Kiri

Riigikantselei Siseministeerium Kaitsemi nisteerium Kultuuriministeerium Eesti Sõjamuuseum/ Kindral Johan L aidoneri muuseum 25. oktoober 2022 Nr 008 Eesti Muinsuskaitse Seltsi märgu kiri okupatsioonisümbolite ja matmisalade kohta Eesti Muinsuskaitse Selts soovib pöörata tähelepanu põhjendatud aspektidele , mida avalikes aruteludes ja seni tehtud otsustes on vähe või pole üldse arvestatud . Palume meie ettepanekuid kaaluda okupatsiooniaja mälestusmärkide kohta otsuste langetamisel . Nõukogude sõjasümbolitega monumendid Narvas Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab Vabariigi valitsust nõukogude sõjamonumentide eemald am ise eest Narvas ja linna ümbruses . Juhime tähelepanu , et eemaldamata on siiski veel Narva Pimeaias asuv mälestusmärk eesti - ja venekeelse kirjaga “ Siia on maetud Narva linna vabastamise lahingutes novembris 1918 langenud Viljandi Kommunistliku polgu ja teiste Punaarmee väeosade võitlejate põrm ”. Tegemist on Vene sõjaväelaste väidetava hauaga . Mälestusmüür mõõtmetega 350 x 150 x 60 cm on rajatud 1965. a astal arhitekt Valve Pormeistri projekti järgi . Varasemalt , Eesti Vabariigi ajal , oli müüri asuko has Pimeaja lava, Pimeaias toimusid kontserdid ja pidulikud rahvakogunemised . Nüüdseks on monument Vene sõjaväelastele Narva Pimeaias seisnud 57 aastat , sh pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 31 aastat . Ka hiljutise Pimeaia r enoveerimise käigus jäi mälestusmärk puutumata . Arhiiviandmetest teame , et Viljandi Kommunistliku polgu hukkunud võitlejad on maetud Siivertsi kalmistule , kus nende matmispaika tähistab infotahvel . Eesti Muinsuskaitse Selts palub eemaldada Narva Pimeaiast Punaarmee mälestusmärk . Kui selleks on vajalik mälestusmärgi ala arheoloogiliselt läbi uurida , selgitamaks , kas ja kui palju inimesi sinna maetud on, siis tuleks seda teha . Maarjamäe kompleks Maarjamäel asuv Saksa sõjaväekalmistu tuleb endistes piirides kaitse alla võtta ja vastavalt võimalustele taastada . Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepanek on taastada kalmistu kuni Eesti Ajaloomuuseumi aiani . Sellega moodustuks hea kompleks muuseumist , kalmistust ja kommunismiohvrite monumendist ehk mälestusväljast . Kogu betoonrajatis tuleks eemaldada ja ala tasandada , sh silma riivav ehitis kalda ääres . Sõjaväekalmistu taastamisega näitaks Eesti kuulumist euroopalikku komberuumi , austades rahvusvahelisi sõjahaudu puudutavaid konventsioone . “ P unamonumentide ” asukohast ümbermatmise tingimusena Eesti Muinsu skaitse Selts on päri sellega , et iga nn punamonumendi teisaldamise puhul tuleks otsus teha lähtuvalt konkreetsest monumendist , selle asukohast ja kunstilisest väärtusest . Seltsi juhatus leiab , et tuleks vahet teha monumentide kui võõrast ideoloogiat kandvate rajatiste ja nendega seotud haudade vahel . Sõjahaudade kaitse seadus reguleerib ebasobivas kohas asuvate säilmete ümbermatmist § 8 (1) ja annab ümbermatmise otsustusõiguse kaitseministrile sõjahaudade komisjoni ettepanekul . Selts on seisukohal , et kõiki haudu ei ole otstarbekas välja kaevata ja ümber matta . Need hauad väljaspool kalmistuid , mis on teada ja dokumenteeritud ning ei häiri ümbruskonda , tuleks jätta puutumat a ning ala kuulutada kalmistuks kalmistuseaduse alusel . Sõjahaudade kaitse seaduse §3 (4) kohaselt võivad sõjahauad asuda ka väljaspool kalmistuid , seega võiksid matusekohad säilida oma praeguses asukohas tähistatult § 6 sätestatu ko h aselt . Eesti Muinsuskaitse Selts on seisukohal , et okupantide ja nende kä silaste matmine kohalike elanike ajaloolistele kalmistutele riivab sügavalt selle kogukonna liikmete tundeid . Sõjahaudade kaitse seaduse §10 (4) käsitleb ümbermaetavate religiooni või kultuurile vastavaid matusetavasid ja sätestab nende järgimise nõude , kuid jätab tähelepanuta kohalike elanike tunded , tavad ja paikkonna ajaloolise tausta . Kui seda ei tee ka kohalikud omavalitsused , minnes kaasa massilise ja kampaaniakorras ümbermatmistega , on tekkimas uus ebaõiglus . Kuna väljakaevamiste ja ümbermatmise korraldamine ja kulud on Kaitseministeeriumi kanda , on sellised volikogude otsused kerged langema , arvestamata ülaltoodud asjaolusid . Sõjahaudade komisjoni poolt tehtud ümbermatmise ettepanekud ei ole kohalikele elanikele haldusaktide eelnõuna kättesaadavad ning otsustusprot sess on alles käimas , seetõttu pole võimalik esitada selliste haudade kohta ammendavaid andmeid või statistikat , kuid seltsi juhatus on probleemi näitena vaadelnud Türil Viljandi t n 76 asuvat kalmistut . Sinna on p unaarmeelaste säilmed kirstudes ja korrapäraselt ümber maetud 1966. aasta 9. juulil ning puudub vajadus nende uuesti väljakaevamisteks ja ümbermatmiseks . Piisaks ala kuulutamisest kalmistuks või sõjahauaks . Tekkivad kulud oleks seltsi hinnangul otstarbekam kasutada olemasolevate sõjahaudade tähistamiseks ja hooldamiseks . Sarnase näitena võib veel tuua nn Riivli fašismiohvrite ühishaua Esku külas Põltsamaa vallas , kuid kahtlemata on selliseid paiku igas omavalituses üle Eesti . Eesti Muinsuskaitse Selts on huvitatud kohalike ajalooliste linna - ja kihelkonnakalmistute säilitamisest ning sealse te elanike arvamusest . Eesti Muinsuskaitse Seltsi j uhatuse nimel , Lugupidamisega , Helle Solnask