Kiri

Wooluvabrik OÜ [email protected] 18.10.2022 nr DM-115314-4 Veeloa taotluse menetlemise tähtaja pikendamine Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) esitas 04.10.2012 Keskkonnaametile vee erikasutusloa (edaspidi veeluba) taotluse Jägala jõe (VEE1083500) paisutamiseks Linnamäe paisul (PAIS012350) ja hüdroenergia kasutamiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi Linnamäe HEJ) Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas, Jõelähtme vallas, Harju maakonnas. Eesti Energia Aktsiaselts ja Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725) sõlmisid 30.10.2017 hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega anti valdus ja veeluba ning uue veeloa taotlus üle Wooluvabrik OÜ-le. Kooskõlas keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 ning § 22 lg 7, peatus 19.03.2015 veeloa taotluse menetlus seoses keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamisega kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamiseni. Keskkonnaamet jättis 09.07.2021 KMH aruande heaks kiitmata ning lõpetas KMH menetluse[1]. Keskkonnaamet pikendas viimati veeloa taotluse menetluse tähtaega 28.06.2022 kirjaga nr DM-115314-3 kuni 31.12.2022. Pikendamise põhjus oli õiguslik ebaselgus seoses Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 antud korralduse nr 163 (edaspidi VV korraldus) rakendamisega. Kehtiv veeluba nr L.VT.HA-171918 on samuti pikendatud esialgse õiguskaitse korras 10.01.2022 korraldusega nr DM-118681-1 “Keskkonnaloa nr L.VT.HA-171918 pikendamise korraldus” kuni 31.12.2022. KeÜS § 49 lg 5 kohaselt võib keskkonnaloa andja pikendada KeÜS § 49 lg 1 toodud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. Keskkonnaamet selgitab alljärgnevalt asjaolusid, mis ei võimalda Linnamäe HEJ osas loa andmise või andmisest keeldumise otsust teha hiljemalt 31.12.2022. 1. Kultuuriministeeriumi apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsusele Wooluvabrik OÜ kui Linnamäe HEJ käitaja tegi 2019. a ettepaneku Muinsuskaitseametile Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Linnamäe HEJ paisu kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud ka Linnamäe paisjärv. Muinsuskaitseamet algatas vastava menetluse ja selle tulemusena kehtestati Kultuuriministri 18.12.2020 käskkiri nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestisteks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ (edaspidi käskkiri nr 190). Käskkirja nr 190 p 4 ja 5 osas tühistati varasemalt määratud Linnamäe HEJ paisu 30 m kaitsevöönd ning kehtestati uus ühine kaitsevöönd, mis hõlmab enamiku paisjärvest, mille pindala on u 30 ha. Mittetulundusühing Jägala Kalateed[2] esitas Tallinna Halduskohtusse käskkirja nr 190 p 4 tühistamiseks kaebuse. Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-150 (edaspidi Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsus ) rahuldati kaebus ja tühistati käskkirjas nr 190 p-d 4 ja 5. märkides, et tehtud muudatusega soovitakse mõjutada keskkonnaalaste küsimuste otsustamist ning välistada õiguslike meetmetega paisutuse likvideerimist tulevikus. Kultuuriministeerium esitas 27.08.2021 apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsusele, mille osas ei ole lõppotsus selgunud ega jõustunud. Milline on edaspidi Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitseline kaitsevööndi ulatus, on veeloa andmise või andmisest keelduva otsuse tegemisel oluline asjaolu ning selguse puudumine antud küsimuses ei võimalda enne vastava kohtulahendi jõustumist veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemist Linnamäe HEJ paisul, kuna eelnimetatud kohtulahendiga mitte arvestamine võib kaasa tuua asja ebaõige otsustamise. 2. Eesti Kalastajate Seltsi, Mittetulundusühingu Jägala Kalateed, Eesti Ihtüoloogia Seltsi kaebus Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusele nr 163 Vabariigi Valitsus andis 03.06.2022 korralduse nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“ (edaspidi VV korraldus nr 163). Korraldusega nr 163 andis Vabariigi Valitsus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 29 lg 3 alusel nõusoleku tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks. Korralduse nr 163 kohaselt teeb tegevusloa andmise otsuse ja seab loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse Keskkonnaamet. Eesti Kalastajate Selts, Mittetulundusühing Jägala Kalateed, Eesti Ihtüoloogia Selts esitasid kaebuse Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusele nr 163 tühisuse ning õigusvastasuse tuvastamiseks. Tallinna Halduskohus on kaebuse menetlusse võtnud ning selle osas ei ole käeosolevaks ajaks kohtulahend jõustunud. VV korraldus nr 163 annab Keskkonnaametile suuniseid Linnamäe HEJ tegevusloa andmise ning loa tingimuste, sh hüvitamismeetmete rakendamise osas ning hetkel puudub selgus. Seega ei võimalda antud asjaolu Keskkonnaametil enne vastava kohtulahendi jõustumist teha veeloa andmise või sellest keeldumise otsust Linnamäe HEJ paisul, kuna eelnimetatud kohtulahendiga mitte arvestamine võib kaasa tuua asja ebaõige otsustamise. 2(5) 3. Wooluvabrik OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusele nr 163 Wooluvabrik OÜ teavitas Keskkonnaametit 12.10.2022 kirjas [3], et on esitanud 07.09.2022 kaebuse haldusasjas nr 3-22-1895, milles taotles korralduse nr 163 tühistamist ja Vabariigi Valitsuse kohustamist otsustama asi uuesti, andmaks uue korralduse, kuid õige volitusnormi aluse Wooluvabrik OÜ palub kaebuses tühistada korralduse nr 163 punktid 5 ja 7 osas, milles on määratlemata hüvitusmeetmete eest vastutav isik, ning saata asi selles osas uueks otsustamiseks. VV korraldus nr 163 sätestab, et hüvitusmeetmete rakendamine määratakse Wooluvabrik OÜ-le antavas keskkonnaloas, kuid hüvitusmeetmete eest vastutav isik on täna loa taotleja poolt selgitamisel (vaidlustatud). Seega ei võimalda antud asjaolu Keskkonnaametil enne vastava kaebuse otsuse jõustumist teha veeloa andmise või mitte andmise otsust Linnamäe HEJ paisul, kuna eelnimetatud otsusega mitte arvestamine võib kaasa tuua asja ebaõige otsustamise 4. Natura tagantjärele hindamine ning hüvitusmeetmed Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttele ning arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-17-1739 toodud seisukohti hindas Keskkonnaamet juba alustatud tegevuse vastavust nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) art 6 lg-le 2 ning loodusdirektiivi art 6 lg-te 3 ja 4 nõuete täitmist. Selleks on Keskkonnaamet koostanud „Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmine“ tagantjärele Natura hindamise ja „Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmine“ Natura erandi hindamise aruanded (edaspidi Natura tagantjärele hindamine), mis avalikustati 06.12.2021 ning täiendati vastavalt 22.02.2022 toimunud avalikul arutelul[4]. Natura tagantjärele hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et taotletavat tegevust ei ole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Kui tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina Loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud, mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse kasutusele hüvitusmeetmed. Keskkonnaamet jõudis Natura tagantjärele hindamisel järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või suuremas mahus kompenseerida. VV korralduse nr 163 sätestab, et tegevusloa andmise otsuse ja kehtestab Linnamäe HEJ paisutamisega seotud loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise, 3(5) Keskkonnaamet. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Enne tegevuse alustamist, sh veeloa andmist peavad olema kõik vajalikud hüvitusmeetmed välja selgitatud ning tuleb olla kindel, et hüvitusmeetmed on tehniliselt, õiguslikult ja rahaliselt teostatavad. Loa väljastamisel peab olema selge meetmete ulatus, rakendamise täpne tegevuse- ja ajakava ning välja selgitatud asjakohane seirevajadus ja aruandluse nõuded. Keskkonnaamet on asunud eelnimetud asjaolusid välja selgitama, kuid see võtab aega, kuna puudub vastav eelnev praktika ning hüvitusmeetmete rakendamine puudutab mitmeid erinevaid osapooli, keda tuleb eelnevalt kaasata, et eelnimetatud asjaolud välja selgitada vältimaks asjas ebaõigeid otsuseid. HMS § 41 alusel, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kuna praktikas on teada, et kohtuvaidlused võtavad kaua aega ja mõned kohtuasjad on alles halduskohtus ning lisaks on hüvitusmeetmete välja selgitamine ja nende osas läbirääkimine on ajamahukas protsess, annab Keskkonnaamet teada, et pikendab Jägala jõe paisutamise Linnamäe paisul (PAIS012350) ja hüdroenergia kasutamise Linnamäe hüdroelektrijaamas veeloa taotluse menetluse tähtaega kuni 31.12.2024, kuid teeb otsuse esimesel võimalusel eeltoodud asjaolude selgumisel. [1] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendi haldussüsteemis KIRKE 06.12.2021 nr 7- 9/21/25571 all. [2] Registrikood 80298858, aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla, Kadakaranna tn 8, 74226 [3] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.10.2022 kirja nr DM-121712-3 all. [4] Arvutivõrgus: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi- kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#jagala (04.10.2022). Lugupidamisega 4(5) (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond Teadmiseks: Aarne Arro, Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, Ain Laiverik, Ando Kalda, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Betooniühing, Eesti Kalastajate Selts, EESTI MUINSUSKAITSE SELTS, EESTI VEEÜHING, Egne Magus-Tammik, Elering AS, Enn Jõe, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Jaan Kaufmann, Jaan Tsernant, Jägala Energy osaühing, Janek Teinlum, Jarko Jaadla, Jõelähtme matka- ja rattaklubi, Jõelähtme Vallavalitsus, Juta Tüvi, Kaili Tamm, Kaja Tali, Karin Tüvi, Keskkonnaministeerium, Koila külaselts, Krista Tüvi, Kultuuriministeerium, Lembit Tuur, Liis Truubon, Linnamäe paisjärve MTÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Marge Aron, Margus Teemant, Mark Pahk, mittetulundusühing Eesti Ehitusinseneride Liit, Mittetulundusühing Eesti ICOMOS, Mittetulundusühing Eesti Veeinseneride Liit, Mittetulundusühing EESTI VESKIVARAMU, Mittetulundusühing Jägala Kalateed, Mittetulundusühing JÄGALA-LINNAMÄE, Monika Mortimer, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Hõrnas, Muinsuskaitseamet, Ragnar Vesmes, Raul Vaino, Ravil Aljukov, Renne Joost, Riigikogu Linnamäe hüdroelektrijaama toetusrühm, Riigimetsa Majandamise Keskus, Silvi Vahur, SmartBroker OÜ, Süstaslaalomi klubi Pirita, Taavi Tammik, Tiit Tüvi, Triin Tüvi Kairit Kriis 524 9230 [email protected] 5(5)