Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 24.10.2022 nr 14-12.3/153-1 Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 3. juuli 2015. aasta käskkirja nr 1- 3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmise eelnõu. Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Sama: Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Riigikantselei Teadmiseks: MTÜ SPIN Lisad: 1. „Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/45 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine“ eelnõu 2. „Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/45 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 3. „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muudetud tervikteksti eelnõu Ave Osman 6125242 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Lisa 1 EELNÕU KÄSKKIRI Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 31. mai. 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 31 alusel ning kooskõlas perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punktiga 1 ja Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri 1. Muudan siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt: 1.1 sõnastan käskkirja preambuli järgmiselt: „Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri.“; 1.2 lisan käskkirja punkti 1.4.1.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.4.1.8. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ tegevussuund 1 „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks“.“; 1.3 tunnistan käskkirja punkti 7.1.4 koos alapunktiga 7.1.4.1 kehtetuks; 1.4 sõnastan käskkirja punkti 6 järgmiselt: „6. Toetatava tegevuse eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal nr (eurodes) 1 Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi 3 223 650 100% SPIN abil 1.1 ESF-i toetus 2 740 103 85% sh elluviija partner 2 740 103 1.2 Riiklik kaasfinantseering 483 547 15% sh elluviija partner 483 547 1.3 Omafinantseering 0 0% (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister  Lisa 2 EELNÕU Seletuskiri „Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine“ juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud vajadustest täpsustada viidet struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestavale meetmete nimekirjale, võimaldada elluviija partneri kasutusse toetatavate tegevuste kogu eelarve ning tunnistada kehtetuks asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse säte, mis on juba reguleeritud riigihangete seaduses. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäär us “ § 23 lõike 2 punkti 31 alusel ning kooskõlas perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punktiga 1 ja Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri. Käskkirja eelnõu koostas Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman (e- post [email protected], telefon 612 5242). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Merje Joll ([email protected] tel 612 5235). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatusi tehakse TAT-i alljärgnevates punktides. Preambulis asendatakse viide Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ üldise viitega Vabariigi Valitsuse korraldusele, millega kinnitatakse meetmete nimekiri, kuna meetmete nimekirja muudetakse sageli ning korrektsete viidete tagamine TAT-is eeldab selle sagedast muutmist, mis suurendab halduskoormust. Lisatakse punkt 1.4.1.8, millega sätestatakse, et toetatav tegevus on seotud „Siseturvalis use arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine “ tegevussuunaga 1 „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks “. Punktis 6 võimaldatakse elluviija (Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) taotlusel tema partneri (MTÜ SPIN) kasutusse 100 000 eurot (sh 85 000 EUR Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15 000 EUR riiklik kaasfinantseering), mis olid esialgu planeeritud elluviija võimalike kulude katteks. Eelarve muudatus võimaldab rahastada partneri tegevusi, mis on planeeritud tegevuste elluviimise lõpufaasi 2023. aastal ning kindlustab toetuse kasutamise kogu ulatuses toetusperioodi lõpuks. Toetatava tegevuse kogueelarve ei muutu. Tunnistatakse kehtetuks punkt 7.1.4 koos alapunktiga 7.1.4.1, mis sätestas kohustuse küsida kolm hinnapäringut pakkujate paljususe olemasolul nende asjade ja teenuste ostmiseks, mille 1 maksumus ületas 5000 eurot ilma käibemaksuta. Punktide tühistamine on asjakohane, kuna riigihangete seaduse järgimine on kohustuslik sõltumata soetatava asja või teenuse maksumusest. 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006. 5. Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud vajadustel ning võimaldavad tõhusamalt kasutada toetatava tegevuse vahendeid seatud eesmärkide saavutamiseks 2023. a lõpuks. 6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT- i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. 7. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 3 alusel õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus koos Rahandusministeeriumiga), valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutuse ga (Haridus- ja Teadusministeerium) ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad (Sotsiaalministeerium, Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadetakse teadmiseks TAT-i partnerile MTÜ SPIN. 2  Lisa 3 EELNÕU KÄSKKIRI 03.07.2015 nr 1-3/145 muudetud järgmiste käskkirjadega: 25.03.2020 nr 1-3/40 xx.yy.2022 nr 1-3/zz Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri. (muudetud siseministri xx.yy.2022 käskkirjaga nr 1-3/zz) 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala 1.1.1. „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse 2.7.3 „Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (edaspidi meetme tegevus) elluviimiseks tegevusena „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (edaspidi toetatav tegevus). (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 1.1.2. Toetatava tegevuse nimetust „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ kasutatakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ mõistes projekti nimetusena. 1.2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1.2.1. Rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ning võidelda vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu. Prioriteetse suuna 3. investeerimisprioriteedi eesmärk on aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet. 1.2.2. Investeerimisprioriteedi raames seatud Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärk 7 on kaasata noori, sealhulgas tõrjutusriskis noori, ja parandada nende tööhõivevalmidust. 1.2.3. Meetme eesmärk on vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikute le, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. 1.2.4. Toetatava tegevuse eesmärk on ennetada ja vähendada riskis olevate 10–18aastaste noorte (edaspidi noorte) sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. 1.2.4.1. Toetatava tegevuse tulemusel on ellu viidud ja arendatud spordil põhinevat kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN, mille abil on noortele loodud lisavõimalused sisustada oma vaba aega, osaleda sporditegevuses ning omandada eluks vajalikke oskusi. Tegevuse elluviimise käigus on töötatud välja praktika, kuidas spordi- ja huvitegevus toetaks teadlikult ja mitmekülgselt noorte arengut ning kujundaks lisaks spordioskustele ka elus toimetulekuks vajalikke oskusi. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 1.3. Toetatava tegevuse elluviija, partner, rakendusüksus ja rakendusasutus 1.3.1. Toetatava tegevuse elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitatakse elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonda. 1.3.2. Elluviija partner on MTÜ SPIN. 1.3.3. Toetatava tegevuse rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a Sihtasutus Innove, alates 1.aprillist 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 1.3.4. Toetatava tegevuse rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitatakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda. 1.4. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 1.4.1. Toetatav tegevus on seotud järgmiste valdkondlike arengukavadega: 1.4.1.1. „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ alaeesmärgi 2 „Noorel on väiksem risk olla tõrjutud“ meede 2.1 „Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmid use parandamine“; 1.4.1.2. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ programmi „Turvalised kogukonnad“ poliitikainstrument 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“; 1.4.1.3. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ tegevussuuna 1 „Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ alaeesmärk 1 „Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud“; 1.4.1.4. „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ strateegilise eesmärgi 3 „Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda“ meede 3.3 „Inimeste vajadustest lähtuvate efektiivsete sekkumiste pakkumine ja arendamine“; 1.4.1.5. „Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018“ arengusuund 1 „Alaealis te kuritegevuse ennetamine“ ning arengusuund 2 „Korduvkuritegevuse ennetamine“; 1.4.1.6. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus“; 1.4.1.7. „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020“ alaeesmärk 1 „Inimes te oskused vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda on paranenud“; 1.4.1.8. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ tegevussuund 1 „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks“. (lisatud siseministri xx.yy.2022 käskkirjaga nr 1- 3/zz) 2. Toetatav tegevus 2.1. Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2.1.1. Elluviija ja partner 2.1.1.1. Toetatavat tegevust rakendavad elluviija ja partner. Elluviija ülesanded on seada toetatava tegevuse prioriteete, suunata toetatava tegevuse sisu ning toetada ja jälgida partnerit tema ülesannete täitmisel. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist. 2.1.2. Tulemus 2.1.2.1.1. Toetatava tegevuse tulemusena on viidud ellu spordil põhinev kogukondlik ennetusprogramm SPIN (edaspidi SPIN või programm) ja seda arendatud. Programmiga on loodud noortele lisavõimalused sisustada vaba aega sportimise, huvitegevuse ja eluoskusi arendavate tegevustega. Programmi mõjude hindamise tulemusel on välja selgitatud, millist mõju on programmis osalemine noortele avaldanud. 2.1.3. Toetatava tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.1.3.1. SPIN-i elluviimine 2.1.3.1.1. SPIN-i elluviimisele eelneb programmi ettevalmistamine. Seejärel alustatakse sessioonide läbiviimisega. Sessioone viivad ellu spetsiaalse väljaõppe saanud treenerid ja abitreenerid. Sessioonide käigus pakutakse osalejatele võimalusi: a) vabas õhkkonnas sporti teha ning sellega seotud oskusi arendada; b) omandada mängu- ja võistluskogemust ning c) arendada eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi ja tugevdada nende kaitsetegureid. Sessioonide sisu ning ülesehitus kujundatakse treenerite ja abitreenerite eestvedamisel koos noortega, et tugevdada noorte sidet programmiga ning pakkuda neile võimalust mõjutada programmi sisu. 2.1.3.1.2. SPIN-i elluviimisel on oluline teha kindlaks muutused osalejate aktiivsuses ja arengus. Sessioonide jooksul koguvad ning sisestavad treenerid ja abitreener id elektroonilisse andmekeskkonda andmeid osalejate kohalkäimise, aktiivsuse ja arengu kohta. See võimaldab treeneril ja teistel noortega kokku puutuvatel pooltel seirata sessioonides osalejate arengut, võimekust ja vajadusi ning kohaldada tegevusi, mis vastaksid noorte vajadustele, toetades seeläbi noorte arengut. 2.1.3.1.3. Selleks, et SPIN vastaks osalejate vajadustele ning käiks kaasas keskkonna pideva muutumisega, peab SPIN-i selle elluviimise käigus arendama. Selleks korraldatakse treeneritele ja abitreeneritele järjepidevaid supervisioone ja täienduskoolitusi ning lisanduvatele meeskonnaliikmetele vajalikke baaskoolitusi. Lisaks sellele arendatakse sessioonide sisu vastavalt kohalikele vajadustele. 2.1.3.1.4. SPIN-i eesmärk on jõuda võimalikult paljude noorteni, kes võiksid tegevustest kasu saada. SPIN-i kirjeldust ja senist praktikat analüüsitakse ja kohaldatakse sellise lt, et noortega tegelevatele noortevaldkonna töötajatele oleks võimalik viia läbi väljaõpe SPIN-i metoodika kasutamiseks. Tegevuse käigus töötatakse välja koolitusmaterjalid, viiakse läbi koolitused ja vajadusel pakutakse noortevaldko nna töötajatele vajalikku tuge metoodika rakendamiseks. “; (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 2.1.3.1.5. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.12.2023. (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 2.1.3.2. SPIN-i mõjude hindamine 2.1.3.2.1. SPIN-i elluviimisega paralleelselt hinnatakse selle mõjusid. Perioodil 2015-2020 on mõjude hindamise eesmärk teaduslikku metoodikat kasutades selgitada välja, millist  mõju SPIN-i sessioonides osalemine noortele avaldab. Selleks palutakse osalejatel hooaja alguses ja lõpus täita küsimustik, mille tulemusi analüüsivad eksperdid. Küsimustiku täitmist koordineerivad programmi abitreenerid koos uuringu läbiviijaga. Täpsem uuringumeetod valitakse SPIN-i elluviimise käigus koos ekspertidest koosneva töörühmaga. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 2.1.3.2.2. Perioodil 2020-2023 analüüsitakse aastatel 2015-2020 väljatöötatud ja rakendatud mõjude hindamise metoodikat ning arendatakse sellest lähtuvalt SPIN-i mõjude hindamismudelit. Uuendatud hindamismudeli põhjal viiakse läbi SPIN-i mõjude hindamine ning valmib hindamistulemusi kajastav raport. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 2.1.3.2.3. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.10.2023 (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 2.1.4. Sihtrühm 2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on riskis olevad noored (nii poisid kui ka tüdrukud) vanuses 10–18 aastat, kelle püsielukoht on piirkonnas, kus on rohkem kuritegevust. 3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitajad Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus nimetus 2018. a 2020. a 2023. a Tulemusnäi Programmi 0 600 1000 1000 Tulemusnäitaj taja teenust a moodustab saanute arv1 meetme tegevuse 2.7.3 väljundnäitaja „Programmi teenust saanute arv“. Tulemusnäitaj a panustab rakenduskava väljundnäitaja sse „Noorsootöö teenustes osalejate koguarv“ saavutamisse. Selle sihttase kokku on 199 000 ja antud näitaja panustab sellesse osaliselt (1000 teenust saanuga). 1 Teenust saanuks loetakse sihtrühma liige, kes on programmi tegevustes osalenud vähemalt ühe korra.  Tulemusnäi Programmi 300 700 700 Tulemusnäitaj taja läbinud laste a moodustab arv2 meetme tegevuse 2.7.3 väljundnäitaja „sh programmi läbinud laste arv“ Väljund- Elluviidud 0 4 6 9 Toetatava näitaja hooaegade arv tegevuse spetsiifiline näitaja Väljund- Programmi 0 1 2 3 Toetatava näitaja mõjude tegevuse hindamise spetsiifiline raportite arv näitaja Tulemus- Osakaal 0 50% 70% 70% Panustab näitaja noortemeet- rakenduskava mest kasusaa- tulemusnäitaja jatest, kes on „Osakaal sihtrühmale noortemeetme suunatud st tegevused kasusaajatest, läbinud kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud“ saavutamisse. Selle sihttase kokku on 89% ja antud näitaja panustab sellesse osaliselt. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 4. Toetatava tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele 4.1. Toetataval tegevusel on eeldatav toetav mõju järgmistele läbivatele teemadele: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine. 5. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood 5.1. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.12.2014–31.12.2023. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 2 Programmi läbinud lapseks loetakse sihtrühma liige, kes on programmi tegevustes osalenud 70 tundi 6. Toetatava tegevuse eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal nr (eurodes) 1 Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi 3 223 650 100% SPIN abil 1.1 ESF-i toetus 2 740 103 85% sh elluviija partner 2 740 103 1.2 Riiklik kaasfinantseering 483 547 15% sh elluviija partner 483 547 1.3 Omafinantseering 0 0% (muudetud siseministri xx.yy.2022 käskkirjaga nr 1-3/zz). 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblikud kulud 7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib toetatava tegevuse abikõlblikk use perioodil, makstakse toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäe va jooksul pärast toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppu ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 7.1.2. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitata vate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioo nide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja korrast. 7.1.3. Abikõlblikud kulud on: 7.1.3.1. Otsesed personalikulud 7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimeta mise õigusakti alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmäär use § 3 lõikes 4 sätestatule. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1- 3/40). 7.1.3.2. Kaudsed kulud 7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud . (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% toetatava tegevuse otsestest personalikuludest. 7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud 7.1.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi-, reisikindlustuse ja viisakulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatava tegevuse elluviimises ning nende kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud.  7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel. 7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. 7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud 7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud 7.1.3.6. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuse na käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 7.1.3.7. Treeningute ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, sealhulgas treenerite ja abitreenerite töövahendid, spordivahendid ja -inventar ning sise- ja välisväljak ute rent 7.1.3.8. Eluks vajalike sotsiaalsete oskuste arendamise sessioonide ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, sealhulgas varustus ja vahendid 7.1.3.9. Spordivõistluste, turniiride ja laagrite ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, sealhulgas osalejate transport, toitlustus, majutus, auhinnad ja meened (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 7.1.3.10. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmise ga, sealhulgas veebilehe halduskulud, turundus- ja infomaterjalide kulud 7.1.3.11. Tõlkekulud 7.1.3.12. Juhend- ja õppematerjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsents i- ja autoritasud 7.1.3.13. SPIN-i laienemise ja noorte värbamisega seotud kulud, sealhulgas personali- ja transpordikulu (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks siseministri xx.yy.2022 käskkirjaga nr 1-3/zz) 7.2. Mitteabikõlblikud kulud 7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule järgmised kulud: 7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 7.2.1.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu; 7.2.1.3. kinnisasjade ostmise kulu; 7.2.1.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.1.5. punkti 7.1.3.2. alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1- 3/40). 8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine  tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1- 3/40). 8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3. nimetatud prognoosile kõige harvem kord kvartalis ja kõige tihedamini kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab elluviija maksetaotluse kord kuus. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le: 8.4.1. väljavõtte oma ja partneri raamatupidamise sise-eeskirjast; 8.4.2. koopia partneri hankekorrast, kui partneril on hankekorra kehtestamise kohustus riigihangete seaduse alusel või partner on hankekorra kehtestanud ilma vastava kohustuseta; 8.4.3. lühikirjeldus toetatava tegevuse rakendamisega seotud dokumentide algatamise, kooskõlastamise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral nende volituste koopiad. 8.5. Punktis 8.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le selle kohta kirjaliku kinnituse. 8.6. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3. nimetatud väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Erandina ei pea ühendmääruse § 11 lõike 4 kohaselt riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente kulude kohta, mille on teinud riigiasutus. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1- 3/40). 8.7. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele. 8.8. Punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt tegelike le otsestele personalikuludele. 8.8.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.8.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 8.9. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 6 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblik est kuludest ja kõige rohkem määratud toetuse summa ulatuses. 8.10. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS-i §-s 30 nimetatud asjaolud. 8.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane toetuse väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud. 8.12. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäe va. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra. 9. Elluviija kohustused 9.1. Lisaks TAT-is sätestatule kohalduvad elluviijale STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on elluviija kohustatud: 9.1.1. esitama RA-le jooksva aasta 15. novembriks kinnitamiseks toetatava tegevuse järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja. 2014. ja 2015. aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskiri kinnitatakse koos TAT-iga; 9.1.1.1 eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA3 ; 9.1.1.2 punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikk u taasesitamist võimaldavas vormis; 9.1.1.3 punkti 9.1.1.2. kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest; 9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmise le saatmisest RÜ poolt; 9.1.3. esitama RÜ-le järgmise aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.4. esitama RÜ-le väljamaksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates; 9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.1.7. viima toetatava tegevuse ellu vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele; 9.1.8. elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist; 9.1.9. sõlmima partneriga partnerluslepingu, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel; 9.1.10. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid supervisioonidel ja täienduskoolitustel osalevate treenerite ja abitreenerite kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfo nd i, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le kinnitatud vormil kord kvartalis. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 10. Partneri kohustused 10.1. Partner peab täitma STS-i §-s 25 nimetatud kohustusi. 10.2. Lisaks STS-i §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud sõlmima elluviija ga lepingu, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel. 3 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA. 11. Toetatava tegevuse elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord 11.1. Toetatava tegevuse elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanne teks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, väljund- ja tulemusnäitajate täitmisest, toetatava tegevuse tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatava tegevuse mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest. 11.2. Elluviija esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes. Vahearuandes kajastatav informatsioon tuleneb e-toetuse keskkonna vahearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäeva pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 11.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab seirearuande esitamist, loetakse uueks seirearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäeva pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande saamisest arvates, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 11.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja edastab selle RA-le teadmiseks. 11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul ja edastab selle RA-le teadmiseks. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 11.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 11.8. 11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ-d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. Toetatava tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 12.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavat tegevust, eelarvet, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatava tegevuse abikõlblikk use perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 12.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul. 12.4. RA vaatab punktis 12.2. nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning algatab TAT-i muutmise pärast punktis 12.6. nimetatud RÜ, korraldusasutuse (edaspidi KA) ja Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) arvamuse saamist. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 12.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 12.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse alusel koostatud TAT-i muutmise eelnõu RÜ-le, KA-le ja RM-le arvamuse saamiseks. RÜ-l, KA-l ja RM-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 12.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA- le TAT-i muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise pärast punktis 12.6. nimetatud arvamuse saamist KA-lt ja RM-lt. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 12.8. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest RÜ-d ja elluviijat. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamisele. 12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1. nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40). 12.10. tunnistatud kehtetuks siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS-i §-des 45 ja 46. 13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS-i § 8 lõike 2 punkti 6 ning korraldusasutus STS-i § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS-i §-dele 45–47. 13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS-i §-dele 48 ja 49. 14. Vaidluste lahendamine  14.1. Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 15. Riigiabi 15.1. Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. (muudetud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) 16. Rakendussätted Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2014. aastal. (lisatud siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) (allkirjastatud digitaalselt) Arto Aas riigihalduse minister siseministri ülesannetes Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve vorm kulukohtade kaupa (tunnistatud kehtetuks siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1- 3/40) Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 25.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/40) Lisa 5. Seletuskiri Lisa 6. Toetatava tegevuse tegevuskava perioodil 01.12.2014–31.12.2015 Lisa 7. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa 2014.–2015. aastal Lisa 8. Seletuskiri toetatava tegevuse eelarvele 2014.–2015. aastal EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-1261 - Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cea0fead-013f-4dd4-92d6-b5a2303900c5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cea0fead-013f-4dd4-92d6-b5a2303900c5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main