Vastus arvamusele

Tiit Toots Teie 26.09.2022 nr 1-4/98-1 SA Võrumaa Arenduskeskus [email protected] Meie 21.10.2022 nr 1-11/1558-3 Vastus arvamusele Lugupeetud Tiit Toots Täname teid tagasiside eest kultuuriministri määruse eelnõu „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ kohta. Vastame teie kommentaaridele järgnevalt. Teie kommentaar Kultuuriministeeriumi vastus 1. „Määruse § 3 lg. 2 on kirjas „Toetuse Kultuuriministeerium on siiski seisukohal, et andmise tulemusena arendatakse igas antud piirang peaks sellisel kujul kehtima maakonnas edasi kuni kahte regionaalset jääma. tervisespordikeskust mis pakuvad Selle meetme raames toetatakse ainult selliseid inimestele mitmekülgseid võimalusi regionaalseid tervisespordikeskuseid, kus on tegeleda aasta läbi vabas õhus ja peamiselt lisaks valgustatud liikumisradadele mh tasuta erinevate liikumisharrastustega“. kunstlume tootmise võimekus. Võru maakonna jaoks ei taga kahe Kultuuriministeeriumi hinnangul piisab tervisespordikeskuse arendamise piirang maakonnas ühest kuni kahest sellisest maakonna tervisespordikeskuste terviklikku tervisespordikeskusest – Eesti elanike arvu arengut. Võru maakonnas on neli juures on see meie hinnangul optimaalne. Häid regionaalselt tugevat tervisespordikeskust – liikumisvõimalusi pakuvad ka kodulähedased Antsla Kasumetsa terviserada Antsla vallas, liikumisrajad, kus kunstlume tootmisvõimekust Haanja puhke- ja spordikeskus Rõuge ei ole, kuid selliste radade edasiarendamise vallas, Kubija tervisespordikeskus Võru toetamine ei ole antud toetusmeetme eesmärk linnas ning Värska terviserada Setomaa (vt ka punkt 2). vallas, mis kõik vajavad edasiarendamiseks investeeringuid. Tervikliku mitmekülgset Lisaks toome välja, et lisaks Võrumaale on liikumisharrastust võimaldavate peaaegu kõik ülejäänudki maakonnad sarnases tervisepordikeskuste võrgustiku olukorras, kus heal tasemel väljaarendamiseks Võru maakonnas on tervisespordikeskuseid on rohkem kui kaks. oluline nii maakonna keskel asuvate Arvestades toetusmeetme eelarve mahtu ja keskuste (Kubija ja Haanja), kui ka maakondadele jagatava toetuse maakonna äärealadel asuvate keskuste maksimummäära, siis maakonnas toetussumma (Antsla ja Värska) arendamine, kuna jagamine 4 tervisespordikeskuse vahel seeläbi on kõigil maakonna inimestel tähendaks, et ühele tervisespordikeskusele võimalik ilma pikki vahemaid läbimata jääva toetussumma abil on keeruline täita saada osa mitmekülgsetest ja kvaliteetsetest toetusmeetme eesmärki ning kohalik tervisepordikeskuste teenustest. Lisaks omavalitsuse panus tõuseb. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  eelnevale on kahe tervisespordikeskuse piirang ning võrdne maakondade vaheline Juhime ka tähelepanu, et sarnane nõue oli juba võrdne rahajaotus Võru maakonna jaoks eelmise perioodi (2019–2022) toetusmeetme ülekohtune kuna peale 2017. aasta juures ning juba toona oli haldusreform tehtud. haldusreformi liikus Võru maakonna koosseisu Värska vald (praegune Setomaa Otsus: ettepanekut mitte arvestada. vald), kus asuv Värska terviserada oli varasemalt Põlva maakonna tervisespordikeskus, seega on tõusnud Võru maakonna tervisespordikeskuste arv kolmelt neljale. Ettepanek: palume määrusest läbivalt lubada maakonnas toetust küsida kuni neljale tervisespordikeskusele.“ 2. „Määruse § 4 lg. 1 on kirjas „Regionaalne Kunstlume tootmisvõimekus näitab, et tervisespordikeskus (edaspidi tervisespordikeskus on võimeline pakkuma ka tervisepordikeskus) käesoleva määruse lumevaestel talvedel suusatamisvõimalust. tähenduses on maakonnas või piirkonnas Kuna toetusmeetme eesmärk on juba teatud keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks taseme saavutanud regionaalsete loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus tervisespordikeskuste edasiarendamine, siis on aasta läbi tasuta harrastada erinevaid Kultuuriministeeriumi hinnangul kunstlume liikumisviise, muu hulgas on seal kunstlume tootmisvõimekus oluline kvaliteedinäitaja. tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad.“ Otsus: ettepanekut mitte arvestada. Võru maakonnas on kolm tervisespordikeskust, kus on välja arendatud kunstlume tootmisvõimekus (Haanja, Kubija ja Värska), kuid maakondliku tervisspordikeskuste võrgustikku kuuluvas Antsla Kasumetsa terviserajal pole seda veel välja arendatud. Senini on vald koos kohalike inimestega panustanud terviseraja välja arendamiseks (rajatud on 2,2 km saepurukattega rada s.h. 1,2 km valgustatud rada, lisaks 700 m rada, rajatud on rattakrossi rada, rajatud on 18 korviga disc-golfi rada) järgmise arenguetapina on vald ette näinud rajamasina soetamise ja kunstlume tootmisvõimekuse välja arendamise. Määruses toodud piirang, et toetatakse neid tervisespordikeskusi, kus on juba olemas kunstlume tootmisvõimekus seab kahtluse alla regionaalselt olulise Antsla Kasumetsa terviseraja edasiarendamise. Kasumetsas asuv terviserada on kõige aktiivsemalt kasutatav liikumisrada Võru maakonna lääneosas. Seda kasutavad eelkõige Antsla Gümnaasiumi õpilased (ca 300 õpilast) kui ka valla ja lähiümbruse elanike (ca 1800 elanikku) poolt. Lähimad kunstlumega rajad on Otepääl (40 km), Võrus Kubijal (37 km) ja Haanjas (50 km). Ettepanekud: sõnastada määruses § 4 lg. 1  järgnevalt: „Regionaalne Tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi tasuta harrastada erinevaid liikumisviise, muu hulgas on seal valgustatud liikumisrajad.“ ja määruse § 11 lg. 1 „Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad“.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Pürn spordi asekantsler Kaarel Nestor 628 2260 [email protected]