Kiri

From: Ants Siim <[email protected]> Sent: Thursday, October 20, 2022 3:05 PM To: Kultuuriminister <[email protected]> Subject: Tartu kultuuritöötajate pöördumine Tere! Edastan Teile informeerimiseks Tartu linna alluvuses tegutsevate kultuuritöötajate pöördumise Tartu linna esindajate poole. Loodetavasti väheneb tulevikus terves riigis kultuurivaldkonnas ametkondlikust alluvusest sõltuv palgaerinevus. Lugupidamisega Ants Siim Tartu Linnaajaloo Muuseumide töötajate usaldusisik +372 58541718 Tartu Linnaajaloo Muuseumide, Tartu Mänguasjamuuseumi, Tiigi seltsimaja ja Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu töötajate avalik pöördumine Adressaadid: Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski Tartu linnavolikogu hariduskomisjoni esimees Lembit Kalev Tartu linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Kristo Seli Tartu linna kultuurivaldkonna allasutuste töötajatena paneb meid muretsema järjest kasvav erinevus linna allasutuste ja riiklike kultuuriasutuste töötajate töötasude vahel, mis asetab linna allasutustes töötavad kultuuritöötajad ebavõrdsesse olukorda. Leiame, et Tartu linn peaks maksma enda alluvuses töötavatele kultuuritöötajatele riigiga samaväärset töötasu, et soodustada kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaskonna hoidmist linnas, mis peab end vääriliseks olema aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn. Kultuuritöötajate riiklik miinimumpalk tõuseb 2023. aastal seniselt 1400 eurolt 1600 euroni ehk 14,3%. Kuna Tartu linn on aastaid ignoreerinud allasutuste taotlust tõsta märkimisväärselt töötasusid, on praeguseks riiklike ja munitsipaalalluvuses olevate kultuuriasutuste töötajate palkade vahe suur. Võimalik, et aastaks 2024, kui Tartust saab Euroopa kultuuripealinn, on linna alluvuses tegutsevate kultuuriasutuste töötajad virelemas toimetulekupiiril ning sellega on ühtlasi ka sisse juhatatud kultuuripealinna teema „Ellujäämiskunstid“. Kurb on tõdeda, et Eesti Linnade ja Valdade Liit kui omavalitsuste ühendus, kuhu kuulub ka Tartu linn, keeldus ka sel aastal järjekordselt kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahelistel palgaläbirääkimistel täisvolitusega osalemast ja seeläbi on taas loobutud riiklikul tasemel probleemiga tegelemisest. Ametisoleva Tartu linnavalitsuse 2021. aasta oktoobris sõlmitud koalitsioonilepingus on kirjas: Jätkame linna kultuuritöötajate palkade tõstmist samale tasemele riigi sama valdkonna töötajatega. Paraku praegust olukorda ilmestab hästi kõrval olev graafik, mis võrdleb Tartu Linnaajaloo Muuseumide keskmist palgataset riigi keskmise ja riiklikes kultuuriasutustes kõrgharidusega töötajatele makstava miinimumtasuga. Siinkohal tuleb ka ära märkida, et Tartumaal oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta II kvartalis 1753 € ehk siis tegu on Eesti keskmisest jõukama piirkonnaga. Linnaajaloo muuseumidega sarnane nigel palgatase on ka teistes Tartu linnale alluvates kultuuriasutustes. Tartu tunnuslause on olnud aastaid “Heade mõtete linn”, mis võiks viidata sellele, et meil on linnas suur kõrgharidusega inimeste osakaal ja hariduse omandamisest peetakse lugu. Kuigi muuseumides ja raamatukogus töötab suur hulk kõrgharidusega oma eriala spetsialiste, ei küündi nende palgad isegi mitte kultuuritöötaja riikliku palga alammäärani, rääkimata sellest, milline vahe tekib uue miinimumpalga kehtestamisel. Eriti raskes olukorras on Tartu kultuuriasutuste kõrgharidusnõudeta ametikohtadel töötavad inimesed, kelle palgatase jääb riikliku miinimumpalga lähedale. Töötajad on sunnitud töötama mitmel kohal, tehes seda oma pere ning füüsilise ja vaimse tervise arvelt. Muuseumid säilitavad ja uurivad linna ajalugu, toetavad linna lasteaedades ja koolides käivate laste mitmekülgset harimist ja pakuvad laiahaardelist kultuuriprogrammi igas vanuses linnaelanikele. Raamatukogu soodustab kohaliku kogukonna suhtlemist ja koostööd, toetab linnaelanikke e-riigiga seotud toimingutes, toetab formaalhariduse omandamist ning edendab täiskasvanuharidust ja täiendõpet. Koos Tiigi Seltsimajaga osalevad muuseumid ja raamatukogu aktiivselt festivalidel ja teistel linnaelu tähtsündmuste ettevalmistamisel ja korraldamisel. Aastatel 2004 ja 2009 on Unicef tunnustanud Tartut kui laste- ja noortesõbralikku linna. Irooniline on see, et taolise rahvusvahelise tunnustusega linnas ning tulevases kultuuripealinnas ei osata piisavalt väärtustada laste- ja noortega tegelevaid kohaliku omavalitsuse alluvuses töötavaid kultuuritöötajaid, ei väärtusta avatud õpikeskkondi ega ka kultuuripärandit. Soovime vastust küsimusele, millal plaanib Tartu linnavalitsus asuda lahendama olukorda, kus tööd kultuurivaldkonnas tasustatakse lähtuvalt ametkondlikust alluvusest väga erinevalt? Meie soov on, et Tartu linn lähtuks oma kultuuritöötajatele palga maksmisel riiklikust kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäärast nagu oleme seda ka omapoolses kollektiivlepingu ettepanekus välja toonud. Kui Tartu linnavalitsus oma kultuuriasutuste töötajaid vastavalt nende panusele väärtustama ei hakka ning oma koalitsioonilepingus antud lubadusi ei täida, oleme sunnitud alustama streiki võttes arvesse Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud nõudeid. Pöördumise juriidiliseks aluseks on kollektiivlepingu seaduse §7, mis kohustab teist poolt (omanikku, tööandjat) pöördumisele ametlikult seitsme tööpäeva jooksul vastama. Alla kirjutanud (kirjaga on kaasas lahed alla kirjutanute nimede ja allkirjadega): Tartu Linnaajaloo Muuseumide töötajad Tartu Mänguasjamuuseumi töötajad Tiigi Seltsimaja töötajad Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu töötajad