakse tsingitud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega. IX VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 9.1 Aluseks võetud normdokumendid • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ • EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" • EVS 835:2014 Hoone veevärk • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk 9.2 Arvutuslikud vooluhulgad Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi, veevarustus on hoonele tagatud olemasoleva veetoruga hoonest idas. Rekonstrueerimise käigus rajatakse tanklahoonele liitumine reoveekanalisatsiooniga, mis lahendatakse eraldi projektiga. Rekonstrueeritava hoone arvutuslikud vooluhulgad: • Tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d • Tarbevee arvutusvooluhulk 0,65 l/s • Sooja tarbevee arvutusvooluhulk 0,28 l/s • Sooja ringlusvee arvutusvooluhulk 0,12 l/s • Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d • Olmereovee arvutusvooluhulk 2,0 l/s 9.3 Veevarustus Hoone veevarustus on lahendatud vastavalt olemasolevale olukorrule ühisveevõrgu baasil. Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada köetavasse tehnoruumi veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20. Veemõõdusõlm paigaldada vastavalt kohaliku veevärgi tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub sisevõrkude töövõttu. Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja tarbevee ringlus. 9.4 Reoveekanalisatsioon Hoonele rajatakse maa-aluse toruga reoveekanalisatsiooniga liitumine kinnistu põhjapoolse piiri lähistele jäävast kanalisatsioonitorustikust. Hoonesisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega. Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla. Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 19 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 9.5 Sademeveekanalisatsioon Sademevesi immutatakse vastavalt olemasolevale olukorrale oma kinnistu piires. Teedelt ja platsidelt kogutakse sadevesi sadeveekanalisatsiooni ja sealt peale õlipüüduri läbimist krundi loodeküljel olevasse kraavi. X ELEKTER JA NÕRKVOOL Elektrivõrguga ja sidevõrguga liitumine on krundil ja hoonel olemas, rekonstrueeritava hoone ühendused lahendatakse nende baasil. 10.1 Tugevvool 10.1.1. Üldosa Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele: elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse. Elektripaigaldise tehnilised näitajad: • Maksimaalne tarbimisvõimsus 50 kW • Arvutuslik vool 3 x 80 A • Maandamisviis TN-S • Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE • Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz • Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95 10.1.2. Normdokumendid Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid, standardid: • Ehitusseadustik; • Seadme ohutuse seadus; • MTMm nr. 97, 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile; • Siseministri määrus nr 17, 30.03.2017 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS-HD 60364/384 Ehitiste elektripaigaldised; • EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest; • EVS-EN 12464-1 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad. • EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“ • EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“ • EVS-EN 50272 „Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele“ • EVS-EN 50110-1 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded • EVS-EN 50525 Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni 450/750V • EVS 720:2015 Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel • EVS-EN 62040 Katkematu toite süsteemid; • EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 20 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Eesti Vabariigi seadused; • Eesti Vabariigi valitsuse määrused; • Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad; • Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt. • Nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud standardid; • Juhendid. Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi. 10.1.3 Jaotuskeskused Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus- kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA. Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi PJK UPS sektsiooni. 10.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga halogeenivabade vaskkaablitega, tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades, kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis paigaldada kaablid pinnapealselt. Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega. Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m. Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite eraldamiseks kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm, ristumisel 50 mm. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 21 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 10.1.5 Valgustus Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast. Täiendava välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada kas hoone fassaadidele või tankurite varikatuse alaküljele. Platsi servades jääb valgustus vastavalt olemasolevale olukorrale. Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. 10.1.6 Installatsioonimaterjalid Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele – kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44. Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline. Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale. Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose. 10.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas. Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja juhtplokiga. Müügisaali sissepääsude aladele paigaldada sillutise alune küttekaabel jää sulatamiseks. Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse paigaldada küttekaablid. Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega varustatud temperatuuri- regulaatoriga. 10.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine. Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 22 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel. Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad. Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsioonisüsteemi ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud. 10.1.9 Elektriautode laadimine Kinnistu põhjapoolsel parkimisalal asub olemasolev elektriautode laadimispunkt. 10.1.10 Potentsiaaliühtlustus Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa- potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus. Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade puutepinge jääb alla 50 V. 10.1.11 Piksekaitsepaigaldis Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja tankurite varikatusele ehitada 8 mm kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Olemasoleva kütusemahutite platsi juures asuvad kaks piksepüüduri masti. Piksepüüduritega tuleb ühendada kõik katusel paiknevad metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega. Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad 0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ja piksekaitsejuhid ühendada poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab olema alla 10 oomi. Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 15 m tagant kuumtsingitud ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed, ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees. Piksekaitse allatulekud peavad olema teostatud fassaadiplaadi all mittenähtavalt. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 23 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) 10.1.12 Päikesepaneelid Hoone katusele on kavandatud päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks. Käesoleva projekti joonistel on näidatud nõutav võimsus ja võimalik paneelide arv/paigutus. Täpne päikesepaneelide kogus, võimsus, vajalikud tehnovõrgud jms täpsustatakse eraldi projektiga (võib paigaldada ka hoone kõrvale haljasalale oma krundi piires). Minimaalselt on ette nähtud paigaldada paneelid koguvõimsusega 6 kW. Paneelid tuleb paigaldada spetsiaalsetele lamekatustele paigaldamiseks mõeldud raamidele. Raamid tuleb paigaldada katusekatet vigastamata ja nõutud ohutuskaugsega katuse servadest ning vajalike käiguteede tagamisega. Töövõtja peab garanteerima töödejärgse katuse veepidavuse. Käesoleva projekti raames on näidatud põhimõtteline paigutusskeem. Päikesepaneelide inverter paigaldatakse hoone kilbiruumi ja ühendatakse peajaotuskilpi. Elektrienergia arvestamiseks näha ette kahesuunaline kauglugemisega arvesti. Peajaotuskilpi ning teistesse jaotuskappidesse paigaldada nõuetekohased kahepoolse toite hoiatussildid. Inverter peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/35 EL ja 2014/30/EL ning omama vastavusmärgist vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja olema Elektrilevi OÜ poolt aktsepteeritud inverterite nimekirjas. Välitingimustes asuvad kaablid peavad olema UV- ja ilmastikukindlad või kaitstud vastavalt. Päikesepaneelid koos kinnituste, kaabelduse ja paigaldusega on soovitatav tellida ühelt tarnijalt kompaktsena ning paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele. 10.2 Nõrkvoolupaigaldis 10.2.1 Üldist Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad: • Andmeside- ja telefonisüsteemid • Automaatne tulekahjusiganalisatsioon • Valvesignalisatsioon • Läbipääsusüsteem • Videovalve • Inva-WC väljakutsesüsteem Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid: • Siseministri määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ • ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse eeskiri" • EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“ • EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“ • EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“ • EVS-EN 50346 „Paigaldatud juhistike testimine“ • EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ • EVS-EN 50130-4 „Alarmisüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard: Häiringutaluvuse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 24 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja isiklike appikutsesüsteemide komponentidele“ • EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“ • EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon- jälgimissüsteemid“ • EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“ • EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“ • EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“ 10.2.2 Kaabeldus ja seadmed Nõrkvoolupaigaldises kasutada halogeenivabu kaableid tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas. Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse- torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele. Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid (rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav. Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt. Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE). Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga litsentsid. 10.2.3 Andmesidesüsteemid Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1 (avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174. Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45 liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 25 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele. Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346 nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga. 10.2.4 Telefonisüsteemid Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega. 10.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS) Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha vm. varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest. Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud. Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja. 10.2.6 Valvesignalisatsioon Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2 eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid, klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud. tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 26 | 27 Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt – eelprojekt Weidenberg OÜ töö nr 2020-58 Vastutav spetsialist – Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8) Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne häire antakse sireenidega. Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja. 10.2.7 Läbipääsusüsteem Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e. Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja - üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga. 10.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest märku anda müügisaalis viibijaile. XI JÄÄTMEKÄITLUS Hoone kliendi-sissepääsude juurde paigaldatakse prügikastid. Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse ja utiliseerida vastavalt Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjale piirkondlikus jäätmekäitlusjaamas vastavalt kehtestatud jäätmekavale. Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris. Seletuskirja koostasid: Weidenberg OÜ projekteerija Weidenberg OÜ projektijuht Viktoria Koppel Mihkel Lember /allkirjastatud digitaalselt/ tartu mnt 67, iisaku alevik, alutaguse vald, ida-viru maakond 14.09.2020 27 | 27  Alutaguse Vallavalitsus Teie 22.09.2020 menetlus nr 230105 [email protected] Tartu mnt 56 Meie 30.09.2020 nr 15-2/20/43777-2 Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101, Ida-Viru maakond Tartu mnt 67 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonna Alutaguse valla Iisaku aleviku Tartu mnt 67 kinnistu (katastritunnus 22401:005:0042) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 230105). Kinnistu asub riigiteede nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 35,19-35,33 ja 13112 Iisaku-Alajõe km 0,0- 0,06 kaitsevööndites. Ehitusluba antakse välja tankla hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Ehitusloa aluseks on eelprojekt „Iisaku teenindusjaam-tankla rekonstrueerimisprojekt“ (Weidenberg OÜ, töö nr 2020- 58). Maanteeametiga ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus koostööd tehtud. Riigiteede ristumiskohtade ning kinnistule juurdepääsude osas muudatusi ei kavandata. Säilib olemasolev liikluskorraldus. Projektiga laiendatakse tanklahoonet rööpselt riigiteega nr 3. Asendiplaanil ei ole kajastatud hoonete ja rajatiste kaugust riigiteedest. Maa-ameti kaardirakenduse abil tuvastasime, et riigitee nr 13112 suunas pikenev juurdeehitus jääb välja selle 30 m kaitsevööndist. Tagatud on normikohane külgnähtavusala. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Juhime tähelepanu, et vastavalt Liiklusseaduse § 53 lg 5 võib Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega. Sellest tulenevalt paigutada enne tanklale kasutusloa väljastamist reklaamsilt (asendiplaani tähis nr 9) riigitee nr 3 suhtes paralleelselt. Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit. 3. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 4. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. IISAKUOLEREX_EP_AR-3-01_seletus_2020-09-14 2. IISAKUOLEREX_EP_AR-4-01_asend_2020-09-14 3. Ehitusluba_Nr_2012271-30812_Koondvaade Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)