Vastus

29.09.2022 MTÜ Eesti Muuseumiühingu juhatuse arvamus muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõule Täname võimaluse eest avaldada arvamust ja kooskõlastada muuseumiseaduse eelnõu. Loodame, et edaspidi saabuvad meile dokumen did piisava ajavaruga, et jõuaksime need põhjalikult läbi töötada ja kolleegidega konsulteerida. Sedapuhku kahjuks vastavat aega ei jäänud. Üldjoontes nõustume muudatusettepanekutega, kuid lisame mõned kommentaarid. Eelnõu § 1. Seaduse eesmärk, regulee rimisala ja kohaldamisala lg 2 uus sõnastus on sümpaatne ja eeldame, et muuseumidele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtete puhul (nt § 21 lg 1) arvestatakse lisaks muuseumi põhikirjaliste eesmärkide täitmise toetamisele ka seaduse eesmärkide elluviim isel tekkivate vajadustega /—/ “luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide arenguks, kes: 1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast; 2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist; 3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele; 4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust; 5) inspireerivad ja loovad uusi teadmisi; 6) edendavad haridust, heaolu, võrdsust ja demokraatiat; 7) arvesta vad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.” Eelnõu § 3 lg 5 seletuskiri Muuseuminõukogu osas tekitas küsimusi, milline roll nõukogul edaspidi on ja mil moel on tegevusse ka edaspidi kaasatud Muuseumiühing kui partnerorgan isatsioon. Seni on Muuseuminõukogu olnud ainus omataoline nõukogu, kuhu on nii ühing kui ka ICOM Eesti kaasatud ja mis on andnud võimaluse panustada erinevatesse muuseumivaldkonna teemadesse, samuti jaganud ajakohast informatsiooni kultuuripoliitiliste ots uste ja ministeeriumi tegemiste kohta. Praegune selgitus jääb mõnevõrra õhku: “Seetõttu muuseuminõukogu moodustamist reguleerivat paragrahvi (§ 19) ei muudeta. Küll aga on plaanis vähendada muuseuminõukogu koosseisu ning osapooltele selgemalt teadvustada, et tegemist ei ole huvikaitseorganisatsiooni ega muuseumide esindusorganiga, vaid eksperdikoguga, mille liikmed annavad ministrile nõu, lähtudes oma isiklikest eksperditeadmistest.” Eelnõu § 3 lg 20 – muudetakse MuuS-i § 21, mis puudutab muuseumide rahas tamise põhimõtteid ja toob selgelt sisse asutaja ootustega kaasneva hindamissüsteemi. Peame “asutaja ootuste” põhimõtete olemasolu mõistlikuks ning vajalikuks muuseumide toimimisele ja eesmärkide seadmisele. Küll aga tunneme huvi, kas asutajate ootuste põ himõtete kontseptsioon on juba välja töötatud ja kättesaadav? (Eelnõu seletuskirjas “AS PricewaterhouseCoopers Advisors analüüsis 2019.–2020. aastal KuM-i juhtimissüsteemi, mille käigus koostas ka asutaja ootuste põhimõtete kontseptsiooni, mida on muuseumi de eeskujul plaanis rakendada kõigile KuM-i asutatud sihtasutustele.”) Eelnõu § 3 lg 19 – on mõistlik, et piletihinnad on iga muuseumi otsustusõigusega reguleeritud. Juhime siiski tähelepanu, et muuseumide külastajatele on mõningad ühtsed standardid olnu d ka positiivse mõjuga, kuna teatakse, et pea kõikidesse muuseumidesse saavad näiteks kuni 8-aastased tasuta. Ligipääsetavusele (võrdsed võimalused kultuurielust osasaamiseks) on soodustustel kindlasti oluline mõju ning seejuures saab riik saab enda asutus te ja sihtasutustega olla kindlasti kogu valdkonnale eeskujuks. Muuseumide rahastamise osas tekitas küsimusi § 11 lg 3: “taotleja koosseisus on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kõrgharidusega muuseumitöötaja või vähemalt üheaast ase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik;“ Peame oluliseks rõhutada, et kõrgharidusega vabatahtlik ei pruugi olla piisav, et tagada muuseumitöö professionaalsus ja jätkusuutlikkus. Eesmärk peaks olema püsiva õiglaselt tasustatud pro fessionaalse töötajaskonna olemasolu. Kas määruse § 14 lg-s 1 on väike viga? Peaks olema „käesoleva määruse §-s 9 nimetatud“. Paragrahv 8 on teisel teemal? . Lugupidamisega, MTÜ Eesti Muuseumiühingu juhatus