Kiri

Piret Hartman Kultuuriministeerium kultuuriminister 31.10.2022 nr 1-7/105-1 Ettepanek määruste avamiseks Lugupeetud kultuuriminister Eesti Rahvakultuuri Keskus teeb Kultuuriministeeriumile ettepaneku avada muutmiseks alljärgnevad määrused: 1. Kultuuriministri 13.02.2019 määrus nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ Põhjendus: Partnerorganisatsioonide selgema ja läbipaistvama rahastusmudeli loomine tuginedes 2022.a läbiviidud siseauditis väljatoodud tähelepanekutele ja ettepanekutele. Lisaks soovib Eesti Rahvakultuuri Keskus Kultuuriministeeriumi selgemat seisukohta keskseltside rollist oma valdkondade arendajatena ja huvikaitse organisatsioonidena (vt lisa). 2. Kultuuriministri 31.12.2018 määrus nr 22 „ Regionaalse kultuuritegevuse toetamise tingimused ja kord“ Põhjendus: 2022.a jaanuaris jõustus hasartmängumaksu seaduse muudatus, kus seotakse taotlusvooru eelarve lahti hasartmängumaksu laekumisest, seega vajab muutmist määruse § 6 lõikes 2 toodud säte, et taotlusvoorude eelarve suurus sõltub hasartmängumaksu laekumisest riigieelarvesse https://www.riigiteataja.ee/akt/107122021002. Lisaks soovib Eesti Rahvakultuuri Keskus eelpool nimetatud määruse avamise käigus läbi/üle vaadata järgmiste §-de sõnastusi/selgitusi/üheselt mõistetavusi: 1) § 2 lg 1 toetusmeetme eesmärk; 2) § 3 lg 1 toetatavad tegevused, lg 3 eelarve täpsustamine; 3) § 6 lg 1 eelarve, lg 2 taotlusvoorude hulk; 4) § 8 lg 3 mitteabikõlblikud kulud; 5) § 9 lg 3 abikõlblikkuse periood IV taotlusvooru puhul; 6) § 10 lg 2 mitterahaline oma- ja kaasfinantseering; 7) § 12 lg 1 komisjoni moodustamine; 8) § 18 lg 2 ettemaks vajaks täpsustamist; 9) § 21 punkt 14 täpsustada logo kasutamist. Leola 15a, 71020 Viljandi Telefon: 600 9291 Registrinumber: 70001024 [email protected] www.rahvakultuur.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Vister direktor Lisa: Rahvakultuuri valdkonna keskseltsid ja nende tegevuse rahastamine.pdf -2-  Rahvakultuuri valdkonna keskseltsid ja nende tegevuse rahastamine Riigi, st Kultuuriministeeriumi, ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Kultuuriministeerium eraldi rahvakultuuri valdkondlikku arengukava koostanud ei ole. Kultuuriministeeriumi dokumendis „Kultuuriprogramm 2021-2024“1 on punktis 2.4. välja toodud rahvakultuuripoliitika kujundamise ja rakendamise eesmärgina tulemus, et rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning jätkusuutlik. Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. Kultuuriministeerium on loonud kogukondade toetuseks toetusmeetmed, mida praegu on seitse. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Rahvakultuuri valdkonna toetajad on ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud ekspertgrupid. Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). Kultuuriministeeriumi2 (edaspidi KuM) kodulehel on toodud rahvakultuuri valdkonna üldinfo ja statistika: Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui rahvariiete kandmise traditsioon. Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist. Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu järgi on alaliselt tegutsevates kollektiivides harrastajaid üle 87 000. Harrastajad tegutsevad ligikaudu 2800 asutuses või organisatsioonis ja neil on üle 4700 juhendaja. Koorilauluharrastajaid on Eestis ligi 40 000 inimest. Eestis tegutseb suurusjärgus 450 rahvamaja (kultuurikeskust, seltsi- või külamaja). KuMi tähtsamad partnerid on: - Eesti Rahvakultuuri Keskus3, riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, korraldab koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuse (edaspidi ERK) heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). ERK olulisemad ülesanded:  pidada rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu; 1 file://kumfailid.intra.rmv/kasutajad/reet.maks/personal/Downloads/Kultuuriprogramm_2021_2024.pdf 2 https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/rahvakultuur 3 https://rahvakultuur.ee/   hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut, võttes aluseks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, millega Eesti ühines 2006. aastal;  korraldada rahvakultuuri toetusprogrammide taotlusvoore, mida rahastab Kultuuriministeerium;  korraldada koolitusi ja kursusi rahvakultuuri vallas. - Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, mille ülesanne on korraldada nii üld- kui noorte laulu- ja tantsupidusid. Sihtasutus korraldab laulu- ja tantsupeo ettevalmistuses osalevate kollektiividele toetuste jagamist, mida rahastab Kultuuriministeerium. - Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN), mis on Kultuuriministeeriumi juurde 1997. aastal loodud nõuandev organ, mis tegutseb praeguseni. Nõukotta kuuluvad kõigi maavalitsuste kultuuriametnikud ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad. ERKPNi tööd koordineerib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Nõukoja liikmed teevad ministeeriumi nõunikega koostööd maakondi puudutavatel teemadel. - Vaimse kultuuripärandi nõukogu (VKPN), mis on Kultuuriministeeriumi juurde 2009. aastal loodud ekspertide kogu. Nõukogu peaülesanded on töötada välja vaimse kultuuripärandi tegevussuunad ja kaitsemeetmed, esitada vastavad ettepanekud Kultuuriministeeriumile ning kinnitada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sinna esitatud kultuuriväärtustega. - MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on kogu riigis tegutsev mittetulundusühing, mis levitab elavat pärimusmuusikat ja toetab erialast huviharidust. Tegu on Eesti muusikakoolide, kodanikeühenduste, pärimusmuusika ansamblite, folkloorirühmade, üksikpillimeeste ja pärimusmuusika harrastajate partneri ja teabekeskusega. Keskuse juurde on loodud ka vabahariduskool August Pulsti õpistu ja pärimusmuusika teabekogu. Kultuuriministeerium eraldab pärimusmuusika keskusele tegevustoetust. -Rahvakultuuri keskseltsid Rahvakultuuri keskseltside põhiülesanne on arendada valdkondlikku loomingulist harrastustegevust. Seltsid tegutsevad mittetulundusühingust katusorganisatsioonidena. Seltsid tellivad sageli uut loomingut, korraldavad üleriigilisi ja rahvusvahelisi valdkondlikke sündmusi eri vanuseastmetele, teevad koolitusi ning annavad välja kutsetunnistusi. Kultuuriministeerium eraldab rahvakultuuri keskseltsidele igal aastal tegevustoetust, et seltsid saaksid ellu viia oma arengukavast lähtuvat tegevuskava. Rahvakultuuri keskseltsid on Kultuuriministeeriumi kodulehe andmetel:  Eesti Kooriühing  Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts  Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu  Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit  Eesti Harrastusteatrite Liit  Eesti Kultuuriseltside Ühendus KuM on eraldanud nimetatud keskseltsidele tegevustoetust otse (nt Eesti Rahvamajade Ühingule 2016. a-l) ja ERK kaudu ning taotlusvoorude kaudu projektitoetust. Tegevustoetust saanud Eesti Rahvamajade Ühingut ei ole nimetatud kodulehel toodud keskseltside nimekirjas. KuM on rahvakultuuri valdkonna keskseltsidele tegevustoetuse eraldamise delegeerinud ERK-le. ERK on defineerinud keskseltsi mõiste, sõnastanud põhiülesanded ning korraldanud keskseltside nõuetele vastavuse tagamiseks nende perioodilise hindamise: Rahvakultuuri keskselts on üle-eestilist liikmeskonda ja võrgustikku omav avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik ühendus, kelle tegevus põhineb pärimuskultuuril ning rahvuslikel traditsioonidel (koori-, puhkpilli-, rahvamuusika, rahvatants, folkloor, käsitöö ja näitemäng) arengu- ja tegevuskavade alusel. Keskseltsi tegevus ühendab sarnase huvitegevusega tegelevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Lisaks liikmeskonnale teeb koostööd valdkonna kõigi esindajatega ning teiste riikide sarnaste organisatsioonidega. Rahvakultuuri keskseltside põhitöö on arendada valdkondlikku loomingulist harrastustegevust. Seltsid tegutsevad mittetulundusühingust katusorganisatsioonidena. Seltsid tellivad sageli uut loomingut, korraldavad üleriigilisi ja rahvusvahelisi valdkondlikke sündmusi eri vanuseastmetele, teevad koolitusi ning annavad välja kutsetunnistusi. Kultuuriministeerium eraldab ERK kaudu keskseltsidele igal aastal tegevustoetust, et seltsid saaksid ellu viia oma arengukavast lähtuvat tegevuskava. Avalikku taotlusvooru keskseltside tegevustoetuse taotlemiseks ei avata, eraldatud toetuse-summasid ei avalikustata. ERK on määranud keskseltsi nõuetele vastavaks alljärgnevad:  Eesti Kooriühing  Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts  Eesti Folkloorinõukogu  Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit  Eesti Harrastusteatrite Liit  Eesti Kultuuriseltside Ühendus  Eesti Rahvamajade Ühing Võrreldes Kultuuriministeeriumi kodulehel loetletud keskseltsidega on lisandunud Eesti Rahvamajade Ühing. Keskseltsidele tegevustoetuse eraldamise ettepaneku teeb programmi komisjon, kelle ülesanneteks on toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamine ning ERK direktorile toetuse jaotamise ettepanekute tegemine, samuti muude programmist tulenevate kohustuste täitmine. Komisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik. ERK on korraldanud keskseltside tegevusele hinnangu andmise (direktori käskkirjaga kinnitatud 07.11.2014 nr 1.1-1/96 „Rahvakultuuri keskseltside tegevuse hindamise kord“4). Hindamiseks kogutakse teavet organisatsiooni arengu/tegevuse kohta, analüüstakse seda ja antakse tagasisidet, mis on aluseks organisatsiooni arengu/tegevuse edasisele kavandamisele. Hindamise eesmärgiks on toetada ja motiveerida keskseltsi arengut, anda alus keskseltsi riigitoetuse suuruse otsustamiseks ning anda tagasisidet keskseltsi tegevuse kohta. Hindamine viiakse läbi vähemalt üks kord aastas, mille tulemusi ei ole keskseltsidele toetuste eraldamisel rakendatud. Toetusmeetme määruse „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“5 (edaspidi partnerorganisatsioonide või keskseltside määrus) § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk kaasata rahvakultuuri valdkonda hõlmavaid partnerorganisatsioone kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada partnerorganisatsioonide kaudu rahvakultuuri valdkonda (vt täpsemalt määrusest). Rahvakultuuri partnerorganisatsioon on üle-eestilist liikmeskonda ja võrgustikku omav avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik ühendus, kelle tegevus põhineb pärimuskultuuril 4 https://rahvakultuur.ee/wp- content/uploads/2020/03/3554_19420_1631_Rahvakultuuri_keskseltside_hindamise_kord.pdf 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/115022019005 ning rahvuslikel traditsioonidel (koori-, puhkpilli-, rahvamuusika, rahvatants, folkloor, käsitöö ja näitemäng) arengu- ja tegevuskavade alusel. 2022.a läbiviidud siseauditi aruandes on välja toodud siseaudiitori tähelepanekud: Riigikontroll tõi oma 2013 läbi viidud auditis „Kultuuri rahastamise eriaruanne“ välja6, et:  toimiv rahastamissüsteem kultuurivaldkonnas ei ole otstarbekas ega säästlik, kuna sama sihtrühma, tegevuse või projekti toetamise otsuseid teevad mitmed asutused. Tervikuna ei teki sellisest korraldusest raha juurde, vaid põhjustab märkimisväärseid kulusid ja halduskoormust nii taotlejatele kui ka taotluste menetlejatele. Ühe projekti või tegevuse rahastamine mitmest allikast muudab raha kasutamise kontrollimise keeruliseks ja töömahukaks.  Riigikontrolli hinnangul aitaks rahastamise süsteemi edasisele korrastamisele kaasa erinevate rahajagajate rollide selgem piiritlemine. Rahastamise kriteeriumid tuleb leppida kokku ja avalikustada ning kultuuri rahastamine siduda riigi selgete ootustega. Praxise 2018. a läbi viidud Kultuurkapitali (edaspidi KULKA) rahastamise analüüsis7 on välja toodud, et nii riik kui KULKA finantseerivad sarnaseid tegevusi. Rahvakultuuri valdkonnas on nii riik kui ka KULKA tegevustoetuse andjaks partnerorganisatsioonidele (ehk nn keskseltsidele), samuti annavad mõlemad välja stipendiume ja preemiaid. Selget rollijaotust KuMi ja KULKA rahastamisprioriteetide vahel ei ole, st:  rahvakultuuri keskseltsidele eraldatakse jätkuvalt toetusi erinevatest asutustest, sh tegevustoetust nii KuMi partnerorganisatsioonide toetamise voorust kui KULKA rahvakultuuri sihtkapitalist. Toetuste valimi testimisel ilmnes, et enamik Keskusest tegevustoetust saavad partnerorganisatsioonid saavad iga-aastaselt kindlas summas (17000 eur, Eesti Kultuuriseltside Ühendus 16 000 eur) tegevustoetust ka KULKAst v.a Eesti Rahvamajade Ühing;  Lisaks tegevustoetusele saavad keskseltsid erinevate projektide jaoks projektitoetusi KuMist, KULKAst, KOVidest ja muudest asutustest;  topeltfinantseerimise risk esineb ka regionaalse kultuuritegevuse taotlusvoorus. Taotlejad, kes sellest taotlusvoorust toetust saavad, võivad taotleda toetust samale projektile ka teistest asutustest – nii KULKAst, INSAst, KOVidest ning ka Keskuse teistest taotlusvoorudest;  taotlusvooru koordinaator vaatab küll läbi kõik toetuse kasutamise aruanded, kuid topeltfinantseerimise võimalust kontrollib vaid sellisel juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus, nt kui eelarve ei ole tasakaalus ning projektile on toetust küsitud ka KULKAst;  puudub võimalus automaatselt kontrollida topeltrahastamist kuna asutused kasutatavad erinevaid infosüsteeme ning puudub õigus küsida nt KULKAst välja taotlejaga seotud dokumente. Kui ilmneb vajadus kontrollida, kas taotleja on samadele kuludele küsinud toetust mitmest kohast, küsib ERK koordinaator vastavad kuludokumendid välja taotlejalt endalt. Kriitiliste tähelepanekutena tõi audiitor oma aruandes välja järgised aspektid: 1. Keskuse ja KULKA paralleelne tegevustoetuse eraldamine rahvakultuuri partnerorganisatsioonidele kui ka projektide toetamine regionaalse kultuuritegevuse 6 Riigikontrolli aruanne, lk 1-2 7 Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs, 2018. a  taotlusvoorust ning sihtkapitalidest on koormav nii asutustele kui taotlejale ning ei ole mõistlik ega optimaalne; 2. Topeltrahastamise kontroll ei ole automaatselt võimalik, kuna kasutatakse erinevaid ISe ning puudub ka õiguslik alus kuludokumente KULKAlt välja küsida. Riskina näeb audiitor asjaolu, et topeltrahastamise risk on realiseerunud, taotleja ning asutuste jaoks ebamõistlikult koormav ning läbipaistmatu riigiraha eraldamine. Audiitori soovitus Kultuuriministeeriumile s.h ERK-le: Jõuda KULKAga kokkuleppele eesmärgiga tuua KULKA eraldatav tegevustoetus keskseltsidele ERK partnerorganisatsioonide vooru ning viia regionaalse kultuuritegevuse toetamise eelarve (hasartmängumaksust) üle KULKA sihtkapitalidesse. Tingimus, et regionaalse kultuuritegevuse määruses toodud eesmärgid täidetakse ka siis kui toetusi annab välja KULKA. Tulemusena väheneb riigiasutuste ja taotlejate halduskoormus ning toetuste eraldamise protsess muutub optimaalsemaks. Kord aastas hindab ERK direktori moodustatud 7-liikmeline komisjon partnerorganisatsioonide taotlusi määruses fikseeritud 11 kriteeriumi alusel ning teeb ERK direktorile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmiseks. Komisjon lähtub oma töös keskseltside määrusest, ERK riigisisese toetuse eraldamise komisjoni töökorrast, rahvakultuuri keskseltside tegevuse hindamise korrast8 ja komisjoni liikme heast tavast9. Komisjoni hindamismeetod: 1. eelhindamine: hindaja tutvub tähtajaks esitatud aruandega, mille põhjal valmistab ette küsimused järelhindamiseks; 2. järelhindamine: lõppenud perioodi aruande ja uue perioodi tegevuste/eelarve kaitsmine, kus organisatsiooni esindaja(d) vastab suuliselt hindajate küsimustele. Hindamise tulemusena aktsepteeritakse eelmise aasta aruanne; antakse hinnang organisatsiooni aasta jooksul tehtud tööle; antakse soovitusi edaspidiseks; tehakse ettepanek toetuse andjale jooksva aasta tegevustoetuse jaotamiseks. 2022.a läbiviidud auditi käigus testis audiitor kõiki 2020. ja 2021. a partnerorganisatsioonide taotlusvooru taotlejate poolt esitatud taotlusi (kokku 15 taotlust) ning nende vastavust õigusaktide nõuetele. Selgus, et: a) vastavuskontroll  enne taotluste hindamist komisjonis viib toetusmeetme koordinaator läbi vastavuskontrolli. Audiitorile kättesaadavates dokumentides ei ole kirjeldatud, mis sätetele vastavust koordinaator hindab. Intervjuudest ilmnes, et praktikas hindab koordinaator peamiselt, kas määruse § 4 ja § 5 nõuded taotlejale ja taotlusele on täidetud, sh kas kõik asjakohased dokumendid on lisatud;  keskseltside määruse § 3 lg 2 ja 3 kohaselt ei anta toetust tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist. Toetuste testimisel ilmnes, et ühel juhul sai taotleja toetust tegevusele, mis oli juba enne taotluse esitamist ellu viidud. Nimelt 2020. a küsiti Eesti Kooriühingu poolt toetust mh aastagala korraldamiseks (7500 eur), mis toimus 26.01.2020. Taotlus esitati 28.01.2020. Esitatud toetuse kasutamise aruandest selgus, et seda kulu toetusest ei kompenseeritud. Audiitor on arvamusel, 8 Rahvakultuuri Keskseltside tegevuse hindamise kord, kinnitatud direktori 07.11.2014 kk-ga nr 1.1-1/96 9 Komisjoni liikme hea tava, kinnitatud direktori 02.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/59  et vastavuskontroll peab tuvastama mitteabikõlbuliku kulu taotluse kontrollimise faasis ning vajadusel tuleks taotlust parandada; Määruse § 4 lg 2 p 1 järgi peab taotleja olema tegutsenud põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt 10 viimast aastat enne taotluse esitamist. Fikseeritud nõue võib pärssida katusorganisatsioonide järelkasvu võimalusi. b) taotluste hindamine komisjonis:  pärast eelmise perioodi aruannete läbivaatamist ja partnerorganisatsioonide esindajatega vestlemist (nn eelhindamine) täidavad hindamiskomisjoni liikmed hindamislehe Vorm 1 (11 hindamiskriteeriumit, hindaja antud skoor ja selgitused). Nende põhjal koondab koordinaator hinnangud kokku Vormile 2 (koond hindajate selgitustest taotleja kohta). Numbriline koondhinnang tegevuste lõikes kantakse Vormile 3. Seejärel tuleb komisjon uuesti kokku ja hakkab koordinaatori poolt koondatud hinnangute põhjal koostama koondhinnangut ehk nn tagasiside lehte partnerorganisatsioonile (Vorm 5), mille lõppsõnastus on konsensuse alusel vormistatud. Vorm 4 on lõplik numbriline hinnang partnerorganisatsioonile ja ettepanek toetussumma kohta;  aruanded on esitatud tähtaegselt, va Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Rahvamajade Ühing, kes esitasid 2020. a oma aruande vastavalt päev ja 3 päeva hiljem);  ERK sisemises regulatsioonis ei ole kirjeldatud, mida määruses fikseeritud 11 hindamiskriteeriumi puhul sisuliselt hinnatakse. Määruse seletuskirjas on küll kriteeriumid lahti mõtestatud, kuid see dokument ei ole hindamiskomisjoni liikmete töövahendiks.  määruses (§ 12 lg 3 p 1) on hindamiskriteerium 1 arengukava eesmärkide ja viimase aasta tegevuste vastavus toetuse eesmärgile. Komisjoni töökorrast ja hindamislehtedelt selgub aga, et sellist hindamiskriteeriumi ei hinnata. Hinnatakse organisatsiooni sisulise tegevuse vastavust põhikirjas ja arengukavas seatud eesmärkidele;  keskseltside määruses on hindamiskriteerium 4 partnerorganisatsiooniline suutlikkus. Keskuse sisemises hindamise korras selline kriteerium puudub - hinnatakse vajalikkust valdkonnale katusorganisatsioonina ning organisatsiooni jätkusuutlikkust. Toetusmeetme määruse seletuskirjas on toodud, et suutlikkuse all hinnatakse partnerorganisatsiooni suutlikkust arendustegevusi ellu viia ning liikmelisust kasvatada. Kuna ERK sisemises hindamise korras ei ole lahti seletatud, mida antud kriteeriumite all sisuliselt hinnatakse ning hindamislehtedel ei ole kirjeldatud keskseltside suutlikkust arendustegevusi ellu viia ning liikmelisust kasvatada, siis ei ole audiitor veendunud, et määruses toodud kriteerium ning hindamise korras toodud kriteeriumid kattuvad;  hindamiskriteeriumiks nr 11 on määruses koostöö valdkonna esindajatega ning teiste riikide sarnaste organisatsioonidega. Rahvakultuuri keskseltside tegevuse hindamise korra alusel ning praktikas (ilmnes komisjoni hindamislehtedelt) hinnatakse vaid koostööd rahvusvahelisel tasandil;  taotlusi hinnatakse skaalal 1-10 ning keskseltside tegevuse hindamise korras on mh ka kirjeldatud hinnete tähendused. Nt korra järgi saab taotlus skoori „9“ (väga hea) kui esineb ebatäpsusi pisiasjades, st 85-90% maksimumist ning skoori „8“ (tubli) kui taotlus vastab nõuetele, esineb ebatäpsusi, st 80-85% maksimumist. Hinnete vahelised sisulised erinevused on väga väikesed ning hindajatel on neid keeruline eristada. c) toetussumma kujunemine:  ERK keskseltside tegevuse hindamise korra järgselt kujuneb toetuse summa:  1) toetusteks eraldatud eelarve mahust;  2) hindamise tulemustest;  3) taotluse sisust;  4) taotletavast toetussummast; testimisel ilmnes, et hindamiskomisjoni punktide koondsummal ja eraldataval toetusel puudub loogiline seos, st keskseltsid, kes on hindamisel saanud kõrgemad punktid, ei saa tingimata taotletust protsentuaalselt rohkem toetust kui need, kes on saanud oluliselt madalamad punktid. 2022.a läbiviidud auditi aruandes toodud audiitori tähelepanekud: 1. Sisemises korras fikseeritud ja kasutuses olevad hindamiskriteeriumid ei vasta üks- ühele määruses fikseeritule, sh seletuskirjas tooduga; 2. Kasutuses olev 10 – palliline hindamisskaala on keeruline ning antud hindeid ei ole võimalik omavahel objektiivselt eristada (nt mis eristab hinnet 9 hindest 8); 3. Eraldatava toetuse ja hindamiskomisjoni punktide koondsumma vahel puudub loogiline seos. Riskina näeb audiitor, et määruse nõuetele mittevastav hindamine, hindamine ei ole objektiivselt eristatav, toetussumma ei kujune hindamistulemuste põhjal. Audiitori soovitused ERK-le : 1. Viia sisemises ERK keskseltside tegevuse hindamise korras praktikas kasutatav taotluste hindamise kord kooskõlla määruses ja seletuskirjas fikseeritud kriteeriumitega. Vajadusel teha kultuuriministrile ettepanek muuta toetusmeetme määrust. Nt võtta kasutusele pigem vähem hindamiskriteeriume, nt 4: keskseltsi tegevuse vastavus toetuse eesmärgile, mõjusus ühiskonnas ja väärtus kultuurimaastikul (sh kasusaajate hulk); eelarve läbipaistvus, kulude planeerimise alus, kulutuste põhjendatus ja suutlikus teenida omatulu ja koostöö siseriiklikul ning rahvusvahelisel tasandil; 2. Lihtsustada taotluste hindamise ja punktide andmise metoodikat. Nt eelarve kriteeriumil võiks olla suurem osakaal hinde kujunemisel (hetkel 20%) kui sellest sõltub suuresti taotletava summa vähendamine ja/või rakendada ka põhimõtet, kus fikseeritakse maksimaalne toetuse määr taotlejale (lähtudes taotlusvooru kogumahust). Täiendada metoodikat, lisades juurde kirjeldused, milliseid aspekte hinnatakse. Nt kasutada skaalat 1,3,5 kus punkt 1 tähendab, et keskseltsil on olulisi puudusi, punkt 3 mõningate/ väheste puudustega ning punkti 5 saab kriteeriumile vastav taotlus.