Vastus

Lp Piret Hartman Teie 16.09.2022 nr 1-11/1618-1 Kultuuriminister Meie 29.0 9 .2022 nr 1-10.1/31 4 Ar vamus m uinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud kultuuriminister pr Piret Hartman Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile m uinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu ). Kuivõrd alates 1940. aastast on riigi ja kohalike omavalitsuste muuseumikogudesse sattunud esemeid, mis kuuluvad usulistele ühendustele, ning nende tagasiandmise küsimused vajavad asjassepuutuvate osapoolte vahelist arutelu ja lahendust, peab Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) oluliseks esitada Eelnõu kohta alljärgnev a arvamus e . 1. EKNi liikmeskirikute koguduste sakraalhoonetest on alates 1940. aastast viidud riiklike institutsioonide poolt riigi või kohaliku omavalitsuse muuseumidesse terve hulk nendele kogudustele kuuluvaid esemeid, põhjendades seda nt vajadusega neid esemeid restaureerida. Hiljem on need võetud aga nende muuseumide kogudesse ning neid ei ole kogudustele tagastatud. Seda teemat on tõstatatud korduvalt ka EELK ja Vabariigi Valitsuse koostöö arendamise ks moodustatud valitsuskomisjoni alakomisjonis, mis käsitleb kultuuriväärtustega seotud küsimusi, kuid lahenduseni ei ole jõutud. EKN ei pea põhjendatuks olukorda, kus pühakodadest äraviidud esemed (alati ei olnud äraviimine ka koguduse tahte vastane, küll aga on olnud eeldus, et see on ajutine ning esemed saavad antud kogudustele tagasi) on arvatud museaalideks. Loomulikult tuleb igale juhtumile läheneda individuaalselt ning kui jõutakse riigi/muuseumi ja koguduse poolt ühisele seisukohale, et ajaloolise ja kunstilise väärtusega eseme säilimine on paremini tagatud muuseumi tingimustes, saab kogudus anda selle muuseumile eksponeerimiseks, kuid eseme omanikuks on ka sel puhul siiski see kogudus ning selliselt peab olema sõnastatud ka eseme kohta esitatav informatsioon. Eeltoodust lähtudes ning silmas pidades, et Eelnõu puudutab ka museaali muuseumikogust väljaarvamisega seonduvat, teeme ettepaneku Eelnõu täiendamiseks, mille kohaselt lisatakse Eelnõusse täiendav punkt muuseumiseadusesse uue rakendussätte lisamiseks: „ § 32 2 . Mu seaalina arvele võetud usuliste ühenduste omandis olevate asjade tagastamine (1) Muuseumikogudes alates 16. juunist 1940 museaalina arvele võetud kogudusele või mõnele teisele usulisele ühendusele omandiõiguse alusel kuuluv asi , mille kohta puuduvad dokumendid vm tõendid, et usuline ühendus on soovinud selle asja omandiõigusest vabatahtlikult loobuda, tagastatakse sellele usulisele ühendusele hiljemalt 31. maiks 202 3 . Juhul kui kirikusse või koguduste liitu kuulunud usuline ühendus on pärast 16. juunit 1940 likvideeritud, antakse eelpoolnimetatud asi üle sellele kirikule või koguduste liidule. (2) Muuseumi ja usulise ühenduse kokkuleppel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja muuseumis eksponeerida, lisades asja juurde teabe usulise ühenduse kui asja omaniku kohta.“ 2. Omaette komplekssema arutelu teema on usuliste ühenduste kinnistutelt või hoonetest leitud arheoloogilised leiud, mis muinsuskaitseseaduse kehtiva redaktsiooni alusel on võetud riigi omandisse. EKN on muinsuskaitseseaduse muudatuste arutelul tõstatanud Muinsuskaitseametis küsimuse, kas vältimatult peab riigile üle minema arheoloogiliste leidude omand, kui leitu kuuluvus kogudusele või kloostrile on tegelikult ilmselge (nt EELK Risti koguduse pühakojast, Harju-Risti kirikust leitud müntide teema ). Mõistagi on ka selliste juhtumite puhul võimalik arutleda usulise ühenduse ja riigi/muuseumi vahel selle üle, kas paremad leidude eksponeerimistingimused oleksid sakraalhoones, kust esemed leiti, või muuseumis, kuid see ei pea kaasa tooma leidude riigistamist. See teemadering haarab küsimusi ka selle vara osas, mis ei ole olnud omandireformi objekt ( vähemalt ühe ajaloolise kloostri kinnistu siiski oli ) , kuid mis samas haakub nende institutsioonidega – nt munga- ja nunnaordud – , kes tegelikult on järjepidevalt tegutsenud (Eestis ajaloosündmustest tingituna vahepealsete katkestustega, kuid maailmas ei ole seda katkestust olnud). Neid näiteid võiks tuua mitmeid, kuid mõnedeks nende hulgas on nt taas Eestis tegutsevad dominiiklaste ja birgitiinide ordud, kelle ajaloolised kloostrid ei ole enam nendes funktsioonides või on ka osaliselt varemetes, kuid vahepealsetel aegadel (sh nõukogude ajal) toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud esemeid, mis nüüd asuvad muuseumikogudes (ajaloolise dominiiklaste kloostri kinnistust osa, kus samuti toimusid väljakaevamised, on omandireformi käigus Rooma-Katoliku Kirikule tagastatud) . Kuivõrd need ordud on taas Eestis tegutsevad ning nende ordude tegevuslik järjepidevus maailmas ja rahvusvaheline subjektsus ei ole kunagi katkenud, võiks teoreetiliselt tõstatada küsimuse selliste leidude õiguslikust kuuluvusest. Siiski ei pea me realistlikuks nende arutelude avamist, mis viiks ettepanekute ja kokkulepeteni kõnealuse Eelnõu raames, kuid pidasime oluliseks ka selle küsimusteringi esiletoomist, lootuses, et nende aruteludeni oleks lähiajal võimalik ministeeriumi tasandil jõuda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop Urmas Viilma Eesti Kirikute Nõukogu president