Kiri

Kultuuriministeerium Tallinn Pr Piret Hartman 19. oktoober 2022 Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Digiallkirjastatud ja edastatud e-posti teel [email protected] Seisukoht tegevustoetuse määramise ettepaneku kohta ja palve ministriga kohtumiseks Austatud minister Pöördume Teie poole SA Vaba Lava nimel ja palvel kahel omavahel seotud, kuid kahtlemata Teile südamelähedasel teemal. Ministeeriumi kokku kutsutud etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise komisjon on jõudnud SA Vaba Lava 2022. aasta tegevustoetuse osas rahastuse uue ettepanekuni. Selle kohta soovib ministeerium saada mh ka tagasisidet, kas SA Vaba Lava kinnitab, et võtab osalise toetuse vastu. Antud ettepanekust tiivustatuna palub SA Vaba Lava ministriga kohtumist, et arutada sihtasutuse pikaajalise rahastamise jätkusuutlikkuse üle, mis on kahjuks ka uue rahastuse ettepaneku tingimusis suures ebaselguses ja ohus. Ministeeriumi komisjoni ettepanekust Sissejuhatuseks märgime, et 30.08.2022 kohtumisel ministri ja ministeeriumi ametnikega lubati komisjoni ettepanekut kiirkorras. Ministeerium teadis, et sihtasutusel olid tollal juba keerulised ajad. Vaatamata sellele läks komisjonil ettepaneku tegemiseks seitse nädalat, mille kohta soovitakse aga toetuse saaja tähelepanekuid paradoksaalselt kolme tööpäeva jooksul. SA Vaba Lava kinnitab, et on nõus osalise toetuse, st komisjoni ettepanekus välja pakutud täiendavad 57 400 eurot, vastu võtma, kui minister peaks oma rahastust otsustavas käskkirjas selle summa juurde jääma. Küll aga rõhutame, et SA Vaba Lava ei välista oma nõustumusega, et kaitseb vajadusel oma õigusi halduskohtus, kui leiab, et ministri tulevane rahastusotsus (käskkiri) vaatamata sellele tema õigusi rikub. Hea meel on siinkohal tõdeda, et komisjon on uue ettepaneku puhul paljuski lähtunud Tallinna Halduskohtu otsusest haldusasjas 3-22-549. Seekordsest otsusest on esmalt juba paremini selge, mida on komisjon pidanud SA Vaba Lava taotluse puhul positiivseks ja mida negatiivseks. Samuti täname komisjoni, et viimane väärtustas SA Vaba Lava tegevust Narvas ja Ida- Virumaal, mis väljendub eelmise õigusvastase hindamisega võrreldes ka oluliselt kõrgemates hindepunktides. SA Vaba Lava loodab, et ministeerium on varasematest ebaõnnestumistest tegevustoetuse taotluste hindamisel õppinud ja saab taotluse hindamise haldusmenetlustes kvalitatiivset hüpet näha ka tulevikus. Küll aga peame vajalikuks siiski lühidalt markeerida komisjoni ettepanekus olevad puudused, et minister saaks tulevases käskkirjas märkustega arvestada ja parema otsuseni jõuda.  Sorainen – 2/4 – Tallinna Halduskohus võttis haldusasjas nr 3-22-549 jõustunud lahendis järgmiselt kokku ministeeriumi süsteemsed puudused tegevustoetuse taotluse eelmisel hindamisel ja asjas kaalu omavad põhimõtted: a) Komisjon ei lähtunud oma tegevuses talle siduvast halduseeskirjast; b) Komisjoni protokoll oli vastuoluline; c) Komisjon ei lähtunud ettepaneku tegemisel andmetest, mis tal olid olemas; d) Ei kohaldatud korrektselt uurimispõhimõtet ega täidetud põhjendamiskohustust; e) Ettepanekust ja seetõttu ministri käskkirjast polnud jälgitav, kuidas järeldusteni jõuti; f) Arvestades ministeeriumi otsuse puuduste hulka, oli selle õigusvastasus ilmne. (a) Väiketeatrite eestkõneleja ja esindaja roll Esimene väide, millega SA Vaba Lava komisjoni ettepaneku puhul ei nõustu, on kokkuvõtvalt see, et sihtasutus ei täida väike- ja projektiteatrite eeskõneleja ja esindaja rolli maksimaalses mahus. Seda on komisjon põhjendatud kontrollimatu väitega, et SA Vaba Lava esitab avalikkuses peamiselt enda seisukohti ning 2021. aastal SA Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses antud väiketeatrite etenduste ja proovipäevade maht „pole piisav“. SA Vaba Lava, olles ka ise etendusasutus, saab ja peab avalikkuses esitama enda seisukohti. Komisjoni protokollist jääb selgusetuks, milline peaks olema eestkõneleja ja esindaja roll avalikkuses, et see oleks täidetud „maksimaalses mahus“. Veelgi markantsem on siinkohal aga väide, et Tallinna teatrimaja tegevus väike- ja projektiteatrite suunal polnud 2021. aastal piisav. Jättes antud juhul kõrvale halduseeskirjas määratlemata küsimuse sellest, mida tuleks selles kontekstis üldse pidada piisavaks mahuks, tuleb komisjoni loetletud väiketeatrite, etenduste ja proovipäevade arvud panna konteksti. Kontekst on aga see, et SA Vaba Lava on väiketeatritele Eestis suurimat etendusvõimalust pakkuv etendusasutus. See on ministeeriumile vaieldamatult juba statistika pinnalt teada, kuid mingil põhjusel komisjon seda ei väärtusta. Veelgi konteksti lahti mõtestades, siis kui nii-öelda tavalise aasta korral annavad väiketeatrid SA Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses 100-150 etendust, siis teatrihooaeg on 270 päeva, miinus riigipühad. Sihtasutusel pole füüsiliselt võimalik ja majanduslikult jätkusuutlik iga päev väiketeatrite etendusi korraldada või nendes kaasa lüüa. See on majanduslikult võimalik, kui selleks oleks tagatud piisav riigipoolne rahastus. Teiseks on ministeeriumi esitatud arvandmed toodud aasta 2021 kohta, mil etendusasutuste, sh Vaba Lava, tegevus oli täitevvõimu koroonapiirangute tõttu piiratud. Kui täitevvõim ise piirab rolli, mida SA Vaba Lava soovib täita, siis ei ole kohane rahastamisettepaneku puhul talle seda negatiivse asjaoluna ette heita. Ühtlasi oli piirangute kohaldumine 2021. aastal komisjonile uue hinnangu kujundamisel teada, mistõttu on tegemist olulise asjaoluga, millega arvestamata jätmist saab pidada kaalutlusveaks. Märgiline on siinkohal ka see, et Tallinna Halduskohus tõstatas oma lahendis 3-22-549 täiesti õigustatud küsimused, mida ministeerium võiks endalt tegevustoetuse taotluse hindamisel just selles kontekstis küsida: Millised väike- ja erateatrid ja kui palju 2021.a seda võimalust kasutasid? Kas Tallinnas on veel mõni selline teatrikeskus? Kui kaebajat ei oleks, kus need teatrid siis tegutseksid? Kui palju inimesi külastas nende väike- ja erateatrite etendusi? Need küsimused on komisjon kahjuks jätnud paljuski käsitlemata.  Sorainen – 3/4 – (b) Sihtasutus Vaba Lava uudsus Peame positiivseks, et vastupidiselt eelmisele rahastusettepanekule, on komisjon lähtunud talle siduvast halduseeskirjast ja seekord püüdnud SA Vaba Lava uudsust hinnata. Küll aga ei saa me nõustuda komisjoni seisukohaga, et uudsus on just uute teatraalsete esteetikate loome, mitte näiteks SA Vaba Lava kuraatorprogrammide teemapõhine lähenemine. Esiteks ei tulene sellist diferentseerimist komisjonile siduvast halduseeskirjast, seega on komisjon lähtunud kaalutlusest, mida halduseeskiri ette ei näe. Teiseks on komisjonile teada, et just SA Vaba Lava kuraatorprogrammid on pälvinud Eestis ja välisriikides tunnustust oma unikaalsuse poolest. Seetõttu puudub põhjus pidada SA Vaba Lava teemapõhist lähenemist selle kriteeriumi mõttes asjakohatuks. (c) Populariseerivad ja rahvusvahelised tegevused Populariseerivate tegevuste puhul on komisjon lähtunud ebaõigesti eeldusest, et SA Vaba Lava rendib üksnes ruume erinevatele projektiteatritele. Sihtasutus ei rendi ainult ruume, vaid pakub ruume koos teatritehnika ja teatritehnikutega. See asjaolu on jäänud komisjonil tähelepanuta. Komisjon on iseenesest õigesti leidnud, et sihtasutuse tugevus ja seetõttu ka rahvuskultuurilise tähenduse kaalukas asjaolu on etenduste andmine välisriikides. Küll aga pole komisjon siingi piisavalt arvesse võtnud seda, et SA Vaba Lava andis nt hooajal 2021-2022 seitse välisgastrolli, keskmiselt kahe etendusega. Meile teadaolevalt on see rohkem kui ülejäänud Eesti nn sõnateatrit viljelevad etendusasutused sel perioodil kokku. (d) Tallinnas pakutakse väiketeatritele etendus- ja proovivõimalusi suurimas jätkusuutlikus mahus Kuigi regionaalse tähenduse raames on uue ettepaneku puhul SA Vaba Lava tähendust oluliselt rohkem väärtustatud, ei saa nõustuda mitmete komisjoni kaalutlustega. Nagu juba eespool selgitatud, pakub SA Vaba Lava väiketeatritele etendus- ja proovivõimalusi suurimas mahus, mis on füüsiliselt võimalik ja majanduslikult jätkusuutlik. Sihtasutus ei pea kuidagi kohaseks ega mõistlikuks, et peaks praeguse rahastuse tingimusis pakkuma etendus- ja proovivõimalusi suuremas mahus, seades selliselt ohtu enda jätkusuutlikkuse. Väiketeatritel pole SA-st Vaba Lava kasu, kui ta oma uksed peab jäädavalt sulgema. (e) Väljaspool statsionaarseid etenduspaiku antud etendused Õigusvastaseks võib pidada kaalutlust, et kõik väljaspool statsionaarseid tegevuskohti antud etendused on regionaalse tähenduse mõttes võrdse kaaluga, sõltumata sellest, kus need etendused on antud. See mõttekäik ei arvesta seadusandja poolt regionaalsele tähendusele antud sisu ega selle tõlgendust kohtupraktikas, sh Tallinna Halduskohtu asjas 3-22-549. Lihtsustatult on regionaalse tähenduse eesmärk teha teatrikunst kättesaadavaks piirkondades, milles teatrikunsti kättesaadavusega on probleeme. Kultuuriministeerium on kohtumenetluses haldusasjas 3-22-549 ise rõhutanud, et nt Tallinnas ei ole etenduskunstide kättesaadavusega probleeme. Seega ei saa olla ka võrdse kaaluga väljaspool statsionaarseid etenduspaiku antud etendused, kuna nt Tallinnas etenduste andmine ei teeni piirkondliku kättesaadavuse eesmärki samaväärselt, nagu etenduste andmine näiteks Rakveres või Kuressaares. Seetõttu palume ministril arvestada eeltoodud märkustega tegevustoetuse määramise käskkirja andmisel. Meie arusaamise ja kohtupraktika (RKHKo 3-18-2099) kohaselt pole tegevustoetuse  Sorainen – 4/4 – taotluste hindamise komisjoni ettepanek ministrile otsuse tegemisel siduv, seega võib minister lähtuda parematest teadmistest ja õiguspärastest kaalutlustest. Palve kohtumiseks ministriga Kultuuriminister on mõned nädalad tagasi ETV saates „Esimene Stuudio“ lausunud järgmised sõnad: Minu jaoks on väga oluline see, mis Ida-Virumaal toimub ja Vaba Lava on üks väga oluline kultuuripärl sel koha peal. Ja ma loodan, et Vaba Lava saab Narvas jätkata. Samuti kinnitas minister, et ministeeriumil on sihtasutusega hea koostöö ja soovib selle jätkumist. Ka SA Vaba Lava soovib Narvas etendusasutusena jätkata ja head koostööd ministeeriumiga. Esimese eelduseks on siiski see, et leitakse jätkusuutlik rahastus, mis võimaldab sihtasutusel oma tegevust Narvas jätkata. Me ei hakka siinkohal kordama, miks Eesti kohalolek Narvas on eriti oluline ja kuidas SA Vaba Lava sellele kaasa aitab; minister teab seda omastki käest. Naastes rahastuse juurde, siis otsekoheselt väljendatuna, kui SA Vaba Lava asutajad seaksid isiklikud majandushuvid esikohale, siis oleks nad ammu Narva tegevuskoha ümber kujundanud konverentsikeskuseks ja etendusasutuse tegevuskoha Narvas sulgenud. Seda ei ole asutajad aga teinud, kuna peavad oma tegevust Narvas ka riigi seisukohast oluliseks ja aateliseks. Rääkimata tema asutajate isiklikest seostest Narva jõe äärse piirilinnaga, mis seda entusiasmi (!) elus hoiab. SA Vaba Lava on korduvalt selgitanud, et teater on tervik ja selle jätkuvalt viljakas tegevus Narvas on SA Vaba Lava mudeli puhul võimalik vaid siis, kui sihtasutus tegutseb ka Tallinnas (analoogina on nt Tartu Ülikooli Narva kolledži tegevus võimalik ainult tänu sellele, et ülikool tegutseb ka Tartus). Muul juhul loodaks Narva kohaliku tähtsusega ja tegevusulatusega provintsiteater, aga SA Vaba Lava eestvedajad seda tegema ei hakka. Seega palume pöörata tähelepanu SA Vaba Lava sellekohasele ekspertarvamusele. Lõpuks on sihtasutus ainus, kes 31 vabaduse aasta jooksul Narvas toimiva teatri on käivitanud. Seetõttu, kui minister peab oluliseks sihtasutuse jätkamist etendusasutusena (tegevuskohtadega Narvas ja Tallinnas), siis on hädavajalik tagada sihtasutusele rahastus, mille raames tuleb SA Vaba Lava vähemalt ots-otsaga kokku. See võib toimuda EAS-i alusel piisava tegevustoetuse omistamise või muude rahastusallikate kaudu, mis sihtasutuse jätkusuutlikkuse tagaksid. Kahjuks ei luba ka komisjoni ettepanekus pakutud lisarahastus sihtasutusel ellu jääda. Kui riik SA Vabast Lavast ei hooli, siis paneb SA Vaba Lava ennast kinni, nii lihtne lõpuks kahjuks ongi. Oleme avatud ühiselt kiire ja mõistliku lahenduse leidmisele. Sihtasutuse huvi ei ole ka iga-aastaselt halduskohtus riigiga kulukaid õigusvaidlusi pidada, kui seda saab vältida mõistliku rahastusmudeliga, mis tagab SA Vaba Lava jätkusuutlikkuse. Seetõttu palume ministril teatada, millal ta oleks nõus ja valmis SA-ga Vaba Lava kohtuma. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat advokaat SA Vaba Lava lepingulised esindajad Esindusõigust tõendav volikiri kirjale lisatud Saatja: Mario Sõrm | Sorainen <[email protected]> Saadetud: 19.10.2022 12:11 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: vastus SA Vaba Lava tegevustoetuse komisjoni ettepanekule ja palve ministriga kohtumiseks [SORAINEN-L.FID1687791] Manused: kiri.SA.Vaba.Lava.10-19-2022.sorainen.asice; volikiri-SA.Vaba.Lava.2022-10- 17.est.sorainen.asice Tere Kirjutan Teile kliendi – SA Vaba Lava – ülesandel. Etendusasutuste tegevustoetuse komisjon teavitas 14.10.2022 SA-d oma uuest ettepanekust tegevustoetuse andmiseks ja palus toetuse saajat vastata kolme tööpäeva jooksul. Käesolevaga esitab SA Vaba Lava tähtaegselt omapoolse seisukoha komisjoni rahastusettepanekule. Tulenevalt kõnealusest ettepanekust, palub SA Vaba Lava võimalust kohtuda ministriga. Mõlemas küsimuses on asjaolud täpsemalt lahti selgitatud manustatud dokumentides. Lepinguliste esindajate volikiri on samuti manusena lisatud. Lugupidamisega Mario Sõrm Advokaat [email protected] M. +372 56 649 099 | T. +372 6 400 915 Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti Sorainen | sorainen.com Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud. VOLIKIRI ÕIGUSTEENUSE OSUTAMISEKS Sihtasutus Vaba Lava (edaspidi volitaja), registrikood: 90003858, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/9, 10412, keda esindab juhatuse liige Märt Meos, isikukood 36803300246, annab käesolevaga Advokaadibüroole Sorainen (advokaadibüroo), registrikood 10876331, aadress Rotermanni 6, Tallinn 10111, volituse esindada volitajat alljärgnevalt kirjeldatud õigusteenuse osutamisel: - Volitaja esindamine ametiasutustes seoses Kultuuriministeeriumi menetlusega „Etendusasutuste tegevustoetus 2022. aastaks – taotleja SA Vaba Lava taotluse uuesti hindamine“. Advokaadibüroo on volitatud esitama volitajate nimel avaldusi ja taotlusi, taotlema ja kätte saama volitajate nimel mistahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest, organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik volitajate poolt antud ülesannete täitmiseks ja nende huvides õigustoimingu tegemiseks. Ülalnäidatud eesmärkide saavutamiseks on advokaadibürool õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid seaduslikke meetmeid, mida ta peab vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Käsundi täidavad advokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm, samuti võivad käsundit täita teised advokaadibüroo advokaadid. Käesolev volikiri on kehtiv alates 17.10.2022 ning see kehtib kuni käsundi täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Märt Meos