Kiri

4592955 10795 VILJANDIMAA HARIDUSTÖÖTAJATE LIIT -514350 196215 0 0 Eesti Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Kultuuriministeerium Viljandi Linnavalitsus Viljandimaa Omavalitsuste Liit Riigikogu Kultuurikomisjon Eesti Haridustöötajate Liit HUVIHARIDUSEST ÕPETAJA VAATES 10.10.2022 Meil, Viljandi huvihariduse õpetajail, on hea meel tõdeda, et valitsus pakub üldhariduse õpetajate palgatõusuks 23,9% ning õpetajate töötasu alammäär saab järgmisest aastast olema 1749 eurot. Üldhariduskoolidele lisaks on Eestis terve hulk huvikoole. Tahame kõneleda sellest, kuidas on asjad huvihariduses õpetaja poolt vaadatuna. Toetume oma töökogemustele Viljandi huvikoolis, muusikakoolis ja kunstikoolis. Tegelikult meid ju sageli õpetajateks ei nimetatagi. Siis kui haridusteemalised debatid taas lahvatavad, oleme kas noorsoo- või kultuuritöötajad. Nii on meist mugav mööda vaadata, sest raha ju, teadagi, ei ole! Eriti omavalitsustel. Ometi on nii, et kuniks Eestis on huvikoole, töötavad neis koolides siiski õpetajad, mitte noorsoo- või kultuuritöötajad. Huvihariduse kättesaadavus igale lapsele igas Eesti omavalitsuses sõltub olulisel määral ka professionaalsete õpetajate olemasolust. Kui kõneleme huvikoolidest, siis eeldame, et sarnaselt mistahes koolile peaks seal antav haridus olema süsteemne ja pädev. Nii see enamasti veel ongi: huvihariduslik õpe toetub tippspetsialistide koostööle laste ja noortega. Räägime murelikult, et ei jätku inimesi, kes tahaksid õpetada üldhariduskoolides. Kui kauaks jätkub õpetajaid huviharidusse? -618490 1061085 0 0 Kuivõrd muusika- või kunstikoolide õppe üks suundadest keskendub ka noore inimese eelprofessionaalsele ettevalmistusele tulevase muusiku või kunstnikuna, peaks ka õpetaja pidevalt hoolitsema oma võimekuse eest interpreedi või tegevkunstnikuna. Huvikoolidel ei ole riiklikult kehtivaid õppekavasid või õpikuid. Küllap on see hea, sest nii saab iga huvikool vastavalt võimalustele ja vajadustele kujundada oma näo. Ühtlasi tähendab see, et iga õpetaja peaks panustama kooli arengusse, osalema kooli arengu- ja õppekava väljatöötamisel, kooli esindavate ettevõtmiste organiseerimisel ning läbiviimisel jne. Loomulikult kuulub töökavade kirjutamine ja igapäevane tunniettevalmistus õpetaja töökohustuste hulka. Kontakttundidele lisanduv üldtööaeg jääb reeglina napiks selleks, et kõiki tööülesandeid edukalt täita. Pealegi võib üldtööaja tunnitasu olla madalam kontakttunni omast. Hea huvikool paistab silma, on linnapildis nähtav ja omavalitsusele kasulik. Huvikooli õpetaja korraldab kontserte või näitusi, osaleb koos õpilastega konkurssidel ja dekoreerib avalikel üritustel kas linnaruumi või interjööre, korraldab õpitubasid jne. Sageli täidetakse selliseid töökohustusi nädalavahetustel. Reeglina katab lisatasuna makstav kompensatsioon tööülesande täitmiseks kulunud aega vaid osaliselt. Kas see on normaalne, et väga hea õpetaja peabki kogu aeg tegema väga palju tasustamata tööd? Täiskoormuse tunnimäär Viljandi huvikoolides on erinev. Muusikakoolis on täiskoormusega töötamiseks vajalik anda 28 kontakttundi nädalas, kunsti- ja huvikoolis on täiskoormus 22 tundi nädalas. Muusikakooli õpetajate hinnangul on nende täiskoormus ebanormaalselt suur. Kunsti- ja huvikoolis napib õpilasi selleks, et kõik õpetajad täiskoormusega rakendust leiaksid. Osakoormusega töötades võib huvikooli õpetaja palk olla võrdne töötasu alammääraga või jääda sellest ka allapoole. Reaalselt tööülesannete täitmisele kuluv aeg aga ületab enamasti lepingulisas toodud osakoormuse, mis arvestatakse õpetaja kontakttundide ja sellele vastava üldtööaja järgi. Väljapääs oleks ilmselt nii palgamäära kui tunnitasu otsustavas tõstmises, aga ka õpetaja töökoormuse ja ülesannete kaardistamises ja lepingulises fikseerimises. -624840 3442335 0 0 Sarnaselt koormustega erinevad Viljandi kunstikoolis, huvikoolis ja muusikakoolis ka õpetajate palgad. Kunstikoolis on täiskohaga töötava õpetaja palgamäär 945 eurot, huvikoolis 1000-1100 eurot, muusikakoolis (28 kontakttundi nädalas!) 1100-1336 eurot. Huvi- ja muusikakoolis võetakse arvesse ka õpetaja haridustaset ja töökogemusi, kunstikoolis makstakse võrdset palka otse koolipingist tulnud noorele ja magistrikraadiga kogenud õpetajale. Üldharidusõpetaja jaoks praegu kehtiva miinimumpalgani, 1412 eurot, ei küüni ükski nimetatud numbreist. Võrdluseks olgu toodud ka Viljandi maakonna keskmine palk, mis on 1404 eurot. Lõviosa õpetajaist teenib äraelamiseks vajaliku sissetuleku kas erinevates koolides tunde andes (näiteks üldhariduskool päeval, huvikool õhtul, kusjuures üldhariduskoolis saab õpetaja sisuliselt sarnase töö eest, mida ta huvikooliski teeb, oluliselt rohkem palka) või isegi erinevates ametites töötades. Miks on huvihariduse õpetaja töötasu nii madal, et naljalt muud võimalust, kui mitmel kohal töötamine, tal polegi? Kuidas jaksab õpetaja sel juhul panustada energiat ja aega oma kooli arengusse või eluliselt vajalikku enesetäiendusse, mis õpetaja ametiga paratamatult kaasneb? Huvihariduse rahastus tervikuna sõltub omavalitsuse rahakotist. See raha, mida riik omavalitsustele huvihariduse tarvis jagas ja mis eelmise haridus- ja teadusministri Liina Kersna ajal kärbitud sai, ei olnud ette nähtud õpetajate palgatõusuks või huvikooli majanduskulude katteks. Eeskätt oli see uute projektide käivitamiseks ja huvihariduse atraktiivsuse suurendamiseks mõeldud toetus. Kas olukord, et riik jätab huvihariduse tähelepanuta, on normaalne, arvestades tõsiasja, et huvihariduse laiem eesmärk on kultuuriteadliku isiksuse kasvatamine? Kas kultuuri jätkusuutlikkus pole mitte riikliku tähtsusega küsimus? Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et meil on palju küsimusi ja vähe vastuseid. Huvihariduse õpetajaskond vananeb sarnaselt üldhariduse õpetajaskonnaga. Noored, kes ajutiselt huvihariduses õpetajana töötades õpingute toetuseks raha teenivad, ei jää seda tööd tavaliselt kuigi kauaks tegema. Kui huvikooli õpetaja töötab täiskoormusega, siis tähendab see paratamatut hinnaalandust tunnikvaliteedi osas, sest vajalikuks enesetäienduseks, õppematerjalide otsimiseks ja tunni ettevalmistuseks jääv aeg on liiga napp. Osakoormusega töötamisel on ots-otsaga toimetulek aga järjest raskem. Selline on huvihariduse õpetaja olukord Viljandis ja karta on, et ka paljudes teistes linnades ja omavalitsustes üle Eesti. Kõike ülalöeldut arvesse võttes leiame, et huvihariduse püsimiseks ja arenguks vajame: 1. Huvihariduse õpetaja palgamäära tõstmist sarnaselt üldharidusõpetajate palgamääraga. 2. Riiklikku toetust omavalitsustele huvihariduse õpetajate palgamäära suurendamiseks. 2. Huvikoolide õpetajate palgamäärade ühtlustamist, huvihariduse arengut tagava strateegia väljatöötamist nii Viljandis kui Eestis tervikuna.. 3. Õpetaja karjäärimudeli väljatöötamist ja kehtima hakkamist huvihariduses. 4. Mõistlikku kontakttundide arvu täiskoormusena huvihariduses, mis võimaldab õpetajale 35-tunnises töönädalas leida aega nii enesetäienduseks, tundide ettevalmistuseks kui kooli arendustegevuse ja esitlusega seotud ülesannete täitmiseks. 5. Lepingulist töökohustuste fikseerimist. Õiglast ja läbipaistvat süsteemi lisatasude maksmisel. 6. Huvikooli kollektiivi ja hoolekogu otsustusjõulist kaasarääkimist huvikooli direktori ametisse määramisel. 7. Sisulist ja tõhusat koostööd koolipere, kooli hoolekogu ja lastevanemate, omavalitsuste, kultuuri- ja haridusministeeriumi töötajate vahel. -646430 236855 0 0 Seda, et me huviharidust hädasti vajame, on kriisiajad selgelt näidanud. Kõiki neid põhjusi, miks huviharidus oluline on, ei ole siinkohal tarvis korrata, sellest on avalikult päris palju räägitud. Huvihariduse võimalikkusest on räägitud palju vähem. Viljandi Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Rita Kadaja Viljandi Huvikoolide usaldusisik Leanika Mändmaa-Orasmaa -561340 5861685 0 0