Kiri

Vabariigi Valitsus .10.2022 nr 1-1/14-720/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu kultuurikomisjoni k.a 17. oktoobril algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõu sätestab võimaluse rahastada üheaegselt enam kui kahte Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas nimetatud objekti. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu kultuurikomisjon koostöös Kultuuriministeeriumiga. Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust (RT I, 24.10.2018, 3). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärgiks on anda selgemad piirid Eesti Kultuurkapitali nõukogule riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamisel. Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust ning täpsustatakse eelnõus volitusnormi, mille alusel toimub riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamine. Samuti täpsustatakse eelnõuga, missugustel tingimustel on võimalik üheaegselt toetada mitut kultuuriehitist ning missugustel tingimustel võib toetada eespool olevat kultuuriehitist enne tagapool asuvat kultuuriehitist. Eesti Kultuurkapitali seaduse § 11 lõike 2 punkti 4 kohaselt jaotab Kultuurkapitali nõukogu hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale, toetades üheaegselt kuni kahte objekti. Riigikogu võttis riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: 1) Tartu südalinna kultuurikeskus, 2) Narva Kreenholmi kultuurikvartal ˮManufaktuurˮ, 3) Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, 4) rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, 5) Tallinna filmilinnak. Kehtiv seadus võimaldab üheaegselt toetada kahte objekti ning toetamise järjekord lähtub kinnitatud pingereast. Seesugune regulatsioon on tekitanud vajaduse võimaldada enam kui kahe objekti üheaegset toetamist. Hasartmängumaksu seaduse alusel laekub iga-aastaselt kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt enam kui 10 miljonit eurot ning praktikas on samaaegselt võimalik ning otstarbekas toetada korraga enam kui kahe objekti valmimist. Kuna kehtiv seadus ei võimalda toetada pingereas tagapool olevat objekti varem kui pingereas eespool olevat objekti, ei ole Kultuurkapitalil võimalik pingereas objekti n-ö vahele jätta ka juhul, kui konkreetset objekti ei ole võimalik parasjagu toetada, kuid selleks on olemas vahendid (nt detailplaneeringuga seotud vaidlused või muud õiguslikud takistused ehitusega alustamiseks). Eelnõuga soovitakse anda Kultuurkapitalile õigus toetada enam kui kahte objekti üheaegselt ja pingereas tagapool olevat objekti enne eespool olevat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Sellise toetamise eelduseks on olukord, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, millega muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust (KultKS). Seadusesse tehakse kolm muudatust. Punktiga 1 muudetakse seaduse paragrahvi 2 lõike 3 sõnastust. Kultuurkapitali ülesandeks (KultKS § 2 lg 1 p 5) on toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt maksab Kultuurkapital oma ülesannete täitmiseks projekti-, tegevus-, loometöö-, elutöö-, juubeli-, ravimi- ja matusetoetust. Muudatusega sätestatakse, et Kultuurkapital maksab oma ülesannete täitmiseks mh investeeringutoetust. Kuigi ka kehtivas seaduses on kultuuriehitiste toetamise alus olemas, on otstarbekas see selgesõnalisemalt välja tuua. Muudatuse eesmärk on anda selgem alus KultKS paragrahv 11 lõike 2 punkti 4 alusel makstavale toetusele (hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade jaotamine vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale). Kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea otsustab Riigikogu KultKS paragrahv 11 lõike 2 punkti 4 alusel. Rahastamise täpsemad tingimused ja üksikotsused (nt laenu finantseerimine, kokkulepped omafinantseeringu jms osas jne) teeb Kultuurkapitali nõukogu - investeeringutoetuste täpsemad alused, taotluste ja taotluste menetlemise korra ning toetuse tagasinõudmise korra kinnitab Kultuurkapitali nõukogu (lg 2 p 4). Punktiga 2 muudetakse seaduse paragrahvi 11 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Muudatusettepanekuga võimaldatakse hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade kasutamist riiklikult tähtsate kultuuriehitise üheaegseks toetamiseks, seadmata piiranguid sellele, mitut objekti samaaegselt toetada võib (§ 11 lg 2 p 4). Seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt võib Kultuurkapital üheaegselt toetada kuni kahte objekti, mistõttu ei saa asuda kolmandat objekti toetama ka juhul, kui sellele kuluvad vahendid oleksid esimesetel aastatel väikesed ning vahendid selleks olemas. Muudatusega see piirang kaotatakse. Kehtiv seadus toob kaasa olukorra, mil kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad ei leia täies ulatuses kasutamist ning n-ö seisma jäänud vahendid kaotavad inflatsiooni tõttu väärtust. Võimaldades üheaegselt toetada enam kui kahe objekti valmimist, on võimalik lisaks pingerea esimesele kahele objektile (kehtiv seadus) toetada samaaegselt ka järjekorras järgmist objekti (või objekte), eeldusel, et sellega ei kahjustata eespool olevate objektide valmimist. Võrreldes prognoosituga, laekub hasartmängumaks paremini ning selle iga-aastane suurus on enam kui 11 miljonit eurot. Et Kultuurkapitalile ei tekiks suuri kasutamata reserve, oleks võimalus hakata pingereas kolmandal kohal asuvat objekti (Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres) toetama varem. 2021. aasta lõpust jäi Kultuurkapitalile kultuuriehitiste rahastamiseks jääk 1,4 miljonit eurot. On teada, et Tartu linn soovib 2022. aasta jooksul Kultuurkapitalilt 200 000 eurot ning 2022. aasta lõpuks jääb Kultuurkapitalile 9,5 miljonit eurot vaba ressurssi. 2023. aastal soovib Tartu linn Kultuurkapitalilt 1 miljon eurot ning samal perioodil on Narva Kreenholmi Kultuurikvartalile planeeritud 700 000 eurot. Seega jääb 2023. aasta lõpus Kultuurkapitalile 19 miljonit eurot jääki. Aja jooksul mõlemale objektile vajaminevad summad kasvavad, kuid ka kolme objekti üheaegsel rahastamisel (seejuures teise ja kolme objekti täies mahus rahastamisel) oleks prognoositav jääk 2025. aasta lõpus üle seitsme miljoni euro. Kultuuriehitiste toetamise eelduseks on, et objekti ettevalmistus võimaldab toetuse eraldamist. Punktiga 3 täiendatakse seaduse paragrahvi 11 uue lõike 21. Paragrahvi 11 täiendatakse nõudega (lõige 21), mille kohaselt võib Kultuurkapital üheaegselt toetada mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib muudatuse kohaselt toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Sätte eesmärk on anda Kultuurkapitalile piirid, mille raames on õigus otsustada mitme objekti üheaegne toetamine. Sarnaselt rahastamisega kehtiva seaduse alusel, peab Kultuurkapital tagama rahastamise selliselt, et järjekorras tagapool asuva kultuuriehitise rahastamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist. Seega peab Kultuurkapital pingereas järgmise ehitise toetamise juurde asumisel planeerima rahastamise selliselt, et uus objekt ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Paragrahvi 11 uue lõikega 21 antakse Kultuurkapitalile ka õigus asuda pingereas tagapool asuvat objekti toetama varem kui sellest pingereas eespool asuvat objekti. Sarnaselt objektide üheaegse rahastamisega on pingereas tagapool asuva objekti rahastamise eelduseks, et see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist. Kultuurkapitalile ei anta õigust asuda muutma oma äranägemise järgi riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida. Tagapool asuva objekti toetamise juurde võib asuda juhul, kui see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Ka juhul, kui asutakse tagapool asuvat objekti rahastama enne eespool asuvat objekti, peab Kultuurkapitali nõukogu võtma arvesse Riigikogu kinnitatud pingerida. Teatud paindlikkus on siiski vajalik selleks, et otstarbekamalt kasutada Kultuurkapitali käsutuses olevaid vahendeid. Pingereas tagapool oleva objekti rahastamine enne eespool olevat objekti on eelnõu kohaselt õigustatud, kui Kultuurkapitalil on valmisolek eespool olevat objekti toetada, kuid Kultuurkapitalist sõltumatutel põhjustel ei ole see võimalik (nt detailplaneeringuga seotud vaidlused; muud õiguslikud küsimused, mis takistavad objekti ehitamisega alustamist) ehk objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Toetamise eelduseks on, et Kultuurkapitalil on selleks piisavalt vahendeid ja nimekirjas olevate objektide ettevalmistus võimaldab toetuse eraldamist. Ka juhul, kui Kultuurkapital asub toetama pingereas tagapool asuvat ehitist eespool asuvast varem, peab eelnimetatud takistus(t)e äralangemise korral olema võimalik asuda toetama eespool asuvat objekti. Kultuurkapital peab lähtuma sellekohastest prognoosidest ning tagama, et nimekirjas tagapool asuvat objekti ei asuta toetama juhul, kui eksisteerib oht, et eespool olev objekt soovib või on valmis toetust lähiajal kasutama ja Kultuurkapitalil puuduvad võimalused selliseks rahastamiseks ehk Kultuurkapitali laekumine on ebapiisav või on eelnevad lepingud sõlmitud sellises mahus, et eespool olev objekt peaks seetõttu ootele jääma. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus: Eesti Kultuurkapitali seadust muudetakse, mis võimaldab üheaegselt toetada enam kui kahte kultuuriehitist üheaegselt ja pingereas tagapool olevat objekti enne eespool olevat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Sellise toetamise eelduseks on olukord, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Sihtgrupp: Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas nimetatud viis objekti: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal ˮManufaktuurˮ, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Tallinna filmilinnak. Mõju kirjeldus: Seadusemuudatus võimaldab otstarbekamalt kasutada Eesti Kultuurkapitali käsutuses olevaid vahendeid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste toetamiseks, mõjutamata sellega objektide valmimist. Muudatuse tulemusel on positiivne mõju ehitiste valmimisele, sest annab paindlikuma võimaluse objektide rahastamiseks, kui selleks on olemas vajalikud vahendid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid kulutusi teha. Otseseid tulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne. Seaduse muudatus võimaldab Eesti Kultuurkapitalil otstarbekamalt kasutada hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel peab Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitama investeeringutoetuste maksmise alused, taotlemise ja taotluse menetlemise ning toetuse tagasinõudmise korra, mille alusel toetatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskiri on valminud Riigikogu kultuurikomisjoni ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Kultuurikomisjon ja Kultuuriministeerium on arutanud muudatusi Eesti Kultuurkapitali esindajaga. Algatab kultuurikomisjon 17.10.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Kultuurikomisjoni aseesimees  EELNÕU Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus Eesti Kultuurkapitali seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa ”loometöö-,” tekstiosaga ”investeeringu-,”; 2) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa ”, toetades üheaegselt kuni kahte objekti”; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Kultuurkapitali nõukogu võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud ülesannet täites toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist.”. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab kultuurikomisjon 17.10.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Kultuurikomisjoni aseesimees  Seletuskiri Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõu sätestab võimaluse rahastada üheaegselt enam kui kahte Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea s nimetatud objekti. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu kultuurikomisjon koostöös Kultuuri ministeeriumi ga . Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust ( RT I, 24.10.2018, 3 ). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärgiks on anda selgemad piirid Eesti Kultuurkapitali nõukogule riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamisel. Eelnõuga muudetakse Eesti K ultuurkapitali seadust ning täpsustatakse eelnõus volitusnormi, mille alusel toimub riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamine. Samuti täpsustatakse eelnõuga, missugustel tingimustel on võimalik üheaegselt toetada mitut kultuuriehitist ning missugustel tingimustel võib toetada eespool olevat kultuuriehitist enne tagapool asuvat kultuuriehitist. Eesti Kultuurkapitali seaduse § 11 lõike 2 punkti 4 kohaselt jaotab Kultuurkapitali nõukogu hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale, toetades üheaegselt kuni kahte objekti . Riigikogu võttis r iiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitami se otsuse vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: 1) Tartu südalinna kultuurikeskus, 2) Narva Kreenholmi kultuurikvartal ˮManufaktuurˮ , 3) Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, 4) rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, 5) Tallinna filmilinnak . Kehtiv seadus võimaldab üheaegselt toetada kahte objekti ning toetamise järjekord lähtub kinnitatud pingereast . Seesugune regulatsioon on tekitanud vajaduse võimaldada enam kui kahe objekti üheaegset toetamist. H asartmängumaksu seaduse alusel laekub iga-aastaselt kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt enam kui 10 miljonit eurot ning praktikas on samaaegselt võimalik ning otstarbekas toetada korraga enam kui kahe objekti valmimist. Kuna kehtiv seadus ei võimalda toetada pingereas tagapool olevat objekti varem kui pingereas eespool olevat objekti, ei ole Kultuurkapitalil võimalik pingereas objekti n-ö vahele jätta ka juhul, kui konkreetse t objekti ei ole võimalik parasjagu toetada, kuid selleks on olemas vahendid (nt detailplaneeringuga seotud vaidlused või muud õiguslikud takistused ehitusega alustamiseks). Eelnõuga soovitakse anda Kultuurkapitalile õigus toetada enam kui kahte objekti üheaegselt ja pingereas tagapool olevat objekti enne eespool olevat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist . Sellise toetamise eelduseks on olukord, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, millega muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust ( KultKS ) . Seadusesse tehakse kolm muudatust. Punktiga 1 muudetakse seaduse paragrahvi 2 lõike 3 sõnastust. Kultuurkapitali ülesandeks ( KultKS § 2 lg 1 p 5) on toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt maksab Kultuurkapital oma ülesannete täitmiseks projekti-, tegevus-, loometöö-, elutöö-, juubeli-, ravimi- ja matusetoetust . Muudatusega sätestatakse, et Kultuurkapital maksab oma ülesannete täitmiseks mh investeeringutoetust. Kuigi ka kehtivas seaduses on kultuuriehitiste toetamise alus olemas, on otstarbekas see selgesõnalisemalt välja tuua. Muudatuse eesmärk on anda selgem alus KultKS paragrahv 11 lõike 2 punkti 4 alusel makstavale toetusele (hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade jaotamine vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale). Kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea otsustab Riigikogu KultKS paragrahv 11 lõike 2 punkti 4 alusel. Rahastamise täpsemad tingimused ja üksikotsused (nt laenu finantseerimine, kokkulepped omafinantseeringu jms osas jne) teeb Kultuurkapitali nõukogu - investeeringutoetuste täpsemad alused, taotluste ja taotluste menetlemise korra ning toetuse tagasinõudmise korra kinnitab Kultuurkapitali nõukogu (lg 2 p 4). Punktiga 2 muudetakse seaduse paragrahvi 11 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Muudatusettepanekuga võimaldatakse hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade kasutamist riiklikult tähtsate kultuuriehitise üheaegseks toetamiseks, seadmata piiranguid sellele, mitut objekti samaaegselt toetada võib (§ 11 lg 2 p 4). Seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt võib Kultuurkapital üheaegselt toetada kuni kahte objekti , mistõttu ei saa asuda kolmandat objekti toetama ka juhul, kui sellele kuluvad vahendid oleksid esimesetel aastatel väikesed ning vahendid selleks olemas. Muudatusega see piirang kaotatakse. Kehtiv seadus toob kaasa olukorra, mil kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad ei leia täies ulatuses kasutamist ning n-ö seisma jäänud vahendid kaotavad inflatsiooni tõttu väärtust. Võimaldades üheaegselt toetada enam kui kahe objekti valmimist, on võimalik lisaks pingerea esimesele kahele objektile (kehtiv seadus) toetada samaaegselt ka järjekorras järgmist objekti (või objekte), eeldusel, et sellega ei kahjustata eespool olevate objektide valmimist. Võrreldes prognoosituga, laekub hasartmängumaks paremini ning selle iga-aastane suurus on enam kui 11 miljonit eurot. Et Kultuurkapitalile ei tekiks suuri kasutamata reserve, oleks võimalus hakata pingereas kolmandal kohal asuvat objekti (Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres ) toetama varem. 2021. aasta lõpust jäi Kultuurkapitalile kultuuriehitiste rahastamiseks jääk 1,4 miljonit eurot. On teada, et Tartu linn soovib 2022. aasta jooksul Kultuurkapitalilt 200 000 eurot ning 2022. aasta lõpuks jääb Kultuurkapitalile 9,5 miljonit eurot vaba ressurssi. 2023. aastal soovib Tartu linn Kultuurkapitalilt 1 miljon eurot ning samal perioodil on Narva Kreenholmi Kultuurikvartalile planeeritud 700 000 eurot. Seega jääb 2023. aasta lõpus Kultuurkapitalile 19 miljonit eurot jääki. Aja jooksul mõlemale objektile vajaminevad summad kasvavad, kuid ka kolme objekti üheaegsel rahastamisel (seejuures teise ja kolme objekti täies mahus rahastamisel) oleks prognoositav jääk 2025. aasta lõpus üle seitsme miljoni euro. K ultuuriehitiste toetamise eelduseks on, et objekti ettevalmistus võimaldab toetuse eraldamist. Punktiga 3 täiendatakse seaduse paragrahvi 11 uue lõike 2 1 . Paragrahvi 11 täiendatakse nõudega (lõige 2 1 ), mille kohaselt võib Kultuurkapital üheaegselt toetada mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib muudatuse kohaselt toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Sätte eesmärk on anda Kultuurkapitalile piirid, mille raames on õigus otsustada mitme objekti üheaegne toetamine . Sarnaselt rahastamisega kehtiva seaduse alusel, peab Kultuurkapital tagama rahastamise selliselt, et järjekorras tagapool asuva kultuuriehitise rahastamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist. Seega peab Kultuurkapital pingereas järgmise ehitise toetamise juurde asumisel planeerima rahastamise selliselt, et uus objekt ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Paragrahvi 11 uue lõikega 2 1 antakse Kultuurkapitalile ka õigus asuda pingereas tagapool asuvat objekti toetama varem kui sellest pingereas eespool asuvat objekti. Sarnaselt objektide üheaegse rahastamisega on pingereas tagapool asuva objekti rahastamise eelduseks, et see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist. Kultuurkapitalile ei anta õigust asuda muutma oma äranägemise järgi riiklikult tähtsate kultuuriehit i ste pinger ida . Tagapool asuva objekti toetamise juurde võib asuda juhul, kui see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Ka juhul, kui asutakse tagapool asuvat objekti rahastama enne eespool asuvat objekti, peab Kultuurkapitali nõukogu võtma arvesse Riigikogu kinnitatud pingerida. Teatud paindlikkus on siiski vajalik selleks, et otstarbekamalt kasutada Kultuurkapitali käsutuses olevaid vahendeid . Pingereas tagapool oleva objekti rahastamine enne eespool olevat objekti on eelnõu kohaselt õigustatud, kui Kultuurkapitalil on valmisolek eespool olevat objekti toetada, kuid Kultuurkapitalist sõltumatutel põhjustel ei ole see võimalik (nt detailplaneeringuga seotud vaidlused; muud õiguslikud küsimused, mis takistavad objekti ehitamisega alustamist) ehk objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist . Toetamise eelduseks on, et Kultuurkapitalil on selleks piisavalt vahendeid ja nimekirjas olevate objektide ettevalmistus võimaldab toetuse eraldamist. Ka juhul, kui Kultuurkapital asub toetama pingereas tagapool asuvat ehitist eespool asuvast varem , peab eelnimetatud takistus(t)e äralangemise korral ole ma võimalik asuda toetama eespool asuvat objekti. Kultuurkapital peab lähtuma sellekohaste st prognooside st ning tagama, et nimekirjas tagapool asuvat objekti ei asuta toetama juhul , kui eksisteerib oht, et eespool olev objekt soovib või on valmis toetust lähiajal kasutama ja Kultuurkapitalil puuduvad võimalused selliseks rahastamiseks ehk Kultuurkapitali laekumine on ebapiisav või on eelnevad lepingud sõlmitud sellises mahus, et eespool olev objekt peaks seetõttu ootele jääma. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus: Eesti Kultuurkapitali seadust muudetakse, mis võimaldab üheaegselt toetada enam kui kahte kultuuriehitist üheaegselt ja pingereas tagapool olevat objekti enne eespool olevat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Sellise toetamise eelduseks on olukord, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist . Sihtgrupp: Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea s nimetatud viis objekti: Tartu südalinna kultuurikeskus , Narva Kreenholmi kultuurikvartal ˮManufaktuurˮ , Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres , rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus , Tallinna filmilinnak . Mõju kirjeldus: Seadusemuudatus võimaldab otstarbekamalt kasutada Eesti Kultuurkapitali käsutuses olevaid vahendeid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste toetamiseks, mõjutamata sellega objektide valmimist. Muudatuse tulemusel on positiivne mõju ehitiste valmimisele, sest annab paindlikuma võimaluse objektide rahastamiseks, kui selleks on olemas vajalikud vahendid. 7. S eaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid kulutusi teha. Otseseid tulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne. Seaduse muudatus võimaldab Eesti Kultuurkapitalil otstarbekamalt kasutada hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad . 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel peab Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitama investeeringutoetuste maksmise alused, taotlemise ja taotluse menetlemise ning toetuse tagasinõudmise korra , mille alusel toetatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskiri on valminud Riigikogu kultuurikomisjoni ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Kultuurikomisjon ja Kultuuriministeerium on arutanud muudatusi Eesti Kultuurkapitali esindajaga . Algatab kultuuri komisjon 1 7 . 10 .2022. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Kultuurikomisjoni ase esimees EELNÕU Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus Eesti Kultuurkapitali seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa ”loometöö-,” tekstiosaga ”investeeringu-,”; 2) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa ” , toetades üheaegselt kuni kahte objekti ”; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Kultuurkapitali nõukogu võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud ülesannet täites toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. ”. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 22 Algatab kultuuri komisjon 17 . 10 .20 22 . (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Kultuuri komisjoni ase esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1232 - Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.10.2022 resolutsioonile. Osapooled: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a61c371f-b07d-49f2-a7d9-9bde54053791 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a61c371f-b07d-49f2-a7d9-9bde54053791?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.10.2022 / 1-1/14-720; Riigikantselei / 19.10.2022 / 2-5/22-02145 Resolutsiooni teema: Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.11.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.11.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.11.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 22-1232). Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht valitsuse nõuniku ülesannetes Kinnitamise kuupäev: 20.10.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1232 - Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) Kultuuriministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu kultuurikomisjonile vastavalt valitsuse 10.11.2022 istungil otsustatule. Osapooled: Kultuuriministeerium Tähtaeg: 11.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a61c371f-b07d-49f2-a7d9-9bde54053791 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a61c371f-b07d-49f2-a7d9-9bde54053791?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main