Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ja KSH algatamine ja arutelu toimumine

Keskkonnaamet [email protected] Meie 24.09.2020 nr 14-9/6516-1 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine Edastame Teile seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu, millele on lisatud KSH eelhinnang. PlanS § 55 lõike 3 kohaselt tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamise materjalide tutvustamiseks korraldab Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus infopäeva, mis toimub 6. oktoobril 2020 kell 10.30-14.00 Pärnus. Palume oma osalemise soovist teada anda 2. oktoobriks e-maili aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse ja seletuskirja ning KSH eelhinnangu eelnõu Raine Viitas 715 5865 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Maanteeamet Muinsuskaitseamet Veeteede Amet Päästeamet Veterinaar- ja Toiduamet Politsei- ja Piirivalveamet Terviseamet Maa-amet Põllumajandusamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Pärnu Linnavalitsus Tori Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus Põhja-Sakala Vallavalitsus Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2  EELNÕU …….. 2020 KORRALDUS Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2: 1. Algatada Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eesmärk on esmakordselt ja ühtses planeerimisdokumendis määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused kuni aastani 2030+ ning seada tingimused nende elluviimiseks. Tasakaalustada riiklikud ja kohalike omavalitsuste huvid sotsiaalsest, majanduslikust, kultuur-ajaloolisest, keskkonnaalasest, ja veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt. 3. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valdade territooriumitel. Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel (aadressil ….). Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir  EELNÕU Vabariigi Valitsuse korralduse Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ algatamine eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi maakonnaplaneeringu teemaplaneering) ja algatatakse selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Raine Viitas (tel 7155865, e-post [email protected]) ja planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn (tel 7155866, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada maakonnaplaneeringu teemaplaneering ja KSH, mis koostatakse eelkõige riiklike ja Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste üleste huvide ja arenguvajaduste väljendamiseks. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratakse esmakordselt ja ühtses arengudokumendis Pärnu jõe vee- ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused kuni aastani 2030+. Avaliku planeerimise tulemusena saab kokku leppida ühtsed põhimõtted Pärnu jõe vee- ja kaldaalade aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende elluviimiseks. Tasakaalustada planeeringuala kasutajate erinevad huvid nii keskkonnaalasest, sotsiaal-majanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse aspektist lähtuvalt. Riigi huvi on ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna, säilitades loodus- ja kultuuriväärtused. Pärnu maakonna planeeringu täpsustamiseks teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ koostamise ülesanne on sätestatud Pärnu maakonna planeeringus. Selle kohaselt tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi. Jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mis Pärnu maakonna 1 planeeringus on kõrgelt väärtustatud ja määratud väärtuslikuks maastikuks. Jõekaldad on määratud maakonna (riikliku) taseme rohelise võrgustiku koridori osaks. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus1 (edaspidi mereplaneering) on olulisteks teemadeks meretransport ja -turism, puhkemajandus, veesport ning ohutus, mis kõik on seotud omakorda ka jõega. Sellest tulenevalt on loogiline ja otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda ühtseks tervikuks Pärnu jõel toimuvaga. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“2. Selles nähakse piirkonna arendamiseks ette mitmeid tegevusi seonduvalt Sindi paisu likvideerimise ja Pärnu jõe veetee (ka kalarändetee) taastamisega. Arengustrateegia kohaselt võetakse jõgi kasutusele atraktiivse puhke- ja turismiobjektina. Viimaste aastate jooksul on kiiresti kasvanud Pärnu jõe kasutamine veeliikluse- ja spordialana, puhkuse veetmiseks ja kalastamiseks. Üha hoogustuv tegevus on kaasa toonud erinevate huvigruppide vastuolud nii vee- kui kaldaala kasutamisel. Rahandusministeerium tellis eelnevalt uuringu3 Pärnu jõe kasutusvõimaluste välja selgitamiseks Pärnu linna, Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade territooriumitel pärast Sindi paisu likvideerimist4. See on avanud läbipääsu jõel ja sellega loonud täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna arendamiseks. Töö käigus kaardistati Pärnu jõe suudmest kuni Kurgjani, keskmiselt kuni 3 km kaugusele jäävad loodusväärtused, kultuurilis-ajaloolised väärtused ning sotsiaal- ja majanduslikud eeldused ning erinevate huvigruppide võimalused ja vajadused Pärnu jõe ja selle lähiala kasutamiseks. Selles jõuti järeldusele, et uuritud jõelõiku tuleb arenduste kavandamisel käsitleda tervikuna, omavalitsuste planeeringute põhine tase ei pruugi olla piisav. Otstarbekas on algatada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis tagab üldiste ja laiemate ruumiliste seoste nägemise. Pärnu jõe veeala kasutamine on täna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate kohalike omavalitsuste, riigiametite, kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega seotud alade ja tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on ebapiisavad turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja parkimistingimused. Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja erinevate tasandite planeeringutega on ette nähtud erinevaid meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks, kuid senini ühtseid maa- ja veealade kasutamise põhimõtteid kokku lepitud pole. 1 kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. https://maakonnaplaneering.ee/143 2 koostatud 2019, https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035/ 3 koostanud 2019 Maves AS, https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1 4 Sindi pais likvideeriti 2019. aastal. Ehitustöödeks kulub kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks. 2 3. EELNÕU SISU Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Vabariigi Valitsus planeerimisseaduse (PlanS) § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktiga 2. PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Määratakse piirkonna ruumilise arengu prioriteedid ja põhisuunad, samuti maa- ja veealade kasutamistingimused ning sotsiaalse ja tehnilise taristu olulisemate objektide asukohad. Antakse sisend üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Antud juhul on riigi huvi tagada maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga pääs jõelt merele; Pärnu sadama toimimine; väikesadamate ja väikelaevaliikluse arenemine; arvestades väikealuste arvu (mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada väikesadamate võrgustik; kindlustada jõe kasutajate turvalisus; määrata avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile. Läbi koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse selgitada välja riigi huvid ja koos riigiametite ja kohalike omavalitsustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks, seejuures arvestada Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid. Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimismenetluse käigus, kus lepitakse erinevate osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt) vahel kokku vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimise tegevused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised ja seatakse tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud kaitsealade ja kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Riigi huvi on tagada, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel oleks hinnatud ka asjakohased ja keskkonnamõjud. Lähtuvalt PlanS § 55 lõikest 3 tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH algatamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang, Rahandusministeeriumi ….09.2020 kirjaga nr …. küsitud asjaomastelt asutustelt seisukohad ja kaalutlemise tulemusena jõutud järeldusele, et KSH läbiviimine on vajalik. Eelnõu punkti 2 järgi on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk esmakordselt ja ühtses planeerimisdokumendis määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused kuni aastani 2030+ ning seada tingimused nende elluviimiseks. Tasakaalustada riiklikud ja kohalike omavalitsuste huvid sotsiaalsest, majanduslikust, kultuur-ajaloolisest, keskkonnaalasest ja veeliikluse vajaduste 3 aspektist lähtuvalt. Kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ja säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid: - Pärnu maakonna planeeringu täpsustamine, üld- ja detailplaneeringute ning erineva tasandi arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine; - piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine; - ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine; - loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning ettepanekute tegemine kaitsealade ja kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks; - rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades Sindi paisu lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi ning sotsiaalseid vajadusi; - piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine; - piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine; - tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid piiranguid (kudealad, püügikeelualad jt). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab erinevate kasutajate huve. Seejuures vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. Arvestades planeeritava ala iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust Sindini ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani, tuleb töötada välja ja kasutada erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel. Tulenevalt planeerimisseadusest, maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärgist, maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala iseloomust on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu täpsemad ülesanded: - Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine; - Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja kitsenduste seadmine; - kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste (kitsenduste) seadmine. - sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajaduse määramine; - sadamate võrgustik - Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine (Pärnu sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja selgitamine ja selleks tingimuste seadmine; - veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste seadmine; 4  - veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate kasutajate (laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel; - jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani, takistusteta liikumise tagamiseks tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine, veeteekondade (veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute tegemine; - jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine; - jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine, selleks tingimuste seadmine; - kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine; - vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine; - kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine; - üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade määramine ja kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga arvestamine; - ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine) kasutamistingimuste määratlemine; - rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamine; - väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine; - ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste seadmine; - loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine; - turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine; - üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; - tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ülesandeks selle koostamise raames hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KSH eelhinnang on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise ja KSH algatamise või selle algatamata jätmise otsustamise aluseks. KeHJS-e § 33 lõike 3 punkti 1 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust ning sama lõike punkti 2 kohaselt teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Juhul, kui KSH eelhinnangu tulemustest selgub, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatud tegevustega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju või eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju ei saa välistada, tuleb koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga algatada KSH. KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk oli jõuda selgusele, kas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatavate ülesannete täitmisel võib 5 eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lähtuvalt seadustest tellis Rahandusministeerium KSH eelhinnangu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0052, KSH juhtekspert Eike Riis). Selle tulemusena jõuti seisukohale, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel KSH läbiviimine on vajalik. Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole planeeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses planeeritava Pärnu jõe aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib alade kaitse-eesmärke mõjutada. Kuna käesolevas etapis ei ole veel planeeringulahendust, siis ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks. Seetõttu tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise etapis nimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine. Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Reiu jõe loodusala, Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud välistada ja asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. KSH eelhinnangu koostaja teeb ettepaneku KSH algatamiseks järgmistest põhjustest lähtuvalt: - ebasoodsat mõju ei ole võimalik välistada Natura Pärnu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide puhul. Seetõttu on vastavalt KeHJS-e § 33 lõike 1 punktile 4 vajalik algatada teemaplaneeringu KSH ja viia selle raames läbi Natura asjakohane hindamine; - negatiivset mõju ei saa välistada eelnimetatud loodusaladega kattuvatele kaitstavatele aladele: Pärnu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Tori põrgu; - Pärnu jõe lõigus suudmest kuni Sindi linnani (kaasa arvatud) on vaja anda hinnang kavandatavate tegevuste võimalikule mõjule, sh koosmõjule; - vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate perioodiliselt üleujutatavate aladega; - vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku mõju; - keskkonnamõju hinnang tuleb anda Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajadusele ja võimalikkusele; - anda mõju hinnang kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku majandamise ning vee- ja kalaturismi tingimuste seadmisega; - anda hinnang olemasolevate ning kavandatavate puhke- ja rekreatsioonialade koormustaluvusele ja kasutamistingimustele; 6  - hinnata planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust rohevõrgustiku kujundamisel ja tugevdamisel; - hinnata loodus- ja kultuuriväärtuste kategoriseerimise ja kasutamistingimuste asjakohasust; - anda hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende ehituskeeluvööndisse maa- ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega. Eelnõu punktis 3 esitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (vt planeeringuala skeem). Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured erinevused Pärnumaa eri osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väikesem asustustihedus on Sindist ülesvoolu Kurgjani. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus. Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav. Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), kuna Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav5 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringalasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks planeerimiseks eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga. Arvestades Pärnu jõe tähtsust ja senist kasutamist, on teada tugevad vastastikused mõjutused planeeringuala ja selle lähiala vahel. Seetõttu on parema ja tervikliku ruumilahenduse koostamiseks planeeringuala juurde haaratud ka mõjuala. Mõjualaks on planeeringuala piirist ca 5 km laiune puhverala, mida iseloomustab tihe seotus planeeringualaga nii sotsiaalsest, majanduslikust kui ka kultuurilisest aspektist, samuti kogukonna emotsionaalsest ja identiteediväärtusest lähtudes. 5 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani. 7  Planeeringuala skeem Eelnõu punkt 4 selgitab, et vastavalt PlanS § 4 lõikele 1 ja § 55 lõikele 4 korraldab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamist Rahandusministeerium. Rahandusministeerium kaasab teiste hulgas planeeringu koostamisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Veeteede Ameti, Päästeameti, Maanteeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Maa- ameti, Põllumajandusameti, Pärnu Linnavalitsuse, Tori Vallavalitsuse ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse. Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. 8 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KAVANDADATVA PLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD Kavandatava maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH jt asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi planeeringu raames. Enne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamist koostatud KSH eelhinnangu raames on välja toodud, et lisaks KSH-le koos Natura mõju hindamisega, on vaja läbi viia täiendavad uuringud: - transpordi ja liikuvuse uuring Pärnu jõel ning selle seotus merega (koostamisel); - Pärnu jõe süvendamise vajaduse ja võimalikkuse sotsiaal-majanduslik põhjendus ja tasuvusuuring, määratleda süvendustööde ulatus, süvendatava pinnase ja setete hinnanguline maht, setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang setete/pinnase reostatusele. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda pärast algatamist, so planeeringu koostamise esimeses etapis, PlanS § 61 kohaselt nõutud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta koostöötegijatelt ja kaasatavatelt ettepanekute küsimise tulemusena. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Kuna KSH koostatakse vastavalt KeHJS- es sätestatud nõuetele, siis see ei hõlma kavandatava tegevusega kaasnevate majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude laiapõhjalist hindamist. Vastavalt PlanS § 71 lõikele 3 peab planeeringu kehtestamisel olema teada, milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Asjakohaste mõjude osas viiakse läbi mõjude hindamine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahenduse koostamise raames. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud 9 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamisest teavitatakse PlanS § 58 lõigete 5 ja 6 kohaselt 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Riigi Teatajas, Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes Pärnu Postimees ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Tori ja Põhja- Pärnumaa valdade vallalehtes. Lisaks planeeringala kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligikaudu 2000 eurot. Vastavalt PlanS § 58 lõikele 7 teavitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ministeeriume, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi ja valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Samuti isikuid ja asutusi, kes on avaldanud selleks soovi või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasnevad kulud on seotud isikutele kirjade saatmisega. Kuna enamikke isikuid on võimalik teavitada e-postiga, siis on kulud minimaalsed. 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostavad Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ruumilise planeerimise spetsialistid, kellel on olemas PlanS § 4 lõikes 5 nõutud planeerimisalane pädevus. KSH, sealhulgas Natura mõjude hindamise läbiviimiseks, samuti asjakohaste mõjude hindamise konsultandi leidmiseks ning vajalike uuringute tegemiseks korraldatakse riigihange. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud nimetatud tööde tellimiseks on ligikaudu 80 000 eurot. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise, eelnõu koostamise ja avalikustamise, planeeringulahenduse avalikustamise ja kehtestamisega kaasnevad menetluskulud, seminaride ja koosolekute korraldamise kulud ligikaudu 25 000 eurot. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu orienteeriv maksumus on 105 000 eurot. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamiseks vajalikud kulud kavandatakse Rahandusministeeriumi eelarvesse. KSH, asjakohaste mõjude hindamise ning vajalike uuringute maksumus, samuti menetlusega seotud kulude maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse protsessi. 7.3. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga seatakse tingimused ja üldised põhimõtted riigi huvide elluviimiseks kuni 2030+. Teemaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamisel, samuti erinevate riiklike ja valdkondlike arengudokumentide koostamisel. Elluviimiseks vajalikud tegevused tuuakse välja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tegevuskavas. 10 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumitele, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministrile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Veeteede Ametile, Päästeametile, Maanteeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Terviseametile, Maa-ametile, Põllumajandusametile, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Veterinaar- ja Toiduametile, Pärnu Linnavalitsusele, Tori Vallavalitsusele, Põhja- Pärnumaa Vallavalitsusele, Türi Vallavalitsusele, Kehtna Vallavalitsusele, Põhja-Sakala Vallavalitsusele ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale (valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon). 11 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta esitatud arvamused. Arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht 12  Töö number 2020-0052 Tellija Rahandusministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev September 2020 Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu KSH EELHINNANGU EELNÕU 2 ERROR! REFERENCE SOURCE NOT FOUND.  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Versioon 2 Kuupäev 2.09.2020 Koostanud: Eike Riis, Marju Kaivapalu, Raimo Pajula, Ingo Valgma Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Jõesuu rippsillalt, 30.05.2019. Foto: Eike Riis Projekti nr 2020-0052 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 3 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................................................................................ 7 2.1. Teemaplaneeringu koostamise vajadus ................................................................... 7 2.2. Teemaplaneeringu eesmärgid ................................................................................ 7 2.3. Teemaplaneeringu ülesanded................................................................................. 8 3. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA ................ 10 3.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid ........................................................ 10 3.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................................. 10 3.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ .................................................................... 11 3.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ ........... 11 3.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid ........................................................... 12 3.2.1. Pärnu linna arengudokumendid ............................................................................ 12 3.2.2. Tori valla arengukavad ........................................................................................ 15 3.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad ...................................................................... 18 3.3. Ruumilise planeerimise dokumendid ..................................................................... 18 3.3.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................ 18 3.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 19 3.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering ...................................................................... 19 3.3.4. Pärnu linna üldplaneeringud ................................................................................ 19 3.3.5. Tori valla üldplaneeringud ................................................................................... 20 3.3.6. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud.................................................................. 21 3.3.7. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud ................................................................ 21 3.3.8. Tori valla kehtivad detailplaneeringud ................................................................... 22 3.3.9. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud ................................................. 23 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................... 24 5. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................. 26 5.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 26 5.2. Mõjuala ulatuse määratlemine ............................................................................. 26 5.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus ................. 26 5.3.1. Pärnu jõe loodusala ............................................................................................ 26 5.3.2. Reiu jõe loodusala .............................................................................................. 27 5.3.3. Soomaa loodusala .............................................................................................. 27 5.3.4. Soomaa linnuala ................................................................................................ 28 5.3.5. Pärnu lahe linnuala ............................................................................................. 28 5.3.6. Rannaniidu loodusala .......................................................................................... 29 5.3.7. Pärnu loodusala ................................................................................................. 29 5.3.8. Navesti loodusala ............................................................................................... 29 5.3.9. Saarjõe loodusala ............................................................................................... 30 5.3.10. Tellissaare loodusala ........................................................................................... 30 5.3.11. Tori põrgu loodusala ........................................................................................... 30 5.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine .............................. 31 5.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale ..................................................................... 31 5.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale ....................................................................... 33 5.4.3. Võimalik mõju Soomaa loodusalale ....................................................................... 34 5.4.4. Võimalik mõju Soomaa linnualale ......................................................................... 34 5.4.5. Võimalik mõju Pärnu lahe linnualale ..................................................................... 34 5.4.6. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale .................................................................. 35 5.4.7. Võimalik mõju Pärnu loodusalale .......................................................................... 35 4 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 5.4.8. Võimalik mõju Navesti loodusalale ........................................................................ 35 5.4.9. Võimalik mõju Saarjõe loodusalale ....................................................................... 35 5.4.10. Võimalik mõju Tellissaare loodusalale ................................................................... 36 5.4.11. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale.................................................................... 36 5.5. Eelhindamise tulemused...................................................................................... 36 6. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................. 37 6.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele ...................................... 37 6.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus .................................................. 37 6.3. Üleujutustega arvestamise vajadus ...................................................................... 37 6.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele ....................................................... 38 6.4.1. Mõju kaitsealadele.............................................................................................. 38 6.4.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 39 6.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele .............................................................. 40 6.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele ............................................................. 41 6.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 41 6.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele ......................................................................... 42 6.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele ........................................................................ 42 6.7. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele .......................................................... 42 6.8. Eeldatav mõju ettevõtlusele ................................................................................ 43 6.9. Eeldatav mõju teedevõrgule ................................................................................ 44 6.10. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega ............................................ 46 6.11. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju ................................................. 48 6.12. Täiendavate uuringute vajadus ............................................................................ 48 6.13. Põhjendused ja kaalutlused KSH algatamise vajalikkuse kohta ................................. 49 6.14. Teemad/ülesanded/probleemid, millele teemaplaneeringu koostamise käigus tähelepanu pöörata ............................................................................................................. 50 7. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................ 52 8. KOKKUVÕTE .................................................................................................... 53 9. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 57 Lisad Lisa 1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 5 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 1. Sissejuhatus Planeerimisseaduse (PlanS) § 55 lõike 3 kohaselt tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH algatamise vajalikkuse kaalumist ja eelhinnangu koostamist näeb ette maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu puhul ka KeHJS-e § 33 lõike 2 punkt 2. KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk on jõuda selgusele, kas Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi ka teemaplaneering või planeering) ette nähtud ülesannete täitmisel võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Pärnu jõe alamjooksu ja selle lähiala all mõistetakse piirkonda jõe suudmest Kurgjani. Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH eelhinnang on teemaplaneeringu koostamise ja KSH algatamise või selle algatamata jätmise otsustamise aluseks. KeHJS-e § 33 lõike 3 punkti 1 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul teemaplaneeringu) iseloomust ja sisust ning sama lõike punkti 2 kohaselt teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Juhul, kui KSH eelhinnangu tulemustest selgub, et teemaplaneeringuga kavandatud tegevustega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju või eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju ei saa välistada, tuleb algatada KSH. Sellisel juhul algatatakse KSH koostamine koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise algatamisega. KSH eelhinnangu koostamisel on aluseks KeHJS-es sätestatud nõuded, KeHJS-e § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumid. Kuna Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka, siis on KSH eelhindamise ühe osana antud hinnang kavandatava tegevuse eeldatava mõju kohta Natura 2000 võrgustiku alale ehk läbi viidud Natura eelhindamine. KSH eelhinnangu, sh Natura eelhindamise, koostamisel on kasutatud asjakohaseid juhendmaterjale1, sh „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019) ja „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2018). Vastavalt KeHJS-e § 33 lõikele 6 küsib otsustaja KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu koostaja on Skepast & Puhkim OÜ eksperdirühm koosseisus: - Eike Riis, KSH juhtekspert (eksperdirühma töö korraldamine; ekspertide sisendite ülevaatus, eelhinnangu eelnõu koostamine); - Marju Kaivapalu (seotus teiste strateegilise planeerimise dokumentidega; asustus ja maakasutus, ettevõtlus, teedevõrk); - Raimo Pajula (Natura eelhindamine; kaitstavad loodusobjektid); - Ingo Valgma (jõed; reljeef ja geoloogilised tingimused; kultuuriväärtused). 1 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 6 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus 2.1. Teemaplaneeringu koostamise vajadus Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate kohalike omavalitsuste, riigiametite, kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega seotud alade ja tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja parkimistingimused. Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja erinevate tasandite planeeringutega (riigi ja maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud) on ette nähtud meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks, kuid senini ühtseid maa- ja veealade kasutamise põhimõtteid kokku lepitud ei ole. Pärnu jõe ja lähiala uute kasutusvõimaluste planeerimise vajadus tuleneb ka Sindi paisu lammutamisest 2019. aastal, mis loob täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna arendamiseks. Riigi huvi on teemaplaneeringuga tagada pääs merele, Pärnu sadama toimimine ja väikelaevaliikluse arenemine; arvestades väikealuste (mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada maakonna kui terviku ruumilise arengu seisukohalt väikesadamate võrgustik; kindlustada jõe kasutajate turvalisus; määrata jõgede avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile. Läbi koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse välja selgitada erinevate riigiametite huvid ja koos kohalike omavaltsustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks, arvestades seejuures Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid. 2.2. Teemaplaneeringu eesmärgid Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste määramine aastani 2030+. Tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt. Olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena kokku leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende elluviimiseks. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Arvestades ala iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust Sindini ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani – tuleb välja töötada ja kasutada erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel. Teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:  Maakonnaplaneeringu täpsustamine. Üld- ja detailplaneeringute ning erineva tasandi arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine.  Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine.  Ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine.  Loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine. Ettepanekute tegemine kaitseala ja kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. 7 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades Sindi paisu lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi ning sotsiaalseid vajadusi.  Piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine.  Piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine.  Tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid piiranguid (kudealad, püügikeelualad jms). 2.3. Teemaplaneeringu ülesanded Teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe alamjooksu ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab erinevate kasutajate huve. Seejuures tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. Tulenevalt teemaplaneeringu eesmärgist, maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala iseloomust on teemaplaneeringu täpsemad ülesanded:  Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine;  Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja kitsenduste seadmine;  kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste (kitsenduste) seadmine;  sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajaduse määramine;  sadamate võrgustik - Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine (Pärnu sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja selgitamine ja selleks tingimuste seadmine;  veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste seadmine;  veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate kasutajate (laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel;  jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani takistusteta liikumise tagamiseks tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine, veeteekondade (veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute tegemine;  jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine;  jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine, selleks tingimuste seadmine;  kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine;  vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine;  kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine; 8 / 58 Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade määramine ja kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga arvestamine;  ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine) kasutamistingimuste määratlemine;  rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamine;  väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine;  ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste seadmine;  loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine;  turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine;  üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;  tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine. 9 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 3. Seotus teiste strateegilise planeerimise dokumentidega 3.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid 3.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava2 Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonnas. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõestiku Pärnu, Sauga, Reiu ja Navesti jõgesid. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavaga koos koostati ka meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Meetmeprogramm on veemajanduskava lahutamatu osa, milles esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed. Pärnu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks, millest kolm asuvad planeeringualal: - Pärnu jõgi Vodja jõest Käru jõeni (veekogumi kood 1123500_2, lühike nimi Pärnu_2); - Pärnu jõgi Käru jõest Sindi paisuni (1123500_3, Pärnu_3); - Pärnu jõgi Sindi paisust suudmeni (1123500_4, Pärnu_4). 2019. aastal on toimunud muudatus – liideti pinnaveekogumid Pärnu_4 ja Pärnu_3. 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Pärnu_3 seisund halb ja Pärnu_2 seisund kesine. 2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund. Sauga jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kolmeks vooluveekogude pinnaveekogumiks, millest üks asub planeeringualal – Sauga jõgi Uru ojast suudmeni (veekogumi kood 1148700_3, lühike nimi Sauga_3). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Sauga_3 seisund hea, ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund. Reiu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kaheks vooluveekogude pinnaveekogumiks, millest üks asub planeeringualal – Reiu jõgi Humalaste ojast suudmeni (veekogumi kood 1145400_2, lühike nimi Reiu_2). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Reiu_2 seisund hea ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund. Navesti jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks, millest kaks asuvad planeeringualal: - Navesti jõgi Halliste jõest suudmeni (veekogumi kood 1131600_4, lühike nimi Navesti_4); - Navesti jõgi Loopre maantee sillast Halliste jõeni (veekogumi kood 1131600_3, lühike nimi Navesti_3). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Navesti_3 ja Navesti_4 seisund kesine ning 2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes. Veemajanduskava üldeesmärk on tagada veekogude hea seisund. Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm ei näe planeeringu piirkonda jäävatel veekogudel ette selliseid tegevusi, mis oleksid otseselt rakendatavad läbi koostatava teemaplaneeringu. Planeeringu lahendus ei tohi olla vastuolus veemajanduskavaga ning teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavaga seatud eesmärke, meetmeid ja veekogumite seisundit. Kõige olulisem on vältida planeeringu lahendusega uute koormusallikate lisandumist, eeskätt veekogude hüdromorfoloogia muutmist. 2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016; https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad 10 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 3.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ Pärnu maakonna arengustrateegia (edaspidi ka arengustrateegia või strateegia) „Pärnumaa 2035+“3 on senisest strateegiast „Pärnumaa 2030+“ lähtuv, kõikide kohalike omavalitsuste, avaliku-, era- ja vabasektori koostööna koostatud uue tegevuskavaga strateegia. See vaatab ajahorisondi – aasta 2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele tuleks maakonnas keskenduda. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“. Selles nähakse ette mitmeid tegevusi piirkonna arendamiseks. Samuti avab arengustrateegia tulevikutrende Pärnu jõe ja selle lähiala kasutamise osas, jõgi on kasutusele võetud atraktiivse puhke- ja turismiobjektina. Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ kohaselt on Pärnu maakonna peamisteks eesmärkideks, mis tuleks Pärnumaal lähiaastatel realiseerida, muuhulgas (loend ei ole toodud tähtsuse järjekorras):  maakonna identiteedi hoidmine, tugevad KOV-id ja koostöö;  regionaalset innovatsioonisüsteemi ja ettevõtluse arengut toetava taristu ning tugisüsteemide edasiarendamine (sh arengukiirendi rakendamine); biomajanduse ja taastuvenergeetika kompetentsikeskuse loomine;  Rail Balticu rajamine, sh reisi- ja kaubajaam ning kohalikud peatused; Via Baltica väljaehitamine 1. klassi maanteeks; lennujaama rekonstrueerimine ja turundamine; Pärnu uus sild;  Pärnu kunstikeskus; aastaringne kogupere külastuskeskus. Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ toetab teemaplaneeringu koostamist ning planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“ toodud eesmärke. 3.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+4 eesmärgiks on soodustada Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi aidata kaasa looduskaitseliste eesmärkide saavutamisele. Strateegia aluseks on siht säilitada piirkonna loodus- ja kultuuripärandit. Strateegia hindab turismipiirkonna hetkeolukorda ja loob tulevikuvisiooni, toetab riikliku turismiarengukava eesmärkide täitmist, arvestab turismiasjaliste huvidega ning turismi- ja puhkemajanduse korraldamisega kaasneva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Strateegia aitab piirkonda arendada ühtse turismisihtkohana, olla piirkonnana konkurentsivõimelisemad, pakkuda mitmekülgseid turismielamusi ning väärtustada kohalikel ressurssidel põhinevaid tooteid ja teenuseid. Strateegia:  määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised järgmiseks 5 aastaks;  annab aluse tegevuste järjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks; 3 https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035/; kõik Pärnumaa seitse (endist) kohaliku omavalitsuse volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud. Lääneranna vallavolikogu 15.11.18 määrus nr 36; Saarde vallavolikogu 28.11.18 määrus nr 31; Pärnu linnavolikogu 29.11.18 määrus nr 52;Häädemeeste vallavolikogu 29.11.18 määrus nr 31; Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 62; Kihnu vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 17; Tori vallavolikogu 20.12.18 määrus nr 44 4 https://drive.google.com/file/d/1T3mh0Van6pkWVAtNWI3gB-yONL-462pV/view (vaadatud 27.08.2020) 11 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtuste säilimise;  annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal turismitooteid;  loob alusdokumendi piirkonnas jätkusuutliku turismi rahastamiseks. Koostataval teemaplaneeringul on mitmeid olulisi seoseid Soomaa rahvuspargiga (vt Joonis 1):  planeeringuala jääb Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda, kontaktalasse ja mõjualasse;  Torisse planeeritakse täiendavat Soomaa väravat;  planeeringualale jäävad teenuskeskused (Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu). Joonis 1. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna kaart5 3.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid 3.2.1. Pärnu linna arengudokumendid Pärnu linn on koostanud mitu arengukava, neist kõige uuem on 2018. aastal valminud Pärnu linna arengukava aastani 20356. Pärnu linna arengudokumendid toetavad teemaplaneeringu algatamist 5 Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ 6 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 12 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu ning peavad vajalikuks Pärnu jõe eesmärgipärast arendamist. Planeeringu lahenduse koostamisel tuleb järgida arengudokumentides toodud eesmärke. Alljärgnevat on väljatoodud Pärnu linna asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused. Pärnu linna arengukava aastani 2035 Pärnu linna arengukava käsitleb Pärnu linna haldusala kui terviklikku kogukonda, territooriumit ja kohalikku omavalitsust. Pärnu linna ühinemine 01.11.2017 muutis Pärnu juhtimispõhimõtteid ja valitsetavat haldusala. „Pärnu arengukava aastani 2035” initsiatiiv tervikuna tagab, et linna edasised strateegilised eesmärgid ja tegevuskavad on ühendatud ühise laiema visiooni ning arengusuundadega. Arengukava kohaselt on Pärnu jõel oluline turismipotentsiaal, mille kasutusele võtmine vajab läbitöötamist, arendamaks funktsionaalset avalikku ruumi. Puudu on veeskamise kohtadest, paremini on vaja korraldada veeliiklust jõel, arvestades nii sõudjaid, ujujaid ja teisi kasutajaid. Samuti teeb muret sildade ehitustehniline olukord. Suur koormus on tinginud ka vajaduse uue silla ehitamiseks üle Pärnu jõe, samuti vajab kesklinna silla kergliiklejate ruum parandamist. Arengukava tegevuskava kuni aastani 2035 näeb ette järgmised asjakohased tegevused:  uue kesklinna silla kavandamine (arhitektuurivõistlus, projekteerimine) ja ehitamine; Kesklinna silla renoveerimine (sh projekteerimine);  Pärnu rannaalale ligipääsetavuse parendamine ja arendamine;  Pärnu jõe kallaste atraktiivsemaks muutmine (sh kallasradade ja puhkealade rajamine, kesklinna kai korrastamine);  jahisadama laiendamine ja uute kaikohtade loomine; teenindavate hoonete ehitamine; valgustuse rajamine; reisisadama arendamine, jõeäärse ala korrastamine;  looduslike ujumiskohtade väljaarendamine;  Kalevi sõudebaasi renoveerimine; Pärnu Rääma Sõudekeskuse viimase etapi väljaehitamine;  sõudestaadioni rajamine;  paadisilla ehitus Räämale (Raba tn ja Tallinna mnt vahel);  Pärnu linna sademeveesüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine;  Sauga jõe kaldakindlustuse rajamine Vana-Pärnusse (kalmistu kaitseks);  ekstreemspordialade rajamine ja arendamine;  Vallikääru arendamine (II etapp). Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020 Strateegia7 eesmärgiks on Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu planeerimine aastani 2020. Jätkusuutliku arengu all peetakse silmas protsesse, tänu millele linnapiirkonna elanikkond püsib elujõuline: tööealine elanikkond suudab probleemideta kasvatada lapsi ning hoolitseda eakate eest, elanikkonna tegevus toimub elukeskkonda hoidval moel. Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020 eesmärgid ja tegevussuunad keskkonnaseisundi, keskkonnasõbraliku transpordi ja liikuvuse osas:  linnapiirkonna ja Pärnumaa ühistranspordikorraldus on hästi koordineeritud, laialt kasutatud, turvaline, hea mainega ning pakub usaldusväärset teenust elanike ja külastajate igapäevavajaduste rahuldamiseks; 7 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 8; https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1086210&o=39&u=1&o2=123029&hdr=hp&tbs =all 13 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustik on välja arendatud;  liiklusturvalisuse tase on kõrge (koolitee, töötee, külastajatee);  Pärnu linnapiirkonnas on regionaalse tähtsusega lennujaam;  Pärnu sadam on kruiisituriste teenindav sadam; Pärnu jahisadama külastatavus on oluliselt suurenenud;  Rail Balticu arengu tulemusena tegutseb Pärnu linnapiirkonnas raudteekaubajaam ja lisanduvad raudteekaubavooge teenindavad funktsioonid;  Pärnu linnaregioonis ei ole elanikke ja keskkonda kahjustavaid reostusallikaid;  Pärnu linnaregioon on üleujutuste eest kaitstud. Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026 (ühinemiseelne) Pärnu sademevee strateegia8 on valdkonna arengu alusdokument, milles on antud üldised meetmed linna arendamiseks. Strateegias on sõnastatud valdkonna arendamise põhieesmärgid ning on antud nende eesmärkide saavutamise üldine tegevusplaan. Strateegias on välja pakutud tegevuskava ning sademeveerajatiste põhiskeem. Sademevee strateegia tegevuskavas nähti ette strateegiliste eesmärkide saavutamiseks konkreetsed meetmed ja tegevused, täitjad ja ressursid. Lisaks antakse ka planeeringute (üldplaneeringud, detailplaneeringud) koostamise põhimõtted. Strateegia põhieesmärkide hulka kuuluvad:  üleujutuste likvideerimine ja ennetamine, üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine;  liigniiskete alade kuivendamine;  kahjulike ainete minimeerimine sademevees, suublate, voolu-ja seisuveekogude seisundi säilitamine ja parandamine;  sademeveesüsteemide jätkusuutlikkuse arendamine;  põhjavee loodusliku taseme säilitamine;  ehitus- ja arendustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine. Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastani 2026 (ühinemiseelne) ÜVK arendamise kava9 käsitleb Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist aastatel 2015-2026. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks. Pärnu Agenda 21 (säästvat arengut toetav tegevusplaan; ühinemiseelne) Pärnu linna Agenda 2110 on kokkulepetel põhinev säästvat arengut toetav tegevusplaan. Agenda koostamise eesmärgiks on jätkusuutliku ühiskonna tagamine, kus majanduslik edu ning sotsiaalne turvalisus saavutatakse elukeskkonda kahjustamata. Olulisel kohal tegevusplaanis on ka Pärnu ja Sauga jõe eesmärgipärane arendamine. Agenda 21 kohaselt tuleb jätkata selgesihiliselt Pärnu jõe akvatooriumi ja kaldaalade planeeringut. Keskkonnatundlike ja väärtuslike maa-alade planeeringute koostamine (sh veealade planeerimine) on riiklik prioriteet ning seetõttu tuleks ka Pärnu jõe 8 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.12.2016 määrusega nr 31; https://www.riigiteataja.ee/akt/423122016060 9 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 18.12.2014 määrusega nr 42; https://amphora.lv.parnu.ee/AMPHORA_PUBLIC/index.aspx?itm=1068546&o=39&u=- 1&o2=123029&hdr=hp&tbs=all 10 https://parnu.ee/failid/arengukavad/agenda21_est.pdf (külastatud 21.07.2020) 14 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu arendamiseks luua tulevikku vaatav tervikkontseptsioon: välja selgitada, millist liiklust jõgedele soovitakse, millised sildumiskohad selleks vajalikud on, millised saavad olema üldised jõe ja jõekallaste kasutusvõimalused elanike ja puhkajate jaoks. Läbi tuleb viia läbi vajalikud mõõdistustööd, mille kohaselt alustada eutrofeerumise peatamiseks vajalikke kaevetöid ja jõgede kallaste kindlustamist. Teostada regulaarselt veenäitajate kontrolli ning kõrgendada järelevalvet jõekallaste äärse ehitustegevuse osas. Pärnu Agenda 21 üldeesmärgid:  ökoloogiline tasakaal;  vaimselt ja füüsiliselt terve elanikkond;  turvaline elamis-, töötamis- ja puhkamispaik;  konkurentsivõimeline ja atraktiivne majanduskeskkond. 3.2.2. Tori valla arengukavad Tori vallal on uus kehtiv ühinemisjärgne arengukava Tori valla arengukava 2018-203011, olulisel kohal on ka ühinemiseelsed endiste valdade arengukavad. Nii uus kui ka endiste valdade arengudokumendid toetavad teemaplaneeringu algatamist ning peavad vajalikuks Pärnu jõe eesmärgipärast arendamist. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb järgida arengudokumentides toodud eesmärke. Alljärgnevat on väljatoodud Tori valla asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused. Tori valla arengukava 2018-2030 Tori valla arengukava on koostatud aastateks 2018-2030 ning määratleb Tori valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused. Tori valla prioriteediks on haldusreformi käigus ühinenud territooriumil avalike teenuste kvaliteedi tõstmine, piirkondliku eripära säilitamine ja arendamine ning erinevate piirkondade hallatavate asutuste omavahelise sünergia suurendamine. Arengukava tegevuskava näeb ette järgmised asjakohased eesmärgid/tegevused:  valla territooriumil paiknevad ehitismälestised ja miljööväärtuslikud alad on inventeeritud ning miljööväärtuslikele aladele on välja töötatud ehitus- ja kasutustingimused;  ehitada välja kergliiklusteede võrgustik;  kergliiklusteede võrgustik toetab tervisespordi harrastajaid;  valgustatud kergliiklusteede rajamine suuremate külade keskustesse ning enimkasutatavatele asulavälistele teelõikudele;  tervise- ja suusaradade rajamine, nende süsteemne hooldamine;  Pärnu jõe äärsete alade arendamine puhke- ja virgestusaladeks;  turvaliste ujumiskohtade väljaarendamine Tori vallas;  väljaarendatud turismi tugistruktuur ja võrgustikutöö;  Pärnu jõgikond on avatud atraktiivne puhkeala;  välja on töötatud turismimarsruut "Ajalooline tööstuslinn Sindi". 11 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 15 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal kehtivad Tori vallas ühinemiseelsete valdade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad. Tori valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2028 (ühinemiseelne)12 on dokument, mis kirjeldab Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut aastateks 2015-2028. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks. Sindi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2007-2018 (ühinemiseelne)13 on dokument, mis kirjeldab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut aastatel 2007-20018. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks. Teemaplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata selle ÜVK arendamise kava asjakohasust ning vajadusel kasutada ajakohasemat infot (kui selleks ajaks ei ole koostatud uut ÜVK arendamise kava). Sauga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2012-2023 (ühinemiseelne)14 on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut aastatel 2021-2023. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks. Endiste valdade ühinemiseelsed arengukavad Endiste valdade ühinemiseelseid arengukavasid (kehtetud) on soovitav teemaplaneeringu lähteandmete koondamisel kasutada informatiivse materjalina, sest need annavad mõnes osas põhjalikumat teavet planeeringuala kohta, kui kehtiv ühinenud valla arengukava, ning nende koostamisest ei ole möödunud väga palju aega. Tori valla arengukava 2017-2028 (ühinemiseelne)15 koostamise eesmärgiks on seada vallale ühtsed arenguprioriteedid, tagada tasakaalustatud areng järgneval arengukava perioodil ning valla arengudokumentide vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Arengukava on koostatud aastateks 2017-2028 ning määratleb Tori valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused. Tori valda läbib Pärnu jõgi, mis on vallale oluliseks rohekoridoriks ning kauniks veeteelõiguks. Arengukava tegevuskava kuni aastani 2028 näeb ette järgmised asjakohased tegevused:  Pärnu jõe kaldapealsete puhastamine Tori alevikus;  miljööväärtuslike alade säilitamine ja taastamine, tagades kaitsealuste üksikobjektide säilimise ja kaitse;  keskkonnaprogrammides osalemine ja koostöö tõhustamine naaberomavalitsustega ning riiklike institutsioonidega ühisprojektide läbiviimisel;  matka- ja õpperadade rajamine ja hoolduse korraldamine;  valda läbivate jõgede kallaste, sealhulgas supluskohtade heakorrastamine;  jõele pääsu ja veesõidukitele randumiskoha väljaehitamine; 12 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 07.07.2011 määrusega nr 27; https://www.riigiteataja.ee/akt/414022015013 13 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 18.10.2007 määrusega nr 13; https://www.riigiteataja.ee/akt/422052014069 14 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 22.12.2011 määrusega nr 21; https://www.riigiteataja.ee/akt/404062014017 15 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 09.11.2016 määrusega nr 16; https://www.riigiteataja.ee/akt/422112016014 16 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  turismi seisukohalt atraktiivsete objektide korrastamine, väljaarendamine, teenuste laiendamine ja funktsionaalsuse parendamine;  valla looduslike turismiobjektide säilitamine ja vastavalt keskkonnanõuetele arendamine;  jalgratta- ja matkateede rajamine ning hooldamine (kergliiklusteede võrgustik Tori – Sindi, Tori – Selja, Tori – Selja – Soomaa). Sindi linna arengukava aastani 2020 (ühinemiseelne)16 eesmärk on linna tasakaalustatud ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Sindi linn asub Pärnu maakonnas Pärnu jõe vasakul kaldal. Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:  naaberomavalitsustega koostöö oluline laiendamine, linna tuumkompetentsi ja omavalitsuste vahelise strateegilise tööjaotuse arendamine (haridus, elamuehitus, vaba aja sündmuste korraldamine);  linna elukeskkonna arendamine (infrastruktuuri arendamine, linnakeskuse väljaarendamine, kohaliku spordi- ja kultuuritegevuse toetamine, Pärnu jõe kallaste kordategemine, tervisespordiala rajamine);  turismi sihtkoha arendamise toetamine (Wöhrmanni allee majad, vana vabriku ala ja kellatorn, Pärnu jõgi, muuseum), turismialaste toodete laiendamine ja ettevõtjate koostöö suurendamine Pärnu linnaga ja teiste kuurordi- ja turismiorganisatsioonidega;  kanali ja Pärnu jõe keskkonnaseisundi parandamine. Sauga valla arengukava aastateks 2011-2020 (ühinemiseelne)17 visiooni kohaselt on Sauga vald kvaliteetse elukeskkonna, heal tasemel avalike teenuste, mitmekesise majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga omavalitsus, kus väärtustatakse haritust, kultuuritraditsioone, elanike sotsiaalset ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut. Endine Sauga vald piirnes kagus Pärnu jõega ja loodes Sauga jõega. Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:  üldkasutatavate teenuste mahu suurendamine vallas (tänavavalgustus, transport, spordirajatised, puhkealad);  taristu korrastamine, kaasajastamine ning uute planeerimine ja rajamine;  koostöö süvendamine avaliku, era- ja mittetulundussektori vahel valdkondlike eesmärkide täitmisel;  atraktiivse ja tuntud turismipiirkonna kujundamine;  korrastatud ajaveetmiskohad, vaatamisväärsused, ööbimine, toitlustamine;  tagada ja säilitada valla territooriumil tervislik elukeskkond, maastiku ja elustiku mitmekesisus ja loodusressursse säästev majanduslik areng;  pinna- ja põhjavee kaitsmine reostuse eest;  igal tasemel partnerlus – regionaalne, piirkondlik, rahvusvaheline – on Sauga vallale tähtis. Eriti, kui arvesse võtta valla geograafilist paiknemist. Selline vaatenurk aitab saavutada paremat arengustrateegiat. 16 16 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 11.02.2015 määrusega nr 4; https://www.riigiteataja.ee/akt/426032013013 17 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 21.04.2011 määrusega nr 16; https://www.torivald.ee/documents/17490539/18311732/Sauga+valla+arengukava+2011- 2020.pdf/3074e60c-fe62-4533-a55b-f57e9b338bcf 17 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 3.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad Põhja-Pärnumaa valda läbivad Pärnu ja Navesti jõed. Põhja-Pärnumaa vallal on uus kehtiv ühinemisjärgne arengukava: Põhja-Pärnumaa arengukava aasani 203018. Arengukava otseselt ei toeta teemaplaneeringu algatamist ning eraldi tegevusi Pärnu jõe arendamiseks välja ei ole toodud, kuid kaudsed seosed on olemas. Alljärgnevat on välja toodud Põhja-Pärnumaa valla asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused. Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203019 on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava periood on 2019-2030. Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:  avalikus ruumis liikumis- ja puhkevõimaluste avardamine (skatepark, mänguväljakud, pingid, valgustus, välijõusaalid jne);  valla poolt hooldatavate haljasalade korrashoiuhanke korraldamine;  kõnniteed alevites. Arengukavas ei ole välja toodud tegevusi, mis oleksid otseselt seotud valda läbivate jõgedega ja nende kallastega. Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava20 on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut aastatel 2020 - 2032. Arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. 3.3. Ruumilise planeerimise dokumendid 3.3.1. Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ koostamise ülesanne on sätestatud ka Pärnu maakonna planeeringus21 (edaspidi maakonnaplaneering). Selle kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus- ja kultuuriväärtusi veealal ja jõe lähialadel. Pärnu jõe alamjooks ja selle lähialad on maakonnaplaneeringus kõrgelt väärtustatud. Pärnu jõgi on avalikult kasutatav veekogu ja määratud kui kaunis veetee. Jõega piirnevad väärtuslikud maastikud: Pärnu rand ja vanalinn, Pärnu rannaniit, Niidu-Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi linn, Tori alevik, Vändra, Soomaa, Vihtra–Suurejõe–Kurgja jõemaastik. Jõe äärde on määratud kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Siin saab nautida looduse ja maastike erinevaid väärtusi. Jõe kaldaalad on määratud maakonna taseme rohelise võrgustiku koridori osaks. 18 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 19 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 20 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 1; http://www.pparnumaa.ee/uvk- arendamise-kava 21 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142 18 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Maakonnaplaneeringus on välja toodud Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamise põhimõtted, millega tuleb arvestada ka planeeringu koostamisel. 3.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus22 (edaspidi mereplaneering) on olulisteks teemadeks meretransport, puhkemajandus ja turism (supluskohad, veemotosport, sport) ning ohutus, mis kõik on seotud omakorda ka maakonna suurimal jõel toimuvaga. Sellest tulenevalt on loogiline ja otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda Pärnu jõel toimuvaga ühtseks tervikuks. Mereplaneeringus on toodud mereruumi kasutuspõhimõtted ja tingimused kasutusviiside lõikes (kalandus, vesiviljelus, sadamad, taliteed ja jäärajad, puhkemajandus ja turism, kultuuriväärtused ja merebioloogia, taastuvenergeetika, maavarad ja kaadamisalad, taristu, riigikaitse, mereohutus, lennundus), millega tuleb arvestada ka teemaplaneeringu koostamisel. 3.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering Soomaa piirkonna teemaplaneeringu23 ala piirneb põhjast Pärnu jõega, lõunast Tartu–Viljandi– Kilingi-Nõmme maanteega, idast Viljandi–Suure-Jaani maantee, läänest kohalike teede ja Reiu jõega. Planeeringuga on määratud ruumilise arengu põhimõtted ja prioriteedid, olulisemad sotsiaalse ja tehnilise taristu objektid, maa- ja veealade kasutamistingimused rahvuspargis. Planeeringus keskendutakse transpordi ja kohalike teenuste kättesaadavusele, teede ja sildade seisukorrale, turismi arendamisele, puhkealade ja matkaradade väljaarendamisele, elektri- ja internetiühenduste kättesaadavusele ning elanike turvalisuse tagamisele. Antakse hinnang rahvastiku muutustele, näidatakse võimalused vanade talukohtade kasutusele võtmiseks rahvuspargis. Välja on toodud kauni veelõiguna Pärnu jõgi koos Navesti ja Halliste lisajõgedega ning kauni vaatega koht Pärnu jõel Taali metskonna juures. Planeering on aluseks kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Soomaa piirkonna teemaplaneeringu ja käesoleva teemaplaneeringu alad osaliselt kattuvad, seega tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolusid nende planeeringute vahel. 3.3.4. Pärnu linna üldplaneeringud Kehtiva (ühinemiseelse) Pärnu linna üldplaneeringu 2001-202524 kohaselt on linna üheks oluliseks arengu põhisuunaks Pärnu kui turismikeskus ja kuurortlinn. Üldplaneering annab suunised ja tingimused rannaala ning Pärnu jõe ja kallaste aktiivse kasutuse ja atraktiivsuse eksponeerimiseks. Arvestades kuurordipiirkonna ajaloolise arenguga ning suure linnaruumilise väärtusega on üldplaneeringus asetatud rõhk rannapiirkonna säilitamisele koos vähese uusehituse ja olemasolevate asutuste arengupotentsiaali maksimaalse ärakasutamisega. Esitatud on ka tingimused detailplaneeringute koostamiseks, detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. Kehtivas (ühinemiseelses) Paikuse valla üldplaneeringus25 on tähelepanu pööratud turismiga seotud infrastruktuuri arendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Turismimagnetina on väljatoodud Pärnu jõe ja Reiu jõe suudmeala. Kavandatud on supluskohad, sadamakoht ning välja toodud ka võimalikud maalihke kohad. 22 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152; https://maakonnaplaneering.ee/143 23 Riigihalduse minister kehtestas 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182; https://maakonnaplaneering.ee/159 24 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26; https://parnu.ee/failid/YP/YP_kehtiv/YP_2001-2015.pdf 25 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 8; https://www.riigiteataja.ee/akt/421122013051 19 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Koostamisel on Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ 26. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning omavalitsuse sidumine üheks tervikuks. Uue üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid on:  avaliku linnaruumi kvaliteedi tõus ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks;  kesklinna ja rannaala ühenduse ja kasutatavuse parandamine;  veeäärsete alade väärtustamine ja kasutusvõimaluste suurendamine;  rannaala laiendamine ning funktsionaalsuse parandamine nii Raeküla kui ka Pärnu jõe suudme suunal;  Pärnu jõe ja jõekallaste avamine sh kalda aladele eelistatult avalike ruumide ja avalikult kasutatavate ehitiste arendamine;  kohalikku eripära rõhutavate avaliku ruumi arenduskontseptsioonide ellu viimine;  kvaliteetse suvekaubanduse soodustamine läbi keskkonda rikastavate terviklahenduste;  külastatava linnaruumi laiendamine (rannaala, jõekaldad, miljööväärtuslikud hoonestusalad) ja sidumine maakonna puhke ja külastuskohtadega. Teemaplaneeringu koostamisel tuleb eelkõige arvestada Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ lahendusega ning seal toodud põhimõtetega. 3.3.5. Tori valla üldplaneeringud Kehtivas (ühinemiseelses) Tori valla üldplaneeringus27 käsitletakse valla ruumilist arengut aastani 2024. Üldplaneeringu kohaselt on maakonnaplaneeringuga määratud Tori väärtusliku maastiku suurim looduslik väärtus Pärnu jõgi ja jõekaldad. Vältida tuleb Pärnu jõe ja Navesti jõe loodusalade piires jõgede kaldajoone muutmist ja süvendustöid. Kui need osutuvad siiski vajalikuks, tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed, mis selgitatakse välja konkreetse KSH käigus. Üldplaneering annab üldised veekogude kaldaalade kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja ehitamisele. Kehtiv (ühinemiseelne) Sauga valla üldplaneering28 annab üldised veekogude kaldaalade kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja ehitamisele. Antakse soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse osas Pärnu jõe kallastel asuvatel maakonnaplaneeringuga29 määratud väärtuslikel maastikel: Niidu–Tammiste metsamaastik (Tammiste küla) ja Sindi (Kiisa, Vainu ja Pulli külade jõepoolne osa). Kehtivas (ühinemiseelses) Sindi linna üldplaneeringus30 on tähelepanu pööratud Pärnu jõe kallaste arendamisele, et tagada väärtuslikud alad elanikele ja linna külastajatele avalikuks 26 Vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2; https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel- uldplaneeringud/yldplaneering2025 27 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 29.12.2009 määrusega nr 22; https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac 7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 28 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97; https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566- ff16d53f91a5?version=1.0 29 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152; https://maakonnaplaneering.ee/143 30 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsusega 110; https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907440/Sindi+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/39d2b81b- db59-49e9-8712-b2fb08e7ccfc?version=1.0 20 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu kasutuseks linna ühtses rohevõrgustikus. Üldplaneeringuga on ette nähtud olemasolevate rohealade säilimine, nende heakorrastamine ja kergliiklusteedega sidumine. Tuuakse välja, et Pärnu jõgi avaliku veekoguna on linnamiljöö hinnatud element ning et Pärnu jõe kaldaid peetakse hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Üldplaneering annab tingimused planeerimiseks ja ehitamiseks veekogude kallastel. Uue, koostatava Tori valla üldplaneeringu31 üldine eesmärk on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt täpsustatakse planeerimise käigus muuhulgas väikesadamate võimalikud asukohad (nt Sindi kalasadam), avalikult kasutatavate paadi veeskamise kohtade vajadus (päästetöödeks, turismi arendamiseks, rekreatsiooniks jmt) ja asukohad, määratakse supelranna ala, kõrgveepiir suurte üleujutusaladega siseveekogul, kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused, kalda ehituskeelu vööndi suurendamine/vähendamine. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse ka uuring: Sauga ja Pärnu jõe kallastel ehituskeeluvööndi suurendamise/vähendamise vajaduse analüüs ja asukohtade määramine. Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Tori valla kehtivates üldplaneeringutes toodud põhimõtetega ning teha koostööd Tori Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu lahendus ja uus koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas. 3.3.6. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud Kehtiva (ühinemiseelse) Vändra valla üldplaneeringu32 kohaselt on Vändra piirkonna üheks arengu põhimõtteks kohalike keskkonnaväärtuste (metsad, jõed, looduskaitseobjektid) hoidmiseks vajalik seinise puhta looduskeskkonna säilitamine ja maategevusalade soodustamine. Puhke- ja turismivõimaluste parandamiseks on vajalik ligipääsude loomine veekogude kallasradadele ning sobivate kohtade korrastamine ja avamine avalikuks kasutamiseks. Ühtlasi on üldplaneeringus toodud maa- ja veealade kasutamis- ja ehitamistingimused. Üldplaneeringus nähakse ette perspektiivsed matarajad, supluskohad ja paadisillad. Lisaks on määratud miljööväärtuskikud objektid ja väärtuskikud maastikud. Koostamisel on uus, ühinemisjärgne Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering.33 Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt määratakse planeeringu koostamisel supelranna ala, märgitakse siseveekogude kõrgveepiir, määratakse väärtuslikud maastikud, määratakse kallasrajale juurdepääsud ja kasutamise kord ning täpsustatakse jõgede ranna-, kaldapiirangut ning ehituskeeluvööndit arvestades juba kehtivaid detailplaneeringuid. Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põhja-Pärnumaa valla kehtivates üldplaneeringutes toodud põhimõtetega ning teha koostööd Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu lahendus ja uus koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas. 3.3.7. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering 34 hõlmab ala Pärnu linnas piki Pärnu jõge Kesklinna ja Papiniidu sildade vahelisel alal jõe akvatooriumi ja selle kaldaid joonis(t)el tähistatud osas. Pärnu jõge akvatooriumi planeeritud ala osas kasutatakse nii laevadega, väikelaevadega kui ka muude veesõidukitega sõitmiseks ning kalapüüdmiseks. Planeeringualal jões käiakse ka ujumas, 31 Algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114; https://www.torivald.ee/uldplaneering 32 Kehtestatud Vändra Vallavalitsuse 21.09.2010 määrusega nr 30; https://www.riigiteataja.ee/akt/417012013056 33 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53; http://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja- planeerimine/uldplaneering; planeering on koostamisel ning sisu osas materjalid puuduvad 34 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82; https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 21 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu kuid puudub avalik suplusrand. Jõge kasutatakse talvel uisutamiseks, suusatamiseks ja kalapüügiks. Pärnu linna asustusüksuse osas on planeeringu lahendus kantud kehtivasse Pärnu linna ÜP-sse. Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneering35 eesmärk on rajada kinnistule ja selle vahetusse lähedusse Pärnu jõele Läänemere Kunstisadama hooned. DP eskiisi valmides viidi läbi Natura eelhindamine ja keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju strateegilise hindamine jäeti algatamata. DP-ga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, kavandades moodustatava Lai tn 2 kinnistu alale ühiskondlike hoonete maa (Üh) juhtotstarve ja vähendades üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi ulatust. Paikuse alevis Reiu jõe kaldal kehtib Vesiroosi tn 9 maaüksuse ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering36, mille eesmärgiks on muuta kinnistu ehitusõigust, eeskätt suurendada hoonestusala ja lubatud ehitusalust pinda. Detailplaneering on vastavuses Paikuse valla üldplaneeringuga ja arengukavaga. Antud detailplaneering suurendab varem kehtestatud hoonestusala ja ehitusalust pindala tagades seejuures nõuetekohased tuleohutuskujad ja jõe ehituskeeluvööndi. Paikuse alevikus Reiu jõe kaldal kehtib Keraamika tn 1 ja Lehe kü ühe osa ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering37, millega kavandatakse veekeskust. Samuti kehtib Paikuse alevikus Kiviaja küla ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering38. Detailplaneeringu ala piirneb põhjas Pärnu jõega, läänesuunas Reiu ja Pärnu jõega. Planeeringuga kavandatakse Kiviaja kinnistule kiviaja küla teemapark kahe majaga mille ehitusalune pind on kokku kuni 140 m2 ning kaks ujuvat paadisilda. Planeeringut täpsustai ning kehtestati osaliselt uuesti. Täpsustuse peamine eesmärk on kaldakindlustusega jalgtee kavandamine Pärnu ja Reiu jõe kalda ehituskeeluvööndisse paadisildade vahele. Detailplaneering on Paikuse valla üldplaneeringu kohane. Paikuse aleviku Vesiroosi tn 3 ja 5 kinnistute ja sellel lähiümbruse maa-ala detailplaneeringu39 eesmärgiks on rajada Reiu jõe paremkaldale Reiu külalissadam, mis koosneb kaist, administratiivhoonest ja ligipääsuteest koos haljastusega. Sadamaala suuruseks on 1,7 ha. Sadam kavandatakse 12 merekaatri, 16 purjeka ning 17 väiksema mootoraerupaadi. Läbi on viidud ka keskkonnamõju strateegilise hindamine ning KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 06.05.2010 korraldusega nr PV 6-8/10777-4. Tegemist on Paikuse valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu linnas planeeringualal kehtivate detailplaneeringutega. 3.3.8. Tori valla kehtivad detailplaneeringud Planeeringualal on ühinemiseelses Tori vallas kehtestatud kuus detailplaneeringut ning ühinemisjärgses Tori vallas kaks detailplaneeringut:  Rätsepa külas Vardissaare I katastriüksuse detailplaneering40. Planeeringuala asub Navesti jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine.  Urumarja külas Vesivärava katastriüksuse detailplaneering41. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut. 35 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.09.2016 otsusega nr 85; https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1401327 36 Kehtestatud Paikuse Vallavalitsuse 19.05.2014 otsusega nr 21 37 Kehtestatud Paikuse vallavolikogu 22.01.2007 otsusega nr 2 38 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 19.04.2010 otsusega nr 9; täpsustatud ja uuesti kehtestatud 39 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 17.05.2010 otsusega nr 15 40 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr 69 41 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 18.06.2014 otsusega nr 27 22 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  Urumarja külas Vesiveski kinnistu detailplaneering42. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut.  Tohera külas Tõkkeoja kinnistu detailplaneering43. Planeeringuala asub Navesti jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeeringuga kavandatav muudab kehtivat Tori valla Üldplaneeringut.  Kõrsa külas Matsi kinnistu detailplaneering44. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal ning kinnistule planeeritakse 12 ühele perele mõeldud ehitusõigusega krunti, teemaa krunt, üldkasutusega krunt, põllumajandusliku kasutusega krunt ja krunt alajaama rajamiseks. Planeering ei muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut ning planeeritava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.  Muraka külas Kärestiku kinnistu detailplaneering45. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal ning planeeringu eesmärk on olemasoleva elamumaa jagamine kaheks katastriüksuseks, uuele katastriüksusele ehitustingimuste määramine elamuehituseks ja abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatav muudab kehtivat Tori valla üldplaneeringut, tehes ettepaneku vähendada Pärnu jõe ehituskeeluvööndit.  Rätsepa külas Kivikeldri kinnistu detailplaneering 46. Planeeringuala asub Navesti jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Detailplaneering ei muuda Tori valla kehtivat üldplaneeringut. 3.3.9. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud Planeeringualal on ühinemiseelses Vändra vallas kehtestatud üks detailplaneering ning ühinemisjärgses Põhja-Pärnumaa vallas mitteühtegi detailplaneeringut:  Kurgja külas TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse rajamise detailplaneering47. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal. TTÜ soovib arendada planeerngualal välja TTÜ maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse. Detailplaneering ei muuda Vändra valla kehtivat üldplaneeringut. 42 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 16.12.2015 otsusega nr 49 43 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.01.2016 otsusega nr 1; üle kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.09.2019 otsusega nr 185 44 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 31.08.2016 otsusega nr 33 45 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 21.06.2017 otsusega nr 20 46 Kehtestatud Tori Vallavalitsuse 25.10.2018 korraldusega nr 841 47 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 15.10.2013 otsusega nr 39 23 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 2). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured erinevused Pärnumaa eri osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väikesem asustustihedus on Sindist ülesvoolu. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus. Joonis 2. Planeeringuala paiknemine48 Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav. 48 Allikas: Lähteülesanne Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu koostamiseks 24 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), sest Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav49 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), sest ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringalasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks planeerimiseks eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga. Mõjualana (lisaks planeeringualale) käsitletakse planeeringuala piirist ca 5 km laiust puhverala, mida iseloomustab tihe seotus planeeringualaga (vt Joonis 1). Mõjutatav keskkond, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga, koosneb erinevatest loodus- ja tehiskeskkonna, kultuurilise ning sotsiaal-majandusliku keskkonna elementidest:  vooluveekogud, sh Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi ja Navesti jõgi;  reljeef ja geoloogilised tingimused, sh lihkeohtlikud piirkonnad ja radoonisisaldus pinnases;  kaitstavad loodusobjektid, sh kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid;  vääriselupaigad;  kultuuriväärtused, sh kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid, maaehituspärand, militaarpärand, pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja ilusad vaated;  asustus ja maakasutus;  ettevõtlus, sh tööstus, turism, laevandus ja sadamad, metsandus, põllumajandus;  teedevõrk, sh sõiduteed, kergliiklusteed, matkarajad, raudtee, veeteed;  sillad ja paisud. Mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt mõjutatavatest keskkonnaelementidest ning teemaplaneeringu seisukohast olulisematest objektidest ja teemadest vt Lisa 1. 49 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani. 25 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 5. Natura eelhindamine Natura eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib avaldada mõju Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Natura-eelhindamine põhineb ettevaatuspõhimõttel. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude osas, tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine (seega ka KSH50) on kohustuslik, kui eelhindamise tulemusena jõutakse järgmistele järeldustele: 1) ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks; 2) tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele. 5.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Teave teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kohta on toodud KSH eelhinnangu peatükis 2. Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. 5.2. Mõjuala ulatuse määratlemine Teemaplaneering keskendub Pärnu jõele, kuid planeeringualaks on määratletud märksa laiem piirkond, mis võib olla ruumiliselt seotud erinevate jõe kasutusvaldkondadega. Seega tuleb ka mõjualana käsitleda kogu planeeringuala. Mõju Pärnu jõest kaugemal paiknevatele Natura aladele on siiski vähetõenäolised. Olulised mõjud väljaspool planeeringuala võib välistada ning seega võib mõjuala piiritleda planeeringualaga. Koosmõju teiste projektide ja kavadega võib avalduda eelkõige Pärnu jõe kallastel ja jõe alal. Seega võib koosmõju avalduda seoses jõega ristuvate kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega, näiteks kavandatavad Rail Balticu raudtee ja jõega ristuvate teede sillad. Koosmõju pole välistatud ka seoses olemasolevate tegevuste ja kavandatavate arendustega jõe kallastel. 5.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus 5.3.1. Pärnu jõe loodusala Pärnu jõe loodusala (EE0040345) üldpindala on 860,01 ha, sellest maismaa pindala 92,4 ha ja siseveekogude pindala 762,1 ha. Loodusala hõlmab valdava osa Pärnu jõe veealast (suudmest kuni Paide linnani) ning lisaks osaliselt ka Vodja ja Esna jõe. Loodusalale jääb kogu planeeringuga käsitletav Pärnu jõe lõik. Planeeringuala ulatuses hõlmab loodusala vaid jõe veeala ja lisaks mõnd jõesaart, jõe kalaalad loodusalale ei jää. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530); 50 Lähtuvalt KeHJS-es sätestatust tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia KSH menetluse käigus. 26 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Planeeringuala piires esineb loodusalal vaid elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpe lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) planeeringualal ega selle lähistel ei asu, viimased asuvad Türi ja Paide vahelise jõelõigu piirkonnas, kus loodusalasse on hõlmatud ka suurem maismaa ala. Pärnu jõe loodusala kui Natura 2000 võrgustiku ala kaitstakse Eestis looduskaitseseaduse alusel peamiselt Pärnu jõe hoiualana51, mis maakonnapõhiselt on jagatud kaheks – hoiuala Järva maakonnas ja hoiuala Pärnu maakonnas. Planeeringualale jääv loodusala osa jääb terves ulatuses Pärnu maakonnas paiknevale Pärnu jõe hoiualale (KLO2000293). Loodusalale on koostatud kaitsekorralduskava.52 5.3.2. Reiu jõe loodusala Reiu jõe loodusala (EE0040384) pindala on 105,39 ha, millest 10,7 ha moodustab maismaa ja 94,7 ha siseveekogud. Loodusala hõlmab Reiu jõe veeala. Planeeringualale jääb Reiu jõe suudmeosa 1,1 km ulatuses ehk väike osa loodusalast. Reiu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia). Reiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Reiu jõe hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-202553. 5.3.3. Soomaa loodusala Soomaa loodusala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja siseveekogud 386,9 ha. Soomaa loodusala paikneb planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga loodusala piir kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk alasid lahutab pool jõe veeala. Soomaa loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla 51 Moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247 52 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnujoe_la_kkk_2015-2024_1.pdf 53 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 27 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur- kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Loodusala on siseriiklikult kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-202154. 5.3.4. Soomaa linnuala Soomaa linnuala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja siseveekogud 386,9 ha. Linnuala kattub Soomaa loodusalaga (vt ptk 5.3.3). Soomaa linnuala paikneb planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga linnuala piir kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk alasid lahutab pool jõe veeala. Soomaa linnuala kaitse-eesmärk: - liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Analoogselt Soomaa loodusalaga on Soomaa linnuala kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (vt ptk 5.3.3). 5.3.5. Pärnu lahe linnuala Pärnu lahe linnuala (EE0040346) pindala on 110 426,5 ha, millest enamuse moodustab mereala, maismaaosa moodustab 3884,6 ha ja siseveekogud 37 ha. Planeeringuala piiresse jääb väike osa loodusalast Pärnu lahel Pärnu jõe suudme piirkonnas. Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärk: - liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba- 54 Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/soomaa_rp_kkk_2012_2021.pdf 28 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Pärnu lahe linnuala on siseriiklikult kaitstud Pärnu lahe hoiualana. Kaitsekorralduskava pole alale koostatud. 5.3.6. Rannaniidu loodusala Rannaniidu loodusala (EE0040348) pindala on 396,95 ha, millest maismaa moodustab 291,3 ha ja siseveekogud 11,9 ha. Loodusala paikneb Pärnu linnas ja kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu jõe suudmeala lähistel. Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris); Rannaniidu loodusala on siseriiklikult kaitstud Rannaniidu looduskaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-202055. 5.3.7. Pärnu loodusala Pärnu loodusala (EE0040347) pindalaga 518,8 ha kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal loodusala põhjaservas. Pärnu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080). Pärnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Pärnu maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-202156. 5.3.8. Navesti loodusala Navesti loodusala (EE0040333) pindala on 9,7 ha sellest maismaa 0,4 ha siseveekogud 9,3 ha. Loodusala hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul, mis jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km ülesvoolu. Loodusala paikneb kogu ulatuses planeeringualal. Navesti loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); 55 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_rannaniidu_lka_kkk_2011- 2020.pdf 56 Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_mka_kkk_2012-2021.pdf 29 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Navesti loodusala on siseriiklikult kaitstud Navesti hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-202257. 5.3.9. Saarjõe loodusala Saarjõe loodusala pindala on 1759,1 ha, sellest moodustab maismaa 1748,9 ha ja siseveekogud 10 ha. Loodusala jääb planeeringualale väiksemas osas. Saarjõe loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Saarjõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Saarjõe maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-202358. 5.3.10. Tellissaare loodusala Tellissaare loodusala pindala on 352,7 ha, sellest moodustab maismaa 351,1 ha ja siseveekogud 1,6 ha. Loodusala jääb kogu ulatuses planeeringualale. Tellissaare loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Tellissaare loodusala on siseriiklikult kaitstud Tellissaare hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022.59 5.3.11. Tori põrgu loodusala Tori põrgu loodusala pindala on 2,1 ha, sellest moodustab maismaa 2 ha ja siseveekogud 0,1 ha. Loodusala piirneb Pärnu jõega ning haarab endasse ka selle veeala 0,1 ha ulatuses. Loodusala jääb kogu ulatuses planeeringualale ning paikneb Tori alevikus Pärnu jõe vasakkaldal. Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). 57 Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/navesti_hoiuala_kkk_2013_2022.pdf 58 Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023. Keskkonnaamet. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/saarjoe_mka_kkk_2014_2023.pdf 59 Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/tellissaare_hoiuala_kkk_2013-2022.pdf 30 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Tori põrgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Tori põrgu kaitstava looduse üksikobjektina. Kaitsekorralduskava pole ala kohta koostatud. 5.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine 5.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale Suurem osa Pärnu jõe loodusalast jääb planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja osa jõe keskjooksust. Teemaplaneeringu ülesandeks on erinevate Pärnu jõe kasutusega seonduvate valdkondade koordineerimine. Planeeringuga määratakse võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude rajatiste nagu sadamad, paadisillad, veeskamiskohad, sillad ja muud ülepääsukohad, kergliiklusteed, vaateplatvormid, supluskohad jne vajaduse, asukoha ja rajamise põhimõtted. Samuti planeeritakse jõe veeala kasutust eri aspektides: veeteed, veesport, kalapüük, supluskohad ja veel mitmed erinevad kasutusalad. Planeeringuga seatakse jõe kasutamiseks tingimused, et vältida kasutusalade vahelisi konflikte. Ühtlasi on eesmärgiks ka jõe ja selle veekeskkonna hea seisundi tagamine ning kaitseväärtuste tagamine. Tegevuste ja rajatiste planeerimine võimaldab nendega seotud negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja loodusalale minimeerida. Seega kaasnevad lisaks võimalikele negatiivsetele mõjudele planeeringuga ka positiivsed mõjud. Sildade, sadamate ja muude veekeskkonnaga kokku puutuvate rajatiste mõju veekeskkonnale avaldub põhiliselt nende ehitusetapis. Seoses veekaitsemeetmetega võib prognoosida, et rajatised ei mõjuta oluliselt veekvaliteeti, veerežiimi ja elustiku elupaigatingimusi. Ka kaldaalal ja laiemalt jõe valgalal kavandatud tegevused ja rajatised ei mõjuta tõenäoliselt oluliselt veekvaliteeti ega veerežiimi. Seoses loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga kavandatav selle kaasa toob), näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad avalduda mõningad mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need mõjud võivad osutuda ka positiivseks. Kokkuvõttes avaldavad jõe säästlikku kasutust reguleerivad tegevused loodusalale pigem positiivset mõju. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale negatiivseid mõjusid (eelhindamise etapis ei ole võimalik negatiivseid mõjusid välistada). Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline. Alljärgnevas tabelis (Tabel 1) on esitatud mõju eelhinnang ala kaitse-eesmärkidele. Tabel 1. Mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Elupaigatüübid Pärnu jõe loodusala jõe elupaigatüübi suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel tihti napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Tähtis on, et jõelõigud ei oleks paisudega isoleeritud. Elupaigatüüpi võivad mõjutada rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamispaigad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi Jõed ja ojad muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades (3260) elupaigatüübi veekvaliteeti. Elupaigatüübile võivad avalduda kumulatiivsed mõjud seoses jõega ristuvate infrastruktuuriobjektide (nt Rail Balticu raudtee) või jõe kallastel paiknevate suuremate arenduste rajamisega. Kumulatiivsed mõjud võivad avalduda elupaigatüübi veekvaliteedile koos jõe valgalalt lähtuva hajukoormuse võimaliku suurenemisega ja võimalike uute punktkoormusallikate tekkega. 31 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Loodusala kaitsekorralduskava (koostatud 2015) kohaselt veeliiklusel oluline mõju puudub ning praegu veeliikluse piiramiseks põhjus puudub. Samas ei saa kava kohaselt välistada ettenägematuid mõjusid veeliikluse arenemisel ja laienemisel. Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui ala kaootiline kasutamine. Eelhindamise etapis ei ole teada teemaplaneeringuga kavandatavate rajatiste hulk, paigutus ja muud iseärasused, samuti pole teada jõe kasutuse võimaliku intensiivistumise määr. Konkreetsed üksikrajatised või tegevused elupaigale ilmselt olulisi mõjusid ei avalda, kuid kõigi kavandatavad objektide ja tegevuste mõjud summaarsena ning kumuleerununa muude arendustega mõjudega võivad osutuda oluliseks. Seega ei saa täielikult välistada ebasoodsate mõjude avaldumist elupaigatüübile, kuigi oluliste ebasoodsate mõjude avaldumine elupaigatüübile on pigem vähetõenäoline. Lamminiidud Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud (6450) elupaigatüübile puuduvad. Puisniidud Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud (*6530) elupaigatüübile puuduvad. Liigid Pärnu jõe loodusalast on hingu jaoks sobilikuks elupaigaks hinnatud Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km) ehk kogu planeeringualale jääv jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B). Hinki võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide Harilik hink rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava (Cobitis taenia) kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta. Kuna jõelõikude süvendamise ja jõesängi muutmise vajadus ning ulatus pole praeguses etapis teada, ei saa täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid liigile. Olulised ebasoodsad mõjud on siiski vähetõenäolised. Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava raames tehtud vee-elustiku ekspertiisi põhjal (ekspertiis tehti enne Sindi paisu lammutamist) on võldase jaoks hea elupaigalise kvaliteediga jõelõikudeks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed60 jõelõigud Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Sindi paisuni (119,8…15,7 km suudmest). Rahuldav on võldase elupaigaline kvaliteet järgmistel aladel: Pärnu jões potamaalset61 tüüpi jõeosades Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi-Särevere languni (119,8…101,2 km suudmest) ja Sindi paisu alusel langul (15,7…14,8 km suudmest). Kesise võldase elupaigalise kvaliteediga on Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosad Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest). Harilik võldas Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning (Cottus gobio) üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B). Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta. Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile. Kuni Sindi paisu lammutamiseni esines jõesilm Pärnu jões vaid suudmest kuni Sindi Jõesilm paisuni ning kudes regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul. (Lampetra Praeguseks on liigi levila laienenud, sest Sindi kärestikust ülesvoolu jäävad fluviatilis) kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga jõelõigud on samuti jõesilmule kudemiseks 60 Kiirevooluline jõelõik 61 Aeglase vooluga jõelõik 32 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Kaitse-eesmärk Võimalik mõju sobivad. Sigimisalaks sobivate jõelõikude kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal on hinnatud 19,1 km. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B). Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, seega võivad mõjud seoses planeeringuga olla liigile nii negatiivsed kui ka positiivsed. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile. Lõhele sobivateks koelmualadeks on Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud kuni Esna jõe suudmeni (118,7 km suudmest). Enne Sindi paisu likvideerimist oli Pärnu jões ja ühtlasi Pärnu jõe loodusalal lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik. Võimalike koelmualade kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal peale rändetõkkeks oleva Sindi paisu lammutamist on hinnatud 15,15 km. Seega võib eeldada, et liigi levila loodusalal on suurenemas ja seisund paranemas. Lõhe (Salmo Natura 2000 standardandmebaasi järgi on lõhe Pärnu jõe loodusalal haruldane (R) ning salar) üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B). Lõhe soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna lõhe on püügikala, mõjutab liigi arvukust ka kalapüük. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile. Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Pärnu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Jändja, Vihtra, Rae, Tori-Jõesuu, Oore ja Sindi piirkondadest. Paksukojalise jõekarbi levikualaks Pärnu jõe loodusalal võib lugeda jõelõiku Jändja paisust kuni suudmeni. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Pärnu jõe loodusalal Paksukojaline tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on väga hea (A). jõekarp (Unio Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks crassus) veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada. Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile. Kuna praeguses etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele, siis on vajalik planeeringu koostamise etapis Pärnu jõe loodusala osas läbi viia Natura asjakohane hindamine. 5.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale Reiu jõe loodusala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,2 km pikkuse laevatatava jõelõigu ulatuses ehk väikeses osas nii loodusala pindala mõistes kui ka loodusalale jääva jõelõigu pikkuse mõistes. Planeeringuga käsitletavast alast on enim kasutatav Pärnu jõe alamjooks. Reiu jõe alamjooks on samuti suhteliselt aktiivselt kasutatav, aga planeeringuga käsitletav Reiu jõe ala on kahe suurusjärgu võrra väiksem kui Pärnu jõe planeeritav osa. Seega on võimalike rajatiste hulk ja mõjurite hulk summaarselt oluliselt väiksem kui Pärnu jõe puhul. Juhul, kui planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse rajatisi, või intensiivistub jõe veeala kasutamine, siis ei kaasne loodusala terviklikkusele olulisi mõjusid. Samuti ei kaasne tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid ala eesmärgiks 33 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260), sest tõenäoliselt mõjutatava elupaigatüübi ala on väga väike. Kuna mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale on eeldatavalt mitteolulised, siis tõenäoliselt ei avaldu olulisi mõjusid ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (paksukojaline jõekarp, harilik võldas, jõesilm, harilik hink). Seega ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei avaldu. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Reiu jõe loodusalale. 5.4.3. Võimalik mõju Soomaa loodusalale Soomaa loodusala paikneb planeeringuala kagupiiril. Pärnu jõest eraldab loodusala ca 7,6 km pikkune Navesti jõe lõik. Loodusala piirneb Navesti jõega nii, et ala piir kulgeb piki jõe telgjoont ja loodusala piir kulgeb piki jõe kallast (loodusala ei hõlma jõge). Teemaplaneering Navesti jõe kasutust ei reguleeri. Seega igasugused otsesed ruumilised mõjud Soomaa loodusalale puuduvad. Kuna loodusalale jääv Navesti jõe osa paikneb planeeringualaga käsitletavast Pärnu jõe lõigust ülesvoolu, siis vahetuid mõjusid Navesti jõe veekeskkonnale ja loodusala veealadele ja maismaa aladele ei avaldu. Ka pole ette näha mingeid kaudseid mõjusid loodusalale. Seega puuduvad ka ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärkideks olevatele elupaigatüüpidele ning liikidele. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Soomaa loodusalale. 5.4.4. Võimalik mõju Soomaa linnualale Soomaa linnuala kattub oma piiridelt Soomaa loodusalaga. Linnuala paikneb planeeringuala kagupiiril. Pärnu jõest eraldab linnuala ca 7,6 km pikkune Navesti jõe lõik. Linnuala piirneb Navesti jõega lõunas ning planeeringuala põhjas. Planeering Navesti jõe kasutust ei reguleeri. Seega igasugused otsesed ruumilised mõjud Soomaa linnualale puuduvad. Linnualale jääv Navesti jõe osa paikneb planeeringuga käsitletavast Pärnu jõe lõigust ülesvoolu, seega vahetuid mõjusid Navesti jõe veekeskkonnale ja linnuala veealadele ja maismaa aladele ei avaldu. Ka pole ette näha mingeid kaudseid mõjusid linnualale ja selle terviklikkusele. Seega võib järeldada, et puuduvad ka ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärkideks olevatele linnuliikidele. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Soomaa linnualale. 5.4.5. Võimalik mõju Pärnu lahe linnualale Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning ei ulatu linnuala piiridesse. Planeeringuala jääb linnualast kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele. Samuti ei hõlma planeeringuala rannikualasid, kus võib olla linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi pesitsusalasid. Planeeringualaga piirnevatel muulidel pole inimeste liikumise tõttu tõenäoliselt olulisel määral pesitsuspaiku. Planeeringuga pole ette näha rajatisi ega tegevusi, mis mõjutaks olulisel määral linnualale jäävat merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu pole tõenäolised. Tõenäoline pole ka selline häiringute taseme tõus seoses planeeringuga, mis võiks linnuala kaitse- eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada. Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses teemaplaneeringuga mõjud Pärnu lahe linnuala terviklikkusele puuduvad, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Pärnu lahe linnualale. 34 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 5.4.6. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale Rannaniidu loodusala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal jõe paremal kaldal esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis62 elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad jõega loodusala kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi emaputke elupaigad. Mõjud loodusalale on võimalikud juhul, kui loodusalal kavandatakse planeeringuga rajatisi või objekte. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral, sest loodusala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud loodusalale ja ka selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitse-eesmärgiks olevale emaputkele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele – rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) – mõjud puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää. Kuna ebasoodsaid mõjusid elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ja kaitse-eesmärgiks oleva emaputke elupaikadele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Rannaniidu loodusala osas viia läbi Natura asjakohane hindamine. 5.4.7. Võimalik mõju Pärnu loodusalale Pärnu loodusala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal loodusala põhjaservas. Loodusala jääb Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade ja Paide manteega. Loodusala eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ega veekogudega seotud liike. Pärnu jõe alal ja kallastel kavandatavad rajatised ning tegevused loodusala ei mõjuta. Rajatiste ja tegevuste kavandamine alale või selle piirile on ebatõenäoline. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii loodusalale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Pärnu loodusalale. 5.4.8. Võimalik mõju Navesti loodusalale Navesti loodusala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca 4 km ülesvoolu. Loodusala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud Navesti jõe ja loodusala veekeskkonnale puuduvad. Pole tõenäoline, et teemaplaneeringuga kavandatakse objekte või rajatisi loodusalale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii loodusalale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Ebasoodsad mõjud puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline jõekarp). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Navesti loodusalale. 5.4.9. Võimalik mõju Saarjõe loodusalale Saarjõe loodusala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel. Navesti jõkke suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult jõe 62 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt. 35 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb loodusala Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Pole tõenäoline, et teemaplaneeringuga kavandatakse objekte või rajatisi loodusalale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii loodusalale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele ja liikidele. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Saarjõe loodusalale. 5.4.10. Võimalik mõju Tellissaare loodusalale Tellissaare loodusala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Pole tõenäoline, et teemaplaneeringuga kavandatakse objekte või rajatisi loodusalale või selle naabrusesse. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii loodusalale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Tellissaare loodusalale. 5.4.11. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale Tori põrgu loodusala jääb planeeringualale ja paikneb Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal (0,1 ha) ka Pärnu jõe veeala. Ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt ala kaitse-eesmärke ei mõjuta. Loodusala ja selle eesmärke võivad mõjutada rajatised (sh külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused. Mõjud ala terviklikkusele ja ebasoodsad mõjud elupaigatüüpidele on küll vähetõenäolised, kuid praeguses etapis neid täielikult välistada ei saa. Seetõttu on vajalik teemaplaneeringu koostamise etapis Tori põrgu loodusala osas viia läbi Natura asjakohane hindamine. 5.5. Eelhindamise tulemused Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole teemaplaneeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses Pärnu jõe teemaplaneeringu aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib nende alade kaitse-eesmärke mõjutada. Seetõttu tuleb teemaplaneeringu koostamise etapis eelnimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine. Ülejäänud planeeringualale jäävate loodusalade (Reiu jõe loodusala, Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud välistada ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 36 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 6. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 6.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine. Samuti on eesmärk loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine, jõe- ja kaldaala kasutajate vaheliste vastuolude määratlemine ning huvide tasakaalustamine. Teemaplaneeringu ülesanne on riiklike ja kohalike huvide välja toomine lähtuvalt looduskeskkonna (sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Samuti on teemaplaneeringu ülesanne Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale. Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade markeerimine, alade kitsenduste ja muude kasutamistingimuste määratlemine ja kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine aitab vähendada maalihetest tulenevaid võimalikke kahjustusi hoonetele ja rajatistele, suurendades sellega ohutust. Positiivse mõjuga on ka kaldaala tehnilise taristu objektide asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine. Positiivne mõju jõe- ja kaldaala kasutamisele on ka teistel planeeringuülesannetel – vt ptk 2.3 – sest need aitavad korrastada Pärnu jõe ja selle kaldavööndi maa- ja veekasutust, leides eesmärgipärased ja keskkonnasäästlikud lahendused ning luues eeldused tasakaalustatud arenguks. Eeltoodust tulenevalt on teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele on kokkuvõttes positiivne. 6.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus Maksimaalne radoonisisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal madal ehk 10–100 kBq/m3, olles madalam jõe Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelusse. Plaanitavad tegevused ei suurenda radooniriski. 6.3. Üleujutustega arvestamise vajadus Teemaplaneeringu üks ülesandeid on Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale. Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste. Oluline on rakendada üleujutuste riskijuhtimist, mille eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme. 37 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava63 koostati koos veemajanduskava ja selle juurde kuuluva meetmeprogrammiga. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Teemaplaneeringu koostamisel on oluline arvestada üleujutusohuga seotud riskipiirkonna olemasoluga ja veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline mõju inimestele ja nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv sõltub üleujutuse esinemise tõenäosusest (vt Tabel 2). Arvestada tuleb seejuures, et suurema tõenäosusega (sagedamini) toimuvad üleujutused on seotud Pärnu jõega. Tabel 2. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv lähtuvalt üleujutuse esinemise tõenäosusest64 Üleujutuse esinemise Elanike arv tõenäosuse % 0,1% (1000 a) 575 1% (100 a) 2754 2% (50 a) 3840 10% (10 a) 8564 Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted, reoveepuhastid jms). Üleujutused võivad ohustada kultuuriväärtuseid ja takistada liiklemist. Üleujutusohuga seotud riskide maandamise eesmärgid on määratud järgmises loogilises hierarhias:  üleujutusohuga seotud uute riskialade võimaluse tekkimise ennetamine;  üleujutuse vältimine;  üleujutuse eest kaitsmine ja selle tõrje;  üleujutuseks valmisoleku tagamine. Planeeringu koostamisel on soovitav arvestada Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevata asjakohaste materjalidega, sh üleujutusega seotud riskide hinnang, riskipiirkonna kaardid, üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava ja meetmed.65 Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad. 6.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele 6.4.1. Mõju kaitsealadele Pärnu rannaniidu looduskaitseala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal (jõe paremal kaldal) esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad 63 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf 64 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf 65 https://www.envir.ee/et/uleujutused 38 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu planeeringualale ja piirnevad jõega ala eesmärgiks olevate taimeliikide emaputke, kahkjaspunase sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja ahtalehise ängelheina elupaigad. Looduskaitsealale on võimalikud mõjud juhul, kui alale kavandatakse planeeringuga rajatisi, objekte või tegevusi. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral, sest kaitseala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud looduskaitsealale ja ka selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitse-eesmärgiks olevatele taimeliikidele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele – rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) – mõjud puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää. Kuna negatiivseid mõjusid alale ja elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitstavatele taimeliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Pärnu rannaniidu looduskaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega mõjusid vältida või leevendada. Niidu maastikukaitseala paikneb terves ulatuses planeeringualal ja piirneb Pärnu jõega. Ala ja selle kaitse-eesmärgiks olevaid käsitiivalisi võivad mõjutada jõe kaldale kavandatud rajatised või seal kavandatavad tegevused, sest kaitseala ulatub veepiirini. Kuna negatiivseid mõjusid alale ja kaitstavatele loomaliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Niidu maastikukaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega mõjusid vältida või leevendada. Pärnu maastikukaitseala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal loodusala põhjaservas. Kaitseala jääb Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade ja Paide maanteega. Ala eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ega veekogudega seotud liike. Pärnu jõe alal ja kallastel kavandatavad rajatised ja tegevused kaitseala ei mõjuta. Rajatiste ja tegevuste kavandamine alale või selle piirile on ebatõenäoline. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii maastikukaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja linnuliikidele. Saarjõe maastikukaitseala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel. Navesti jõkke suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult jõe veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb kaitseala Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Pole tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse objekte või rajatisi kaitsealale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii kaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele ja liikidele. Kaansoo mesimuraka kasvuala asub planeeringualal, kuid paikneb Pärnu jõest 2,1 km kaugusel. Alal puuduvad igasugused seosed jõe veekeskkonnaga. Rajatiste või tegevuste planeerimine kaitseala piirkonnas on ebatõenäoline. Seega mõjud kaitstavale alale ja selle eesmärgiks olevale liigile mesimurakale puuduvad. Mõju kaitstavatele parkidele Vahetult Pärnu jõe kaldale jäävad järgmised pargid: Pärnu rannakark, Annemõisa park, Sõpruse park, Sindi kirikupark, Taali mõisa park, Tori pastoraadi park ja Kurgja Linnutaja talu maa-ala. Parkidele võib mõjusid avaldada eelkõige jõe kallastel toimuv tegevus ja sinna kavandatavad rajatised. Tõenäoliselt on võimalik olulisi negatiivseid mõjusid parkidele vältida, kuid planeeringu koostamise protsessis tuleb parkide kaitse vajadusi silmas pidada. 6.4.2. Mõju hoiualadele Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) jääb valdavas osas planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa jõe keskjooksust. Jõe alale ja kallastele kavandatavad erinevad rajatised ning tegevused võivad mõjutad hoiuala ja selle veekeskkonda, kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ning kaitstavaid liike (hink, võldas, jõesilm, lõhe, paksukojaline jõekarp). Võimalike mõjude 39 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 5.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale). Kuna negatiivseid mõjusid hoiualale ja selle eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja kaitstavatele liikidele ei saa välistada siis tuleb planeeringu koostamise etapis mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Pärnu lahe hoiualast jääb planeeringuala kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning ei ulatu hoiuala piiridesse. Samuti ei hõlma planeeringuala rannikualasid, kus võib olla hoiuala kaitse- eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi pesitsusalasid. Planeeringualaga piirnevatel muulidel pole inimeste liikumise tõttu tõenäoliselt olulisel määral pesitsuspaiku. Planeeringuga pole ette näha rajatisi ega tegevusi, mis mõjutaksid olulisel määral hoiualale jäävat merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu ei ole tõenäolised. Tõenäoline pole ka selline häiringute taseme tõus seoses planeeringuga, mis võiks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada. Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses planeeringuga olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale puuduvad, samuti puuduvad olulised mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Reiu jõe hoiuala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,1 km pikkuse laevatatava jõelõigu ulatuses ehk väikeses osas nii hoiuala pindala mõistes kui ka hoiualale jääva jõelõigu pikkuse mõistes. Planeeringuga käsitletavast alast on enim kasutatav Pärnu jõe alamjooks. Reiu jõe alamjooks on samuti suhteliselt aktiivselt kasutatav, aga planeeringuga käsitletav Reiu jõe ala on kahe suurusjärgu võrra väiksem kui Pärnu jõe planeeritav osa. Seega on võimalike rajatiste hulk ja mõjurite hulk summaarselt oluliselt väiksem kui Pärnu jõe puhul. Juhul, kui planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse rajatisi või intensiivistub jõe veeala kasutamine, siis tõenäoliselt ei kaasne hoiualale olulisi mõjusid. Samuti ei kaasne tõenäoliselt olulisi mõjusid ala eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260), sest tõenäoliselt mõjutatava elupaigatüübi ala on väga väike. Kuna mõjud hoiualale ja selle veekeskkonnale on eeldatavalt mitteolulised, siis tõenäoliselt ei avaldu olulisi mõjusid ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (paksukojaline jõekarp, harilik võldas, jõesilm, harilik hink). Navesti hoiuala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca 4 km ülesvoolu. Hoiuala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud Navesti jõe ja hoiuala veekeskkonnale puuduvad. Pole ka tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse objekte või rajatisi hoiualale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Negatiivsed mõjud puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline jõekarp). Tellissaare hoiuala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Pole tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse objekte või rajatisi hoiualale või selle naabrusse. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele. 6.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele Mõju kaitstavatele liikidele Käesolevas punktis käsitletakse kaitstavaid liike väljaspool kaitstavaid alasid ja püsielupaiku ning liike, mis pole kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks. Pärnu jõe alal on registreeritud 10 kaitstava nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane, 40 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu habelendlane, suurkõrv) elupaigad ehk lennu- ja toitumisalad. Nahkhiiri võivad mõjutada sillad ja muud jõe kohal paiknevad rajatised, samuti võib mõju avaldada jõgede kaldaalade maastiku muutmine. Negatiivset mõju võib põhjustada kaldaalade valgustamisest tingitud valgusreostus. Kuna praeguses etapis pole võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ja negatiivseid mõjusid välistada, siis tuleb planeeringu koostamise käigus hinnata mõjusid nahkhiirtele ja vajadusel leida mõjusid vältivad ja leevendavad lahendused. Muude planeeringualal esinevate kaitstavate liikide elupaigad paiknevad Pärnu jõest eemal ning neile mõjude avaldumine pole tõenäoline. Mõju kivististele Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Pärnu jõgi ja selle kaldaalad pole rikkad kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole planeeringualal kivististe poolest rikkaid looduslikke paljandeid. Pärnu jõe alamjooksul paiknev Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivid. Paljandi alumisest osast võib leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid. Seoses planeeringuga pole olulised mõjud Tori paljandile tõenäolised, eriti arvestades seda, et ala on kaitstav kaitsealuse üksikobjektina (Tori põrgu) ja Tori põrgu loodusalana. Alamsiluri lubjakivid paljanduvad vaid jõe keskjooksul ja jõesängi põhjas, piirkondades kus jõgi pole laevatatav ning jõe süvendamine või muu sekkumine jõepõhja pole tõenäoline. Planeeringuga tõenäoliselt ei kavandata tegevusi ega maakasutust, mis võiks kaitsealuste kivististe leiukohti avada võid ohustada või soodustada kivististe eemaldamist nende leiukohtadest. Seega tõenäoliselt puuduvad planeeringuga seoses olulised negatiivsed mõjud kaitstavatele kivististele. 6.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele Mitte ükski planeeringualale jääv püsielupaik ei asu Pärnu jõe kaldal ega selle vahetus läheduses. Jõele lähim on Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, mis paikneb jõest 625 m kaugusel. Kõik väike-konnakotka ja metsise püsielupaigad paiknevad metsaaladel. Seoses planeeringuga pole ette näha rajatisi ega tegevusi, mis võiks asuda või toimuda püsielupaikade alal või mis võiks avaldada kaitstavatele linnuliikidele häiringuid. Seega kaitstavate liikide püsielupaikadele seoses planeeringuga mõjud puuduvad. 6.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele Pärnu jões paiknevale Võnnukivile ehk Kalevipoja vestitasku kivile pole negatiivsete mõjude avaldumine ilmselt tõenäoline, sest kivi paikneb madalaveelisel mittelaevatataval jõelõigul. Kallastel toimuvad tegevused rändrahnule mõju ei avalda. Tori põrgu jääb planeeringualale ja paikneb vahetult Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal (0,1 ha) ka Pärnu jõe veeala. Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt kaitstavat objekti ega selle kaitseväärtusi (kesk-devoni liivakivipaljandid ning koopad) ei mõjuta. Objekti võivad mõjutada rajatised (sh külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused. Seetõttu tuleb planeeringu koostamise etapis hinnata mõjusid Tori põrgule ning vajadusel leida mõjusid vältivad või leevendavad lahendused. Pärnu jõe kaldapiirkonnas kasvavaid põlispuid (C. R. Jakobsoni mänd ja Kõrvi tamm) planeeringuga kavandatavad tegevused tõenäoliselt ei mõjuta. Ülejäänud planeeringualal leiduvad kaitstavad looduse üksikobjektid (Peksumänd, Kariste talu mänd, Päkapiku mänd, Ratta rändrahn, Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn, Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi e. Viie valla piirikivi, Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn) paiknevad Pärnu jõest eemal ning nende puhul ei ole seoses planeeringuga negatiivsete mõjude avaldumine tõenäoline. 41 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 6.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele Planeeringualal on kokku registreeritud 89 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 12 vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 10 vääriselupaika. Vääriselupaiku võivad mõjutada jõe kallastel toimuvad tegevused ning sinna kavandatavad rajatised, mis võib tingida metsaalade raadamist või mõjutamist. Jõe veealal toimuvad tegevused vääriselupaiku ei mõjuta. Planeeringu koostamise protsessis tuleb vääriselupaikade kaitse vajadusega arvestada ning vältida raadamist vääriselupaikade alal. Arvestades kavandatavate tegevuste spetsiifikat on mõjud vääriselupaikadele tõenäoliselt pigem väikesed. 6.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on positiivne, sest teemaplaneeringu eesmärk on loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilitamine. Pärnu maakonna planeeringu kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus- ja kultuuriväärtusi veealal ja jõe lähialadel. Selleks kategoriseeritakse loodus- ja kultuuriväärtused ning määratletakse nende kasutamistingimused. Teemaplaneeringu ülesanne on tuua välja ja tasakaalustada riiklikud ja kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna, kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Teemaplaneeringuga määratletakse ilusa vaatega kohad ja seatakse tingimused ning kavandatakse tegevused väärtuste atraktiivsuse parandamiseks. Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. See toetab kultuuriväärtuste kasutamist ja korrastamist. 6.7. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Pärnu maakonna rahvastik on viimastel aastatel kasvanud. Samas on Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade rahvaarv vähenenud. Rahvaarvu vähenemine valdades on piirkonniti olnud erinev. Planeeringu eesmärk on muuhulgas piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine ja piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine. Pärnu linna arengukava2035+66 seab eesmärgiks teha kõik selleks, et Pärnus oleks hea elada ning ühendada elanike elukeskkond parimal ja loodussäästlikumal moel looduskeskkonnaga. Pärnu üheks väljakutseks on ruumiline planeerimine lähtuvalt elanikkonna vajadustest. Pärnu on valglinnastuv linn, kus toimub väikese asustustihedusega suurte linnaliste alade laienemine peamiselt ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt, kesklinn jääb rohkem vanemaealise elanikkonna jaoks. Pärnu suurimaid väljakutseid on noorte peredega elanike ligimeelitamine, tagamaks linnarahvastiku jätkusuutlikkus. Teiseks oluliseks arenguvajaduseks on toetada vananevat elanikkonda nii, et tervelt elatud aastad võimaldaksid vanemaealisel elanikkonnal olla aktiivne ka tööturul. Senisest enam tuleb rõhku pöörata lähtuvalt elanikkonna heaolust uue omavalitsuse terviklikule ruumilisele planeerimisele. Uuel omavalitsusel on väljakutseid, kuidas moodustada ühinenud omavalitsuses ühisosa, samal ajal arvestades piirkondade erisusi. 66 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 42 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Tori valla arengukava 2018-203067 missioon on et, Tori vald toetab kogukondade ja elanikkonna heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused. Võtmeküsimuseks on elukeskkonna atraktiivsus ja vastavus elanikkonna soovidele ning aktiivne positiivse maine kujundamine. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli tulipunkti, mis on valla jätkusuutliku arengu seisukohalt eriti olulised: vaba aeg ja loodusturism; tublid ja tõhusad teenuskeskused; koostöö ja sidusus; kohapealne ettevõtluskeskkond. Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203068 missioon on tagada elanike vajadustele vastav elu, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Oluliste riskidena tuuakse välja sündide vähenemine ja elanikkonna vananemine. Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud eesmärke. Teemaplaneeringuga ei ole kavas kavandada uusi elamualasid, küll aga luua piirkonna elanikele kvaliteetsem elukeskkond. Seega planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule on eeldatavasti positiivne. Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu avaldab positiivset mõju ka varale. 6.8. Eeldatav mõju ettevõtlusele Pärnu jõe alamjooks on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond. Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile suunatud ning seda soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga maapiirkondades on põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära. Planeeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Planeeringuga tuuakse välja riiklikud ja kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna (sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal- majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Määratakse kalavarude kestliku majandamise põhimõtted ning vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimused. Piirkonna arendamiseks kavandatakse vajalik taristu ning luuakse eeldused ka uute töökohtade tekkimiseks ning eeldatavalt meelitatakse piirkoda ka uusi elanikke. Planeeringuala on aastaringselt köitev turismisihtkoht. Piirkonna eeliseks on paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic), väljapääs merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine ning mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Lisaks paiknevad piirkonnas Eesti kontekstis mitmed tugevad ettevõtted ja ainulaadsed tehased. Ettevõtluse arendamiseks on oluline luua piisavalt paindlikud tingimused ning vähese bürokraatiaga läbiviidavad kavandamise plaanid. Arvestada tuleb ka sellega, et ettevõtlusalade kavandamine ka eelduste loomine iseenesest ettevõtlust endaga kaasa ei too ega elavda majandust, sest see sõltub pigem üldisest majanduse arengust, erasektori initsiatiivist, poliitilistest otsustest jms. 67 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 68 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 43 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Planeeringualal on tootmise maa-alad juba ajaloolisest arengust tulenevalt kõrvuti elamu maa-alade või puhkeotstarbeliste aladega. Tegemist on niinimetatud konfliktaladega, kus tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimeste tervise kaitse põhimõttest ning vältida uute konfliktide tekkimist. Planeeringuga ei kavandata tootmis-ja äri alasid, mille kavandamine võib negatiivsete mõjudena põhjustada tootmise, logistika või kaubanduse lisandumisel liikluskoormuse tõusu (sh raskeliiklus), müra (tööstus-, liiklusmüra), õhusaastet, lõhnahäiringuid, vibratsiooni ning visuaalseid häiringuid. Seda, millised tegevused ja millistel tingimustel omavahel sobivad, peab teemaplaneeringu algataja igal konkreetsel juhul eraldi kaaluma, võttes arvesse asjakohaseid aspekte. Kokkuvõttes loob teemaplaneering eeldused ettevõtluse arendamiseks. Mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavalt positiivne (nt ettevõtlust soosiva ja kvaliteetset avaliku ruumi maa-ala määramine). 6.9. Eeldatav mõju teedevõrgule Transpordivõrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, kujundada säästvat arengut ning vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud, piisava tihedusega ning heas korras transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja teenuste kättesaamiseks ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Riigimaanteede teedevõrgu arendamine toimub vastavalt riigiteede teehoiukavale69 ning kohalike teede hooldamine ja remont valla teehoiukava alusel. Sõiduteed Teemaplaneeringu ülesanne on muuhulgas kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine. Selliseid muudatusi maakasutuses (nt uusi elamualasid, tootmisalasid), mis mõjutaksid oluliselt liiklusvoogusid ning tingiksid sellest tulenevalt uute teelõikude või sõiduteede rajamise vajaduse, planeeringuga ei kavandata. Liiklusohutuse seisukohast on teemaplaneeringu lahenduse koostamisel tähtis tagada turvalised, mugavad ja loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ning raudteega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus. Uute teede kavandamisel on soovitav võimalusel eelistada juba olemasolevaid pinnaseteid/sihte. Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel silmas pidama ka muid võimalikke mõjusid (nt mõju välisõhu kvaliteedile ja müra), sest lähedal võib asuda elamuid. Uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa jms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Soovitav on uute teede planeerimisel koostada ka liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt liikuvuskava koostamine). Oluline on ette näha ka ressursid teede maa-ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et tagada vajalik külg- ja pikinähtavus. Tegevuste kavandamisel maanteega külgneval alal, sh kaitsevööndis, millega kaasneb liikluskoormuse märkimisväärne suurenemine või visuaalsed häiringud riigiteel liiklejatele, on vaja teha koostööd Maanteeametiga. Jalg- ja jalgrattateed Jalg- ja jalgrattateed on peamised asulate sisestruktuuri ja lähialade sidustajad. Need tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, asulakeskus jm) ning tähtsamate transpordisõlmedega. Teede kasutajapotentsiaal on enamasti suurem väiksemates 69 Riigiteede teehoiukava 2020-2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019 44 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu kohtades, kus on väiksem liiklussagedus ja hõredam ühistranspordiühendus ning inimesed valmis läbima ka pikemaid vahemaid. Teemaplaneeringugu ülesanne on muuhulgas kergliiklusteede võrgustiku asukoha markeerimine jõgede kaldaalal (alates kallasrajast kuni planeeringuala teiste teedeni) kogu planeeringuala ulatuses (teed koos purrete ja sildade vajadusega) ning kallasrajal takistusteta liikumise tagamiseks tingimuste seadmine. Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja lahendatakse ära mitmed täielikult puuduvad ühendused. Tekib mitmelaadne (multimodaalne) ehk eri transpordiliike ja liikumisviise koos toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik. Leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja paraneb liiklemise turvalisus. Kergliiklusteede rajamine parandab oluliselt erinevate vanusegruppide liikumisvõimalusi (eeskätt lapsed ja eakad, kes on piiratud liikumisvõimalustega). Samuti parandavad jalg- ja jalgrattateed puhkealade kättesaadavust erinevatele vanuserühmadele ja erinevate liikumisvahenditega, soodustavad piirkonna arengut rekreatiivsest seisukohast ning aitavad edendada säästvat liikumist (eeldatavasti väheneb isiklike sõiduautode kasutamine ning sellega ka saastatus ja müratase). Jalg-ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad teel liikumise ohutuse ning sujuva liikumise. Jalg- ja jalgrattateede rajamisel tuleb arvestada ka raskeliikluse osakaaluga, sest nende poolt tekitatav müra ja õhusaaste võib tekitada häiringuid jalg- ja jalgrattateedel viibivatele inimestele. Näiteks võib olla vajadus tagada piisava laiusega haljasriba sõidutee ning kergliiklustee eraldamiseks. Tihedama asustusega piirkondi läbivate jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada ka võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavad meetmed. Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Veeteed Läänemeri on maailma üks tihedaima laevaliiklusega veekogusid. Laevaliiklus Läänemerel ja Soome lahe piirkonnas on väga intensiivne. Hinnangute kohaselt sõidab Läänemerel kogu aeg 2000 laeva. Laevaliikluse hetkeolukorda (transpondritega alused) on võimalik jälgida internetiaadressilt http://www.marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx. Meretransport on rahvusvaheliselt väga reguleeritud valdkond, milles riikide omapoolsed erisused on minimaalsed70. Laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja teistele ujuvvahenditele kehtib „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“71. Planeeringuala on oluliselt tagasihoidlikuma laevaliikluse mahuga. Sealjuures on suur osa laevaliiklusest seotud kohaliku laevaliiklusega. Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja parkimistingimused. 70 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016; https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32- 8a63-5f6e672503df 71 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 28; https://www.riigiteataja.ee/akt/126012016012 45 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Planeeringuga määratakse veeteed, laevatatavus ja jõetranspordi tagamiseks tingimused Reiu jõe suudmest Sindi kärestikuni (suurema süvisega veeliiklusvahendite tarbeks). Samuti selgitatakse veeteedel jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajadus ning seatakse selleks tingimused. Uute laevateede rajamine toimub Veeteede Ameti eestvedamisel (avalikel veealadel) või kooskõlastusel (sadamate sissesõiduteed). Uued veeliiklusalad moodustuvad intensiivse laevaliikluse tulemusel mingis piirkonnas ise ja neid ei kanta planeeringujoonisele, kuid muude merekasutuste kavandamisel tulevikus peab loamenetluse tasandil ja ka järgnevate strateegiliste dokumentide koostamisel arvestama sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda, mitte planeeringu koostamise ajal fikseeritud olukorda.72 Uute laevateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, väärtuslik maastik, ilus veetee vms), asjakohastest õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Kokkuvõttes loob teemaplaneering eeldused veeteede ja jõetranspordi reguleerimiseks ning olukord paraneb võrreldes tänasega. 6.10. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega Teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohad ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine. Määratakse uute veeskamiskohtade, paadisadamate, paadisildade jt tehnilise taristu objektide vajaduse, asukoht ja rajamise põhimõtted. Selgitatakse välja olemasolevate sadamate täiendav arendusvajaduse (nt ujuvsillad, teenindushooned) ja selleks tingimuste seadmine. Kavandatakse jõetrammi sadamaid Pärnu jõel alates Ringi tn otsast kuni Rail Balticu peatuseni ja sealt edasi Reiu jõe suudmeni. Samuti selgitatakse jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajadus ning võimalused ja tingimused. Määratakse sildade, sh rippsildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajadus, olulisuse järjekorras vajalike tegevuste määratlemine. Sadamad Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam, mis hõlmab kauba-, kala-, jahi, parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala. Olemasolevad väikesadamad on Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam ja Vana-Sauga sadam. Kõiki Pärnumaa sadamaid iseloomustab ebasoodne situatsioon sügavuse osas. Looduslikest tingimustest tulenevalt on sadamad madalad ja vajavad aeg-ajalt süvendamist. Ka suurim sadam, Pärnu sadam Pärnu jõel vajab perioodiliselt süvendamist (sh muulide vahel ja edasi laevateel). Kuna süvendamine on kallis ning sellega võivad kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole arukas liiga arvukate sadamate pidamine/loomine/arendamine ja püüe tagada seal suhteliselt suurt sügavust.73 Väikesadam on objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral (nt antud asukoha jaoks ebasobiv suurus või kuju, süvendusmahu lahendus) võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks objektiks. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla kergekäeline ja läbimõtlematu. Iga konkreetse väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt detailplaneering, KSH/KMH, ehitusluba, veeluba) käigus. 72 Eesti mereala planeering 2020; https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-07- 10_pohilahendus_avalikustamiseks_portaali.pdf 73 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016; https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32- 8a63-5f6e672503df 46 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Maakonnaplaneeringu74 kohaselt on piirkonda kavandatud rida perspektiivsed väikesadamad. Maakonnaplaneeringus on seatud rõhk mereäärsete väikesadamate toimiva võrgustiku väljaarendamiseks ning väikesadamatesse tuleks integreerida võimalikult lai tegevuste baas (kalandus, turism, merepääste, rekreatsioon), mis võimaldaks sadamate kasumlikumat majandamist. Toimiva väikesadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui elujõulise rannaasustuse püsimisele. Sadamate arengu perspektiivi arvestav kasutusotstarve on määratud Pärnumaa mereplaneeringuga. Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Uute väikesadamate rajamine suurendab piirkonna atraktiivsust veelgi puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise. Väikesadamate rajamine arendamise projektide osa peaks olema juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning järgida väikesadamate soovituslikku teenusstandardit.75 KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik mööda mereranda ja jõgede kaldaid liikuda, tuleb tagada sobiv optimaalne rada ümber sadamat moodustatava maa-ala. Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (veeluba, ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa taotluse menetluse käigus kavandatava tegevuse keskkonnamõju. Sillad ja paadisillad Erinevate planeeringutega on üle Pärnu jõe juba kavandatud Pärnu kolmas Raba-Aia sild, Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu sild, Tammsaare pst pikenduselt Niidu piirkonda ning Tammiste ja Paikuse vahele kergliiklussild, Papiniidus Rail Balticu raudteesild jt. Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt ei tohi paadisilda rajada rannale või kaldale, kui see on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkide ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Paadisildade ja lautrite püstitamisel avalikult kasutatavatele veekogudele peab jätkuvalt olema tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3876). Sildade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks. Süvendamise ja kaadamisega kaasneb setete paiskamine veesambasse, mis avaldab ajutiselt (ehitusperioodil) mõju veekogu elustikule. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja olukorda suures osas taastuvaks. Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS-ses sätestatule. Kui tegevusega kaasneb veekogu süvendamine alates mahust 100 m3 on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang77 ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine78. Sildade ja paadisildade rajamiseks on vaja koostada ehitusgeoloogilised uuringud ja vajalik võib olla ka geotehniliste erimeetmete rakendamine seoses pinnase stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes piirkondades). 74 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016; https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32- 8a63-5f6e672503df 75 https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_1_vaikesadamate_standard_27_2_2014.pdf 76 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv 77 VV 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 lg 7, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006 78 KeHJS § 6 lg 1 p 17, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 47 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu Paisud Eesti keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks on kalade rändeteede avamine, mis sisuliselt tähendab paisutuse likvideerimist või kalapääsude rajamist. 2018. aastal ehitati Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ning Vihtra paisule looduslähedane kärestik, mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning ühtlasi taastati sintlaste väliujula ning rajatakse kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi piirkonda vaid üks – Kurgja pais, kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel teostada üles- ja allavoolu rändeid. Paisude kasutustingimusi reguleeritakse vee erikasutuslubadega, mille tingimusi määrab Keskkonnaamet. Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi muuta, seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Planeeringualal asuvate paisude osas on koostatud eraldiseisvaid uuringuid, hinnanguid ja keskkonnamõjude hindamisi. Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb järgida vastavates töödes esitatud meetmeid ja soovitusi. 6.11. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju Teemaplaneeringu ühe ülesandena on nimetatud veeliiklusvahenditega liikumiseks kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine, selleks tingimuste seadmine. Süvendamise ja setetest puhastamisega kaasneb ehitusaegselt ulatuslik setete paiskamine veesambasse ning setete liikumine allavoolu. Vees hõljuvad setted halvendavad vee läbipaistvust, mis omakorda toob kaasa veeloomastiku elu- ja toitumistingimuste halvenemise. Samuti avaldub negatiivne mõju veeloomadest toituvatele loomadele (linnud, poolveelised imetajad jms). Oluline mõju avaldub jõe põhjaelustikule (veetaimestikule, põhjaloomastikule), sest süvendamine toob kaasa nende eemaldamise. Töödega kaasneb reostusoht. Jõesängi süvendamine võib muuta jõe hüdroloogilisi tingimusi (nt muutuda võib voolu kiirus ja peavoolu asukoht), millega võivad kaasneda mõjud veekeskkonnale ja kaldavööndile. Muutuvad süvendatava jõelõigu ökoloogilised tingimused. Veeliikluse tihenemine võib hakata mõjutama (uhtuma) jõe kaldaid. Eelhinnangu etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. Teemaplaneeringu koostamisse ja mõju hindamisse tuleb kaasata valdkonna eksperdid: vee-elustiku eksperdid, hüdroloog. 6.12. Täiendavate uuringute vajadus Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu koostamiseks on vajalik järgmiste täiendavate uuringute läbiviimine:  Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega (Rahandusministeerium on kavandanud uuringu koostamise, see valmib detsembris 2020);  Pärnu jõe süvendamise79 vajaduse ja võimalikkuse üle otsustamiseks on vaja nende tööde sotsiaal-majanduslikku põhjendust ja tasuvusuuringut; 79 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni. Ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 48 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  Süvendustööde mõjule hinnangu andmiseks on vaja määratleda tööde ulatus, süvendatava 80 pinnase ja setete hinnanguline maht, setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang setete/pinnase reostatusele. 6.13. Põhjendused ja kaalutlused KSH algatamise vajalikkuse kohta Teemaplaneeringu ülesannete täitmisel tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu (vt ptk 2.3). Siiski ei saa eelhindamise etapis täie kindlusega väita, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Alljärgnevalt on toodud põhjendused ja kaalutlused keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkuse kohta:  Natura eelhindamise käigus (vt ptk 5) tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole objektiivse teabe põhjal praeguses etapis võimalik välistada Pärnu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala puhul. Seetõttu on vastavalt KeHJS-e § 33 lg 1 punktile 4 vajalik algatada teemaplaneeringu KSH ja viia selle raames läbi Natura asjakohane hindamine.  Negatiivset mõju ei saa välistada ka eelnimetatud loodusaladega kattuvatele kaitstavatele aladele: Pärnu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Tori põrgu (vt ptk 6.4). Seetõttu on vajalik KSH algatamine ja kaitstavatele aladele avalduvate mõjude hindamine.  Vajalik on Pärnu jõe ja selle kallaste kasutusvõimaluste mõju hindamine jõe lõigus suudmest kuni Sindi linnani (kaasa arvatud), kus surve jõe kasutamiseks on eeldatavasti kõige suurem. Seejuures on vaja anda hinnang kavandatavate tegevuste võimalikule koosmõjule, arvestades nii kavandatavate tegevuste ja objektide ruumilist paiknemist kui ka tegevuste ajalist toimumist.  Vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate perioodiliselt üleujutatavate aladega, sest ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt reostuse sattumine jõkke).  Vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku mõju, sest maalihkeohu suurenemine võib endaga kaasa tuua olulist negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning ka jõgede kallastele ja veekeskkonnale (sh jõe elupaigatüübile). Maalihkeohule tuleb tähelepanu pöörata seoses veeskamiskohtade, eri liiki sadamate, paadisildade jm kavandamisega, samuti kallastele täiendavat koormust või vibratsiooni lisavate objektide kavandamisega.  Keskkonnamõju hinnang ning sellega kaasnevad tingimused ja leevendusmeetmed tuleb anda Pärnu jõe (kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni) setetest puhastamise ja süvendamise vajadusele ning võimalikkusele.  Kuna Pärnu jõgi on oluline kalajõgi, eriti pärast Sindi paisu lammutamist, siis tuleb anda hinnang kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku majandamise ning vee- ja kalaturismi tingimuste seadmisega.  Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega kohtade, määramisel ja uute väljaselgitamisel ning kasutamistingimuste seadmisel tuleb arvestada piirkonna maastiku koormustaluvusega. 80 Sama 49 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  Rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamisel hinnata planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust võrgustiku kujundamisel ja tugevdamisel.  Anda hinnang loodus- ja kultuuriväärtuste kategoriseerimisele ja kasutamistingimuste asjakohasusele.  Anda hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende ehituskeeluvööndisse maa- ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega, ja vajadusel esitada tingimused ja leevendavad meetmed negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt teeb eelhinnangu koostaja ettepaneku algatada teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lõikele 5 on planeerimisalase tegevuse korraldaja üks ülesandeid muuhulgas planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH koostatakse vastavalt KeHJS-es sätestatud nõuetele ning see ei hõlma kavandatava tegevusega kaasnevate majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude laiapõhjalist hindamist. Vastavalt PlanS-i § 71 lõikele 3 peab planeeringu kehtestamisel olema teada, milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. 6.14. Teemad/ülesanded/probleemid, millele teemaplaneeringu koostamise käigus tähelepanu pöörata Eelhinnangu koostamise käigus koorusid välja järgmised teemad/ülesanded/probleemid, millele on vaja teemaplaneeringu koostamise käigus tähelepanu pöörata:  Algatatava teemaplaneeringu üks eesmärke on üldplaneeringute koostamiseks suuniste andmine. Samuti on üldplaneeringute sisendina olulised ka teised teemaplaneeringu eesmärgid (vt ptk 2.2). Samas on teemaplaneeringu ala kohalike omavalituste üldplaneeringute koostamine juba käimas81. Et algatatav teemaplaneering saaks anda sisulisi suuniseid koostamisel olevatesse üldplaneeringutesse ja mitte pidurdada üldplaneeringute koostamise ajakava, on vaja väga head koostööd ja asjakohaseid kokkuleppeid planeeringuala kohalike omavalitsustega. Kui teemaplaneeringuga ei saa arvestada praeguste üldplaneeringute koostamisel, siis järgmise ringi üldplaneeringute jaoks (eeldatavalt ca 10 aasta pärast) on see teemaplaneering sisendina tõenäoliselt aegunud.  Konfliktiolukordade (ohtlike olukordade) vältimine Pärnu jõe ja selle kallaste kasutuse kavandamisel lõigus kuni Sindi linnani (kaasa arvatud), kus surve jõe kasutamiseks on eeldatavalt kõige suurem. Sama kehtib ka planeeringualale jääva Reiu jõe lõigu kohta. Kavandatavad tegevused, sh koosmõjus, ei tohi põhjustada olulist negatiivset mõju planeeringuala keskkonnale, sh Pärnu jõele kui planeeringuala elukeskkonna tuiksoonele ning piirkonna majanduse ja kultuuri jaoks olulisele eeldusele ning väärtuslikule loodusressursile.  Uute ehitiste, sh tehnovõrgud, sillad ja paadisillad, kavandamisel jõe kallastele, eelkõige maalihkeohtlikesse piirkondadesse, tuleb arvestada ehitusgeoloogiliste ja geotehniliste tingimustega ning tagada planeeringulahendus, mis ei tooks kaasa maalihkeohu suurenemist. Arvestada geotehniliste erimeetmete rakendamise vajadusega seoses pinnase 81 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ on vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2. Pärnu linna (kogu omavalitsuse) üldplaneering on algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63. Tori valla üldplaneering on algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering on algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53. 50 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes piirkondades). Teemaplaneeringu koostamisse kaasata valdkonna erialaekspert, kes annab lahenduse ja hinnangu kavandatava tegevuse teostatavusele ja tingimustele.  Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõit, Rail Balticu kiirraudtee ja nendega seotud sillad) puhul arvestada vastavate planeeringute ja projektlahendustega ning nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega.  Planeeringuala loodus- ja kultuuriväärtused võtta aluseks piirkonda tutvustavate objektide ja tegevuste, sh puhkekohtade ning kergliikluse- ja matkaradade kavandamisel.  Arvestades suuri erinevusi planeeringuala eri osade asustustiheduses – suur asustustihedus Sindis ja sellest allavoolu, väike asustustihedus Sindist ülesvoolu – ja sellega kaasnevas eeldatavas surves planeeringuala jõgedele ja nende kallastele tuleb planeeringu koostamisel leida sobivad meetodid ja võimalused nende erinevate piirkondade tasakaalustatud planeeringulahenduse väljatöötamiseks.  Planeeringu koostamise käigus teha koostööd planeeringuala maaomanikega, jõe erinevast kasutamisest huvitatud gruppidega ning asjaomaste ametiasutustega.  Tuleb leida ressursid Pärnu jõe sängi puhastamiseks aja jooksul jõkke visatud rämpsust Pärnu keskuslinna ja Paikuse piirkonnas, et tagada veekogu kasutamise (veeliiklus, sportimine, puhkus ja rekreatsioon jms) ohutus ning päästetööde läbiviimise tõhusus.82 See teema ei ole otseselt seotud teemaplaneeringu koostamisega, kuid mõjutab oluliselt kavandatavat tegevust, eriti selle intensiivistumise korral. 82 Ainult vabatahtlike abil ei ole jõe põhja puhastamine rämpsust mõeldav, sest see võib vajada oluliselt rohkem ressursse (sh eeltöid, jõepõhja uuringuid, tõstemasinaid ja transporti jms). Jõe põhjas olev rämps häirib sonariuuringuid päästetöödel. 51 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 7. Asjaomaste asutuste seisukohad Vastavalt KeHJS-e § 33 lõikele 6 küsib otsustaja (Rahandusministeerium) KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Asjaomased asutused, kellelt seisukohta küsitakse: - Pärnu Linnavalitsus - Tori Vallavalitsus - Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus - Keskkonnaministeerium - Keskkonnaamet - Muinsuskaitseamet - Veeteede Amet - Päästeamet - Maanteeamet - Veterinaar- ja Toiduamet - Politsei- ja Piirivalveamet - Maaeluministeerium - Terviseamet - Maa-amet - Põllumajandusamet - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Otsustaja edastab KSH eelhinnangu koostajale KeHJS § 33 lõike 6 alusel küsitud asjaomaste asutuste seisukohad KSH eelhinnangu eelnõus vajalike muudatusete ja täienduste (eelnevalt otsustajaga läbi arutatud) sisseviimiseks. 52 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 8. Kokkuvõte KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk oli jõuda selgusele, kas Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ ette nähtud ülesannete täitmisel võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Allajärgnevalt on toodud kokkuvõte eelhindamise tulemustest. Natura eelhindamise tulemused  Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole planeeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses planeeritava Pärnu jõe aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib alade kaitse-eesmärke mõjutada. Kuna käesolevas etapis ei ole veel planeeringulahendust, siis ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks. Seetõttu tuleb teemaplaneeringu koostamise etapis nimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine.  Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Reiu jõe loodusala, Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud välistada ja asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. KSH eelhindamise tulemused ja järeldused  Negatiivset mõju ei saa välistada eelnimetatud loodusaladega kattuvatele kaitstavatele aladele: Pärnu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Tori põrgu (vt ptk 6.4). Seetõttu on vajalik KSH algatamine ja kaitstavatele aladele avalduvate mõjude hindamine.  Teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatav mõju planeeringuala jõgede alamjooksudele ja nende kallastele on kokkuvõttes positiivne, sest teemaplaneering aitab täpsustada ja korrastada Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede ja kallastega seotud tegevused vastavalt piirkonna looduslikele, kultuurilistele ja sotsiaal-majanduslikele eeldustele.  Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelusse. Plaanitavad tegevused ei suurenda radooniriski piirkonnas.  Teemaplaneeringu koostamisel on oluline arvestada üleujutusohuga seotud riskipiirkonna olemasoluga ja veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline mõju inimestele ja nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad.  Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vääriselupaikade kaitse vajadusega ning vältida raadamist vääriselupaikade alal. Arvestades kavandatavate tegevuste spetsiifikat on mõju vääriselupaikadele tõenäoliselt väheoluline.  Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on positiivne, sest teemaplaneeringu eesmärk on loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilitamine. Piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine toetab kultuuriväärtuste kasutamist ja korrastamist.  Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud eesmärke.  Teemaplaneeringuga on kavas luua piirkonna elanikele kvaliteetsem elukeskkond. Seega planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule on eeldatavasti positiivne. Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate 53 / 58 Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu avaldab positiivset mõju ka varale.  Teemaplaneering loob eeldused ettevõtluse arendamiseks. Mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavalt positiivne (nt ettevõtlust soosiva ja kvaliteetset avaliku ruumi maa-ala määramine).  Liiklusohutuse seisukohast on tähtis tagada turvalised, mugavad ja loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ning raudteega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus.  Uute teede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa jms) ning asjakohastest õigusaktidest tulenevate tingimustega. Tegevuste kavandamisel maanteega külgneval alal, sh kaitsevööndis, millega kaasneb liikluskoormuse märkimisväärne suurenemine või visuaalsed häiringud riigiteel liiklejatele, on vaja teha koostööd Maanteeametiga.  Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja lahendatakse ära mitmed täielikult puuduvad ühendused. Tekib eri transpordiliike ja liikumisviise koos toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik, leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja paraneb liiklemise turvalisus.  Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on ilmnenud probleemid. Teemaplaneering loob eeldused jõe veeala, sh veeteede ja jõetranspordi, reguleerimiseks ning eeldatavasti olukord paraneb võrreldes tänasega.  Pärnu sadam Pärnu jõel vajab perioodiliselt süvendamist. Kuna süvendamine on kallis ning sellega võivad kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole arukas tagada seal suhteliselt suurt sügavust. Ka väikesadam võib olla objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks objektiks. Uute väikesadamate rajamine suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla kergekäeline ja läbimõtlematu.  Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit. Paadisilda ei tohi rajada rannale või kaldale, kui see on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Paadisildade ja lautrite püstitamisel avalikult kasutatavatele veekogudele peab olema tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine.  Sildade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks, mis avaldab ehitusperioodil mõju veekogu elustikule. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja olukorda suures osas taastuvaks. Sildade ja paadisildade rajamiseks on vaja koostada ehitusgeoloogilised uuringud ja vajalik võib olla ka geotehniliste erimeetmete rakendamine seoses pinnase stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes piirkondades).  Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid muuta kalade rändetingimusi. Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb arvestada planeeringualal asuvate paisude kohta koostatud uuringutes, hinnangutes ja keskkonnamõju hindamistes esitatud meetmeid ja soovitusi.  Pärnu jõe süvendamise ja setetest puhastamisega kaasneb ehitusaegselt ulatuslik setete paiskamine veesambasse ning setete liikumine allavoolu. See avaldab mõju vee-elustikule. Võivad muutuda jõe hüdroloogilised ja ökoloogilised tingimused. Veeliikluse tihenemine võib 54 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu hakata mõjutama jõe kaldaid. Kavandatav tegevus vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis- majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. Teemaplaneeringu koostamisse ja mõju hindamisse kaasata valdkonna eksperdid: vee- elustiku eksperdid, hüdroloog. Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu koostamiseks on vajalik läbi viia täiendavad uuringud:  transpordi ja liikuvuse uuring Pärnu jõel ning selle seotus merega (koostamisel);  Pärnu jõe süvendamise vajaduse ja võimalikkuse sotsiaal-majanduslik põhjendus ja tasuvusuuring;  määratleda süvendustööde ulatus, süvendatava pinnase ja setete hinnanguline maht, setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang setete/pinnase reostatusele. Teemaplaneeringu ülesanded on sõnastatud asjakohaselt ja eesmärgipäraselt. Eelhinnangu koostamise käigus ei tekkinud vajadust teha ettepanekuid teemaplaneeringu ülesannete ja planeeringuala täpsustamiseks. Eelhinnangu koostamise käigus koorusid välja järgmised teemad/ülesanded/probleemid, millele on vaja teemaplaneeringu koostamise käigus tähelepanu pöörata (vt täpsemalt ptk 6.14):  et algatatav teemaplaneering saaks anda sisulisi suuniseid koostamisel olevatesse üldplaneeringutesse ja mitte pidurdada üldplaneeringute koostamise ajakava, on vaja väga head koostööd ja asjakohaseid kokkuleppeid planeeringuala kohalike omavalitsustega;  konfliktiolukordade vältimine Pärnu jõe ja selle kallaste kasutuse kavandamisel lõigus suudmest kuni Sindi linnani (kaasa arvatud); kavandatavad tegevused, sh koosmõjus, ei tohi põhjustada olulist negatiivset mõju planeeringuala keskkonnale, sh Pärnu jõele;  uute ehitiste kavandamisel jõe kallastele, eelkõige maalihkeohtlikesse piirkondadesse, tuleb arvestada ehitusgeoloogiliste ja geotehniliste tingimustega ning vältida maalihkeohu suurenemist; arvestada geotehniliste erimeetmete rakendamise vajadusega maalihkeohu piirkondades; teemaplaneeringu koostamisse kaasata vastava valdkonna erialaekspert;  planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide puhul arvestada vastavate planeeringute ja projektlahendustega ning nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega;  planeeringuala loodus- ja kultuuriväärtused võtta aluseks piirkonda tutvustavate objektide ja tegevuste kavandamisel;  planeeringu koostamisel tuleb leida sobivad meetodid ja võimalused erineva asustustihedusega piirkondade tasakaalustatud planeeringulahenduse väljatöötamiseks;  teha koostööd planeeringuala maaomanikega, jõe erinevast kasutamisest huvitatud gruppidega ning asjaomaste ametiasutustega. Sõltumata planeeringu koostamisest tuleb leida ressursid Pärnu jõe sängi puhastamiseks rämpsust Pärnu keskuslinna ja Paikuse piirkonnas, et tagada veekogu kasutamise ohutus ning päästetööde läbiviimise tõhusus. Eelhinnangu koostaja teeb ettepaneku KSH algatamiseks järgmistest põhjustest lähtuvalt (vt täpsemalt ptk 6.13):  ebasoodsat mõju ei ole võimalik välistada Natura Pärnu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide puhul. Seetõttu on vastavalt KeHJS-e § 33 lg 1 punktile 4 vajalik algatada teemaplaneeringu KSH ja viia selle raames läbi Natura asjakohane hindamine;  negatiivset mõju ei saa välistada eelnimetatud loodusaladega kattuvatele kaitstavatele aladele: Pärnu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Tori põrgu; 55 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  Pärnu jõe lõigus suudmest kuni Sindi linnani (kaasa arvatud) on vaja anda hinnang kavandatavate tegevuste võimalikule mõjule, sh koosmõjule;  vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate perioodiliselt üleujutatavate aladega;  vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku mõju;  keskkonnamõju hinnang tuleb anda Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajadusele ja võimalikkusele;  anda mõju hinnang kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku majandamise ning vee- ja kalaturismi tingimuste seadmisega;  anda hinnang olemasolevate ning kavandatavate puhke- ja rekreatsioonialade koormustaluvusele ja kasutamistingimustele;  hinnata planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust rohevõrgustiku kujundamisel ja tugevdamisel;  hinnata loodus- ja kultuuriväärtuste kategoriseerimise ja kasutamistingimuste asjakohasust;  anda hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende ehituskeeluvööndisse maa- ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega. Teemaplaneeringu KSH algatamise vajaduse üle otsustamisel võetakse muuhulgas arvesse asjaomaste asutuste seisukohad. 56 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu 9. Kasutatud materjalid  Pärnu maakonna planeering  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne  Eesti mereala planeering 2020  Soomaa piirkonna teemaplaneering  Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“  Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering  Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires  Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring  Pärnu jõe Sindi väliujula süvendustööde KMH aruanne  Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH aruanne  Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnang  Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt  Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021  Pärnu linna asustusüksuse ÜP 2025+ (koostamisel)  Pärnu linna ÜP, kogu omavalitsus (koostamisel)  Pärnu linna kehtiv ÜP  Paikuse valla kehtiv ÜP  Tori valla koostatav ÜP  Tori valla kehtiv ÜP  Sauga valla kehtiv ÜP  Sindi linna kehtiv ÜP  Põhja-Pärnumaa koostatav ÜP  Vändra valla kehtiv ÜP  Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud  Tori valla kehtivad detailplaneeringud  Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud  Pärnu linna arengudokumendid  Tori valla arengukavad, sh ühinemiseelsed  Põhja-Pärnumaa valla arengukavad  Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja)  Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv)  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta  Natura 2000 standardandmevormid 57 / 58  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu eelnõu  Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, Maanteeamet, ohtlikud ettevõtted)  Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)  Veebileht VEKA (EELIS-es olev veevaldkonnaga seotud info): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803  Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee  Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS)  Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024  Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025  Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021  Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020  Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021  Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022  Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023  Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022  Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017  Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“  Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001  Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava  Riigiteede teehoiukava 2020-2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019  Väikesadamate soovituslik teenusstandard  Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee  Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019  KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018 Viited eelhinnangu koostamisel kasutatud allikatele on toodud ka joonealuste viidetena. 58 / 58  Töö number 2020-0052 Tellija Rahandusministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev September 2020 Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus KSH EELHINNANGU LISA 1 – MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2 ERROR! REFERENCE SOURCE NOT FOUND.  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus Versioon 1 Kuupäev 2.09.2020 Koostanud: Eike Riis, Marju Kaivapalu, Raimo Pajula, Ingo Valgma Esikaane foto: Sindi paisu jäänused kärestiku ehitustööde ajal, 30.05.2019. Foto: Eike Riis Projekti nr 2020-0052 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 3 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus Sisukord 1. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................. 5 1.1. Vooluveekogud .................................................................................................... 5 1.1.1. Pärnu jõgi ........................................................................................................... 6 1.1.2. Sauga jõgi ........................................................................................................... 6 1.1.3. Reiu jõgi ............................................................................................................. 7 1.1.4. Navesti jõgi ......................................................................................................... 7 1.2. Reljeef ja geoloogilised tingimused ......................................................................... 7 1.2.1. Lihkeohtlikud piirkonnad ....................................................................................... 8 1.2.2. Radoonisisaldus pinnases .................................................................................... 11 1.3. Üleujutusohuga ala ............................................................................................. 12 1.4. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 13 1.4.1. Kaitsealad ......................................................................................................... 13 1.4.2. Hoiualad ........................................................................................................... 16 1.4.3. Kaitsealused liigid ja kivistised ............................................................................. 17 1.4.4. Püsielupaigad .................................................................................................... 18 1.4.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid.......................................................................... 18 1.4.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ........................................ 18 1.5. Vääriselupaigad ................................................................................................. 18 1.6. Kultuuriväärtused ............................................................................................... 19 1.6.1. Kultuurimälestised.............................................................................................. 19 1.6.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ................................................................. 20 1.6.3. Maaehituspärand ................................................................................................ 20 1.6.4. Militaarpärand ................................................................................................... 20 1.6.5. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 20 1.6.6. Miljööväärtuslikud alad ....................................................................................... 21 1.6.7. Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 21 1.6.8. Ilusad vaated..................................................................................................... 21 1.7. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 22 1.8. Ettevõtlus ......................................................................................................... 23 1.8.1. Tööstus ............................................................................................................. 24 1.8.2. Turism .............................................................................................................. 24 1.8.3. Laevandus ja sadamad ....................................................................................... 25 1.8.4. Metsandus......................................................................................................... 26 1.8.5. Põllumajandus ................................................................................................... 26 1.9. Teedevõrk ......................................................................................................... 27 1.9.1. Sõiduteed.......................................................................................................... 27 1.9.2. Kergliiklusteed ................................................................................................... 27 1.9.3. Matkarajad ........................................................................................................ 27 1.9.4. Raudtee ............................................................................................................ 28 1.9.5. Veeteed ............................................................................................................ 29 1.10. Sillad ................................................................................................................ 29 1.11. Paisud .............................................................................................................. 30 4 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1.1. Vooluveekogud Planeeringuala peamine vooluveekogu ja planeeringu keskne objekt on Pärnu jõgi. Pärnu jõkke suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal suubub Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 1). Pärnu jõe suudmele lähim on Sauga jõgi, mis suubub paremalt 1,3 km kaugusel suudmest. Tabel 1. Pärnu jõkke suubuvad suuremad vooluveekogud1 Veekogu Tüüp Suubub Kaugus Pik- Avali- Valg- Keskm. Registri- nimetus pare- suud- kus, kult ala, voolu- kood malt/ mest, km kasuta- km² hulk, vasakult km tav m3/s (p/v) Sauga jõgi Jõgi p 1,3 78,4 jah 576,5 5,1 VEE1148700 Reiu jõgi Jõgi v 9,1 72,2 jah 905,5 7,8 VEE1145400 Sindi oja (Türgi Oja v 10,9 6,4 ei 16,6 VEE1145300 oja) Leppoja Pea- p 13,2 7,9 ei 19,4 VEE1145200 kraav Suuroja Oja p 15,7 16,2 jah 43,1 VEE1145000 Kurina jõgi Jõgi v 19,1 25,1 jah 126,1 VEE1144600 Muraka oja Oja p 34,4 5,1 ei 6,3 VEE1144500 Piistaoja Oja p 35 17,3 ei 24 VEE1144400 Navesti jõgi Jõgi v 38 101,6 jah 3004,2 27,9 VEE1131600 Vändra jõgi Jõgi p 46,4 50,1 jah 254,9 VEE1130700 Vihtra oja Oja p 52,6 9,3 ei 11,5 VEE1130600 (Suuroja) Ribasoo oja Oja p 53,3 14,4 ei 14,2 VEE1130500 (Riidoja) Võinoja Oja v 57,4 6,7 ei 8,3 VEE1130400 Mustaru oja Oja p 60,4 5,5 ei 6,6 VEE1130300 Käru jõgi Jõgi p 61,1 58,7 jah 315,5 VEE1129000 Mädara jõgi Jõgi p 68,9 36,9 jah 77,2 VEE1128900 Pärnu jõgi Jõgi - - 144,6 jah 6836,5 64,4 VEE1123500 Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade planeeringuala olulisematest vooluveekogudest. 1 Eesti Looduse Infosüsteem infoleht; keskkonnainfo.ee (20.07.2020) 5 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1.1.1. Pärnu jõgi Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala (ca 75 km pikkuses lõigus) koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte. Pärnu jõgi on kaitstav loodusobjekt (Pärnu jõe hoiuala; vt ptk 1.4.2) ja kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Pärnu jõgi on Lääne-Eesti suurim jõgi, kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Jõe valgala hõlmab suurema osa Pärnu madalikust, Sakala kõrgustikust ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa ning Kõrvamaa edelaosa, kattes 16% Eesti pindalast. Kesk- ja ülemjooksu mõjutab lubjakivi, alamjooksul Toris paljandub vasakul kaldal Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi (nn Tori Põrgu). Pärnu jõe pikkus on 144,6 km, keskmine vooluhulk on 64,4 m3/s ja valgala pindala 6836,5 km2. Jõgi suubub Pärnu lahte ja on alamjooksul Pärnu linnas kuni 320 m lai. Pärnu jõgi on III kategooria kaitsealuste kalaliikide hink, võldas ja vingerjas elupaik. Kokku on jões teada 36 liiki kalu. Pärnu jõgi lõigus Tarbja paisust suubumiseni merre on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse2. Nimistusse kuuluvatel veekogudel on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Kaitsekorralduskava järgi on Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurim väärtus kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Pärnu jõe kallastel kehtivad looduskaitseseaduses toodud kitsendused mereranna ja kalda kasutamise osas. Pärnu jõe kaldale on rakendatud 100 m ulatuses piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd (erisustega tiheasustusaladel) ja 10 m laiune veekaitsevöönd. Pärnu jõe suudmest Reiu jõe suudmeni on kallasrada kümne meetri laiune ning sealt ülesvoolu nelja meetri laiune. Kallasraja üleujutuse korral on kallasrada kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Pärnu jõkke suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal suubub Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 1). Pärnu maakonnast ligikaudu 70% jääb Pärnu jõe ja selle lisajõgede valgalale. Planeeringualal Pärnu jõkke suubuvatest jõgedest on pikimad Navesti, Sauga, Reiu, Käru ja Vändra jõgi. Kõik jõed on avalikult kasutatavad veekogud. Kuna valgalal on vähe järvi, on äravoolu kõikumised suured (keskmine 64,4 ja väikseim 4,8 m 3/s). Pikaajaliste vaatluste põhjal on Pärnu jõe äravool suurim aprillis ja väikseim juulis. Kevadise suurvee tipp on Pärnu jõe ülemjooksul keskmiselt 20 päeva hiljem kui alamjooksul. Pärnu jõel Oore vaatluspunktis erinevad vooluhulga miinimum ja maksimum üle saja korra. Väikene lang soodustab laialdasi üleujutusi ja maade soostumist ning jõe täiskasvamist. Kogu valgalast on 22% märgalad3. Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule, on üle 8 m sügav ja laevatatav siseveekogu4. Pärast Sindi paisu likvideerimist on piirkonnas vaid üks – Kurgja pais. 1.1.2. Sauga jõgi Kuna Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav ja üha populaarsema kasutusega, siis on see haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani). Planeeringuala piir kulgeb mööda suuremaid jõeäärseid tänavaid. Sauga jõgi on 78,4 km pikkune ja suubub Pärnu jõkke 1,3 km kaugusel suudmest. Jõe keskmine vooluhulk on 5,1 m3/s ning valgala suurus 576,5 km2. Põhiosa kulgeb Lääne-Eesti rannikumadalikul. Jõe ülem- ja keskjooks on pikalt õgvendatud. Alamjooks on enne suubumist lai ja väga aeglase vooluga. Jõel on vähe allikaid, mistõttu jääb see suvel veevaeseks. Kaladest on tuvastatud 16 liiki. 2 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv 3 Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt. Phare/Tacis CBC projekti BSPF/9803/096, 1999 4 Pärnu jõgi. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, 2007 6 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus Kaitse all on võldas ja hink. Sauga jõe vana nimi oli Pärnjõgi. Selle järgi on oma nime saanud Pärnu linn ja hiljem Pärnu jõgi.5 Sauga jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani. Jõe alamjooksu kaldad on maalihke ohuga. 1.1.3. Reiu jõgi Planeeringualasse jääb Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses, kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani). Reiu jõgi saab alguse Lätist Soka järvest, asub kogu ulatuses Pärnu madalikul ja suubub Pärnu jõkke 9,1 km kaugusel suudmest. Jõgi on 72,2 km pikkune ning selle keskmine vooluhulk on 7,8 m3/s ja valgala suurus 905,5 km2. Jõgi on ülemjooksul tugevasti õgvendatud. Keskjooks kulgeb looduslikus ja alamjooks poollooduslikus ümbruses. Suurem osa peajõest on kaitse all Reiu jõe hoiualana. Kaladest on tuvastatud 23 liiki. Kaitse all on võldas ja hink. Reiu jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Veelõbustusi pakub Reiu jõe suudmes tegutsev Lustipark. Jõe alamjooksu kaldad on maalihke ohuga. 1.1.4. Navesti jõgi Navesti jõgi on osaliselt planeeringuala piir Pärnu jõe vasakul kaldal. Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt, 38 km kaugusel suudmest. Jõgi on 101,6 km pikkune, selle keskmine vooluhulk on 27,9 m3/s ja valgala suurus 2004,2 km2. Navesti jõgi on Pärnu jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi. Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Võrtsjärve nõos ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. 63% Navesti jõe üldvalgalast moodustab suurima lisajõe Halliste valgala. Jõesäng on ülem- ja keskjooksul pikalt õgvendatud ja süvendatud. Kaladest on tuvastatud 22 liiki. Kaitse all on võldas ja hink. 1.2. Reljeef ja geoloogilised tingimused Maastikuliselt kuulub planeeringuala Lääne-Eesti madaliku regiooni. Reljeef on tasane ja seda ilmestavad üksnes tugevalt meandreerunud orud. Maapinna kõrgus väheneb 40 meetrist Kurgjal kuni rannikumadaliku 1–2 meetrini Pärnus. Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Pinnakatte paksus valgala põhja- ja idaosas on valdavalt alla 5 meetri, lõuna pool võib kvaternaarisetete paksus küündida 60 meetrini. Õhema pinnakattega aladel levib valdavalt saviliivmoreen. Pärnu jõe alamjooksul katab moreeni kuni 30-40 meetrine viirsavikiht, millel lasuvad mereliivad. Pärast viimast jääaja maksimumi umbes 20 000 aastat eKr, mil jäämassiivid katsid suurema osa Euroopa põhjapoolsest otsast, toimus kliima soojenemine, mis sundis ajapikku liustikku taanduma tagasi Skandinaavia mägedesse. Umbes 13 000 aastat eKr hakkas vabanema Eesti ala ja Pärnu jõe alamjooksul võis jääserv olla viimast korda enam kui 12 000 aastat tagasi. Pärast mandriliustiku taandumist loksus praeguse Pärnu ümbruskonnas pikka aega jääpaisjärv, millest jäi maha laiaulatuslik viirsavitasandik. Enamusel alast on põhjavesi suhteliselt kuni keskmiselt kaitstud. Vähesel määral esineb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala6. Enamus elanikkonnast asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. 5 Eesti jõed, 2019 6 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. EGK 2001 7 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1.2.1. Lihkeohtlikud piirkonnad Pärnu madalik on Eesti kõige lihkeohtlikum piirkond. Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede lihkeohtlikel kaldaosadel võivad ehitustegevuse tagajärjel tekkivad lisapinged pinnases viia maalihkeni. Kui jõe veetase väga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule), või põhjavee tase suurte sadude või lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. See võib tekitada maalihkeid. Pärnu ja Reiu jõe oru teatud lõigud, mis on moodustunud osaliselt savisse ja mida katab peeneteraline liiv või mille nõlvadel paljandub ainult liiv, on lihkeohtlikud varakevadel ja hilissügisel. Näiteks oli Reiu jõe külgorus suur lihe 2002. aasta veebruaris. Kiire veetaseme alanemine jões võib suurendada pinnase kaalu nõlval ning võib esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal Pärnu linnas, kus Pärnu jõe veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk naabruses. Maalihkeid soodustavaks geoloogiliseks teguriks on jõgede orgude veergudel avanev suure veesisaldusega ja seetõttu plastse kuni voolava konsistentsiga savikihi olemasolu. Enamik suuremaid maalihkeid (Eametsa, Audru, nn Viisnurga, Nurme silla, Uulu kanali jt) on toimunud savides või savikihi deformatsioonide tõttu. Vähem ja väiksemate mõõtmetega maalihkeid on toimunud ka liivas. Maalihete toimumise määravad pinnase (savi, aleuriidi, liiva) poorirõhud ja geotehnilised omadused. Pärnu ümbruses on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka morfoloogilised maalihete tekke-eeldused. Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna katavad moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Viirsavi on oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste liivadega, mille paksus on tavaliselt 2–3 meetrit, ulatudes kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni. Viimase näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga maanteesillast ülesvoolu. Nendes orulõikudes on lihked vähetõenäolised. Mõningatel Sauga ja Pärnu jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajärke, kus Läänemere veetase alanes praegusest meretasemest madalamale. Pärnu ümbruses toimunud maalihked on eranditult seotud jõeorgudega, kus nõlvade kalle on enamasti 7°–10°. Üldjoontes on Pärnu, Sauga ja Reiu jõeorgude geoloogiline ehitus sarnane: org on lõikunud viirsavisse või jõudnud isegi selle all oleva moreenini, pealt aga katab viirsavi 2–3 m paksune nooremate mereliivade kiht. Selline setete lasumus pinnases on põhjuseks väiksemate lihete kujunemisele isegi liivpinnases. Nimelt on liiva filtratsioonimoodul (iseloomustab pinnase veeläbilaskvust ja sõltub pinnase poorsusest ja osakeste suurusest) sadu kordi suurem kui peenematest osakestest moodustunud savipinnasel. Seega on pinnasevee liikumine sügavuti takistatud ja savi peal lasuvas liivas võib vesi üsna kiiresti liikuma hakata, põhjustades pinnases lisapingeid, mis võivad vallandada väiksemõõdulisi lihkeid (näiteks Reiu jõel). Harvem on orulõigud uuristatud moreeni (näiteks Sauga oru lõik Sauga koolist ülesvoolu kuni Reheni), kus lihked on vähetõenäolised. Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdumisest. Ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Orulõikudel, kus tuleb ette maalihkeid savis (isegi 5 kraadise nõlvuse korral), tuleb arvestada sellega, et maalihe võib ulatuda kuni 50 meetri kaugusele jõe veepiirist. Inimtegevuse – ehitused, kaevetööd, transpordi vibratsioon, drenaaži väljumine nõlval, igasugune lisakoormus nõlval – lisandudes tuleb väga ohtlikuks pidada vööndit kuni 70 meetrit jõe veepiirist. Liivas vallandab lihet pinnase küllastumine veega ja pinnasevee liikumine nõlva kallakuse suunas. Maalihkeid liivas tuleb ette suhteliselt suure nõlvakalde (looduslikud alates 20° ja inimmõju lisandudes alates 15°) korral ning need on mõõtmetelt savis toimuvatest lihetest väiksemad. Samuti 8 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus kujunevad need erinevalt savilihetest nõlva ülemises osas või isegi oru pervel ega olene jõe veetaseme muutustest. Niisugused lihked võivad looduslikult vallanduda 5–10 meetri kaugusel oru pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest. Väikesemõõtmelised savipinnase lihked toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib kalda alumise osa järsuks. Selliste 1–1,5 meetri laiuste ja mõne meetri pikkuste settekehade vette libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu. Säärased lihked võivad oru veeru alumise osa järsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada suurema lihke. Viimastel aastatel on lihked sagenenud. Kui perioodist 1950–2000 on teada vaid 6 maalihet, siis ajavahemikul 2001–2007 on neid fikseeritud 16. Olemasolevaid teadmisi ja andmeid kasutades on Pärnu ümbruse jõeorgudes määratud suurima lihkeohtlikkusega vööndid. Kõige rohkem on ohtliku nõlvakaldega orulõike Sauga jõel, aga väga ohtlik on ka Paikuselt Pärnu jõe suudmeni kulgev Pärnu jõe alamjooksuosa. Kui vaadata teadaolevate lihete paiknemise skeemi (Joonis 1), siis on lihete toimumise suur hulk märgatav just viidatud orulõikudes 7. Joonis 1. Teadaolevad maalihked ja vanade maalihete jäljed Pärnu ümbruses8 7 Maalihked Pärnu maakonnas. TÜ 2002; KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, 2010 8 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, 2010 9 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 2010. aastal läbi viidud uuringus9 jõuti muuhulgas järgmistele järeldustele:  nõlvade stabiilsus muutub aasta jooksul poorirõhkude ja jõgede veetasemete kõikumiste tõttu oluliselt, suuremad on muutused savinõlvade puhul;  savinõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist ning jõgede suurvee langust;  liivanõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist jõgede suurvee ajal;  viirsavide aluse survelise põhjavee survetase on tõusnud Pärnu linnas võrreldes 1988. aastaga kuni 12 meetrit varasema depressioonilehtri täitumise ja keskme nihkumise tõttu;  survelise põhjavee tase on jäänud stabiilselt umbes 1960ndate aastate tasemele (ca 0 m ümp), kuid viirsavilasundi keskosas on poorirõhud veel suhtelises defitsiidis aeglase veevahetuse tõttu;  savinõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete ulatust, kuid mitte toimumise sagedust;  liivanõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete sagedust, kuid tõenäoliselt mitte ulatust;  viirsavide lasundi alumise osa dreenimata nihketugevus on võrreldes 1985. aastaga langenud ca 10-15 kPa, mis aitab kaasa lihete ulatuse suurenemisele savinõlvades. Seoses maalihete ohuga on Pärnu linna üldplaneeringus10 sätestatud muuhulgas järgnevad tingimused maapinna lokaalsest vajumisest põhjustatud kahjude vältimiseks:  kuni 3-korruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5 m paksune liiva kiht;  kõrgemad hooned ja hooned mis kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5 m tuleb rajada vaivundamentidele;  vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis kaasneksid ka ajutise vee survekõrguse langusega;  vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all;  ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2 m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi;  kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10 cm, on soovitav näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad;  Pärnu reeperite põhivõrk vajab pidevat jälgimist, et see oleks kasutatav insenertegevuses. Analüüsida reeperjaamade käitumist maapinna kõikumistest sõltuvalt;  jätkata survelise veehorisondi veetaseme seiret, et uue võimaliku veetaseme languse korral oleks võimalik veetarbimist reguleerida ja sellega vältida kulutusi kommunikatsioonide ja põhivõrgu remondile.  tihendada veevaatluskaevude võrku Pärnu jõe kallastel ja tööstusrajoonis;  vee tarbimist Siluri veehorisondist võib lubada olemasolevatest puurkaevudest, teostades ranget hüdroloogilist ja geotehnilist kontrolli.  olemasolevatele puurkaevudele teha proovipumpamised ja määrata tootlikkus ning taastumiskiirus;  välja selgitada tööstusrajoonis töötavate puurkaevude hulk ja asukohad ning vastavalt sellele rajada veevaatluskaevude võrk;  veevõrgu arenguga otstarbetuks muutunud puurkaevud tamponeerida või kaaluda nende kasutamist maakütteks, olemasolevates teha proovipumpamised ja määrata tootlikus ning taastumiskiirus;  uusi veevõtu puurkaeve mitte rajada. 9 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, 2010 10 Pärnu linna üldplaneering 2025. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, 2014 10 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1.2.2. Radoonisisaldus pinnases Pärnumaale on üldjuhul iseloomulik madal pinnaseõhu radooni (Rn) sisaldus. Radoonirisk ehk maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal 10–100 kBq/m3, olles madalam jõe Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal (vt Joonis 2).11 Joonis 2. Maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus (kBq/m3)12 Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on jõudnud järeldusele, et kopsuvähi tekkimise oht suureneb statistiliselt olulisel määral, kui Rn-tase ruumide õhus (aasta keskmisena) on suurusjärgus 100 Bq/m3. Enamik Rn põhjustatud kopsuvähi juhte maailmas langeb tingimustesse, kus aasta keskmine Rn-sisaldus eluruumide õhus jääb vahemikku 100–300 Bq/m3, sest taolised tingimused on kõige sagedasemad. Kui Rn-sisaldus ületab 300 Bq/m3 piiri, on tegemist kõrge Rn-riski tasemega ja selle vastu tuleb rakendada asjakohaseid Rn-sisaldust vähendavaid meetmeid. Õigusaktidega on kehtestatud õhu radoonisisalduse viitetasemed hoonetele ja töökohtadele. Viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonist saadava kiirituse vähendamiseks. Määruse „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³. Määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohaselt on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ ja „Tervisekaitsenõuded koolidele“ sätestavad, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab olema väiksem kui 200 Bq/m³. Hoone ehitamisel on soovituslik järgida EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid, mille kohaselt on 11 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017 12 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017 11 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus kaitsemeetmete eesmärk saavutada radoonikontsentratsiooni aasta keskmine väärtus hoonete siseõhus väiksem kui 200 Bq/m³. Radoonitasemed varieeruvad majast majja. Ainus võimalus radoonitaseme teada saamiseks konkreetses hoones on viia läbi vastav mõõtmine. Radoonitaset on võimalik mõõta ka pinnaseõhus, kuid see ei anna kuigi täpset infot uue maja siseõhu radoonikontsentratsiooni kohta. Viimane sõltub rohkem maja ehituslikest omadustest ja elanike eluviisist. Küll aga on pinnaseuuring indikaatoriks, mil määral tuleks hoone projekteerimisel radooniga arvestada. Radoon on gaas ja selle eraldumine maapinnast on seotud ilmastikutingimuste muutusega, seepärast on enamikul juhtudel vajalik küllalt pikk mõõteperiood. Kuna radoonitase varieerub päevast päeva, võimaldab vähemalt 2 kuulise mõõteperioodiga tehtud mõõtmine aasta keskväärtust usaldusväärselt hinnata. Kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates töökohtades, mis paiknevad maa all, maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, on vastavalt Keskkonnaministri 30.07.2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohustuslik radoonimõõtmine läbi viia vastavalt määruses kehtestatud korrale. Kõrgendatud radooniriskiga alade loetelu on toodud nimetatud määruse lisas. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelusse. 1.3. Üleujutusohuga ala Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste. Pärnu jõgi suudmest kuni Sindini ning Reiu jõe ja Sauga jõe suudmepiirkonnad on mõjutatud üleujutustest (vt Joonis 3). Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedega seotud üleujutuspiirkond hõlmab arvestatava osa planeeringualast. Tegemist on planeeringuala kõige tihedamalt asustatud piirkonnaga, suures osas tiheasustusalaga. 12 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus Joonis 3. Üleujutusohuga ala Pärnu jõe piirkonnas. Üleujutusala on joonisel tähistatud beežide-pruunide toonidega, üleujutuse esinemistõenäosus (alates heledamast toonist) on võimalik maksimaalne veetaseme tõus vastavalt 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul13 1.4. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 1.4.1. Kaitsealad Planeeringualale jäävad osaliselt järgmised kaitsealad: Pärnu rannaniidu looduskaitseala, Niidu maastikukaitseala, Pärnu maastikukaitseala, Kaansoo mesimuraka kasvuala ja Saarjõe maastikukaitseala. Planeeringualale jäävad täielikult järgmised kaitsealused pargid: Annemõisa park Pärnu linnas, Sõpruse park ja Sindi kirikupark, Taali mõisa park ja Tori pastoraadi park Tori vallas, Vändra park ja Kurgja kalmistu metsapark Põhja-Pärnumaa vallas. Osaliselt jäävad planeeringualale Pärnu rannapark ja Vallipark Pärnu linnas. Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul planeeringualaga. Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584) pindalaga 203,3 ha paikneb Pärnu linnas ja kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu jõe suudmeala lähistel. 13 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus 13 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada: 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*)3, rannaniidud (1630*), valged luited ehk liikuvad rannikuluited (2120), hallid luited (2130*) ning puiskarjamaad (9070); 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuse liigi emaputke (Angelica palustris) elupaiku; 3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba- vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), väiketiir (Sterna albifrons), ja nende elupaiku; 4) rändlinnuliike nagu väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), kuldhänilane (Motacilla citreola) ja nende elupaiku; 5) kaitsealuseid liike nagu sile kardhein (Ceratophyllum submersum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) ning nende elupaiku. Pärnu rannaniidu looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Rannaniidu loodusalana. Niidu maastikukaitseala (KLO1000321) pindalaga 68,1 ha asub Pärnu linnas ja paikneb Pärnu jõe alamjooksu paremkaldal. Niidu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid niidukooslusi; 2) kaitsealust linnuliiki kassikakku (Bubo bubo) ja tema elupaiku; 3) käsitiivalisi (Chiroptera) ja nende elupaiku. Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603) pindalaga 510,9 ha asub Häädemeeste vallas ja planeeringualale jääb väike ala kaitseala põhjaservas. Pärnu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi, metsakooslusi ja liikide elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)3, liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa bonasia), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hiireviu (Buteo buteo), raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi (Columba oenas), hoburästas (Turdus viscivorus) ja kivisisalik (Lacerta agilis). Pärnu maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu loodusalana. Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) pindalaga 1758,9 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ning Järvamaal Türi vallas ja Viljandimaal Põja-Sakala vallas. Planeeringualale jääb väiksem edelapoolne osa kaitsealast. Saarjõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 14 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), sinihelmika koosluste (6410), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kahe liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, kaitseks; 3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ja I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks. Saarjõe maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Saarjõe loodusalana. Kaansoo mesimuraka kasvuala (KLO1000478) pindalaga 103 ha paikneb Põhja-Pärnumaa vallas. Ala eesmärgiks on II kaitsekategooria liigi mesimuraka kaitse. Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul planeeringualaga Navesti jõe piirkonnas. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine. Soomaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Soomaa linnu- ja loodusalana. Kaitstavad pargid Pärnu rannapark (KLO1200069) pindalaga 48,6 ha asub Pärnu linnas ning jääb väikesel alal planeeringualale. Annemõisa park (KLO1200135) pindalaga 2,3 ha asub Pärnu linnas Pärnu jõe kaldal ning jääb kogu ulatuses planeeringualale. Sõpruse park (KLO1200548) pindalaga 6,5 ha asub Tori vallas Sindi linnas. Park asub planeeringualal ja Pärnu jõe kaldal. Sindi kirikupark (KLO1200554) pindalaga 3,4 ha asub Tori vallas Sindi linnas Pärnu jõe kaldal ja jääb kogu ulatuses planeeringualale. Taali mõisa park (KLO1200060) pindalaga 14,6 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb tervenisti planeeringualale. Tori pastoraadi park (KLO1200059) pindalaga 1,8 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb tervenisti planeeringualale. Sikana talupark (KLO1200057) pindalaga 2,7 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas. Vändra park (KLO1200181) pindalaga 6,5 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas. Kurgja Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) paikneb Põhja-Pärnumaa vallas planeeringuala kirdeservas ning hõlmab Pärnu jõe kaldaid ja ca 2 km pikkust jõelõiku. Ala pindala on 103,8, ha 15 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus sellest maismaa 97,2 ha ja siseveekogud 6,6 ha. Kaitseala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Siin asub talu park ja Jakobsonide perekonna matmispaik. Kurgja kalmistu põlispuud; Kurgja kalmistu metsapark (KLO1200208) pindalaga 0,9 paikneb planeeringuala kirdeservas ja see kattub Kurgja Linnutaja talu maa-alaga. 1.4.2. Hoiualad Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindalaga 696,3 ha hõlmab kogu Pärnu jõe veeala Pärnu maakonna piires ehk kogu planeeringuala piires. Hoiuala paikneb Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla alal. Hoiuala jääb suuremas osas planeeringualale, vaid Kurgjast ülesvoolu kuni maakonna piirini paiknev jõelõik jääb planeeringualast välja. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Pärnu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu jõe loodusalana (vt ptk 5.3). Pärnu lahe hoiuala Pärnu jõe hoiuala (KLO2000286) pindalaga 101100 ha hõlmab Pärnu lahe ja Liivi lahe merealasid ja vähemal määral maismaad rannikualadel. Planeeringuala piiresse jääb väike osa hoiualast Pärnu jõe suudme piirkonnas. Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Pärnu lahe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu lahe linnualana. Reiu jõe hoiuala Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) pinalaga 105,4 ha hõlmab peamiselt Reiu jõe veeala. Planeeringualale jääb hoiualast väike jõelõik Reiu jõe suudme piirkonnas. Reiu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. 16 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus Reiu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Reiu jõe loodusalana. Navesti hoiuala Navesti hoiuala (KLO2000281) pindalaga 9,8 ha hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul. Hoiuala jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km ülesvoolu. Hoiuala paikneb kogu ulatuses planeeringualal. Navesti hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Navesti hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Navesti loodusalana. Tellissaare hoiuala Tellissaare hoiuala (KLO2000277) pindalaga 352,7 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ja paikneb kogu ulatuses planeeringualal. Tellissaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Tellissaare hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Tellissaare loodusalana. 1.4.3. Kaitsealused liigid ja kivistised Kaitstavad loomaliigid Kõik I kaitsekategooria loomaliigid ja nende elupaigad on planeeringualal kaitstud kaitstavate alade ja püsielupaikadena. Pärnu jõe veeala on suures osas ja paiguti ka kaldaalad on elupaigaks II kaitsekategooriasse kuuluvatele käsitiivalistele: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe- nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane, habelendlane ja suurkõrv. Muid II kategooria kaitstavaid loomaliike Pärnu jõe alal ja selle kallastel registreeritud ei ole. Planeeringualale jäävad laanerähni, valgeselg-kirjurähni, kanakulli ja mustsaba-vigle elupaigad. III kaitsekategooria loomaliike lisaks Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale võldasele ja hingule jõe alal registreeritud pole. Planeeringualal asuvad järgmiste III kategooria liikide elupaigad: hiireviu, musträhn, sookurg, nõmmelõoke, hallpea-rähn, laanepüü, väike-kirjurähn, väike-kärbsenäpp, herilaseviu, soo-loorkull, suurkoovitaja, rüüt, jõgitiir, punajalg-tilder, teder, mudatilder, punaselg- õgija, rohukonn, rabakonn, valgelaup-rabakiil. Kaitstavad taimeliigid I kaitsekategooria taimeliike ei ole planeeringualal registreeritud. Planeeringualal esinevad järgmiste II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad: madal muguljuur, sookäpp, mesimurakas. III kaitsekategooria taimeliikidest on planeeringualal registreeritud soo-neiuvaip, harilik käoraamat, kuradi-sõrmkäpp, künnapuu, laialehine neiuvaip, siberi võhumõõk, ungrukold, vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, Helleri ebatähtlehik, karukold, sulgjas õhik. Kaitstavad seene- ja samblikuliigid I ja II kaitsekategooria seene- ja samblikuliike ei ole planeeringualal registreeritud. III kategooria liikidest leiduvad planeeringualal harilik kopsusamblik ja haava-tardsamblik. Kaitstavad kivistised Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Aluspõhja kivimid (devoni liivakivid) 17 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus paljanduvad Pärnu jõe alamjooksul, parimaks näiteks on Tori paljand. Lubjakivid paljanduvad paiguti jõe keskjooksul jõesängi põhjas, põhiliselt Suurejõe piirkonnas. Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk- Devoni Pärnu lademe hallid ja kollakashallid põimjaskihilised liivakivid. Paljandi alumisest osast võib leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid. Kokkuvõttes ei ole Pärnu jõgi rikas kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole kivististe poolest rikkaid paljandeid planeeringualal. 1.4.4. Püsielupaigad Planeeringualale jääva Pärnu jõe lõigu alal ega piiril kaitstavate liikide püsielupaiku moodustatud ei ole. Valdava osa planeeringualale jäävatest püsielupaikadest moodustavad väike-konnakotka kaitseks moodustatud püsielupaigad. Planeeringualale jäävad järgmised püsielupaigad: Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (kokku 5 ala), Randivälja väike-konnakotka püsielupaik, Oore väike- konnakotka püsielupaik, Levi väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Muraka väike-konnakotka püsielupaik, Mannare väike-konnakotka püsielupaik (3 osaliselt kattuvat ala), Tohera väike- konnakotka püsielupaik, Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Aesoo metsise püsielupaik, Reinumurru väike-konnakotka püsielupaik, Vihtra väike-konnakotka püsielupaik, Kaansoo väike- konnakotka püsielupaik, Kaansoo-Mesimuraka väike-konnakotka püsielupaik, Venekuusiku väike- konnakotka püsielupaik, Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, Oriküla väike-konnakotka püsielupaik, Rõusa väike-konnakotka püsielupaik. 1.4.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Planeeringualale jäävas Pärnu jõe lõigus on Võnnukivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi, mis asub Pärnu jões Tori valla alal. Kaitstav Tori põrgu asub Pärnu jõe kaldal Tori vallas. Objekt on kaitse alla võetud kesk-devoni liivakivipaljandite ning koobaste kaitseks. Kurgjal Pärnu jõe kaldal (25 m veepiirist) kasvab C. R. Jakobsoni mänd (2 puud). Toris Pärnu jõe lähistel (ca 80 m kaugusel) kasvab Kõrvi tamm. Planeeringualale jäävad veel järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid: - Pärnu linnas: Peksumänd; - Tori vallas: Kariste talu mänd, Päkapiku mänd, Ratta rändrahn; - Põhja-Pärnumaa vallas: Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn, Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Võiera pärnad, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi ehk Viie valla piirikivi, Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn. 1.4.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal ei esine. 1.5. Vääriselupaigad Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 214 alusel on kõik avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku 14 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv 18 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Planeeringualal on registreeritud kokku 89 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 12 vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 10 vääriselupaika. Jõe kaldal või lähistel paiknevad vääriselupaigad asuvad suuremas osas Tori valla ja Pärnu linna alal. Enamus planeeringualale jäävaid vääriselupaiku asub Pärnu jõest kaugemal väljaspool tõenäoliste mõjude tsooni. 1.6. Kultuuriväärtused 1.6.1. Kultuurimälestised Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu need on tunnistatud mälestiseks. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Pärnu jõe äärde jäävatest muinsuskaitseobjektidest on märkimisväärseimad Pulli ja Sindi-Lodja kiviaja asulakohad. Pulli asulakoht on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula, mis paikneb Pärnu jõe paremal kaldal, Reiu jõe suudmest ülesvoolu Pulli külas. Hooajaliselt kasutatud Pulli laagripaigas elati ilmselt 9000-8550 a eKr. Sealt on leitud tulekivist ja loomaluudest valmistatud tööriistu ja jahitarbeid (kõõvitsad, noad, noole- ja odaotsad jm). Vanuselt järgmised on Sindi-Lodja asulakohad, mis jäävad Reiu jõe suudmealale. Need elupaigad olid kasutusel 7100-6600 a eKr ja tõenäoliselt aastaringselt. Leidude hulgas on rikkalik valik töö-, jahi- ja kalastusriistu. Jõe suudmesse jäävad Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala ning kunagised asulakohad. Omaette vaatamisväärsus on Sindi linna arhitektuuripärand, mille hulgas on otseselt jõega seotud kunagine kalevivabriku kompleks ja Sindi õigeusu kirik koos pargiga. Kalevivabriku rajamisega Sindi mõisa maale 1833. aastal on Sindi asula sünd ja ajalugu olnud lahutamatult seotud kuni 20. sajandi lõpuni. 19. sajandi keskpaiku oli Sindi kalevivabrik suurim tööstusettevõte Liivimaal. 20. sajandi hakul elas siin juba ligi poolteist tuhat inimest, kellest pooled töötasid kalevivabrikus. Töölisasula rajas Pärnu jõe kaldale oma manufaktuuri kõrvale 1833. a kaupmees J. Chr. Wöhrmann. Majad paiknesid kolmes reas ja neid oli kokku 33. Ühekorruselised hooned olid kelpkatusega, nagu neid võib senini näha Wöhrmanni puiesteel. Neist on säilinud ainult jõepoolne rida, mida omal ajal nimetati altmajadeks, kitsekülaks ja lillekülaks. Need olid mõeldud eelkõige vabriku meistritele, lihttöölised elasid valdavalt suurtes kasarmubarakkides veidi eemal. Sindist ülesvoolu jäävad Taali mõisakompleks, Tori ja Kurgja talu. Lisaks neile jääb jõe äärde ka mitmeid kalmistuid, kalmeid, ohverduskohti. Muinsuskaitseamet on huvitatud, et tagataks juurdepääsud mälestistele, et neid hooldatakse, tähistatakse ja paigaldatakse suunaviidad. Seda mõtet toetab ka Pärnu maakonna planeering, milles on toodud Üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja kultuuriväärtuste säilitamiseks15. Kultuurimälestiste registris on planeeringuala omavalitsuste territooriumil 949 objekti, neist 50 ajaloomälestist, 85 arheoloogiamälestist, 219 ehitismälestist, 576 kunstimälestist, 17 tehnikamälestist ja 1 muinsuskaitseala. Pärnu linnas on 605 ja Tori vallas 145 ja Põhja-Pärnumaa vallas 198 objekti.16 15 Pärnu maakonna planeering. Ptk 3.1.2. Kultuuriväärtused. 2018 16 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (30.07.2020) 19 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1.6.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid Planeeringuala omavalitsustes on XX sajandi arhitektuuriobjektina (nt raudteearhitektuur, vallamajad, palvemajad, maakoolimajad) loetletud Pärnu linnas 94, Põhja-Pärnumaa vallas 29 ja Tori vallas 4 objekti.17 Planeeringualale jäävad järgmised XX sajandi arhitektuuriobjektid: - Sauga sild (Pärnu, üle Sauga jõe Haapsalu mnt alguses; EW aegne); - Beti linaait (Pärnu, Vana-Sauga 2; tsaariaegne); - Tsentraalelektrijaam (Pärnu, Lai tn 14; tsaariaegne); - Sindi hüdroelektrijaam (Sindi, Kalamaja tee 3); - ”Silla” kauplus (Sindi, Silla tn 1). 1.6.3. Maaehituspärand Planeeringuala omavalitsuste aladel on kokku 37 maaehituspärandi (nt rehielamud jm taluarhitektuur) objekti, neist 3 on Pärnu linnas, 5 Tori vallas ja 29 Põhja-Pärnumaa vallas.18 Planeeringualale jäävad järgmised maaehituspärandi objektid: - vallamajad: Taali vallamaja, Tori vana vallamaja, Tori vallamaja, Uue-Vändra vallamaja; - koolimajad: Sindi ministeeriumikool, Taali ministeeriumikool, Viira algkool, Aleksandri (Pumbioja) vallakool, Vändra gümnaasium, Vändra õigeusu kihelkonnakool, Vändra kurttummade kool, Juurikaru vallakool, Saalemaa vallakool; - rehemajad: Tölba (Oore külas), Tasase (Muraka küla), Eldorado (Piistaoja külas), Tahkuse- Madise (Piistaoja külas). 1.6.4. Militaarpärand Planeeringualale jääb 3 militaarpärandi objekti, kõik Pärnu linnas. Need on kaks tsaariaegset sõjaväelinnakut (Pärnu Krasnojarski polgu kasarmud ja Pärnu vana (Kalamehe) sõjaväelinnak) ning nõukogudeaegne sõjaväelinnak (Pärnu sõjaväelinnak (garaažid)).19 1.6.5. Pärandkultuuriobjektid Pärandkultuuriks peetakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektide alla kuuluvad näiteks muinaspõllud, talukohad, põlispuud, rahvamajad, parvetuskohad ja kultusehooned. Pärandkultuuriobjektide kaardistamine toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) algatusel aastatel 2005–2011. Töö tulemusel on lisaks Maa-ameti kaardikihina välja antud infomaterjal “Pärnumaa pärandkultuurist”20. Materjalis on planeeringualaga kattuvas Tori vallas välja toodud Jõesuu kalatõke Navesti jões ja Kuke talu maal liivakivipaljandisse klaasiliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Põhja-Pärnumaa valla alal, endises Vändra vallas on nimetatud Vihtra talu ja veskid – villaveski ja linaveski. Endise Paikuse valla alal on välja toodud Sindi-Lodja parvetuskoht. Pärnu jõega seotud lugusid ja legende on kirjeldatud 2007. aastal Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistuse koostatud kogumikus „Pärnu jõgi“21. 17 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (01.08.2020) 18 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja (02.08.2020) 19 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage (30.07.2020) 20 Pärnumaa pärandkultuurist. Aivar Hallang jt. 2011 21 Pärnu jõgi. Urmas Lekk, Toomas Kalda. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus 2007 20 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1.6.6. Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikel aladel säilitatakse ajalooliselt välja kujunenud struktuuri, terviklikkust ja omapära. Miljööväärtusega hoonestusala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Miljööväärtuslikud alad on määratud Sindis ja Pärnus. Pärnu jõega on otseselt seotud osaliselt jõe kaldale jääv Sindi miljööala (Wöhrmanni puiestee koos kiriku, raekoja ja Kiriku pargi ning neid ümbritseva haljastusega). Miljööväärtuslikele alade seatakse kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringutega. Vajadusel saab uusi miljööväärtuslikke alasid määrata ja olemasolevaid täiendada üldplaneeringutega. 1.6.7. Väärtuslikud maastikud Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud piirkonnad, milles on kuhjunud kultuurilis- ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Esmakordselt määratleti väärtuslikud maastikud 2003. aastal Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning nende piire on aja jooksul koostöös kohalike omavalitsustega üle vaadatud ja kaasajastatud ning kajastatud Pärnu maakonna planeeringus. Lisaks väärtuslikele maastikele on märgitud ka suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad. Maakonnaplaneeringu järgi on need kohad kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus saab nautida loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringus on öeldud, et kaardile märgitud ilusa vaatega punktidest ei avanenud mitmel juhul (nt Suurejõe, Sindi) vaadet jõele või oleks selleks tulnud minna eramaale (nt Randjärve külas). Töö koostaja hinnangul avanesid märkimisväärsemad vaated pigem sildadelt. Lisaks jäi piirkonda ka mitmeid selliseid ilusa vaatega punkte, mida kaardile ei ole märgitud (nt Tori põrgu)22. Pärnu jõe vasakul kaldal Tori kalmistu kohal asub ilmselt parim keskdevoni Pärnu lademe paljand. Pärnu liivakivi koosneb enamuses kvartsist. Põimja kihilisuse annab aga päeva- ja vilgukivi ning granaadisisaldus. Siit on leitud esimeste primitiivsete maismaataimede, rüükalade ja vihtuimsete kalade jäänuseid. Püstloodis liivakivipaljand, mida kutsutakse kunagise koopa järgi Tori Põrguks, on umbes 500 m pikkune ja kuni 10 m kõrgune. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Kohaliku legendi järgi oli koopas põrgu sissepääs ning sellega on seotud palju rahvajutte ja muistendeid. Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises sisse 1908. ning suue 1974. aastal. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest. 1.6.8. Ilusad vaated Pärnu maakonna planeeringus on toodud tingimused maastike omapära ja silmapaistvalt ilusate vaatega kohtade säilitamiseks ning maastikuväärtuste suurendamiseks läbi üldplaneeringute, näiteks parema juurdepääsetavuse tagamine. Perspektiivis tuleb väärtuslikele maastikele jäävad ilusa vaatega punktid metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti redigeerida. Võib osutuda vajalikuks ilusate vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine (kinnikasvamise vältimine). Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet plaanitakse ranna ja kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Jõe kallaste piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses toodud 22 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves 2019 21 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus tingimustega (nõuded puistu esimese rinde rinnaspindalale ja täiusele). Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava järgi ei kahjusta vaate avamise eesmärgil kaldavööndis (sh veekaitsevööndis) noore puittaimestiku eemaldamine kaitseväärtusi, kuid põlispuude raiest tuleb hoiduda. Lubatav on jõkke langenud puude eemaldamine ning reaalses vettelangemise ohus oleva puu raie. Kohad, kus vaate avamine on vajalik või mõistlik, tuleb selgitada planeeringute või projektidega. Avatud vaatega kohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ning tagada parkimisvõimalus, pingid jms. Silmapaistvalt ilusa vaatega kohad kavandatava tegevuse ümbruses on teemaplaneeringu järgi Sindi vana raudteesild ja Sindi kirikupark, kust avanevad vaated Pärnu jõele. Jõe äärde on määratud kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda ja saab nautida looduse ja maastike erinevaid väärtusi. 1.7. Asustus ja maakasutus Planeeringuala hõlmab piirkonda Pärnu jõe suudmest Kurgjani, millesse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Pärnu jõe piirkonnas vahemikus Raest kuni Tori- Jõesuuni vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Sellest allavoolu on jõe kaldail asustus võrdlemisi tihe. Pärnu jõe alamjooks on elu, puhke- ja ettevõtluspiirkond, kus on hulgaliselt riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi tähtsusega loodus- ja kultuuriväärusi. Pärnu jõe loodusala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. 2016. aasta lõpus kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering 2030+ toob välja, et Pärnu maakonna eripäraks on dominantse mõjuga maakonnakeskuse olemasolu. Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev (vt Joonis 4). Esimesed Pulli ja Sindi-Lodja kiviaja asulakohad Pärnu jõe kaldale rajati juba 10 000 aastat tagasi, mis tänapäeval on väärtustatud kultuurimälestistena (muinsuskaitseobjektid). Selles piirkonnas paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Piirkond on hästi kättesaadav, mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise kategooria lennujaam ja sadam Pärnus. Projekteerimisel on kiirraudtee Rail Baltic koos kohalike peatustega. Maakondlik keskus on Pärnu linn (ehk linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused; keskus, kuhu inimesed igapäevaselt eelkõige töö- ja haridusalaselt liiguvad) on tugevaks tõmbekeskuseks kõigi Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla elanike jaoks. Seda toetavad nii suhteliselt lühikesed vahemaad kui ka head transpordiühendused. Pärnu linna haldusterritooriumil on tänu rändele elanikkond viimastel aastatel olnud kasvav 23. Tori valla elanikkonna kahanemine toimub eelkõige kaugemates külades, kuid Sindi linna pikaaegne elanikkonna vähenemine on peatunud24. Põhja-Pärnumaa vallas on elanikkond rahvastikuregistri andmete kohaselt viimastel aastatel (2016-2020) kahanenud25. Terve Pärnu maakonna lõikes on rahvaarv viimasel kahel aastal (2018-2020) kasvanud26. 23 file:///C:/Users/marju.kaivapalu/Downloads/P%C3%A4rnu_linna_2019.a_konsolideerimisgrupi_majandusaast a_aruanne.pdf 24 https://www.torivald.ee/documents/17490539/26553005/2019+a+majandusaasta+aruanne.pdf/19e6554d- 1d0d-4b78-9e63-1a64d3321863 25 https://www.stat.ee/ppe-1167348 (külastatud 26.07.2020) 26 https://www.stat.ee/ppe-1167429(külastatud 26.07.2020) 22 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus Joonis 4. Pärnu maakonna rahvastikutiheduse ruutkaart, 01.01.201727 1.8. Ettevõtlus Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Paljud jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja toitlustusele matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas 28. Tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele, asub valdav osa Pärnu maakonna töökohtadest Pärnu linnas. Rohkem kui pooled (55%) väljaspool Pärnu haldusala elavatest töötajatest käivad tööl Pärnus ning 6% Pärnu elanikest käib tööl mujal Pärnu maakonnas. Pärnu linna haldusalas tegutses 2017. a aktiivselt 3924 ettevõtet29. 2019. a töötuse määr kujunes Pärnus 5,3% (Eestis keskmisel 4,4%). 27 https://www.stat.ee/ppe-70954 (külastatud 26.07.2020) 28 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves , 2019 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5 imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289 29 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 23 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 2019. aasta andmetel said kõige enam Pärnu inimesed rakendust töötlevas tööstuses (üle 5000 inimese), millele järgnesid rohkem kui tuhande töötajaga haridusvaldkond, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, hulgi- ja jaekaubandus, majutus ja toitlustusvaldkond ning ehitus30. Tori valda on 2017. aasta seisuga registreeritud 984 majanduslikult aktiivset üksust, millest põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi alla kuulus 232 üksust ning töötuse määr on ligikaudu 3%. Vallas tegutsevad ettevõtted on peamised tööandjad Tori valla elanikele31. Põhja-Pärnumaa vallas on 2018. aasta andmetel tööandjatena vallas 278 ettevõtet pakkudes tööd 1839 inimesele. Lisaks on olulised tööandjad valla haridusasutused, sotsiaalhoolekandeasutused ja vallavalitsus. Kõige enam on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus) tegutsevaid ettevõtteid, vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja metsanduses. Töötuse määr 01.01.2018. aasta seisuga oli 4,5%32. 1.8.1. Tööstus Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile suunatud ning seda soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga maapiirkondades on põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära. Pärnu linnas on töötlev tööstus oma juhtivate tootmisharude – puidu- ja mööblitootmise, tekstiili-, toiduainete-, naha- ja metallitööstusega – koondunud peamiselt omaette piirkonda (nn Ehitajate tee piirkonda ja Loode-Pärnusse). Kogu Pärnu linna tootmisstruktuur on keskkonnasõbralik. Linnas puuduvad märkimisväärsed tööstuslikud õhu- ja muud reostusallikad33. Tori vallas Jõesuus töötleva tööstusega tegelev OÜ Säästke on (224 töötajaga) Pärnu maapiirkondade suurim tööandja. Suurimate tööandjate seas on ka Sindis tekstiiliga tegelevad AS Qualitex, Danspin AS ja Fein-Elast Estonia OÜ, trükkimisega tegelev AS Pajo , OÜ Nurme Teedeehitus (51), kaubaveofirma osaühing Antone Transport, piimakarjakasvatus OÜ Selja jm34. Põhja-Pärnumaal on kõige enam on ettevõtteid primaarsektoris (põllumajandus, metsandus) tegutsevaid ettevõtteid, vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris(mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja metsanduses35. 1.8.2. Turism Planeeringuala ja eriti Pärnu jõe ümbrus on jätkusuutlik ja aastaringselt köitev turismisihtkoht. Piirkonna eeliseks on paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic), väljapääs merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine ning mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Planeeringualal asuv Pärnu linn on kuurortlinn, mis baseerub ajalooliselt väljakujunenud traditsioonidele (kuurordi ajalugu arvestatakse aastast 1837, kui praeguse mudaravila kohale kerkis esimene supelasutus), headele looduslikele tingimustele, soodsale geograafilisele asukohale, 30 Pärnu linna 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne; https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/eelarve/eelarve1 31 Tori valla arengukava aastateks 2018 – 2030. Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 32 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 33 https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/areng-ettevotlus ((külastatud 26.07.2020) 34 https://www.torivald.ee/ettevotlus (külastatud 26.07.2020) 35 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 24 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus olemasolevale taristule ja kohalike inimeste oskustele ja teadmistele. Terviklikult asub omavalitsus looduslikult heas asupaigas – Pärnul on pikk rannajoon ning asukoht mitme jõe (Pärnu ja Reiu) ristumiskohas. Pärnu iseloomulik kausjas laht hoiab vee temperatuuri soojemana kui teistes Eesti randades, mis meelitab suvehooajal Pärnusse hulgaliselt nii sise- kui ka välismaised turiste. Pärnu kuurordi- ja puhkemajanduse suurimaks probleemiks on jätkuvalt hooajalisus. Planeeringualal asuvates Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades on turismi osakaal väiksem kuid soov valdade arengukavade kohaselt on sektori osakaalu suurendada. Tori vallas on hulk vaatamisväärsusi: Pulli küla (Eesti vanima inimasula), Tori põrgu ja hobusekasvandus, Jõesuu pikim rippsild, Soomaa Rahvuspark, Sinds kalevivabriku hooned, Sindi raudteejaama hooned, Sindi pais Are mõisapark, Niidu küla alpakakasvandus jm. Ka Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi turismivaatamisväärsusi – C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas, Jaanihanso Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Soomaa Rahvuspark ja mitmed teised. Paljud Pärnu jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja toitlustusele matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas. Pärnu jõe ääres paikneb Pärnu jahtklubi külalistemaja ja Konse puhkemaja. Majutusteenust pakub ka Kurgja külas asuv Tallinna Tehnikaülikooli Särghaua õppekeskus. Pärnu jões pakuvad turismiteenuseid ka teised väljaspool planeeringuala asuvad ettevõtted, sealhulgas kanuumatkad, lõbusõidud erinevate veesõidukitega.36 Looduskaitse ja puhkealade olemasolu ning turvalisus on heaks eelduseks turismi arendamiseks piirkonnas. 1.8.3. Laevandus ja sadamad Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam. See võimaldab parandada kohaliku majanduse konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu, toetab uute kaasaegsete tegevusvaldkondade, sh turismi arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud ka üleriigilises planeeringus kui rahvusvahelise tähtsusega toimivat ja arendatavat sadamat. Ühendus väikesaarte Kihnu ja Manijaga toimub Pärnu sadamas reisiparvlaevasadamate kaudu. Kihnu saare ja mandri ühendusteedeks on Kihnu ja Munalaiu ning Kihnu ja Pärnu sadamate vahelised veeteed. Manija saare ja mandri ühendusteeks on Munalaiu ja Manilaiu sadamate vaheline veetee. Kuna väikesaared vajavad aastaringselt ühendust, siis peavad parvlaevasadamad Kihnus, Munalaius, Manilaius ja Pärnus väga hästi toimima kogu navigatsiooniperioodi ajal37. Sadamaregistri38 andmetel on teemaplaneeringu alal:  Pärnu sadam – Pärnu jõe suudmes on olemasolev sadam, mis hõlmab kauba-, kala-, jahi, parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala;  reisiparvlaevasadamad ühenduse pidamiseks püsisasutusega väikesaarte Kihnu ja Manijaga on Pärnus;  olemasolevad väikesadamad – Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam, Vana-Sauga sadam. Sadamaseaduse (§ 2 lg 18) kohaselt on väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele. Pärnu sadama deklareeritud sügavus on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Suurima vastuvõetava laeva pikkus on 140 m ja laius 45 m. Laeva maksimaalne süvis sadama akvatooriumil oleneb momendi veetasemest ja määratakse sadamakapteni poolt. Pärnu sadamat külastab suurusjärgus 1000 laeva aastas, lisaks väikealused ja kohalik väikelaevaliiklus. Talvel on Pärnu laht üldjuhul jääs. Keskmine jääperioodi pikkus on 2–3 kuud ning sadama lahti hoidmiseks on vaja jäämurdjat. Jäämurdmise eest 36 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. AS Maves, 2019 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5 imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289 37 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142 38 Sadamaregister, seisuga 26.07.2020 25 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus sadama akvatooriumis hoolitseb AS Pärnu Sadam. Pärnu sadama toimimiseks vajalikeks ja tänaseks ka Pärnu linna ühe sümbolina on olulised Pärnu muulid jõe suudmes. Mõlema muuli pikkus on pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Aegajalt kõrge veetasemega jääb muul tervikuna vee alla. Madala veeseisuga on näha ka 1804-1811 ehitatud puitmuuli postide otsad. Muulide vahekaugus on 250 m39. Laevatatavad siseveekogud teemaplaneeringualal on Pärnu jõgi kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi kuni vana raudtee sillani. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit. 1.8.4. Metsandus Pärnu jõe alamjooksu ülemises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu alumises osas on asustus kaldail taas võrdlemisi tihe. Sindi linnast allavoolu Pärnu jõe vasakkaldale jääb Paikuse ning paremkaldale Tammiste asula. Jõesäng muutub järjest laiemaks ning kaldad metsasemaks, siit saab alguse Pärnu linna lähiümbruse metsavöönd, mida kutsutakse ka Pärnu linna rohelisteks kopsudeks. Pärnu maakond on Eesti suurim metsandus-, jahindus-, kalandus-, mesindus- ja turbatootmispiirkond. Suurte metsa- ja soomassiivide olemasolu on aluseks teistele nimetatud valdkondadele. Metsad, mis hõlmavad ligi 54% maakonna territooriumist, on üheks maamajanduse alustalaks. Seetõttu on metsamajandusel suur roll töökohtade tagamisel Pärnumaal. Lisaks annavad metsad täiendavaid võimalusi turismi- ja puhkemajanduse korraldamisel40. 1.8.5. Põllumajandus Põllumajandus on rohkem koondunud Pärnu maakonna sisemaale, eriti põhja- ja kirdeossa. Soodsa kliimaga Pärnu lahe rannik on tuntud aed- ja köögiviljakasvatuspiirkond. Mitmete põllumajandussaaduste (piim, vill jne) tootmise mahu poolest on Pärnumaa Eesti maakondade seas esinelikus. Mahepõllumajanduse osatähtsus on kasvamas. Pärnu maakonnaplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa iseloomustamisel lähtutud mullaviljakusest41, mida väljendatakse erinevaid mullaparameetreid kompleksselt käsitleva mulla boniteediga42. Eesti põllumajandusmaa keskmine mulla boniteet on 40 hindepunkti, Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Maaeluministeeriumi arvutuste kohaselt 35 hindepunkti. Pärnumaal on haritavat maad (PRIA pindalatoetusi saavate põllumassiivide põhiselt), mille boniteet on 35 hindepunkti või suurem, kokku 46 860 ha (sh alla 5 ha suurusi põllumassiive 5247 ha). Madalama viljakusega on Pärnu jõge ümbritsevad maad, kus valdavaks lõimiseks on savi või peenliiv ja rannavööndi liivadel asuvad maad. Lisaks on Pärnumaal palju haritavat maad, mille hindeboniteet on väiksem kui 35 hindepunkti ja mis on maaparandustööde käigus kuivendatud. Pärnumaal on haritavast maast kuivendatud ligikaudu 95%43. 39 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016; https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32- 8a63-5f6e672503df 40 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142 41 Mullaviljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub võimes tagada taimede kasvuks ja arenguks soodsad tingimused. Viljakaks peetakse mulda, mis suudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. 42 Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. 43 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142 26 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 1.9. Teedevõrk 1.9.1. Sõiduteed Planeeringuala teedevõrk on tihe ning enamus teid on mustkattega. Piirkonda jäävad riigi põhimaanteed on olulisemateks ühendusteedeks Eesti teiste piirkondadega ja maakonnasiseseks liikluseks: Tallinn–Pärnu–Ikla, Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning Lääne-Eesti suunaline riigi tugimaantee Pärnu–Lihula. Samuti Põhja-Pärnumaa suur ümberõit, mis on ka Kesk-Eesti kiireim ühendus Lääne- Eesti ja saartega. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu kohaselt on riigi põhimaantee nr 4 (Via Baltica) ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga– Uulu maanteega ning Via Baltica Pärnu suur ümbersõit. Viimasega seondub ka uue silla rajamine üle Pärnu jõe Sindi ja Paikuse piiril. Samuti tulenevad Rail Balticu kiirraudtee rajamisest teedevõrgu muudatused, sh teede eritasandilised ristumised raudteega, mis lahendatakse raudtee väljaehitamise ajal. Uus maantee on kavandatud ka seoses Tootsi tuulikupargi rajamisega. Rohkem uusi maanteid ei ole kavandatud. Pärnu linna ja selle lähiümbruse liiklusskeemi optimeerimiseks on otstarbekas kavandada ka uus sild Pärnu linnas44. Kruusakatetega teede probleemiks on suvel tolm ja kevaditi läbipääsmatus. 1.9.2. Kergliiklusteed Viimastel aastatel on suure arengu on läbi teinud Pärnumaa kergliiklusteede võrgustik. Kergliiklusteede võrgustik ühendab Pärnust väljuvad teed ning edaspidi on vajadus erinevad kergliiklusteed omavahel ühendada. Tulevaste teede peamiseks eesmärgiks on ühenduste parandamine ümbritsevate valdadega ja põhimarsruutidel linnasiseselt. Viimaste aastate üha kasvav jalgrataste rohkus linnapildis viitab linnaelanike mitmekesistunud ja tervislikumatele valikutele liiklemises. Pärnumaa eripäraks on ka Pärnu linna ja rannikupiirkondade elanike arvu ligikaudu 15−20%-line suurenemine suveperioodil. Seetõttu suureneb suveperioodil oluliselt kergliiklusvahendite kasutamine. Kergliiklustee on olemas Tori alevikus. Planeeringualal Põhja- Pärnumaa vallas kergliiklusteid ei ole. Mööda Pärnu jõe vasakut kallast lookleb Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada, mis moodustab ühtse ringi vastaskaldal oleva rajaga. Mõlemad on 4 km pikad, kuid oma ilmelt siiski erinevad. Kui jõe paremal kaldal ümbritseb rada palju puid ja rohelust, siis vasakkalda rada lookleb jõe ja linna ajalooliste majade kõrval, meenutades pigem ilusat linnatänavat. Raja teevad ainulaadseks Pärnu jõeäärse jaoks disainitud aerukujulised valguspostid. Lisaks on paigaldatud jalgrattahoidjad, prügikastid, pingid ja rajakaardid koos peatuskohtade märkega. Mai ranna kergliiklustee viib Mai elamurajoonist mööda rannajoont Pärnu rannapromenaadini. Nelja meetri laiune rada on valgustatud ning sobib hästi tervisesportlastele ja jalutajatele. Kergliiklustee keskosas asub laste mänguväljak, raja äärde jäävad rannaniidud, kus võib tutvuda põnevate taimeliikidega ja kohtuda linnalehmadega, kes ala roostikust puhtana hoiavad. Promenaadi puhkealadel on Eesti disainerite pingid ja rattahoidjad. 2019. aasta alguses valmis uus valgustatud laudtee Pärnu linna muulile, mis saab alguse Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõe äärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal on ka pinkidega istumiskohad ja jalgrattahoidjad. 1.9.3. Matkarajad Matkarajad asuvad Pärnu linna lähiümbruses ja mererannikul. Maakonda läbib ka rahvusvaheline jalgrattatee EuroVelo 10. Tegemist on ringmarsruudiga (Hansaring) Läänemere rannikualal, mis 44 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142 27 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus kulgeb läbi Soome, Rootsi Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja ulatub Sankt Peterburgi. Eestis algab EuroVelo marsruut Läti piirilt ja kulgeb maakonna rannikul Tallinna ning edasi Narva, kogupikkus on 980 km. Pärnu linna vahetus läheduses, Raeküla männikus, ootavad tervisesõpru Reiu-Raeküla terviserajad pikkusega 3, 5 ja 10 km. Sindi linnas asub ka 2,5 km rada ja valgustatud 1,8 km terviserada. Lisaks asub planeeringualal Tammiste 2,8 km pikkune metsarada.45 Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda linnud ja elada kahepaiksed. Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600 m pikkune vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres (vt Joonis 5). Külalised saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Joonis 5. Pärnu rannaniidu matkarada46 Looduses liikumise tarbeks on Riigimetsa Majandamise Keskus ette valmistanud Oandu ̶ Aegviidu– Ikla matkatee. 375 km pikk matkatee kulgeb Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist läbi Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi ning Pärnumaa metsade kuni jõuab mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunile rannale Iklas. Piirkonnas asuv jõgikond soodustab kanuumatkade korraldamist. Suur hulk rabasid ja soid kutsuvad külalisi oma erisuguse liigikoosluse ja kerge ligipääsetavusega ning rikkalik looduslik keskkond pakub huvi loodusturistil. 1.9.4. Raudtee Raudteeühendus toimus Tallinna–Pärnu raudteeliinil, mis algas Tallinnas ja lõppes Pärnus. Lellest hargneb raudteeharu Viljandisse (Tallinna–Viljandi rongiliin). Alates 2019. aastast lõpetati taristu kehva tehnilise seisukorra tõttu reisirongiliiklus Lelle–Pärnu raudteelõigul ning kuni Rail Balticu kiirraudtee valmimiseni Tallinnast Pärnusse rongiga sõita ei saa. Viimane rong Tallinnast Pärnu väljus 45 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala 46 https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-matkarada/ 28 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus 08.12.2018. Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldati ümber bussiliinidega. Samas jätkus rongiühendus Lellest nii Tallinna kui ka Viljandi suunal. Samuti jäi toimima Lelle raudteejaam. Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka Lääne-Euroopa suunal. Rail Balticu rajamiseks on läbi viidud ettevalmistavad tööd: kehtestatud trassikoridori maakonnaplaneering ja tehtud esialgsed uuringud, käimas on trassi projekteerimine. Rail Baltic on raudteetaristu objekt, kus paralleelselt kulgevad kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud. Sellele on planeeritud kombineeritud kauba- ja reisijatevedu. Reisijateveo seisukohalt on tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega, millel Eestis on peatused Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivse peatuse võimalus Raplas. Projekteeritav maksimaalne sõidukiirus reisirongil on 240 km/h. Rail Balticu maakonnaplaneering loob eeldused kaubajaama ja logistikakeskuste ühendamiseks raudteega, kuid ei planeeri nende täpset asukohta. 1.9.5. Veeteed Pärnu jõe veeala kuulub kuni Kesklinna ja Siimu sillani Pärnu sadama akvatoorium koosseisu 47. Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisel alal on kavandatud veesõidukite peamine liikumistee ning sõude- ja aerutamiskanal48. Veeliiklust Pärnu linna veealadel reguleeritakse asjassepuutuvate õigusaktidega. Pärnu lahe vee ala kasutamine on reguleeritud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga49. Planeeringuala laevatatavad siseveed (jõelõigud) on:50 - Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, - Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, - Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani. Avalik väikelaevade vettelaskmise koht asub Lootsi 6//8 kinnistul. Pärnu jõe akvatooriumi detailplaneeringuga51 on määratud täiendavad paatide vettelaskmise kohad Kesklinna silla ja Papiniidu silla vahelisel lõigul. Veeskamiskohtadele tuleb tagada ligipääs (sh päästeautode ligipääs) ja manööverdamiseks vajalik ruum. 1.10. Sillad Pärnu jõge ja selle lisajõgesid ületab Pärnu linna haldusalas viis silda, neist kaks kergliikluseks. Pärnu Siimu silla (ehitatud 1937, taastatud 1957/1958), Kesklinna silla (ehitatud 1938, ümber ehitatud 1956) ja Papiniidu silla (ehitatud 1976) suur koormus on tinginud vajaduse uue silla ehitamiseks üle Pärnu jõe, samuti vajab parandamist kesklinna silla kergliiklejate ruum. Suhteliselt vähesed võimalused Pärnu jõe ületamiseks piiravad linna eri osade vahelist liiklemist ning tingivad täiendava liikumismahu. Olemasolevate sildade ning sillaga piirnevate ristmike ja tänavate suur liikluskoormus on toonud kaasa vajaduse uute sildade rajamise järele. Samuti teeb muret sildade ehitustehniline 47 Sadamaregister 28.07.2020 48 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82; https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 49 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152; https://maakonnaplaneering.ee/143 50 Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkt 11; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020020?leiaKehtiv 51 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82; https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 29 / 30  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus olukord. Pärnu linna üldplaneering 2025+ määrab võimalikud perspektiivsete sildade asukohad: Raba–Lai tänavat ühendav sild ja A. H. Tammsaare pst pikendusele jääv kergliikluse sild 52. Lisaks on Tori vallas üle Pärnu jõe kolm silda (Sindi, Tori, Jõesuu) ning Põhja-Pärnumaal vallas üle Pärnu jõe ka kolm silda (Vihtra, Suurejõgi, Kurgja). Teemaplaneeringu alasse jäävad ka sillad üle Kurina jõe (Kurina, Massi, Vabrikuküla), üle Künnapoja oja (Künnapoja), üle Piistaoja (Feldmani) üle Vändra jõe (Kullimaa) ja üle Käru jõe (Lubjaku). Navesti jõel asub temaplaneeringu alal viis silda (Kaanisoo, Saarjõe, Veneoja, Harkoja, Tehvre) 53. 1.11. Paisud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid – erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapi- ja kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, kaks veskit Vihtras, Tori-Jõesuus (Päästalas), Levil, Asvles ja kaks veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks54. Keskkonnaagentuur viib läbi projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“, mille eesmärgiks on kaitstavate elupaikade taastamine Pärnu jõestiku jõgedes. Projekti käigus avatakse rändetee Pärnu jõel Sindi, Jändja ja Vihtra paisudel. Lisaks sellele viiakse läbi Pärnu jõestiku uuring, mille tulemused annavad ülevaate Pärnu jõestiku elupaigatüübile oluliste liikide ja nende elupaikade seisundist ning potentsiaalsetest elupaikadest ja kudealadest. Projekti kestus: 27.03.2015 – 31.12.2022. Projekti raames rajati 2018. aastal Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ning Vihtra paisule looduslähedane kärestik, mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning ühtlasi taastati sintlaste väliujula ning rajatakse kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi piirkonda vaid üks – Kurgja pais, kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel teostada üles- ja allavoolu rändeid. 1834. aastal valminud Sindi paisu on kahesaja aasta jooksul mitu korda ümber ehitatud, viimati tehti seda 1977. aastal. Pais takistas püsivalt vee-elustiku levikut ja rännet, mistõttu oli mitmete (pool)siirde kalaliikide ning teiste liikide seisund halb või halvenemas. Sindi betoonpaisu lammutamise projekt nägi lahendusena ette Pärnu jõel asuva betoonpaisu lammutamise ja loodusilmelise kärestiku rajamise kogu jõesängi laiuses. Vee-elustikule aastaringse rände võimaldamine aitab parandada Pärnu jõestiku ja selles elavate liikide seisundit. Sindi betoonpaisu asemel rajatava tehiskärestiku eesmärgiks on avada Pärnu jões Sindi paisu juures kalade rändetee. Tehiskärestik kujundatakse selliselt, et kalade üles- ja allavoolu ränne oleks tagatud alaliselt. Erinevalt paisudest tohib kärestikel kala püüda ja just lõhilastele on kärestikud meeliselupaigaks. Samuti soovitakse kujundada kärestik selliselt, et seal saaks sobiva veetaseme korral harrastada vaatemängulist spordiala süstaslaalomit. Tulevane kärestik peab olema ületatav ka paadimatkajaile. Sindi väliujula kasutatavuse säilitamiseks on süvendatud ujula piirkonnas jõge ning muudetud ujuvsildade paigutust. Kallaste kujundamisega luuakse eeldused puhkealade väljaehitamiseks kärestiku mõlemal kaldal. Eesmärgiks on, et Sindi saab linna südamest otsetee tulevase Wöhrmanni kärestiku äärde jalutamiseks ja seal kalastamiseks ning sportimiseks. 52 Vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2; https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel- uldplaneeringud/yldplaneering2025 53 https://tarktee.mnt.ee/#/et/link/2ON8vhjV9B9j 54 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Keskkonnaharidus/Parnu_jogi_makett.pdf 30 / 30