Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1 Reguleerimisala
1.1 Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–
2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(i) „Teadus- ja
innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja
suurendamine“ meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“
tegevuse „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja
tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ (edaspidi
meetme tegevus) toetuse andmise tingimusi ja korda.
1.2 Meetme tegevus on seotud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi
„Eesti 2035“) arenguvajadustega, arvestades „Eesti 2035“ aluspõhimõtetega ning
panustades riigivalitsemise ja majanduse strateegilistesse sihtidesse. Tegevus
panustab „Eesti 2035“ näitajatest kõige enam „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL
keskmisest,“ „KOV teenustega rahulolu“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2
ekvivalenttonnides“ näitajatesse.
1.3 Meetme tegevus panustab „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (edaspidi TAIE) toodud nutika
spetsialiseerumise valdkondadesse.
2 Terminid
2.1 Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis
erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on
potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud
(protsess). 1
2.2 Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega,
süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi
teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.
3 Toetuse andmise eesmärk ja tulemused
3.1 Toetuse andmise eesmärk on tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni võimekust ja leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega avalikus sektoris
kasutusele võetud nutikad lahendused strateegias „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavas
esitatud arenguvajadustele.
3.2 Toetuse tulemusena tõuseb avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
võimekus ja -nõudlus, mis omakorda toetab innovatsiooni kasvu erasektoris. Laiem
avalikkus saab kasu parematest lahendustest ühiskondlikele probleemidele.
4 Toetatavad tegevused ja näitajad
1 An innovation is a new or improved product or process (or combination thereof) that differs significantly from the
unit’s previous products or processes and that has been made available to potential users (product) or brought into
use by the unit (process). Oslo Manual 2018
2
4.1 Meetme raames toetatakse:
4.1.1 avaliku sektori innovatsiooniprojekte, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevaid
projekte, mis otsivad lahendusi „Eesti 2035“ olulistele arenguvajadustele ning on
seotud TAIE-s toodud nutika spetsialiseerumise valdkondadega;
4.1.2 projektiideede arendust, projektide ettevalmistamist ja edukat elluviimist
soodustavaid ja toetavaid avaliku sektori innovatsioonivõimekuse kasvule
suunatud arendustegevusi.
4.2 Meetmest toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11
sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu
eesmärke ja Pariisi kokkuleppe alusel eesmärki minna 2050. aastaks Euroopa Liidus üle
kliimaneutraalsele majandusele.
4.3 Meetmest toetatavad tegevused ei või kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L
198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
4.4 Meetmest toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades
määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega võetakse
arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, puutumuse korral edendatakse soolist
võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist ning tagatakse
diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus.
4.5Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4.6 Punktis 4.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:
Tabel 1. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad
Näitaja nimetus ja mõõtühik Vahesihttase Sihttase Selgitav teave
2024 2029
Tulemus- Uued, kasutusele võetud Ei kohaldu 22 Elluviija kogub avaliku
näitaja lahendused ja algatused sektori asutustelt teavet
Eesti arenguvajaduste lahenduste ja algatuste
lahendamiseks kasutusele võtmise kohta
Väljund- Toetust saanud 8 56 Elluviija arvestab
näitaja innovatiivsed projektid innovatiivseid projekte
seires, kui projekti
lõpparuanne on vastu
võetud
3
5 Rakendusüksus ja rakendusasutus
5.1 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
5.2 Rakendusasutus on Riigikantselei (edaspidi rakendusasutus).
6 Elluviija ja sihtrühm
6.1 Tegevuse elluviija on Riigikantselei strateegiabüroo, kes hangib innovatsiooniprojekti
tulemusi ning toetavaid arendustegevusi (tegevused punktis 4.1).
6.2 Tegevuse elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“
arenguvajadusi ning vastavad toetuse andmise eesmärgile.
6.3 Tegevuse sihtrühm on järgmised avaliku sektori asutused: põhiseaduslikud institutsioonid,
valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused ja nende
hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused,
kui nad pakuvad otsest avalikku teenust.
6.4 Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus esitab tegevuse elluviijale taotluse
innovatsiooniprojekti elluviimiseks, mis aitab avaliku sektori asutus(t)el lahendada enda
valdkonna probleemi ning mis vastab toetuse andmise eesmärgile.
6.5 Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus osaleb innovatsiooniprojekti ettevalmistamise ja
elluviimise protsessis. Projekti tulemuste valmimisel võimaluse korral rakendab tulemusi.
7 Tegevuse abikõlblikkuse periood ja eelarve
7.1 Tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviimine algab ajast, kui toetuse andmise
tingimuste käskkiri on jõustunud ning 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi
temaatiline eeltingimus on täidetud. Abikõlblikkuse periood kestab kuni 31. detsembrini
2029.
7.2 Meetme eelarve jaotus on järgmine:
Tabel 2. Meetme eelarve jaotus
Meede nr 21.1.1.3 Abikõlblik EL toetuse Riiklik
kogumaksumus summa (70%) kaasfinantseering
(30%)
Avaliku sektori
innovatsiooniprojektid 55 800 000 36 060 000 16 740 000
(4.1.1)
Projekte toetavad ja
arendavad tegevused (4.1.2) 4 007 857 2 805 500 1 202 357
4
Personalikulud 2 900 000 2 030 000 870 000
Kaudsed kulud 435 000 304 500 130 500
Kulud kokku 63 142 857 44 200 000 18 942 857
5
8 Kulude abikõlblikkus
8.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-des 15 ja 16 kulu abikõlblikkuse ning
käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2 Elluviija kaudsed kulud on 15% otsestest personalikuludest vastavalt ÜMi §-le 21.
8.3 Abikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks
vajalikud kulud:
a) elluviija personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16;
b) sisse ostetud innovatsiooniprojektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise,
katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud;
c) projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete
kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus;
d) kulu, mis on seotud riigihangete korraldamisega;
e) metoodikate, õppematerjalide, tööriistade, juhiste ja koolitus- ja arenguprogrammide
väljatöötamise ja soetamise kulu;
f) koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud;
g) teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid;
h) õigus- ja kommunikatsiooniteenuse kulu;
i) koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu;
j) lähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel
osalemise tasu;
k) materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise
kulu;
l) ideekonkursi läbiviimise kulu innovatsiooniprojektide leidmiseks;
m) veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse kulu;
n) dokumentide arhiveerimise kulu;
o) elluviija kulud, mis on seotud struktuuritoetuste sümboolika kasutamisega;
p) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks käesoleva
käskkirja kohaste abikõlblike kulude puhul.
8.4 Mitteabikõlblikud on ÜMi §-s 17 sätestatud kulud.
9 Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1 Toetust makstakse vastavalt ÜMi §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
9.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ÜMi § 27 lõike 1 punktile 1.
9.3 Kaudseid kulusid kaetakse vastavalt ÜMi § 28 lõikele 3.
6
9.4 Tegevuse elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonnas maksetaotluse.
Maksetaotlusele lisab tegevuse elluviija kuludokumentide ja vajaduse korral tasumist
tõendavate dokumentide koopiad ning riigihanke menetlusega seotud dokumendid, sh
lepingud ja nende muudatused ning rakendusüksuse nõudmisel muud asjakohased
dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. Rakendusüksus menetleb makse aluseks
olevaid dokumente vastavalt ÜMi § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele.
10 Elluviija kohustused
10.1 Tegevuse elluviijale kohalduvad ÜSSi § 2 punktis 4 ja ÜMi § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes
1–3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on tegevuse elluviija kohustatud:
10.1.1 rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult;
10.1.2 teavitama toetuse saamise võimalustest;
10.1.3 vastutama projektide valikuprotsessi väljatöötamise ja elluviimise eest.
Valikumetoodika peab arvestama projektide hindamisel rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatud üldisi vastavus- ja valikukriteeriumeid, mida kohaldatakse kõikidele
ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende
raames toetatavatele meetmetele;
10.1.4 riigihanke korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatut;
10.1.5 säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud
lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;
10.1.6 andma Rahandusministeeriumile ja rakendusüksusele teavet toetuse andmise
tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta tulenevalt ÜSSi § 19
lõikes 5 sätestatust.
11 Tegevuse elluviimise aruandlus ja seire
11.1 Tegevuse elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele meetme tegevuse
aastaaruande üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja poolaasta aruande 10. juuliks (edaspidi
koos seirearuanded). Juhul, kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise
tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
11.2 Aastaaruanne sisaldab ülevaadet eelneva aasta (31.12 seisuga) tehtud tegevustest ja
eelarve kasutamisest, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse
tulemuslikkusele, järgneva aasta tegevusi koos eeldatava eelarvega ning muud toetuse
elluviimisega seotud seireinfot.
11.3 Poolaasta aruanne (30.06 seisuga) sisaldab ülevaadet eelarve kasutamisest ja näitajate
saavutamisest.
7
11.4 Tegevuse elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele tegevuse elluviimise
lõpparuande 45 tööpäeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
Tulemusnäitaja viimased projekti tulemused peab olema võimalik ära hinnata hiljemalt
lõpparuande esitamise ajaks. Juhul, kui aasta- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui
neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
11.5 Rakendusasutus ja rakendusüksus kontrollivad aasta-, poolaasta- või lõpparuannet 10
tööpäeva jooksul selle laekumisest.
11.6 Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusasutus tegevuse elluviijale vähemalt
10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
11.7 Rakendusasutusel on õigus igal ajal küsida tegevuse elluviijalt lisainfot meetme tegevuse
käigu ja tulemuste kohta.
11.8 Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, auditisse või
hindamisse.
12 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
12.1 Finantskorrektsiooni teeb rakendusüksus vastavalt ÜMi §-dele 34–36.
12.2 Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜMi §-dele 37 ja 38.
12.3 Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab
elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga
kinnitatud eelarve vastavalt ÜMi § 37 lõikes 4 sätestatule.
13 Vaiete esitamine
13.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.
13.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.
13.3 Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
8
Riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori
innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027
poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning
kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.3
„Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ tegevuse „Avaliku sektori
innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja
arendustegevuse toetuseks“ (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimusi ja korda.
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel.
Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Viilup
(
[email protected]), meetme juht Anne Jürgenson
(
[email protected]) ja meetme projektijuht Anni Lehari
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud tugitegevuste
osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (
[email protected]). Toetuse
tingimuste väljatöötamisse on kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Haridus- ja
Teadusministeerium (edaspidi HTM), Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium.
1.1 Tegevuse taust ja eesmärk
Strateegia „Eesti 2035“1 (edaspidi „Eesti 2035“) seab üheks eesmärgiks, et Eesti on
uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu
korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Valitsemiskorraldus soosib
uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist.
Samas toob strateegia esile kitsaskoha, mille kohaselt ei kasutata Eestis otsuste tegemisel
piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning võrdluses teiste liikmesriikidega on
valitsusasutuste tegevuste tõhusus keskpärane. Sellest tulenevalt peab parandama riigi
võimekust kasutada teadusuuringuid ning katsetada uusi lahendusi ja tehnoloogiaid vajalike
muutuste esilekutsumiseks, kaasates teadlasi, ettevõtjaid ja vabaühendusi. Seejuures on
oluline, et ka teadus lähtuks senisest enam Eesti arenguvajadustest.
Teadus- ja arendustegevuse ebapiisav kasutamine erasektoris on üks sõlmprobleemidest, mille
lahendamisele Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava (edaspidi TAIE) 2021–20352 on suunatud. Palju tähelepanu pööratakse laiemalt
teadmussiirdele sektorite vahel, mis siiani on ebapiisav. Suur osa TAIE tegevusi on suurema
mõju saavutamiseks suunatud nutika spetsialiseerumise valdkondadesse. Need on
digilahendused igas eluvaldkonnas, kohalike ressursside väärindamine, tervisetehnoloogiad ja
-teenused, nutikad ja kestlikud energialahendused. Meetme tegevused on planeeritud nendes
valdkondades.
1 „Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
2 TAIE https://www.hm.ee/et/TAIE-2035.
1
Viimastel aastatel on Eesti avalikus sektoris üha enam tähelepanu pööratud innovatsiooni
toetamisele. 2016. aastal loodi Riigikantselei (edaspidi RK) juurde avaliku sektori ja sotsiaalse
innovatsiooni rakkerühm, mille lõppraport valmis 2017. aastal.3 Ühe tehtud ettepaneku
tulemusena loodi avaliku sektori innovatsioonitiim,4 kelle ülesanne on muuta Eesti avalikke
teenuseid koostöös ministeeriumide ja allasutustega kasutajamugavamaks ja inimkesksemaks.
Nende eestvedamisel on ellu viidud arvukalt väiksemahulisi katseprojekte, kus meetoditena
kasutatakse eelkõige disainmõtlemise ja nügimise tehnikaid. Katsetuste kulusid selle
programmi raames katta pole olnud võimalik, mistõttu on suuremamahulised ideed fookusest
välja jäänud.
Avaliku sektori innovatsiooni on tagant tõuganud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
(edaspidi EAS) ja KredExi ühendasutuse innovatsiooni edendavate riigihangete toetus5 ja
avaliku sektori probleemidest ajendatud MKMi Accelerate Estonia,6 mis mõlemad
keskenduvad rahvusvahelise skaleeritavuse potentsiaaliga ideedele. Innovatsiooni ostmine,
teadmata ostmise hetkel, missugune probleemi lahendus täpselt on, ei ole alati lihtne ja eeldab
paindlikku lähenemist. EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooni edendavate riigihangete
toetuse kogemus on näidanud7, et avaliku sektori asutustel on vähe kogemusi ja võimekust
teadlaste ja ettevõtetega koostööprojekte teha ja innovatsiooni hankida. Innovatsiooni
toetavate riigihangete läbiviimise praktikat Eestis napib, mistõttu pole ka võimalik teiste
kogemustest kuigi palju õppida. Nii tunduvad kaasnevad riskid (sh ebaõnnestumise risk) eriti
kõrged ja eelistatakse riigihangete traditsioonilisemaid lahendusi.
Kokkuvõttes on siiani olnud avalikul sektoril väga piiratud võimalused uute Eesti
arenguvajadusi leevendavate lahenduste katsetamiseks, kui katsetusega kaasnevad otsesed
kulud.
1.2 Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega
Meetmel on seosed järgmiste meetmete ja tegevustega:
a) RK innovatsioonitiimi tegevus toetab probleemide avamist ja lahendusideede
arendamist, mis on vajalik eeltöö meetmest rahastatavate projektide ettevalmistamisel.
b) MKMi innovatsiooni edendavate hangete meetme raames tehakse pidevat koostööd.
MKMi meede keskendub innovatsioonihangete info- ja nõustamisteenustele,
juriidiliste ja valdkondlike eksperditeadmiste pakkumisele ning rahvusvahelistes
võrgustikes osalemisele ja infovahetusele. MKM toetab oma meetme tegevustega RK
meetme rakendamist info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning
erasektori ja avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise kaudu.
c) MKMi Accelerate Estonia programm on samuti suunatud keerukate avaliku sektori
probleemide lahendamisele, mille fookus on aga kitsamalt lahendustel, millel on suur
rahvusvaheline äripotentsiaal. Programm toob kokku idufirmaliku mõtteviisi avaliku
sektoriga, et testida, valideerida ning rakendada lahendusi, mis loovad Eestile
rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus.
d) HTMi meede riigi teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamiseks (RITA+)
toetab avaliku sektori rakendusuuringute tegemist. Meetmed on üksteist toetavad –
3 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/kaust/inno_rakkeruhma_loupparuanne.pdf
4 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/rakke-ja-
ekspertruhmad/innovatsioonitiim
5 https://eas.ee/grants/innovatsiooni-edendavad-hanked/
6 https://accelerateestonia.ee/et/
7 Päike, K. Innovatsiooni hankimist soodustavad ja piiravad tegurid Eesti avalikus sektoris. Tallinn, 2022.
2
rakendusuuringu käigus võib kooruda ideid ja lahendusi, mida saab RK meetmes
katsetada.
Kaudsemalt toetavad meetme elluviimist kõik HTMi alus- ja rakendusuuringuid,
eksperimentaalarendusi, tootearendust ning teadmus- ja tehnoloogiasiiret toetavad tegevused
ja meetmed.
RK teeb MKMi ja HTMiga koostööd, et vältida tegevuste dubleerimist, suurendada sünergiat
ja teha taotlejatele erinevates toetusvõimalustes orienteerumine võimalikult lihtsaks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirja eelnõu koosneb järgmistest peatükkidest:
1. Reguleerimisala
2. Terminid
3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused
4. Toetatavad tegevused ja näitajad
5. Rakendusüksus ja rakendusasutus
6. Elluviija ja sihtrühm
7. Tegevuse abikõlblikkuse periood ja eelarve
8. Kulude abikõlblikkus
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10. Elluviija kohustused
11. Tegevuse elluviimise aruandlus ja seire
12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
13. Vaiete esitamine
Toetuse andmise tingimuste eelnõu kehtestamise aluseks on ÜSSi § 10 lõiked 2 ja 4.
Eelnõu peatükk 1 reguleerib toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamise alust. Tuuakse
esile käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja
rakenduslikud dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos seal sisalduvate
eesmärkidega. Põhjalikum analüüs „Eesti 2035“ seoste kohta on seletuskirja peatükis 5
„Meetme tegevuste mõjud“.
Eelnõu peatükis 2 on toodud olulisemate terminite definitsioonid.
Innovatsioon on defineeritud vastavalt OECD lähenemisele8 järgmiselt: „Innovatsioon on uus
või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt
tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele
kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess).“
Toode või protsess peab olema uus või märkimisväärselt täiustatud sihtrühma kuuluva avaliku
sektori asutuse ja Eesti kontekstis.
Teadus- ja arendustegevus on defineeritud lähtuvalt uuest teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni korralduse seaduse eelnõust järgmiselt: „Teadus- ja arendustegevus on uudne,
loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav
uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.“
8 Oslo Manual 2018, Guidelines for Collecting, Reporting and Using Data on Innovation.
3
Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja
eksperimentaalarenduseks. Meetme tegevuste toetamisel teadus- ja arendustegevuse puhul ei
toetata alusuuringuid ja rakendusuuringuid eraldiseisvana. Rakendusuuringuid toetatakse
juhul, kui see on eksperimentaalarenduse lahutamatu osa. Veelgi täpsemad juhised teadus- ja
arendustegevuse määratlemiseks leiab Frascati käsiraamatust,9 millest tegevuste elluviimisel
ka lähtutakse.
Definitsiooni kohaselt ei pruugi innovatsioon alati tugineda teadus- ja arendustegevusele.
Käesolevast meetmest toetatakse innovatsiooniprojekte, mis kas sisaldavad teadus- ja
arendustegevust või tuginevad teadus- ja arendustegevusele (võetakse kasutusse varasema
teadus- ja arendustegevuse tulemusi).
Eeldame, et kõigis projektides on teataval määral ettearvamatust, millega kaasnevad riskid.
Seetõttu arvestame, et kõik projektid ei pruugi lõppeda lahendusega, mida saab ellu rakendada
(sellega on arvestatud ka meetme tulemusnäitajas).
Eelnõu peatükis 3 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemused.
Nii erasektor kui ka teadlaskond on üha enam huvitatud nn suurtele ühiskondlikele
probleemidele lahenduste otsimises kaasa löömisest, olgu see keskkonnahoidlike
tehnoloogiate ja energialahenduste leidmine või ringmajanduse põhimõtete juurutamine.
Nutikas on leida lahendused, mis leevendaks või lahendaks paremini ühiskondlikke
probleeme ja ühtlasi looks uusi ärivõimalusi ettevõtetele. Avalikule sektorile toovad need
suundumused kaasa suuri väljakutseid. Senisest tunduvalt enam tuleb teha koostööd teadlaste
ja ettevõtjatega, võtta uusi teadustulemusi kasutusele, eksperimenteerida ja testida neid oma
probleemide puhul. Avalik sektor saab olla innovatsiooni eestvedaja, hankides lahendusi, mis
tõstaks innovatsioonivõimekust ja nõudlust innovatsiooni järele ning ühtlasi kiirendaks
innovatsiooni ka erasektoris.
Toetuse andmise tulemusena leitakse nutikaid lahendusi strateegias „Eesti 2035“ esitatud
arenguvajaduste leevendamiseks, milleks kasutatakse uusi teadmisi ja tehnoloogiaid.
Strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadused on järgmised (siin üldistatud loetelu)10:
edukas kohanemine muutustega rahvastikus;
inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine;
ühiskondlike lõhede vähenemine;
paindlike ja inimeste vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu eluea
jooksul;
eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks;
mitmekesise looduskeskkonna hoidmine;
ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu kujundamine;
julgeoleku ja turvalisuse tagamine;
riigi tark juhtimine koostöös rahvaga.
9 https://www.oecd.org/sti/inno/Frascati-Manual.htm ja mõisteid käsitleva peatüki eestikeelne versioon:
https://etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf.
10 „Eest 2035“ arenguvajad罧used罧: https://vaitssus.ee/ssraseegta-eest-2035-arengukaavad罧-ja-
pianeertng/ssraseegta/arenguvajad罧used罧#rahvastka
4
Meede on suunatud TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondadele, milleks on digilahendused
igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning
nutikad ja kestlikud energialahendused.
Eelnõu peatükis 4 „Toetatavad tegevused ja näitajad“ sõnastatakse toetatavad tegevused ja
nende tulemuste saavutamist mõõtvad näitajad.
Punktis 4.1 nimetatakse tegevused, mida meetme tegevustena toetatakse:
avaliku sektori innovatsiooniprojekte, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevaid, mis
otsivad lahendusi „Eesti 2035“ olulistele arenguvajadustele ning on seotud TAIE-s
toodud nutika spetsialiseerumise valdkondadega;
projektide teket, ettevalmistamist ja edukat elluviimist soodustavaid avaliku sektori
innovatsioonivõimekuse kasvule suunatud arendustegevusi.
Punktis 4.1.1 nimetatakse tegevused, mille fookuses on uuenduslike lahenduste
väljatöötamine ja katsetamine11 poliitikakujunduses ja poliitika elluviimises (sh nii
tehnoloogiamahukad lahendused kui ka käitumuslikud lahendused ja nügimine), aga mitte
ainult. Innovatsiooniprojekti sisuks võib olla ka nt erinevate lahenduste katsetamine enne uue
regulatsiooni väljatöötamist vms.
Katsetamine võimaldab väikesel skaalal proovida järgi uuenduslikke ja julgeid ideid, mis
näiteks üle-eestiliseks elluviimiseks tunduvad liialt raputavad. Kuigi esmapilgul võib
katsetamise etapp näida lisakuluna, aitab see pikemas perspektiivis pigem kulusid kokku
hoida. Tänu katse käigus kogutud õppetundidele saab suuremaid ja kulukaid vigu lahenduse
täismahus elluviimisel vältida. Katsetamine suurendab sageli ka poliitikakujundamise
läbipaistvust ning dialoogi partneritega ning seeläbi usaldust kogu poliitikakujundamise
protsessi vastu. Eesti avalikus sektoris on katsetamise soov ja valmidus kasvanud, kuid
kogemusi ja teadmisi napib. RK eestvedamisel koostatav katsetamise raamistik 12 toob esile,
missugust tuge katsetamine avalikus sektoris vajab. Käskkirjaga planeeritavad tegevused
leevendavad neist nii rahastamise vajadust kui ka pakuvad laiemalt tuge nii koostatavate
juhendmaterjalide kui ka tekkiva näidete kogumi näol.
Punktis 4.1.2 kajastatakse projektiideede arendamist, ettevalmistamist ja edukat elluviimist
soodustavaid avaliku sektori innovatsioonivõimekuse kasvule suunatud arendustegevusi.
Need võivad olla nt metoodikate, tööriistade ja juhendite väljatöötamine, avaliku sektori
üleste meeskondade loomine ja töö toetamine probleemidele lahenduste otsimisel, ideekorje
innovatsiooniprojektide leidmiseks, analüüside ja uuringute (sh tuleviku-uuringute) tegemine,
mis aitavad kaasa uue teadmise tekkele, teadlikkuse suurendamiseks mõeldud tegevused, sh
infomaterjalide koostamine, parimate tavade kogumine ja levitamine, õppimisvõimaluste
loomine. Loetelu ei ole lõplik, kuna keeruline on ette näha, mida avaliku sektori asutuste
innovatsiooniprojektid sisaldama hakkavad. Seega ei välistata ka muid tegevusi, eeldusel, et
need aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele.
Punktides 4.2 ja 4.3 viidatakse tegevuste rakendamisel kooskõlale kestliku arengu ja
keskkonnaeesmärkidega, mida tuleb toetavate tegevuste elluviimisel arvestada.
11 Katsetamine on uute ideede piiratud mahus järele proovimise struktureeritud protsess, mis võimaldab
õppimist ja ideede lihvimist enne nende laiemat rakendamist.
12 Vt https://docs.google.com/document/d/1GStEe1hBs05QZoIGDRBb7Lh8IhidS0YbN_jtj4LEZB8/edit.
5
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul
nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,
millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust
(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju
ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl k do no significant harm ehk „ei
kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub.
Toetavate tegevuste puhul tuleb järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega kooskõla.
Kuna toetatavad projektid peavad panustama nutika spetsialiseerumise valdkondadesse,
milleks on näiteks kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud
energialahendused, siis peaks eeldatavalt ilmnema positiivne mõju keskkonnaeesmärkidele.
Kui sihtrühm esitab projektitaotluse, mis keskendub eelkõige probleemile, pole selle
põhimõtte rakendamine veel piisavalt hästi hinnatav. Seetõttu lisatakse DNSH põhimõtte
järgimise vajadus eeldusena innovatsiooniprojektide riigihanke alusdokumentidesse ja
palutakse pakkumuses kirjeldada, kuidas on plaanis selle järgimine projekti jooksul tagada.
Punkt 4.4 viitab määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalsetele põhimõtetele,
mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel ja tulemuste planeerimisel
tuleb analüüsida tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, võtta arvesse ja
puutumuse korral edendada soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning
sooküsimuste lõimimist ning tagada diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus. Tegevuste
elluviimisel lähtutakse universaalse disaini põhimõttest13, kui see on asjakohane.
Punkt 4.5 kinnitab, et meetme tegevuse käigus ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
Täpsem riigiabi analüüs asub seletuskirja peatükis 3.
Punktis 4.6 on toodud meetme tegevuste seire näitajad. Väljundnäitajasse arvestatakse kõiki
toetust saanud innovatiivseid projekte, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevad, mida on
kirjeldatud punktis 4.1.1. Innovatiivseid projekte arvestatakse seires, kui töövõtja on esitanud
projekti lõpparuande ja see on vastu võetud. Kui innovatiivne projekt tühistatakse või jääb töö
mingil põhjusel vastu võtmata, siis ei arvestata seda väljundnäitajas. Eeldatakse, et esimestel
aastatel, mil tegevused pole avaliku sektori asutustele veel nii tuttavad, on projekte vähem.
Esimestel aastatel on projekte eelduslikult 3–4 aastas ning hiljem keskmiselt 10 aastas.
Projekti keskmiseks suuruseks on varasemale kogemusele 14 tuginedes 1 mln eurot, millest
lähtuvalt eeldatakse, et kokku viiakse ellu ligikaudu 56 projekti. Esimestel aastatel, mil
kogemusi on vähem nii elluviijal kui ka partneritel, võivad projektide mahud olla väiksemad
kui perioodi lõpuaastatel. Sellest tulenevalt on vahesihttasemeks määratud vähemalt 8 vastu
võetud projekti 2024. aastaks ning 2029. aasta tulemuseks peaks olema 56 projekti oma
tulemused saavutanud.
13 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain defineeritud kui toodete, keskkonna,
programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile
inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini.
14 Riigikantselei poolt elluviidav haldusvõimekuse meede; HTMi RITA meede, Euroopa komisjoni tehnilise abi
instrument (Technical Support Instrument (TSI)).
6
Tulemusnäitajana arvestatakse uusi kasutusele võetud lahendusi ja algatusi, mis said toetust
innovatiivse projektina (punkt 4.1.1). Projekti käigus leitud lahenduste kasutusele võtmist
hinnatakse hiljemalt üks aasta peale innovatiivse projekti toetamise lõpetamist. Sõltuvalt
projekti tulemustest otsustab innovatiivse projekti tellinud avaliku sektori asutus selle
tulemuste rakendamise üle. Teavet tulemusnäitaja kohta kogutakse järelaruandega, kus
esitatakse teave selle kohta, kas on otsustatud projekti tulemused ellu viia ja kui suures
mahus. Otsus on kinnituseks, et projekti tulemus on plaanis rakendada ning otsus peab olema
tõendatav ja tehtud vähemalt organisatsiooni juhtkonna tasemel (nt tööplaan, eelarve).
Lõpphinnangu projekti tulemusnäitaja saavutamisele annab RK.
Ilmselt kõik projektid ei lõppegi tulemusega, mida oleks võimalik ellu viia. Meetme tegevuse
hulgas on nii suurema riskitaseme ja potentsiaaliga innovatiivseid projekte kui ka projekte,
mille puhul on nt tehnoloogiline lahendus juba küpsem ja projekti käigus testitakse sobivust
avalikule sektorile ja tehakse vastavaid kohandusi. Läbikukkumine on aktsepteeritav, kuna
eksperimenteerimise põhiolemus eeldab riskide võtmist. Meetme tegevus sisaldab uusi julgeid
ideid ning erinevate lahenduste katsetamist, et jõuda nendeni, mis parimal viisil aitavad
avaliku sektori poliitikaid ellu viia. Seega võib juhtuda, et innovatiivse projekti tulemused
andsid teadmise, et selliselt ei ole mõistlik tegevust ellu viia, mistõttu seda lahendust ei
rakendata. Sellisel juhul ei arvestata seda projekti kasutusele võetuna (ei lähe
tulemusnäitajasse arvesse). Tulemusnäitajana seatakse eesmärgiks, et vähemalt 40%
projektidest (vähemalt 22) lõppevad projekti tulemuste kasutusele võtmisega.
Peatükis 5 „Rakendusüksus ja rakendusasutus“ nimetatakse meetme rakendusüksuseks Riigi
Tugiteenuste Keskus ja rakendusasutuseks RK. Rakendusüksuse ja rakendusasutuse õigused
ja kohustused tulenevad ÜSSist ning käskkirjas sätestatust.
Peatükis 6 on nimetatud elluviija ning sihtrühm.
Punktides 6.1 ja 6.2 määratakse tegevuste elluviijaks RK strateegiabüroo, kelle ülesanne on
koordineerida „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamist ja elluviimist, mistõttu mõistetakse hästi
Eesti kõige akuutsemaid probleeme ja suudetakse nõustada potentsiaalseid projektimeeskondi
ja seista selle eest, et tegevused aitaks kaasa strateegias „Eesti 2035“ nimetatud
arenguvajaduste lahendamisele.
RK valmistab ette ja viib ellu avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
projekte. Lisaks toetatakse vajalike toetavate arendustegevuste, sh analüüside tegemist ja
tööriistade väljatöötamist, mis on vajalikud avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse
võimekuse kasvuks. RK korraldab vajalikud riigihanked koostöös RTK-ga ning tehakse
koostööd Eesti parimate valdkonna ekspertide ja EASi ja KredExi ühendasutusega, kellel on
pikaajalised kogemused innovatsiooni edendavate riigihangete nõustamisel. Tekkivaid
kogemusi levitatakse õppetundide ja juhistena, mistõttu peaks laiemalt innovatsiooni toetavate
riigihangete tegemise praktika Eestis levima.
Punktides 6.3–6.5 sätestatakse meetme tegevuste sihtrühma kuuluvad avaliku sektori
asutused. Innovatsiooniprojektid pakuvad lahendusi avaliku sektori asutuste probleemidele.
Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus saab esitada RK-le taotluse innovatsiooniprojekti
elluviimiseks. Eelkõige kirjeldatakse selles faasis probleemi, mis peab tulenema „Eesti 2035“
arenguvajadustest ja lahendused olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega.
7
Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus peab aktiivselt panustama kogu innovatsiooniprojekti
protsessi jooksul.
Peatüki 7 punktis 7.1 sätestatakse tegevuste elluviimise abikõlblikkuse periood, millal võib
tegevustega alustada ning kuna tuleb lõpetada. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud ja
tasutud tegevuste abikõlblikkuse perioodil.
Punktis 7.2 on määratud meetme nr 1.1.13 tegevuste koondeelarve, milleks on 63 142 857
eurot, millest 44 200 000 eurot moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid
(70%) ja 18 942 857 eurot on riiklik kaasfinantseering (30%). Meetmel puudub
omafinantseeringu kohustus.
Esialgse eelarve prognoosi alusel läheb 88% eelarve kuludest (39 060 000 eurot EL toetus,
16 740 000 eurot riiklik kaasfinantseering, kokku 55 800 000 eurot) tegevuse avaliku sektori
innovatsiooniprojektide, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevate projektide (punkt 4.1.1)
toetamiseks. Arvesse on võetud võimalik keskmine projekti kulu, mille alusel on välja
töötatud väljundnäitaja sihttase. Projektiideede arendust, projektide ettevalmistamist ja edukat
elluviimist soodustavate ja toetavate arendustegevuste (punkt 4.1.2) eelarve on kokku
4 007 857 eurot (6% kogu eelarvest), sh 2 805 500 eurot EL toetus ja 1 202 357 eurot riiklik
kaasfinantseering. Personalikuludeks on arvestatud esialgse prognoosi alusel 2 900 000 eurot
(5% kogu eelarvest), sh 2 030 000 EL toetus ja 870 000 eurot riiklik kaasfinantseering. 15%
otsestest personalikuludest arvestatakse kaudseteks kuludeks.
Peatükis 8 „Kulude abikõlblikkus“ sätestatakse kulude loetelu, mida toetatakse. Loetelu
koostamisel on järgitud põhimõtet, et tegevuste elluviimisel on abikõlblikud kõik kulud, mis
on vajalikud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning mis vastavad
ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud tingimustele.
Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud.
Peatükis 9 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ viidatakse väljamakse aluseks olevatele
asjakohastele paragrahvidele ühendmääruses.
Punktides 9.2 ja 9.3 määratakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et
kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses
makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei
hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel ning seal tegelikke kulusid ei vaadata.
Punktis 9.4 selgitatakse, kuidas esitatakse maksetaotlusi ja kuludokumente rakendusüksusele
e-toetuse keskkonna kaudu. Tulenevalt e-toetuse keskkonna arendusest on võimalik esitada
kõiki kuluridu ka jooksvalt iga kulu tekkimise järel selleks, et kiirendada maksete tegemist.
Peatükis 10 „Elluviija kohustused“ viidatakse asjakohastele paragrahvidele ÜSSis ja ÜMis.
Punktis 10.1.3 tuuakse esile vajalikud ettevalmistused, mis on toetavate tegevuste elluviimise
eelduseks. Elluviija peab välja töötama projektide valimiseks valikuprotsessi, mis sisaldab
projektide vastavuse hindamist ja valikut. Valikuprotsessi üheks osaks on valikumetoodika
loomine, mis tugineb rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja
valikukriteeriumidele.
Peatükis 11 „Tegevuse elluviimise aruandlus ja seire“ sätestatakse aruannete esitamise kord
ja sagedus.
8
Kord aastas tuleb elluviijal esitada aastaaruanne eelneva aasta tegevuste kohta ning järgneva
aasta planeeritavate tegevuste kohta. Aastaaruanne on põhjalik ja detailne ülevaade
tegevustest, eelarvest ja näitajatest. Poolaasta aruanne sisaldab ainult lühidat ülevaadet eelarve
kasutamisest ja näitajate täitumisest. Seirearuanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu.
Peatükis 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ sätestatakse finantskorrektsiooni
tegemise tingimused juhuks, kui selgub, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude
katteks.
Peatükis 13 sätestatakse vaiete esitamise kord.
3. Riigiabi analüüs
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi
peatükk 6. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest
kriteeriumidest:
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
abimeede annab eelise abi saajale;
abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel.
Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.
Käskkirjaga reguleeritava meetme tegevusi hangitakse teadlastelt, ettevõtetelt ja teistelt
võimalikelt pakkujatelt, kes otsustavad esitada pakkumuse, omades vastava teema valdkonnas
vajalikke eksperditeadmisi ning vastates pakkumuskutses esitatud nõuetele. Meetme tegevuse
raames ei anta selles tähenduses riigiabi või vähese tähtsusega abi.
Hankija peab toetatava tegevuse elluviimisel järgima riigihangete seadust. Teadus- ja
arendusteenuste hankimisel pole hankija kohustatud rakendama riigihangete seaduses
sätestatud korda, kui täidetud on riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud
eeldused. Sellisel juhul hangib hankija teadus- ja arendusteenused järgides TAI raamistiku
punkte 32 ja 33. Eeltoodud juhul ei saa asjaomast teenust osutav ettevõtja ehk pakkuja
riigiabi. Riigihangete seaduse alusel riigihanke korraldamisel valib hankija korrektse
menetlusliigi, lähtudes riigihanke objektiks olevast asjast, teenusest või ehitustööst, selle
eeldatavast maksumusest ja riigihangete seaduses ja hankija hankekorras vastavale
riigihankele kohalduvast menetluskorrast.
Innovatsiooniprojektide riigihanke võitjad võivad olla ettevõtjad, teadusasutused,
vabaühendused vms. Juhul kui riigihanke võidab ettevõtja, on riigiabi ja vähese tähtsusega abi
andmine välistatud, kuna riigihanke läbiviimisel järgitakse läbipaistva, konkurentsil põhineva
ja mittediskrimineeriva riigihanke menetluse reegleid, mistõttu ei ole tegemist konkurentsi
moonutamisega, kuna riigihanke läbiviimine tagab, et majanduslikult kõige soodsam
pakkumus vastab turuväärtusele. Juhul, kui riigihankele laekub vaid üks pakkumine, peab
hankija olema valmis põhjendama, et riigihanke tulemus peegeldab turuhinda: a) kas
tõendades tehnilise kirjelduse objektiivsust, nii et ükski ettevõtja ei saa eelist, või b) kasutades
täiendavaid võimalusi, et kontrollida tulemuse vastavust turuhinnale.
9
Innovatsiooniprojektide riigihangete korral järgitakse Euroopa Komisjoni
innovatsioonihangete suuniste (18.6.2021, C(2021) 4320) peatükis 5 sätestatud tingimusi, mis
peavad olema täidetud, et välistada riigiabi andmine.
Projekti tulemusel tekkivate intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine sätestatakse
hankelepingus. Üldjuhul jagatakse intellektuaalomandi õigused taotleja ja pakkuja vahel
turutingimustel selliselt, et intellektuaalomandi varalised õigused jäävad pakkujale ning
taotlejal on õigus intellektuaalomandi õiguste objektiks olevat lahendust kogu õiguste
kehtivusaja jooksul piiranguta ning tasuta igal moel kasutada, muuta ja täiendada.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i,
Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes
kohaldatavad finantsreeglid.
5. Meetme tegevuste mõjud
Meetme tegevuste eesmärk on tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni võimekust ja nõudlust, mis mõjutab omakorda erasektori innovatiivsust. Seega
panustavad meetme tegevused nii „Eesti 2035“ riigivalitsemise kui ka majanduse sihti.
Toetatavad projektid panustavad nutika spetsialiseerumise valdkondade arengusse. See, kui
palju konkreetsesse nutika spetsialiseerumise valdkonda projektid panustavad, selgub meetme
rakendamise käigus. Siinkohal ei ole plaanis projekte valida selle järgi, et üks või teine nutika
spetsialiseerumise valdkond saaks teatud määral projekte, pigem lähtutakse vajadustest ja
avaliku sektori asutuste valmidusest nendega tegeleda.
Meetme tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on
uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna avaliku sektori innovatsiooniprojektide
elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektorile. See suurendab erasektori võimekust
uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate
konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojekti raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate,
teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute
koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovatiivsus omakorda toetab majanduse sihi
indikaatori – tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest – saavutamist.
Meetme tegevused panustavad oluliselt ka „Eesti 2035“ riigivalitsemise strateegilise sihi
„Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ komponenti „Eesti on
uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik“, kuna meede aitab
otseselt kaasa avalikus sektoris uute lahenduste väljatöötamisele ja kasutusele võtmisele, mille
tulemusena muutub avalik sektor tõhusamaks, teenused kvaliteetsemaks ja inimestele
paremini kättesaadavamaks. Avaliku sektori teenuste parem kättesaadavus aitab saavutada
regionaalse arengu eesmärke, kuna avaliku sektori innovatsiooniprojektide elluviimisel
saavad projekti taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksused ja asutused (edaspidi KOVid),
10
kelle projektid panustavad kohaliku elu arendamisse ning mis omakorda peaks suurendama
elanike rahulolu KOV teenustega. Seetõttu võib hinnata, et meetme tegevused panustavad
„Eesti 2035“ vajalike muutuste näitajasse „KOV teenustega rahulolu“.
Täpsed andmed KOVide innovatiivsusest ning oskuste kohta innovatsiooni ellu rakendada
puuduvad. Kuna KOVid on ühed esmased avaliku teenuse pakkujad, siis kindlasti peaks
sellele tähelepanu pöörama ja on oluline, et KOVid oleksid huvitatud uute lahenduste
leidmisest. Seda eelkõige sellepärast, et innovaatilised lahendused väga suure tõenäosusega
parendavad avalikku teenust ning selle tulemusel paraneb ka kuluefektiivsus (Walker 2006) 15.
Põgusat ülevaadet KOVide innovaatiliste lahenduste otsimisest annavad RK
innovatsioonitiimi ellu viidud innoprogrammide ja innosprintide tulemused, kus on
hinnanguliselt 53 sprindiprojektist 26% ja 27 programmiprojektist 44% aidanud panustada
suuremal või väiksemal määral KOVidega seotud probleemide lahendamisse. Kuna KOVid
peavad vajalikke tooteid ja teenuseid hankima, siis on võimalik saada ülevaade riigihangete
registris läbiviidud riigihangete kohta, millele on lisatud märge riigihankes kasutatud
innovaatiliste aspektide kohta. 2020.–2022. aastal läbiviidud riigihangetest on kasutatud
innovaatilisi aspekte kokku 39 riigihanke puhul, millest 6 riigihanget on alustanud või
teostanud kohaliku omavalitsuse asutus või üksus16. Küll tuleb kriitiliselt hinnata, mis on need
innovaatilised aspektid, mida hankija on silmas pidanud.
Kuna meetme tegevusi hangib RK koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega, siis seeläbi võtab
vastutuse innovatsiooni hankimise eest RK. See on oluline toetav tegur nii KOVide kui ka
teiste avaliku sektori innovatsiooniprojektide elluviimisel, kui need projektid läbivad
valikuprotsessi ja saavad meetmest toetatud. Selleks, et KOVid teaksid meetme võimalustest,
osaleb RK piirkondlikel välisvahendite infopäevadel ning korraldab ise teavitusüritusi. Lisaks
on oluliseks koostööpartneriks Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes aitab KOVidel arendada
meetme jaoks sobilikke projektiideid.
Meetme tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkidesse, kuna suure
tõenäosusega sisaldab enamik innovatsiooniprojekte teenuste, toodete, protsesside
tõhustamist, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid
lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Panus tekib ka nutika spetsialiseerumise
valdkondade kaudu, millest mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike
ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt
keskkonnahoiu eesmärke. Projektide valikul on vaja hinnata nii vastavust nutika
spetsialiseerumise valdkondadele kui ka osa projekti suunatust vähese CO2-heitega majanduse
edendamisele ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“
aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“.
Meetme tegevuste eesmärgiga ei ole otsest puutumust soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete
võimaluste loomise ja ligipääsetavuse tagamisel. Küll hinnatakse kõiki laekuvaid projekte
täpsemalt, et tuvastada võimalik puutumus projekti tasandil ning tagada see, et projekt ei
läheks vastuollu soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega, soolise aspekti arvestamise ning
sooküsimuste lõimimisega. Võimaliku puutumuse hindamiseks on lisatud projektide vastavus-
ja valikukriteeriumidesse täpsustavad kriteeriumid, mis suunavad seda hindama.
15 Waikaer, M.R. (2006). Innovaton sype and罧 d罧tfuston: An emptrtcai anaiysts of iocai governmens. Pubitc
Ad罧mtntssraton, Voi. 84, No. 2, (311–335).
16 Pärtng sehsud罧 rttgthangese regtssrtss 26.08.2022 setsuga.
11
Kaudsemalt võivad tegevused toetada kõiki „Eesti 2035“ sihte, kuna innovatsiooniprojektid
võivad pakkuda lahendusi kõigile Eesti arenguvajadustele, kui lahendused on nutika
spetsialiseerumise valdkondades. Seda, kas ja kuidas projektid seostuvad otseselt „Eesti
2035“ arenguvajadustega, hinnatakse projektide valikul. Projektide valikul hinnatakse, mil
määral lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise
arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide elluviimist ja aidatakse neile kaasa ning on
puutumus horisontaalsete põhimõtete (keskkonnahoid, kliima, sooline võrdõiguslikkus,
võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng) eesmärkidega ja panustatakse seeläbi
„Eesti 2035“ näitajatesse.
6. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja
rakendamise eeldatavad tulud
Meetme rakendamiseks viiakse ellu toetuse andmise tingimuste punktis 4.1 nimetatud
tegevusi. Projekti tegevuste hankimisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatust.
Riigihankeid viib üldiselt läbi Riigi Tugiteenuste Keskus, välja arvatud juhul, kui RK otsustab
riigihanke ise läbi viia.
Meetme rakendamiseks vajalikest kuludest moodustavad 70% Euroopa Regionaalfondi
vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering. Elluviijale ei teki käskkirja rakendamise tulemusel
tulusid.
7. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub siis, kui riigisekretär on selle allkirjastanud ning 2021–2027 perioodi
rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Huvirühmade kaasamine on toimunud 2021. ja 2022. aastal konsultatsioonide näol. Meetme
loomise plaane on arutatud ministeeriumide asekantslerite, teadusnõunike ja teiste huvilistega
avalikus sektoris ja ülikoolides. Tihedamalt on koostööd tehtud Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi,
Eesti Teadusagentuuri, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja KredExi ühendasutusega.
Allasutustest on kohtumised toimunud nt Transpordiameti, Päästeameti, Politsei- ja
Piirivalveameti, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Maksu- ja Tolliameti ja Tervisekassa
töötajatega. Veel on konsulteeritud Tartu Ülikooli, Taltechi, Eesti Tööandjate Keskliidu,
Start-Up Estonia ning koostööplatvormi „Rohetiiger“ esindajatega.
12
Ministeeriumid
Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie: 18.10.2022
Riigi Tugiteenuste Keskus nr 7-2/22-02058-1
Toetuse andmise tingimused avaliku
sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks
Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks riigisekretäri käskkirja
"Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks" eelnõu ja
seletuskirja. Ootame teie kooskõlastusi hiljemalt 28. oktoobriks 2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Laura Viilup 5563 5717
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: RK/22-1223 - Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks
Kooskõlastamine algatati 18.10.2022 10:46
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.11.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4066cd09-d275-457d-9253-994a61466c25
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4066cd09-d275-457d-9253-994a61466c25?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main