EELNÕU 1 9 . 1 0.2022 Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seadus § 1. Muinsuskaitseseaduse muutmine Muinsuskaitseseaduse 6. peatükk i täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses: „ 3. jagu Rahvakultuuri andmekogu § 79 1 . Rahvakultuuri andmekogu (1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu ). (2) Andmekogu eesmärk on: 1) rahvakultuuri valdkonna andmete kogumine ja töötlemine rahvakultuuri korraldamise ja juhtimise ning rahvakultuuri tegevustes osalemise tõhustamiseks; 2) andmete kogumine ja töötlemine laulu- ja tantsupeo korraldamiseks; 3) kogutud andmete kasutamise võimaldamine toetuste taotlemisel; 4) rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumine. (4) Andmekogul on kaks alamandmekogu: 1) rahvakultuuri alamandmekogu, milles töödeldakse andme i d rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate, hoonete, valdkondlike ürituste ja koolituste kohta; 2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate või osalevate kollektiivide ja osalejate kohta. (5) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid: 1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) rahvakultuuri kollektiivi juhendaja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 3) harrastaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta; 4) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi kontaktisiku, kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed. (7) Andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg, andmete esitamine ja muutmine, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses. (8) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (9) Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. “ . § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 1 1 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses: „29) muinsuskaitseseaduse § 79 1 lõike 9 alusel sõlmitav haldusleping. “ . § 3. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 1. Seaduse eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Käesolev seadus sätestab muuseumi mõiste, muuseumikogu korralduse ja muuseumi tegevuse alused ning museaali kindlustamise ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused. (2) Seaduse eesmärk on luua tingimused kestlik e , professionaals ete ja eetilis te muuseumid e arenguks , kes : 1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast; 2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist; 3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele; 4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust; 5) inspireerivad ja loovad uusi teadmisi; 6) edendavad haridust, heaolu, võrds eid võimalusi ja demokraatiat; 7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses. (3) Muuseum käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus: 1) kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping; 2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit; 3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest; 4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise; 5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav; 6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis - või teadus tööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, hariduslike tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel; 7) kes ei jaota kasumit. (4) Omandivormi järgi jagunevad muuseumid järgmiselt: 1) riigimuuseum – ministeeriumi hallatav riigiasutus, ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus või nimetatud asutuste struktuuriüksus; 2) riigi sihtasutuse muuseum – riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus või nimetatud isikute struktuuriüksus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus; 3) munitsipaalmuuseum – kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud juriidiline isik, mille kaasasutaja ei ole riik, või nimetatud asutuse või isiku struktuuriüksus; 4) avalik-õigusliku isiku muuseum – avalik-õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus; 5) eramuuseum – eraõiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus, mis ei ole riigi sihtasutuse muuseum ega munitsipaalmuuseum. (5) Käesolevat seadust kohaldatakse riigimuuseumile ja riigi sihtasutuse muuseumile. Avalik õigusliku isiku muuseumile , munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see on käesolevas seaduses sätestatud. (6) Käesolevat seadust ei kohaldata teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes juhul, kui see on positiivselt läbinud hindamise teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 14 lõike 4 punkti 3 alusel kehtestatud tingimuste kohaselt . (7) Museaali väljaveole ja ekspordile kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust. (8) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. “; 2) paragrahvi 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „seotud muuseumide“ sõnadega „ sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide ja teiste kultuuripärandiasutuste“; 4) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Teiselt muuseumilt laenatud museaali või abikogusse arvatud asja ei loeta hoiule võetud asjaks .“; 5) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud muuseuminõukogu“ sõnaga „Muinsuskaitseamet i “; 6) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ muuseumide“ sõnadega „ ja teiste kultuuripärandiasutuste “; 7) paragrahvi 5 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määruses nähakse ette asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise toimingute vormistamise nõuded ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja kasutamiseks andmise, muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded.“; 8) paragrahvi 6 lõigetest 1 – 3, § 15 lõikest 1 ja § 22 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kauemaks kui aastaks“. 9) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „ § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele “ sõnadega „§ 1 lõikes 3 sätestatule“; 11) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule, Rahvusarhiivile või kohaliku omavalitsuse arhiivile või kasutamiseks riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile või eramuuseumile käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras, säilitades võimaluse korral alakogudeta muuseumikogu või alakogu terviklikkuse. “; 12) paragrahvi 11 lõiked 1 – 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal arvatakse muuseumikogust välja, kui museaal : 1) on hävinud; 2) on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud . Sellisel juhul antakse museaal üle omanikule või tagastatakse teisele riigile. (2) Museaali võib muuseumikogust välja arvata, kui: 1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega; 2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale , mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum; 3) museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et see ei ole säilinud; 4) museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik või otstarbekas taastada. (3) Museaali väljaarvamise muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ning museaali võõrandamise viisi valiku otsustab muuseumi juht, arvestades muuseumi juhi moodustatud, vähemalt kolmeliikmelise komisjoni põhjendatud ettepanekut. (4) Riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud kahjustatud ja mittetaastatav asi kantakse maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt. (5) Riigile kuuluvast muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud alusel väljaarvatud asi võetakse samas muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil, antakse üle teisele muuseumile, sõltumata tema omandivormist, või valitsusasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või juriidilisele isikule, kes tegutseb avalikes huvides , või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule . “; 13 ) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ eramuuseumi“ sõnadega „ , mis on saanud tegevuse lõpetamisele eelnenud 10 aasta jooksul riigieelarvest vähemalt ühel korral tegevustoetust, “; 1 5 ) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõnad „ § 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannetele“ sõnadega „§ 1 lõikes 3 sätestatule“; 1 6 ) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 18. Riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmine (1) Riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. (2) Riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise korra kehtestab minister määrusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus . Kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse struktuuriüksus, kinnitab nõuded ja korra selle riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga. (3) Riigi sihtasutuse muuseumi juhi avaliku konkursi korraldamise tingimused ja kord sätestatakse sihtasutuse põhikirjas. (4) Minister või ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht sõlmib riigimuuseumi juhiga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. (5) Riigi sihtasutuse nõukogu esimees sõlmib riigi sihtasutuse muuseumi juhiga juhatuse liikme lepingu kuni viieks aastaks. (6) Riigimuuseumi juhi tähtajalist töölepingut ja riigi sihtasutuse muuseumi juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. (7) Kui riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab riigi sihtasutuse muuseumi nõukogu muuseumi juhi sihtasutuse asutaja või asutajate nõusolekul kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. “; 1 7 ) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigimuuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest muuseumi põhimääruses sätestatud eesmärkide täitmiseks. “; 1 8 ) paragrahvi 20 lõikes 2 ase n datakse sõnad „ § 2 lõikes 1“ sõnadega „§ 1 lõikes 3“; 19 ) paragrahvi 20 lõi k e 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 0 ) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 21. Muuseumile riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted (1) Riigi sihtasutuse muuseumile määratakse riigieelarvest toetus asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks. (2) Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile, mida ei ole asutanud riik, määratakse halduslepingus sätestatud ülesannete täitmiseks riigieelarvest toetus ministeeriumi kaudu, kes on muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses. (3) Avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile võib määrata riigieelarvest toetuse muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud eesmärkidel antavale muuseumide põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele (edaspidi tegevustoetus ) võib muuseumile määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt olulisteks tegevusteks. Sihtotstarbelise toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (5) Riigieelarvest tegevus toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise täiendavad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 21) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse sõnad „300 eurot“ sõnadega „ 7500 eurot“ ja sõnad „600 eurot“ sõnadega „15 000 eurot“. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse §-d 1 ja 2 jõustuvad 2024. aasta 1. septembril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Muinsuskaitseseaduse , halduskoostöö seaduse ja m uuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse muinsuskaitseseadust (edaspidi ka MuKS ), halduskoostöö seadust (edaspidi ka HKTS ) ja muuseumiseadust (edaspidi ka MuuS ) . MuKS-i ja HKTS-i muudatus on seotud riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu loomisega. Avaliku teabe seaduse § 43 3 lõike 1 kohaselt asutatakse andmekogu seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. Praegu on rahvakultuuri valdkonnas kaks infosüsteemi, mis koguvad osaliselt samu andmeid, kuid ei ole omavahel liidestatud ning mille asutamiseks puudub seadusest tulenev alus: 1) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi ka ELT SA ) register, mis on töövahend laulu- ja tantsupidude planeerimiseks ja korraldamiseks ning vajalik keskkond peol osalevatele kollektiividele; 2) Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM ) hallatava riigiasutuse Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi ka ERK ) hallatav valdkondlik rahvakultuuri andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Need andmekogud soovitakse liita üheks rahvakultuuri andmekoguks. Selleks, et minna lähiaastatel üle tulemuspõhisele rahastamismudelile, on vaja koguda statistikat ning hinnata ja analüüsida regulaarse l t rahvakultuuri valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine raskendatud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse hallatavate infosüsteemide arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline esimesel võimalusel need infosüsteemid ühildada ning luua andmekogule õiguslik ja tehniline alus. Kuigi andmekogu on õiguslikult määratletud mõiste ja nimetatud infosüsteemid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse mõttes, on eelnõus edaspidi kasutatud praktikas kasutusel olevaid mõisteid „ ELT SA register “ ja ERK-i rahvakultuuri andmekogu „ RAKU “ . MuuS-i suuremate sisuliste muudatustena lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise aluseid ja korda ning uuendatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamise süsteemi, mis saab olema senisest selgem ja tulemuspõhisem. Riigi asutatud sihtasutuste tegevuse rahastamine seotakse asutaja ootuste sõnastamisega. Seoses rahastamissüsteemi muutmisega täpsustatakse muuseumi definitsiooni. Senist kultuuriministri määrust „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“ hakkab asendama uus määrus, mis laieneb edaspidi lisaks Kultuuriministeeriumile teistele gi ministeeriumidele, kelle haldusalas on riigi sihtasutuse muuseume või muid muuseume, kes kasutavad riigile kuuluvaid muuseumi kogusid . Eraldi volitusnorm luuakse üksikuteks valdkonna või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt olulisteks tegevusteks sihtotstarbelise toetuse määramiseks. Väiksemad või tehnilist laadi muudatused on järgmised: lisatakse säte, mis selgitab MuuS-i eesmärki; täpsustatakse omandivormide alusel muuseumide jagunemist; eramuuseumi mõiste alt jäetakse välja füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvad muuseumid; täpsustatakse sätet, mis puudutab MuuS-i mittekohaldamist teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes; muuseume kohustatakse kogumispõhimõtete koostamisel arvestama lisaks sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide le ka teiste kultuuripärandi asutustega (st arhiivid ja raamatukogud); täpsustatakse hoiule võetud asja definitsiooni ; kohustus küsida muuseumi kogumispõhimõtetele muuseuminõukogu seisukoht asendatakse nõudega küsida eelnimetatud seisukoht Muinsuskaitseametilt ; leevendatakse museaali võõrandamise kitsendusi avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile; ühtlustatakse riigi muuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmise korda ; eri liiki sooduspileti te kehtestamise õigus antakse tervikuna muuseumide pädevusse; suurendatakse sunniraha määra. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa (
[email protected], 628 2 335 ), kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (
[email protected], 628 2227) , personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (
[email protected], 628 2225) ja personali- ja õigusosakonna jurist Mari Kõrtsini (
[email protected] , 628 2254) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud „Muuseumide tõhustamiskavaga“, mida kultuuriminister tutvustas valitsuskabineti 28.04.2022 istungil, kus tehti otsus , et KuM valmista b ette muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu hiljemalt oktoobriks 2022. Eelnõuga muudetakse MuKS - i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.12.2020, 22 , HKTS - i redaktsiooni avaldamismärkega RT I , 17.11.2021, 7 ja MuuS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 103 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu koostamise eesmärk on : asutada rahvakultuuri andmekogu, et saada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, rahvakultuuripoliitika kujundamiseks ja statistika kogumiseks ning luua tehnilised võimalused või liidestused valdkondlike toetusmeetmete menetlemiseks; luua lihtne ja minimaalselt vajaliku bürokraatiaga m useaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteem , et leevendada kasvavate muuseumikogude probleemi ning vähendada muuseumitöötajate ja muuseumide omanike töökoormust väljaarvamiste menetlemisel ; luua kõigile osapooltele üheselt mõistetav, tulemuspõhine ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav muuseumide rahastamismudel ; täpsustada MuuS-i muid sätteid, mille rakendamisel on ilmnenud probleeme . Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK esitati seotud ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 20 22 . aasta aprillis . Ministeeriumidest esitas id märkusi Justiitsministeerium , Rahandusministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium . Huvirühmade esindajatest avaldasid arvamust MTÜ Eesti Muuseumiühing, MTÜ I COM Eesti Rahvuskomitee ja Eesti Rahva Muuseum . Esitatud ettepanekuid aru tas KuM-i muuseuminõukogu ning neid on käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide selgituste juures. VTK-s seati eesmärgiks lihtsustada museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteemi, korrastada muuseumide rahastamist ning luua õiguslik alus uuele rahvakultuuri andmekogule . Eelnõu vastab nimetatud eesmärgile. Väiksema mõjuga või tehnilist laadi muudatused, mida käsitles VTK lisana esitatud MuuS-i rakendamise tagasiside kokkuvõte, kavandati otse eelnõusse (sõnastuse korrigeerimised, volitusnormide ülevaatamine, riigiasutuste ja riigi sihtasutuste nõuete ühtlustamine jm s ). Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK- le selles nimetatud suuremate alaeesmärkide kaupa. VTK: Luuakse õigusliku alusega riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu. Loodavas ühises andmekogus on andmed avalikult kättesaadavad, ajakohased ja usaldusväärsed. Eelnõus on sätestatud andmekogu eesmärk, kogutavate andmete põhiliigid ning volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Rakendusakti kavandis sätestatakse andmekogu pidamise detailsem kord . VTK: Museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteem on lihtne ja minimaalselt vajaliku bürokraatiaga, et maandada süsteemi kuritarvitamise riske. Eelnõuga antakse muuseumidele suurem kaalutlusõigus kogust väljaarvamise aluste s , viiakse kogust väljaarvamise otsustamine samale tasemele kui kogusse arvamisel ning laiendatakse isikute ringi, kellele võib kogust väljaarvatud museaale üle anda. VTK: Kehtestatud on kõigile osapooltele üheselt mõistetav, tulemuspõhine ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav muuseumide rahastamismudel. Sõnastatud on põhimõtted, mis eesmärgil riik muuseume toetab. Selgelt on eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi poolt muudesse muuseumidesse panustamise eesmärgid. Rahastamissüsteemi täpsem kord reguleeritakse sarnaselt teiste KuM i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil. Rahastamispõhimõtteid järgivad ka kõik teised ministeeriumid, kelle haldusalas muuseume on. St kultuuriminister kui muuseumivaldkonna eest vastutava minister kehtestab oma määrusega vastava korra, mida rakendavad ka teised ministeeriumid kui muuseumide asutajad. Eelnõus nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik muuseume toetab. Seejuures on eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide põhikirjaliste eesmärkide täitmine , halduslepingu ga antud ülesannete täitm i s e toetus ja riigieelarvest muudesse muuseumidesse panustamise motiivid. Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele muuseumidele põhimõtte l , et riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmist. Muudel juhtudel eelistatakse toetuse eraldamisel muuseume, mille tegevus toetab muuseumi teenuste paremat regionaalset kättesaadavust ja valdkondlikku mitmekesisust . Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus esitatakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil. Sinna on kavandatud toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 – muinsuskaitseseaduse muutmine ja rahvakultuuri andmekogu loomine. MuKS määratleb lisaks ainelisele kultuuripärandile ka vaimse kultuuripärandi. MuKS-i § 5 lõike 1 kohaselt on vaimne kultuuripärand põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tähendab vaimse kultuuripärandi kaitse tingimuste loomist vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamiseks. See hõlmab muu hulgas vaimse kultuuripärandi väljaselgitamist, uurimist, dokumenteerimist ja populariseerimist. MuKS-i § 74 lõike 2 kohaselt on vaimse kultuuripärandi kaitse korraldaja KuM . MuKS-i muudatusega täiendatakse seaduse 6. peatükki 3. jaoga „Rahvakultuuri andmekogu “ . See jagu koosneb ühest paragrahvist (§ 79 1 ). Rahvakultuuri andmekoguga seotud regulatsioon sobib sinna seetõttu, et sama peatüki teine jagu reguleerib materiaalse kultuuripärandi ehk kultuurimälestiste registriga seonduvat. Seega on kahe pärandivaldkonna regulatsioon koondatud ühte peatükki. Eelnõu kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minister riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu. Andmekogu eesmärk on: 1) rahvakultuuri valdkonna andmete kogumine ja töötlemine rahvakultuuri korraldamise ja juhtimise ning rahvakultuuri tegevustes osalemise tõhustamiseks; 2) andmete kogumine ja töötlemine laulu- ja tantsupeo korraldamiseks; 3) kogutud andmete kasutamise võimaldamine toetuste taotlemisel; 4) rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumine. Andmekogul on kaks alamandmekogu: 1) rahvakultuuri alamandmekogu, milles töödeldakse andmed rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate, hoonete, valdkondlike ürituste ja koolituste kohta; 2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate või osalevate kollektiivide ja osalejate kohta. Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Andmekogu põhimääruse kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 5 ), seda edaspidi täiendatakse. Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid: 1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) rahvakultuuri kollektiivi juhendaja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 3) harrastaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta (harrastaja esitab oma andmed andmekogusse ise oma l soovil ja määratleb, kas soovib oma andmete avalikustamist); 4) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi kontaktisiku, kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed (need andmed on juurdepääsupiirangutega). Andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg, andmete esitamine ja muutmine, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses. Sarnane regulatsioon (volitusnormi sisu ja ulatus) on ka spordiseaduses . Eelnõus on viidatud andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. A ndmete säilitamise tähtajad plaanitakse põhimääruses sätestada erinevalt , lähtudes andmete kogumise eesmärgist ning minimaalsuse põhimõttest. Näiteks harrastajate isiku andmeid – harrastaja esitab need andmekogusse omal soovil ja võib paluda igal ajal oma andmete kustutamist. ERK vaatab igal aastal andmed üle, et need oleksid ajakohased . Eraldi tähtajad on vajalikud laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate kollektiivi liikmete ja konkreetsel laulu- või tantsupeol osalejate andmete säilitamiseks. Andmekogu vastutav töötleja on KuM . Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet KuM . Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. HKTS -i § 3 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku võib volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS- is sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Selleks, et vastav ülesanne anda eraõiguslikule juriidilisele isikule, on vaja luua seadusest tulenev alus. HKTS -i § 4 kohaselt näeb täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus ette täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, selle täitmise üle haldusjärelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul haldusülesande edasist täitmist jätkata. Kultuuriminister võib anda andmekogu volitatud töötleja ülesanded halduslepingu alusel täitmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Ülesande üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule võimaldab KuM-il keskenduda kultuuripoliitika kujundamisele ja selle elluviimisele. Vastava muudatusega on seotud ka eelnõu § 2, millega muudetakse halduskoostöö seadust. HKTS -i § 13 lg 1 sätestab üldnormina , et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduse teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse pidamise korrast. Sama paragrahvi lõige 11 sätestab juhud, millal eelnimetatud üldnormi ei kohaldata. Eelnõuga antakse võimalus anda haldusülesanne ilma vastavaid menetlusi läbi viimata E LT SA-le . KuM on seisukohal, et haldusülesande andmine ELT SA-le laulu- ja tantsupeo alamandmekogu osas on ainuvõimalik valik, sest sihtasutus oma põhikirja kohaselt korraldab laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide registreerimise, koostab vastava registri ja peab osalejate kohta arvestust. Sihtasutus hoolitseb laulu- ja tantsupeo protsessi kestlikkuse eest, korraldades koostööd kõigi valdkonna arengut tagavate organisatsioonidega, planeerides protsessi väga pikas perspektiivis ning koondades kõigis olulistes valdkondades protsessile vajalikke teadmisi. ELT SA põhikirja kohaselt on sihtasutuse eesmärk tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine, samuti laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase (põhikirja punkt 8 ). Eelnõuga nähakse ette võimalus anda haldusülesanne konkreetsele isikule ja sõlmida haldusleping hankemenetlusest loobudes. Eelnõu § 3 punkt 1 – muudetakse muuseumiseaduse § 1, mis puudutab seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala. Kõnealune paragrahv kehtestatakse tervikuna uues sõnastuses. P aragrahvi lisatakse seaduse eesmärk , et oleks selgemalt väljendatud, mida seadusandja muuseumide tegevust puudutava regulatsiooni kehtestamise kaudu saavutada soovib. Kehtiv as seaduses eesmärki selgesõnaliselt kirjas ei ole . See on üksnes tuletatav MuuS-i § 2 lõikes 1 toodud muuseumi definitsioonist. Seaduse eesmärk kui õigusakti juhtmõte on olemas nii MuKS is kui ka mitmete teise riikide muinsuskaitse- ja muuseumiseadustes. Eelnõu kohaselt on seaduse eesmärk luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide arenguks, kes: 1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast; 2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist; 3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele; 4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust; 5) inspireerivad ja loovad uusi teadmisi; 6) edendavad haridust, heaolu, võrds eid võimalusi ja demokraatiat; 7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses. Eesmärgi sõnastamisel on eeskuju võetud Soome muuseumiseadusest (punktid 1, 3 , 4 ja 6) . Samuti on kasutatud märksõnu, mis on seoses Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM muuseumi definitsiooni uuendamise ga toimunud kaasamisega Eestis kõige suuremat toetust leidnud (punktid 2 ja 5) . Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühma lõpp aruandes lk -l 53 toodud ettepanekul laiendatakse kehtiva seaduse nõuet arvestada ( ainult ) laste ja puuetega inimeste vajadusega . Senise kahe sihtgrupi nimetamise asemel tuuakse seaduse eesmärki sisse laiapõhjaline ligipääsetavuse käsitlus, mis arvestab kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses (punkt 7) . Eesmärgi sõnastus rõhutab muuseumide laiemat ühiskondlikku rolli. Tänapäevane muuseum ei saa olla pelgalt passiivne pärandi säilitaja , vaid muuseumi põhitegevus tuleb siduda mõne ühiskondliku kitsaskoha lahendamise, teadlikkuse suurendamise ja lahenduste otsimisega. Seejuures on muuseumikogu d endiselt muuseumide olulisim osa, kuid kogudele tuleb uurimis- ja teadustöö abil luua kontekst ja seda koos muuseumi ümber oleva kogukonna ja sotsiaalse võrgustikuga. Mida laiapõhjalisemalt seda teha, seda kõnekamaks muutuvad objektid. Eelnõus täpsustatakse muuseumi mõistet. K ehtivas seaduses on muuseumi definitsioon §-s 2 mõistete all . Eelnõus seotakse muuseumi mõiste s elguse huvides seaduse kohaldamisalaga , sest nii selle sätte kui ka tervikuna seaduse eesmärk ei ole reguleerida, kes võib ennast muuseumiks nimetada . Kui seaduse eesmärgis on kirjas muuseumide üldine visioon ja tegevuse laiem eesmärk , siis muuseumi mõiste sisaldab miinimumnõudeid , mille alusel hinnatakse, kas taotlejal on õigus riigieelarvest tegevustoetusele ja liitumisele muuseumide infosüsteemiga (edaspidi MuIS ) . Muuseum seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus: 1) kellel on muuseumikogu , mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping; 2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit; 3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest; 4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise; 5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav; 6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, hariduslike tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel; 7) kes ei jaota kasumit. Kehtivas seaduses viidatakse rahastamise ja MuIS-iga liitumise sätetes ainult muuseumi ülesannetele , mitte tervikuna § 2 lõikele 1, mis on praktikas tekitanud vaidlusi erinevate tõlgendamisvõimaluste üle . Uus sõnastus on konkreetsem ja võimaldab objektiivsemalt hinnata muuseumi tegevuse vastavust seaduses toodud nõuetele. Tingimuste määramisel on lähtutud avalikust huvist toetada professionaalseid muuseume, kes panustavad nii Eesti kultuuripärandi säilimisse, uurimisse kui ka vahendamisse ning laiemalt ühiskonna valupunktide lahendamisse . Muuseumi mõiste alla ei ole seega hõlmatud külastuskeskuse d ja teemapar gid , kes võivad küll kasutada muuseumi nimetust, kuid on võimelised tegutsema isemajandavatena, sest ei pea täitma kõiki n ö klassikalise muuseumi ülesandeid , millest eelkõige töö kogudega ei ole otseselt rahalist tulu toov tegevus . Tegevuse vastavust muuseumi mõistele hinnatakse MuuS-i alusel kahel juhul: 1) kui asutus soovib MuIS-iga liituda (hindab Muinsuskaitseamet ) ; 2) kui asutus, mis ei ole MuIS-iga liitunud, taotleb riigieelarvest tegevustoetust (hindab toetuse andja) . Selgitame järgnevalt iga nõuet täpsemalt: U ue punktina on Hollandi eeskujul sisse toodud muuseumikogu omandiõigust puudutav säte . Eelnõu kohaselt peab m uuseumil olema muuseumikogu, millesse kuuluvatest museaalidest peab vähemalt pool kuuluma muuseumile või peab vähemalt pool t e museaalide kohta olema sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping. See säte puudutab eelkõige füüsiliste isikute asutatud muuseume, kes on seni kasutanud skeemi, kus kollektsionäärist füüsiline isik asutab juriidilise keha, mis tegutseb n ö muuseumina , kuid museaalide kogumine toimub endiselt füüsilisele isikule . Ü ldjuhul ei ole selle erakogu kasutamine ja edasine saatus, kui juriidiline isik peaks tegevuse lõpetama, kuidagi reguleeritud . Sellisel juhul ei ole aga riigieelarvest tegevustoetuse eraldamine põhjendatud, sest muuseum i põhi tegevuse üks eesmärke on kultuuripärandi pikaajaline säilitamine. Muuseum ei saa seda tagada, kui tal puudub kontroll nimetatud vara üle. Kui erakollektsionäär ei soovi oma kogu muuseumile üle anda või pikaajalist kasutuslepingut sõlmida, siis muuseumil ei ole õigust tegevustoetusele. „ Kogumise “ ja „eesmärgipärasuse“ tõlgendamisel tuleb arvesse võtta MuuS-i § 2 lõikes 4 toodud kogumispõhimõtete definitsiooni . Seega ei saa muuseumis toimu v kogumistegevus olla lihtsalt asjade kokku toomine , vaid muuseum peab olema koostanud k ogumispõhimõtted , mis on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Samuti peab kogumisel arvestam a teiste muuseumide ja muude kultuuripärandiasutuste tegevus ega . Võrreldes kehtiva seadusega on lisaks kultuuripärandile sisse toodud looduspärandi mõiste. Kuigi kultuuripärandi t võib tõlgendada ka laiemalt nii, et muuseumisse kogutud pärand on musealiseeritud , st seda vaadatakse alati läbi inimese prisma ja seega sisaldab vaikimisi kultuuri komponenti , siis selguse huvides on eelnõus eraldi mainitud ka looduspärand. Museaalide üle arvestuse pidamise nõue, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest, on samas sõnastuses ka kehtivas seaduses , sest korrektne ja põhjalik muuseumikogu dokumenteerimine on aluseks muuseumi muude ülesannete täitmisele. Muuseumivaldkonnas on vastavaks alusdokumendiks „ Statement of principles of museum documentation “ , mille koostas Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM dokumenteerimise alakomitee CIDOC ( International Committee for Documentation ). M uuseumikogu pikaajalise säilimise tagamise nõue tähendab , et muuseum peab tagama, et hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaalide transportimise korraldus on piisavad, et hoida ära museaalide kahjustumine ja hävimine nii tava- kui ka võimalikus ohuolukorras . Seega peab muuseum läbi mõtlema sellega seotud töökorralduse, tegema riskianalüüsi, kehtestama asjakohased korrad (nt ruumide temperatuuri- ja niiskusrežiimi registreerimise kor ra , hoidlate kasutamise kor ra , muuseumikogu kasutamise kor ra jm s ) . M uuseumikogu huvilistele kättesaadav aks tegemise nõue tähendab, et n äi t eks üliõpilastel, k odu-uurija te l, teadlas t el on võimalik kokkuleppel muuseumiga tutvuda hoidlates olevate museaalidega . Seda nõuet ei asenda muuseumikogu tutvustamine veebis või näitustel , v.a erandjuhud, kui püsi näitusel ongi eksponeeritud terve muuseumikogu . M uuseumikoguga seotud uurimis- või teadustöö tähendab minimaalsel tasemel seda, et muuseum kogub ja süstematiseerib museaalidega seotud andmeid, muudab need võrreldavaks ja elektrooniliselt analüüsitavaks (see tähendab andmete sisestamist nt MuIS-i või muusse infosüsteemi) . Selle töö tulemusi peab muuseum avalikkusele esitama näituste, hariduslike tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel . Näitused võivad olla kas ainult püsinäitused või ainult ajutised näitused või ka mõlemad. Hariduslike tegevuste või sündmuste alla loetakse muuseumitunde, giidituure, loenguid, töötubasid, seminare jm s . P opulaarteaduslikud publikatsioonid tähendavad minimaalselt muuseumi mõnda uurimisteemat käsitlevat artiklit , mille on kirjutanud kas muuseumi töötaja või muuseumi otsene koostööpartn er ning mis on ilmunud avalikus meedias . Kokkuvõttes on miinimu mn õudeks kogudel põhinev uurimis töö . Lisaks võib muuseum teha uurimis- ja teadustööd oma teemavaldkonna s laiemalt , mis omakorda annab lisateavet täiendavaks kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsiks , kuid see ei ole eeltingimus tegevustoetuse saamiseks või MuIS-iga liitumiseks . Kehtivas seaduses on olemas majandusliku kasumi mittetaotlemise tingimus . Muudatusega täpsustakse, et keelatud ei ole kasumi teenimine, kui see suunatakse muuseumi arendusse, vaid kasumi jaotamine. Tulu teenimine on muuseumidele kindlasti vajalik, sest majanduslikult jätkusuutlik muuseum suu dab edukamalt o ma sisulisi eesmärke täita. Lisaks näitab omatulu teenimise võimekus seda, kas ühiskonnas üldse on nõudlus selle teenuse jär ele. Seega muuseum võib ja peab teenima tulu, kuid võib seda kasutada ainult oma sisuliste eesmärkide saavutamiseks, mitte jaota m a kasumina omanikele või asutajatele . Kohaldamisala selgema määratluse huvides täpsustakse e elnõuga muuseumide jagunemist omandivormide alusel . Omandivormi järgi jagunevad muuseumid järgmiselt: 1) riigimuuseum – ministeeriumi hallatav riigiasutus, ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus või nimetatud asutuste struktuuriüksus; 2) riigi sihtasutuse muuseum – riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus või nimetatud isikute struktuuriüksus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus; 3) munitsipaalmuuseum – kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud juriidiline isik, mille kaasasutaja ei ole riik, või nimetatud asutuse või isiku struktuuriüksus; 4) avalik-õigusliku isiku muuseum – avalik-õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus; 5) eramuuseum – eraõiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus, mis ei ole riigi sihtasutuse muuseum ega munitsipaalmuuseum. Sisulise muudatusena jäetakse e ramuuseumi mõiste alt välja füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvad muuseumid . Statistikaameti andmetel füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvaid muuseume Eestis ei ole . Taoline tegevusvorm on ka vastuolus muuseumide olemuse ning rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõttega, et muuseumid ei sea endale sihiks kasumi teenimist , mis aga ettevõtluses on tegevuse eesmärk. Struktuuriüksus ei tähenda selles sättes ainult esimese tasandi üksust, vaid võib olla ka mõne alama taseme struktuuriüksus. N äi t eks ülikooli raamatukogu on ülikooli struktuuriüksus, mille struktuuriüksus on omakorda muuseum ( nt TalTechi muuseum ) . Eelnõuga täpsustatakse ka sätet, mis puudutab MuuS-i mittekohaldamist teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes . Sellekohase ettepaneku esitas Haridus- ja Teadusministeerium VTK kooskõlastamise käigus. Keh tiva seaduse järgi ei kohaldata seadust teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes juhul, kui selle andmed on kantud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel asutatud Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS ) . Kuna Haridus- ja Teadusministeerium ei kontrolli, kes ja millised oma andmed ETIS -e teaduskollektsioonide moodulisse kannab , on põhjendatum viidata sellele, et seadus ei kohaldu neile kollektsioonidele, mis on positiivselt läbinud hindamise teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 14 lõike 4 punkti 3 alusel kehtestatud tingimustele. Seega on viid atud kollektsioonidele, mille puhul on veendutud, et nende tingimused ja sisuga toimetamise viisid vastavad valdkonna kvaliteedistandardile. Eelnõu § 3 punkt id 2 , 10 , 15 ja 18 – kehtetuks tunnistatakse MuuS-i § 2 lõige 1 , mis sõnastab muuseumi mõiste, sest vastav säte viiakse muudetud kujul § 1 alla ( vt seletuskirja eelmi st punkt i ) . Se etõttu asendatakse läbivalt ka viited eelnimetatud lõikele. Eelnõu § 3 punkt 3 – muuseume kohustatakse oma kogumispõhimõtete koostamisel arvestama lisaks teistele muuseumidele ka muude kultuuripärandi asutustega . Muudatuse eesmärk on vähendada kogumisel dubleerimist muuseumide, arhiivide ja raamatukogude vahel. Kultuuripärandiasutuse mõiste on kasutusel ka autoriõiguse seaduses, kus see hõlma b avalikke raamatukogusid, muuseume, arhiive ja filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevaid asutusi. Selle muudatuse tõttu on vaja muuta ka MuuS-i § 5 lõike 4 punkti 2 (eelnõu § 2 p 6). Mõlemad sätted ühtlustatakse ka keeleliselt, kasutades edaspidi mõlemas mõistet „sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumid “ (kehtivas seaduses on ühes sättes kasutusel „seotud muuseumid“) . Eelnõu § 3 punktid 4 ja 8 – hoiule võetud asja mõiste täiendamisega muudetakse hoiulevõetud asjade MuIS is vormistamise nõuete loogikat. Edaspidi ei eristata hoiule võetavaid asju hoiule võtmise perioodi järgi (kuni üheks aastaks vs . kauemaks kui üheks aastaks), vaid hoiule võtmise eesmärgi järgi. St MuIS is peab edaspidi dokumenteerima asjad, mis võetakse hoiule hoiustamise eesmärgil, kuid mitte neid, mis võetakse hoiule näitusele. Vastav muudatus on juba plaanitud ka MuIS 2.0 I etapi arendustöödesse. Se epärast muudetakse ka kõiki teisi MuuS-i sätteid, mis sisaldavad määratlust „kauemaks kui aastaks“ . Eelnõu § 3 punkt 5 – kohustus küsida muuseumi kogumispõhimõtetele muuseuminõukogu seisukoht asendatakse nõudega küsida eelnimetatud seisukoht Muinsuskaitseametilt . Kogumispõhimõtete koostamise kohustus kehtib juba alates 15.07.2013 . Praeguseks on kõik need muuseumid, kellele muuseumiseadus kohaldub , oma kogumispõhimõtted koostanud ning muuseuminõukogu on neile oma seisukoha ka andnud. Kogumispõhimõtete muudatusi ei pea seaduse kohaselt muuseuminõukoguga kooskõlastama . V ajaduse korral saab muuse ume sel teemal nõustada ja ka võimalikele üksikutele uutele kogumispõhimõtetele oma seisukoha anda Muinsuskaitseamet , kelle põhimääruse järgne ülesanne see alates 0 3 .05.2019 on . Muinsuskaitseameti põhimääruse § 6 lõike 2 punkti 6 kohaselt koordineerib amet muuseumide riiklikku kogumispoliitikat, annab suuniseid muuseumide kogumispõhimõtete kujundamiseks ning nõustab muuseumide tegevusega seotud küsimustes . Eelnõu koostamise käigus arutati ka küsimust, kas seaduse tasandil ministri nõuandva kogu loomise ja tegevuse reguleerimine on endiselt vajalik või mitte, arvestades asjaolu, et loomisel on Eesti muuseumide liit . Arutati, kas muuseuminõukogu rolli võiks täita loodav liit või ka praegu u mbes kaks korda aastas Muinsuskaitseameti eestvedamisel kogunev m uuseumijuhtide ümarlaud. E ri osapooli ära kuulates jõudis KuM järeldusele, et kuigi minister võib moodustada nõuandvaid kogusid ka ministeeriumi põhimääruse alusel, annab seaduses sellise kogu fikseerimine sotsiaalsetele partneritele olulise kindlustunde, et neid sellises, praegu juba tegutsevas vormis edaspidi gi kaasatakse. Se etõttu muuseuminõukogu moo dustamist reguleerivat paragrahvi ( § 19) ei muudeta. Küll aga on plaanis vähendada muuseuminõukogu koosseisu ning osapooltele selgemalt teadvustada , et tegemist ei ole huvikaitseorganisatsiooni ega muuseumide esindusorganiga , vaid eksper di koguga , mille liikmed annavad ministrile nõu , lähtudes oma isiklikest eksper di teadmistest . Eelnõu § 3 punkt 7 – korrigeeritakse kultuuriministri määruse volitusnormi . Kuna määrust on kavas lihtsustad a ja edaspidi mitte nii detailselt reguleerida muuseumi kogu täiendamist , võ etakse volitusnormist välja viide MuuS-i § 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtete le . Eelnõu § 3 punkt id 9 , 11, 12 ja 13 – lihtsustakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise reegleid ja selle vormistamise nõudeid, et vähendada bürokraatiat ja ülereguleerimist . Alates MuuS-i jõustumisest kuni 31.12.2021 on kultuuriministri otsusega (46 käskkirjaga) KuM i haldusalasse kuuluvatest muuseumikogudest välja arvatud 50 645 museaali (kokku on riigile kuuluvates kogudes u 4 miljonit museaali ). Neist: 92 museaali tagastati omanikule või pärijatele (nende nõudmisel või kohtuotsusega); u 1200 olid kadunud või pöördumatult kahjustunud; u 49 200 arvati välja sisulistel põhjustel . Neist: u 23 800 – fotod, negatiivid või fotokoopiad; u 18 200 – trükised/perioodika; u 3000 – gemmid; u 2900 – mündid; u 700 – eksemplarid botaanika, zooloogia ja geoloogia valdkonnast; u 300 – eksliibrised; u 200 – arhiivimaterjalid; u 100 – esemed. Üldjuhul läksid välja arvatud materjalid sama muuseumi abikogusse (u 33 500). Hävitamisele läks u 10 400 endist museaali (üldiselt väärtusetud fotokoopiad või väga halvas seisukorras ning topelt arvel olevad pabermaterjalid). Vähem anti neid üle mõne teise muuseumi kogusse, Rahvusarhiivile, Eesti Hoiuraamatukogule või Rahvusraamatukogule (kokku u 5300). Avalikul enampakkumisel on kogust välja arvatud materjale müüdud ainult kahel korral (mõlemad 2015. aastal, müügitulu oli alla 50 euro). Ühelt poolt kaasneb kasvavate kogudega rahaline probleem: uute energiasäästlike hoidlate ehitamine on kallis, raha on vaja ka kogutud materjali läbitöötamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks ning igapäevasteks säilitustegevusteks. Teisalt on hoidlapinna pideval suurendamisel ka negatiivne keskkonnamõju (nii ehitamine kui ka hoonete ülalpidamine). Kuna on ilmne, et muuseumid ei saa oma kogudest tervikuna loobuda ning kogumist ei saa lõpetada, sest sel juhul kaoks muuseumi kui sellise mõte, on väga oluline varem kogutu kriitiliselt üle vaadata ning otsustada, kas kõike on vaja säilitada. Kogust väljaarvamise süsteem peaks olema võimalikult vähese töökoormusega nii muuseumidele kui ka nende omanikele. Samas on oluline maandada süsteemi võimaliku kuritarvitamise riske. Praegu on museaalide muuseumikogust väljaarvamise alused ja kord MuuS-is ülereguleeritud ning sisaldab kohustuslikke menetlustoiminguid, mille sisuline vajalikkus on küsitav. Probleem seisneb nii väljaarvamise põhimõtetes, otsustustasandis kui ka muuseumikogust välja arvatud asjaga tehtavates toimingutes. Eelnõu kohaselt arvatakse muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal muuseumikogust välja, kui museaal on hävinud või on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile. Lisaks eeltoodule võib m useaali muuseumikogust välja arvata, kui: 1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega; 2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale , mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum; 3) museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et museaal ei ole säilinud; 4) museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik või otstarbekas taastada. Eelnõu kohaselt ei arvata enam kaotsi läinud museaale n-ö automaatselt muuseumikogust välja, kui on alust arvata, et nad võivad välja ilmuda (st on varastatud , hoidlas valesse riiulisse paigutatud vm s ) , vaid MuIS-i tehakse märge , et museaal on kaotsi läinud (st museaali staatus jääb alles, kuid museaali asukohaks märgitakse „teadmata“). Sellisel juhul ei ole ülesleidmise puhul vaja arvelevõtmise menetlust uuesti läbi teha ning samal ajal on endiselt ka museaali puudutav kultuuriväärtuslik teave kõigile kättesaadav . Samuti kaob sama museaali numbri alla nn ennistamise probleem. Sarnaselt on MuKS-is lahendatud varastatud vallasmälestiste teema: vallasmälestiste puhul ei ole vargus mälestiseks olemise lõpetamise alus. Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole säilinud ( MuKS-i § 20 lg 1 p 7). Ebamõistlike kohustuslike menetlustoimingute äravõtmine annab muuseumidele võimaluse tegeleda rohkem kogude sisulise analüüsiga. Kadunud museaalide üle tuleb loomulikult ka edaspidi eraldi arvestust pidada, kuid selleks ei ole vaja otsust nende kogust väljaarvamise kohta. Lisaks eeltoodule ei pea enam eelnõu kohasel t museaali , mis on kahjustatud ja mida ei ole võimalik taastada , igal juhul muuseumikogust välja arva ma, sest iga kahjustus ei tähenda, et museaali sisuline väärtus on kadunud . Eelnõu kohaselt viiakse museaali muuseumikogust väljaarvamine samale otsustustasandile kui muuseumikogusse arvamine. St väljaarvamise otsustab muuseum ise, mitte tema asutaja , arvestades vähemalt kolmeliik melise komisjoni sellekohast ettepanekut. Selle komisjoni rolli võib täita näiteks muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon , aga ka muuseumikogu inventuuri tegemise komisjon või mõni muu selleks moodustatud komisjon . Praegu on kogumisotsuse tegemine, mis on sisuliselt rahalise kohustuse võtmine väga pikaks perioodiks, täielikult muuseumide endi pädevuses, kuid kogust väljaarvamise otsuseid muuseumid ise teha ei saa. See ei ole mõistlik. Muuseumikogusse museaalide arvelevõtmine ja kogust väljaarvamine on osa kogude kujundamisest ning muuseumid, kus töötavad vastava ala spetsialistid, peaksid selles tegevuses olema sõltumatud – seal ei ole asutaja sekkumine vajalik. Süsteemi kuritarvitamise riske on võimalik erinevate meetmetega maandada . Eelnõu kohaselt ei saa väljaarvamise otsust teha juht ainuisikuliselt, vaid selle kohta peab ettepaneku tegema vähemalt kolme liikmeline komisjon. Eelnõu ja selle alusel antavad määrused kohustavad väljaarvamise protsessi dokumenteerima ning selle üle teostab järelevalvet Muinsuskaitseamet. VTK kooskõlastamisel tegi Rahandusministeerium ettepaneku kaaluda, kas on kindlasti vajalik lisada eelnõusse säte , et riigimuuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid peaksid küsima riigivara valitseja nõusolekut, kui võõrandamisele või hävitamisele läheb museaal , mille rahaline väärtus ületab 30 000 eurot . KuM jõudis küsimust uuesti analüüsides Rahandusministeeriumiga samale järeldusele, et selle sätte lisamine ei ole vajalik, sest riigivaraseadus võimaldab riigivara valitsejal seda oma haldusalas käskkirjaga reguleerida. N äiteks KuM-i valitsemisala riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord näebki juba ette, et alla 30 000 eurose väärtusega vallasasjade võõrandamise ja mahakandmise otsustamise õigus on riigi asutuse juhil. Seega erisätet riigimuuseumidele 30 000 eurose piirmäära kohta eelnõusse ei lisatud , küll aga on vajalik üldine säte, kes väljaarvamise otsustab, sest see kehtib kõigile MuIS-iga liitunud muuseumidele, kelle hulgas on ka asutusi, kes riigiasutused ei ole . Eelnõuga tunnist atakse kehtetuks MuuS-i § 7, mis reguleerib museaali üleandmist teisele muuseumile, raamatukogule ja Rahvusarhiivile. Üleandmine on väljaarvamisele järgnev toiming, mitte omaette alus museaali muuseumikogust väljaarvamiseks. Samal põhjusel tunnista takse kehtetuks ka MuuS-i § 11 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt arvatakse muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal muuseumikogust välja, kui museaal antakse § 7 alusel üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile. Muudetakse ka § 10 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks § 12 lõi g e 2, mis viita vad samuti §-le 7. Eeltoodust tulenevalt muudetakse ka MuuS-i § 11 lõikes 5 toodud aluseid, mida saab riigile kuuluvast muuseumikogust § 11 lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asjaga teha . Kehtiva MuuS-i § 11 lõike 5 kohaselt võetakse riigile kuuluvast muuseumikogust lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asi samas või teises muuseumide andmekoguga liitunud muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil, antakse üle raamatukogule või arhiivile või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule. MuuS-i § 11 lõige 6 näeb ette, et kui lõikes 5 sätestatud tegevused ei ole võimalikud, võõrandatakse asi tasu eest avalikul enampakkumisel, sõltumata museaali harilikust väärtusest. MuuS-i § 11 lõige 8 sätestab, et kui võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu või kui asja ei õnnestu võõrandada avalikul enampakkumisel, kantakse see maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt. Tegelikkuses on lisaks raamatukogudele ja arhiividele mitmeid teisi avaliku sektori asutusi (nt koolid, lasteaiad, vanglad, eakate päevakeskused), kes saaksid muuseumikogust väljaarvatud materjale oma tegevuses kasutada. Seega, muudatuse kohaselt võ ib muuseumikogust väljaarvatud materjale anda lisaks kultuuripärandiasutustele ka valitsusasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või juriidilisele isikule, kes tegutseb avalikes huvides . Asutuste ringi laiendamine isikute või asutustega, kellele tohiks muuseumikogust välja arvatud asju üle anda, motiveeriks muuseume rohkem väljaarvamisi tegema ning oleks ühtlasi keskkonnasõbralikum alternatiiv nende hävitamisele. Eelnõu § 3 punkt 14 – leevendatakse museaali võõrandamise kitsendusi avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile . Praegune absoluutne keeld ilma riigile pakkumata oma vara võõrandada ei ole proportsionaalne ega praktikas rakendatav, sest KuM-il ei ole võimalik selle sätte täitmist kontrollida . Muudatuse kohaselt piiratakse seda kohustust nende muuseumidega, kes on saanud viimase 10 aasta jooksul riigilt tegevustoetust. See võimaldab realistlikumalt omada ülevaadet võimalikest muuseumikogude võõrandamise juhtumitest ning lisada edaspidi ka tegevustoetuste lepingutesse vastav a kohustuse . Eelnõu § 3 punkt 1 6 – ühtlustatakse riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmise korda . Kehtiv seadus reguleerib ainult riigimuuseumi juhi ametikohaga seonduvat ning samas ei reguleeri, kas ja mitu korda võib juhi lepingut ilma konkursita pikendada . Eelnõu näeb ette, et nii riigimuuseumi kui ka riigi sihtasutuse muuseumi juht (j uhatuse liige ) tuleb valida avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks ning juhiga sõlmitud lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Muudatus tagab regulaarsete konkursside toim umise ja annab ametis olevatele juhtidele võimaluse oma eesmärgid teatud aja tagant üle vaadata ning uutele tulijatele võimaluse kandideerida. Riigimuuseumi juhi tähtajalise töölepingu nõue ei ole uus, vaid kehtib juba alates 15.07.2013. Kehtivas MuuS-is on selle kohta ka rakendussäte (§ 31), et 15.07.2013 seisuga kehtivad tähtajatud töölepingud jäid edasi kehtima ning kavandatav muudatus seda sätet ei puuduta. Eelnõu näeb ette ka erisuse juhuks , kui juh atuse liikme vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita . S el juhul määrab sihtasutuse nõukogu a sutaja ( te ) nõusolekul juhi avalikku konkurssi korraldamata . Muudatus on vajalik põhjusel, et sihtasutus ei saa jääda ilma juhatuseta, kuid olukorras, kus juht ootamatult töölt lahkub, ei pruugi olla konkursi korraldamiseks piisavalt aega. Selleks, et avaliku konkursi korraldamisest loobumist kasutataks vaid erandjuhtudel, on sellise võimaluse kasutamiseks pakutud sõnastuse kohaselt nõutav sihtasutuse asutaja ( te ) nõusolek. Mõjuv põhjus selle sätte tähenduses on eelkõige muuseumi juhi ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi või avaliku konkursi luhtumine tingimusel, et korduskonkurssi ei õnnestu enne senise juhi ametist lahkumist korraldada. Kuna riigiasutust e puhul on võimalik juba praegu vajaduse korral määrata ajutine kohusetäitja, siis sed a MuuS-iga eraldi ei reguleerita. Nii kehtiva seaduse § 18 kui ka kavandatav muudatus ei puuduta muuseumijuhte, kes on ametnik ud . Selliseid muuseume on Eestis üks: Eesti Tuletõrjemuuseum Päästeameti struktuuriüksusena . Eelnõu § 3 punkt 17 – lisatakse riigimuuseumi rahastami s e sättele rahastamise eesmärk . Riigimuuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest muuseumi põhimääruses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Eelnõu § 3 punkt 1 9 – eri liiki sooduspiletite kehtestamise õigus antakse tervikuna muuseumide pädevusse. Kehtiva seaduse järgi peab riigi muuseum muuseumipileti hinna määramisel kehtesta ma eraldi hin na piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni kahele täiskasvanule koos alaealiste lastega . Sama nõuet võib rakendada ka neile muuseumidele, kellega sõlmitakse riigile kuuluva muuseumikogu leping. Eelnõuga võetakse vastav kohustus ära ning muuseumid saavad oma piletite hinnapoliitikat edaspidi ise kujundada. S eaduse tasandil kultuuriasutuste külastamise piletihindu reguleerida ei ole mõistlik. Sellist praktikat ei ole üheski teises kultuurivaldkonna seaduses. Enamik muuseumidest pakub n äi t eks praegu ka õpilastele ja eakatele sooduspiletit, hoolimata, et seadus seda neilt ei nõua. Samuti on m itmed muuseumid liitunud kodanikualgatusena loodud ja paljulapselistele peredele suunatud perekaardi süsteemiga. Soodusrühmade vajadused võivad ajas muutuda ning muuseumid vajavad suuremat paindlikkust oma tegevuse korraldamise l . Kuna keh t iv säte kohaldub vaid riigimuuseumidele ja halduslepingute kaudu riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele, mida on kokku ainult 30, siis ei ole sätte vajalikkus põhjendatav sellega gi , et külastaja vaatest oleks hea ühtne süsteem , sest see puudu tab vähem kui 1/6 kõigist muuseumidest. Samas on nende puhul võimalik tagada nõrgematele ühiskonnagruppidele tähelepanu pööramine asutaja ootuste sõnastamise kaudu , ilma et oleks ette kirjutatud konkreetse soodustuse suurus (üks eesmärkidest, mis on kavas kõigile sihtasutustele se a da: järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ) . Lisaks on nimetatud s ät te rakendamine toonud kaasa sagedas i arusaamatus i külastajate ja piletimüüjate vahel . P robleem seisneb selles, et seaduses ei ole selgelt kirjas , millega võrreldes peab eraldi pilet soodsam olema. Lisaks kasutavad muuseumid üldjuhul endiselt oma hinnakirjades selle soodustuse juures märksõna „ perepilet “ , kuigi seadus ei räägi peredest . „Pere“ lahtikirjutus hinnakirja juures vastab muuseumidel küll seaduse nõuetele ( st kuni kaks täiskasvanut koos alaealiste lastega) , kuid tekitab siiski ühe lapsega külastajas segadust ja pahameelt, miks neid pereks ei loeta ja miks nemad soodustust ei saa. Üldjuhul on muuseumides „ perepileti “ hinnaks kahe täispileti maksumus, mis ühe lapse ga külastaja jaoks ei ole soodsam variant. VTK lisa 1 (muuseumiseaduse rakendamise tagasiside kokkuvõte) tõi selle probleemi välja, kuid lahendusena pakuti sõnastuse täpsustamist. Muuseuminõukogu ettepanekul tehakse aga eelnõuga ettepanek vastavast sättest seaduse tasandil üldse loobuda. Eelnõu § 3 punkt 20 – muudetakse MuuS-i § 21, mis puudutab muuseumide rahastamise põhimõtteid . P raeguse rahastamissüsteemi rakendamisel on ilmnenud, et riigi sihtasutuste ning era- ja munitsipaalmuuseumide käsitlemine ühes taotlusvoorus ei ole põhjendatud, sest esimeste puhul on riik need ise asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks, millest olulisim on riigile kuuluva muuseumikogu hoidmine, arendamine (hõlmab nii kogumist kui ka uurimist) ja vahendamine. Seega peab riik seisma hea selle eest, et riigi sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita. See tähendab, et riigile kuuluvate muuseumikogudega kaasnevad kulud, mille puhul ei saa riik valida, kas annab selleks tegevustoetust või mitte. Sama kehtib muude (st mitte riigi asutatud) sihtasutuste puhul, kes kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu (nt SA Ajakeskus Wittenstein , SA Eesti Piimandusmuuseum ), sest halduslepinguga peab kaasnema raha, et saaks lepinguga pandud ülesannet täita. Selleks, et tagada riigi regionaalpoliitiliste eesmärkide elluviimist ja mitmekülgset kultuuripilti, on oluline toetada võimaluse kohaselt ka kodanike, ettevõtete või kohalik u omavalitsus e üksuste loodud muuseume. Seetõttu e rista takse eelnõuga riigi siht asutuse muuseumide , halduslepinguga muuseumikogu kasutavate muuseumide, mis ei ole riigi sihtasutused, ja muude muuseumide tegevustoetuste süsteem (sarnaselt etendusasutuse seaduse muutmise seaduse regulatsiooniga). Riigi sihtasutuse muuseumid saaksid toetust muuseumi põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks ning tegevustoetus seotakse asutaja ootuste (sh mõõdiku te ja sihttaseme te ) sõnastamisega igale konkreetsele sihtasutusele. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted sihtasutuse nõukogule sihtasutuse tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks sihtasutuse arengukava koostamisel. Kehtiva seaduse järgi ei võeta asutaja ootusi rahastamisotsuse tegemisel arvesse. Riigivaraseaduse järgi on omaniku ootuste sõnastamine kohustuslik ainult riigi osalusega äriühingutele, kuid Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika rohelises ja valges raamatus peetakse mõistlikuks laiendada sama süsteemi ka riigi sihtasutustele. AS PricewaterhouseCoopers Advisors analüüsis 2019.–2020. aastal KuM-i juhtimissüsteemi, mille käigus koostas ka asutaja ootuste põhimõtete kontseptsiooni, mida on muuseumide eeskujul plaanis rakendada kõigile KuM-i asutatud sihtasutustele. Lisaks valdkonnapõhistele ootustele (tulenevad valdkonna arengukavadest ja muudest valdkonda reguleerivatest dokumentidest, sh ka MuuS-i eesmärkidest) on kultuurivaldkonna läbivate eesmärkidena kavas kehtestada ootus vähendada asutuse keskkonnajalajälge ning arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses. Asutaja ootuste dokumendis kirjeldatakse ka näiteks seda , et sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras baasteenuste (vastavad teenused määratletakse samas dokumendis) osutamiseks ja asutaja seatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisa teenustena määratletakse teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus – sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma . Seejuures peab aga muuseum jälgima, et need teenused ei takista põhiülesannete täitmist, on minimaalselt isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei kasutata riigi tegevustoetust. Era- ja munitsipaalmuuseumid saaksid toetust muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Ministri määrusega k ehtestatakse hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodik a. Hindamisel on kavas arvestada n äiteks kogude erilisus t , külastajate huvi, laiem a ühiskondlik u roll i olemasolu , panustami st mõne ühiskondliku probleemi lahendami sse jm s , mis on sisuliselt sarnased asutaja ootuste s toodud eesmärkidele . Riigieelarvest on võimalik muuseumile määrata ka sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt olulisteks tegevusteks. Sellis(t)e sihtotstarbelis (t)e toetus(t)e taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab minister määrusega. Vastav määrus on juba praegu olemas , kuid see on kehtestatud riigieelarve seaduse alusel, sest kehtivas MuuS-is puudub vastav volitusnorm. Praegu on viidatud määrus es üks taotlusvoor „Muuseumide kiirendi“, mille eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad. Määrust ei ole plaanis sisuliselt muuta. Eelnõu § 3 punkt 21 – sunniraha määrasi d suurendatakse 25 korda : 300 eurolt 1500 euron i ja korduva ettekirjutuse puhul 600 eurolt 1500 euroni. 2013. aastal kehtestatud summad on liiga väikesed, et töötaksid tõhusa mõjutusvahendina. Tarbijahinnaindeks on 2013. ja 2022. aasta juuli võrdluses tõusnud 38,8%. Suurendamise protsendi arvutamisel on võetud eeskujuks MuKS , mille puhul suurendati sunniraha määra 2019. aastal samuti 25 korda (1300 eurolt 32 000 euroni). Muinsuskaitseamet teeb muuseumides aastas keskmisel t kuus järelevalve t. Seni ei ole olnud vajalik sunniraha sisse nõuda, kuid sellest hoolimata on mõistlik määrad valdkonna teiste seaduste ga ühtlusta d a ja neid proportsionaalselt tõsta . Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus üldises korras, välja arvatud §-d 1 ja 2, mis jõustuvad 2024. aasta 1 septembril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu võtab kasutusele uue mõiste „asutaja ootused“ , mis on riigi kui sihtasutuse asutaja ootused vastava sihtasutuse nõukogule ja juhatusele . Eeskujuks on võetud riigivaraseaduses olev mõiste „omaniku ootused“, mida kasutatakse riigi äriühingute puhul (st riigi kui omaniku ootused oma äriühingutele). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Rahvakultuuri andmekogu asutamine. Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ), mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Rahvakultuuri andmekogus isikuandmete töötlemise kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang (seletuskirja lisa 1). Kuna muuseumidele riigieelarvest antav toetus võib olla aga riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on riigieelarvest muuseumidele antavate toetuste liike ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimusi ja korda reguleeriva rakendusakti kavandisse lisatud viited komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ning komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18). Kavandatava kultuuriministri määruse eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse selle seletuskirjas. 6. Seaduse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda ega regionaalarengut . Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsed mõjud. Ei ole tõenäoline, et muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud. 6.1. Kavandatav muudatus: r ahvakultuuri andmekogu asutamine 6.1.1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: isikud, kes on seni kahe andmekogu teenuseid kasutanud Uue andmekogu ga saavad rahvakultuurialaste andmete vajajad ja laiem avalikkus kompaktse ning tervikliku ülevaate valdkonnast – andmekogu võimaldab andmeid otsida ja filtreerida soovitud detailsusastmes. See on oluline andmekogu rahvakultuuri koordinaatoritele ja huvilistele. Rahvakultuuri valdkonnas tekib ühtne ja erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav andmestik. Ühe valdkonna tegijad on koondunud ühte andmekogusse, mis annab rahvakultuuri valdkonnast tervikliku ja mitmekülgse ülevaate ning kujutab endast olulist kultuurivaldkonna mõõdikute (nii arv- kui ka kvalitatiivsete näitajate) kogumit. Praegustele funktsionaalsustele lisanduvad teiste üleriigiliste ( m eeste tantsupidu, s egakooride laulupidu jne), piirkondlike ( Uma Pidu, Mulgi Pidu jne), maakondlike ja kohalike pidude läbiviimise moodul ning rahvakultuurialastel koolitustel osalemise ja koolitusmaterjalide levitamise moodul. Tõuseb valdkonnas tegutsejate, spetsialistide jt süsteemi avalike kasutajate rahulolu teenustega, sest teenused on mitmekülgsemad, paremini kättesaadavad ning lihtsamini ühest kohast märgatavamad . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus mõjutab positiivselt kogu rahvakultuuri valdkonda, kuid kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 6.1.2. Majanduslikud mõjud (halduskoormus) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: andmekogusse andmeid sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud Uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise, sh mitmed andmed on osaliselt n-ö eeltäidetud liidestuste kaudu . Seni on kollektiivide kontaktisikud ELT SA registrisse andmeid esitanud kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. RAKU andmekogusse sisestatava info jaoks on vastatud ERK -i rahvakultuurispetsialisti ankeedile või küsitlusele või e-kirjaga saadud teabepäringule. Väheneb andmete dubleeriv esitamine, sest loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis sisaldab andmeid, mida seni tuli edastada nii RAKU andmekogusse kui ka ELT SA registrile. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Andmete esitamise koormus ei suurene, sest seni on andmete esitamiseks täidetud ankeete, vastatud päringutele või on andmed sisestatud laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. Andmete sisestamine muutub pigem lihtsamaks, sest andmekogus on juba osa välju eeltäidetud, loodud on vastavad vormid, mis sisaldavad ka sisestatavate väärtuste automaatkontrolle, täitmisel saab kuvada abitekste jms. Uue andmekoguga väheneb andmete dubleeriv esitamine. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM , ERK, ELT SA, KOV-i d Riiklik statistika on täpsem ja andmetele tuginevad otsused kvaliteetsemad. KuM ja ERK saavad andmetele toetudes paremini panustada valdkonna arengusse, teha uuringuid ja analüüse, tegeleda valdkonnas tegutsejate koolitamisega. Andmed ja statistika aitavad KOV -e maakondlikul tasemel järelkasvule suunatud tegevusi planeerida. Andmekogu RAKU alammoodul on tööriist ERK-i rahvakultuurispetsialistile, toetades protsesse ja toiminguid tänapäevase funktsionaalsuse ja paindlikkusega. ELT SA registri alammoodul on tõhus tööriist pidude kunstilisele toimkonnale, kuraatoritele ja ELT SA töötajatele, võimaldades hallata laulu- ja tantsupeoga seotud andmeid ja tegevusi. ELT SA registri alammoodulis on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida on võimalik kasutada peo korraldajatel. Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registri alammoodulit ELT SA menetlevate toetuste taotlemiseks vajalike tingimuste kontrolliks. Andmekogu alammoodulid on omavahel liidestatud, samuti on liidestused muude andmekogudega. Toimuvad automaatkontrollid. Andmekogu arendamiseks on tagatud piisavad ressursid. Ajaline kokkuhoid. Andmekogu loomisega väheneb (kuni 30% tööajast) ERK-i töökoormus, mis oli seni seotud andmekogusse andmete sisestamisega. Avaliku andmekogu tulemusel väheneb ka andmete kasutamiseks nende küsimise ja edastamise töökoormus nii andmete kasutajale kui ka edastajale , sest uues andmekogus on igaühel võimalik endale sobival ajal avalikust vaatest ise huvipakkuvaid andmeid otsida ja alla laadida. Andmekogu liidestamine KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemiga (edaspidi TMS ) lihtsustab taotluste ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli. TMS- is saab siduda taotluste väljade kontrolli või eeltäitmist X-tee teenusega. See p uudutab laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramist ja ELT SA menetletavaid toetusi. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus mõjutab positiivselt KuM-i , ERK-i , ELT SA ja KOV -ide üksuste töökorraldust, kuid kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 6.2. Kavandatav muudatus: m useaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteemi lihtsustamine 6 . 2. 1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumide teenuste kasutajad Kaudselt mõjutatud sihtrühm on muuseumide publik. Statistikaameti andmetel toimus 202 1 . aastal 1, 68 miljonit muuseumikülastust (sisaldab nii korduvkülastusi kui ka välisturiste ). AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et muuseumikülastajate osakaal võib ulatuda 60%- ni Eesti elanikkonnast. MuIS-i kaudu kogudega tutvumise võimalust kasutab u 9 8 000 inimest aastas (202 1 . a andme tel ). Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus mõjutab positiivselt muuseumikogude kvaliteeti (st tulemuseks on läbitöötatud ja korrastatud kogud) ning seeläbi tervikuna muuseumiteenuste, mis põhinevad kogudel (näitused, haridusprogrammid, trükised, MuIS ), kvaliteeti publiku jaoks. Mõju ulatus on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises muutusi. Muudatusega võib kaasneda oht, et kogust arvatakse pahatahtlikult välja väärtuslikke museaale , kuid need riskid on juba praegu maandatud sellega, et väljaarvamist ei saa vormistada kellegi ainuisikulise otsusega (praegu peavarahoidja, muuseumi juht, muuseumi asutaja; muudatuse jär el vähemalt 3-liikmeline komisjon ja muuseumi juht). Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 6 .2. 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumid Museaalide muuseumikogust väljaarvamist puudutav regulatsioon mõjutab kõiki riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavaid muuseume ning vabatahtlikult MuIS-iga liitunud muuseume (kokku 60 asutust, mis on u 1/3 muuseumide koguarvust). Teiste muuseumide puhul museaalide muuseumikogust väljaarvamise kord seadusega reguleeritud ei ole. Arvestades muuseumide koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega. Arvestades asjaolu, et riigiga seotud muuseumide alasihtrühmas puudutab muudatus neid kõiki, on sihtrühm suur. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus vähendab riigiga seotud muuseumide töökoormust muuseumikogu läbitöötamisel ning lisab paindlikkust oma töö korraldamisel. Mõju ulatus on väike, sest nõuab muuseumides küll teatud tööprotsesside ülevaatamist, kuid see on ühekordne ning ei eelda suuri muudatusi. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM ja Muinsuskaitseamet ning teised ministeeriumid, kelle haldusalas on muuseume: Kaitseministeerium, Maaeluministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium . Muudatus mõjutab KuM-i ja Muinsuskaitseametit , kes seni on menetlenud KuM-i haldusala muuseumide kogust väljaarvamise taotlusi. Ühe taotluse menetlemise ja ministri käskkirja vormistamisega on keskmiselt seotud kuus töötajat, seega sihtrühm on väike. Sarnaselt on väike mõju ka teiste ministeeriumide puhul, kes on seni menetlenud oma haldusalasse kuuluvate muuseumi de kogust väljaarvamise taotlusi. Muudatus ei puuduta praegu otseselt Keskkonnaministeeriumi, kelle haldusalas on Eesti Loodusmuuseum, sest MuuS-i § 15 lõike 5 kohaselt ei ole MuIS-iga liitumine kohustuslik looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu puhul, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil. Se epärast ei rakendu neile ka kogust väljaarvamist puudutavad sätted. Samas ei ole keelatud, kui Keskkonnaministeerium rakendab oma haldusala muuseumi puhul sama kogust väljaarvamise korda. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Muudatuse tulemusel väheneb suurel määral Muinsuskaitseameti ja ministeeriumide töökoormus taotluste menetlemisel, sest riigivara valitseja nõusolekut on edaspidi vaja küsida vaid juhul, kui museaal on põhivarana arvel ja selle rahaline väärtus ületab 30 000 eurot . Mõju ulatus on väike, sest mõne tegevuse ärajäämine ei nõua lisategevusi muutustega kohanemiseks. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 6. 3 . Kavandatav muudatus: r iigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise korra muutmine selgemaks ja tulemuspõhiseks 6 . 3 .1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumide teenuste kasutajad Kaudselt mõjutatud sihtrühm on muuseumide publik. Statistikaameti andmetel toimus 202 1 . aastal 1, 68 miljonit muuseumikülastust (sisaldab nii korduvkülastusi kui ka välisturiste ). AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et muuseumikülastajate osakaal võib ulatuda 60%- ni Eesti elanikkonnast. MuIS-i kaudu kogudega tutvumise võimalust kasutab keskmiselt 9 8 000 inimest aastas (202 1 . a andme tel ). Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Selgemal ja tulemuspõhisel rahastussüsteemil, mis seab eesmärgiks muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja muuseumiteenuste parema regionaalse kättesaadavuse, on eeldatavalt positiivne mõju muuseumivaldkonna arengule tervikuna ja seega ka muuseumide teenuste kasutajate rahulolule. Mõju ulatus on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises muutusi. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 6 . 3. 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumid Tegevustoetuste süsteemi kavandatavad muudatused puudutavad kogu muuseumivaldkonda ja selles tegutsevaid asutusi, sh 1 2 riigimuuseumi , 1 6 -t riigi sihtasutuse muuseumi , 9 -t avalik õigusliku juriidilise isiku muuseumi ning ligikaudu 6 0 munitsipaalmuuseumi ja 72 eramuuseumi . Samas praktikas saab neist KuM-i kaudu tegevustoetust ainult väike osa – näiteks 2022. aastal oli taotlejaid kokku 38 , kellest toetust sai 36 (sh 14 riigi sihtasutuse muuseumi ja 22 munitsipaal- ja eramuuseumi) . Teiste ministeeriumide kaudu saab igal aastal tegevustoetust 6 muuseumi. Arvestades muuseumide koguarvu, on sihtrühma suurus väike, kuid arvestades riigiga seotud muuseumide tegevuse mõjukust, võib sihtrühma suurust pidada ka keskmiseks. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Kavandatav seadusemuudatus toetust saavate muuseumide arvu suurenemise võimalust ei loo. Samuti ei suurenda ega vähenda see praegu toetust saavate muuseumide tegevustoetuse summasid. See jääb endiselt sõltuma taotluste hindamisest ja riigieelarve võimalustest. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM Muudatus mõjutab KuM-i , kes on seotud tegevustoetuste menetlemisega (keskmiselt neli töötajat) ning väliseid eksperte, keda KuM kaasab taotluste läbivaatamise komisjoni (u kuus eksperti). Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Mõju ulatus KuM-i juures tegutsevale taotluse läbivaatamise komisjonile on eeldatavasti keskmine, sest uued protseduurireeglid rahastamistaotluste menetlemisel eeldavad küll muudatusi võrreldes senise ga , kuid hästi läbimõeldud regulatsiooni kehtestamisega kohanemisraskusi kaasneda ei tohiks. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. c) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: teised ministeeriumid, kelle haldusalas on riigi sihtasutuse muuseume ja/või muuseume, kes kasutavad riigile kuuluvaid kogusid Muudatus mõjutab Maaeluministeeriumi, kes on 01.10.2022 seisuga lisaks KuM-i le ainus ministeerium, kelle haldusalas on üks riigi sihtasutuse muuseum ja üks muuseum, mida ei ole asutanud riik, kuid kes kasutab riigile kuuluvat muusemikogu. Edaspidi peab Maaeluministeerium nende muuseumide rahastamise l lähtuma vastavast kultuuriministri määrusest. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, sest riigi sihtasutuste muuseumide ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide puhul ei näe rakendusakti kavand ette ebamõistlikke ega ebaproportsionaalselt suuri kohustusi taotluste menetlemisel ja toetuste eraldamisel . Ministeeriumil on vabad us ise otsustada protsessi tehniline korraldus. Puudub komisjoni loomise nõue. Samuti on vajaduse korral õigus menetlemine volitatud asutusele edasi delegeerida. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. MuKS -i ja HKTS -i muutmine Civitta Eesti AS-i koostatud detailanalüüsi kohaselt läheb andmekogu asutamine maksma kokku u 322 000 eurot (taotletakse M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurifondide IKT voorust) ning iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja arendustele on 36 000 eurot, mis kaetakse KuM-i eelarvest. Välja arendatakse uus andmekogu, mille käigus luuakse ühised tugifunktsioonid ja baasandmete moodul ning arendatakse välja uus RAKU ning uus ELT SA registri alammoodul, sest mõlemad süsteemid on vananenud või mõne aasta jooksul vananemas. Andmekogu halduskulud vähenevad eelkõige andmete sisestamise ja muutmisega seotud töömahu vähenemisega ning seda eelkõige ERK-i vaates. Praegu kulub umbes pool iga ERK-i rah v akultuurispetsialisti tööajast RAKU andmekogusse andmete sisestamiseks ning muutmiseks. Tulevikus võiks see jääda umbes 20% piiresse, mis tähendab, et andmekogu haldamisega seotud töömaht väheneb u 30% võrra. Raha liselt väheneb andmekogu haldamisega seotud palgakulu aastas umbes 110 000 euro võrra, mida on võimalik edaspidi rakendada rahvakultuuri arendamisega seotud sisulistele ülesannete elluviimisele. ELT SA-le ei kaasne andmete sisestamise ega muutmise ga tööprotsessidesse olulisi muudatusi, sest registrisse on andmeid sisestanud ja muutnud peole registreerunud ise. Küll muutub ELT SA vaates juriidiliste isikutega seotud andmete muutmine mõnevõrra kiiremaks tänu planeeritavatele liidestustele . Halduskulude suurenemist on ette näha seoses andmekogu isiku andmete kaitse nõuetega vastavusse viimise ning hilisema järgimise, kuid ka RIHA-s registreerimisega seotud töömahu kasvu võrra nii ERK -is kui ELT SA -s . Hoolduskulude, sh arenduste osakaal praegusega võrreldes suureneb, sest RAKU-t ei ole viimastel aastatel ei hooldatud ega edasi arendatud ning ELT SA on tellinud arendusi (sh hooldust) otseostudena , kulutades selleks viimased 12 aastat keskmiselt 10 000 eurot aastas. 7.2. MuuS -i muutmine MuuS-i muudatuste rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid 8.1. Tulenevalt MuuS-i muudatuste st tuleb muuta ka kultuuriministri määrus i : 08.07.2013 määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ ; 08.07.2013 määrus nr 31 „ Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ ; 08.07.2013 määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ . Kõiki neid on vaja muuta, sest seaduses muudetakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise aluse i d ja korda ning hoiule võetud asja definitsiooni . Kuna lisaks toodud muudatusele soovitakse määrus tes nr 30 ja 31 vähendada ülereguleerimist ja sätete arv seetõttu väheneb, on kavas kaks määrust liita , et terviklik ülevaade kogudega seotud nõuetest oleks ühes õigusaktis (kavand on seletuskirja lisa s 2) . M uuseumide andmekogu põhimääruse kavand on samuti s e letuskirjale lisatud ( l isa 3 ) , kuid s eda 2023. aasta alguses veel muud etakse ja täiend atakse , sest praegu toimuvad MuIS-i suuremad arendustööd ( MuIS 2.0 projekti I etapi tähtaeg on 31.12.2022) ning määrust on vaja korrigeeri da in fosüsteemis tehtavate muudatuste aluse l . 8.2. Kehtetuks tunnistatakse kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“ , sest uus määrus hakkab reguleerima ka teistes ministeeriumi des muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemist ja määramist (kavand seletuskirja lisa s 4 ). Riigieelarvest on võimalik muuseumile määrata sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt olulisteks tegevusteks. Sellis(t)e sihtotstarbelis (t)e toetus(t)e taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab minister määrusega. Vastav määrus on juba praegu olemas , kuid see on kehtestatud riigieelarve seaduse alusel, sest keht ivas MuuS-is puudub vastav volitusnor m. 8.3. Seoses MuKS-i muutmisega kehtestatakse k ultuuriministri määrusega „ Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus “ (kavand seletuskirja lisa s 5 ). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud rahvakultuuri andmekoguga seotud muudatused (eelnõu §-d 1 ja 2), mis jõustuvad 2024. aasta 1. septembril. Selleks ajaks on andmekogu asutamiseks vajalikud toimingud eeldatavalt tehtud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on kaasanud eelnõu ja rakendusaktide kavandite ettevalmistamisesse huvirühmade esindajaid. Toimunud on kohtumised koguhoidjate ühendusega, KuM-i muuseuminõukoguga, MT Ü Eesti Muuseumiühing ja MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmetega ning muuseumijuhtide ümarlaua liikmetega (mitteformaalne ühendus). Huvirühmade esindajatega j ätkuvad arutelud rakendusaktide teemal . Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile kui muuseume haldavatele ministeeriumidele, samuti Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning asutatava andmekogu osas Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega, millega on arvestatud. Maaeluministeerium kooskõlastas eelnõu kolme märkusega (neist üks puudutas rakendusakti kavandit) , millega on arvestatud. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega, millega on arvestatud. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu mitteametlikult kahe märkusega, mille puhul on antud selgitused. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Vt seletuskirjale lisatud kooskõlastuste tabel ( l isa 6 ) . Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks muuseumidele, Eesti Muuseumiühing ule, ICOM Eesti Rahvuskomitee l e, KuM-i muuseuminõukogu liikmetele , Riigi Infosüsteemi Ametile , And m ekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile . Muuseuminõukogu liikmelt laekus ettepanek, mis puuduta b rakendusakt i , mida arutatakse edaspidi . Eesti Muuseumiühingu tagasiside sisaldas üldisi kommentaare ning ettepanekuid rakendusaktide kohta. Oma arvamuse esitas ka Eesti Kirikute Nõukogu, kelle kahe ettepanekuga ei ole arvestatud. Riigi Infosüsteemi Amet esitas andmekogu sid puudutavate rakendusaktide kavanditele 17 märkust, mille ga on osaliselt arvestatud. And m ekaitse Inspektsioon esitas eelnõule kaks märkust ja andmekogusid puudutavate rakendusaktide kavanditele üheksa märkust, millega on osaliselt arvestatud. Arvamused on samuti lisatud kooskõlastuste tabelisse (lisa 6).
Justiitsministeerium 26.10.2022 nr 1-11/1618-8
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse
ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse
muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust võimaluse korral 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
minister
Lisad: 1. Eelnõu 6 lehel
2. Seletuskiri koos 6 lisaga 94 lehel
Marju Reismaa 628 2335,
[email protected]
Siiri Pelisaar 628 2225,
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse
ja muuseumiseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Mõjuhinnang
Sisukord
1. Läbiviimise aeg ................................................................................................................... 2
2. Mõjuhinnangu ulatus .......................................................................................................... 2
3. Metoodika ........................................................................................................................... 2
4. Infosüsteemi kirjeldus ......................................................................................................... 2
4.1. Rahvakultuuri andmekogu üldine kirjeldus ........................................................... 2
4.2. Rahvakultuuri andmekogu üldine arhitektuur ...................................................... 3
4.3. Rahvakultuuri andmekogu kasutajate juurdepääsuõigused ................................. 3
5. Isikuandmete töötlemise kirjeldus ...................................................................................... 4
6. Juurdepääs andmekogus olevatele andmetele ..................................................................... 5
7. Rahvakultuuri andmekogu kirjeldus ................................................................................... 5
7.1. RAKU andmekogu .................................................................................................... 6
7.2. ELT SA register ....................................................................................................... 12
7.3. Rahvakultuuri andmekogu andmevahetus TMSiga ............................................ 18
8. Andmete säilitamine ja hoidmine ..................................................................................... 18
Rahvakultuuri andmekogusse kantud andmeid säilitatakse vastutava töötleja asjaajamises
kehtestatud säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse arhiiviseaduse ja
muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. ..................................... 19
9. Konsulteerimine ................................................................................................................ 19
10. Võimalikud ohud ja maandamine ................................................................................. 20
11. Muu info ........................................................................................................................ 21
12. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte ................................................................ 21
11. Andmekoosseisud............................................................................................................... 22
1
1. Läbiviimise aeg
Käesolev mõjuhinnang on läbi viidud 13-20.06.2022. Täiendav analüüs on teostatud
02.09.2022 seisuga. Mõjuhinnangu teostamise aluseks on andmekogude detailanalüüs, mis
teostati perioodil mai- november 2021.a.
2. Mõjuhinnangu ulatus
Hetkel on Eestis eraldiseisvatena kasutusel rahvakultuuri andmekogu ehk RAKU ning Eesti
Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi ELT SA) register. Mõjuhinnangu skoobis on uus,
mõlemat hetkel kasutusel olevat andmekogu ühendav Rahvakultuuri andmekogu. Mõjuhinnang
hindab uue Rahvakultuuri andmekoguga seotud mõju sellega seotud isikutele ning Eesti
Rahvakultuuri Keskusele (edaspidi ERK) ja ELT SA-le.
3. Metoodika
Mõjuhinnangu teostamise aluseks on praegu kasutusel olevate ELT SA ja RAKU andmekogude
detailanalüüs, kus peamiseks töö teostamise metoodikatena kasutati dokumendianalüüsi,
poolstruktureeritud süvaintervjuusid ning töö- ja valideerimisseminare andmekogudega seotud
isikutega.
4. Infosüsteemi kirjeldus
4.1. Rahvakultuuri andmekogu üldine kirjeldus
Loodav rahvakultuuri andmekogu hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi (rahvatants,
koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvatants, puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor,
vokaalmuusika ja hoonetena rahvamajad) ning on laulu- ja tantsupidude korraldamise tööriist
ja andmete register.
Rahvakultuuri andmekogu koosneb alusandmetest ja kahest alamandmekogust:
Rahvakultuuri alamandmekogu (edaspidi RAKU andmekogu) on andmekogu, mida
saavad kasutada nii ERK rahvakultuurispetsialistid kui ka rahvakultuuri andmete
vajajad
Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu
(edaspidi ELT SA register) on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida
on operatiivselt võimalik kasutada peo korraldajatel ning peol osalevate kollektiivide
volitatud isikutel.
Alusandmed on ühildatud mõlema alamandmekoguga ning sisaldavad nelja põhiandmetüübi
(organisatsioonid, kollektiivid, isikud ja hooned) andmeid, samuti ka kasutajate ja nende
õiguste haldamist ning ühiseid klassifikaatoreid.
Andmeid on võimalik lisada ja muuta nii ELT SA registrist kui RAKU andmekogust. Mõlema
asutuse spetsiifilised andmete rikastamised ja andmete haldamisega seotud tegevused toimuvad
vastavates alamandmekogudes. Liidestamine teiste infosüsteemidega toimub X-tee kaudu ja
valdavalt toimub see alusandmete tasandil. Täpsemalt on liidestusi kirjeldatud
alamandmekogude kirjelduste all.
2
Selguse huvides: „RAKU andmekogu“ ning „ELT SA register“ viitavad mõistetena edaspidi
uue loodava Rahvakultuuri andmekogu alamandmekogudele ning mitte hetkel kasutusel
olevatele andmekogudele. Kui mõjuhinnang soovib viidata hetkel kasutusel olevatele
andmekogudele, on vastav viide lisatud mõistele juurde.
Samuti tuleb eristada mõistetena „RAKU andmekogu“ ning „Rahvakultuuri andmekogu“,
millest esimene viitab alamandmekogule ning teine loodavale üldisele andmekogule. Lühidalt
öelduna kasutatakse mõjuhinnangus alamandmekogule viidates lühendit RAKU, kuid
loodavale üldisele andmekogule viidatakse kui Rahvakultuuri andmekogule.
4.2. Rahvakultuuri andmekogu üldine arhitektuur
4.3. Rahvakultuuri andmekogu kasutajate juurdepääsuõigused
Järgenvalt on toodud Rahvakultuuri andmekogu kasutajate juurdepääsuõigused.
Alamandmekogude kasutajad on toodud vastavas alamandmekogu peatükis.
3
W - kirjutamine (lisamine,
muutmine, kustutamine)
W* - kirjutamine enda
Organisatsiooni kontaktisik
volitatud töötleja – ELT SA
esindusõiguse piires
Rahvakultuurispetsialist
volitatud töötleja - ERK
Rahvamaja kontaktisik
R - lugemine (vaatamine)
Kollektiivi kontaktisik
R* - lugemine enda
esindusõiguse piires
Vastutav töötleja
Juhatuse liige
Kuraator
Üksikisik
Kasutajate haldamine R W W W* R* W*
Klassifikaatorite
R W W
haldamine
Organisatsiooni
R W W W* W* W*
alusandmete haldamine
Kollektiivi alusandmete
R W W W* R* W*
haldamine
Isiku/juhi alusandmete W
R W W W* R* W*
haldamine *
Hoone alusandmete W*
R W W*
haldamine
Pidude haldamine R W R*
Peoga seotud
registreeringud ja R W W*
tellimused
5. Isikuandmete töötlemise kirjeldus
Rahvakultuuri andmekogu eesmärk on:
1) võimaldada rahvakultuuri organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete
andmete kogumist ja töötlemist, et tõhustada rahvakultuuri valdkonna korraldust ja
juhtimist;
2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, sh võimaldada
osalejatel registreeruda, edastada osalejatele teateid, korraldada laulu- ja tantsupeoga
seotud logistikat, majutust, toitlustust ja proove;
3) võimaldada kogutud andmete kasutamist toetuste taotlemisel;
4) tagada rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika
tegemiseks vajalike andmete kogumine.
Rahvakultuuri andmekogu koosneb rahvakultuuri andmetest ning laulu- ja tantsupeol osalejate
andmetest. Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid:
1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) rahvakultuuri kollektiivi juhendaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;
3) harrastaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta
4) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi
kontaktisiku, kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme nimi, isikukood ja
kontaktandmed.
4
Rahvakultuuri andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja
nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. Hetkel kasutusel
olevate ELT SA ja RAKU andmekogude detailanalüüsi käigus paika pandud andmemudel on
nähtav käesoleva töö lisas.
6. Juurdepääs andmekogus olevatele andmetele
Rahvakultuuri andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga
andmeteks.
Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed:
1) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud ELT SA registrisse kantud
andmed, sh laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate laste, noorte ja täiskasvanute
andmed;
2) RAKU andmekogusse kantud harrastaja andmed, kui harrastaja ei ole andnud
nõusolekut oma andmete avalikustamiseks.
3) Andmetele juurdepääs (vt ka eelnevalt)
Avalikeks andmeteks on kõik RAKU andmekogu andmed, mis ei ole piiratud juurdepääsuga
(st, et ELT SA registris avalikud andmed puuduvad). Avalikke andmeid on võimalik igaühel
RAKU andmekogust vaadata ning alla laadida.
Juurdepääs eeltoodud piiratud juurdepääsuga andmetele on volitatud töötlejal, vastutaval
töötlejal ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või
tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab Rahvakultuuri
andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Juurdepääs
tagatakse kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4
sätestatud juhul vastava taotluse alusel.
Juurdepääs andmekogusse kantud piiratud juurdepääsuga andmetele on:
1) isikul teda puudutavate andmete suhtes;
2) kõikidel isikutel seaduse või lepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.
Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele ja kohaliku omavalitsuse
üksustele või asutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega määratud ülesannete
täitmiseks.
Rahvakultuuri andmekogu vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium, volitatud töötlejaks
Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Volitatud töötlejatega sõlmitakse
haldusleping isikuandmete töötlemise osas (kehtestatakse isikuandmete kaitse üldmäärusest
tulenevad nõuded volitatud töötlejale).
7. Rahvakultuuri andmekogu kirjeldus
Kultuuriministeerium soovib algatada seaduse muudatuse, millega muuhulgas luuakse õiguslik
alus Rahvakultuuri andmekogus:
5
1) Kahe alamandmekogu - RAKU andmekogu ja ELT SA registri loomiseks ja andmete
töötlemiseks;
2) andmekogus olevate ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuste menetlemise
infosüsteemi (edaspidi ka TMS) jaoks vajalike andmete andmevahetuseks.
Alljärgnevalt on esitatud mõjuhinnang eeltoodud teemade lõikes.
7.1. RAKU andmekogu
RAKU andmekogu kui alamandmekogu eesmärk on koguda ja pidada arvestust
rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta.
RAKU andmekogu kavandatav ülesanne on:
1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet rahvakultuuriga tegelevate
organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta;
2) teavitada rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, hoonete
kontaktisikuid ja harrastajaid andmete uuendamise vajaduse osas;
3) hallata kohalike rahvakultuuri üritustega seotud informatsiooni;
4) väljastada infot planeeritavate koolituste kohta ning võimaldada neile registreeruda;
5) koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku rahvakultuuristatistika
tegemiseks.
Kavandatavas RAKU andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid (vt täpsem andmekoosseis
dokumendi lõpus ja Lisa 1):
1. rahvakultuuri organisatsioonide üldandmed
2. kollektiivide üldandmed
3. rahvakultuuri harrastajate üldandmed
4. rahvakultuuri hoonete andmed
Andmete esitajad
Rahvakultuuri andmed sisestab RAKU andmekogusse kasutajakonto omanik (üksikisik,
organisatsiooni esindusõigust omav isik, volitatud isik). Teatud andmed saadakse
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgnevalt:
ELT SA register – ühildatud alusandmed
Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress,
esindusõiguslik isik
ADS – aadressi identifitseerimine
Rahvastikuregister - nimi, isikukood
Kutseregister – kutsetunnistused
X-tee kaudu on olemas valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega.
Kogutud andmete põhjal koostatakse valdkondlikke analüüse, mis on Kultuuriministeeriumile
ja kohalikele omavalitsustele poliitika kujundamise ja rakendamise aluseks. Andmete põhjal on
võimalik hinnata rahvakultuuri valdkonnas toimuvate protsesside tendentse, maakonna tasandil
kollektiividesse kaasatuse ulatust ning üldisemaid muutusi valdkonnas. Avaldatud
6
isikuandmeid saab kasutada kollektiivi juhiga ühenduse võtmiseks näiteks kollektiivis
osalemise või talle tööpakkumise tegemise eesmärgil.
RAKU andmekogusse andmete sisestamise protsess
Nimetus Andmete sisestamine RAKU andmekogus TO BE
Lühikirjeldus RAKU andmekogu on loodava Rahvakultuuri andmekogu alamandmekogu, mis hõlmab
kõiki rahvakultuuri valdkondi ja kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate
organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta. Andmete kogumise protsess
hõlmab endast uutelt rahvakultuuriga tegelevatelt organisatsioonidelt, kollektiividelt ja
isikutelt andmete kogumist rahvakultuurispetsialisti poolt.
Protsessi Protsessi sisend – soov täiendada RAKU andmekogu rahvakultuuri organisatsiooni,
kirjeldus kollektiivi, isiku või hoonega seotud andmetega.
Protsessi üldkirjeldus – andmete sisestamiseks registreeritakse end registri kasutajateks
või logitakse sisse olemasoleva kontoga kasutades selleks ID kaarti, mobiil IDd või
Smart IDd. Andmete sisestaja sisestab küsitud andmed, mille Rahvakultuuri andmekogu
volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist kinnitab, et kuvada need RAKU
andmekogu avalikus vaates selles ulatuses, milleks sisestaja on loa andnud.
Tegevused:
Kasutajakonto loomine – juhul kui organisatsioonil, kollektiivil, hoone
kontaktisikul või üksikisikul (nt käsitööline) ei ole RAKU andmekogu
kasutajakontot, siis loob ta esmalt selle. Kasutajakonto loomiseks vajalik
informatsioon on isikukood ja e-posti aadress.
Kasutajakontot saavad luua: 1) organisatsiooni esindusõiguslik isik; 2)
üksikisik, kes on rahvakultuuri harrastaja (nt käsitööline) ; 3) isik,
kellele organisatsiooni esindusõiguslik isik on andnud organisatsiooni,
kollektiivi või hoone kontaktisiku rolli või 4) isik, kelle kollektiivi
kontaktisikule on Rahvakultuuri andmekogu volitatud töötleja andnud
vastava loa.
Registrisse sisselogimine - kasutajakonto olemasolu korral logib organisatsiooni
esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone kontaktisik või üksikisik
RAKU andmekogusse sisse autentides ennast ID kaardi, mobiil ID või Smart
IDga.
Andmete sisestamine - organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni,
kollektiivi, hoone või üksikisiku kohta andmete sisestamiseks sisestab
organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone
kontaktisik või üksikisik andmekogus nõutud andmed (kui organisatsioon või
kollektiiv on varem esitanud info ELT SA registrisse, on osa andmeid
eeltäidetud).
Andmete koondamine - paralleelselt andmete sisestamisega võib
toimuda andmete koondamine ja etapiviisiliselt sisestamine.
Andmete kinnitamine sisestaja poolt – andmete sisestaja kinnitab sisestatud
andmed.
Teade sisestatud andmete kohta - pärast andmete sisestamist ja kinnitamist RAKU
andmekogusse andmete sisestaja poolt saab RAKU andmekogu volitatud töötleja
või rahvakultuurispetsialist teate uute sisestatud andmete kohta.
Andmete ülevaatamine - RAKU andmekogu volitatud töötleja või
rahvakultuurispetsialist vaatab sisestatud andme üle ja vajadusel täpsustab neid.
Vajadusel andmete täpsustamine – RAKU andmekogu volitatud töötleja
või rahvakultuurispetsialist täpsustab vajadusel esitatud andmeid
kontakteerudes selleks otse andmete sisestajaga.
Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada
või on täpsustatud, siis RAKU andmekogu volitatud töötleja või
rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada need RAKU andmekogu avalikus
vaates. Harrastajatega seotud andmed kuvatakse avalikus vaates selles ulatuses,
milleks on andmete sisestaja andnud selleks nõusoleku.
Liidestuste kaudu kättesaadavad andmed päritakse ja kontrollitakse tegevuste
käigus.
7
Protsessi väljund/tulemus – andmed uue rahvakultuuri organisatsiooni, kollektiivi, isiku
või hoone kohta on RAKU andmekogusse sisestatud ja avalikustatud.
Seotud Päringud avalikust vaatest andmeanalüüsi teostamiseks, info kogumiseks või muul
tegevused otstarbel on võimalik teostada sortides ja filtreerides andmeid endale sobivalt. Juhul kui
RAKU andmekogu avalikust vaatest ei ole võimalik andmeid sobilikul kujul kätte saada,
siis saab andmete soovija edastada vastavasisulise päringu ERK töötajale, kes võimalusel
teostab ise andmete otsingu avalike andmete hulgast ja edastab need andmete soovijale.
Piiratud juurdepääsuga andmetele tagatakse juurdepääs kasutajaõigustega või
väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul vastava
taotluse alusel (vt RAKU andmekogu andmete väljastamise protsess).
Seotud Vahetud protsessi osalised:
osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui andmete täpsustaja ja kinnitaja.
- Organisatsioon/kollektiiv/hoone/isik, kes andmed RAKU andmekogusse sisestab
ja kelle andmeid avalikus vaates kuvatakse.
Huvitatud/välised osapooled:
- Kultuuriministeerium
- Statistikaamet, kes kogub andmeid, mis on aluseks arengukavade ja prognooside
koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning
teadmuspõhiste otsuste langetamiseks.
Liidestused - ELT SA register – ühised andmed
- Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress,
esindusõiguslik isik
- ADS – aadressi identifitseerimine
- Rahvastikuregister - nimi, isikukood
- TMS - toetused
- Kutseregister - kutsetunnistused
- X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega
Andmesubjektid on praegu kasutusel olevate ELT SA ja RAKU andmekogude detailanalüüsi
põhjal rahvakultuuri organisatsioonide juhid (~3 000) ja harrastuskollektiivide juhid (4 302).
Nemad on peamised andmete esitajad. Samuti on andmesubjektid üksikisikutest rahvakultuuri
harrastajad.
Andmete muutmise protsess eeldab, et süsteemis on organisatsiooni, kollektiivi, isiku või
hoone kohta juba eksisteerivad andmed. Andmeid muudetakse vastavalt vajadusele, kuid
vähemalt korra aastas. Kui andmed ei ole muutunud, siis on vaja vähemalt korra aastas
8
olemasolevad andmed üle vaadata ja kinnitada need, et tagada andmete õigsus Rahvakultuuri
andmekogus.
RAKU andmekogu andmete väljastamise protsess
Nimetus RAKU andmekogust andmete väljastamise protsess TO BE
Lühikirjeldus RAKU andmekogu on loodava Rahvakultuuri andmekogu alamandmekogu, mis hõlmab
kõiki rahvakultuuri valdkondi ja kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate
organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta.
Andmeid, millele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut, on võimalik RAKU andmekogu
avalikus vaates vaadata, sortida ja alla laadida. Piiratud juurdepääsuga andmetele
tagatakse juurdepääs kasutajaõigusega või avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4
sätestatud juhul vastava taotluse alusel. See tähendab, et juhul, kui isikul ei ole
kasutajaõigust piiratud juurdepääsuga andmeid vaadata, samuti juhul, kui avalikke
andmeid ei ole võimalik avalikust vaatest sobival kujul kätte saada, tuleb esitada ERK
töötajale vastavasisuline päring e-kirja teel.
Protsessi Protsessi sisend – vajadus kasutada RAKU andmekogusse kantud andmeid
kirjeldus (andmeanalüüsiks, strateegia kujundamiseks, kokkuvõtete tegemiseks jne)
Protsessi üldkirjeldus – avalike andmete saamiseks siseneb andmete soovija
RAKU andmekogusse, esitab endale sobiliku päringu ja soovi korral laeb
tulemused alla. Piiratud juurdepääsuga andmete saamiseks tuleb RAKU
andmekogusse sisse logida (vastava kasutajaõiguse olemasolul) või esitada
vastav päring ERK töötajale.
Tegevused:
Andmete väljastamine RAKU andmekogu avalikust andmekogust
RAKU andmekogu avamine – anonüümne andmete kasutaja (nt ametnik,
rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni esindaja, ajakirjanik, uuringu teostaja)
läheb RAKU andmekogusse.
Päringu teostamine – anonüümne andmete kasutaja sisestab andmete saamiseks
enda jaoks vajalikud parameetrid, et filtreerida soovitud andmed ning esitab
andmekogule vastava päringu.
Andmete allalaadimine – soovi korral laeb anonüümne kasutaja saadud
tulemused endale alla.
Andmete väljastamine selliste andmete kohta, mida ei ole avalikust andmekogust
võimalik kätte saada
Piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse õigustatud isikule volitatud
töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud:
9
1) milliseid andmeid taotletakse;
2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,
juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning
valitsusasutuse esindaja esitab lisaks dokumendi, mis tõendab tema
esindusõigust;
3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk;
4) taotluse esitamise kuupäev.
Päringu ülevaatamine – ERK rahvakultuurispetsialist tutvub päringu sisuga ning
tuvastab, kas isikul on seadusest tulenev alus andmete töötlemiseks.
Täpsustamine – ERK rahvakultuurispetsialist esitab vajadusel
täpsustavaid küsimusi. Juhul kui täpselt sellisel kujul ei ole võimalik
andmeid väljastada nagu päringu esitaja seda soovis, siis ERK
rahvakultuurispetsialist kooskõlastab vajadusel päringu esitajaga
piiranguid seoses väljastatavate andmete või nende ulatusega. Andmed,
mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, väljastatakse avaliku teabe
seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul.
Andmekogust väljavõtte tegemine – ERK rahvakultuurispetsialist teeb RAKU
andmekogust väljavõtte.
Päringule vastamine – ERK rahvakultuurispetsialist vastab päringule (sh edastab
väljavõtte andmekogust) e-maili teel.
Protsessi väljund/tulemus – RAKU andmekogust andmeid vajanud isiku on saanud
asjakohasel juhul soovitud andmed kätte.
Seotud Rahvakultuuri valdkonna poliitika kujundamine
tegevused Andmeanalüüs ja statistika
Seotud Vahetud protsessi osalised:
osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui avalikust andmekogust mittekättesaadavatele
päringutele vastaja, andmete väljastaja
Huvitatud/välised osapooled:
- Andmeid vajav osapool (Kultuuriministeeriumi, kohaliku omavalitsuse,
rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni esindaja, ajakirjanik, uuringu teostaja
vms)
10
Andmed, millele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut, on kättesaadavad avalikus vaates.
Avalike andmete vaatamiseks, allalaadimiseks ei pea end autentima ega sisse logima.
RAKU andmekogu peamised kasutajad
RAKU andmekogu peamised kasutajad Funktsioonid
Kultuuriministeeriumi ja teiste Andmed valdkondlike analüüside teostamiseks ja poliitika
ministeeriumite ametnikud kujundamiseks.
Kohalike omavalitsuste juhid, ametnikud Andmed valdkondlike analüüside teostamiseks ja poliitika
ja spetsialistid, eelkõige kujundamiseks, rahvamajade detailinfo ürituste
kultuurispetsialistid korraldamiseks.
Rahvakultuuriga tegelevate Rahvamajade detailinfo ürituste korraldamiseks.
organisatsioonide juhid ja töötajad, Valdkondlikud andmed piirkonna kollektiivide, nende
eelkõige keskseltsid juhtide ja rahvamajade kohta.
ERK rahvakultuurispetsialistid Valdkondlike andmete sisestamine, muutmine ja
haldamine.
Ajakirjanikud/uuringute, analüüside
Valdkondlikud andmed, statistika.
teostajad
Üksikisik ja rahvakultuuri harrastaja Rahvakultuurialaste avalike kontaktide leidmine
RAKU andmekogusse loodavad teenused
Funktsioon Kasutaja Kirjeldus
Andmete esitamine organisatsiooni, Loend andmesubjektidest, mille andmeid kontaktisikul on
kollektiivi, õigus muuta. Vorm(id) vastava andmetüübi andmekoosseisus
rahvamaja oleva info sisestamiseks, koos kohustuslike väljade korrektse
kontaktisik; täidetuse kontrolliga. Võimalus salvestada andmed enne
üksikisik esitamist. Sisestusprotsessi lõppedes toimub andmete
esitamine.
11
Andmete rahvakultuuri- Andmete muutmisest teavitatakse vastavat
kinnitamine spetsialist; rahvakultuurispetsialisti. Andmete kontrollimise
Rahvakultuuri hõlbustamiseks toimub sisestatud andmete võrdlus
andmekogu volitatud olemasolevate andmetega. Täpsustava küsimuse saatmine
töötleja otse süsteemist. Kommunikatsiooni (e-kirjad, telefonikõned)
fikseerimine keskkonnas. Andmete muutmise/parandamise
võimalus. Andmete kinnitamine, mille järel esitatud andmed
kuvatakse avalikus väljundis; võivad toimida esitaja poolt
antud piirangud.
Otsing rahvakultuuri Otsinguvorm peamiste parameetrite – nimetus,
spetsialist; isikukood/registrikood, tüüp – järgi. Väljundis sobivad
Rahvakultuuri vasted koos lingiga vastava subjekti andmetele.
andmekogu volitatud
töötleja
Päring rahvakultuuri- Päringuvormid erinevate andmetüüpide kohta, kus võimalik
spetsialist; anda ette parameetrid kõikide antud tüübi andmeväljade ja
Rahvakultuuri süsteemsete väljade (andmete esitamise kuupäev jne) kohta.
andmekogu volitatud Andmeväljade juures saab märkida, kas teda kuvada
töötleja väljundis või mitte. Väljund tabeli kujul, soovi korral saab
eksportida Excelisse. Päringu salvestamise võimalus
korduvaks kasutamiseks.
Aruannete rahvakultuuri- Aruanne annab ühe hiireklikiga sobival kujul väljundi mis
kasutamine spetsialist; vastab etteantud tingimustele. Näiteks konkreetse
Rahvakultuuri rahvakultuurispetsialisti kinnitamata andmete nimekiri,
andmekogu volitatud jooksva aasta andmete esitamine protsentuaalselt piirkondade
töötleja kaupa, andmekogus olevate kollektiivide väljatrükk
formaadis, mida oleks võimalik kasutada ERK aastaraamatus
jne. Hinnanguline aruannete arv on kuni 15, täpne aruannete
spetsifikatsioon lepitakse eraldi kokku.
RAKU andmekogu anonüümne kasutaja RAKU andmekogu väljundi esitamine andmevahetuskihi
andmete esitlemine kaudu ERKi veebis.
avalikus vaates
Kohalike pidude kollektiivi Peo loomine koos peo korraldamiseks vajalike teenustega
haldamine kontaktisik; (toitlustus, transport jne) ja haldaja määramisega. Peole
rahvakultuuri lubatavate kollektiivide määramine. Registreerumise ja
spetsialist; teenuste kasutamise haldamine koos isikustamata harrastajate
Rahvakultuuri arvudega.
andmekogu volitatud
töötleja
Koolitustele autentimise läbinud Kursuste haldamine. Koolitustele registreerumise vorm koos
registreerumine kasutaja; vastuskirjaga. Koolitustegevuste analüüs – osalejate profiilid,
Rahvakultuuri kursuste statistika. Läbitud kursuste vaade kasutajate lõikes.
andmekogu volitatud
töötleja
7.2. ELT SA register
ELT SA registri eesmärk on koguda ja kasutada kogutud andmeid laulu- ja tantsupeo
korraldamiseks.
ELT SA registri ülesandeks on:
1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate kollektiivide andmete haldamine ja
kasutamine laulu- ja tantsupeo planeerimiseks ja korraldamiseks (õppematerjalide
tellimine ja väljastamine, kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine, peost
osavõtjatele majutuse, toitlustuse, meditsiinilise teenuse võimaldamine);
2) laulu- ja tantsupeoga seotud statistika koondamine ja kogutud andmete kasutamine;
12
3) läbi liidestuste edastada andmeid toetuste taotlemiseks.
ELT SA registris töödeldakse järgmisi andmeid (vt täpsem andmekoosseis dokumendi lõpus):
1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate organisatsioonide ja kollektiivide
kohta;
2) laulu- ja tantsupidudel osalejate kohta;
3) kollektiivi juhendaja ja kontaktisiku ning saatjate kohta;
4) korraldustoimkonna liikme kohta;
5) majutuskohtade kohta;
6) laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud tegevuste (seminarid, eelproovid) kohta.
Osalejate andmeid on vaja omada isikukoodi täpsusega, et tagada laulu- ja tantsupeo
korralduslik läbiviimine. Tihti on sama inimene mitme kollektiivi koosseisus ning pidude
mastaapi arvestades ei võimalda isikustamata andmed planeerida logistika, toitlustuse,
majutuse ja muude tugiteenuste mahtu.
Andmete esitajad
Laulu- ja tantsupeole soovijate ja osalejate andmed sisestavad ELT SA registrisse kollektiivide
kontaktisikud. Teatud andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgnevalt:
RAKU andmekogu – ühised alusandmed
Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress,
esindusõiguslik isik
ADS – aadressi identifitseerimine
Rahvastikuregister - nimi, isikukood
TMS - toetused
Kutseregister – kutsetunnistused
Riigi Tugiteenuste Keskus (SAP)
X-tee kaudu on olemas valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega.
Esitatud andmed ei ole avalikud, vaid nähtavad vaid sisselogitud isikutele vastavalt neile antud
volitustele. Volitused on toodud ptk 4.3.
ELT SA registrisse andmete sisestamise protsess
Protsessi ELT SA registrisse andmete sisestamine ehk kollektiivi laulu- ja tantsupeole
nimetus registreerumise protsess TO BE
Lühikirjeldus Protsessi eesmärk on sisestada ELT SA registrisse laulu- ja tantsupeost osa võtta
soovivate kollektiivide andmed, sh kollektiiviga seotud isikute andmed, võimaldamaks
efektiivselt läbi viia laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid (sh
kollektiivide ja peo valikute tegemine, õppematerjalide tellimine ja väljastamine,
kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine ja tagasiside andmine
kollektiividele, peost osavõtjatele majutuse ja toitlustuse võimaldamine). ELT SA
register kuvab ühiseid alusandmeid läbi liidestuste RAKU andmekogus.
Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registrit toetuste taotlemiseks vajalike
eeltingimuste valideerimiseks.
Protsessi Protsessi üldkirjeldus - kollektiivide kontaktisikud registreerivad end ELT SA registris
kirjeldus kasutajaks ja/või sisenevad alamandmekogusse. Alamandmekogusse sisestatakse nii
alusandmed kui peol osalemise protsessis vajalikud andmed. Sisestatud andmete põhjal
viiakse läbi laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid.
Protsessi sisend - laulu- ja tantsupeo toimumine.
Tegevused:
13
Kasutajakonto loomine – juhul kui kollektiivi kontaktisikul ei ole ELT SA
registri kasutajakontot. Kasutajakonto loomiseks vajalik informatsioon on
isikukood ja e-posti aadress.
Registrisse sisselogimine - kasutajakonto olemasolu korral logib kollektiivi
kontaktisik ELT SA registrisse sisse, autentides ennast ID kaardi, mobiil-ID või
Smart IDga.
Kollektiivi andmete sisestamine - kollektiivi laulu- ja tantsupeole
registreerimiseks sisestab kollektiivi kontaktisik kollektiivi ja kõigi kollektiivi
liikmete kohta ELT SA registris nõutud informatsiooni (kui kollektiiv on varem
esitanud info RAKU andmekogusse, on osa andmeid eeltäidetud).
Andmete koondamine - paralleelselt kollektiivi andmete sisestamisega
võib toimuda andmete koondamine (osalejate nimed, häälerühmad,
isikukoodid jms) ja etapiviisiliselt sisestamine, va ühised alusandmed,
mis tuleb sisestada korraga.
Pärast andmete sisestamist on andmed ELT SA registri ja RAKU
andmekogu vaates nähtavad ning ka kasutatavad va, neid ei ole kuvatud
RAKU andmekogu avalikus vaates.
Teade sisestatud andmete kohta - pärast andmete sisestamist ELT SA registrisse
saab Rahvakultuuri andmekogu volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist
teate uue sisestatud kollektiivi kohta.
Andmete ülevaatamine - RAKU andmekogu volitatud töötleja või
rahvakultuurispetsialist vaatab enda vaates üle sisestatud ühised alusandmed ja
täpsustab vajadusel ühiseid alusandmeid, mis lähevad RAKU andmekogu
avalikku vaatesse.
Vajadusel kollektiivi andmete täpsustamine – RAKU andmekogu volitatud
töötleja või rahvakultuurispetsialist täpsustab vajadusel RAKU andmekogus
kuvatavate andmete jaoks kollektiivi poolt esitatud ühiseid alusandmeid
kontakteerudes selleks otse kollektiivi kontaktiisikuga.
Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada
või on täpsustatud, siis RAKU andmekogu volitatud töötleja või
rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada need RAKU andmekogu avalikus
vaates, selles ulatuses, mis kollektiivi kontaktisik on andnud avalikustamiseks loa.
Sõltumata andmete kinnitamisest ja avalikustamisest saab peole registreerimise ja
peoga seotud toimingutega edasi minna.
Liidestuste kaudu kättesaadavad andmed päritakse ja kontrollitakse tegevuste
käigus.
Protsessi väljund/tulemus - laulu- ja tantsupeol osaleda sooviv kollektiiv on sisestanud
nõutud andmed ELT SA registrisse, millest ühised alusandmed RAKU andmekoguga on
liidestuste kaudu liikunud RAKU andmekogusse ja seal avalikustatud pärast
Rahvakultuuri andmekogu poolset kinnitamist.
Seotud Õppematerjalide tellimise võimalus ELT SA registris peole registreeritud kollektiividele.
tegevused Tellimuste kinnitamine juriidilise esindusorgansatsiooni esindaja poolt.
E-õppematerjalide kättesaamine.
Kollektiivide ja kollektiiviliikmete valikute tegemine peol.
Kollektiiviliikmete akrediteerimine peole, s.h liikmete taandus. Taandusel liikmete
eeslistuste märkimine.
Eelproovide tagasisidestamine kollektiividele.
Suhtlus läbi registri andmete vastava sihtgrupiga.
Info- ja tööseminaridele registreerimise võimalus ELT SA registrisse kantud kollektiivide
juhtidele ja kontaktisikutele (nt dirigendid, tantsujuhid).
Seotud Vahetud protsessi osalised:
osapooled - Laulu- ja tantsupeole registreeruda soovivate kollektiivide kontaktisikud
- Rahvakultuuri andmekogu volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist
Huvitatud/välised osapooled:
- Kultuuriministeerium ja ERK – üldinfo laulu- ja tantsupeo protsessis olevatest
kollektiividest
14
- TMS – toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost
osavõtt)
Liidestused - RAKU andmekogu – ühised alusandmed
- Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi ja juriidiline aadress
- ADS – aadressi identifitseerimine
- Rahvastikuregister - nimi, isikukood
- TMS - toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost
osavõtt) Kutseregister - kutsetunnistused
- X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega
ELT SA registrist andmete väljastamise protsess
Nimetus ELT SA registrist andmete väljastamise TO BE protsess
Lühikirjeldus Laulu- ja tantsupidude toimumise perioodil pöörduvad laulu- ja tantsupeoga seotud
mitteavalikest andmetest huvitatud osapooled ELT SA poole peoga seotud informatsiooni
saamiseks.
Protsessi Protsessi sisend – soov kasutada ELT SA registri andmeid.
kirjeldus Protsessi üldkirjeldus – piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse õigustatud isikule
volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel. Volitatud töötleja otsustab andmete
väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise
päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest ning seadusega sätestatud
piirangutest teabe ja isikuandmete avalikustamisele. Vajaduse korral otsustab andmete
väljastamise vastutav töötleja.
Tegevused:
Päringu/e-maili koostamine ja edastamine ELT SA-le - andmeid vajav isik koostab
ja edastab ELT SA töötajale päringu, milles kirjeldab soovitud andmeid ning
seadusest tulenevat alust andmete töötlemiseks.
Päringu ülevaatamine – ELT SA töötaja tutvub päringu sisuga ning teeb kindlaks, kas
isikul on alus andmete töötlemiseks.
o Täpsustamine - vajadusel täpsustatakse päringu sisu või päritavate andmete
detailsusastet.
Registrist väljavõtte tegemine – ELT SA registri volitatud töötleja teeb ELT SA
registrist vastava väljavõtte.
Päringule vastamine – ELT SA registri volitatud töötleja vastab päringu esitajale e-
maili teel.
Protsessi väljund/tulemus – andmeid soovinud isik saab vastava informatsiooni.
Seotud Laulu- ja tantsupeo teemalised meediakajastused, uuringud, analüüsid.
tegevused
15
Seotud Vahetud protsessi osalised:
osapooled - Päringu esitaja (andmeid vajav osapool)
- ELT SA töötaja
Andmete muutmise protsess
Andmesubjektideks laulupeol võib olla1 üle 30 000 osaleja üle 1000 kollektiivist ning
tantsupeol üle 11 500 osaleja üle 700 kollektiivist. Täpne arv ning andmesubjektide liigitus
1 https://2019.laulupidu.ee/uudiskirjad/22-uudiskiri/fakte-laulu-ja-tantsupeolt/
16
sõltub peost. Kui andmeid töödeldakse noorte laulu- ja tantsupeo raames, on osalejate hulgas
rohkem lapsi ning seetõttu nende pidude puhul on ka andmesubjektideks rohkem lapsi. Laulu-
ja tantsupeole soovijate arv on suurem, suurusjärgus 1000 tantsupeo kollektiivi (osalejaid
17 000) ja 1000 laulupeo kollektiivi (osalejaid 33 000 ). Andmete sisestajateks on kollektiivide
kontaktisikud.
ELT SA registri kasutajad
ELT SA registri peamised kasutajad Funktsioonid
Laulu- ja tantsupidude organiseerijad (ELT SA Erinevatele sihtrühmadele informatsiooni
töötajad, kuraatorid, kunstiline toimkond) edastamine
Peo lähteandmete andmete sisestamine
Laulu- ja tantsupeole registreerumine
Eelproovide planeerimine ja haldus
Seminaridele, eelproovidele registreerumine
Peo produktsiooni planeerimine ja haldus
(lavaplaanid, turvakontseptsioon, toitlustus,
transport, rongkäik jne)
Õppematerjalide tellimine ning väljastamine
Kollektiivide akrediteerimine
Kollektiividele tagasiside andmine
Kollektiividega kokkulepete sõlmimine (näit
esitusõigused)
Kollektiivide esindajad – kollektiivi kontaktisik ja Kollektiivi informatsiooni haldamine
juhendaja Juhendajate hariduse ja täiendkoolituste loend
Õppematerjalide tellimine
Seminaridele registreerimine
Majutusvajaduse märkimine
Politsei- ja Piirivalveamet, meditsiiniteenuse Ohutusmeetmete tagamine laulu- ja tantsupidude
osutajad ajal
Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Valdkonna sisuline analüüs
Rahvamuusika Selts
ELT SA registrisse loodavad teenused
Funktsioon Kasutaja Kirjeldus
Kollektiivi kollektiivi Loend kollektiividest, mille andmeid kontaktisikul on õigus
andmete kontaktisik lisada/ muuta. Vorm(id) kollektiivi andmekoosseisus oleva
sisestamine info sisestamiseks (sh kontaktisiku muutmiseks), koos
kohustuslike väljade korrektse täidetuse kontrolliga.
Kollektiivi peoga kollektiivi Peoga seotud andmestiku täitmine – registreerumine, peol
seotud andmete kontaktisik osalejate (nii juhtide kui liikmete) haldamine, tellimuste
esitamine vormistamine jne.
Pidude andmete ELT SA registri Raamürituste, alampidude, proovide, seminaride jt pidudega
haldamine volitatud töötleja seotud andmehulkade lisamine ja muutmine.
Peol osaleva Kuraator; Registreeringute, tellimuste jt kollektiivi peol osalemisega
kollektiiviga ELT SA registri seotud andmete kinnitamine ja haldamine.
seotud andmete volitatud töötleja
haldamine
Otsing / päring kuraator; Otsingu- ja päringuvorm andmekoosseisus olevate erinevate
ELT SA registri parameetrite – kollektiivi nimi, kontaktisiku nimi,
volitatud töötleja tegutsemispiirkond, liikmete arv jne – järgi. Väljundis
sobivate vastete tabel koos lingiga vastava subjekti andmetele,
soovi korral saab eksportida Excelisse. Päringu salvestamise
võimalus korduvaks kasutamiseks.
Aruannete kuraator; Aruanne on spetsiifilise väljundi genereerimise vahend.
kasutamine ELT SA registri Näiteks maakonna või KOVi jaotus numbrites, toitlustusinfo
volitatud töötleja koolimajale, õppematerjalide ja meenete jne. Hinnanguline
17
aruannete arv on kuni 25, täpne aruannete spetsifikatsioon
lepitakse eraldi kokku.
7.3. Rahvakultuuri andmekogu andmevahetus TMSiga
Juurdepääs ja andmevahetus TMSiga aitab tõhustada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning
hõlbustab taotlemist, kuna teatud väljad on liidestuse tõttu eeltäidetud.
Kultuuriministri määrusega „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate
tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ kehtestatud nõuetest ja taotluse esitamise
andmetest saab Rahvakultuuri andmekogu pakkuda järgmisi andmeid:
kollektiivi tegutsemine vähemalt ühe hooaja jooksul;
kollektiivi osalemine taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende
ettevalmistusprotsessis;
kollektiivi koosseisu vastavus miinimumnõuetele;
juhendaja seotus kollektiiviga;
juhendaja kehtiva kutsekvalifikatsiooni olemasolu.
Teiselt poolt on juurdepääs ja andmevahetus TMSga vajalik selleks, et tagada kollektiivide ja
nende juhendajate andmete õigsus Rahvakultuuri andmekogus.
Andmesubjektideks on toetust taotlevate kollektiivide juhendajad. Harrastuskollektiivide juhte
oli Statistikaameti andmetele 2020.a. 4 302.
8. Andmete säilitamine ja hoidmine
Riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna rakendatakse Rahvakultuuri andmekogu
töödeldavate andmete kaitseks Eesti infoturbestandardit E-ITS.
Andmekogule vajalik kaitsetarve on esialgsel hinnangul normaalne.
Kogutud andmete säilitamine sätestatakse detailsemalt andmekogu põhimääruses ja toimub
vastavalt valitud turbeviisile Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) nõuetele. Andmekogu
majutusteenuse pakkujaks on Kultuuriministeeriumi valitud partner, kus on tagatud vajalikud
teenustasemed. Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kas aastate või pidude kaupa
(täpsemad säilitustähtajad täpsustatakse põhimääruses). Isikuandmeid säilitatakse kas
konkreetse laulu- või tantsupeo lõppemiseni või seni kuni isik on tegev kollektiivi koosseisus,
sh laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhendaja ja kontaktisiku rollis või harrastajana. Peale
isikuandmete säilitustähtaja möödumist andmed kas anonüümitakse (peamiselt pidudega
seotud korralduslikud andmed) või hävitatakse.
Andmete arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel antud
õigusaktidest. Seaduseelnõus on viidatud andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et
vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Andmete
säilitamise tähtajad plaanitakse põhimääruses sätestada erinevalt, lähtudes andmete kogumise
eesmärgist ning minimaalsuse põhimõttest. Näiteks harrastajate isikuandmeid – harrastaja
esitab need andmekogusse omal soovil ja võib paluda igal ajal oma andmete kustutamist. ERK
vaatab igal aastal andmed üle, et need oleksid ajakohased. Eraldi tähtajad on vajalikud laulu- ja
tantsupeol osaleda soovivate kollektiivi liikmete ja konkreetsel laulu- või tantsupeol osalejate
andmete säilitamiseks.
18
Piiratud juurdepääsuga andmetele juurdepääsu õigus tagatakse kasutusõigusega selleks
volitatud töötlejate poolt (ERK ja ELT SA).
Andmete sisestajad/esitajad ning ELT SA registri andmete kasutajad identifitseeritakse
volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis ID-
kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil.
ELT SA registri kasutajad (nt väliskollektiivid), kellel ei ole võimalik end ID-kaardi, mobiil-
ID või Smart-ID kaudu autentida, saavad luua endale kasutajakonto ning logida selle kaudu
registrisse sisse.
Isikutega seotud andmeid turundustegevuseks ei kasutata.
Rahvakultuuri andmekogusse kantud andmeid säilitatakse vastutava töötleja asjaajamises
kehtestatud säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse arhiiviseaduse ja
muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
9. Konsulteerimine
Rahvakultuuri andmekogu väljatöötamisel konsulteeriti järgmiste osapooltega, kes esindavad
peamisi andmekogude kasutajaid:
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Kultuuriministeerium
TMS esindajad
Lisaks olid protsessi kaasatud MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing, Kooriühing, Folkloorinõukogu,
Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Tallinna Linnavalitsus, Harrastusteatrite Liit, Tartu
Linnavalitsus, laulu- ja tantsupeo osaleva kollektiivi juhendaja ja kuraator, Rahvatantsu ja
Rahvamuusika Selts, MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing, Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Salme
Rahvamaja, Otepää Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
Rahvakultuuri andmekogu loomiseks viidi läbi detailanalüüs, mille käigus viidi läbi intervjuud
ja tööseminarid järgnevatel aegadel ja osapooltega.
Intervjuu,
Kaasatud osapool või teema
tööseminari aeg
01.06.21 Sissejuhatav intervjuu tellija esindajatega
02.06.21 ELT SA
04.06.21 ERK, RAKU (hetkel kasutatav andmekogu)
16.06.21 ERK, RAKU (hetkel kasutatav andmekogu)
21.06.21 TMS liidestusvõimalused
13.07.21 Kultuuriministeeriumi visioon
15.06.21 Sihtgruppide profiilid
06.07.21 Vahetulemuste valideerimine
24.08.21 Alternatiivide analüüs (SWOT analüüs ja sobilikuima valik)
02.09.21 Alternatiivide analüüsi ja valiku aluste tutvustus
19
15.09.21 Detailanalüüs (andmemudel, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded,
wireframe)
23.09.21 Detailanalüüs vol 2
(andmemudel, mittefunktsionaalsed nõuded, wireframe)
05.10.21 Mõjuanalüüs (K. Vaher ettekanne, alternatiivi valiku kinnitamine, mõjuanalüüs)
12.10.21 Mõjuanalüüs ja teekaart
26.10.21 Tulemuste tutvustamine sihtgrupi esindajatele
Tagasiside on olnud positiivne ning kaasatud osapooled toetavad kavandatavate muudatuste
elluviimist.
10. Võimalikud ohud ja maandamine
Andmetöötlus on ulatuslik, kuna hõlmab enam kui 10 000 lapse andmete töötlemist, mis
tähendab, et tegemist on suurt ohtu põhjustavate andmete töötlemisega.
Esinemise
Riski kirjeldus Mõju - Tegevused riski maandamiseks
tõenäosus
Isiku identiteedi vargus madal kõrge - Isikuandmeid (nimi, isikukood jms) näevad ainult
põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu
omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine
logitakse.
Andmesubjekti huve madal madal - Juurdepääs isikuandmetele, mida andmesubjekt ei
kahjustav andmete ole lubanud avalikustada, on ainult volitatud
terviklikkuse tahtlik kasutajatel. Andmebaasis saab olema võimalus
rikkumine üheselt tuvastada andmeid tekitanud, muutnud,
kustutanud isik või süsteemi komponent.
Logikanne hakkab sisaldama nii kasutaja
identifikaatori kui ka rolli tunnust.
Andmesubjekti huve madal madal - Kasutajaliidest disainides arvestatakse andmete
kahjustav andmete muutja tahteavalduse küsimisega (nt "Kas soovite
terviklikkuse tahtmatu kindlasti avalikustada?" — "Jah/Ei").
rikkumine (eksliku - Sage (perioodiline) andmete varundamine ja
toimingu tegemine) hõlbus taastamine.
Andmete terviklikkuse madal madal - Infoturbe reeglite järgmine ja perioodiliste auditite
rikkumine tehnilise rikke, teostamine.
andmekeskuse vastu - Varukoopiate regulaarne tegemine ja korrektne
suunatud füüsilise ründe säilitamine.
või õnnetuse tõttu
Andmesubjekti loata madal madal - Andmekogu isikuandmetele vaid põhjendatud
andmete avalikustamine ligipääsu andmise mehhanismi väljatöötamine,
turvatestimine ja turvameetmetest läbi murdmise
ürituste logimine ning monitooring.
Käideldavuse risk - madal keskmine - Keskkonna kvaliteedi tagamine, sealhulgas
süsteemi töö katkestuse jõudlus-testimine ja monitooring.
tõttu, eelkõige laulu- ja
tantsupeoga seotud
toimingute tegemisel, pole
andmed ajutiselt
kättesaadavad
Isiku e-posti/telefoni madal madal - Isiku e-posti ja telefoninumbrit näevad ainult
lekkimine põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu
omavad kasutajad va kui isik ei ole ise andnud
luba nende avalikuks kuvamiseks. Isikuandmete
vaatamine logitakse.
Kogu andmekogu madal kõrge - Rahvakultuuri andmekogu vastab ettenähtud
lekkimine/kaaperdamine turvanõuetele. Kord ööpäevas tehakse
20
(seal hulgas majanduslik andmebaasi koopia ning viimaseid salvestatud
kahju seoses ELT SA ja andmeid on võimalik taastada 2 tunni jooksul.
ERK töötakistusega ning
kulu andmete
taastamiseks)
11. Muu info
Logid
Rahvakultuuri andmekogus peetakse logisid andmete uuendamise ja kasutamise osas ning
tehakse varukoopiaid. Hetkel kasutusel olevatest ELT SAst ja RAKU andmekogudes saab
ühtne riigi andmekogu, mis vastab Eesti infoturbestandardi nõuetele. Andmekogule
juurdepääsu õigused sätestatakse Rahvakultuuri andmekogu põhimääruses ja juurdepääs
andmekogule toimub isikutuvastamise kaudu, mobiil-ID, Smart ID või ID-kaardi kaudu sisse
logides. Andmeid saavad esitada ainult vastavat õigust omavad isikud.
Andmete edastamine teistele andmekogudele toimub infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee
kaudu.
12. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte
RAKU andmekogus kogutakse peamiselt statistilisi andmeid rahvakultuuri organisatsioonide,
kollektiivide ja isikute (nt harrastajate) kohta. Isikuandmetest kogutakse nt organisatsioonide ja
kollektiivide juhtide ja kontaktisikute ning harrastajate, näiteks käsitööliste kontaktandmeid
(nimi, e-mail, telefon). Harrastajate andmed avalikustatakse vaid juhul, kui nad selleks ise
nõusoleku annavad. Eeltoodud andmeid kogutakse eesmärgiga võimaldada huvilistel nendega
ühendust võtta, näiteks kollektiiviga liitumiseks, ruumide rentimiseks, kollektiivile uue
juhendaja, valdkondlike meistrite, esinejate, koolitajate leidmiseks vms.
ELT SA registris olevad andmed ei ole olnud ja ei ole seda ka tulevikus avalikult kättesaadavad,
kuna tegemist on eelkõige laulu- ja tantsupidude korraldamise tööriistaga, mis sisaldab peoga
seotud isikute isikuandmeid (nt nimi, isikukood, häälerühm, peo ajal majutuskoht jms).
Järgnevalt on esitatud kokkuvõte loodavas andmekogus kogutavate isikuandmete kaitsest.
Andmeobjekt on isikut kirjeldav andmehulk (nt peol osaleva laulja isikukood,
häälerühm, seotud koor; rahvateatri kollektiivi kontaktisiku nimi, e-mail, telefon).
Andmesubjekt on andmehulgas kirjeldatud isik (nt peol osalev laulja, rahvateatri
kollektiivi kontaktisik).
Andmesubjektid jagunevad kaheks
o isikud, kes esitavad ise andmeid (organisatsiooni juhatuse liige, käsitööline,
kollektiivi kontaktisik);
o isikud, kelle eest andmed esitatakse (nt peol osalev laulja, kelle andmed on
eeskätt vajalikud laulupeoga seotud tegevustes).
Andmete andja on andmesubjekt ise (nt käsitööline) või andmeesitajast isik (nt
kollektiivi kontaktisik).
Andmete esitajast andmesubjekt saab loodavas andmekogus näha kõiki tema poolt
esitatud andmeid. Andmete esitaja kaudu süsteemis kajastuva andmesubjekti kirjeldav
andmeobjekt on nähtav piiratud (õigustatud) ligipääsuga kasutajate hulgale (vt
juurdepääsude õiguste tabel).
21
Andmete esitamiseks autendib sisselogija end ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-ga.
Pärast autentimist pääseb sisselogija ligi neile andmetele, milleks tal on luba. Näiteks
juhatuse liige pääseb ligi kõigile enda organisatsiooniga seotud andmetele ja kollektiivi
kontaktisik neile, milleks juhatuse liige või loodava andmekogu volitatud töötleja on
talle õigused andnud.
Andmete esitajast andmesubjekt saab vigaseid andmeid ise süsteemis parandada. Juhul
kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis saab vigaste andmete parandamiseks
pöörduda andmekogu volitatud töötleja poole.
Andmesubjekt saab nõuda andmete mittekuvamist avalikus vaates.
Andmekogu volitatud töötleja nimetatud spetsialistil on õigustatud ligipääs
andmeobjektile. Loa selleks annab andmete esitajast andmesubjekt andmete esitamise
käigus. Vastavad regulatsioonid lepitakse kokku andmekogu põhimääruses.
Loodava Rahvakultuuri andmekogu alusandmetes ja RAKU andmekogus ei toimu
süstemaatilist ja ulatuslikku automaatset isikuandmete töötlemist (va juhtide ja
kontaktisikute andmed), sealhulgas profiilianalüüsil põhinevat hindamist. Andmekogus
töödeldavaid andmeid kasutatakse valdkonda üldistava statistika tegemiseks.
Rahvakultuuri andmekogus ei töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline päritolu,
poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse
kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks
kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku
seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
Võimalusel kogutakse RAKU andmekogus andmeid etnilise päritolu ehk rahvusliku määratluse
kohta, eesmärgiga koguda statistilisi andmeid, kui suur on eestlaste ja mitte-eestlaste osakaal
rahvakultuuris. Lisaks on kogutavate andmete põhjal võimalik hinnata rahvakultuuri muutusi
ja suunda, et hinnata, kas ja mida ergutada, toetada või tunnustada.
11. Andmekoosseisud
Andmemudel on koostatud hetkel kasutuses olevate ELT SA ja RAKU andmekogude
detailanalüüsi lõpparuande koostamise ajal (oktoober 2021) kokku lepitud andmekoosseisu
põhjal ja pole arvestatud tulevikus tehtavaid muudatusi. Andmemudeli täpne struktuur
selgub arendushanke käigus ja vastavalt andmekogu arendava süsteemiarhitekti
soovitustele sh arvestatakse andmekogu tehnilisi võimalusi ja piiranguid. Antud peatükis
on esitatud soovitused andmemudeli koostamise kohta.
Loodava andmekogu andmekoosseisu moodustavad ligi 100 andmetabelit. Andmetabelite
detailsed struktuurid ja omavahelised seosed on toodud interaktiivsel koondskeemil.
22
Andmemudel koosneb ühistest alusandmetest ning nii ELT SA registri kui RAKU andmekogu
alamandmekogude spetsiifilistest andmehulkadest. Alusandmed sisaldavad nelja põhitüübi
(kollektiiv, organisatsioon, isik (juht) ja hoone (rahvamaja) ühiseid andmevälju, aga samuti ka
näiteks kasutajate haldamist, mis on ühine mõlemale alamandmekogule. Alusandmete lisamise
ja muutmise võimalus on mõlemas alamandmekogus.
Kollektiivi ühised andmed sisaldavad lisaks kollektiivi nimele, aadressile ja asutamisajale ka
seotust organisatsiooniga (mis võib teatud juhtudel puududa), valdkonna ja tegevusala (liigi)
määramist ning juhtide nimetamist. Kollektiivil on võimalik valida, kas konkreetsed andmed
on leitavad RAKU andmekogu avalikust vaatest või arvestatakse neid ainult üldises statistikas.
Kollektiivi liikmeid hallatakse personaliseeritud kujul ainult ELT SA registris. RAKU
andmekogus on harrastajate kohta teada ainult agregeeritud andmed vanuserühmade kaupa.
Mõlemas alamandmekogus täiendatakse kollektiivi alusandmeid lisaväljadega.
Organisatsiooniliste alusandmete peamiseks tunnuseks on registrikood. Ülejäänud ühised
andmeväljad täidetakse äriregistrist saadud andmetega. RAKU andmekogus on lisaks vaja
määrata valdkond ja tegevusala ning siduda organisatsioon isikute ja hoonetega. Organisatsioon
võib kuuluda teise organisatsiooni (katusorganisatsioon) liikmete hulka. ELT SA registris
lisanduvad näiteks mitmed arveldamisega seotud parameetrid.
Isiku/juhi lisamiseks on vaja teada inimese isikukoodi ja kontaktandmeid (telefon, e-posti
aadress), kõik muud ühised alusandmed tuletatakse isikukoodi põhjal või saadakse
andmevahetuse teel rahvastikuregistrist. RAKU andmekogus seotakse isik näiteks ka
valdkonna ja tegevusalaga ning fikseeritakse, milliseid andmeid on lubatud kasutad avalikus
väljundis.
23
Hoonete (rahvamajade) register on kasutatav ainult RAKU andmekogus. Hoonete
andmestruktuur on volitatud töötleja poolt põhjalikult ette valmistatud ja võimaldab detailseid
andmeid koguda nii hoone kui kõigi tema saalide kohta.
Võrreldes esialgse andmemudeliga erineb lõplik andmemudel andmeväljade poolest vaid väga
üksikutel juhtudel. Ainsaks põhimõtteliseks erinevuseks on ühiste alusandmete tõstmine eraldi
andmetabelitesse.
Kõik andmete lisamised, muutmised ja kustutamised fikseeritakse muudatuste logis, kus on
andmetabeli ja välja täpsusega teada, kes, milliselt IP-aadressilt ja millal andmeid muutis.
Kasutajate haldamiseks on eraldi tabel, kus lisaks isikukoodile on kirjas roll ning selle algus- ja
lõpuaeg. Roll ehk kasutuslugu võib olla näiteks volitatud töötleja või konkreetse andmetüübi
identifikaatoriga seotud õigused andmete muutmiseks.
24
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse
ja muuseumiseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusakti kavand
Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise
ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja
märgistamise ja säilitamise kord
Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise toimingute vormistamise nõuded;
2) museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja kasutamiseks andmise, muuseumikogust väljaarvamise
ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded;
3) museaali ja muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võetud kultuuriväärtusega asja (edaspidi
hoiulevõetud asi) märgistamise ja säilitamise kord.
(2) Määrust kohaldatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekoguga
(edaspidi infosüsteem) liitunud muuseumile.
§ 2. Toimingute vormistamine
(1) Käesoleva määruse §-s 1 nimetatud toimingute vormistamisel kantakse infosüsteemi
muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määruse „Muuseumide andmekogu
põhimäärus” peatükkides 4 ja 5 nimetatud andmed, koostatakse infosüsteemis eelnimetatud andmete
põhjal dokument või toiming kinnitatakse infosüsteemis.
(2) Kui toimingu vormistamine infosüsteemis ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, koostatakse
dokument väljaspool infosüsteemi.
(3) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument allkirjastatakse võimaluse korral digitaalselt või
võimaluse puudumisel paberkandjal.
(4) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument või selle skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud
koopia säilitatakse infosüsteemis.
§ 3. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon
(1) Muuseumi juht moodustab asja museaalina arvele võtmise ning muuseumisse hoiule võtmise
otsustamiseks käskkirjaga vähemalt kolmeliikmelise muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse
hoiule võtmise komisjoni (edaspidi komisjon), kuhu võivad kuuluda muuseumi töötajad ning muud
eksperdid.
(2) Komisjon teeb asja kohta museaalina arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule
võtmise või omandamata jätmise põhjendatud otsuse kolme kuu jooksul alates asja muuseumile
üleandmisest.
§ 4. Asja museaalina arvele võtmine
(1) Muuseum võtab asja museaalina arvele üldjuhul kolme kuu jooksul alates komisjoni sellekohasest
otsusest.
(2) Riigimuuseumi muuseumikogu vastuvõtmisel muuseumiseaduse §-s 10 sätestatud juhul võib
museaalid arvele võtta komisjoni otsuseta.
(3) Kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30
lõike 2 alusel, võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude
komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele.
§ 5. Museaali ja hoiulevõetud asja märgistamine
(1) Museaal ja hoiulevõetud asi märgistatakse enne nende hoidlasse paigutamist.
(2) Museaali märgistus koosneb muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi
liitumisel infosüsteemiga, ja museaali numbrist.
(3) Hoiulevõetud asja märgistus koosneb muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse
muuseumi liitumisel infosüsteemiga, hoiulevõetud asjade üldisest tähtlühendist ja hoiulevõetud asja
ajutisest numbrist.
(4) Muuseumikogust väljaarvatud museaali ja hoiuleandjale tagastatud asja numbrit ei kasutata uue
museaali ja hoiulevõetud asja tähistamiseks.
(5) Museaalile kantakse selle numbrile vastav märgistus viisil, mis ei kahjusta museaali välimust ega
seisundit.
(6) Museaali, mille märgistamine on tehniliselt võimatu, ning hoiulevõetud asja puhul kasutatakse
märgistussedeleid või kantakse märgistus museaali ja hoiulevõetud asja ümbrisele.
(7) Digitaalse museaali puhul kantakse märgistus faili nimesse.
§ 6. Museaali ja hoiulevõetud asja säilitamine
(1) Muuseumi hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaali ja hoiulevõetud
asja vedamise korraldus peavad tagama museaali ja hoiulevõetud asja säilivuse.
(2) Säilitustingimuste loomisel arvestatakse riskianalüüsi ja ohuplaani või hädaolukorra lahendamise
kava.
(3) Riigimuuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides
on kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem.
(4) Muuseumi relvakollektsiooni säilitatakse ja eksponeeritakse vastavalt relvaseaduse § 271 lõike 3
alusel kehtestatud korrale.
(5) Hoiulevõetud asja säilitamise ja kasutamise tingimused lepivad kokku hoiuleandja ja muuseum.
(6) Kui museaal ja hoiulevõetud asi viiakse nende püsiasukohast muuseumis ajutiselt teise asukohta või
nende püsiasukohta muuseumis muudetakse, määratakse infosüsteemis museaalile ja hoiulevõetud
asjale uus asukoht.
§ 7. Museaalide ja hoiulevõetud asjade inventuur
(1) Museaali ja hoiulevõetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks viib riigimuuseum ja riigile
kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum läbi inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja
hoiulevõetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel.
(2) Muuseumi põhjendatud taotluse korral võib Muinsuskaitseamet käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud tähtaega käskkirjaga pikendada.
(3) Muuseumi juht moodustab inventuuri läbiviimiseks käskkirjaga komisjoni, mis koosneb vähemalt
kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik, kinnitab inventuuri
läbiviimise aja ja määrab inventuuri eest vastutava isiku või isikud.
(4) Inventuuri läbiviimine toimub museaalide ja hoiulevõetud asjade nimekirja alusel.
§ 8. Muuseumikogu korralduse põhimõtted
(1) Muuseumi juht kinnitab muuseumikogu korralduse põhimõtted, milles sätestatakse muuseumisisene
töökorraldus käesolevast määrusest ning infosüsteemi põhimäärusest tulenevate nõuete täitmiseks.
(2) Muu hulgas sätestatakse muuseumikogu korralduse põhimõtetes:
1) infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused käesolevas määruses ning infosüsteemi põhimääruses
sätestatud tegevuste osas;
2) hoiulevõetud asjade eest vastutajad või nende määramise kord;
3) hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmete, sealhulgas temperatuuri- ja niiskusrežiimi
registreerimise kord;
4) hoidlate kasutamise kord;
5) muuseumikogu füüsilise ja digitaalse kasutamise, sealhulgas kasutajate teenindamise ja päringutele
vastamise kord;
6) digiteerimistööde korraldus;
7) riskianalüüsi läbiviimise kord ning ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava, sh muuseumikogu
evakuatsiooniplaani koostamise ja rakendamise kord;
8) vajaduse korral muuseumisiseste museaale puudutava teabe süstematiseerimiseks kasutatavate
andmekogude pidamise kord.
§ 9. Riiklik ja haldusjärelevalve
Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teeb Muinsuskaitseamet.
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse
ja muuseumiseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
Rakendusakti kavand
Muuseumide andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Muuseumide andmekogu nimi ja eesmärk
(1) Andmekogu ametlik nimi on „Muuseumide infosüsteem” (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi ametlik
lühend on „MuIS”.
(2) Infosüsteemi eesmärk on võimaldada:
1) kultuuriväärtusega asjade ühtse korra kohast ja elektroonilist museaalina arvele võtmist;
2) museaalide, muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade (edaspidi
hoiulevõetud asi) ja abikogusse arvatud asjade kohta muuseumisse vastuvõtmisel ning hilisema
uurimistöö käigus kogutud andmete keskset ja süstemaatilist säilitamist;
3) museaalidega, hoiulevõetud asjadega ja abikogusse arvatud asjadega tehtavate toimingute elektroonilist
registreerimist;
4) museaalide, hoiulevõetud asjade ja abikogusse arvatud asjade tasuta tutvustamist avalikkusele
veebiliidese kaudu.
§ 2. Vastutav ja volitatud töötleja
(1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet ja volitatud töötleja on Registrite ja
Infosüsteemide Keskus.
(2) Vastutav töötleja:
1) tagab infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) tagab infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;
3) juhib andmekogu arendustöid;
4) töötleb ja väljastab andmeid;
5) määrab infosüsteemi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu
turvanõuded;
6) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe;
7) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel;
8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.
(3) Volitatud töötleja:
1) korraldab infosüsteemi majutamist ja infotehnoloogilist haldamist;
2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt;
3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks;
4) korraldab infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu infrastruktuuri
hankimist või rentimist;
5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning
korraldab andmekogu varukoopiate tegemise;
6) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad
organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;
7) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;
8) tagab infosüsteemi infotehnoloogilise kasutajatoe;
9) informeerib vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste
täitmisel.
§ 3. Infosüsteemi ülesehitus ja andmete kaitse
(1) Infosüsteem koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast ja avalikust veebiliidesest.
(2) Infosüsteemi andmete puhul tagatakse nende:
1) käideldavus, tagades nende kättesaadavuse selleks volitatud isikutele;
2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise;
3) konfidentsiaalsus, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks
õigustatud huvi.
(3) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(4) Infosüsteemi turbeaste on madal (L) ja turvaklass on K1T1S1.
2. peatükk
Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine
§ 4. Infosüsteemiga liitumine
(1) Infosüsteemiga liitumine on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse
muuseumiseaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud
looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad
muul viisil.
(2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi vabatahtliku liitumise
infosüsteemiga otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga tingimusel, et muuseumi tegevus
vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesandele. Tegevuse vastavuse hindamise metoodika ja
liitumistaotluse vormi kinnitab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga.
(3) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi liitumine käesoleva
paragrahvi lõike 2 alusel toimub lepingu sõlmimisega muuseumi ja Muinsuskaitseameti vahel.
§ 5. Infosüsteemi kasutajaõigused
(1) Infosüsteemi kasutajaõigused võib anda:
1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule ja töötajale;
2) muuseumis kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule (edaspidi asutuse haldur);
3) muuseumitöötajale;
4) muudele isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi.
(2) Vastutava töötleja juht annab kasutajaõigused vähemalt ühele vastutava või volitatud töötleja
ametnikule või töötajale (infosüsteemi haldur), kes:
1) kannab muuseumi infosüsteemiga liitumisel infosüsteemi muuseumi nime, registrikoodi ja
kontaktandmed ning muuseumi asutaja või moodustaja andmed;
2) määrab iga muuseumi kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes liitumistaotluses esitatud teabest;
3) annab kasutajaõigused vastutava ja volitatud töötleja teistele ametnikele ja töötajatele.
(3) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele.
(4) Infosüsteemi kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks isiku kasutajaõiguste, sealhulgas
andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse määramisel,
sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel lähtutakse isiku õigustatud
huvist ja töökohustustest ning muuseumi juhi kehtestatud muuseumikogu korralduse põhimõtetest.
§ 6. Infosüsteemi kasutamise õiguse äravõtmine
Vastutav töötleja võib omal algatusel kasutajalt kasutajaõigused ära võtta, kui esineb vähemalt üks
järgmistest alustest:
1) kasutaja on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda;
2) kasutaja on korduvalt kandnud andmekogusse ebaõigeid andmeid;
3) kasutaja on võimaldanud oma kasutajakontot kasutada teisel isikul;
4) kasutaja on andmeid kasutanud mittesihipäraselt;
5) andmete andmekogusse kandmine ei ole enam kasutaja tööülesanne.
3. peatükk
Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs
§ 7. Infosüsteemi andmed ja nende säilitamise tähtaeg
(1) Infosüsteemi koosseisu kuuluvad:
1) paberkandjal alusdokumendid;
2) digitaalsed alusdokumendid;
3) digitaalne andmebaas;
4) digitaalne arhiiv.
(2) Infosüsteemi andmete detailne koosseis on esitatud käesoleva määruse lisas.
(3) Infosüsteemi andmeid säilitatakse alaliselt.
(4) Museaalide ja hoiulevõetud asjade kasutamiseks andmise ja tagastamisega seotud digitaalseid ja
paberkandjal alusdokumente säilitatakse kümme aastat pärast museaali ja hoiulevõetud asja tagastamist.
§ 8. Isikuandmete töötlemise erisus
Isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras.
§ 9. Andmeandjad
(1) Infosüsteemi andmeandjad on infosüsteemiga liitunud muuseumid ja muud kultuuripärandiasutused.
(2) Andmeandja nimel esitavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud korras andmeid andmeandja töötajad,
kellele on käesoleva määruse §-st 5 lähtudes antud vajalikus ulatuses infosüsteemi kasutajaõigused.
§ 10. Andmete esitamise kord
(1) Andmete esitamisena käsitatakse andmete infosüsteemi sisestamist ja infosüsteemi kantud andmete
muutmist või kustutamist.
(2) Õigus andmeandja nimel andmete esitamiseks on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul.
(3) Andmete esitajad esitavad andmed infosüsteemi veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali
ligipääsetavasse süsteemi.
(4) Andmete esitajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit
kasutades.
(5) Andmed esitatakse käesolevas peatükis sätestatud toimingute teostamisel ning nimetatud tähtaegadel.
(6) Andmete esitamisel registreeritakse infosüsteemis automaatselt:
1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) asutus, kelle nimel andmed esitatakse;
3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg.
§ 11. Juurdepääs infosüsteemi kantud andmetele
(1) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs infosüsteemi
veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras.
(2) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja infosüsteemis vormistatud dokumentidele on
juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul:
1) vastutava ja volitatud töötleja kaudu;
2) muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse või abikogusse on konkreetne museaal või asi arvatud, kus
asi on hoiule võetud või kellele on konkreetne museaal või hoiulevõetud asi kasutamiseks antud;
3) konkreetset museaali või hoiulevõetud asja konserveeriva, restaureeriva ja digiteeriva muuseumi kaudu.
(3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised museaali, hoiulevõetud asja ja abikogusse arvatud asja andmed:
1) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed;
2) püsiasukoht ja ajutine asukoht;
3) ostuhind.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata andmetele võib juurdepääsupiirangu kehtestada muuseumi
juht juhul, kui asja muuseumile üle andja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud.
(5) Museaali, abikogu asja ja hoiulevõetud asja juurdepääsupiiranguta andmed ja digitaalne kujutis
muutuvad infosüsteemi veebilehel avalikkusele kättesaadavaks asja hoiulevõtmise või museaali
arvelevõtmise kinnitamisel.
(6) Infosüsteemis kättesaadavaks tehtud museaali digitaalset kujutist, digitaalset museaali ning museaali ja
digitaalset kujutist kirjeldavaid andmeid võib kasutada tasuta, muuseumilt luba küsimata ja
levitamispiiranguta, arvestades autoriõiguse seadusega ettenähtud tingimusi ning viidates museaalile ja
muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne kujutis või digitaalne museaal kuulub.
§ 12. Ebaõigete andmete parandamine
(1) Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud viivitamata
korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed.
(2) Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda
korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks.
§ 13. Andmete logimine
(1) Infosüsteemi andmetega tehtud toimingud logitakse. Kasutaja tuvastatakse infosüsteemi
sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Logis säilitatakse kande või päringu sisu,
kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut.
(2) Logi säilitatakse neli aastat kande või päringu tegemisest alates. Säilitustähtaja möödumisel
logi andmed kustutatakse.
4. peatükk
Asja esmane dokumenteerimine, museaalina arvele võtmine, muuseumisse hoiule võtmine ja
abikogusse arvamine ning muuseumikogust väljaarvamine ja tagastamine
§ 14. Asja esmane dokumenteerimine
Muuseumikogu täiendamise eesmärgil muuseumile kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule või üle antud
asja esmasel dokumenteerimisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
1) esialgne nimetus;
2) autor (teose korral);
3) esmane lühikirjeldus ja taustateave (üleandja esitatud andmete põhjal);
4) seisund;
5) kahjustused (olemasolu korral);
6) üleandja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed;
7) kultuuriväärtusega asjaga seotud autoriõiguste kuuluvus;
8) üleandja kinnitus museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele
kättesaadavaks tegemise või sellest loobumise kohta.
§ 15. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosolek
Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosoleku kohta kannab
muuseum infosüsteemi järgmised andmed:
1) toimumise kuupäev ja koht;
2) komisjoni esimehe nimi;
3) komisjoni liikmete nimed;
4) protokollija nimi;
5) hinnang iga asja kultuuriväärtuse kohta;
6) müügihind (ostu korral);
7) otsus asja museaalina arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule võtmise või
omandamata jätmise kohta ning selle põhjendus.
§ 16. Museaalina arvele võtmine
(1) Kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks
käesoleva määruse §-s 14 sätestatule järgmised andmed:
1) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega);
2) museaali number;
3) digitaalse museaali fail.
(2) Teise muuseumi muuseumikogust väljaarvatud museaali arvele võtmisel määratakse museaalile
infosüsteemis uus number.
§ 17. Museaali muuseumikogust väljaarvamine
Museaali väljaarvamisel muuseumikogust kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
1) väljaarvamise põhjus;
2) pärast väljaarvamist läbiviidav toiming ja asutuse nimi, kui tegemist on üleandmisega.
§ 18. Asja muuseumisse hoiule võtmine ja tagastamine
(1) Asja muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi
lisaks käesoleva määruse §-s 14 sätestatule järgmised andmed:
1) hoidmise tingimused (vajaduse korral; sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise ning kasutamise
nõuded);
2) tagastamise kavandatud kuupäev.
(2) Hoiulevõetud asja hoiuleandjale või muule õigustatud isikule tagastamisel kannab muuseum
infosüsteemi järgmised andmed:
1) õigustatud isiku nimi ja isikukood või registrikood ja kontaktandmed;
2) tagastamise kuupäev.
(3) Kui käesoleva määruse §-s 15 nimetatud komisjon otsustab jätta asja muuseumile omandamata, siis asja
tagastamisel kantakse infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed.
§ 19. Museaali digitaalne kujutis
Kui museaal on autoriõigusega kaitstav teos, valmistatakse sellest digitaalsed kujutised autoriõiguse
seaduse § 20 lõike 1 punkti 4 alusel ja tehakse infosüsteemis üldsusele kättesaadavaks autoriõiguse seaduse
§ 20 lõike 3 tingimustel.
§ 20. Asja abikogusse arvamine
Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogusse arvatud asja ja selle kohta kogutud
andmete kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht
käesolevas jaos nimetatud andmete ja korra piires.
5. peatükk
Museaali kirjeldamine ja museaali, hoiulevõetud asja ning abikogusse arvatud asjaga tehtavad
toimingud
§ 21. Museaali kirjeldamine
(1) Pärast asja museaalina arvele võtmist viiakse läbi museaali kirjeldamine, mille käigus kontrollitakse ja
täiendatakse museaali kohta infosüsteemi kantud andmeid eesmärgiga muuta muuseumikogu
analüüsitavaks ja uuritavaks.
(2) Museaali kirjeldamisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed nende olemasolu
korral:
1) täpsustatud nimetus;
2) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega);
3) väline kirjeldus;
4) täpsustatud taustateave (muu hulgas teave valmistamise ja kasutamise kohta ning museaalil kujutatud
isikute, tegevuste ja nähtuste kirjeldus);
5) museaali digitaalne koopia vastavalt infosüsteemi nõuetele.
(3) Museaali esmane kirjeldamine toimub infosüsteemis üldjuhul ühe aasta jooksul alates asja museaalina
arvele võtmisest.
§ 22. Museaali ja hoiulevõetud asja kasutamiseks saamise taotlemine ja kasutamiseks andmine
(1) Teise muuseumi muuseumikogusse arvatud museaali ja hoiulevõetud asja kasutamiseks saamise
taotlemisel kannab taotlev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
1) kasutusaja kavandatud algus- ja lõppkuupäev;
2) kasutuseesmärk;
3) kasutuskoht.
(2) Museaali ja hoiulevõetud asja teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab kasutamiseks
andev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed;
2) kasutusaja algus- ja kavandatud lõppkuupäev;
3) kasutuseesmärk;
4) seisund kasutamiseks andmise ajal;
5) kasutamise tingimused (sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded).
(3) Museaali või hoiulevõetud asja kasutamiseks saanud muuseum kannab infosüsteemi museaali või
hoiulevõetud asja ajutise asukoha muuseumis.
(4) Kasutamise lõpetamisel kannab museaali või hoiulevõetud asja kasutamiseks andnud muuseum
infosüsteemi museaali või hoiulevõetud asja seisundi tagastamise ajal ja asukoha.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud korda võib rakendada ka kuni üheks aastaks hoiule võetavate asjade
suhtes.
§ 23. Museaali ja hoiulevõetud asja muuseumisisene kasutamine
(1) Museaali ja hoiulevõetud asja muuseumisiseseks kasutamiseks andmisel kannab muuseum selle kohta
infosüsteemi käesoleva määruse § 22 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja määrab infosüsteemis
museaali või hoiulevõetud asja uue asukoha.
(2) Muuseumisisese kasutamise lõpetamisel kannab muuseum infosüsteemi museaali või hoiulevõetud asja
seisundi tagastamise ajal ja asukoha.
§ 24. Museaalide ja hoiulevõetud asjade inventuur
Museaali ja hoiulevõetud asja inventuuri ja selle käigus kontrollitud museaali ja hoiulevõetud asja kohta
kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed:
1) inventuuri läbiviijate nimed;
2) vastutava isiku nimi;
3) inventuuri algus- ja lõppkuupäev;
4) märge museaali ja hoiulevõetud asja allesoleku või puudumise kohta;
5) museaali ja hoiulevõetud asja seisund (kui see on muutunud);
6) museaali ja hoiulevõetud asja uued kahjustused (olemasolu korral).
§ 25. Abikogusse arvatud asjaga tehtavad toimingud
Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogusse arvatud asjaga tehtavate toimingute
kohta, määrab selle käigus infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht
käesolevas jaos nimetatud andmete ja korra piires.
6. peatükk
Riiklik järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja likvideerimine
§ 26. Riiklik järelevalve
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad Muinsuskaitseamet,
Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt.
(2) Muinsuskaitseamet kontrollib asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise, samuti
museaalide ja hoiulevõetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust käesolevale
määrusele.
§ 27. Infosüsteemi pidamise rahastamine
Infosüsteemi pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ning arendustöid rahastatakse riigieelarvest
infosüsteemi vastutava töötleja eelarve kaudu.
§ 28. Infosüsteemi likvideerimine
(1) Infosüsteemi likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse § 43 9 lõike 1 punkti 6
alusel kehtestatud õigusaktiga.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 31. Määruse kehtetuks tunnistamine
Kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 32 “Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus”
tunnistatakse kehtetuks.
Lisa Muuseumide andmekogusse esitatavate andmete loetelu (täpsustatakse pärast MuIS 2.0 arenduse I
etapi lõppu).
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse
ja muuseumiseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 4
Rakendusakti kavand
Riigieelarvest muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja
hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest muuseumidele (edaspidi ka taotleja või
toetuse saaja) antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse
määramise tingimused ja kord.
§ 2. Määruse kohaldamisala
(1) Käesolevat määrust kohaldatakse:
1) ministeeriumile, kes teostab asutajaõigusi riigi sihtasutuse muuseumis;
2) ministeeriumile, kes on sõlminud muuseumiga, mida ei ole asutanud riik, muuseumiseaduse
§ 9 kohaselt halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks;
3) valdkonna eest vastutavale ministeeriumile tegevustoetuse määramisel avalik-õigusliku isiku
muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile, millega ei ole sõlmitud
muuseumiseaduse § 9 kohaselt halduslepingut riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks.
(2) Käesolevat määrust ei kohaldata ministeeriumile, kes toetab muuseumi tegevust
sihtsuunitlusega temaatilistest taotlusvoorudest või muul õiguslikul alusel.
§ 3. Riigiabi reeglite kohaldamine
(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni
määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156,
20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(3) Kui toetus loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt,
järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
(4) Kui toetuse andja on esitanud Euroopa Komisjonile käesoleva määrusel alusel eraldatava
toetuse kohta konkurentsiseaduse § 341 kohase riigiabi teatise ja Euroopa Komisjon on teinud
riigiabi teatise kohta lubava otsuse, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni otsuses
sätestatud tingimusi. Euroopa Komisjoni otsuses reguleerimata küsimustele kohaldatakse
käesolevat määrust.
§ 4. Toetuse liigid
Toetuse liigid on:
1) riigi sihtasutuse muuseumi tegevustoetus põhikirjaliste eesmärkide ja nende olemasolul
asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks;
2) riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik,
tegevustoetus halduslepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;
3) avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetus.
§ 5. Toetuse eesmärk
Käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tegevustoetusi antakse eesmärgiga toetada taotleja
põhitegevust ja arengut tervikuna ning säilitada või tõsta tema võimekust.
§ 6. Toetuse andja
(1) Käesoleva määruse § 4 punktis 1 nimetatud toetuse andja on asutajaõigusi teostav
ministeerium või volitatud asutus.
(2) Käesoleva määruse § 4 punktis 2 nimetatud toetuse andja on ministeerium, kes on
halduslepinguga hõlmatud muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.
Valdkonna eest vastutava ministeeriumi puhul on toetuse andja Muinsuskaitseamet.
(3) Käesoleva määruse § 4 punktis 3 nimetatud toetuse andja on Muinsuskaitseamet.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Muuseumi tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt muuseumi haldamise ja muuseumi
põhitegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul tehtavad
tekkepõhised kulud vastavalt taotluses esitatud tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja
tegevustele.
(2) Muuseumi tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on:
1) toetuse eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja
ebaolulised kulud;
2) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja
sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
(3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud abina, järgitakse
abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse
abiliigi abikõlblikkuse reegleid.
(4) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata.
§ 8. Toetuse piirmäärad ja osakaal
(1) Avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile eraldatava
tegevustoetuse alampiir taotleja kohta on 10 000 eurot ning eraldatav toetus ei tohi moodustada
rohkem kui 50% taotleja aasta eelarvest.
(2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud abina, arvestatakse
toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse vastava kohalduva abiliigi
tingimuste kohaselt.
§ 9. Taotluste hindamise komisjon
(1) Tegevustoetust taotlevate avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide, ja
eramuuseumide professionaalsuse, piirkondliku tähtsuse ja valdkondliku mõju hindamiseks
moodustab käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud toetuse andja nõuandva komisjoni, mille
koosseis kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.
(2) Komisjoni koosseisu kinnitab toetuse andja käskkirjaga.
(3) Komisjonil on kuni seitse liiget, nende hulgas valdkonna eest vastutava ministeeriumi
esindajad ja muud muuseumide valdkonna asjatundjad.
(4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul
komisjoni aseesimees.
(5) Komisjoni koosolekud protokollitakse.
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse valdkonna eest
vastutava ministri kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu,
mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada.
(2) Taotluses esitatakse eelkõige:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev;
2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks ning
taotletav toetuse summa;
3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
4) muud vajalikud andmed.
(3) Taotlusele lisatakse või tehakse veebis kättesaadavaks järgmised dokumendid:
1) arengukava, mille kehtivus on vähemalt toetuse kavandatav kasutusaasta ja sellele järgnev
aasta või kaks sellele järgnevat aastat, kui taotletakse toetust kolmeks aastaks;
2) arengukava finantsplaan, mille kehtivus on vähemalt toetuse kavandatav kasutusaasta ja
sellele järgnev aasta või kaks sellele järgnevat aastat, kui taotletakse toetust kolmeks aastaks;
3) kogumispõhimõtted.
(4) Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, antakse taotlejale kuni seitse tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võib taotluse jätta läbi vaatamata. Taotluse
läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat koos kirjaliku põhjendusega ja viitega
vaidlustamise võimalustele.
(6) Taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 5 kalendripäeva
enne taotlusvooru avamise päeva.
(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega muule riigile
kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile.
§ 11. Tingimused taotlejale
(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja on muuseum muuseumiseaduse § 1 lõike 3 tähenduses;
2) taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud külastajatele avatud taotluse esitamise
tähtpäevaks vähemalt kolm aastat;
3) taotleja koosseisus on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kõrgharidusega
muuseumitöötaja. Kui taotlejal ei ole ühtegi koosseisulist töötajat, peab olemalt vähemalt üks
üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik;
4) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumihoone ja pakutavate põhiteenuste
ligipääsetavuse kirjelduse;
5) taotlejal ei ole kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks
tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla
tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
6) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga;
7) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtaegselt täitmata kohustusi toetuse
andja ees;
8) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
(2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud abina, ei tohi taotleja
olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.
(3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või 2 nimetatud abina, ei tohi
taotlejale olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega toetus on
tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata
korraldust toetuse tagasimaksmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega
muule riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile.
§ 12. Riigi sihtasutuse muuseumi taotluse hindamine ja toetuse suuruse
kindlaksmääramine
(1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud toetuse andja.
Muinsuskaitseamet kaasab hindamisse valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindajad.
(2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja
põhikirjaliste eesmärkidega ja nende olemasolul asutaja või asutajate ootuste dokumendis
sätestatuga.
(3) Tegevustoetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestab toetuse andja:
1) muuseumi põhitegevuse mahtu, sealhulgas külastajate, kasutajate ja publikatsioonide arvu
ning rahvusvahelise tegevuse osakaalu muuseumi tegevuses;
2) muuseumikogu mahtu ning füüsilisi omadusi (materjal, mõõtmed, seisukord);
2) muuseumi töötajate arvu;
3) muuseumi põhitegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate muuseumile
kuuluvate ruumide ja välialade suurust ja seisukorda;
4) muuseumile kuuluvate infotehnoloogiavahendite seisukorda;
5) muuseumi põhitegevusega seotud muu materiaalse vara seisukorda;
6) muuseumi omatulu teenimise võimekust;
7) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja määra.
§ 13. Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik,
halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise toetuse taotluse hindamine ja toetuse
suuruse kindlaksmääramine
(1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud toetuse andja.
(2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla halduslepingus
sätestatud ülesannetega.
(3) Tegevustoetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestab toetuse andja:
1) muuseumi põhitegevuse mahtu, sealhulgas külastajate, kasutajate ja publikatsioonide arvu
ning rahvusvahelise tegevuse osakaalu muuseumi tegevuses;
2) muuseumikogu mahtu ning füüsilisi omadusi (materjal, mõõtmed, seisukord);
2) muuseumi töötajate arvu;
3) muuseumi põhitegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate muuseumile
kuuluvate ruumide ja välialade suurust ja seisukorda;
4) muuseumile kuuluvate infotehnoloogiavahendite seisukorda;
5) muuseumi põhitegevusega seotud muu materiaalse vara seisukorda;
6) muuseumi omatulu teenimise võimekust;
7) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja määra.
§ 14. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi toetuse
taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine
(1) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseum ja eramuuseumi tegevustoetuse
taotlust hindab käesoleva määruse §-s 9 nimetatud komisjon.
(2) Taotlust hinnatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud metoodikale.
(3) Komisjoni hinnangute tulemuse põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus.
(4) Toetust ei eraldata muuseumile, kelle punktisumma on väiksem kui 51.
(5) Toetuse andja toetab avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja
eramuuseumi põhitegevust proportsionaalselt paremusjärjestusega iga toetuse saaja kohta
mahus, mis aitab tagada võimalikult suure valdkondliku mitmekesisuse ja muuseumiteenuse
piirkondliku kättesaadavuse.
§ 15. Toetuse otsus
(1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab toetuse andja käskkirjaga.
(2) Valdkonna eest vastutava ministeeriumi puhul teeb käesoleva määruse § 4 punktis 1
nimetatud toetuse määramise otsuse valdkonna eest vastutav minister.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks
otstarbeks ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.
Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et toetust on taotluse osalise rahuldamise
korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt.
(4) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetuse
eraldamise võib otsustada kuni kolmeks aastaks järgmistel tingimustel:
1) taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud külastajatele avatud taotluse esitamise
tähtpäevaks vähemalt seitse aastat;
2) taotleja arengukava panustab kultuurivaldkonna arengukava eesmärkide saavutamisse;
3) taotleja poolt esitatud toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve ja sellele järgneva kahe
aasta finantsprognoos on kooskõlas arengukavaga ja realistlik.
§ 16. Toetuse kasutamise aruanne
(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta aruande (edaspidi aruanne).
(2) Toetuse saaja esitab toetuse andjale elektroonilise aruande valdkonna eest vastutava ministri
kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab
toetuse andjal toetuse saaja turvalisel viisil tuvastada.
(3) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks, kui
toetuse otsusest ei tulene teisiti.
(4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.
(5) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.
(6) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:
1) aruandes esineb puudusi;
2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise eesmärgile;
3) esitatud andmed on täielikud ja õiged.
(7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise
kuludokumente.
(8) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.
(9) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:
1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;
2) teadlikult on esitatud valeandmeid;
3) toetuse taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;
4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.
(10) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile, kes esitab tegevustoetuse
kasutamise aruande majandusaasta aruande kooseisus koos ülevaatega asutaja või asutajate
ootuste täitmisest riigivaraseaduses sätestatud tähtajaks.
§ 17. Toetuse tagasinõudmine
Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui toetuse saaja:
1) ei ole toetust kasutanud sihtotstarbeliselt;
2) on toetuse taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
3) esitatud aruannet ei ole kinnitatud.
§ 18. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 19. Rakendussäte
Käesolevas määruses sätestatud korda rakendatakse 2024. aasta ja sellele järgnevate aastate
riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes.
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse
ja muuseumiseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 5
Rakendusakti kavand
Rahvakultuuri andmekogu asutamine ja põhimäärus
Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Andmekogu nimetus
Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega
„Rahvakultuuri andmekogu“ (edaspidi andmekogu).
§ 2. Andmekogu pidamise eesmärk
Andmekogu eesmärk on:
1) võimaldada rahvakultuuri organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate, hoonete,
valdkondlike ürituste ja koolituste kohta andmete kogumist ja töötlemist, et tõhustada
rahvakultuuri valdkonna korraldust ja juhtimist;
2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, sh võimaldada osalejatel
registreeruda, edastada osalejatele teateid, korraldada laulu- ja tantsupeoga seotud logistikat,
majutust, toitlustust ja proove;
3) võimaldada kogutud andmete kasutamist toetuste taotlemisel;
4) tagada rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika
tegemiseks vajalike andmete kogumine.
§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
(2) Andmekogu vastutav töötleja:
1) korraldab andmekogu tööd ja kavandab vajaduse korral selle arendamist;
2) korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist;
3) kooskõlastab mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtted ja muud
erijuhtumid;
4) teeb järelevalvet andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle;
5) sõlmib või volitab volitatud töötlejat sõlmima andmekogu pidamisega seotud lepinguid ning
kontrollib nende täitmist;
6) teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle;
7) vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest;
8) vastutab andmete väljastamise õiguspärasuse eest;
9) lahendab andmekogu pidamisega seotud vaidlusi ja kaebusi;
10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(3) Andmekogu volitatud töötlejad on:
1) Eesti Rahvakultuuri Keskus käesoleva määruse §-s 7 toodud alamandmekogu osas;
2) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus käesoleva määruse §-s 8 toodud alamandmekogu osas.
(4) Andmekogu volitatud töötleja:
1) sisestab andmekogusse enda valduses olevad andmekogusse kogutavad andmed ja vastutab
sisestatud andmete õigsuse eest;
2) kontrollib andmekogusse esitatud andmeid ning korraldab nende parandamise;
3) koordineerib andmevahetust andmeandjate ja teiste andmekogudega;
4) tagab andmete kandmise andmekogusse;
5) korraldab kasutajatele juurdepääsuõiguse andmise;
6) rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja nende säilimise tagamiseks;
7) edastab kogutud andmed rahvakultuuri statistilise ülevaate koostamiseks Statistikaametile;
8) osaleb andmekogu arendustöödel;
9) informeerib vastutavat töötlejat ja teisi volitatud töötlejaid olulistest takistustest ja
probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel;
10) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete
tagamiseks
11) täidab vastutava töötleja korraldusi andmekogu pidamisel;
12) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.
§ 4. Andmekogusse kantud andmete kaitse
(1) Andmekogusse kantud andmete turbeaste on madal (L).
(2) Andmekogu turvaklass on K1T1S1.
(3) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja tagavad organisatsioonilisele, füüsilise ja
infotehnoloogiliste turvameetmetega andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse.
2. peatükk
ANDMEKOGU PIDAMISE VIIS, KOOSSEIS JA ÜLESANNE
§ 5. Andmekogu pidamise viis ja koosseis
(1) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud ja manuaalset andmetöötlust.
(2) Andmekogu koosneb digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest.
(3) Andmekogul on alusandmed ja järgmised alamandmekogud:
1) rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu);
2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu (ELTSA
register).
(4) Alusandmed sisaldavad nelja põhitüübi (kollektiiv, organisatsioon, isik (tegevjuht) ja hoone
(rahvamaja)) andmeid. Alusandmed on ühildatud mõlema alamandmekoguga.
§ 6. Rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu) ülesanne
Rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU andmekogu) ülesanne on:
1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide,
kollektiivide, harrastajate ja hoonete kohta;
2) teavitada rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, hoonete kontaktisikuid
ja harrastajaid andmete uuendamise vajaduse osas;
3) hallata kohalike rahvakultuuri üritustega seotud informatsiooni;
4) väljastada infot planeeritavate koolituste kohta ning võimaldada neile registreeruda;
5) koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku rahvakultuuristatistika tegemiseks.
§ 7. Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu (ELTSA
register) ülesanne
Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu ülesanne on:
1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate kollektiivide andmete haldamine ja
kasutamine laulu- ja tantsupeo planeerimiseks ja korraldamiseks (õppematerjalide tellimine ja
väljastamine, kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine, peost osavõtjatele
majutuse, toitlustuse, meditsiinilise teenuse võimaldamine);
2) laulu- ja tantsupeoga seotud statistika koondamine ja kogutud andmete kasutamine;
3) läbi liidestuste edastada andmeid toetuste taotlemiseks.
3. peatükk
ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED JA ANDMETE ESITAJAD
§ 8. Andmekogusse kantavad andmed
(1) Andmekogusse kantakse §-des 9-10 sätestatud andmed.
(2) Andmekogusse kantavate andmete koosseisud on alamandmekogude kaupa esitatud
määruse lisas 1 „ Rahvakultuuri andmekogu esitatavate andmete loetelu” (edaspidi lisa 1).
(3) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja võib andmekogusse kanda andmekogu
pidamiseks ja andmekogu andmete mõistmiseks vajalikku teavet kannete terviklikkuse ja
ajakohasuse, andmeandja ja andmete andmekogusse kandmise ning muutmise asjaolude kohta.
§ 9. Rahvakultuuri alamandmekogusse (RAKU andmekogusse) kantavad andmed
(1) Rahvakultuuri alamandmekogusse (RAKU andmekogusse) kantakse andmed lisa 1 peatükis
I toodud andmekoosseisus:
1) organisatsiooni kohta;
2) kollektiivide kohta;
3) harrastajate kohta;
4) rahvakultuurihoonete kohta.
§ 10. Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogusse
(ELTSA register) kantavad andmed
(1) Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogusse kantakse
andmed lisa 1 peatükis II toodud andmekoosseisus:
1) laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate ja osalevate organisatsioonide ja kollektiivide kohta;
2) laulu- ja tantsupidudel osalejate kohta;
3) kollektiivi juhendaja ja kontaktisiku ning saatjate kohta;
4) korraldustoimkonna liikme kohta;
5) majutuskohtade kohta;
6) laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud tegevuste (seminarid, eelproovid) kohta.
§ 11. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Volitatud töötlejal on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja
kontrollimiseks päringuid ning saada andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest:
1) äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress, esindusõiguslik
isik;
2) rahvastikuregister – nimi, isikukood ja elukoha andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse
täpsusega);
4) kutseregister – antud kutse andmed: kutsetunnistuse registreerimisnumber, kutsenimetus ja
-tase, kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev ning kutse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev;
5) Eesti hariduse infosüsteem - hariduse andmed rahvakultuuri harrastaja kohta;
6) Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem (TMS) – kollektiivi olemasolu, kas
kollektiiv on osalenud eelmistel pidudel, kas kollektiiv on registreerunud uuele peole, kas
kollektiivi minimaalne osalejate arv ühtib TMS taotlusega, infot kollektiivi juhendaja kohta,
sealhulgas kas ta on ise sama kollektiivi nimekirjas;
7) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed.
(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
§ 12. Andmete esitajad
Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmeandjad:
1) rahvakultuuriorganisatsioonid;
2) maakonna rahvakultuurikollektiivi, rahvakultuuri ühenduste juriidilisest isikust liikmed;
3) rahvakultuurikollektiivi juhid või nende volitatud andmehaldurid;
4) harrastajad;
5) vastutav töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses.
§ 13. Andmete uuendamise kord
(1) Eesti Rahvakultuuri Keskus kontrollib volitatud töötlejana käesoleva määruse §-s 7 toodud
alamandmekogu osas vähemalt korra aastas andmete õigsust, et tagada andmete õigsus
andmekogus.
(2) Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad kollektiivid uuendavad oma andmed iga aasta 1.
novembriks.
/täpsustatakse/
4. peatükk
ANDMEKOGU ANDMETE JA ALUSDOKUMENTIDE SÄILITAMINE NING
ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE
§ 14. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud
säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse arhiiviseaduse ja muude
seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(2) Kui käesoleva määruse 3 lõike 3 punktis 1 nimetatud volitatud töötleja ei ole saanud lisa 1
peatükis I toodud isikuandmete õigsust kuue aasta jooksul andmete esitamisest kinnitada,
kantakse andmed arhiivi. Arhiivi kantud andmeid säilitatakse kaks aastat arhiivi kandmisest.
(3) Kui isik lahkub kollektiivist või isikuandmed ei ole enam muul viisil ajakohased, kustutab
lisa I peatükis II toodud andmete esitaja või käesoleva määruse 3 lõike 3 punktis 2 nimetatud
volitatud töötleja tema andmed esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul
andmekogust.
(4) Lisa I peatükis II toodud laulu- ja tantsupeo kollektiivide isikuandmed kustutatakse 6 aasta
jooksul, kui kollektiiv laulu- või tantsupeole ei registreeru ja kollektiiv ei ole antud aja jooksul
oma andmeid uuendanud.
(5) Lisa I peatükis II toodud laulu- ja tantsupeol osalemise või selle korraldamisega seotud
isikuandmed anonüümitakse ühe aasta jooksul pärast laulu või tantsupeo toimumist.
/andmete säilitamise tähtaegu täpsustatakse/
§ 15. Andmekogu andmete õigsus
(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab
andmete esitaja, vastutav või volitatud töötleja andmed viivitamata.
(3) Kui andmekogu ei võimalda andmete esitajal andmeid parandada, teavitab ta andmete
muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat.
(4) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust. Kui
andmekogu volitatud töötleja tuvastab, et andmekogusse esitatud andmed on ebaõiged,
puudulikud, ebausutavad või kattuvad teise rahvakultuuri organisatsiooni andmetega, on
andmekogu volitatud töötlejal õigus nende kandmisest andmekogusse keelduda.
(5) Andmekogu volitatud töötleja sulgeb kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni
andmekogus andmed, mille tõepärasus on kahtluse alla seatud.
(6) Andmekogus vormi-, keele- ja trükivigade avastamisel parandab need andmekogu volitatud
töötleja.
(7) Kui andmekogu andmetes esineb vigu või on tekkinud kahtlus andmekogus olevate
ebaõigete või kattuvate andmete suhtes, on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete
õigsust ja andmed parandama. Andmete andmekogusse lisamisest, täiendamisest või andmete
parandamisest teavitab volitatud töötleja andme andjat.
(8) Teave andmete parandamise ja lisamise kohta säilitatakse digitaalselt andmekogu
andmebaasis.
5. peatükk
ANDMETE TÖÖTLEMINE JA AVALDAMINE, JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU
ANDMETELE NING ANDMEKOGUST ANDMETE VÄLJASTAMINE
§ 16. Andmete töötlemine ja avaldamine
(1) Andmete töötlemisel järgitakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud
nõudeid.
(2) Andmekogusse kantud andmete töötlemise õigus on vastutaval töötlejal ja volitatud
töötlejal.
(3) Andmekogus andmeid töötlev isik on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete
täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida ei ole antud avalikuks kasutamiseks, ka pärast nende
töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töösuhte lõppemist, ning täitma õigusaktides
sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.
§ 17. Andmekogu andmetele juurdepääsu õigus
(1) Andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. Piiratud
juurdepääsuga andmeid kasutatakse tööalasel ja statistilisel otstarbel.
(2) Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed:
1) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogusse kantud
andmed, sh laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate laste, noorte ja täiskasvanute andmed;
2) harrastaja andmed, kui harrastaja ei ole andnud nõusolekut oma andmete avalikustamiseks.
(3) Juurdepääs kõigile andmekogusse kantud andmetele on volitatud töötleja, vastutava töötleja
ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või
tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab andmekogu,
arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.
(4) Andmekogus sisalduvatele andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirangud avaliku teabe
seaduses sätestatud korras. Andmetele, mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, on
juurdepääs piiratud kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38
lõikes 3 või 4 sätestatud juhul vastava taotluse alusel.
(5) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on:
1) isikul teda puudutavate andmete suhtes;
2) kõikidel isikutel seaduse või lepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.
(6) Isikutel, kellel ei ole võimalik end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu autentida,
saavad volitatud töötaja loal kasutajakonto ning logida selle kaudu andmekogusse.
§ 18. Andmekogu andmetele juurdepääsu korraldamine ja andmete andmekogust
väljastamine
(1) Andmekogu andmetele juurdepääsuõigusega isikutele antakse juurdepääsuõigus pärast
kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist.
(2) Piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse õigustatud isikule volitatud töötlejale
esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud:
1) milliseid andmeid taotletakse;
2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, juriidilise isiku nimi,
aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning valitsusasutuse esindaja esitab lisaks
dokumendi, mis tõendab tema esindusõigust;
3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk;
4) taotluse esitamise kuupäev.
(3) Volitatud töötleja otsustab andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva
jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise
eesmärkidest. Vajaduse korral otsustab andmete väljastamise vastutav töötleja.
(4) Vajaduse korral sõlmivad andmekogu vastutav töötleja ja andmete saaja väljastatavate
andmete kaitseks lepingu, kus sätestatakse väljastatavate andmete loetelu, väljastamise
eesmärk, maht ja väljastamise kord.
(5) Andmeid väljastatakse digitaalsel kujul.
(6) Volitatud töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal,
millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati ning andmete küsimise ja väljastamise oma
dokumendihaldussüsteemis.
(7) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele ja kohaliku omavalitsuse
üksustele või asutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega määratud ülesannete
täitmiseks.
(8) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta.
§ 19. Andmete logimine
(1) Andmete andmekogusse kandmine, andmete muutmine ja päringud piiratud juurdepääsuga
andmete kohta logitakse. Kasutaja tuvastatakse andmekogusse sisselogimisel ID-kaardi,
mobiil-ID või Smart-ID abil. Logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg
ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut.
(2) Logi säilitatakse neli aastat kande või päringu tegemisest alates. Säilitustähtaja möödumisel
logi andmed kustutatakse.
6. peatükk
JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU
FINANTSEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE
§ 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle
Järelevalvet andmekogu pidamise üle teevad vastutav töötleja ja Riigi Infosüsteemi Amet,
Statistikaamet ja Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele.
§ 21. Andmekogu finantseerimine
Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu.
§ 22. Andmekogu likvideerimine
(1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või
riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.
(3) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 23. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2024. aasta 1. septembril.
Lisa 1
Rahvakultuuri andmekogusse esitatavate andmete loetelu
I Rahvakultuuri alamandmekogu (RAKU)
1.1. Organisatsiooni üldandmed
1.1.1. Organisatsiooni õiguslik vorm või asutuse liik
1.1.2. Organisatsiooni valdkond (rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid,
puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor, vokaalmuusika, muu organisatsioon)
1.1.3. Organisatsiooni registrikood
1.1.4. Organisatsiooni registreeritud nimi
1.1.5. Organisatsiooni asutamise aeg
1.1.6. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala)
1.1.7. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – isikukood
1.1.8. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – eesnimi
1.1.9. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – perekonnanimi
1.1.10. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – ametinimetus
1.1.11. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – kontakttelefon
1.1.12. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – e-posti aadress
1.1.13. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond
1.1.14. Organisatsiooni juriidiline aadress – omavalitsus
1.1.15. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus
1.1.16. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress
1.1.17. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks
1.1.18. Organisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon
1.1.19. Organisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress
1.1.20. Organisatsiooni kontaktandmed – veebileht
1.2 Kollektiivi üldandmed
1.2.1 Kollektiivi nimi
1.2.2. Kollektiivi valdkondlik määratlus
1.2.3. Kollektiivi tegevusala
1.2.4. Kollektiivi vanuserühm
1.2.5. Kollektiivi pidaja nimi
1.2.6. Kollektiivi pidaja omaniku liik
1.2.7. Kollektiivi juhendaja nimi
1.2.8. Kollektiivi asutamise aeg
1.2.9. Kollektiivi rahvuslik määratlus
1.2.10. Kollektiivi kontaktaadress – maakond
1.2.11. Kollektiivi kontaktaadress – omavalitsus
1.2.12. Kollektiivi kontaktaadress – asustusüksus
1.2.13. Kollektiivi kontaktaadress – väikekoht
1.2.14. Kollektiivi kontaktaadress – aadressinumber
1.2.15. Kollektiivi kontaktaadress – hoone osa
1.2.16. Kollektiivi kontaktaadress – postiindeks
1.2.17. Kollektiivi kontaktandmed – kontakttelefon
1.2.18. Kollektiivi kontaktandmed – e-posti aadress
1.2.19. Kollektiivi kontaktandmed – veebileht
1.2.20. Kollektiivi liikmete arv
1.2.21. Kollektiivis osalejate sugu – naised (arv)
1.2.22. Kollektiivis osalejate sugu – mehed (arv)
1.2.23. Kollektiivis osalejate keskmine vanus
1.2.24. Kollektiivi osalemine piirkondlike pidudel – maakond
1.2.25. Kollektiivi osalemine kohalikel pidudel – vald
1.2.26. Kollektiivi osalemine valdkondlikel pidudel
1.2.27. Kollektiivi osalemine koolitustel
1.3 Rahvakultuuri harrastajate andmed
1.3.1. Eesnimi
1.3.2. Perekonnanimi
1.3.3. Isikukood
1.3.4. Kontakttelefon
1.3.5. E-posti aadress
1.3.6. Hariduse andmed - õppeasutus
1.3.7. Hariduse andmed – lõpetamise aasta
1.3.8. Hariduse andmed – eriala
1.3.9. Staaž kultuurivaldkonnas – aastates
1.3.10. Staaž kultuurivaldkonnas – valdkond
1.3.11. Roll/staatus
1.3.12. Kutsekvalifikatsioon
1.3.13. Tegevusala
1.3.14. Tegevuspiirkond – maakond
1.3.15. Tegevuspiirkond – omavalitsus
1.3.16. Tegevuspiirkond – aadress
1.3.17. Tegevuspiirkond – postiindeks
1.3.18. Kuuluvus kollektiivi – nimi
1.3.19. Kuuluvus rahvakultuuri organisatsioonidesse – asutus
1.3.20. Valdkondlikud tunnustused – asutus
1.4 Rahvakultuuri hoonete andmed
1.4.1. Rahvakultuuri hoone nimi
1.4.2. Rahvakultuuri hoone asukoht – maakond
1.4.3. Rahvakultuuri hoone asukoht – omavalitsus
1.4.4. Rahvakultuuri hoone asukoht – asustusüksus
1.4.5. Rahvakultuuri hoone asukoht – lähiaadress
1.4.6. Rahvakultuuri hoone teeninduspiirkonna elanike arv
1.4.7. Kontakttelefon
1.4.8 Kontaktisiku nimi
1.4.9. E-posti aadress
1.4.10. Kodulehe aadress
1.4.11. Interneti püsiühenduse olemasolu
1.4.12. Avaliku WiFi olemasolu
1.4.13. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu
1.4.14. Rahvakultuuri hoone saali valgus- ja helitehnilised andmed
1.4.15. Rahvakultuuri hoone saali audiovisuaalsed vahendid
1.4.16. Rahvakultuuri hoone vabaõhusündmuste võimalused
1.4.17. Rahvakultuuri hoone saalide arv
1.4.18. Rahvakultuuri hoone saalide mõõtmed
1.4.19. Rahvakultuuri hoone saali valgustuse andmed
1.4.20. Rahvakultuuri hoone saali tööstusvoolu võimalused
1.4.21. Rahvakultuuri hoone saali võimaluste kirjeldus
1.4.22. Rahvakultuuri hoone saali istekohtade arv
1.4.23. Rahvakultuuri hoone WC-kohtade arv
1.4.24. Parkimiskohtade arv (külastajate parkimiskohtade arv rahvakultuuri hoonele kuuluvas
parklas ja territooriumil)
1.4.25. Rahvakultuuri hoone teised hoones asuvad asutused – nimetus
1.4.26. Rahvakultuuri hoone puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu
1.4.27. Rahvakultuuri hoone puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri kirjeldus
1.4.28. Rahvakultuuri hoone liftide arv ja otstarve
1.4.29. Rahvakultuuri hoone peakaitsme suurus amplites
1.4.30. Rahvakultuuri hoone küttesüsteemi info
1.4.31. Rahvakultuuri hoone ventilatsiooni info
1.4.32. Rahvakultuuri hoone valgus- ja helitehnilised andmed
1.4.33. Rahvakultuuri hoone ehitusaasta
1.4.34. Rahvakultuuri hoone viimane renoveerimisaasta
1.4.35. Rahvakultuuri hoone renoveerimisjärk
1.4.36. Rahvakultuuri hoonena kasutuses oleku aasta
1.4.37. Muu info
1.4.38. Rahvakultuuri hoone omaniku andmed – nimi
1.4.39. Rahvakultuuri hoone omaniku registrikood või isikukood
1.4.40. Õiguslik vorm või asutuse liik
1.4.41. Aadress – maakond
1.4.42. Aadress – omavalitsus
1.4.43. Aadress – asustusüksus
1.4.44. Kontakttelefon
1.4.45. E-posti aadress
II Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu
1.1. Organisatsiooni üldandmed
1.1.1. Organisatsiooni õiguslik vorm või asutuse liik
1.1.2. Organisatsiooni valdkond – kultuurivaldkond (koorimuusika, rahvatants,
sümfooniaorkestrid, puhkpillimuusika, rahvamuusika, laulu- ja tantsupeo
sündmuseks korraldamise toimkonnad)
1.1.3. Organisatsiooni registrikood
1.1.4. Organisatsiooni registreeritud täisnimi
1.1.5. Organisatsiooni asutamise aeg
1.1.6. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav
põhitegevusala)
1.1.7. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – isikukood
1.1.8. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – eesnimi
1.1.9. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – perekonnanimi
1.1.10. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – ametinimetus
1.1.11. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – kontakttelefon
1.1.12. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – e-posti aadress
1.1.13. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond
1.1.14. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus
1.1.15. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress
1.1.16. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks
1.1.17. Organisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon
1.1.18. Organisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress
1.1.19. Organisatsiooni kontaktandmed – veebileht
1.2. Kollektiivi katuseorganisatsiooni üldandmed
1.2.1. Organisatsiooni registrikood
1.2.2. Organisatsiooni registreeritud täisnimi
1.2.3. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – eesnimi
1.2.4. Organisatsiooni tegevjuhi andmed – perekonnanimi
1.2.5. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond
1.2.6. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus
1.2.7. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress
1.2.8. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks
1.2.9. Organisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon
1.2.10. Organisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress
1.3. Laulu- ja tantsupidude kollektiivide üldandmed
1.3.1. Kollektiivi nimi
1.3.2. Kollektiivi valdkondlik määratlus (laul, tants, rahvamuusika)
1.3.3. Kollektiivi vanuserühm
1.3.4. Kollektiivi katuseorganisatsioon
1.3.5. Kollektiivi asutamise aeg
1.3.6. Kollektiivi kontaktaadress – maakond
1.3.7. Kollektiivi kontaktaadress – asustusüksus
1.3.8. Kollektiivi kontaktaadress – väikekoht
1.3.9. Kollektiivi kontaktaadress – aadressinumber
1.3.10. Kollektiivi kontaktaadress – postiindeks
1.3.11. Kollektiivi kontaktandmed – kontakttelefon
1.3.12. Kollektiivi kontaktandmed – e-posti aadress
1.3.13. Kollektiivi liikmete arv
1.3.14. Kollektiivi liikmete nimekiri
1.4. Laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhendajate ja kontaktisikute andmed
1.4.1. Eesnimi
1.4.2. Perekonnanimi
1.4.3. Isikukood
1.4.4. Kontakttelefon
1.4.5. E-posti aadress
1.4.6. Roll (juhendaja, kontaktisik, dirigent vm)
1.5. Laulu- ja tantsupidudel osalejate andmed
1.5.1. Eesnimi
1.5.2. Perekonnanimi
1.5.3. Isikukood (väliskollektiivi isikutel ka sünniaeg)
1.5.4. Roll (laulja, tantsija, pillimängija, võimleja)
1.5.5. Häälerühm, instrumendirühm (millist instrumenti isik mängib)
1.6. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud korraldustoimkondade andmed
1.6.1. Toimkonna nimi-tegevusvaldkond (nt turvalisus, staap, lauluväljaku korraldus,
rongkäik jm)
1.6.2. Toimkonnaliikme eesnimi
1.6.3. Toimkonnaliikme perekonnanimi
1.6.4. Toimkonnaliikme isikukood
1.6.5. Toimkonnaliikme kontakttelefon
1.6.6. Toimkonnaliikme e-posti aadress
1.6.7. Roll/staatus
1.7. Laulu- ja tantsupeole registreerumise andmed
1.7.1. Nimekiri laulu- ja tantsupeole registreerunud kollektiividest
1.8. Laulu- ja tantsupeole akrediteerimisel lisanduvad isikud
1.8.1. Kollektiividega lisanduvad saatjad (meditsiinitöötajad, turvatöötajad, muud
saatjad, tugiisikud)
1.8.2. Saatja nimi
1.8.3. Saatja isikukood
1.8.4. Saatja kontaktnumber
1.9. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud seminaride ja eelproovidega seotud
andmed
1.9.1. Toimumise asukoht
1.9.2. Toimumise aadress
1.9.3. Toimumise aeg
1.9.4. Registreerunud kollektiivide juhendajad
1.10. Laulu- ja tantsupidude läbiviimisega seotud majutuskohtadega seotud
andmed
1.10.1. Hoone nimi
1.10.2. Hoone aadress
1.10.3. Hoones majutuvad kollektiivide juhendajad ja kollektiivi liikmed
1.10.4. Kooli vastutava isiku kontaktandmed (nimi, telefon ja e-post)
1.11. Kollektiivi õppematerjalide ja seminaridega seotud tellimuste info ning
arvete esitamiseks andmed
1.11.1. Arve saaja andmed
1.11.2. Arve saaja e-posti aadress
1.11.3. Arve/tellimuse sisu
1.12. Andmed eelmiste pidude kohta
1.12.1. Andmed pidudega seotud seminaride ja eelproovide kohta, osalenud liikmete
kohta (anonüümitud kujul)
1.12.2. Andmed pidudel osalevate kollektiivide ja kollektiividega seotud juhendajate ja
liikmete kohta (anonüümitud kujul)
1.12.3. Anded pidudega seotud toimkondade kohta (anonüümitud kujul)
1.13. Kollektiividele antud eelproovide tagasiside
1.13.1. Individuaalne tagasiside kollektiivi juhendajale kollektiivi taseme, võimekuse ja
ettelaulmise-tantsimise-mängimise puuduste kohta, sh hinded ja koht pingereas.
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse
ja muuseumiseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 6
Märkuste tabel muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Jrk
Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine
nr
Keskkonnaministeerium
1. Eelnõu punktiga 16 muudetakse muuseumiseaduse §-i 18. Nimetatud paragrahvi Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud.
lõige 2 ei ole eelnõus arusaadavalt sõnastatud. Õigusselguse huvides teeme
ettepaneku § 18 lõike 2 sõnastus muuta selgemaks, et oleks üheselt arusaadav, mis
juhtudel kord kehtestatakse käskkirjaga.
Maaeluministeerium
1. Eelnõu § 3 punkti 1 kohta on seletuskirja leheküljel 7 välja toodud, et muuseumi Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
mõiste alla ei ole muuseumiseaduse muudatuse kohaselt hõlmatud
külastuskeskused ja teemapargid, kes võivad küll kasutada muuseumi nimetust,
kuid on võimelised tegutsema isemajandavatena. Seletuskirjast ei loe üheselt välja,
kes ja millal otsustab, kas tegemist on muuseumi mõiste alla kuuluva muuseumiga
või külastuskeskuse ja teemapargiga. Palume seletuskirja selles osas täpsustada.
2. Seletuskirja mõjude osas, punktides 6.2, 6.3, 6.4, 7.1 ja 8.1 peaks olema kaasatud Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud punktides 6.2 ja 6.3.
ka SA Eesti Maaelumuuseumid, sest praegusest seletuskirjast ei selgu, kuidas uus Ülejäänud viidatud punktid ei puuduta muuseume.
eelnõu mõjutab otseselt või kaudselt SA Eesti Maaelumuuseumide tegevusi
järgneval perioodil. Seletuskirjast ilmneb, et mitmed muutused puudutavad otseselt
üksnes Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseametit ja teisi Kultuuriministeeriumi
valitsemisala asutusi. Jääb mulje, et sihtasutuste puhul, kes kasutavad
halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu (nt SA Eesti
Piimandusmuuseum ja SA Eesti Maaelumuuseumid) peavad riigis tagama oma
dubleerivad tugisüsteemid. Samuti peaks olema kaasatud ka Maaeluministeerium,
kui menetlus toob kaasa muutuseid näiteks SA Eesti Maaelumuuseumid taotluste
osas, kuna see toob kaasa mõjusid ka Maaeluministeeriumile.
1
3. Palume täpsustada, mida on mõeldud lisa 4, rakendusakti kavandi „Riigieelarvest Antud selgitus. Välialade all mõeldakse kogu väljaspool
muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja siseruume olevat territooriumi, mida muuseum haldab (st millega
toetuse määramise tingimused ja kord“ § 12 lõike 3 punktis 3 ja § 13 lõike 3 kaasnevad kulud) ja mis on vajalik muuseumi põhitegevuseks
punktis 3 nimetatud „välialade suuruse ja seisukorra“ all. Palume nimetatud ning seda toetavateks tegevusteks, sõltumata maa kasutamise
määruse koostamisel tulevikus seletuskirjas väliala mõiste täpsemalt lahti seletada. sihtotstarbest. Seega ei ole mõeldud, et see on pelgalt
Oleme aru saanud, et algselt mõeldi väliala all välieksponaatide alust maad ehk välieksponaatide alune maa. Nii nagu ka siseruumide puhul ei
seda, kui suur on teenindusmaa. See aga ei sobi mitmele muuseumile, sealhulgas piirata ruumide funktsiooni näitusepindadega.
Eesti Vabaõhumuuseumile. Oma eelnevas kirjavahetuses Kultuuriministeeriumiga
oleme selgitanud ka seda, et SA Eesti Maaelumuuseumid tegutsevad ja taotlevad
toetuseid pindaladele, mis ei ole määratletavad vaid mõistega „väliala“ ning, et
põllu-, ja metsamaa ning loomad on C.R Jakobsoni Talumuuseumis, Tori
Hobusekasvanduses ja teistes muuseumides lahutamatu osa olustikust, mida on
vaja terviku säilimiseks ning muuseumide tegutsemiseks.
Rahandusministeerium
1. Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
muuseumile riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja
toetuse määramise tingimused ja korra. Eelnõule on lisatud küll tegevustoetuse
andmise korra kavand, kuid puudub sihtotstarbelise toetuse andmise korra kavand.
Siseministeerium
1. Eelnõu § 3 punkt 1 sätestab muuseumi jagunemise omandivormi järgi. Eelnõu Antud selgitus. Riigimuuseumide rahastamist puudutab MuuS-i
kohaselt on riigimuuseum ministeeriumi hallatav riigiasutus, ministeeriumi § 20, mida ei muudeta. Riigiasutused, kes ei ole eraldiseisvad
valitsemisalas tegutsev valitsusasutus või nimetatud asutuste struktuuriüksus. Eesti juriidilised isikud, saavad oma tegevuskuludeks vahendid otse
Tuletõrjemuuseum on Siseministeeriumi valitsemisala asutuse Päästeameti riigieelarvest. Neile ei eraldata „toetust“ riigieelarve seaduse
struktuuriüksus. mõistes ning seega neile rakendusakti kavand (Lisa 4) ei laiene.
Eelnõu Lisa 4 „Riigieelarvest muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse
taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ kohaselt
kehtestatakse riigieelarvest muuseumidele (edaspidi ka taotleja või toetuse saaja)
antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse
määramise tingimused ja kord. Sama rakendusakti kavandi § 2 järgi ei kohaldata
määrust riigimuuseumile. Kuivõrd rakendusakti kavandil ei ole veel seletuskirja, ei
selgu miks riigimuuseumid ei saa taotleda riigieelarvest muuseumidele antavat
toetust. Palume selgitada miks riigimuuseumid ei saa toetust taotleda.
2
2. Eelnõu § 3 punkt 16 sätestab, et minister või ministeeriumi hallatava riigiasutuse või Antud selgitus. Tähtajaliste töölepingute nõue ei ole uus, vaid
valitsusasutuse juht sõlmib riigimuuseumi juhiga tähtajalise töölepingu kuni viieks kehtib juba alates 15.07.2013. Kehtivas MuuS-is on selle kohta ka
aastaks. rakendussäte (§ 31), et 15.07.2013 seisuga kehtivad tähtajatud
töölepingud jäid edasi kehtima.
Päästeametis on kõik teenistujad siseministri 23.05.2014 määrusest nr 17 Nii kehtiv § 18 kui ka kavandatav muudatus ei puuduta
„Päästeameti teenistuskohtade koosseis“ tulenevalt alates 01.08.2022 kas ametnikke, seega ka mitte Eesti Tuletõrjemuuseumi, mille juht on
päästeametnikud või päästetöötajad. Eesti Tuletõrjemuuseum on Päästeameti päästeametnik.
struktuuriüksus ja selle juhataja on päästeametnik, kellega ei ole sõlmitud tähtajalist
töölepingut. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas nimetatud säte kohaldub vaid
nendele riigimuuseumi juhtidele, kellega on sõlmitud tähtajalised töölepingud.
Palume seda täpsustada ja arvestada Eesti Tuletõrjemuusemi juhi eripäraga.
MTÜ Eesti Muuseumiühing
1 Üldjoontes nõustume muudatusettepanekutega, kuid lisame mõned kommentaarid. Antud selgitus. Kinnitame, et muuseumidele riigieelarvest
toetuse määramise põhimõtete puhul arvestatakse lisaks
Eelnõu § 1. Seaduse eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamisala lg 2 uus sõnastus muuseumi põhikirjaliste eesmärkide täitmise toetamisele ka
on sümpaatne ja eeldame, et muuseumidele riigieelarvest toetuse määramise seaduse eesmärkidega. See on tagatud seeläbi, et eelnõu § 21 lg 1
põhimõtete puhul (nt § 21 lg 1) arvestatakse lisaks muuseumi põhikirjaliste näeb ette, et toetus ei ole ainult põhikirjaliste eesmärkide, vaid ka
eesmärkide täitmise toetamisele ka seaduse eesmärkide elluviimisel tekkivate asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks. Ootuste
vajadustega /—/ “luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste sõnastamisel lähtutakse valdkonda puudutavatest arengukavadest
muuseumide arenguks, kes: ja seadustest, sh ka MuuS-ist.
1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja
keskkonnast;
2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist;
3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele;
4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust;
5) inspireerivad ja loovad uusi teadmisi;
6) edendavad haridust, heaolu, võrdsust ja demokraatiat;
7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare
ulatuses.”
3
2 Eelnõu § 3 lg 5 seletuskiri Muuseuminõukogu osas tekitas küsimusi, milline roll Antud selgitus. Muuseuminõukogu roll peaks vastama MuuS-i
nõukogul edaspidi on ja mil moel on tegevusse ka edaspidi kaasatud kehtivale sõnastusele: st olema ministri nõuandev kogu ning
Muuseumiühing kui partnerorganisatsioon. Seni on Muuseuminõukogu olnud tegema ettepanekuid ja andma arvamusi käesolevast seadusest
ainus omataoline nõukogu, kuhu on nii ühing kui ka ICOM Eesti kaasatud ja mis tulenevates küsimustes. See tähendab, et muuseuminõukogu ei
on andnud võimaluse panustada erinevatesse muuseumivaldkonna teemadesse, peaks olema kultuuripoliitiliste otsuste ja ajakohase info jagamise
samuti jaganud ajakohast informatsiooni kultuuripoliitiliste otsuste ja koht, sest seda infot vajab kogu valdkond, mitte ainult
ministeeriumi tegemiste kohta. Praegune selgitus jääb mõnevõrra õhku: “Seetõttu muuseuminõukogu liikmed. Partnerorganisatsioonid saavad ka
muuseuminõukogu moodustamist reguleerivat paragrahvi (§ 19) ei muudeta. Küll edaspidi olema kaasatud kõigi suuremate kultuuripoliitiliste
aga on plaanis vähendada muuseuminõukogu koosseisu ning osapooltele selgemalt otsuste kujundamisel (seadusemuudatused, arengukavade
teadvustada, et tegemist ei ole huvikaitseorganisatsiooni ega muuseumide koostamised jmt) ning see ei pea toimuma muuseuminõukogu
esindusorganiga, vaid eksperdikoguga, mille liikmed annavad ministrile nõu, vahendusel. Loomulikult ei ole välistatud ka see, et Eesti
lähtudes oma isiklikest eksperditeadmistest.” Muuseumiühingu ja ICOM Eesti Rahvuskomitee (juhatuste)
liikmed ei võiks olla muuseuminõukogu liikmed.
3 Eelnõu § 3 lg 20 – muudetakse MuuS-i § 21, mis puudutab muuseumide Antud selgitus. Seletuskirjas viidatud AS
rahastamise põhimõtteid ja toob selgelt sisse asutaja ootustega kaasneva PricewaterhouseCoopers Advisors’i koostatud kontseptsioon
hindamissüsteemi. Peame “asutaja ootuste” põhimõtete olemasolu mõistlikuks puudutas eelkõige protseduure ja üldist raamistikku, mitte sisulisi
ning vajalikuks muuseumide toimimisele ja eesmärkide seadmisele. Küll aga põhimõtteid. Selle alusel on lähiajal valmimas
tunneme huvi, kas asutajate ootuste põhimõtete kontseptsioon on juba välja muuseumivaldkonna ootuste vorm (praegu veel kinnitamata).,
töötatud ja kättesaadav? (Eelnõu seletuskirjas “AS PricewaterhouseCoopers
Advisors analüüsis 2019.–2020. aastal KuM-i juhtimissüsteemi, mille käigus
koostas ka asutaja ootuste põhimõtete kontseptsiooni, mida on muuseumide
eeskujul plaanis rakendada kõigile KuM-i asutatud sihtasutustele.”)
4 Eelnõu § 3 lg 19 – on mõistlik, et piletihinnad on iga muuseumi otsustusõigusega Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
reguleeritud. Juhime siiski tähelepanu, et muuseumide külastajatele on mõningad
ühtsed standardid olnud ka positiivse mõjuga, kuna teatakse, et pea kõikidesse
muuseumidesse saavad näiteks kuni 8-aastased tasuta. Ligipääsetavusele (võrdsed
võimalused kultuurielust osasaamiseks) on soodustustel kindlasti oluline mõju ning
seejuures saab riik saab enda asutuste ja sihtasutustega olla kindlasti kogu
valdkonnale eeskujuks.
5 Muuseumide rahastamise osas tekitas küsimusi § 11 lg 3: “taotleja koosseisus on Märkus: Viidatud säte on rakendusakti kavandist „Riigieelarvest
taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kõrgharidusega muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise,
̈ ̈ ̈ ̈ ̈ ̈
muuseumitootaja või vahemalt uheaastase koostoolepingu alusel tegutsev taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja
kõrgharidusega vabatahtlik;“ Peame oluliseks rõhutada, et kõrgharidusega kord“ (seletuskirja lisa 4).
4
vabatahtlik ei pruugi olla piisav, et tagada muuseumitöö professionaalsus ja
jätkusuutlikkus. Eesmärk peaks olema püsiva õiglaselt tasustatud Osaliselt arvestatud ja antud selgitus. Viidatud lõikes
professionaalse töötajaskonna olemasolu. rakendusakti kavandis oli mõeldud neid juhtumeid, kus
muuseumil ei olegi üldse palgalisi töötajaid, st kogu
toimimismudel ongi ainult vabatahtlike peal (nt Eesti
Jalgrattamuuseum). Täpsustasime rakendusakti kavandi sõnastust.
6 Kas määruse § 14 lg-s 1 on väike viga? Peaks olema „käesoleva määruse §-s 9 Märkus: Viidatud säte on rakendusakti kavandist „Riigieelarvest
nimetatud“. Paragrahv 8 on teisel teemal? muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja
kord“ (seletuskirja lisa 4).
Arvestatud. Rakendusakti kavandit muudetud.
Eesti Kirikute Nõukogu
1. EKNi liikmeskirikute koguduste sakraalhoonetest on alates 1940. aastast viidud Mittearvestatud. Kehtivas MuuS-is on olemas säte (§ 32), mis
riiklike institutsioonide poolt riigi või kohaliku omavalitsuse muuseumidesse terve võimaldab muuseumikogust välja arvata asju, mis olid algselt
hulk nendele kogudustele kuuluvaid esemeid, põhjendades seda nt vajadusega neid võetud muuseumisse hoiule, kuid hiljem ka museaalina arvele, kui
esemeid restaureerida. Hiljem on need võetud aga nende muuseumide kogudesse see arvelevõtmine toimus enne 1996. aasta 14. detsembril
ning neid ei ole kogudustele tagastatud. Seda teemat on tõstatatud korduvalt ka jõustunud muuseumiseaduse kehtima hakkamist ning õigustatud
EELK ja Vabariigi Valitsuse koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni isikul on ette näidata hoiulevõtmist tõendav dokument.
alakomisjonis, mis käsitleb kultuuriväärtustega seotud küsimusi, kuid lahenduseni Kui vastav dokument puudub, saab asjaolusid hinnata poolte vahel,
ei ole jõutud. EKN ei pea põhjendatuks olukorda, kus pühakodadest äraviidud kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendab vaidluse kohus.
esemed (alati ei olnud äraviimine ka koguduse tahte vastane, küll aga on olnud KuM ei pea põhjendatuks luua seadusse erand ühe spetsiifilise
eeldus, et see on ajutine ning esemed saavad antud kogudustele tagasi) on arvatud eraomaniku suhtes.
museaalideks. Loomulikult tuleb igale juhtumile läheneda individuaalselt ning kui
jõutakse riigi/muuseumi ja koguduse poolt ühisele seisukohale, et ajaloolise ja
kunstilise väärtusega eseme säilimine on paremini tagatud muuseumi tingimustes,
saab kogudus anda selle muuseumile eksponeerimiseks, kuid eseme omanikuks on
ka sel puhul siiski see kogudus ning selliselt peab olema sõnastatud ka eseme kohta
esitatav informatsioon.
Eeltoodust lähtudes ning silmas pidades, et Eelnõu puudutab ka museaali
muuseumikogust väljaarvamisega seonduvat, teeme ettepaneku Eelnõu
5
täiendamiseks, mille kohaselt lisatakse Eelnõusse täiendav punkt
muuseumiseadusesse uue rakendussätte lisamiseks:
„§ 322. Museaalina arvele võetud usuliste ühenduste omandis olevate asjade
tagastamine
(1) Muuseumikogudes alates 16. juunist 1940 museaalina arvele võetud kogudusele
või mõnele teisele usulisele ühendusele omandiõiguse alusel kuuluv asi, mille kohta
puuduvad dokumendid vm tõendid, et usuline ühendus on soovinud selle asja
omandiõigusest vabatahtlikult loobuda, tagastatakse sellele usulisele ühendusele
hiljemalt 31. maiks 2023. Juhul kui kirikusse või koguduste liitu kuulunud usuline
ühendus on pärast 16. juunit 1940 likvideeritud, antakse eelpoolnimetatud asi üle
sellele kirikule või koguduste liidule.
(2) Muuseumi ja usulise ühenduse kokkuleppel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud asja muuseumis eksponeerida, lisades asja juurde teabe usulise ühenduse
kui asja omaniku kohta.“
2. Omaette komplekssema arutelu teema on usuliste ühenduste kinnistutelt või Mittearvestatud. KuM ei toeta erisusi, mis johtuvad
hoonetest leitud arheoloogilised leiud, mis muinsuskaitseseaduse kehtiva arheoloogilise leiu leidmise koha omanikust. Puudub sisuline
redaktsiooni alusel on võetud riigi omandisse. EKN on muinsuskaitseseaduse põhjendus, miks peaks ühte eraomanikku võrreldes teiste
muudatuste arutelul tõstatanud Muinsuskaitseametis küsimuse, kas vältimatult peab eraomanikega kohtlema teisti.
riigile üle minema arheoloogiliste leidude omand, kui leitu kuuluvus kogudusele või Juhime lisaks tähelepanu, et arheoloogilise leiu
kloostrile on tegelikult ilmselge (nt EELK Risti koguduse pühakojast, Harju-Risti (kultuuriväärtusega peitvara) regulatsioon MuKS-is on
kirikust leitud müntide teema). Mõistagi on ka selliste juhtumite puhul võimalik eriregulatsioon asjaõiguseseaduse (edaspidi AÕS) §-s 103
arutleda usulise ühenduse ja riigi/muuseumi vahel selle üle, kas paremad leidude reguleeritud peitvarast. Arheoloogiline leid kuulub riigile, kui
eksponeerimistingimused oleksid sakraalhoones, kust esemed leiti, või muuseumis, sellel on kultuuriväärtus (MuKS § 24) ja kui leiul ei ole omanikku
kuid see ei pea kaasa tooma leidude riigistamist. või ei ole seda võimalik kindlaks teha. Kui leitud peitvaral
kultuuriväärtust ei ole, kohaldub AÕS-i § 103 regulatsioon.
See teemadering haarab küsimusi ka selle vara osas, mis ei ole olnud omandireformi MuKS-i § 24 ei kohaldu kas siis, kui leitud asjal on nii
objekt (vähemalt ühe ajaloolise kloostri kinnistu siiski oli), kuid mis samas haakub kultuuriväärtus kui ka omanik.
nende institutsioonidega – nt munga- ja nunnaordud – , kes tegelikult on
järjepidevalt tegutsenud (Eestis ajaloosündmustest tingituna vahepealsete
katkestustega, kuid maailmas ei ole seda katkestust olnud). Neid näiteid võiks tuua
mitmeid, kuid mõnedeks nende hulgas on nt taas Eestis tegutsevad dominiiklaste ja
birgitiinide ordud, kelle ajaloolised kloostrid ei ole enam nendes funktsioonides või
on ka osaliselt varemetes, kuid vahepealsetel aegadel (sh nõukogude ajal) toimunud
arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud esemeid, mis nüüd asuvad
muuseumikogudes (ajaloolise dominiiklaste kloostri kinnistust osa, kus samuti
6
toimusid väljakaevamised, on omandireformi käigus Rooma-Katoliku Kirikule
tagastatud). Kuivõrd need ordud on taas Eestis tegutsevad ning nende ordude
tegevuslik järjepidevus maailmas ja rahvusvaheline subjektsus ei ole kunagi
katkenud, võiks teoreetiliselt tõstatada küsimuse selliste leidude õiguslikust
kuuluvusest.
Siiski ei pea me realistlikuks nende arutelude avamist, mis viiks ettepanekute ja
kokkulepeteni kõnealuse Eelnõu raames, kuid pidasime oluliseks ka selle
küsimusteringi esiletoomist, lootuses, et nende aruteludeni oleks lähiajal võimalik
ministeeriumi tasandil jõuda.
Valdo Praust, Eesti Jalgrattamuuseum / KuM-i muuseuminõukogu
1. Teen ettepaneku muuta määruse "Riigieelarvest muuseumidele antavate Märkus: Viidatud säte on rakendusakti kavandist „Riigieelarvest
toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise muuseumidele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise,
tingimused ja kord" projektis paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatud rahaline taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja
piirmäär 10000 eurolt 8000 eurole. Alternatiiv oleks alandada see piirmäär 8000 kord“ (seletuskirja lisa 4).
eurole suurlinnadest (20 tuhat elaniku ja enam) eemal (50 ja kaugemal)
tegutsevatele muuseumitele (ja jätta mujal samaks). Ettepanek vajab laiemat arutelu. KuM alustab rakendusaktide
põhjalikuma aruteluga, kui seaduseelnõu on Riigikogus
menetlusse võetud.
Riigi Infosüsteemi Amet
Rahvakultuuri andmekogu põhimääruse kavand:
1. Kavandi § 6 lõike 4 sõnastus tuleks üle vaadata. Andmed ei sisalda andmevälju. Arvestatud. Kavandi sõnastust täpsustatud, sõna “andmeväljad”
Andmeväli on andmebaasi, dokumendi või muu iseseisva tähenduse ja nimega osa, asemel kasutatud sõna “andmed”.
kuhu kantakse andmed.
2. Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise Arvestatud. Seaduseelnõu ja kavandi sõnastus viidud kooskõlla.
seaduse eelnõu kohaselt töödeldakse rahvakultuuri alamandmekogus mh andmeid Üritused ja koolitused on lisatud kavandi § 2 punkti 1.
valdkondlike ürituste ja koolituste kohta, kuid rahvakultuuri andmekogu
põhimääruse kavandi § 7 lõikes 1 selliseid andmeid pole nimetatud.
3. Mida tähendab praktikas eelnõu § 9 lõige 3? Andmekogu põhimäärus peab Arvestatud, sõnastust täpsustatud.
sisaldama ammendavat loetelu andmekogus töödeldavatest andmetest.
7
4. Kavandi § 12 osas jääb arusaamatuks, miks ei ole liidestust hariduse Arvestatud, lisatud kavandisse liidestus Eesti hariduse
infosüsteemiga põhimääruse kavandi lisa punktides 1.3.6.-1.3.8. toodud andmete infosüsteemiga. Nende rahvakultuuri harrastajate hariduse
osas? Dubleeriv andmete kogumine pole AvTS § 436 lõike 2 kohaselt lubatud. andmete osas, mida EHIS-is ei ole, ei saa ristkasutust teha ja neid
kogutakse käsitsi.
5. Kavandi § 12 lõikes 2 olete kirjutanud, et „andmevahetus teiste andmekogudega Arvestatud, sõnastust täpsustatud.
toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu“. Selgitame, et AvTS § 439
lõike 1 punktis 5 sätestatud kindlustava süsteemi nimetus on „infosüsteemide
andmevahetuskiht“, mitte „riigi infosüsteemide andmevahetuskiht“.
6. Kavandi § 14 lõikes 1 tuleks „et tagada õigete andmete õigus andmekogus“ asemel Arvestatud.
kirjutada „et tagada andmete õigus andmekogus.“
7. Kavandi §-s 15 on andmete säilitamise regulatsioon ebaselge. Ei ole arusaadav, kui Kavandi § 15 lg 1 ehk arhiiviseadusest lähtumise säte on
kaua andmeid säilitatakse. „Arhiiviseadusest lähtumine“ on sisutühi, sest kavandist välja jäetud. Kavandis on sätestatud andmete
arhiiviseadus ei sätesta andmete säilitamise tähtaegu. Teil tuleb sätestada säilitamine isikuandmete lõikes. Põhimääruse eelnõu
konkreetsed andmete säilitamise ajad. menetlemisel andmete säilitustähtaegasid kindlasti täpsustatakse.
8. Kavandi § 17 lõikes 1 kirjutate, et „andmete töötlemisel järgitakse avaliku teabe Arvestatud, kasutatud mõistet “infosüsteem”. Võtame arvesse, et
seaduse § 43/9 lõike 1 alusel kehtestatud andmekogu turvameetmete süsteemi määruse eelnõu väljatöötamisel tuleb arvestada E-ITSile
nõudeid.“ Sõna „andmekogu“ tuleks asendada „infosüsteemide“. Tegemist on üleminekuga ja sätteid ajakohastada.
infosüsteemide turvameetmete süsteemiga (ISKE). Ühtlasi juhime tähelepanu ka
sellele, et ISKE-t hakkab lähitulevikus asendama Eesti Infoturbestandard (E-ITS).
Seega tuleb arvestada, et käesolevat põhimäärust tuleb ilmselt muuta. Samas on
võimalik seda sõnastada universaalsemalt, et hiljem muudatusi tegema ei peaks.
9. Kavandi § 20 lõike 2 osas ei ole selge, millisteks konkreetseteks juhtudeks Arvestatud, sätted ümber tõstetud. Paroolipõhist juurdepääsu
soovitakse võimaldada paroolipõhist juurdepääsu? Autentimiseks tuleks kasutada vajaksid ilmselt väliseesti kollektiivid laulu- ja tantsupeol
üksnes sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud autentimisvahendeid. Kavandi § 20 osalemiseks ja alamandmekogusse vajalike andmete
lõige 2 sobiks paremini §-i 18. sisestamiseks. Täpsustame määruse eelnõu väljatöötamisel selles
osas seletuskirja.
10. Kavandi §-s 21 on järelevalveasutused nimetatud vaid osaliselt. AvTS-i kohaselt Arvestatud.
on järelevalve pädevus ka Riigi Infosüsteemi Ametil ning Statistikaametil.
11. Kavandi lisa (II Laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud Arvestatud, sõnastust täpsustatud.
alamandmekogu) punkt 1.5.5. on jäänud poolikuks („Häälerühm, instrumenti“).
Muuseumide andmekogu põhimääruse kavand:
8
1. Kavandi §-s 1 jääb arusaamatuks muuseumide andmekogu nimetamine Mittearvestatud. Muuseumide infosüsteem ehk MuIS loodi
infosüsteemiks. Mõistlik oleks see ümber sõnastada. Jah, kõik andmekogud on sellise nime all juba 2005. aastal. Ametlikult asutati andmekogu
infosüsteemid, kuid kõik infosüsteemid ei ole andmekogud. Seega oleks mõistlik muuseumiseaduse alusel 2013. aastal. Andmekogu nimi ja selle
lähtuda andmekogu mõistest (vrdl rahvakultuuri andmekogu põhimääruse lühend on muuseumide ja kasutajate seas tuntud, selle muutmine
kavandiga). ei ole KuM-i hinnangul mõistlik ega vajalik. Ka andmekogu uus
visuaalne identiteet, mida hakkab kasutama arendamisel olev
MuIS 2.0, lähtub lühendist „MuIS“.
2. Kavandi § 3 lõike 1 vajalikkus põhimääruses on küsitav. Arvestatud. Kavandi § 3 lg 1 kustutatud.
3. Muuseumiseaduse § 15 lõikes 2 on sätestatud muuseumite andmekogu eesmärgid. Mittearvestatud. Andmekogu eesmärke ei ole laiendatud.
Kavandis olete neid laiendanud. Peaksite vaatama, kas need on kooskõlas ja ei Juhime tähelepanu, et eesmärgid ei ole ainult MuuS-i § 15 lõikes
välju seaduses sätestatud eesmärkidest. 2, vaid ka lõikes 1. Mõlemad lõiked koos (uues kavandatavas
sõnastuses):
(1) Kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmiseks, museaali
ja muuseumisse hoiule võetud asja kohta kogutud andmete
säilitamiseks ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asjaga
tehtavate toimingute registreerimiseks, samuti museaali ja
muuseumisse hoiule võetud asja avalikkusele tasuta tutvustamiseks
asutab valdkonna eest vastutav minister muuseumide andmekogu.
Muuseumide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister.
(2) Muuseumide andmekogus võib pidada arvestust abikogusse
arvatud asja, selle kohta kogutud andmete ja abikogusse arvatud
asjaga tehtavate toimingute kohta.
Võrreldes kehtiva MuuS-i ja põhimäärusega on nii seaduses kui
ka määruses korrigeeritud ainult hoiule võetud asjade mõistet –
jäetud välja sõnad „kauemaks kui aastaks“. Vt eelnõu
seletuskirjast vastav selgitus:
Eelnõu § 3 punktid 4 ja 8 – hoiule võetud asja mõiste
täiendamisega muudetakse hoiulevõetud asjade MuIS-is
vormistamise nõuete loogikat. Edaspidi ei eristata hoiule võetavaid
asju hoiule võtmise perioodi järgi (kuni üheks aastaks vs.
kauemaks kui üheks aastaks), vaid hoiule võtmise eesmärgi järgi.
St MuIS-is peab edaspidi dokumenteerima asjad, mis võetakse
hoiule hoiustamise eesmärgil, kuid mitte neid, mis võetakse hoiule
9
näitusele. Vastav muudatus on juba plaanitud ka MuIS 2.0 I etapi
arendustöödesse. Seepärast muudetakse ka kõiki teisi MuuS-i
sätteid, mis sisaldavad määratlust „kauemaks kui aastaks“ .
4. Kavandi § 4 kohaselt on infosüsteemi andmetel informatiivne tähendus. Ilmselgelt Arvestatud. Kavandi § 4 kustutatud.
asutus lähtub oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks
andmekogu pidamine mõttetu. Seetõttu on kohatu sätestada, et andmetel on vaid
statistiline või informatiivne tähendus. Üksnes asjaolu, kui mingitel andmekogusse
kantud andmetel on õiguslik tähendus, tuleks põhimääruses esitada.
5. Kavandi § 6 lõike 1 punkti 4 osas jääb arusaamatuks kes on need "muud isikud" Arvestatud. § 6 (uue numeratsiooni järgi § 5) lõike 1 punkti 4
kellele antakse infosüsteemile juurdepääsuõigused. täpsustatud.
Lisaks selgitame, et kehtivas põhimääruses olid eraldi välja
toodud muuseumis praktikal viibijad ja muuseumikogu
teaduslikul eesmärgil uurijad, kuid sisulistel eesmärkidel võivad
juurdepääsu vajada veel erinevad sihtrühmad, kelle kohta
ammendava loetelu koostamine oleks keeruline (nt väliste
lepingupartneritena muuseumide tellimusi täitvad konservaatorid,
digiteerijad jt). Kasutajaõigused annab asutuse haldur ning
ulatuse määramisel, sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele
juurdepääsuõiguse andmisel lähtutakse iga konkreetse isiku
õigustatud huvist ja töökohustustest ning muuseumi juhi
kehtestatud muuseumikogu korralduse põhimõtetest.
6. Põhimääruse kavandist puudub täielikult logimise regulatsioon. Põhimääruses Arvestatud. Kavandit täiendatud §-ga 14 (uue numeratsiooni
tuleks sätestada kõik logitavad tegevused – mida, kuidas ja kui kauaks logitakse. järgi § 13).
Andmekaitse Inspektsioon
1. Eelnõu § 1 järgi muudetakse muinsuskaitseseadust (MuKS) ning täiendatakse sättega, Arvestatud, eelnõu lõiked 2 ja 3 on viidud kokku üheks lõikeks,
millega asutatakse Rahvakultuuri andmekogu (MuKS § 791). Nimetatud paragrahvi et andmekogu eesmärk oleks selgemalt kirjas.
lõikes 2on sätestatud andmekogueesmärk, milleks on rahvakultuuri korraldamise ja
juhtimise ning rahvakultuuri tegevustes osalemise tõhustamine, laulu-ja tantsupeo
korraldamine ning andmete kasutamine toetuste eraldamisel. Samas aga sätestab lõige
3, et andmekogus töödeldavaid andmeid kasutatakse rahvakultuuri ning laulu-ja
tantsupeoga seotud riikliku statistika tegemiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks.
Selgusetuks jääb, milline on andmekogusse kogutavate andmete tegelik töötlemise
eesmärk. Samas on hädavajalik, et seaduses sätestatud volitusnorm annaks konkreetse
10
vastuse küsimusele, millisel eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseks andmekogu
luuakse. Ilma selleta on raskendatud kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja
isikuandmete töötlemise ulatuse üle.
2. Seoses andmete säilitamisega peab Andmekaitse Inspektsioon jätkuvalt vajalikuks Arvestatud osaliselt, täpsustatud seletuskirja ja põhimääruse
toonitada, et isikuandmete kogumine ja säilitamine kui eraelupuutumatuse riive peaks kavandit. KUM soovib andmete säilitamise tähtajad siiski
põhiseaduse § 26 sõnastusest ja olulisuse põhimõttest tulenevalt olema reguleeritud sätestada määruse tasandil ning leiab, et ka sellisel juhul on
seaduse tasemel, mitte jäetud reguleerida määruse tasemel. Ideaalis peaks volitusnorm isikuandmete kaitse piisaval määral tagatud. Sarnaselt on
ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja (mis ei saa sealjuures kindlasti olla isikuandmete säilitamise tähtaega puudutav reguleeritud ka
tähtajatu). Praeguse eelnõu puhul on andmekogusse kantavate andmete säilitamise spordiseaduses.
tähtaeg jäetud reguleerida andmekogu põhimääruses ehk valitsuse tasandile.
Eelnõus on viidatud andmete säilitamise tähtaja kehtestamise
alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub
säilitamise tähtaeg. Andmete säilitamise tähtajad plaanitakse
sätestada erinevalt, lähtudes andmete kogumise eesmärgist ning
minimaalsuse põhimõttest. Näiteks harrastajate isikuandmeid –
harrastaja esitab need andmekogusse omal soovil ja võib paluda
igal ajal oma andmete kustutamist. ERK vaatab igal aastal andmed
üle, et need oleksid ajakohased. Eraldi tähtajad on vajalikud laulu-
ja tantsupeol osaleda soovivate kollektiivi liikmete ja konkreetsel
laulu- või tantsupeol osalejate andmete säilitamiseks (nt
anonüümitakse pärast peo korraldamist teatud aja jooksul).
Rahvakultuuri andmekogu põhimääruse kavand:
3. Andmekogu põhimääruse kavandi § 6 järgi on Rahvakultuuri andmekogul kaks Arvestatud, kavandit täpsustatud.
alamandmekogu –rahvakultuuri alamandmekogu(RAKU)ning laulu-ja tantsupeo
planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu(ELTSA register), millest
viimases töödeldakse andmeid laulu-ja tantsupeol osaleda soovivate või osalevate
kollektiivide ja osalejate kohta.
Põhimääruse kavandi § 3 lõike 3 järgi on Rahvakultuuri andmekogul kaks volitatud
töötlejat –Eesti Rahvakultuuri Keskus(ERK)ning Eesti Laulu-ja Tantsupeo
Sihtasutus(ELT SA).
Andmekogu volitatud töötleja ülesanded on loetletud põhimääruse § 3 lõikes 4.
Loetelu järgi volitatud töötleja muu hulgas kontrollib andmekogusse esitatud andmeid
ning korraldab parandamise, koordineerib andmevahetust, tagab andmete kandmise
andmekogusse jne, kuid põhimäärusest ei ole aru saada, millises ulatuses kumbki
volitatud töötleja oma ülesandeid täidab.
11
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et KuM on seisukohal, et haldusülesande andmine
ELT SA-le laulu-ja tantsupeo alamandmekogu osas on ainuvõimalik valik, sest
sihtasutus oma põhikirja kohaselt korraldab laulu-ja tantsupeol osalevate
kollektiivide registreerimise, koostab vastava registri ja peab osalejate kohta
arvestust. Seega näib, et eesmärk on siiski volitatud töötlejate ülesandeid piirata
vastava alamandmekoguga, kuid põhimääruse kavandi järgi see nii ei ole. Volitatud
töötleja ülesanded on põhimääruse kavandis loetletud selliselt, et ei ole aru saada,
milliste andmete kandmise volitatud töötleja tagab, kellele juurdepääsuõiguste andmist
korraldab, milliste andmete õigsust kontrollib jne. Soovitame põhimääruses
konkreetselt sätestada mõlema volitatud töötleja ülesanded eraldi.
4. Põhimääruse kavandi § 4 järgi on andmekogusse kantud andmetel informatiivne ja Arvestatud, antud säte välja jäetud.
statistiline tähendus. Kuigi AvTS seda nõuab, on sellised sätted sisutühjad. Ilmselgelt
asutus lähtub oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks
andmekogu pidamine mõttetu. Seetõttu on kohatu märkida, et andmetel on vaid
statistiline ja informatiivne tähendus. Eristama peab vaid neid juhte, kus andmekogu
andmetel on kolmandate isikute (s.t asutuseväliste) suhtes konstitutiivne tähendus. Nii
on see näiteks kinnistusraamatu ja äriregistri osade kannete puhul.
5. Põhimääruse kavandi 2. peatükk sätestab andmekogu pidamise viisid, koosseisu ja Arvestatud. §-des 7 ja 8 on eesmärke puudutavad lõiked
ülesande. Kavandi §-d 7 ja 8 loetlevad kahe alamandmekogu asutamise ja kasutusele kustutatud, need on sätestatud §-s 2. Ülesanded on jäetud siiski §-
võtmise eesmärgid, mis tegelikult on põhimääruse §-is 2 toodud desse 7 ja 8, sarnane loogika on ka spordiregistris.
Rahvakultuuriandmekogu eesmärkides juba sõnastatud. Selline teksti kordamine jätab
muljenagu ei oleks need kaksalamandmekogu mitte Rahvakultuuri andmekogu üheks
osaks, vaid tegemist oleks eraldiseisvate andmekogudega, millel on oma eesmärk ning
mida soovitakse Rahvakultuuri andmekogu põhimäärusega asutada.
Andmekogude kontekstis on inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et
andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru
saada, miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid
kogutakse ja kellega neid jagatakse. Kuna Rahvakultuuri andmekogu eesmärgid on
juba põhimääruse §-is 2 sõnastatud, siis tekitab nende ülekordamine §-ides 7 ja 8
õigusaktiga tutvujas ainult segadust.
Küll aga soovitame §-is 2 toodud andmekogu eesmärke täiendada §-ides 7 ja 8
loetletud ülesannetega, mis annaks kokkuvõttes selgema vastuse küsimusele,millisel
eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks Rahvakultuuri andmekogu, sh selle kaks
alamandmekogu luuakse.
12
6. Kavandi § 9 sätestab andmekogusse kantava andmekoosseisu. Andmete koosseis Selgitame – alusandmed on toodud üldistatud tasemel kavandi §
alamandmekogude kaupa on loetletud lisas 1. Samas on põhimääruse § 6 lõike 3 järgi 9 lõikes 4.
Rahvakultuuri andmekogul alusandmed ja kaks alamandmekogu. Lisas 1 on
loetletud mõlema alamandmekogu andmekoosseis, kuid põhimäärusest ei ole aru
saada, milliseid andmeid sisaldab alusandmete osa.
7. Põhimääruse kavandi § 12 lõige 1 sätestab, et volitatud töötlejal on õigus teha Arvestatud, kavandit täpsustatud.
andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks päringuid ning saada TMS-i liidestuse kaudu kontrollitakse:
andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest /…/. Tegemist on sisutühja normiga. 1. Kollektiivi olemasolu;
Õigus teistelt isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu 2. Kas kollektiiv on osalenud eelmistel pidudel;
põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuse tegevusele kohalduvad. 3. Kas kollektiiv on registreerunud uuele peole;
Küll aga tuleb loetleda põhimääruses andmeallikad ehk millistest andmekogudest või 4. Kas kollektiivi minimaalne osalejate arv ühtib TMS-i
kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse ning milliseid andmeid. taotlusega;
Selline loetelu on kavandis ka olemas, kuid§ 12 lõike 1 punktis 5 ei ole loetletud 5. Infot kollektiivi juhendaja kohta, sh seda, kas ta on ise sama
andmekoosseisu, mida Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise süsteemist (TMS) kollektiivi nimekirjas.
Rahvakultuuri andmekogusse kantakse.
8. Põhimääruse kavandi § 14 lõike 1 järgi kontrollib volitatud töötleja vähemalt korra Arvestatud, sätet täpsustatud kummagi volitatud töötleja lõikes.
aastas andmete õigsust. Sellest sättest võib välja lugeda, et näiteks ELT SA võib
kontrollida rahvakultuuri alamandmekogusse ehk RAKU andmekogusse kantud
andmete õigsust ja ERK võib kontrollida ELTSA registrisse kantud andmeid. Küsitav
on, kuivõrd selline andmete kontrollimine tagab andmekogus olevate andmete õigsuse.
Nagu juba punktis 3 märkisime, siis tuleks põhimääruses määrata kindlaks, millises
ulatuse kumbki volitatud töötleja andmekogus toiminguid teeb.
9. Põhimääruse kavandi § 15 reguleerib andmekogu andmete säilitamist ja arhiveerimist. Arvestatud. Kavandi § 15 lg 1 ehk viide arhiiviseadusele välja
Nimetatud paragrahvi lõike 1 järgi lähtutakse andmete säilitamisel arhiiviseadusest, jäetud.
selle alusel antud õigusaktidest, andmekogu põhimäärusest ja volitatud töötleja
kehtestatud arhiveerimiskorrast. Märgime, et arhiiviseadusele viitamine on sisutu, Andmete säilitamise tähtaegade osas on kavandit täpsustatud, aga
kuna arhiiviseadus ei anna tähtaegu. Andmete säilitamistähtajad tuleb ise selgelt põhimääruse eelnõu väljatöötamisel täiendatakse seda kindlasti
kindlaks määrata, lähtudes andmete kasutamise eesmärgist. Samuti ei taga viide veel. Andmete säilitamise tähtajad plaanitakse sätestada erinevalt,
asjaajamises kehtestatud säilitamistähtaegadele seda, et andmekogus tõepoolest ka lähtudes andmete kogumise eesmärgist ning minimaalsuse
järgitakse neid tähtaegu, lisaks võib tähtaegades orienteerumine olla andmekogu põhimõttest. Näiteks harrastajate isikuandmeid – harrastaja esitab
pidajale endale keeruline, rääkimata avalikkusest. Seetõttu oleks õige andmekogus need andmekogusse omal soovil ja võib paluda igal ajal oma
olevate andmete säilitamise konkreetsed tähtajad reguleerida põhimääruses. Näiteks ei andmete kustutamist. ERK vaatab igal aastal andmed üle, et need
anna lõikes 3 toodud lause „pärast seda andmed kustutatakse“ andmesubjektile selget
oleksid ajakohased. Eraldi tähtajad on vajalikud laulu- ja
ülevaadet ega arusaama sellest, kui kaua tema andmeid säilitatakse. Seega tuleks
tantsupeol osaleda soovivate kollektiivi liikmete ja konkreetsel
täpsustada kes, millise aja jooksul ning kuidas isikukohta (kes ei ole enam tegev
laulu- või tantsupeol osalejate andmete säilitamiseks (nt
kollektiivi koosseisus) kogutud isikuandmed kustutab.
anonüümitakse pärast peo korraldamist teatud aja jooksul).
13
10. Põhimääruse § 15 lõike 4 järgi toimunud laulu-ja tantsupidude andmed Teadmiseks võetud. Selgitame edaspidi määruse eelnõu
anonüümitakse. Kuna põhimäärusel puudub seletuskiri, kust oleks võimalik saada seletuskirjas. Täpsustame siinjuures, et jätame andmetest alles
rohkem teavet anonüümimise protsessi kohta, siis ei ole võimalik ka hinnata, kas vanuse, soo ja peol osalemise aasta. Ülejäänud andmed
säilitamisele kuuluvate andmete puhul on tegemist anonüümsete andmetega või on eemaldame. See info on vajalik vajalik vaid statistika jaoks.
tegemist andmete pseudonüümimisega. Märgime, et andmed on anonüümsed üksnes
siis, kui need on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et üksikisikut kas ei ole või ei
ole enamvõimalik tuvastada. Anonüümseks muutmine peab olema pöördumatu, et
andmed oleksid tõeliselt anonüümsed.
Muuseumide andmekogu põhimääruse kavand:
11. Muuseumide andmekogu põhimääruse eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et infosüsteemi Mittearvestatud. Viidatud säte on andmekogu põhimääruses
andmeid säilitatakse alaliselt, samas kui lõike 4 järgi säilitatakse alusdokumente 10 selle asutamisest saati (s.o 2013) ning seda ei ole plaanis muuta.
aastat pärast museaali ja hoiulevõetud asja tagamist. Kooskõlastamiseks esitatud Selgitame:
dokumentidest ei nähtu, milline on andmekogus andmete alatise säilitamise põhjendus. Muuseumide ülesanne on säilitada museaale igavesti (niivõrd kui
Siinjuures aga märgime, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski see on füüsiliste asjade puhul üldse võimalik) ja järelikult peab
isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne igavesti säilitama ka nende asjadega seotud teavet, sest need
põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid kuuluvad olemuslikult kokku. Seega, kuna tegemist on
seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See kultuuriväärtusliku teabega, siis säilitatakse infosüsteemi andmeid
tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. alaliselt. Lisaks konkreetset kultuuriväärtusega asja
iseloomustavale teabele on oluline uurimismaterjal ka sellega
seotud toimingud (kui tihti ja millistel näitustel on asja
eksponeeritud, kes on olnud varasemad uurijad jmt). Info selle
kohta, mida ja miks ei ole museaalina arvele võetud ning mis on
muuseumikogust välja arvatud, annab pildi ühiskonna
väärtushinnangutest, samuti ülevaate muuseumikogu kujunemise
ajaloost ning võimaldab uurida muuseume ning nende ajalugu
laiemalt. Muuseumide puhul ei saa mitte kunagi olla andmete
töötlemise eesmärk saavutatud, sest pidevalt tulevad peale uued
põlvkonnad, kellel peab olema võimalus sellest
kultuuriväärtuslikust teabest osas saada ja seda edasi uurida.
Museaalide ja hoiulevõetud asjade kasutamiseks andmise ja
tagastamisega seotud digitaalseid ja paberkandjal
alusdokumente säilitatakse kümme aastat pärast museaali ja
hoiulevõetud asja tagastamist. Kuna kasutamise kohta säilib teave
asjaga seotud andmetes, siis ei ole vaja kasutamisega seotud
dokumente hoida kauem kui kümme aastat.
14
Säilitustähtaegade määramisel on lähtutud kultuuriministri
24.10.2001. a käskkirjaga nr 175 kinnitatud muuseumide
dokumentide näidisloetelus toodud tähtaegadest.
15