(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid Meie 26.10.2022 nr 1.2-2/138-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 8. novembriks 2022. a. Tähtaeg tuleneb vajadusest esitada eelnõu Eesti Töötukassa nõukogule heakskiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Kristi Suur 626 9194 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 17.10.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87„Tööhõiveprogramm 2021– 2023“ muutmine Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruses nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „51,9“ arvuga „70,3“; 2) paragrahvi 26 punktis 3 asendatakse arv „142 997“ arvuga „162 660“; 3) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „35 203“ arvuga „44 687“; 4) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „84 468“ arvuga „102 673“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Peep Peterson Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021– 2023“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga suurendatakse Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrusega nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi THP) kehtestatud 2023. aasta eelarvet ning tööturuteenuste ja -toetuste saajate arvu. Tulenevalt suuremast registreeritud töötute arvust (sh Ukraina sõjapõgenikud) ning kiirest palga- ja hinnakasvust on 2023. aasta prognoositud kulud suuremad kui kehtivas määruses kinnitatud mahud, mis tuginevad Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisele majandusprognoosile. 2022. aasta augusti arvestuse kohaselt kujuneb senise teenusepaketiga jätkamisel THP mahuks 2023. aastal 70,3 miljonit eurot ehk 18,5 miljonit eurot rohkem kui on THP kinnitatud eelarve. Muudatuste eesmärk on tagada sihtrühmale, sh töövõimereformi (edaspidi TVR) sihtrühmale, tööturuteenuste kättesaadavus praegusega sarnases mahus ka olukorras, kus teenusesaajate hulk ja teenuste saamisega seotud kulud on suurenenud. Muudatused on seotud ka asjaoluga, et seni Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014–2020 eelarvevahenditest rahastatud TVR- i sihtrühmale osutatavate teenuste rahastamine liigub järkjärgult THP-sse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 41 lõike 2 kohaselt koostab tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. THP eelnõu ja seletuskirja projekti on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik (626 9235, [email protected]), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (626 9194, [email protected]), nõunikud Kelli Ilisson (626 9197, [email protected]) ja Anna-Liina Väkram (626 9331, [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak (626 9195, [email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liikmed Sirlis Sõmer-Kull (tel 614 8511, [email protected]) ja Reelika Leetmaa (tel 614 8646, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]), analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus (614 8504, [email protected]) ja analüüsiosakonna vanemanalüütik Angela Poolakese (tel 614 8547, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (626 9199, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse THP 01.01.2023 jõustuvat redaktsiooni RT I, 04.02.2022, 5. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse THP sisulised muudatused ja teises muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse THP § 4 lõikes 2 sätestatud THP rahalist mahtu. THP rahaline maht 2023. aastal on kuni 70,3 miljonit eurot, mis on 18,5 miljonit eurot enam kui kehtiv 2023. aasta eelarve. Kulude kasv on seotud kahe asjaoluga:  9,96 miljonit eurot on seotud majanduskeskkonna muutustega (registreeritud töötuse kasv, hinna- ja palgakasv);  8,53 miljonit eurot on seotud TVR-i sihtrühmale üldiste tööturuteenuste osutamiseks ettenähtud ESF-i eelarvevahendite lõppemisel teenuste rahastamise järkjärgulise THP eelarvesse üleminekuga. Seni on THP-s nimetatud tööturuteenuste ja -toetuste rahastamisallikad sõltuvalt sihtrühmast olnud erinevad, kuid THP-s sätestatud teenusetingimused ei piira TVR-i sihtrühmale neile ligipääsu. TVR-i sihtrühmale teenuste osutamisega seotud kulusid rahastati tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ (edaspidi TVR-i TAT). Samas ei jätku 2023. aastal TVR-i TAT eelarvevahendeid kogu TVR-i sihtrühma teenusepaketi jaoks ning teenuste rahastamine tuleb järk-järgult viia THP eelarvesse. Esmalt muudetakse selliste üldteenuste rahastamisallikat, mis ei vaja teenusetingimuste muutmist, mistõttu jätkataksegi 2023. aastal TVR-i sihtrühmale osutatavate THP-s nimetatud üldteenuste rahastamist ESF-i asemel THP-st. 2023. aasta alguses liiguvad THP-sse tööturukoolituse ja kvalifikatsiooni saamise toetamisega seotud kulud ning edaspidi vastavalt ESF-i vahendite lõppemisele ka tööpraktika, proovitöö, tööharjutuse, nõustamisteenuste, individuaalsete lahenduste, tööklubi, vabatahtliku töö, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetusega seotud kulud, samuti ettevõtluse alustamise toetuse ja teenuste kulud. TVR-i eriteenuseid (tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, töötamiseks vajaliku abivahendi andmine, tugiisikuga töötamine, kogemusnõustamine) ja TVR-i sihtrühmale tööandjate kaudu suunatud teenuseid (palgatoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööandja teavitamine ja nõustamine) rahastatakse 2023. aasta lõpuni ESF-i vahenditest. Eelnõu § 1 punktidega 2–4 täpsustatakse tööturuteenuste ja -toetuste saamise mahtusid 2023. aastal. Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega tagatakse eelarvevahendite piisavus, et osutada kehtivas THP-s sätestatud teenuseid. Eelnõu rakendumise korral esineb mõju majandusele, sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) saavad isikud Mõju ulatus Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majandus on mõjutatud 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas. 15–74-aastaste töötuse määr tõusis 2022. aasta teises kvartalis 5,8%-ni (2022. aasta esimeses kvartalis 5,5%). 2023. aastal on oodata töötuse mõningast suurenemist – Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt tõuseb 2023. aastal töötuse määr 6,4%-ni. 2022. aasta märtsist alates hakkas registreeritud töötute arv kasvama Ukraina sõjapõgenike tõttu, viimastel kuudel on registreeritud töötute arv kasvanud ka ülejäänud registreeritud töötute arvu suurenemise tõttu (septembri lõpus oli töötuna arvel 47,6 tuhat inimest, kellest ca 12% moodustasid Ukraina sõjapõgenikud). Töötukassa prognoosi kohaselt on 2023. aastal registreeritud töötuid keskmiselt arvel ca 49 400 (ca 1700 võrra rohkem kui aastal 2022). Eelnõuga muudetakse THP § 4 lõikes 2 sätestatud rahalist mahtu, et osutada tööturuteenuseid ja maksta tööturutoetusi (v.a töötutoetus) 2023. aastal. Muudatusega suureneb THP rahaline maht 2023. aastal 18,5 miljonit eurot, mis on tingitud nii majanduskeskkonna muutustest kui ka seni ESF-i vahenditest rahastatud TVR-i sihtrühmale osutatavate tööturuteenuste üleminekust THP-sse. Seoses töötuse kasvu ning kiire palga- ja hinnakasvuga tuleb THP mahtu järgmisel aastal suurendada hinnanguliselt 9,96 miljonit eurot. Seoses seni ESF-i vahenditest rahastatud TVR-i sihtrühmale osutatavate teenuste järkjärgulise üleminekuga THP-sse tuleb THP mahtu järgmisel aastal suurendada hinnanguliselt 8,53 miljonit eurot. Muudatus võimaldab tööturuteenuseid saama õigustatud inimestele osutada tööturuteenuseid ja maksta tööturutoetusi (v.a töötutoetus) senises mahus ja senistel tingimustel. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmise jätkamine avaldab majandusele positiivset mõju, kuna seeläbi väheneb töötus, suureneb tööhõive, kasvavad isikute sissetulekud ja suureneb tarbimine. Mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule on positiivne, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest tööturuteenuseid osutatakse ja tööturutoetusi makstakse sihtrühmale ka praegu ning muudatusega tagatakse selleks vajalikud vahendid 2023. aastaks. Sihtrühma suurus ja mõju esinemise sagedus Eesti Töötukassa prognoosi kohaselt kasvab 2023. aastal registreeritud töötute arv võrreldes 2022. aastaga ning 2023. aastal on keskmiselt päevas ca 49 400 registreeritud töötut. 2023. aastal moodustab töötukassa prognoosi kohaselt THP raames aktiivsete meetmete kasutajate arv 33,5% kuu jooksul registreeritud töötute arvust (keskmiselt 43,7 tuhat inimest), kelle töövõime ei ole vähenenud (u 14,6 tuhat teenusekasutamist kuus). Lisaks on muudatusest mõjutatud TVR-i sihtrühm, keda on ühe kuu jooksul arvel umbes 12,3 tuhat inimest ja kellele osutatavad teenused liiguvad järk-järgult THP-sse, mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna THP rahalise mahu suurendamine on ühekordne ning sihtrühma jaoks säilib õigus saada tööturuteenuseid ja -toetusi varasemas mahus ja varasematel tingimustel, on mõju esinemise sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatus mõjutab majandust positiivselt, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus väike. Sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi (v.a töötutoetus) saavad isikud Mõju ulatus 2023. aasta THP rahalise mahu suurendamine 18,5 miljonit eurot enam võrreldes kehtiva THP- ga omab positiivset sotsiaalset mõju tööturuteenuseid ja -toetusi saavatele isikutele: eelarve suurenemise kaudu tagatakse sihtrühmale teenuste kättesaadavus senises mahus ning teenuste saamisega paranevad tööturuteenuseid saavate isikute teadmised ja oskused. See võimaldab neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (THP-st rahastatakse tööandja koolitustoetust ning alates 2023. aastast tasemeõppes osalemise toetust); tööturule liikumisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ja üksnes toetuste abil toimetulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna THP alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi ka praegu ning muudatusega tagatakse selleks vajalikud vahendid 2023. aastaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju esinemise sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt moodustab 2023. aastal THP raames aktiivsete meetmete kasutajate arv 33,5% kuu jooksul registreeritud töötute arvust, kelle töövõime ei ole vähenenud (u 14,6 tuhat teenusekasutamist kuus). Lisaks on muudatusest mõjutatud TVR-i sihtrühm, keda on ühe kuu jooksul hinnanguliselt arvel 12,3 tuhat inimest ning kellele osutatavad teenused liiguvad järk-järgult THP-sse, mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna THP rahalise mahu suurendamine on ühekordne ning sihtrühma jaoks säilib õigus saada tööturuteenuseid ja -toetusi varasemas mahus ja varasematel tingimustel, on mõju esinemise sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus väike. Sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Eesti Töötukassa Mõju ulatus Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. THP-d rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kaudu töötuskindlustusvahenditest, millele lisandub riigieelarveline eraldis (2023. aastal 18 000 eurot). Tööturuteenuste ja -toetuste rahastamise jätkusuutlikuks tagamiseks loodud sihtkapitali kantakse sihtfondidest vahendeid Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras alates 2011. aastast. Sihtkapitali kantakse vahendid üle töötuskindlustushüvitise sihtfondist (ka kindlustatute sihtfond või I sihtfond) ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist (ka tööandjate sihtfond või II sihtfond). Kehtiv THP on kinnitatud aastateks 2021‒2023. Tulenevalt Ukraina sõjast tingitud töötuse kasvust ning kiirest palga- ja hinnakasvust on 2023. aasta THP prognoositavad kulud suuremad kui THP-s kinnitatud mahud (kinnitatud THP-s on kulud 2023. aastal kuni 51,9 miljonit eurot). Prognoositavad kulud ületavad THP-s kinnitatud maksimaalseid kulusid 2023. aastal 18,5 miljonit eurot, mistõttu tuleb 2023. aastal tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks THP rahalist mahtu 18,5 miljoni euro võrra suurendada. 2023. aastal kantakse sihtkapitali üle 25,5% töötuskindlustusmakse laekumistest ehk 72,2 miljonit eurot (sh 46,9 miljonit kindlustatute maksetest ning 25,3 miljonit eurot tööandjate maksetest), millest 70,3 miljonit eurot moodustavad THP kulud ning 1,9 miljonit eurot TAT-21 ja TAT-32 kaasfinantseering. Registreeritud töötute arvu mõningase kasvu tõttu 2023. aastal võib eeldada töötukassa koormuse ajutist suurenemist, kuid alates 2024. aastast prognoositakse taas töötute arvu vähenemist. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine mõjutab kaudselt ka kohalikke omavalitsusi ja riiki tervikuna eeldusel, et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste heaolu ja sissetulekud paranevad ning heitunute ja üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv väheneb. Kuna tööturuteenuste osutamine ning tööturutoetuste ja hüvitiste maksmine on töötukassa peamine tegevus, ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju esinemise sagedus 2023. aasta THP rahalise mahu suurendamine 18,5 miljoni euro võrra mõjutab eelkõige töötukassat, kes osutab tööturuteenuseid ja maksab tööturutoetusi, ning kaudselt KOV-e ja riiki tervikuna, mistõttu on sihtrühma suurus väike. Registreeritud töötute arvu mõningase kasvu tõttu 2023. aastal võib eeldada töötukassa töökoormuse vähest suurenemist. Sihtrühma töös olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu, mistõttu on mõju esinemise sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Käesolev muudatus on üks ESF-i perioodi 2014–2020 eelarvevahendite lõppemisel tööturuteenuste väljumisi teistesse rahastusallikatesse, mis viib TVR-i sihtrühmale mõeldud 1 Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. 2 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. üldteenused THP-sse ning tagab teenuste jätkuva kättesaadavuse. Alates 2024. aastast lõppevad ESF-i vahendid ning seni veel TAT-2, REACT-EU ja TAT-3 alusel osutatud teenustele tuleb samuti leida alternatiivsed rahastamisallikad. Kui ka nende teenuste edasine rahastamine liigub töötuskindlustusvahenditesse, suureneb surve neile vahenditele ning sihtkapitali ülekantavate vahendite määrast (30%) ei pruugi piisata. Ebasoovitavate mõjude risk võib ilmneda juhul, kui töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid ei leita ning töötukassa peab kulude vähendamise eesmärgil pakutavad tööturuteenused ja -toetused (v.a töötutoetus) üle vaatama, mis võib edaspidi negatiivselt mõjutada sihtrühma võimalusi saada tööturuteenuseid ja -toetusi. Kuna tegemist on oluliste tööturuteenuste ja -toetustega, võib eeldada, et nende osutamiseks ja maksmiseks leitakse alternatiivsed katteallikad või reorganiseeritakse olemasolevad teenused sellisel moel, mis ei mõjuta tööturuteenuseid ja -toetusi saavaid inimesi negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude avaldumise riski hinnata väikeseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja mõju esinemise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise riski maandamiseks tuleb tööturuteenuste osutamiseks leida alternatiivsed katteallikad või reorganiseerida olemasolevad teenused viisil, mis ei mõjuta tööturuteenuseid ja -toetusi saavaid inimesi negatiivselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud THP-d rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kaudu töötuskindlustusvahenditest, millele lisandub riigieelarveline eraldis (2023. aastal 18 000 eurot). Sihtkapitali kantakse vahendid üle töötuskindlustushüvitise sihtfondist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist. 2023. aastal kantakse sihtkapitali üle 25,5% töötuskindlustusmakse laekumistest ehk 72,2 miljonit eurot, millest 70,3 miljonit eurot moodustavad THP kulud. Muudatustel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna tööturuteenuseid rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Eelnõu koostamisel tugineti töötukassa kolmepoolse nõukogu (kuhu lisaks Vabariigi Valitsuse esindajatele kuuluvad ka sotsiaalpartnerite, sh Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad) 19.08.2022 toimunud arutelule ja ettepanekutele. Eelnõu on kavandatud heaks kiita töötukassa nõukogu 18.11.2022 koosolekul. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1270 - Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87„Tööhõiveprogramm 2021– 2023“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6ca6dffe-0e91-4b9c-ac50-35d41fbd157b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6ca6dffe-0e91-4b9c-ac50-35d41fbd157b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main