Piret Hartman Teie 16.09.2022 nr 1-11/1618-1
Kultuuriministeerium
[email protected] Meie 03.10.2022 nr 1.1-20/221350
Arvamuse avaldamine muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse
muutmise seaduse eelnõule
Austatud Piret Hartman
Eelnõuga soovitakse kahe senise infosüsteemi ühendamisena asutada uus andmekogu
(rahvakultuuri andmekogu) ning muuta olemasoleva andmekogu (muuseumide andmekogu)
põhimäärust. Alljärgnevalt leiate Riigi Infosüsteemi Ameti märkused kummagi andmekogu
põhimääruste kavanditele.
Rahvakultuuri andmekogu põhimääruse kavand:
1. Kavandi § 6 lõike 4 sõnastus tuleks üle vaadata. Andmed ei sisalda andmevälju. Andmeväli
on andmebaasi, dokumendi või muu iseseisva tähenduse ja nimega osa, kuhu kantakse
andmed.
2. Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse
eelnõu kohaselt töödeldakse rahvakultuuri alamandmekogus mh andmeid valdkondlike
ürituste ja koolituste kohta, kuid rahvakultuuri andmekogu põhimääruse kavandi § 7 lõikes
1 selliseid andmeid pole nimetatud.
3. Mida tähendab praktikas eelnõu § 9 lõige 3? Andmekogu põhimäärus peab sisaldama
ammendavat loetelu andmekogus töödeldavatest andmetest.
4. Kavandi § 12 osas jääb arusaamatuks, miks ei ole liidestust hariduse infosüsteemiga
põhimääruse kavandi lisa punktides 1.3.6.-1.3.8. toodud andmete osas? Dubleeriv andmete
kogumine pole AvTS § 436 lõike 2 kohaselt lubatud.
5. Kavandi § 12 lõikes 2 olete kirjutanud, et „andmevahetus teiste andmekogudega toimub
riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu“. Selgitame, et AvTS § 439 lõike 1 punktis 5
sätestatud kindlustava süsteemi nimetus on „infosüsteemide andmevahetuskiht“, mitte
„riigi infosüsteemide andmevahetuskiht“.
6. Kavandi § 14 lõikes 1 tuleks „et tagada õigete andmete õigus andmekogus“ asemel
kirjutada „et tagada andmete õigus andmekogus.“
7. Kavandi §-s 15 on andmete säilitamise regulatsioon ebaselge. Ei ole arusaadav, kui kaua
andmeid säilitatakse. „Arhiiviseadusest lähtumine“ on sisutühi, sest arhiiviseadus ei
sätesta andmete säilitamise tähtaegu. Teil tuleb sätestada konkreetsed andmete säilitamise
ajad.
8. Kavandi § 17 lõikes 1 kirjutate, et „andmete töötlemisel järgitakse avaliku teabe seaduse
§ 439 lõike 1 alusel kehtestatud andmekogu turvameetmete süsteemi nõudeid.“ Sõna
„andmekogu“ tuleks asendada „infosüsteemide“. Tegemist on infosüsteemide
Pärnu mnt 139a / 15169 Tallinn / 663 0200 /
[email protected] / www.ria.ee /
registrikood 70006317
turvameetmete süsteemiga (ISKE). Ühtlasi juhime tähelepanu ka sellele, et ISKE-t hakkab
lähitulevikus asendama Eesti Infoturbestandard (E-ITS). Seega tuleb arvestada, et
käesolevat põhimäärust tuleb ilmselt muuta. Samas on võimalik seda sõnastada
universaalsemalt, et hiljem muudatusi tegema ei peaks.
9. Kavandi § 20 lõike 2 osas ei ole selge, millisteks konkreetseteks juhtudeks soovitakse
võimaldada paroolipõhist juurdepääsu? Autentimiseks tuleks kasutada üksnes sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud autentimisvahendeid. Kavandi § 20 lõige 2 sobiks paremini
§-i 18.
10. Kavandi §-s 21 on järelevalveasutused nimetatud vaid osaliselt. AvTS-i kohaselt on
järelevalve pädevus ka Riigi Infosüsteemi Ametil ning Statistikaametil.
11. Kavandi lisa (II Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud
alamandmekogu) punkt 1.5.5. on jäänud poolikuks („Häälerühm, instrumenti“).
Muuseumite andmekogu põhimääruse kavand:
1. Kavandi §-s 1 jääb arusaamatuks muuseumide andmekogu nimetamine infosüsteemiks.
Mõistlik oleks see ümber sõnastada. Jah, kõik andmekogud on infosüsteemid, kuid kõik
infosüsteemid ei ole andmekogud. Seega oleks mõistlik lähtuda andmekogu mõistest (vrdl
rahvakultuuri andmekogu põhimääruse kavandiga).
2. Kavandi § 3 lõike 1 vajalikkus põhimääruses on küsitav.
3. Muuseumiseaduse § 15 lõikes 2 on sätestatud muuseumite andmekogu eesmärgid.
Kavandis olete neid laiendanud. Peaksite vaatama, kas need on kooskõlas ja ei välju
seaduses sätestatud eesmärkidest.
4. Kavandi § 4 kohaselt on infosüsteemi andmetel informatiivne tähendus. Ilmselgelt asutus
lähtub oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks andmekogu
pidamine mõttetu. Seetõttu on kohatu sätestada, et andmetel on vaid statistiline või
informatiivne tähendus. Üksnes asjaolu, kui mingitel andmekogusse kantud andmetel on
õiguslik tähendus, tuleks põhimääruses esitada.
5. Kavandi § 6 lõike 1 punkti 4 osas jääb arusaamatuks kes on need "muud isikud" kellele
antakse infosüsteemile juurdepääsuõigused.
6. Põhimääruse kavandist puudub täielikult logimise regulatsioon. Põhimääruses tuleks
sätestada kõik logitavad tegevused – mida, kuidas ja kui kauaks logitakse.
Lisaks juhime tähelepanu andmekogu asutamise ja kasutusele võtmise kooskõlastamise nõudele
RIHA-s. AvTS § 437 lõige 1 sätestab, et enne andmekogu kasutusele võtmist tuleb see
registreerida riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA-s).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Noormaa
peadirektor
2 (3)
Mehis Lõhmus
[email protected]
Eero Vegmann
[email protected]
3 (3)