Planeeringute andmekogu põhimääruse ja vormistusnõuete määruse muudatuste tagasiside - Kultuuriministeerium

Failid

15-46347-4 20.10.2022 Väljaminev kiri.asice2605 KB

Sisu (failidest)

Riigihalduse ministri määruse „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Planeeringute andmekogu moodustamise eesmärk on luua ühtne planeeringute andmekogu kehtivate planeeringute haldamiseks ja säilitamiseks. Andmekogu võimaldab tagada Eestis kehtivate ajakohaste planeeringute andmete digitaalsel kujul kättesaadavuse ja teabe taaskasutatavuse suurendades nii avalike teenuste ja teabe kättesaadavust ning lihtsustades protsesse. Planeeringute andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Eelnõuga asutatakse andmekogu „Planeeringute andmekogu“, sätestatakse infosüsteemi eesmärk ja sisu, reguleeritakse selle pidamise korda, infosüsteemi kantavad andmed ja andmetöötlus ning nähakse ette juurdepääsuõiguste andmise kord. Määrus jõustumise ajaks on kavandatud 2022. aasta 1. november, kuna planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) 15. detsembril vastu võetud muudatuste kohaselt tuleb 2022. aasta 1. novembrist planeeringu koostamise korraldajal sh kohaliku omavalitsuse üksustel ministeeriumitel esitada kehtestatud planeeringu andmed juba planeeringute andmekogusse. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Taavi Pipar (tel 611 3223. [email protected]), planeeringute osakonnajuhata asetäitja Triin Lepland (teenistussuhe lõppenud), planeeringute osakonna nõunik Külli Siim (teenistussuhe lõppenud), planeeringute osakonna nõunik Monika Pihlak (teenistussuhe lõppenud), planeeringute osakonna nõunik Kermo Mägi (611 3144, [email protected]), regionaalhalduse osakonna nõunik Merje Muiso (teenistussuhe lõppenud) ja regionaalhalduse osakonna nõunik Anne Karjus (715 5895, [email protected]) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097, [email protected]) ning personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist. 1. peatükk. Üldsätted 2. peatükk. Andmekogusse kantavate andmete koosseis 3. peatükk. Andmete üleandmine ja kandmine registrisse 4. peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele, andmete säilitamine ja arhiveerimine 1 5. peatükk. Andmekogu likvideerimine 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 näeb ette andmekogu põhimääruse kehtestamise Eelnõu §-s 2 sätestatakse andmekogu pidamise eesmärk, mis tuleneb PlanS § 4. Andmekogu eesmärgiks on kõigi kehtivate planeeringute kogumine v.a. üleriigiline planeering ja säilitamine ühtses andmekogus ning nende edastamine kõigile planeeringutega seotud osapooltele. PlanS § 11 lõige 2 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama planeerimismenetluses kogutud teabe säilitamise ja kättesaadavuse. Andmekogu loomine aitab tagada andmete säilimise ja kättesaadavuse kõikidele osapooltele: elanikele, riigiasutustele, kohalikule omavalitusele, planeerijatele, projekteerijatele ja ettevõtetele ühtsel viisil. Kohaliku omavalitsuse üksused ja planeeringuid koostavad ministeeriumid kasutavad hetkel planeeringute andmete kogumiseks ja haldamiseks erinevaid infosüsteeme või puudub neil selleks infosüsteem. Selle tõttu on planeeringute leidmine ja kättesaadavus väga ebaühtlane. Eelnõu § 3 sätestab, et infosüsteemi vastutav töötleja on Rahandusministeerium mis tuleneb ka PlanS § 41 lõikest 4, kuid vastavalt sama paragrahvi lõikest 5 tuleb põhimääruses määrata volitatud töötleja ning selleks on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,. Eelnõu §-s 4 sätestatakse andmekogu pidamise viis, milleks on digitaalne andmekogu. See tähendab et kogutakse vaid digitaalseid planeeringu dokumente. Lisaks digitaalsetele dokumentidele võivad planeerimisalase tegevuse korraldajal olla paberile väljatrükitud dokumendid. Eelnõu §-s 5 sätestatakse meetmed andmekogu andmete kaitseks ja määratakse infosüsteemi ISKE turvaklassiks K1T2S1. Kaitstakse infosüsteemi andmete käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust 2. peatükk. Andmekogusse kantavate andmete koosseis Kõikidel planeeringuliikide objektide kohta, mis omavad ruumiandmeid kantakse andmekogusse:  objekti identifikaator – planeeringuandmete sidumiseks tärkandmetega ja ruumiandmetega kasutatav identifikaator, kohustusli;  tüvikihi koodnimetus – objekti klassifitseeritud tüvikiht vastavalt „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ määruses kehtestatud lisas 3;  jaotuskihi koodnimetus – klassifitseeritud jaotuskihi edastamiseks. Vastavalt nõuete tabelitele kohustuslik;  ruumiandmed – objekti ruumiandmed vektor kujul. Kohustuslik v.a. krundi kasutamise sihtotstarve; 2 Eelnõu §-s 6 sätestatakse andmekogusse kantavad põhiandmed. Infosüsteemi põhiandmeteks on andmed, mis käivad kogu planeeringu kohta ning iseloomustavad planeeringut, selle menetlust või planeeringuga seotud otsuseid. Planeeringu üldandmeteks on:  planeeringu identifitseerimise number andmekogus – planeeringute andmekogu väljastatav identifikaator.  planeeringu identifitseerimise number Maa-ametis – Maa-ameti väljastatud planeeringu identifikaator.  planeeringu identifitseerimise number planeerimisalase tegevuse korraldaja juures – planeerimisalase tegevus korraldaja väljastatud identifikaator.  planeeringu nimetus – Planeeringu nimetus planeeringu kehtestamise otsuses.  planeeringu liik – planeeringu liik vastavalt „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ määruses kehtestatud klassifikaatorile.  planeeringu seisund – planeeringu seisund vastavalt „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ määruses kehtestatud klassifikaatorile.  planeeringu eesmärk – kehtestamise otsuses lühidalt kirjeldatud eesmärk.  planeering muudab üldisemat planeeringut – üldisemat planeeringut muutev planeering.  planeeringu koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine – planeeringu menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine  planeeringuala ruumiandmed – planeeringuala ruumiandmed vektor kujul.  veebiviide planeeringu failidele planeerimisalase tegevuse korraldaja juures – viide planeerimisalase tegevuse korraldaja kodulehele, rakendusele või infosüsteemile, kust on kättesaadav planeeringuga seotud andmed, otsused ja dokumendid.  kehtestamise kuupäev – kehtestamise otsusse kuupäev.  algatamise kuupäev – planeeringu esimese algatamise otsuse kuupäev.  vastuvõtmise kuupäev – planeeringu viimase vastuvõtmise otsuse kuupäev.  kehtetuks muutumise kuupäev – planeeringu viimase kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev  esitatud andmete selgitus – planeeringu andmekogusse esitamise selgitus ja põhjendus.  seosed teiste planeeringutega – planeering on seotud teise planeeringuga , kas planeeringuga tunnistataks teine planeering kehtetuks, teine planeering tunnistab antud planeeringu kehtetus, tegemist on ühisplaneeringuga või kokku kuuluvad planeeringud. Ühisplaneeringu puhul toimub planeeringu menetlemine mitme planeerimisalase tegevuse korraldaja poolt ning kokku kuuluvate planeeringute puhul on tegemist ühe planeerimisalase koostaja planeeringutega, mis on kehtestatud mitmes osas.  metaandmed – planeeringu metaandmed vastavalt „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ määruses kehtestatud lisa 1 nõuetel.  planeeringuga seotud märkused – planeerimisalase tegevuse korraldaja märkused planeeringu kohta näiteks arhitektuurivõistluse korraldamine, kohtuotsused või mõni muu planeeringuga seotud info. 3 Eelnõu §-s 7 sätestatakse andmekogusse kantavad detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riigi eriplaneeringu andmed. Krundiga seotud andmed:  krundi nimetus – krundi aadress või krundi nimetus planeeringus viitamiseks  krundi pindala – informatiivne planeeritud krundi pindala ruutmeetrites  tingimus – krundiga seotud maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldused Krundi kasutamise sihtotstarbega seotud andmed:  krundi identifikaator – krundi identifikaator, millele antakse kasutamise sihtotstarve;  krundi kasutamise sihtotstarve – planeeringuga määrtatud kasutamise sihtotstarve;  suurim lubatud osakaal – suurim lubatud kasutamise sihtotstarbe osakaal;  väikseim lubatud osakaal – väikseim lubatud kasutamise sihtotstarbe osakaal;  kasutamise sihtotstarbe lühend – kasutamise sihtotstarbe lühend joonistel;  sihtotstarbe täpsustus, kasutusotstarve – täpsem lubatud kasutamise sihtostarve või kasutusotstarve. Krundi hoonestusalaga seotud andmed:  krundi identifikaator – krundi identifikaator, millele antakse hoonestusala ehitusõigus;  ehitusõiguse tüüp – ehitusõiguse tüüp vastavalt „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ määruses kehtestatud klassifikaatorile;  ehitusõiguse tingimus – krundi hoonestusala ehitusõiguse tingimused;  hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv;  abihoonete suurim lubatud arv – abihoonete suurim lubatud arv, kui neid on vajalik eristada kõigist hoonestusalale lubatud hoonetest;  hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites;  maapealsete hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites;  maa-aluste hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ruutmeetrites;  hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast meetrites;  hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne absoluutkõrgus meetrites;  hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites;  hoonestustihedus – krundi hoonestustihedus on hoonete maapealsete korruste suletud brutopindala suhe krundi pindalasse;  täisehituse protsent – krundi täisehitusprotsent on hoonete aluse pindala suhe krundi pindalasse;  kavandatud suletud brutopind kokku – Arvuslik suletud brutopind kokku, mis tuleneb maakasutus ja ehitus tingimustest; 4  kavandatud maapealne suletud brutopind kokku – Arvuslik suletud brutopind kokku, mis tuleneb maakasutus ja ehitus tingimustest;;  kavandatud maa-alune suletud brutopind kokku –;  kuja tingimus – ehitusõigusega seotud kuja tingimused;  tingimus – krundi hoonestusalaga seotud maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldus. Tehnorajatisega seotud andmed:  objekti nimetus;  tingimus – tehnorajatisega seotud maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldused;  kaitsevööndi ulatus – kaitsevööndi ulatus meetrites;  suhteline kõrgus maapinnast – tehnorajatise suhteline kõrgus maapinnast meetrites;  suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast – tehnorajatise suurim lubatud suhteline kõrgus maapinnast meetrites;  väikseim lubatud suhteline kõrgus maapinnast – tehnorajatise väikseim lubatud suhteline kõrgus maapinnast meetrites;  absoluutne kõrgus – tehnorajatise absoluutne kõrgus maapinnast meetrites;  suurim lubatud absoluutne kõrgus – tehnorajatise suurim lubatud absoluutne kõrgus maapinnast meetrites;  väikseim lubatud absoluutne kõrgus – tehnorajatise väikseim lubatud absoluutne kõrgus maapinnast meetrites;  sügavus – tehnorajatise sügavus maapinnast meetrites;  suurim lubatud sügavus – tehnorajatise suurim lubatud sügavus maapinnast meetrites;  väikseim lubatud sügavus – tehnorajatise suurim lubatud sügavus maapinnast meetrites;  kuja tingimus – tehnorajatisega seotud kuja maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldus  . Planeeringulahenduse objekt on planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimus, millele on määratud kehtivus ala ruumiandmetega. Planeeringulahenduse objektidega seotud andmed:  objekti nimetus – planeeringulahenduse objekti nimetus;  tingimus – maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldused;  kaitsevööndi ulatus – kaitsevööndi ulatus meetrites;  suhteline kõrgus maapinnast – planeeringulahenduse objekti suhteline kõrgus maapinnast meetrites;  absoluutne kõrgus– planeeringulahenduse objekti absoluutne kõrgus maapinnast meetrites;  kuja tingimus – tehnorajatisega seotud kuja tingimused. Eelnõu §-s 8 sätestatakse andmekogusse kantavad üldplaneeringu andmed. Maakasutuse juhtotstarbega seotud andmed:  tingimus – maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldused; 5  maakasutuse juhtotstarbe tähis – maakasutuse juhtotstarbe lühend joonistel;  maakasutuse juhtotstarve – maakasutuse juhtotstarbe nimetus; Detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga seotud andmed:  detailplaneeringu koostamise kohustusega ala kohanimi;  tingimus – maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldused; Tiheasustusega alaga seotud andmed:  tingimus – maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldused;  tiheasustusala mõiste definitsioon – tiheasustuse mõiste definitsioon looduskaitseseadus või maareformi seaduse alusel;  tiheasustusala kohanimi; Planeeringulahenduse objektidega seotud andmed:  objekti nimetus – planeeringulahenduse objekti nimetus  tingimus – maakasutus- ja ehitustingimuste kirjeldused;  kaitsevööndi ulatus – kaitsevööndi ulatus meetrites. Eelnõu §-s 9 sätestatakse andmekogusse kantavad maakonnaplaneeringu andmed. Keskuste võrgustikuga seotud andmed:  keskuse kohanimi;  keskuse tasand – keskuse tasandi väärtus: maakondlik, piirkondlik, kohalik, lähi;  koos toimivate keskuste nimi;  tingimus – tingimuste kirjeldus;  toimepiirkond – toimepiirkond, kus keskus asub;  suunis – suuniste kirjeldus; Linnalise asustusega alaga seotud andmed:  asustusüksuse nimi;  rahvastikutihedus – arvväärtus, mitu elanikku ruutkilomeetri kohta;  suunis – suuniste kirjeldus;  tingimus – tingimuste kirjeldus; Rohevõrgustiku alaga seotud andmed:  objekti nimetus – Rohevõrgustiku ala nimetus  tähis – rohevõrgustiku tähis, taseme number, klassifikatsioon;  suunis – suuniste kirjeldus;  tingimus – tingimuste kirjeldus; 6 Maakonna mereala teemaplaneeringuga seotud andmed:  objekti nimetus – mereala teemaplaneeringu planeeringulahenduse objekti nimetus;  kasutusfunktsioon – mereplaneeringu objekti kasutusfunktsioon kirjeldus;  sügavus – sügavus merepinnast meetrites; Planeeringulahenduse objektidega seotud andmed:  objekti nimetus – planeeringulahenduse objekti nimetus  kaitsevööndi ulatus – kaitsevööndi ulatus meetrites;  suunis – suuniste kirjeldus;  tingimus – tingimuste kirjeldus. Eelnõu §-s 10 sätestatakse andmekogusse kantavad üleriigilise mereala planeeringu andmed. Planeeringulahenduse objektidega seotud andmed:  objekti nimetus – planeeringulahenduse objekti nimetus. Eelnõu §-s 11 sätestatakse andmekogusse kantavad planeeringutega seotud isikute andmed. Planeeringutega seotud isikute andmeteks on:  planeeringu koostaja ees- ja perekonnanimi, isikukood – kogutakse planeeringu lahenduse metaandmetes ja digitaalselt allkirjastatud planeeringulahenduse DigiDoc konteineris;  planeeringu esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kogutakse planeerimisalase tegevuse korraldaja volitatud töötleja andmete esitamisel ning tuvastatakse planeeringute andmekogu poolt. 3. peatükk. Andmete üleandmine ja kandmine registrisse Eelnõu §-s 12 sätestatakse andmete esitajad. Andmete esitajateks on PlanS §‑s 4 lg 1 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja, kelle ülesandeks on kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Eelnõu §-s 13 sätestatakse registrisse kantavad andmed. Infosüsteemi kogutakse kehtestatud planeeringu andmed seletuskirja, jooniste esituskujude, jooniste digitaalsete kihtide, haldusotsuste ja planeeringu lisade kohta vastavalt PlanS 1. novembril 2022 jõustuvale redaktsioonile § 41 lg 6 sätestatule. 7 Eelnõu §-s 14 sätestatakse ebaõigete andmete parandamine. Andmete esitaja vastutab esitatud andmete esitamisel ja selle järel andmete terviklikkuse ja õigsuse eest. Eelnõu §-s 15 sätestatakse andmete andmekogusse vastuvõtmisest keeldumine. Vastuvõtmisest keeldumine toimub automaatkontrollide abil ning keeldumisest teatatakse viivituseta. 4. peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele, andmete säilitamine ja arhiveerimine Eelnõu §-s 16 sätestatakse andmetele juurdepääsu õigus. Andmekogu andmed on avalikud v.a. andmed, millele juurdepääsupiirang tuleneb seadusest. Andmetele tagatakse ööpäevaringne ligipääs v.a. kui seda ei sätesta seadus või muu õigusakt. Ruumiandmed on kättesaadavad ruumiandmete teenuste abil masinloetaval kujul. Andmekogu logitakse tegevused ning need säilitatakse 7 aastat. Eelnõu §-s 17 sätestatakse andmete säilitamine ja arhiveerimine Planeeringu andmed säilitatakse alaliselt, sest planeeringu kehtivus aeg ei ole piiratud ning ka peale kehtetuks tunnistamist on vajalik õiguslik selgus, milline planeering tunnistas ühe või teise planeeringu kehtetuks ning mis osas. 5. peatükk. Andmekogu likvideerimine Eelnõu §-s 18 sätestatakse infosüsteemi likvideerimise tingimused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Sihtrühm Määruse loomine mõjutab enim planeeringute koostamise korraldajaid sh kohalike omavalitsusi ja ministeeriume, kellel tekib kohustus vastavalt PlanS muudatustele esitada andmed Planeeringute andmekogusse. Samuti mõjutab Andmekogu loomine riigi ja erasektorit, kes planeeringu andmeid kasutavad. 8 Mõju ulatus on väike. Hetkel on kohustus vormistusjärgsed planeeringud esitada maakatastri pidajale. Alastes 1. novembrist 2022 on PlanS jõustunud muudatuste kohaselt kohustus esitada andmed planeeringute andmekogusse. Ruumilise planeerimise protsess Andmekogu loomisega paraneb planeeringuandmete, seeläbi ka avalike teenuste ja teabe kättesaadavus elanike ja ettevõtjate jaoks. Sellega tagatakse andmete õiguskindlus, väheneb risk mittekehtiva planeeringu versiooni kasutamiseks ning sellest tulenevate vastuolude tekkimiseks maakasutuse kavandamises. Andmekogu loomisega välditakse teenuste dubleerimist ja eeldatavalt suuremad arendus- ja halduskulud tagavad kvaliteetsema keskkonna teenusele. Andmekogu arendati parimatest praktikatest lähtuvalt pakkudes kasutajatele intuitiivset ja tänapäevast lahendust. Olemasolevad andmevahetusega seotud protsessid lihtsustuvad kasutajate jaoks ning kaasneb ajaline kokkuhoid. Minimaalseks muutub ooteperiood päringu esitamise ja vastuse saamise vahel. Tänu sellele lühenevad seotud tegevuste protsessid (nt ehituslubade taotlemine, uute planeeringute koostamine), millega kaasneb oluline sotsiaalmajanduslik kasutegur, mille täpset ajalist võitu ei ole senistes analüüsides olnud võimalik mõõta teenuste ja süsteemide killustatuse tõttu. Oodatav ajaline kokkuhoid:  Andmete otsimise (u 10 000 teenusjuhtu/a) ajakulu - hetkel 60 min, tulevikus 10 min planeeringu kohta (10 000 tundi/a vs 1 667 tundi/a kokku)  Päringute arvu vähenemine kuni 70% ( hetkel u 2900 teenusjuhtu/a)  Päringutele vastamise ajakulu - hetkel 853 tundi/a, tulevikus 256 tundi/a  projekteerijate ja planeeringu koostajate ajakulu vähenemine aja võrra, mis eelnevalt kulus nö planeeringu digiteerimisele pdf või paberversioonist projekteerimiseks või planeeringu koostamiseks sobivasse vormi. Andmekogu arendamise ja tööle rakendamise järgselt liigub planeeringuandmete digitaalne haldamine ja andmevahetus tehnoloogiliselt täiesti uuele tasemele. Tekib võimekus andmevahetuseks ja andmete ristkasutuseks teiste süsteemidega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega planeeringute andmekogusse ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid, tegevusi ega eeldatavaid tulusid ei kaasne. Registrit arendatakse edasi ning sellega kaasnevad kulud, kuid need ei ole otseselt antud põhimäärusega seotud. 9 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2022. Jõustumise aeg on seotud PlanS-s andmekoguga seotud muudatuste jõustumisega, mis samuti jõustuvad 1. novembril 2022. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade Liidule ning Maa-ametile. Kooskõlastusringile eelnenud koosloome etapis tehtud ettepanekud ja nendega arvestamise tabel on seletuskirjale lisatud (lisa 1). 10 Riigihalduse ministri määruse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste ja ettepanekute tabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud Seisukohad/vastused /Mitte- arvestatud Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. eelnõu § 16 lg 1 „Andmekogu on avalik, Arvestatud Muudame eelnõu § 16 lg 1 järgnevaks välja arvatud andmed, millele seadus on „Andmekogu on avalik, välja arvatud seadnud juurdepääsupiirangu on seatud andmed, millele on looja või saaja juurdepääsupiirang“ ja täpsustame, et seadnud seaduse alusel seadus ei sea ühtegi juurdepääsupiirangu“ juurdepääsupiirangut, vaid sätestab juurdepääsupiirangute alused. Seega piirangu seab dokumendi saaja või looja, vastavalt avaliku teabe seadusele. 2. Eelnõu § 16 lg 4 „Andmekogu Arvestatud Muudetud Eelnõu § 16 lg 4 „Andmekogu andmetele on juurdepääs ja andmeid andmetele on juurdepääs ja andmeid väljastatakse kooskõlas avaliku teabe väljastatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja seadusega“. Osundame, et isikuandmete kaitse üldmäärusega“ isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS) ei sätestata isikuandmete väljastamise korda. Kuna tegemist on menetlusega, mille puhul ei rakendu IKS § 12 ja sellele järgnevad paragrahvid, mis kohalduvad õiguskaitse menetlustele, siis oleks õige viidata isikuandmete kaitse üldmäärusele. Seega tuleks määrusega täpsustada, kellel on ligipääs andmekogu andmetele – menetlusosaliste ligipääs teabele on planeerimisseaduses ja teistes paragrahvides kirjeldatud ning selles paragrahvis peetakse ilmselt silmas avalikkust ehk igaühte avaliku teabe seaduse tähenduses. 3. Peame oluliseks, et veel enne Selgitatud Enne vormistusnõuete määruse jõustumist vormistusnõuete määruse eelnõu toimuvad füüsiliselt 4 kohtumist üle eesti. jõustumist viidaks läbi kohtumine Lisaks toimuvad Kohalikele omavalitsute planeeringute spetsialistide omavalitustele planeeringu koostajatele ja planeeringute andmekogu koolitused, mille käigus tutvustame kõiki 1 koostamisega seotud ametnikega, et planeeringute andmekoguga seonduvatele jagada selgitusi andmekogu muudatustele ja vastame kõigile moodustamisega, sinna andmete andmekoguga seonduvatele küsimustele. kandmise ja haldamisega seotud Samuti on andmekogu juures Toetelefon küsimuste kohta. ja email kuhu saab probleemide ja küsimuste korral pöörduda. Haridus- ja Teadusministeerium 1. Määruse § 16 lõike 1 sõnastus praegusel Arvestatud kujul on segane. Lausest on puudu vähemalt koma, kuid veelgi parem oleks, kui lause oleks lühem ja selgem. 2. Määruse § 7 lõike 3 punktis 21 ja §-is 17 Arvestatud kirjafondi suurus erinev muust põhitekstist. 3. Määruse kehtestava ministri Arvestatud ametinimetus on kirjutatud tarbetult suurtähega. Õige on „riigihalduse minister“. Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1. Palume lisada dokumendile Arvestatud Planeeringute andmekogu põhimääruse eelnõu seletuskiri leheküljenumbrid . 2. Palume viia krundi ja krundi Arvestatud hoonestusalaga seotud „tingimus“ andmed (lk 4 ja 5) kooskõlla määruse eelnõus olevate „maakasutus- ja ehitustingimus“ andmetega. 3. Arvestatud Lisada krundi hoonestusalaga seotud andmete (lk 4) osas ka suletud brutopinna kohta selgitused sarnaselt muuga. Eesti Planeerijate Ühing Ettepanekud puudusid Majandus ja kommunikatsiooni ministeerium Ettepanekud puudusid Tartu linnavalitus 1. Jätta haldusotsused PLANKis Mitte- Haldusotsustest on kohustuslik, kas kajastamata, kuna kehtestatud arvestatud üleslaadida või veebilingiga viidata vaid planeeringu menetlusinfo peaks planeeringu kehtestamise otsus. Teiste kajastuma ühes menetlussüsteemis või otsuste lisamine ei ole kohustuslik aga soovituslik. 2. tekitada ühtne planeeringute Arvestatud Rahandusministeerium on tellinud menetlussüsteem või täpsustava eelanalüüsi menetluskeskkonna arendamiseks. Analüüsi tulemused valmivad 2022 aasta 2 suve alguses, millele järgneb otsus planeeringute menetluskeskkonna arendamiseks. 3. liidestada menetlussüsteemid Selgitatud Planeeringute andmekoguga on võimalik PLANKiga. liidestuda üle X-tee. Samuti on võimalik arutada liidestumiseks vajalike täiendavate vajaduste osas, mis hetkel on arendusest välja jäänud huvi puudumise tõttu. 4. Tuua põhimääruses välja, milliste Mitte- Planeeringu andmekogu on liidestunud andmekogudega on PLANK liidestatud arvestatud riiklike registritega. Näeme vajadust ja milliseid andmeid liidestada planeeringute andmekogu veel nendest saab kasutada. mitmete infosüsteemidega ning seega ei näe võimalust fikseerida liidestusi põhimääruses, kuna see on lähiajal täienemas ning vajab seetõttu ka määruse korrigeerimist. 5. Reguleerida põhimääruses, KES Mitte- Andmete kandmine planeeringute andmeid kannavad ja korrigeerida arvestatud andmekogusse on reguleeritud PlanS-is paragrahvi sisu pealkirjaga. 6. Andmekogu põhimääruse eelnõu §is 12 Mitte- Planeeringu andmekogu põhimäärus §12 on kirjas nimekiri andmetest, mis tuleb arvestatud määrab ära andmed, mida on võimalik registrisse kanda, esitada andmekogusse. Kohustuslike kuid PLANK klassifikaatorite failis andmete esitamise loend on kirjeldatud toodud kohustuslike failide nimekiri andmekogu dokumentatsioonis ning sellega ei kattu. Millised kajastatakse planeeringu andmekogu failid tuleb PLANKU kanda? juhendites. Kaitseministeerium Ettepanekud puuduvad Justiitsministeerium 1. 1. Teeme ettepaneku jätta eelnõust Arvestatud Seletuskirja täiendatud välja § 4 andmete informatiivsete tähenduse kohta, kuna avaliku teabe seaduse (AvTS) § § 436 lõike 4 kohaselt antakse andmetele seadusega õiguslik tähendus. Andmetele informatiivse tähenduse sedastamine ei ole kohustuslik ega ka vajalik. 2. 2. Eelnõu § 15 vormistus ei ole Arvestatud normitehniliselt korrektne, paragrahv peab jagunema lõigeteks. Lauses enne lõiget 1 sätestatakse, et andmekogu on avalik, välja arvatud andmed, millele avaliku teabe seaduse alusel on seatud juurdepääsupiirang. Lõikega 2 reguleeritakse, et andmekogu andmetele 3 on juurdepääs ja neid väljastatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Lõike 2 sõnastus ei ole õigusselge. Kas sellega on soovitud reguleerida juurdepääsu juurdepääsupiiranguga infole? Juhime tähelepanu, et seda reguleerivad juba AvTS § 38 ja § 39. 3. 3. Eelnõu § 16 osas tekib küsimus, Arvestatud Täiendatud seletuskirja. Sarnaselt miks on isikuandmeid vaja alaliselt Ehitisregistrile hoitakse dokumentide säilitada? Teatud aja möödudes võiks allkirjastanud isikute andmeid alaliselt. andmeid kasvõi pseudonümiseerida. Isikuandmete seaduses tuuakse välja osapoolte selguse mõttes. Lisaks tekib küsimus, mida täpsemalt mõeldakse eelnõu § 16 teises lauses ehk isikuandmete osas lähtutakse isikuandmete (kaitse) seaduses toodud nõuetest? 4. 4. Palume seletuskirja (eeskätt § Arvestatud 13-17 kohta) täiendada. 5. Määruses palume välja tuua, et Arvestatud andmekogu kuulub riigi infosüsteemi. 6. § 2 – andmete kogumine ja säilitamine ei Mitte Planeerimisseadus § 41 [RT I, 03.01.2022, saa olla andmekogu asutamise ja arvestatud 1 - jõust. 01.11.2022] alusel on pidamise eesmärgiks, andmeid andmekogu üheks eesmärgiks kehtestatud töödeldakse avaliku ülesande täitmiseks. planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeerimismenetluse käigus Teeme ettepaneku sõnastada säte tehtud otsuste säilitamine. Sellest järgmiselt: lähtuvalt on koostatud planeeringute andmekogu põhimäärus. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk Andmekogus töödeldakse kehtestatud planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeerimismenetluse käigus tehtud otsuste andmeid planeerimisalase tegevuse korraldamiseks ja planeeringute avalikkusele kättesaadavuse tagamiseks. 7. § 3 lisada Rahandusministeeriumi järgi Arvestada (edaspidi vastutav töötleja) ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse järgi (edaspidi volitatud töötleja) 4 8. § 5 sätte pealkiri ei vasta sisule, Arvestatud korrektne oleks Andmekogu turvameetmed ja turbeaste 9. 2 pt ei ole selge, kes milliseid andmeid Mitte Andmekogusse andmete kandmise andmekogusse edastab. Palume eelnõud arvestada kohustus tuleneb Planeerimisseadusest § täiendada tuues andmeandjate kaupa, 24 lg 5, § 53 lg 41 ja 8, § 71 lg 5, § 73 lg kes ja mis andmeid andmekogusse 32, § 91 lg 31 ja 7, § 93 lg 41, § 122 lg 71 edastab. ja 11, § 139 lg 41, § 140 lg 10 ning § 142 lg 9 10. § 16 lg 4 – andmekogule juurdepääs ja Arvestatud andmete väljastamine - IKÜM kohaldub samuti, palume selles osas eelnõud ja seletuskirja täiendada. 11. Seletuskirjast on puudu andmekaitse Mitte Meie hinnangul ei vasta andmekogu mõjuhinnang (art 35) arvestada ühelegi Eestis siseriikliku mõjuhinnangu ulatuslikkuse kriteeriumile. Seega ei näe põhjust koostada andmekaitse mõjuhinnangut sest isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes ei teki tõenäoliselt füüsilistele isikute õigustele ja vabadustele suur oht. Keskkonnaministeerium 1. 1. Andmekogu põhimääruse Mitte Andmekogusse on võimalik esitada kavandist ega seletuskirjast ei ole aru arvestatud teiste asutuste kooskõlastusi, kuid selleks saada, kas § 12 p 4.4 sisaldab ka teiste puudub kohustus. Kooskõlastusi asutuste kooskõlastusi ja neis seatud kontrollib kohalik omavalitsus ja tingimusi. Keskkonnaameti hinnangul järelevalvet teostab peaksid need olema planeeringu juures Rahandusministeerium kättesaadavad (PlanS § 3) ning teeb ettepaneku täpsustada §-i 12 ja märkida, et planeeringu juurest peavad kättesaadavad olema ka teiste asutuste kooskõlastused ja neis seatud tingimused. 2. 2. Kuigi detailanalüüs ja Selgitatud Rahandusministeerium on tellinud põhimääruse kavand seda ei käsitle, siis täpsustava eelanalüüsi kas tulevikus võiks planeeringute menetluskeskkonna arendamiseks. andmekogus ka planeeringute Analüüsi tulemused valmivad 2022 aasta menetlemine toimuda? suve alguses, millele järgneb otsus planeeringute menetluskeskkonna arendamiseks. 3. 3. Põhimääruse kavand ei sätesta Selgitatud Planeerinute andmevahetus on kirjeldatud andmevahetust, mis on planeeringute planeeringute andmekogu puhul eriti oluline. andmekogudokumentatsioonis, teenuste 5 Andmevahetus kirjelduses. Teenustena pakutakse kõiki Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kogutavaid ruumiandmeid läbi infosüsteemidega (nt maaregister, Eesti ruumiandmeteenuste ning olemas on ka looduse infosüsteem) on vajalik näiteks API, millega on ligipääs kõikidele järgmiste andmete saamiseks planeeringu andmekogus avalikult PLANKist: 1) üldplaneeringuga kasutatavale infole. suurendatud ranna ja kalda ehituskeeluvööndid; 2) detailplaneeringuga vähendatud ranna ja kalda ehituskeeluvööndid; 3) üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piir mere ääres. 4. 4. Põhimääruse kavandis pole ka Mitte PlanS muudatustega, mis jõustuvad andmekogu alusdokumente mainitud. § arvestatud 01.11.2022 on §41 lg 6 defineeritud mida 12 sätestab milliseid andmeid planeeringute andmekogusse võib andmekogusse kantakse. Nende hulgas koguda. Haldusotsuseid on võimalik on mainitud ka planeeringumenetluse esitada ka veebiviitena. käigus tehtud planeeringutega seotud haldusotsused. Samas peaks läbi mõtlema kas andmekogusse kandmise asemel võiks haldusotsused olla andmekogu alusdokumendid, mida andmekogusse ei kanta. Haldusotsused asuvad põhiandmetena ka erinevates dokumendihaldussüsteemides ja planeeringute andmekogusse nende topelt kogumise asemel võiks haldusotsuste andmed kuvada vastava andmevahetuse abil. 5. 5. Andmete ülekandmist Mitte- Andmekogu põhimäärus ei sätesta põhimääruse kavand samuti ei käsitle ja arvestatud andmete migreerimist planeeringute tekkis küsimus, et kas kõik kohaliku andmekogusse. Rahandusministeerium omavalitsuse geoinfosüsteemis EOMAP valmistab ette toetusmeetmeid andmete Evald asuvad planeeringud kantakse üle migreerimiseks planeeringute PLANKi ning mis aja jooksul. andmekogusse 6. Planeeringute andmekogu põhimääruse Mitte Maa-ameti poolt kasutatav andmebaas ei eelnõu (edaspidi eelnõu) § 6 punkti 2 arvestatud ole registreeritud RIHA-s ning see tõttu kohaselt kantakse andmekogusse ei näe me võimalust üheselt viidata Maa- planeeringu identifitseerimise number ameti konkreetsele andmekogule. Maa-ametis. Selguse huvides peaks asutusele viitamise asemel viitama konkreetsele Maa-ameti andmekogule, mis vastava identifitseerimise numbri planeeringule annab. 7. Eelnõu § 12 kohaselt esitavad Mitte Vastutava töötleja ning andmekogusse andmeid arvestatud planeerimisseadusest tulenevate asutuste planeerimisseaduse § 4 lõikes 1 ja kohustuste nimekiri tuleb hoida selgelt nimetatud asutused ja isikud. Nende lahus. Samuti ei ole mõistlik dubleerida hulgas nimetab planeerimisseadus ka 6 Rahandusministeeriumi, kes on seadust, sest sellisel juhul on vajalik ka planeeringute andmekogu vastutav vastava punkti muudatused. töötleja. Kuna andmekogusse esitab andmeid vastutav töötleja, tuleks see ülesanne lisada põhimääruse § 3 lõikesse 3. 8. Juhime tähelepanu, et nii eelnõu 2. Arvestatud Peatükk 2 sõnastus on muudetud peatükk kui ka § 13 käsitlevad järgnevaks“ Andmekogusse kantavate andmekogusse kantavaid andmeid. digitaalsete kihtide andmete koosseis“. Täpsustamist vajaks, miks on § 13 Peatükk 2 kirjeldab detailsemalt vajalik, kui 2. peatükk juba loetleb digitaalsetest kihtidest väljaloetavate andmekogusse kantavad andmed. andmete koosseisu. 9. Eelnõu peatükk 3 käsitleb pealkirja järgi Mitte Planeerimis seaduse [RT I, 03.01.2022, andmete üleandmist, kuid ükski arvestatud 1 - jõust. 01.11.2022] alusel on määratud paragrahv andmete üleandmist või millistel juhtudel tuleb andmed ülekandmist ei reguleeri. Peatükis võiks planeeringute andmekogusse kanda. täpsemalt sätestada millised andmed, Kuna planeeringu andmed on killustunult millistest teistest infosüsteemidest ja väga paljude infosüsteemide ja millise aja jooksul uude planeeringute andmekogude vahel ning see nimekiri on andmekogusse üle kantakse. pidevas muutumises, ei ole mõistlik kirjeldada põhimääruses, kust planeeringu andmeid on võimalik üle tuua. Planeeringute andmeid korrastatakse ja kantakse planeeringute andmekoguse sisse järk järgult planeerimisalase tegevuse korraldajate poolt. 10. Eelnõu § 13 punkti 8 kohaselt kantakse Mitte Planeeringute andmekogusse kantakse andmekogusse planeeringumenetluse arvestada eelnõu § 13 punkti 8 kohaselt sisse käigus tehtud planeeringutega seotud planeeringutega seotud haldusotsused. haldusotsused. Kuna haldusotsused Planeeringute andmekogu on registreeritakse tavaliselt asutuste realiseeritud nii, et võimalik on viidata dokumendihaldussüsteemides, siis haldusotsusele teises infosüsteemis hakkab planeeringute andmekogu veebiaadressi järgi või laadida ülesse haldusotsuste andmeid dubleerivalt vastavasisuline fail. 2. peatükki pealkiri koguma. Lisaks juhime tähelepanu, et on muudetud vastavaks sisule ja haldusotsuseid ei ole eelnõu 2. peatükis ettepanekule. andmekogusse kantavate andmete loetelus välja toodud. 11. Eelnõus puudub planeeringute Mitte Planeerinute andmevahetus on kirjeldatud andmekogu andmevahetus teiste arvestatud planeeringute andmekogu infosüsteemidega, sh dokumentatsioonis, teenuste kirjelduses. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Teenustena pakutakse kõiki infosüsteemidega. Oluline on välja tuua vormistusnõuete määruse alusel milliseid andmeid ja millistest vormistatud ja kogutavaid ruumiandmeid andmekogudest või infosüsteemidest läbi ruumiandmeteenuste ning olemas on planeeringute andmekogu saab. ka API, millega on ligipääs kõikidele planeeringu andmekogus avalikult kasutatavale infole. Kuna andmevahetus on seotud tehnilise lahendusega siis ei ole 7 andmevahetuse kirjeldus põhimääruses asjakohane. 12. Palume korrigeerida eelnõu § 16 lõike 1 Arvestatud sõnastust, seal esineb kordus. Maa-amet 1. Kas PLANK-is kogutavad andmed on ka Selgitatud Planeeringute andmekogu andmed on tegelikult ristkasutatavad, st kas ristkasutatavad. Andmete ja maakataster saab oma seadusega pandud ruumiandmete teenuste spetsifikatsioonid ülesannete täitmiseks vajalikud andmed on kirjeldatud andmekogu PLANK-ist kätte tehniliselt sobival kujul dokumentatsioonis. 2. Olukorras, kus eelnõu kohaselt on Arvestatud Andmekogu on informatiivne. tegemist eelkõige informatiivsete Andmekogu andmetele ei ole võimalik andmetega, on seletuskirja selline väide omistada õiguslikku tähendust. ebaselge, st millised võimalused on Planeeringud kehtestatakse tegelikult PLANK andmete kasutamisel haldusmenetluse otsustega ning ja milline tähendus neil on. Peame andmekogu ei mõjuta juriidilist kehtivust. vajalikuks seletuskirja selle osas Andmekogus võib esineda vigu ja täiendada, mh tuleks täpsustada mõjusid andmete vastutav omanik on õigusloomele, kuivõrd olukorras, kus planeerimisalase tegevuse koostaja. PLANK andmetele on vajalik omistada Andmete kasutamiseks juriidilistel alustel õiguslik tähendus, tuleks eelnõu kohaselt on vaja planeerimisalase tegevuse ka vastavad muudatused õigusaktides koostaja kinnitust andmete juriidilise teha. õigsuse kohta. 3. Ühtlasi juhime tähelepanu, et §-s 4 oleks Mitte Täiendame seletuskirja. Madalamal mõistlik ja vajalik asendada tekstiosa arvestatud asuvad õigusaktid lähtuvad seadusest „seaduses sätestatud juhul“ tekstiosaga ning seega ei ole muudatus vajalik. „õigusaktides sätestatud juhul“, kuivõrd vastav alus võib tuleneda ka madalamal asuvast õigusaktist. 4. PLANK põhimääruse eelnõu 2. peatüki, Arvestatud s.o andmete koosseisu osas anname üldise soovituse andmekoosseise eelnõus paremini sõnastada või seletuskirjas lahti kirjutada. 5. § 6 punkti 1 kohaselt on planeeringu Arvestatud üldandmeteks planeeringu identifitseerimise number planeerimisalase korraldaja juures. Planeerimisseaduse kohane mõiste on „planeerimisalase tegevuse korraldaja“. 6. § 6 punkti 8 kohaselt on planeeringute Selgitatud Üldplaneeringu kehtestamisega ei ole üldandmeteks ka see kui planeering võimalik mõjutada samal alal kehtivaid muudab üldisemat planeeringut. detailplaneeringuid, mis on koostatud ja Kas vajalik ei ole ka info selle kohta, kui kehtestatud üldplaneeringut muutvana. uus üldplaneering mõjutab varem Üldisema taseme planeeringuga ei saa kehtinud detailplaneeringut? mõjutada detailsemat lahendust. Üldplaneering peab arvestama detailsema lahendusega planeeringuid. 8. 6 punkti 11 kohaselt on planeeringute Osaliselt Veebiviide võib viidata ka registrisse või üldandmeteks veebiviide planeeringu arvestatud KOV-i kodulehele, kus on võimalik 8 failidele planeerimisalase tegevuse saada lisainfot planeeringu kohta. korraldaja juures. Juhime tähelepanu, et Planeeringute andmekogu eesmärgiks on viide konkreetsetele failidele võib tuua kogu planeeringuga seotud info ühte tähendada ka seda, et selliseid viiteid on kohta kokku ning seega veebiviidete ebamõistlikult palju. Kaaluda võiks osatähtsus ajas kahaneb. viitamist registrile, kus planeeringud asuvad või muud üldisemat viitamissüsteemi. 9. 6 punkti 17 kohaselt on planeeringute Selgitatud Metaandmed on kirjeldatud üldandmeteks metaandmed. Mida vormistusnõuete määruses. Metaandmed metaandmete all mõeldud on? erinevad vastastava vormistusnõuete määruse redaktsiooniga kehtestatud nõuetele. 10. § 7 lõige 1 reguleerib detailplaneeringu, Selgitatud Andmekogusse kandes tekivad seosed kohaliku omavalituse eriplaneeringu ja planeeringu ja sellega koos esitatud riigi eriplaneeringus olevaid andmeid, sh andmetega automaatselt. Krundi krundi andmeid. Kuidas on planeeritud sihtotstarbe ja hoonestusala kohta tuleb seoste loomine, st kas krundi ja teiste esitada vastavalt vormistusnõuete kihtide osas ei ole vajalik seoste määrusele seotud krundi identifikaator. loomiseks ka planeeringu identifitseerimise number? 11. PLAN põhimääruse seletuskirja kohaselt Arvestatud Andmekogu arendus ja ülalpidamise on määruse rakendamisega seotud osaliselt kulud on kirjas riigieelarves. Võime tegevused seotud määrusejärgse selgitada seletuskirjas rahastamise andmekogu tutvustamise, koolitamise ja põhimõtteid, kuid kindlasti ei kajasta laialdase kasutusele võtuga, mis viiakse seletuskirjas arenduskulusid, mis ei ole läbi peamiselt 2022 aasta jooksul. seotud määruse reguleerimisalaga. Seejuures ei ole käsitletud kulusid andmekogu arendamisele ja pidamisele. Soovitame vastavat mõju põhjalikumalt hinnata ja ka seletuskirjas käsitleda. Transpordiamet Ettepanekud puuduvad Saaremaa vallavalitsus 1. §12 muuta sõnastust Registrisse Arvestatud kantavad andmeid: 2. Kuigi vormistusnõuete määruse failis Arvestatud Lisa 2 ja andmekogu põhimääruse § 6 on väljatoodud planeeringu algatamise kuupäev ja planeeringu vastuvõtmise kuupäev, puudub mõlemas dokumendis planeeringu kehtestamise kuupäev, mis selguse huvides oleks vajalik. Maaeluministeerium 1. Määruse eelnõu seletuskirjas toodud Selgitatud Määrusega ei ole võimalik lahendada selgitused on napi- ja üldsõnalised ning valdkonnas probleemiks oleva sisu ei anna määrustega kavandatu kohta üheselt mõistetavust. Määrus peab andma andmekogule piisava paindlikkuse, et 9 piisavat ülevaadet ega taga asja sisu koguda kõiki planeeringulahendusega üheselt mõistetavust. seotud ruumiandmeid. Kindlasti on vajalik valdkonna standardiseerimine, sealhulgas mõistete ja metoodikate ühtlustamine. 2. Põhimääruse eelnõu §-s 8 toodud Selgitatud Määruse eelnõus eelnõu §-s 8 toodud andmekogusse kantavaid andmekogusse kantavaid üldplaneeringu üldplaneeringu andmeid käsitlevad andmeid on selgitatud lisaks selgitused ei ole arusaadavad. seletuskirjale ka „Planeeringu Paragrahvis 8 on sätestatud vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad üldplaneeringut käsitlevad andmed nelja nõuded“ Lisa 6 ja täpsemad selgitused lõikena, kuid seletuskiri loetleb planeeringute andmekogu juhenditesse. lakooniliselt, ilma lõikeid nimetamata ja Kuna planeeringute andmekogu võtab selgitusi andmata vaid teatavat osa vastu kõiki planeeringulahenduse antud paragrahvi andmetest. Palume ruumiandmeid ja nende kirjeldusi siis seletuskirjas anda ülevaade koos määruse tasemel pole võimalik ära selgitustega kõikide planeeringute kirjeldada kõiki planeeringutes andmekogusse kantavate üldplaneeringu kajastuvaid planeeringulahenduse andmete kohta. andmeid. Oleme teadlikud, et valdkond vajad laialdasemat standardiseerimist, sealhulgas mõistete ja metoodikate ühtlustamist. 3. Põhimääruse eelnõu § 14, mis puudutab Selgitatud Planeeringu elluviimisega ei kaasne andmekogusse kantud andmete õigsust planeeringule muudatusi. Planeeringute ja parandamist, selgitustes on ühe kandmine andmekogusse ei ole lausega märgitud, et andmete esitaja reguleeritud põhimäärusega vaid vastutab esitatud andmete esitamisel ja Planeerimis seaduse [RT I, 03.01.2022, 1 selle järel andmete terviklikkuse ja - jõust. 01.11.2022] alusel on määratud õigsuse eest. Palume seletuskirja millistel juhtudel tuleb andmed täiendada selgitustega, mis annaks planeeringute andmekogusse kanda. teavet, kas ja kuidas on korraldatud planeeringute andmekogusse andmete kandmine ja andmete uuendamine planeeringu elluviimisega kaasnevate muutuste järel, samuti planeeringute ülevaatamise tulemusena planeeringusse tehtavate muudatuste järel (näiteks muudatused, mis tulenevad planeerimisseaduse §-dest 92 ja 93 tulenevatest nõuetest). Andmekaitse Inspektsioon 1. Põhimääruse eelnõu § 1 lõige 1 Arvestame sätestab, et määrusega kinnitatakse planeeringute andmekogu (edaspidi andmekogu) põhimäärus . Sellisel kujul on säte üleliigne. Tegemist on andmekogu põhimäärusega, millega ei kinnitata põhimäärust, vaid 10 asutatakse planeeringute andmekogu (st põhimäärus ei saa iseennast kinnitada). 2. Eelnõu § 4 sätestab andmekogu Arvestada pidamise. Selle paragrahvi lõike 1 järgi peetakse andmekogu digitaalse andmekoguna, milles lõike 2 järgi toimub automatiseeritud andmetöötlus. Mõlemad lõiked o n üleliigsed, kuna elektroonilise andmekogu puhul teistmoodi ei saakski. Tänapäeval ei ole enam vaja täpsustada, et andmekogu peetakse digitaalselt. Avaliku teabe seadus (AvTS) § 43 1 sätestab, et andmekogu on infosüsteem ning infosüsteem on defineeritud k überturvalisuse seaduses ja selle järgi infosüsteem kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. Viidatud paragrahvis tuleks pigem sätestada, kas ja millistest osadest andmekogu koosneb. 3. Põhimääruse eelnõu § 12 sätestab Selgitatud Planeerimis seaduse [RT I, 03.01.2022, andmete esitajad viitega 1 - jõust. 01.11.2022] alusel on määratud planeerimisseaduse § 4 lõikele 1, mille millistel juhtudel ja tähtaegadega tuleb kohaselt on planeerimisalase tegevuse andmed planeeringute andmekogusse korraldaja vastavalt pädevusele kanda. Põhimääruses neid dubleerida ei Rahandusministeerium, muu ole otstarbekas. Planeering kehtestatakse valitsusasutus või kohaliku haldusaktiga ning planeering sealjuures omavalitsuse üksus . Eelnõu § s 13 on andmed vajavad sealjuures säilitamist. Ka loetletud andmekogusse kantavate peale planeeringu kehtetuks tunnistamise andmete koosseis. Samas ei nähtu on vajalik õigusselgus millisel alal eelnõust, kes milliseid andmeid milline planeering ning milliste andmekogusse esitab ja millise aja tingimustega kehtis. Sellest tulenevalt on jooksul tuleb korrektsed andmed planeeringuid ja nende andmeid vajalik esitada. Samuti jääb segaseks, kuidas säilitada alaliselt. toimub andmete andmekogusse kandmine ning kuidas on valitud andmete säilitustähtaeg. 4. Eelnõu § 16 lõike 1 järgi on andmekogu Arvestatud Eelnõu § 16 lõike 1 sõnastust on avalik, v.a andmed, millele seadus on parandatud järgnevaks „ Andmekogu on seadnud juurdepääsupiirangu on seatud avalik, välja arvatud andmed, millele on juurdepääsupiirang. Ilmselt on sättega looja või saaja seadnud seaduse alusel silmas peetud seda, et avalikud ei ole juurdepääsupiirangu.“ Piirangu ei määra need andmed, millele on seaduse alusel vastutav töötleja vaid andmete looja või piiratud juurdepääsu. Avalikule teabele saaja. Ja eelnõu § 16 lõike 2 parandatud juurepääspiirangu kehtestamise alused järgnevaks“ Andmetele tagatakse 11 tulenevad AvTS-st. Põhimõtteliselt on ööpäevaringne juurdepääs andmekogu võimalik põhimäärusega ära otsustada, veebilehe kaudu.“ et andmekogusse kogutavad mingid andmed on AvTS § 35 mõne punkti alusel juurdepääspiiranguga. Samas, kui andmekogu põhimäärus konkreetsele alusele ei viita, siis tekib hiljem praktikas probleem, kuna ei pruugita teada, mis alusel juurdepääsupiirang andmetele seatud on. Sellisel juhul tekib olukord, kus määrusandja on küll piirangu ette ära otsustanud, aga andmekogu vastutav töötleja, kes muidu peaks juurdepääsupiirangute üle otsustama, ei tea, millisel AvTS sätte alusel seda tehtud on. Vastutav töötleja on aga sunnitud määrust täitma, mis võib ta panna väga komplitseeritud olukorda. Sellise olukorra vältimiseks peaks põhimääruses olema selgelt öeldud, millisel AvTS § 35 sätte alusel mingitele andmetele juurdepääsupiirang on seatud. Sama puudutab ka eelnõu § 16 lõiget 2. 5. Eelnõu § 16 lõike 4 järgi on andmekogu Arvestatud andmetele juurdepääs ja andmeid väljastatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega . Näib, et andmekogu ei saa sisaldama olulises osas isikuandmeid, v.a planeeringu koostaja ja esitaja andmed (eelnõu § 11) ning autenditud kasutajate andmed (eelnõu § 16 lg 5). Viide isikuandmete kaitse seadusele näitab, et eeldatavasti on antud sätte puhul eelnimetatud andmeid silmas peetudki, kuigi põhimäärusest ei nähtu, milliseid tuvastatud kasutaja andmeid logi sisaldab. Isikuandmete töötlemist reguleerib peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Juhul kui § 16 lõike 4 eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub isikuandmete, sh logide väljastamine, siis tulekski põhimääruses täpsustada, kas, kellele ja millistel juhtudel seda tehakse ning kes andmed väljastab. 12 6. Põhimääruse eelnõu § 17 sätestab, et Arvestatud Logifailide säilitamine on vajalik andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja osaliselt vähemalt 7 aastat, et teha järelevalvet hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest planeeringutes tehtavate muudatuste osas ning selle alusel kehtestatud kuna planeeringuid vaadatakse üle iga õigusaktidest. viie aasta tagant ja võimaliku järelevalve Arhiiviseadusele viitamine on sisutu, või kohtu menetluse ajal on vajalik kuna arhiiviseadus ei anna tähtaegu. säilitada logifailid kes, millal ja mida on Säilitamistähtajad tuleb ise selgelt muutnud. kindlaks määrata, lähtudes andmete kasutamise eesmärgist. Lisaks näevad IKÜM artiklid 13 ja 14 ette, et isikuandmete säilitamise tähtaeg tuleb andmesubjektile teatavaks teha. Kui seda põhimääruses või seaduses kirjas pole, tuleb ühe kuu jooksul andmete saamisest andmesubjekti teavitada. Antud juhul on põhimääruses sätestatud, et registrisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt. Eelnõu seletuskirjas on alalist säilitamist põhjendatud sellega, et planeeringu kehtivusaeg ei ole piiratud ning ka pärast planeeringu kehtetuks tunnistamist on vajalik õiguslik selgus, milline planeering tunnistas ühe või teise planeeringu ning millises osas kehtetuks. Märgime, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Antud juhul ei selgu seletuskirjast, miks on isikuandmeid vaja säilitada alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud, ideaalis peaks lausa volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla tähtajatu. Lisaks näeb eelnõu § 16 lõige 5 ette andmekogus tehtavate tegevuste logimise ning logifailide säilitamise 7 4aastat. Samas ei selgu seletuskirjast, millisel eesmärgil üldse on logide säilitamine vajalik ja seda 13 veel nii kaua. Kuigi ühtegi selget nõuet logide säilitamise osas kuskilt ei tulene, siis on inspektsiooni senise praktika kohaselt logide säilitamine 7 aastat pigem tavapäratu ja pikk aeg ja vajab kindlasti selgitusi. 7. Kogu põhimääruse struktuuri ja Arvestatud ülesehituse selguse huvides uuesti üle vaadata, täpsustada viiteid, sõnastust, mõisteid ja säilitustähtaegu. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on eelnõul teatavaid vajakajäämisi. 14 Riigihalduse ministri määruse „Riigihalduse ministri määruse „Planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigihalduse ministri määruse „Planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmine“ peamiseks eesmärgiks on viia kehtivasse määrusess sisse muudatused, mis on valdavalt seotud planeeringute andmekogu loomise ja kasutusele võtmisega. 15. detsembril 2021 võeti Riigikogu poolt vastu planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis lõi alusel planeeringute andmekogule ja selle toimimisele. Planeeringute andmekogu loomise eesmärk on aja kokkuhoid andmete hankimisel ja planeeringuandmete ristkasutuse edendamine ning andmekogu hakkab sisaldama kõiki Eesti kehtivaid planeeringuid. PlanS-s planeeringute andmekogu puudutavad muudatused jõustuvad 1. novembril 2022. Määruse eelnõu ja seletuskirja, samuti lisad, on koostanud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Taavi Pipar (tel 611 3223. [email protected]), planeeringute osakonnajuhata asetäitja Triin Lepland (teenistussuhe lõppenud), planeeringute osakonna nõunik Külli Siim (teenistussuhe lõppenud), planeeringute osakonna nõunik Monika Pihlak (teenistussuhe lõppenud), planeeringute osakonna nõunik Kermo Mägi(611 3144, [email protected]), regionaalhalduse osakonna nõunik Merje Muiso (teenistussuhe lõppenud), ja regionaalhalduse osakonna nõunik Anne Karjus (715 5895 [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097, [email protected]) ning personali- ja õigusosakonna) õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 4 sõnastust. Lõiget täiendatakse seni sama paragrahvi lõikes 5 olnud nõuetega, sest vaid planeeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisasid vormistatakse välja trükkimiseks loetavas mõõtkavas ja kujunduses. Lisatakse nõue, et vormistatud planeeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisasid oleks võimalik avada veebilehitsejaga. See tagab, et planeeringu väljatükiks vormistatud osad on avatavad ja loetavad kõigile internetikasutajatele ilma lisa tarkvara vajamata. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse määruse § 2 lõige 5 kehtetuks. Paragrahvi 2 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest vajalikud nõuded kajastatakse § 2 lõikes 4. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõikest 8 teine ja kolmas lause. Laused ei ole vajalikud pärast 1. novembril 2022 jõustuvaid planeerimisseaduse muudatusi. Välja jäetud laused kirjeldasid, et juhul, kui planeeringut säilitatakse riigi infosüsteemi haldussüsteemi registreeritud andmekogus, siis ei ole allkirjastamine vajalik. Muul juhul oli allkirjastamine vajalik. Planeeringute andmekogu on registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemi. Seega planeeringute andmekogusse kehtiva planeeringu laadimisel planeeringu koostamise korraldaja veendub andmete õigsuses ja eraldi allkirjaga tõendamine ei ole vajalik. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõige 9 sõnastust; Muudatus tuleneb samasisulisest planeerimisseaduse muudatusest, mis kohustab teavitama maakatastri pidajat. Planeerimisseaduse muudatuse jõustumist alates 1. novembrist 2022 kohustatakse planeeringu kehtestajat esitama planeeringut planeeringute andmekogusse. Muudatusega tagatakse, et planeeringu esitamisel planeeringute andmekogusse esitatakse ka lisa 1 kohane info digitaalsete kihtide metaandmete kohta. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 5 lõigete 1–4 sõnastust järgnevalt:  lõike 1 muudatuse eesmärgiks on tagada, et planeeringu digitaalsed kihid vormistatakse samas tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgussüsteemis kui on kehtestatud geodeetiline süsteem, mis on teabevaldajale andmekogu pidamisel ja ruumiandmeteenuse osutamisel kohustuslik;  lõigetes 2–4 ja 6-7 asendatakse „kehtestatud kihi“ termin „planeeringulahenduse ruumiandmete“ vastu;  lõikes 3 selgitatakse lahti „planeeringulahenduse ruumiandmete“ mõiste, mis asendab kehtestatud kihi terminit. Planeeringulahenduse ruumiandmete all mõeldakse andmeid, mis on kujutatud vaid joonistel sealhulgas esitluskujudel ja digitaalsetel kihtidel, ning millega määratakse planeeringualas kindlas asukohas ehitus- ja maakasutustingimused. Planeeringulahenduse ruumiandmed ei ole alusandmed või illustreerimiseks, näitlikustamiseks loodud andmed. Samuti ei ole planeeringulahenduse ruumiandmed jooniste esituskujude parema loetavuse tagamiseks toodetud andmed ja jooniste tekstid. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 6 tunnistatakse määruse § 5 lõige 5 kehtetuks. Planeerimisseaduse muudatuse jõustumisel alates 1. novembrist 2022 on lõige vastuolus eesmärgiga koguda planeeringuid ühtses andmekogus. Kohustus esitada ja teavitada tuleneb planeerimisseadusest. Määruse muudatusega lisanduvad määrusele lisad, millele viidatakse lõikes 4. Planeeringulahenduse ruumiandmete vormistamisel ja tehnilisel kirjeldamisel tuleb lähtuda viidatud lisadest. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 6 lõike 2 sõnastust. Peale planeerimisseaduse ja antud määruse muutmist on vajalik esitada ka muudatused planeeringute andmekogusse, et tagada ajakohased andmed planeeringute andmekogus. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 7 ja täiendatakse lõike 4 sõnastust. Planeerimisseaduse ja antud määruse muudatuse jõustumisest alates 1. novembrist 2022 tuleb tagada, et ka juba menetluses olevad planeeringud vormistatakse pärast kehtestamist määruse muudatuste kohaselt, et tagada andmekogu andmete laialdane ja kiire kasutuselevõtt. Määruse muudatustega lähevad vormistamise nõuded kokkuvõttes selgemaks ja lihtsamaks, kui seni kehtinud määruses. Lisaks alustatakse kihtide vormistamist määrusele vastavaks üldjuhul vahetult enne planeeringu kehtestamist, mistõttu ei tekita muudatuste järgmine planeeringu koostajatele olulist täiendavat lisakoormust. Seega muudatuste jõustumine samal ajal andmekogu jõustumisega on andmete ristkasutuse ja ülemineku sujuva korraldamise eesmärgil väga oluline. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 10 kohaselt kehtestatakse lisad 1 ja 2 uues sõnastuses. Määruse lisad vormistatakse ümber, et erinevate planeeringuliikide nõuded oleks kergemini jälgitavad ja vastavalt määruse muudatusele koostatud planeeringud oleks võimalik üles laadida planeeringute andmekogusse sujuvamalt. Lisasse 2 jäävad kõik määrusega sätestatavad klassifikaatorid. Kõiki klassifikaatoreid ei ole toodud määrusesse vaid on kirjeldatud planeeringu vormistamise juhendites. Oluline muutatus on, et tüvikihtide täpsemaks klassifitseerimiseks on loodud jaotuskihtide klassifikaator , millisel moel võib tüvikihi nime täiendada ja tüvikuhti osadeks jagada. Jaotuskihtide klassifikaator on kättesaadav planeeringu vormistamise juhendites. Lisaks on võimalik CAD failides lisada kihi täiend peale # sümbolit ning seda planeeringute andmekogu andmebaasi sisse ei loeta kuid võimaldab samal tüvikihil asuvaid objekte tõsta erinevatele kihtidele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 11 lisatakse määrusele lisad 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9. Antud määruse lisadega tagatakse, et igale planeeringu liigile on olemas vastav lisa, kus on välja toodud nõuded selle planeeringu liigi vormistamiseks. Nõuete tabel viiakse üle vastava planeeringu andmete kohta lisa 3 alla. Lisa 3 „Nõuete tabel“ on kirjeldatud kõikide planeeringuliikide nõuete tabelit. Lisatud on tüvikihiga esitatavad geomeetria tüübid, mis kohanduvad ka jaotuskihtidele, mis on seotud vastava tüvikihiga. Samuti on toodud välja tüvikihid, kus ei ole lubatud kasutada jaotuskihte.  Plan. Liik – Planeeringu liigi kood vastavalt lisale 2.  Tüvikihi nimetus – Lubatud tüvikihtide loend, kihi nimi võib olla kirjutatud ka väikeste tähtedega.  Nimetus – Tüvikihi nimetus.  Jaotuskihid – Väljas märgitakse, kas vastaval tüvikihil on lubatud andmekogu klassifikaatoris defineeritud jaotuskihid. Vaikimisi jaotuskihid ei ole lubatud  Kohustuslikkus – Kihi loomine on antud planeeringu liigi juures kohustuslik. Vaikimisi ei ole kihi loomine kohustuslik.  Ruumiandmete nõuded – Nõuded ruumiandmete loomiseks. Vaikimisi kehtivad üldised ruumiandmete loomisele kehtestatud nõuded.  Tärkandmed – Vastava tüvikihiga objektil on tärkandmete täitmine kohustuslik.Vaikimisi ei ole tärkandmed kohustuslikud  Punkt – Vastava tüvikihiga objektil on võimalik esitada ruumiandmeid punkt objektina. Vaikimisi pole punktobjektid lubatud.  Joon – Vastava tüvikihiga objektil on võimalik esitada ruumiandmeid joon objektina. Vaikimisi pole joonobjektid lubatud.  Pind – Vastava tüvikihiga objektil on võimalik esitada ruumiandmeid pind objektina. Vaikimisi on pindobjektid eelistatuim objekti ruumikuju liik. Lisa 4 „Detailplaneeringu objektide tärkandmete tabel“ on kirjeldatud detailplaneeringu tärkandmete tabel koos nõuetega. Lisatud on tärkandmeid tüvikihtidele, eemaldatud on kuja tüvikiht, mida on võimalik kajastada konkreetse objekti tärkandmetes. Uue tabelina on välja toodud krundi sihtotstarve, mis on seotud krundiga läbi identifikaatori ning tabelil puudub ruumikuju, sest maakasutustingimus andtakse seotud krundile. See võimaldab Krundi sihtotstarbeid oluliselt paindlikumalt koguda ja analüüsida. Tärkandmete tabeli veergude selgitused. Selgitused kehtivad ka lisas 5,6,7,8 ja 9 olevate tärkandmete tabelite kohta, Kihi nimi (tööleht) – Kihi või töölehe (kui vormistatakse tärkandmed eraldi) nimi, objekt. Atribuut (veeru nimi) – Atribuut, objekti omadus, veeru nimi, mille täitmise reeglid on tabelis kirjeldatud. Andmetüüp veerus – Lubatud andmetüübid Selgitus – Atribuudi selgitus Välja täitmise reeglid – atribuudi, välja täitmise reeglid Kohustuslikkus – Välja täitmine on antud tüvikihil kohustuslik. Vaikimisi on välja täitmine kohustuslik kui planeeringus on see määratud või käsitletud. Kohustuslikkuse tingimus – Välja täimise kohustuse tingimused, kui esineb erandeid. Lisa 5 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu objektide tärkandmete tabel“ on kirjeldatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tärkandmete tabel, koos nõuetega. Tüvikihtide struktuur on täpselt sama mis detailplaneeringutel. Lisatud on tärkandmeid tüvikihtidele, eemaldatud on kuja tüvikiht, mida on võimalik kajastada konkreetse objekti tärkandmetes. Uue tabelina on välja toodud krundi sihtotstarve, mis on seotud krundiga läbi identifikaatori ning tabelil puudub ruumikuju, sest maakasutustingimus andtakse seotud krundile. See võimaldab Krundi sihtotstarbeid oluliselt paindlikumalt koguda ja analüüsida. Lisa 6 „Üldplaneeringu objektide tärkandmete tabel“ on kirjeldatud üldplaneeringu tärkandmete tabel, koos nõuetega. Võrreldes muudetava määrusega olulisi muudatusi ei ole toimunud. Lisa 7 „Maakonnaplaneeringu objektide tärkandmete tabel“ on kirjeldatud maakonnaplaneeringu tärkandmete tabel, koos nõuetega. Lisatud on nõuded maakonna planeeringute planeeringulahenduste ruumiandmetele, mida varem määrusega sätestatud ei olnud. Lisa 8 „Riigi eriplaneeringu objektide tärkandmete tabel“ on kirjeldatud riigi eriplaneeringu tärkandmete tabel, koos nõuetega. Tüvikihtide struktuur on täpselt sama mis detailplaneeringutel. Lisatud on tärkandmeid tüvikihtidele, eemaldatud on kuja tüvikiht, mida on võimalik kajastada konkreetse objekti tärkandmetes. Uue tabelina on välja toodud krundi sihtotstarve, mis on seotud krundiga läbi identifikaatori ning tabelil puudub ruumikuju, sest maakasutustingimus andtakse seotud krundile. See võimaldab Krundi sihtotstarbeid oluliselt paindlikumalt koguda ja analüüsida. Lisa 9 „Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu objektide tärkandmete tabel“ on kirjeldatud üleriigiline planeering tärkandmete tabel, koos nõuetega. Lisatud on nõuded üleriigilise teemaplaneeringute planeeringulahenduse ruumiandmetele, mida varem määrusega sätestatud ei olnud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused toovad kaasa selgema ja püsivama andmete vormistamise nõuded, vähendades seega planeeringu vormistamisele kuluvat aega. Kohalikud omavalitused peavad järgima alates määruse jõustumisest, et kehtestatavad planeeringud vastaksid määruse muudatustele. Juba menetluses olevad planeeringud võivad olla vormistatud vastavalt hetkel kehtivale määrusele, kuid ei pea. Kohustus planeeringud vormistada määruse nõuetele vastavaks tekib vahetult enne planeeringu kehtestamist ka peale määruse muudatuste jõustumist ning seega ei teki enamustel planeeringutel lisa töökulu määruse muudatuste jõustumisest. Samuti väheneb määruse muudatustega enamusel planeeringutel vormistamiseks kuluv aeg. Planeeringu koostajatel võimaldab määruse muudatused vormistuslikud muudatused sisse viia juba koostamisel ning esitamisel ei ole vaja luua planeeringu kehtestamiseks eraldi faili, see vähendab koostajate ajakulu ja võimalikke tekkivaid vigu. Määruse muudatuste ettevalmistamisel on kaasatud riigiasutusi ja kohalike omavalitsusi planeeringu andmete töörühma aruteludesse, kus vaadati läbi kohaliku omavalitsuse kehtestatavate planeeringu liikide nõuded vormistusele ja ülesehitusele. Määruse muudatused on valideerinud ja tagasisidet on andnud mitu planeeringu konsultanti, kes on vormistanud planeeringuid vastavalt määruse muudatusele. Määruse muudatuse vajadused on koondatud jooksvalt vastavalt laekunud tagasisidele planeerimisega seotud isikutelt ja organisatsioonidelt. Määruse eelnõu saadeti mitteametlikule kooskõlastusringile, et teha koostööd võimalikult varakult ning selgitada muudatuste vajadust ja saada osapooltelt sellega seotud tagasisidet. Lähtuvalt eelmainutud koostööst ei mõjuta määruse muudatused planeeringu vormistamist negatiivselt, vastupidi vormistamise nõuded lähevad selgemaks ja lihtsamaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud. Määruse rakendamiseks tuleb Rahandusministeeriumil üle vaadata ja muuta olemasolevaid planeeringu vormistamise juhendid, selgitused ja näidisfailid. Samuti tuleb koostada mall- ja näidisfailid, õppematerjalid ning läbi viia koolitused. Määruse muudatustega ei kaasne planeeringutega koostajatele otseseid kulutusi, sealhulgas pooleliolevate planeeringute vastavusse viimisel määrus muudatustega. Samuti ei kaasne määruse muudatuste rakendamisega rahalisi kulusid, küll aga kaasnevad tulu kokku hoitud ajas, mis kulub planeeringute vormistamisele ja vajalike andmete kasutamisele tulevikus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2022. Jõustumise aeg on seotud PlanS-s andmekoguga seotud muudatuste jõustumisega, mis samuti jõustuvad 1. novembril 2022. Kooskõlastusringile eelnenud koosloome etapis tehtud ettepanekud ja nendega arvestamise tabel on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Riigihalduse ministri määruse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste ja ettepanekute tabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud Seisukohad/vastused /Mitte- arvestatud Eesti Linnade ja Valdade Liit Ettepanekud puuduvad Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1. 1.1 VNM eelnõu punkti 10 kohaselt Selgitatud Jah, kehtima jääb kaks paralleelset täiendatakse paragrahvi 7 lõikega 4 nõuet. Kuni 1. november 2022 määruse sõnastuses Enne 1. novembrit 2022 esimene redaktsioon ja peale 1. algatatud planeering peab selle novembrit teine määruse redaktsioon kehtestamisel vastama käesoleva määruse 1. novembril 2022 jõustuva redaktsioonile. Kuna määruse § 7 lg 3 muutmist ei ole kirjeldatud, siis palume täpsustada, kas paralleelselt jääb määruse rakendamiseks 2 nõuet kehtima sõltuvalt detailplaneeringu algatamise aastast? 2. 1.2 VNM lisa 1 esitamine on Arvestatud kirjeldatud senini määruse § 2 lõikes 9. Kuna paragrahvi 2 lõige 9 on kavas kehtetuks tunnistada, siis puuduks määruse lisa 1 esitamise kohta nõue. 3. 1.3 Palume täpsustada VNM lisa 2 Selgitatud Määrusega teiste kihtide vormistamine punkti 4 selles osas, kuidas nimetada ei ole reguleeritud, kuid juhendis kihte, mida ei ole Nõuete tabelis soovitame kasutada järgmisi eesliiteid. kirjeldatud (nt ehitusjoon)? A - Alusandmed , N - Näitlikud/ Illustratiivsed/informatiivsed/selgitava d andmed (mittekehtestatavad) , V - Vormistuslikud kihid (mittekehtestatavad). Ehitusjoon tuleks vormistada kihile dp_tingimus 4. Selgitatud Planeeringu vormistamise kohustus 1.4 VNM lisa 2 „planEesm“ tekib vormistusnõuete määrusega alles selgituses on kirjas, et planeeringu peale kehtestamist. Planeeringu peamise eesmärgi lühikirjelduse võib vastuvõtmisel ja kehtestamisel ei tohiks kirja panna näiteks sarnaselt eesmärk selliselt muutuda, et see on kehtestamise otsuses väljatoodule. vaja ümber kirjutada. Arvestades, et kohustus planeeringud vormistada määruse nõuetele vastavaks 1 tekib vahetult enne planeeringu kehtestamist, siis võiks eesmärgi kirja panna sarnaselt vastuvõtmise otsuses väljatoodule. 5. Selgitatud Väärtuste tähendused on jäänud 1.5 VNM lisa 2 lk 6 on kirjeldatud samaks. Viide klassifikaatorile on „planSeis“ ja „ehTyyp“ väärtused, kuid lisades 4-9 olemas. nende kasutamise kohta puuduvad selgitused. Nende väärtuste kasutamist kirjeldatakse VNM lisades 4-8. Selguse tagamiseks palume kaaluda eelnimetatud väärtuste kirjeldamist VNM lisades 4-8 vastavate atribuudireeglite juures. 6. Selgitatud Vormistusnõuete määrus kohustab 1.6 Palume lisada täiendavad kasutama vaid tüvikihti kuid juhendites selgitused VNM lisadesse jaotuskihtide kirjeldatakse jaotuskihtide kasutust. kohta, sest praegusel juhul jääb arusaamatuks, kas loodavaid jaotuskihte võib nimetada ainult vastavalt eelnõu lisamaterjalis „PLANK klassifikaatorid“ välja toodud nimetustega. 7. Arvestatud 1.7 VNM lisa 3 veeru B nimetus „jaotuskiht“ ja veeru E nimetus „jaotuskihid“ tekitavad segadust. Selgemaks eristamiseks kaaluda „jaotuskiht“ nimetuse asendamist sõnaga „tüvikiht“. 8. Arvestatud Vormistada tuleb 1.8 VNM lisa 3 kohaselt on osaliselt planeeringulahenduse krundijaotus, „dp_krunt“ jaotuskihid lubatud. mis on aluseks maatoimingutele. Lisamaterjalidest olevas Nõuded „DP_krunt_ajutine“ ei lisata kuna pole importfailidele on mitmel juhul üheselt defineeritud selle tähendus. kirjeldatud, et „dp_krunt“ jaotuskihid ei Kohalikel omavalitsustel on võimalik ole lubatud. PLANK klassifikaatorite täiendada vormistusnõuete määrust failis ei ole märgitud, et „dp_krunt“ täiendavate nõuetega. jaotuskihid ei ole lubatud, kuigi ühtegi jaotuskihti nimetatud ei ole. Palume erinevates failides ühtlustada nõudeid ning „dp_krunt“ jaotuskihi lubamisel kaaluda „DP_krunt_ajutine“ jaotuskihi nimetamist planeeritud ajutiste kruntide moodustamiseks. 2 9. Mitte- Kuja ei ole eraldiseisev objekt vaid on 1.9 VNM lisas 3 reguleerida ka arvestatud vastava objekti omadus ning nõuded kuja kihtidele, sest VNM lisades kajastatakse tärkandmetes välja „ 4-8 on kuja kihte käsitletud. kujaTing“. 10. Arvestatud 1.10 Palume tagada, et VNM lisades kasutatakse läbivalt kihtide nimetustes sama kirjapilti, olgugi et süsteem käsitleb kihi nimetusi tõstutundetult. 11, Selgitatud ObjektID kasutamise on täpsemalt 1.11 Palume täpsustada objekti juhendites lahti kirjeldatud, sest see identifikaatorite kasutamist, sest VNM erineb vastavalt formaadile ning võib lisas 4 ei ole piisavalt selgitatud muutuda vastavalt programmide või „objectID“ ja „krundOID“ atribuute. Kui tehnilistele muudatustele. tegemist on entityhandle (dwg) ja element_id (dgn) atribuutidega või tekstobjektidena lisatavate elementidega, siis võiks vastav selgitus ka lisatud olla. 12. Selgitatud Juhendites on kirjas täpsemalt, kuidas 1.12 VNM lisa 4 koostada sihtotstarbeid. KruntID ei ole „dp_krundisihtotstarve“ tärkandmete unikaalne ning võib korduda vastavalt osa vajab selgitust. Kuidas vormistada sihtotstarvete hulgale. Näidisfailide tärkandmeid, kui ühele krundile on koostamisel on arvestatud mitmete määratud mitu sihtotstarvet. Kas sihtotstarvetega krundi loomisega. „kruntOID“ võib korduda ja ei pea olema unikaalne? Näidisfailide koostamisel palume arvestada, et näidis luua ka mitme sihtotstarbe korral. 13. Arvestatud 1.13 VNM lisa 4 „dp_krundisihtotstarve“ atribuudi „tahis“ puhul ei ole täpsustatud, millist lühendit kasutada tuleb. Kui see lühend peab vastama esituskujul oleva tähisega, siis palume võimalusel lisada see täpsustus selgitusse. 14. Mitte- Reeglina peab määruse andmise 1.14 Palume kaaluda VNM lisa 4 arvestatud volitusnorm sisalduma seaduses, kuid „dp_hoonestus“ kihi tärkandmete kohalikul omavalitsusel on õigus anda täiendamist alljärgnevas tabelis välja määruseid ka ilma volitusnormita (nn toodud oluliste atribuutide osas, mis on omavalitsuse praeter legem korras antud TLPA 18.11.2021 käskkirja nr T-11- 3 määrused) juhul, kui tegemist on 1/21/26 punkti nr 4.6.1.3 kohaselt kohaliku omavalitsuse olemusliku elu puudutava küsimuse reguleerimisega, mis 3 esitamiseks kohustuslikud. Täiendus ei ole seaduse või seaduse alusel antud tagaks, et digikihtide koostaja saab õigusaktiga riigi poolt reguleeritud (vt digikihtide vormistamise kohta nõuded haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) ühest allikast. § 90 lõige 2). Seega on oluline rõhutada, et kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid osas, mis ei ole eelnõus reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada määruseid käesolevas määruses reguleerimata küsimuste lahendamiseks ning nendega tuleb kohaliku tasandi planeeringute koostamisel arvestada. 15. Selgitatud Vormistusnõuete määrus kasutab 1.15 VNM lisa 2 kohaselt võib üheselt defineeritud termineid, mida planeeringuala geomeetria liigiks olla kasutatakse ka juhendites. Määruse ala või closed polyline (lubatud muudatusi on tehtud vaid neis osades, joonestusprogrammis juhul, kui pole mis muutub. Antud juhul on terminid liitobjekt ega auguga ala. VNM lisa 3 samatähenduslikud ning ei vaja kohaselt on planeeringuala geomeetria määruses muutmist. Lisamaterjalina on liigina lubatud ainult pind. Nõuded kaasa pandud andmekogu tehniline importfailidele ütleb, et lahustükkidega dokumentatsioon. planeeringuala võib joonisel väljendada ka mitme suletud murdjoonega. Kuna sel kihil tohib esineda ainult 1 pindobjekt, siis moodustab süsteem suletud murdjoontest lihtsad polügonid ning ühendab need pindade kollektsiooniks. Sisepiiriga pindobjekte tuleb joonisel alati väljendada Hatch elemendiga. Selguse tagamiseks palume võimalusel ühtlustada kasutatavate terminite kasutamist erinevates failides: VNM Lisad 2 ja 3 Nõuded importfailidele Liitobjekt Lahustükkidega ala Closed polyline Suletud murdjoon Auguga ala Sisepiiriga pindobjekt Pind, ala Pind 4 16. Arvestatud 2.3 Lk 8, 10, 11 ja 13 on kirjas, et mõne kihi puhul ei ole jaotuskiht lubatud, näiteks: plan_ala, dp_krunt, yp_dpkoko vms, mis on aga vastuolus VNM lisaga 3, mille kohaselt on dp_krunt kihil jaotuskiht lubatud. 17. Arvestatud Punkt 9 „Planeeringulahenduse ruumiandmete loomise nõudetele“ sõnastus on arusaamatu ja vajab selgitust. 18. Parandada ehitusõiguse tüüpide Selgitatud Selleks, et tagada andmete üheselt klassifikaatori koodide 10 ja 20 mõistetavus, oleme täiendanud selgitused, sest hetkel on kirjas ehitusõiguse tüüpide klassifikaatori „Ehitusõigus on antakse vaid…“ definitsioone, tagades nii parema andmekvaliteedi ja üheselt mõistetavuse. 19. VNM lisa 2 punkti 4 kohaselt tuleb Arvestatud planeeringulahenduse ruumiandmete nimedena kasutada Nõuete tabelis toodud kihi nimetusi. Lisas 3 olevas Nõuete tabelis on veerg nimega „nimetus“, mis võib ekslikult jätta mulje, et kasutada tuleks selles veerus toodud nimetusi. Palume tagada üheselt mõistetavus. 20. Muuta dp_hoonestus kihi välja täitmise Arvestatud reegli sõnastust senise „Hoonestusala peab asuma üleni tärkandmetes seotud krundi sees“ asemel selgemini mõistetavamaks. 21. Arvestatud Nõuete tabeli loetavuse huvides lisada tabeli igale leheküljele veerupealkirjad. 22. Parandada seletuskirja lk 3 lauses Arvestatud „Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 12“ asemel punkt 12 punktiks 11. Eesti Planeerijate Ühing Ettepanekud puuduvad Majandus ja kommunikatsiooni ministeerium Ettepanekud puuduvad Tartu linnavalitus 1. Redaktsiooniline märkus Arvestatud 5 Muudetava määruse pealkirjas on viga. "Planeeringute vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded" asemel on õige "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded". 2. Kaotada planeerija poolne Mitte- Allkirjastamise nõude säilitamine on allkirjastamise nõue. Puudub põhjendus, arvestatud üks nn kvaliteedinõue – sellega miks see peaks säilima, kui kinnitatakse, et kehtestatud planeeringu koostamise korraldaja veendub on koostanud pädev planeerija ning planeeringu õigsuses ja see kantakse seda on hiljem võimalik üheselt andmekogusse. tuvastada. Samuti tagab planeeringu Allkirjastamise nõue tekitab vajaduse allkirjastamine planeeringu koostada planeeringuid vaid täna terviklikkuse. Andmekogusse tuleb teadaolevates ja esitada planeerija poolt allkirjastatud allkirjastatavates vormingutes, st piirab planeering sealjuures digitaalsed kihid. innovaatilisemate esituskujude Täpsustame mõistet - planeerija mille kasutusele võtmist. all oleme mõelnud planeerija- Planeerija poolne allkirjastamine ei ole konsultanti, kes on vastutav ka täna kehtiv praktika (piisab, kui planeeringu lahenduse koostamise eest. planeerija on Allkirjastamine ei piira innovaatiliste tuvastatav). Planeeringu kehtestamise lahenduste kasutuselevõttu, sest neid on otsus kui haldusakt peab olema selle võimalik teha paralleelselt. välja andja poolt Planeering on haldusakti osa ning nagunii allkirjastatud ja planeering on planeeringuga tuleb tagada selle otsuse lisa, st kuulub haldusakti õigusselgus. juurde ja on samuti digiallkirjastatud kehtestaja poolt. Juhul, kui planeerija poolse allkirjastamise nõue säilib, tähendaks see topelt allkirjastamist. Tartu linn ei kehtesta hetkel detailplaneeringute cad faile. Kui allkirjastamise nõue säilib, siis võiks saada PLANKu lisada planeerija poolt allkirjastatud tehnilised kihid ja tärkandmed. 3. Lõikes selgitatakse lahti kehtestatud kihi Arvestatud Termin ja definitsioon on muudetud mõiste. Kehtestud kihtide all mõeldakse osaliselt järgnevaks. “Planeeringulahenduse andmeid ruumiandmed on andmed, millega on määratud planeeringualal kindlas sealhulgas ruumiandmeid, millega on asukohas maakasutus- ja planeeringulahenduses määratavaid ehitustingimused“. Planeeringuliste maakasutus- ja tingimuste all oli mõeldud vaid ehitus- ja maakasutustingimusi. Määrusega ei ehitustingimusi. tooda juurde uusi termineid, mis vajavad defineerimist. 6 Eelnõu räägib sealjuures planeeringu tingimustest, kuid seletuskiri vaid maakasutus- ja ehitustingimustest. Ettepanek Korrigeerida seletuskirja, et ei jääks ekslikku muljet nagu asukohakeskselt seatud muid tingimusi ei määratagi. 4. Täiendada eelnõu jooniste esituskuju osa Mitte- Planeeringu lahendus peab olema selliselt, et võrdsustada paberkaart ja arvestatud vormistatud selliselt, et seda on veebikaart. võimalik kasutada väljatrükiks, mis on visualiseeritud selgelt ja loetavalt. See Põhjendus: See on vajalik, et pindalalt tagab planeeringu laialdasema suured omavalitsused ei kaotaks kasutatavuse, jagamise ja planeeringu terviklikkust allkirjastamise võimalused. Määrus ei välista kaardirakenduse koostamist. ja sisu oleks kergemini leitav. Kahjuks ei ole kaardirakendust Veebikaardi kasutusmugavus on võimalik mõistlikus vormis digitaalselt suurem, kuna paberkaardil ei saa allkirjastada, küll aga on võimalik seda teha andmetega, mille vormistamist otsingut kasutada. antud määrus reguleerib. Transpordiamet Ettepanekud puuduvad Saarema vallavalitsus Ettepanekud puuduvad Keskkonnaministeerium 1. Vormistusnõuete määruse eelnõu lisas 3 Arvestatud on märgitud, et ehituskeeluvööndite suurendamine ja vähendamine on lubatud ruumiandmetena esitada ka joonobjektina. Märgime, et maakatastris on lubatud vööndid ainult pindobjektina ja sellisel kujul nõuab maakataster ka PLANK andmeid. Leiame, et PLANK-is on liigselt keeruline ruumiandmete töötlust teha ja esitada uus vööndi kuju pindobjektina. Teeme ettepaneku, et andmete koostamise käigus esitatakse ainult pindobjektid, siis ei pea PLANK tegema andmetöötlust. 2. Vormistamisnõuete määruse eelnõu lisas Selgitatud Kuna krundi minimaalse suurusega 3 „Nõuete tabel“ ning lisas 6 võivad olla seotud teised „Üldplaneeringu objektide tärkandmete lisatingimused, siis hetkel ei ole kiiret tabel“ on puudu planeeringuga lahendust, kuidas kõik vajalik info 7 kehtestatav krundi minimaalsuurus. oleks kättesaadav tärkandmetest vaid Maakatastripidajale on oluline teada numbrilise väljana. Üldjuhul üldplaneeringuga kehtestatud minimaalse kirjeldatakse krundi suurusega seotud krundi nõuete alasid, sest tingimused „yp_maakas“ kihil maakorraldusseaduse § 2 lõikest 3 tärkandmeväljas „Maakasutuse tulenevalt tuleb maakorraldustoimingute tingimuste kirjeldus“ Kui see ei ühti läbiviimisel lähtuda planeerimisnõuetest. maakasutusega siis on võimalik kirjeldada Uute maatükkide moodustamisel (näiteks tingimus kihil „ yp_tingimus“ ning jagamise teel) tuleb seega lähtuda tärkandmete väljas „ tingimus“. planeeringus kehtestatud krundi minimaalsuurusest, seega selle info olemasolu PLANK-is on oluline nii maakorraldajale kui Maa-ametile, mis on maakorralduse seaduslikkuse üle järelevalvet teostav asutus. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada vormistusnõuete määrust lisades tärkandmete tabelisse üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuurus. Maaeluministeerium 1. Määruse eelnõu seletuskirjas toodud Selgitatud Tegemist on olemasoleva määruse selgitused on napi- ja üldsõnalised ning täpsustamisega. Määrusega ei saa ei anna määrustega kavandatu kohta lahendada planeeringutes kasutatavate piisavat ülevaadet ega taga asja sisu mõistete sisu ühtlustamist. Samuti üheselt mõistetavust. peab olema määrus paindlik, et ka muudatuste korral oleks võimalik planeeringutega kehtestatav lahendus kirjeldada piisavas täpsuses. 2. Vormistusnõuete määruse eelnõu lisa 3 Arvestatud „Nõuete tabel“ kohta toodud selgitused on ebapiisavad ning mõisted tuleks arusaadavalt ja mõistetavalt lahti seletada. Näiteks on antud lisa 3 mõistele „Jaotiskihid lubatud“ järgmine seletus: „Kas vestval kihil on lubatud, vastavalt andmekogu klassifikaatorile ettedefineeritud jaotuskihid või ei ole lubatud“. Mööname, et selline selgitus ei ole arusaadav. 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 20.10.2022 nr 15-4/6347-4 [email protected] Planeeringute andmekogu põhimääruse ja vormistusnõuete määruse muudatuste tagasiside Austatud vormistusnõuete määruse ja andmekogu põhimääruse arvamuste ja ettepanekute tegijad Täname teid sisuka ja konstruktiivse tagasiside eest. Arvestasime määruste täiendamisel võimalikult paljude ettepanekute ja arvamustega, et tagada paremad andmed ja neid hoidev andmekogu. Mõlemad määrused on allkirjastatud ja jõustuvad koos planeerimisseaduse muudatustega 1. novembril. Määruste lõplikud versioonid leiate Riigi Teatajast. Käesolevale kirjale on lisatud määruste lõplikud seletuskirjad ja kooskõlastuste ja ettepanekute tabelid. Täname meeldiva koostöö eest ja loodame jätkuvale konstruktiivsele ja valdkonda arendavale koostööle juba lähiajal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): 1. Planeeringute andmekogu põhimääruse seletuskiri 2. Planeeringute andmekogu põhimääruse seletuskiri lisa 1 3. Seletuskiri Riigihalduse ministri vormistusnõuete määrus 4. Seletuskirja lisa 1 Riigihalduse ministri vormistusnõuete määrus Lisaadressaadid: Välisministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Planeerijate Ühing Transpordiamet Maa-amet Andmekaitse Inspektsioon Transpordiamet Saaremaa Vallavalitsus Tartu Linnavalitsus Tallinna Linnaplaneerimise Amet Taavi Pipar 611 3223 [email protected] 2

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →