Kiri

Kultuuriministeerium 03.10.2022 nr 1-5/23 Suur-Karja 23 15076 Tallinn Taotlus diiselrongi juhtvaguni säilitamiseks ja eksponeerimiseks Haapsalus paikneva Raudtee- ja Sidemuuseumi missiooniks on väärtustada enam kui 150 aastase ajalooga Eesti raudtee- ja sidealast tehnikapärandit. Muuseumi kollektsiooni kuulub 30 erinevat raudteel kasutatud transpordivahendit 1930. aastatest kuni 1980ndateni. Järjest enam pöörame tähelepanu ajaloolise veeremi säilitamisele ja restaureerimisele. Seoses raudtee perspektiivse tulekuga Haapsalusse tahame välja arendada kaasaegse raudtee- ja sidemuuseumi nii välis- kui siseekspositsiooni. Selleks on valminud kontseptsioon, mille realiseerumine järgnevatel aastatel tõotab luua Haapsallu järjekordse turismimagneti. Selle alusel on alustatud ka raudtee- kui ka muuseumiraudteeala projekteerimist. Et muuseum kogu on pidevas täienemises, siis on projekteeritav ala kavandatud selliselt, et sinna mahuks eksponeerida nii praegu muuseumi kogus olev kui tulevikus lisanduv veerem. AS GoCraft pakub muuseumile vanametalli hinnaga (10 000 EUR) hetkel Tallinn- Väike jaamas seisvat diiselrongi juhtvagunit DR1BJ-2717 . 1995. aastaks oli Eesti Raudtee rongisõitjate kahaneva arvu ja ühiskonna autostumise tingimustes jõudnud olukorda, kus paljude raudteelõikude teenindamiseks ja hulga vanade Ungari 4-vaguniliste diiselrongide D 1 liiklusest kõrvaldamise vajaduse tõttu tuli veeremiparki täiendada 2-3-vaguniliste lühirongidega. Selliseid väiksemaid moodulronge otsustati hakata looma pargis juba olemas olnud veidi uuemate 1980. aastate 6-vaguniliste Läti diiselrongide DR1A baasil, mille moderniseerimist (remotoriseerimist) rongideks DR1B oli Balti Laevaremonditehases alustatud 1994. aastal. Balti Laevaremonditehase insenerikeskuses valminud projekti järgi ehitati diiselrongide DR1A haakevaguneist (vahevaguneist) osa ümber juhtvaguneiks. Haakevaguni üks tambureist asendati juhiruumiga, tambur aga viidi üle vaguni 4. akna asemele koos kere vastava tugevdamisega. Juhiruumi ja uue tamburi vahele loodi vahesalong suurte käsipakkidega (nt lapsevankrid jms) reisijatele ning WC. Pärast ümbertegemist jäi sellisesse juhtvagunisse haakevaguni senise 128 istekoha asemel 96 istekohta – 84 suures salongis ja 12 väikeses salongis. Esimesed 2 taolist juhtvagunit valmisid Eesti Raudtee tellimusel Balti Laevaremonditehases 1995. aasta detsembris, 1996. aastal järgnes 6 juhtvagunit ning 1997. aasta jaanuaris valmisid viimased 2 juhtvagunit. Kokku ehitas BLRT haakevaguneist 10 diiselrongi juhtvagunit DR1BJ 2709-2718. Edelaraudteele üle antud vaguneist kohandati 2002. aasta sügisel vagunite DR1BJ-2717 ja 2718 reisijateruumid esindusrongi „Johanna“ tarbeks. Diiselrongid DR1B ja DR1BJ olid Eesti raudteedel liikluses kuni 2014. aastani. Lätis Riia vagunitehases 31. augustil 1985 valminud diiselrong DR1A-239 jõudis Pääsküla depoosse 2. septembril samal aastal. 1996-97 ehitati selle rongi haakevagun DR1A-239-4 (EVR uue numbriga 4669) Balti Laevaremonditehases Tallinnas ringi 3-vagunilise diiselrongi juhtvaguniks DR1BJ-2717 ning anti Tartu depoo käsutusse. Kui ei leita võimalust tuua see heas seisukorras juhtvagun Raudtee- ja Sidemuuseumisse, ootab seda vanametalliks lõikamine. Ometi väärib see nii Eesti kui Euroopa kontekstis unikaalse raudtee- ja tööstusajaloo eksponaadina säilitamist ning riigile kuuluva museaalina arvele võtmist, kuna selline eksponaat muuseumikogus puudub. Juhtvaguni Haapsallu toomine maksab kokku 17 000 eurot, sh transport Tallinnast Haapsallu 7000 eurot, lisaks juhtvaguni enda soetusmaksumus 10 000 eurot. Näeme, et SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid saaks omafinantseeringuna tasuda 1/4 kogukulust ehk 4250 EUR, ülejäänud 3/4 summast ehk 12 750 EUR taotleme toetust Kultuuriministeeriumilt , et projekt teostada ja nimetatud vagun Haapsallu tuua, et seda olulise tehnikapärandina säilitada ja eksponeerida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anton Pärn Juhatuse liige Koostas: Talis Vare 5184 530