Vastus

Kultuuriministeeriumile Eesti Etendusasutuste Liidu (EETEAL) vastus kultuuriministri määruse eelnõu kirjale (nr 1-11/1631-1) EETEAL vaatas üle kultuuriministri määruse „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu ning avaldab arvamust järgmistest punktides: 1. EAS-i § 16 lõikes 2 on sõnastatud, et “Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munistsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse rahvuskultuuri edendamiseks ning etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks.”. Kultuuriministri määruse eelnõu lisas nr. 3 ehk hindamismetoodikas on komisjonil ette nähtud hinnata piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks etendusasutusi kahe kriteeriumiga: senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus ja planeeritav etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus. Eesti Etendusasutuste Liit teeb ettepaneku muuta hindamismetoodikas kriteeriumi “planeeritav etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus” kolme ja viie punkti väärilisi kirjeldusi järgmiselt: ● 3 punkti on võimalik anda etendusasutusele, kes: toetuse kasutamise perioodil annab etendusi kolmes kuni viies maakonnas, millest vähemalt kahes maakonnas ei asu riigi sihtasutusena asutatud etendusasutust; ● 5 punkti on võimalik anda etendusasutusele, kes: toetuse kasutamise perioodil annab etendusi rohkem kui viies maakonnas, millest vähemalt kolmes maakonnas ei asu riigi sihtasutusena asutatud etendusasutust. Lisaks teeme ettepaneku arvestada selles kriteeriumis ka teatri algset asukohta ehk juba olemasolevat regionaalset mõju, mis ulatub pealinnast kaugemale. 2. Eesti Etendusasutuste Liidu liige Vana Baskini teater, keda esindab teatri juht Aarne Valmis, on koostanud ettepaneku, mis asub selle kirja lisas (lisa_nr1_ettepanek) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse esimees Kristiina Alliksaar Lisad: lisa_nr1_ettepanek  Alates 01.11.2022 jõustuva etendusasutuse seaduse (EAS) §-is 16 on sätestatud etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise järgmised põhimõtted: (1)Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. (2) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse rahvuskultuuri edendamiseks ning etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavate toetuste määramisel kasutatakse võrreldava ühikuna etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 ei kohaldata munitsipaalkontserdiasutusele ega sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele. (6) Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise täiendavad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eeltoodud paragrahvi 2. lõikest nähtub, et loodud on 3 uut ja võrdväärset kriteeriumi seniste rahvuskultuuriline tähendus ning regionaalne tähendus asemele. Nendeks uuteks kriteeriumiteks on: rahvuskultuuri edendamine, etenduskunstide valdkonna mitmekesistamine ning etenduste piirkondlik kättesaadavus. Määruse lisas on igale kriteeriumile loodud alamkriteeriumid. Seadusandja pole ühegi eesmärgi saavutamist üle- või alatähtsustanud, st saab eeldada, et kõik eesmärgid on võrdväärsed. Sellest tulenevalt pole ministri määruse projektis koondhinde osakaalude määratlemine seadusandja tahtega kooskõlas. Nii on määruse lisa projektis 1.1, 1.2 ja 1.3 kriteeriumid erineva osakaaluga, kuigi seadusandja tahte järgi peaks igaüks olema 33,33% (0,01% jääb vakantseks ning võiks teoorias olla liidetud mistahes kriteeriumile kolmest). Joonistub välja muster, mille kohaselt rahvuskultuuri edendamise alamkriteeriumid annavad kokku 50% osakaalu koondhindest, kuigi see saaks olla seadusandja tahte järgi maksimaalselt 33,33%. Valdkonna mitmekesisuse alamkriteeriumid annavad kokku koondhindest osakaalu 30%, mis iseenesest on ligilähedane seadusandja tahtele. Etenduste piirkondliku kättesaadavuse hindamiskriteerium annab 20% osakaalu koondhindest.  Eeltoodu kohaselt on seega etenduste piirkondliku kättesaadavuse hindamiskriteeriumi arvel võimendatud rahvuskultuuri edendamise hindamiskriteeriumi. See oleks määruse kehtestamisel õigusvastane ning sellisest lähenemisest tuleks hoiduda. See ei ole esimene kord, kui Kultuuriministeerium püüab hindamiskriteeriumeid endale meelepärasemas suunas kallutada. Juba 2021. a tegevustoetuse taotlusvoorus prooviti muuta seadusest tulenevat nõuet hinnata teatrite rahvuskultuurilist tähendust ja regionaalset tähtsust võrdselt. Nimelt sätestati käskkirjas 70% rahvuskultuuriline tähendus ja 30% regionaalne tähendus. Tookordses kohtuvaidluses ei saanud ministeerium endale õigust proportsioone omatahtsi muuta ning loobus kohtumenetluse käigus ühe hindamiskriteeriumi võimendamisest teise arvel. Käesoleval juhul (rakendusakti kujundamine) korratakse ilmset viga ning seda tehakse ministeeriumi poolt teadlikult. Etenduste piirkondliku kättesaadavuse hindamiskriteeriumi osas tuleb suurendada osakaalu koondhindest. Ettepanek – suurendada senise etenduste piirkondliku kättesaadavuse hindamiskriteeriumi (määruse lisa p 2.5) osakaalu koondhindelt 10% 20%-le ning vähendada senise etendustegevuse kunstilise taseme hindamiskriteeriumi (määruse lisa p 2.2) 20 %-lt 10 %-le. Sellega jääb rahvuskultuuri edendamise osakaal koondhindest tasemele 40%, etenduskunstide valdkonna mitmekesistamise osakaal koondhindest tasemele 30% ning etenduste piirkondliku kättesaadavuse osakaal koondhindest tasemele 30%. Ka sellisel juhul on ministeeriumi ametnikud saavutanud osakaalude „soovitud“ ebaproportsionaalsuse koondhindest, sest võimendatuks jääks rahvuskultuuri edendamise hindamiskriteerium enam kui 6% ulatuses. Kindlasti väärib eeltoodud ettepanek EEATEL-i ühtset toetust, sest määruse ja selle lisa kehtestamine seadusandja tahte vastaselt tekitab eos õigusvaidlusteks soodsa pinnase. Loodava määrusega püüab Kultuuriministeerium aga taotleda vähemalt formaalselt suuremat läbipaistvust ning lahkhelide vähendamist toetuste jagamisel. Aitame Kultuuriministeeriumil rakendusakti ka sisuliselt kujundada seadusandja tahtega ligilähedaseks. Meelis Leis KL Consult Õigusbüroo Aarne Valmis Vana Baskini Teater