Vastus

Lp pr Piret Hartman Teie 20.09.2022 nr 1-11/1631-1 Kultuuriminister Meie 04.10.2022 Arvamus kultuuriministri määruse „ Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord “ eelnõu kohta Lugupeetud kultuuriminister pr Hartman Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile kultuuriministri määruse „ Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord “ eelnõu (edaspidi Eelnõu ). Teeme Eelnõu kohta alljärgnevad ettepanekud ja märkused. 1. Olgugi et aritmeetiliste kriteeriumide kaasamine hindamisprotsessi on teatud ulatuses mõistetav, on Eelnõu § 7 teksti alusel siiski keeruline hinnata, milline võib olla uue hindamismetoodika rakendamise mõju tegevustoetuse reaalsele suurusele. Tunneme enim muret selle üle, et hindamiskriteeriumidesse on kaasatud teatrisaali suurusest tulenev näitaja. Theatrumi saalis on 128 kohta, mis on selgelt väiksem kui seletuskirjas nimetatud teatrisaali keskmine kohtade arv. Kui teised näitajad § 7 lõikes 2 puudutavad etendustegevust ennast (mille eesmärk on anda objektiivne pilt teatri enda sisuliste tegevuste mahust), siis kriteerium, mis ei seisne mitte teatrisaali täituvuse suhtarvus, vaid seondub külastajate absoluutarvuga, on meie hinnangul problemaatiline – teatril ei ole võimalik selles kriteeriumis parema näitaja saamiseks suurendada külastajate arvu, kuna statsionaarsel esituspaigal ja toimuvate etenduste hulgal on füüsilised piirid . Seetõttu palume kaaluda Eelnõu § 7 lg-s 2 esitatud valemi koostamist selliselt, et publiku arv kriteeriumide hulka ei kuuluks või kui siiski analoogiline näitaja peab kuuluma, siis arvestataks mitte vaatajate absoluutarvu, vaid mingit suhtarvu, mis seo nd uks saalitäituvusega (kuigi ka see võib tihti olla ebaobjektiivne näitaja). 2. Eelnõu §-s 8 kirjeldatakse taotluses esitatavat. Viimaste aastate probleem on olnud see, et taotluse esitamisel esitatavates dokumentides nõutav ei ole kõigis aspektides vastavuses nende kriteeriumidega, mis on hindamise aluseks (nt seonduvalt regionaalse tegevusega). Omaette küsimus on üleüldse see, kuivõrd tuleks siiski hindamist korraldada võimalikult värskete , k.a jooksva aasta andmete alusel (mis on ju kontrollitavad), mitte kahe aasta taguste andmete alusel. Palume kaaluda, muutmaks senist praktikat, sellise märke lisamist, et § 8 lõike 2 punktis 4 nimetatud taotlusvorm peab olema seotud määruse lisas esitatud hindamiskriteeriumidega. 3. Eelnõu § 8 lõike 3 punktis 7 näeme kaht probleemi. Esimene nendest on kahe varasema majandusaasta arvestamine, mis 2023. aasta taotlust esitades on 2020. ja 2021. aasta, mitte aga jooksev aasta. Palume kaaluda seda, et arvestamisele võib tõepoolest kuuluda küll kaks aastat, kuid nendeks oleksid taotluse esitamisele eelnev aasta (mille näitajad on tõesti ametlikult esitatud statistilistest andmetest nähtavad) ja taotluse esitamise aasta (mille näitajad on ju samuti iga teatri puhul kontrollitavad, kuid need kajastavad kõige täpsemini ka tegevuslikke suundumusi, mis teatril on, sh regionaalse tegevuse seisukohalt). Teise probleemina näeme konkreetses kontekstis seda, et arvestamisele tulevad 2020. ja 2021. aasta – eriolukorra ja koroonapandeemia aastad, mil valitsuse tasandil soovitati kontakte miinimumini vähendada. Theatrumilgi jäi maakondades ära mitmeid nii juba väljakuulutatud kui kavandatud etendusi. Lisaks sellele, et need aastad ei ole kõige adekvaatsem võrdlusmaterjal, karistatakse teatreid 2020. aasta arvestamisega tegelikult juba teist korda – ka 2022. aasta tegevustoetuse taotlemisel võeti, kuigi taotluskriteeriumides seda nimetatud ei olnud , aluseks eriolukorra aasta, 2020. aasta, külalisetendused. Seega kinnitame, et võib arvestada kahe aasta näitajaid küll, aga need võiksid olla taotluse esitamise aasta ja sellele eelnev aasta (antud juhul siis 2023.a toetust taotledes 202 1 . ja 202 2 . aasta). 4. Eelnõu § 8 lõikes 5 võiks olla nimetatud ka see, et see esitamise tähtaeg võiks olla määratud selliselt, et vähemalt kolm nädalat pärast taotlusvooru avamist jääks aega taotluste esitamiseks. Võimalik, et arvestades selle aasta eripära võib see tähtaeg olla erandlikult lühem (nt kaks nädalat), kuid arvestades esitatavate dokumentide hulka on oluline, et oleks piisav aeg taotluse ja selle lisadokumentide korralikuks vormistamiseks. 5. Eelnõu § 10 lg 1 nimetatud tähtaeg on erateatrite seisukohalt väga problemaatiline. Kuivõrd Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võidakse kinnitada detsembri lõpus või isegi jaanuari alguses (Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarve kinnitati näiteks 30. detsembril 2021), siis Eelnõus nimetatud tööpäevad ümberarvestatuna tähendavad seda, et taotluste menetlemine võib lõppeda alles 15. veebruari paiku. Kuni selle ajani on erateatrid täielikus teadmatuses, kas ja kui suurt toetust nad saavad, kuid andes samal ajal etendusi ning kavandades kogu oma kevadise hooaja osa (kuna tuleb ju aegsasti alustada prooviperioodi, sõlmida lepingud, kuulutada etendused välja jne). Seetõttu leiame et, vastupidi – suure hulga eeltööd hindamisel saaks hindamiskomisjon teha ära juba enne ministeeriumi valitsemisala eelarve kinnitamist, kuivõrd hindamine ei seondu kuni lõppfaasini ju summadega, vaid teiste kriteeriumidega. H indamist on sel viisil seega võimalik läbi viia vähemalt kahes etapis, kus üks osa toimuks juba kohe pärast taotluste esitamist (mis eelduslikult on millalgi novembris) ning teine, summade arvutamist puudutav osa pärast valitsemisala eelarve kinnitamist ja on täiesti läbiviidav 10 tööpäeva jooksul ehk teoreetiliselt ca 15. jaanuariks. Selliselt palumegi Eelnõu § 10 lg-t 1 vastavalt muuta. 6. Peame oluliseks, et eraetendusasutustele võiks anda tegevustoetuste planeerimisel ka suurema majandusliku kindluse, nt kolme aasta perspektiivis . Loomulikult võib see olla summaliselt keeruline, kuid kindlasti võiksid olla fikseeritavad teatud põhimõttelised kriteeriumid (mis seisnevad ka tegevuse mahu jätkuvas säilitamises), mis võiksid anda erateatrile ootuse, stabiilsustunde ja kindluse, et tema tegevust toetatakse riigi poolt kolme aasta perspektiivis vähemalt samas suurusjärgus. 7. Eelnõu § 13 juures tasub kaaluda (see seondub käesoleva kirja p-ga 5), juhul kui peetakse võimalikuks viia hindamine kaheastmeliseks, et sisuline kriteeriumide hindamine toimuks juba enne kavandatud aasta algust, kas ei võiks vahehindamise tulemused (mis peavad olema mitte vaid komisjoni otsustus, vaid ministri poolt kinnitatud) olla taotlejale juba eelnevalt teatatud. Siis oleks taotlejal juba enne aasta algust teada, kas tal üldse on lootust riigitoetusele. Ning kui on, siis konkreetne summa selguks jaanuarikuu keskel. 8. Määruse lisaks oleva hindamismetoodika punkt 1 on problemaatiline . Kriteeriumi kohaselt hinnatakse põhjendamatult madalalt klassikalist teatrirepertuaari ning selle väga häid tõlkeid, mis on valminud (nt kui Shakespeare'i lavastades kasut atakse tõlketekstidena G.Meri, H. R ajametsa, A.Orase, Jaan Krossi , Peeter Volkonski tõlkeid. See küsimus tekib ka Molière'i ja C alderoni tõlgete puhul) . Meie kultuurikeskkond ja keeleruum on sedavõrd väikesed, et ei võimalda pidevaid uustõlkeid, ning kui selgub, et uus tõlge on vähemväärtuslik kui vana, mi da siis tuleks teha? Loomulikult on oluline, et teatri repertuaaris on ka uusi algupärandeid, mida 1. kriteerium väärtustab, kuid palume leida hindamiskriteeriumi sisustamisel parema tasakaalu algupärandite ning teatriklassika ja selle tõlgete vahel. Praegu ne kriteerium seda tasakaalu ei kajasta. 9. Hindamiskriteeriumides punkti 2 ja 3 puhul on kunstilise taseme hindamine kindlasti teatud mõttes subjektiivne. Seal kasutatud mõisted „kunstiline ambitsioon“ ja „valdkonna areng“ on aga mõisted, mis vajaksid kindlasti selgitamist nii hindajatele kui hinnatavatele. Kui taotlejana peaksime neid aspekte oma taotluses esitama, siis oleme vastasel korral veidi keerulises olukorras, kuidas tuleks neid kriteeriume sisustada, et neid oleks võimalik hindajatel hinnata. 10. Hindamiskriteeriumide punkti 4 osas on üllatav küll välisriikides mängimise osakaalu esiletõstmine ning oluline mõju hindamisele, kui samas teatriharidusega seonduv on nimetamata. Konkreetselt Theatrumi 2022. aasta seisukohalt saame tuua välja, et programmi „Eesti kultuur maailmas“ raames Theatrumi välisetenduse andmist ei toetatud, küll aga on Theatrum loonud alates käesolevast hooajast töökohad neljale näitlejale, kes lõpetasid suvel EMTA Lavakunstikooli. Kriteeriume lugedes riiklikult akrediteeritud kõrgkoolis teatriõppe (näitleja, lavastaja, dramaturg) lõpetanutele lõpetamisest alates kahe aasta jooksul töökohtade loomine ei kvalifitseeru praegu selliseks arenguks, mis vääriks esiletooduna positiivset hindamist. Leiame, et seegi võiks olla hindamisel eraldi esile toodud selle kriteeriumi raames (seal võiks olla nt nö mitteammendav näidisloetelu, kuna neid võimalikke lisategevusi on tõepoolest ju üsna erinevaid). Theatrumi oluliseks püsivaks lisategevuseks on kindlasti teatrihariduse ga seonduv (konkreetselt koostöö Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooliga, võimaldamaks mh nendel ka diplomilavastuste tegemist Theatrumis). Teatriharidus saab aga olla harivate loengute , töötubade vms-na suunatud kõigile vanusegruppidele. Laiemas mõttes lisategevuseks on Theatrumis ka kontsert ide programm, mis on olnud Theatrumi tegevuse lahutamatuks osaks kogu tegutsemise aja. Punkti 4 osas on meie ettepanek seega et selles punktis oleks lisategevuste mitteammendav näidisloetelu, kus välistegevus oleks vaid üks selles loetelus äranimetatavatest kriteeriumidest (mitte lisategevuste kõrval, vaid nende all) ning eraldi oleks välja toodud töökohtade loomine riiklikult akrediteeritud kõrgkoolis teatriõppe (näitleja, lavastaja, dramaturg) lõpetanutele kahe aasta jooksul pärast lõpetamist ning teatrihariduse projektid, sh koostöö koolidega. 11. Kriteeriumide punkti 5 osas on juba peatutud käesoleva kirja punktis 3. Seal o leme kirjelda n ud, et kui arvestada kaht aastat, siis peaks olema arvestamise aluseks taotluse esitamise aasta ja sellele eelnev aasta. Kuivõrd Eelnõu kooskõlastusringi esialg selt teada antud tähtaeg oli 5. oktoober 2022 ning saime juhuslikult teada, et tähtaeg Eelnõude Infosüsteemis on toodud ettepoole, siis vabandame, et kahjuks ei olnud siiski võimalik meie ettepanekuid ja märkusi kiiremini esitada. Loodame väga, et meie ettepanekud ja märkused leiavad kaalumist ning võimalusel arvestamist. Oleme vajadusel kindlasti valmis täiendavateks aruteludeks ning oleme tänulikud, kui saate anda meile tagasisidet ettepanekute arvestamise kohta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Erik Salumäe SA Theatrum juhatuse liige