Vastus

Ettepanek uue muuseumuseaduse alusel antava määruse " Riigieelarvest muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord" projekti (lisa 4) muutmiseks Teen ettepaneku muuta määruse "Riigieelarvest muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord" projektis paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatud rahaline piirmäär 10000 eurolt 8000 eurole. Alternatiiv oleks alandada see piirmäär 8000 eurole suurlinnadest (20 tuhat elaniku ja enam) eemal (50 ja kaugemal) tegutsevatele muuseumitele (ja jätta mujal samaks). Teen selle muudatusettepaneku Eesti Jalgrattamuuseumi juhatuse liikmena ning ühtlasi eramuuseumite esindajana Muuseuminõukogus. Praegusel kujul nõuab paragrahvi 8 sõnastus, et muuseumi omatulu (väljaspool riigipoolset toetust) oleks 10000 eurot, kuna samas paragrahvis on ühtlasi nõue, et riigipoolne toetus ei tohi olla üle poole muuseumi aastaeelarvest. Maapiirkonnas tegutseva eramuuseumi (väikemuuseumi) jaoks on selle 10000 euro nõude täitmine praegust hetkeseisu (ja lähiaastate seisu) arvestades minu hinnangul veidi problemaatiline ning seda viie alljärgneva põhjuse koosmõjus. Esiteks on viimase aastaga järsult (pooleteisekordseks) kallinenud mootorikütus, mis on tinginud eelkõige just maal, ühissõidukitega külastamise võimalustest eemal tegutsevate muuseumite külastatavuse vähenemise. Seetõttu tehakse linnadest välja tihtipeale vaid hädapäraseid sõite ja muuseumikülastustestjäetakse ära just maapiirkonnas tegutsevate muuseumite külastused. Oleme seda tendentsi täheldanud ka oma jalgrattamuuseumi külastajate seas, millede hulk on selle, 2022. aasta suvel eelmise aastaga võrreldes märgatavalt kahanenud. Meie mitmete koostööpartnerite poolt on meile sel aastal antud korduvat tagasisidet, et muuseumikülastuse ärajätmine või määramata ajaks edasilükkamine on tingitud kõrgetest sõidukuludest. (Meie muuseumisse pääseb nimelt ainult oma transpordiga, ühissüidukiga pole see Eesti suurtest linnadest võimalik.) Teiseks on kallinenud eratarbija jaoks ka muud kaubaliigid – elekter ja mõned kütteliigid lausa 3-5 kordseks. Seetõttu on muuseumikülastaja muutunud sel aastal võrreldes eelmiste aastatega äärmiselthinnatundlikuks. Sel põhjusel ei saa maapiirkonnas teguitsevates muuseumites külastajate arvu vähenemist kompenseerida piletihinna märgatava tõusuga – kõrge piletihinna korral valitakse külastamiseks kas linnades asuvad muuseumid (kuhu pääseb tihtipeale tasuta ühissõidukiga) või hoopiski tasuta atraktsioonid (matkarajad, projektirahade eest korraldatavad tasuita üritused). Ka seda tendentsi oleme oma hallatava jalgrattamuuseumi külastajate pealt sellel, 2022. aastal näinud, kus nii mitmedki külastajad (sh pered) on kõrge piletihinna tõttu ukselt tagasi pöördunud. Sealjuures ei mängi muuseumi ekspositsiooni põhjalikkus ja atraktiivsus mingit rolli, sest juba ukselt tagasipöördununa seda ei nähtagi. Kolmandaks on kütte, elektri ja mitmete muude oluliste teenuste hindade paljukordne tõus viinud kohalikud vallad ootamatutesse rahalistesse raskustesse, kuna valdade tulubaas ei ole sellele hinnatõusule järele tulnud, valdadel tuleb aga ülal pidada koole, lasteaedu, kultuurimajasid jm vallaelanikele vajalikke ühiskondlikke objekte. Seetõttu on paljud vallad lõpetamas kohalike eramuuseumite (väikemuuseumite) rahalise toetamise, kuna see käib rahaliselt lihtsalt üle jõu. Enamik eramuuseume /väikemuuseume – sh ka meie Eesti Jalgrattamuuseum kui üle-Eestilise skoobiga teemamuuseumin – ei ole ju ka mõeldud valla elanikele, vaid väljastpoolt tulevatele külalistele, kellede teenindamine ei ole valdade otsene kohustus. Enamik omaenda valla kultuuri- ja tehnikahuvilisi elanikke on meil juba käinud. Suure tõenäosusega ei saa ka meie Eesti Jalgrattamuuseum enam Türi vallalt ei selleks ega ka jägmisteks aastateks enam tegevustoetust, kuna valla ülipingeline finantsolukord seda lihtsalt ei võimalda. (2022. aasta tegevustoetuse eraldamist meie muuseumile samas summas eelnevate aastatega pole valla tasemel senini ära otsustatud – seda on mitu korda edasi lükatud, kuna valla eelarve on pidevalt "miinuses" ja õpetajate palkasid jms ei saa välja maksmata jätta.) Neljandaks ei saa maapiirkonnas tegutsev eramuuseumi rvestada olulise sissetulekuna ka varem toiminud seminariteenuste müüki. Vahepealne mitmeaastane koroonapandeemia vähendas oluliselt füüsiliste seminaride pidamist, mis asendusid üle veebi toimuvate koosolekutega ja on enamjaolt selliseks jäänudki. Ning kui valitaksegi füüsilise seminari teenus, tehakse seda linnas või linnalähedades paikades, kuhu sõidukulu on väiksem. Ka seda tendentsi tunnetame oma jalgrattamuuseumi pealt, kus varasem (enne pandeemiat) meile olulist sissetulekut andnud seminariteenus on taastunud vaid murdosa mahus ja seda hoolimata asjaolust, et oleme teinud varasemast palju rohkem aktiivset sellesuunalist reklaami. Viiendaks ei õnnestu meil lähiajal tagasi meelitada ka välisturisti, sest arvatavasti jääb Vene-Ukraina sõda ja sellega seotud julgeolekualane ebakindlus (vt nt Nord Streami gaasitoru õhkulaskmine Vene riigi poolt mahitatud terroristide poolt) kestma aastateks. Meil jalgrattamuuseumis igatahes ei taastunud sel suvel pandeemiaeelne välisturistide osakaal. Tänu meie tihedatele sidemetele ja tuntusele maailma ülejäänud jalgrattamuuseumite (ja muude tehnikamuuseumite) seas oli meil varem väga palju selliseid välisturiste, kes tulid spetsiaalselt meie muuseumisse või siis Põhja- Euroopasse sattununa leidsid kindlasti võimaluse ka meie muuseumi külastamiseks. Hetkel sellist külastust peaaegu ei toimu, nagu näitas meie 2022. aasta kõrghooaeg. Seetõttu saab maal tegutsevatel eramuuseumitel/väikemuuseumitel arvestada selle 10000 euro sisse peaasjalikult vaid piletitulu. Varasematel aastatel ei ole kunagi meie piletitulu aastas 10000 euroni küündinud. Me ei ole kindlad, et kui me tõstame lähiaastail oluliselt oma piletihindu, et me ka siis saaksime oma piletitulu 10000 euroni tõsta – see eesmärk jääb liialt piiripealseks ja suure riskiga (külastajate võimalik tagasipöördumine uksel) seotuks. Samas probleemid on ka mitmetel teistel maapiirkonnas tegutsevatel eramuuseumitel/väikemuuseumitel, mistõttu oleks mõistlik selle maandamiseks alandada 10000 euro piirmäär 8000 euro peale – selline piletitulu on meil tõhusama reklaami ja väikese piletihindade tõstmise teel reaalne saavutada, kui arvestada eelmiste aastate kogemusi. Valdo Praust Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja (juhatuse liige) Muuseuminõukogu liige 29. septembril 2022